jõhvi vallavalitsus - riigiteataja.ee file(põhja-, lõuna- ja lääne-eesti) annavad päevakohast...

Jõhvi valla turismiarenduskava 2009 – 2013

1

Jõhvi Vallavalitsus

Jõhvi valla turismiarenduskava (2009 – 2013)

Jõhvi, sügis 2008

SisukordSissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 I. Turismivaldkonna olulised strateegiadokumendid ........................................................................... 3 II. Eesti ja Ida-Virumaa turismitrendid ................................................................................................ 6 III. Ida-Virumaa turismimaastik......................................................................................................... 11

3.1 Olulised turismitooted ja turismikompleksid Ida-Virumaal.........................................................12 IV. Jõhvi turismiressursi kirjeldus...................................................................................................... 16

4.1 Geograafiline asend......................................................................................................................16 4.2 Ajalugu .........................................................................................................................................18 4.3 Turismiobjektid ............................................................................................................................19 4.4 Turismiteenused ...........................................................................................................................20

4.4.1 Majutusasutused ....................................................................................................................... 20 4.4.2 Toitlustusasutused..................................................................................................................... 21 4.4.3 Meelelahutus ja kaubandus....................................................................................................... 21

V. Jõhvi turismivaldkonna positsioneering ........................................................................................ 22 5.1 Alternatiivsed positsioneeringud ..................................................................................................25

VI. Jõhvi valla turismiarenduskava tegevuskava 2009 - 2013........................................................... 26 Kokkuvõte.......................................................................................................................................... 28


3

Sissejuhatus

Jõhvi on ajalooliselt olnud oluliseks teede ristumise kohaks, mis on koondanud reisijaid erinevaist paigust. Jõhvist on läbi sõitnud mitmed ajaloo suurkujud nagu Peeter I, Karl XII, Honore de Balzac, Abraham Hannibal, kes on olnud teel Euroopast Vene Impeeriumi pealinna Peterburi või vastupidi, või ka liikunud Tallinn – Sankt-Peterburi maanteel. Tänapäeva üheks globaalseks trendiks on turismisektori areng ning inimeste reisimisvõimaluste laienemine. Võib eeldada selle trendi jätkumist ka tulevikus. Oluline on reisimistingimuste paranemine seoses Eesti ühinemisega Schengeni viisaruumiga eelmise aasta lõpus. Jõhvi kui üks neljast Eesti regionaalkeskusest on teinud läbi muljetavaldava arengu nii administratiivkeskusena kui ka kaubandus- ja ärikeskusena. Selleks, et laiendada oma arenguvõimalusi on Jõhvi pööranud oma pilgu aktiivsemalt turismivaldkonna poole. Käesolev turismi arenduskava loob aluse fokusseerituma turismiarenduse jaoks Jõhvi vallas.

I. Turismivaldkonna olulised strateegiadokumendid

Olulisimaks turismivaldkonna riiklikuks strateegiadokumendiks on Eesti Riiklik Turismiarengukava aastateks 2007 -2013. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212 Arengukava visioon: Aastaks 2013 on Eesti atraktiivne reisisiht, mis oma põhjamaise looduse, unikaalse kultuuripärandi ja kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning pöörduda tagasi tulevikus.

Aastaks 2013 on Eesti saavutanud taseme, kus: • Eesti on reisisihina tuntud ja hinnatud – turismitoode Eestis on kvaliteetne, omanäoline ja mitmekülgne. Tootearenduses tuginetakse nii traditsioonidele, paindlikkusele kui ka uuenduslikele ideedele. Eesti turismitoode põhineb säästva turismi printsiipidel – majandusliku ja sotsiaalse kasu saamisel arvestatakse elu- ja looduskeskkonna ning kultuuripärandi kaitse vajadusi; • Eestit külastatakse igal aastaajal, sesoonsusest tingitud suve- ja talvehooaja lõhe on vähenenud ning huvipakkuvad sündmused ja vaatamisväärsused kaaluvad üles põhjamaisest kliimast tingitud ebamugavused; • informatsioon Eesti ja siinsete turismitoodete kohta on kergesti kättesaadav ja päevakohane, tuues välja Eesti tugevused ja konkurentsieelised võrreldes naaberriikidega; • Eestis on professionaalsel tasemel turismikompetents, mis tekitab ka teistes riikides nõudlust Eestis pakutava konsultatsiooniteenuse ja turismihariduse vastu; • toimivad nii siseriiklikud koostöövõrgustikud kui koostöö naaberriikidega – paigas on selge


4

rollide jaotus, toimub pidev info- ja teadmiste vahetus. Eesti elanikud väärtustavad turismi kui olulist majandusharu ja aitavad kaasa selle arengule; • külastajate silmis on ühtviisi ihaldusväärsed kõik Eesti regioonid. Piirkondlikud tõmbekeskused (Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti) annavad päevakohast informatsiooni piirkonna vaatamisväärsuste ja ajaveetmisvõimaluste kohta, tagades külastaja rahulolu ja tekitades soovi naasta Eestisse nii turismigrupiga, koos pere ja lähedastega kui ka lihtsalt üksinda reisides.

Eesti riikliku turismi arengukava 2007–2013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks eesmärgiks on kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng.

Peamise eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevused ellu kolme alaeesmärgi kaudu.

Sihtrühmadeks on potentsiaalsed turistid, turismiettevõtjad ja turismiga seotud huvigrupid. Peamiseks mõõdetavaks eesmärgiks on turismiteenuste ekspordi kasv 15,2 miljardilt kroonilt 2005. aastal 20,5 miljardi kroonini 2013. aastaks.

Eesmärgid

1) Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht 2) Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas säästva

arengu põhimõtetega 3) Turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile Eesmärke toetavad horisontaalsed tegevussuunad

4) Toimiv ja järjepidev koostöö erinevate osapoolte vahel 5) Regulaarselt läbiviidavad turismiuuringud ja andmete analüüs toetavad sektori arengut

Eesmärkide saavutamise eeldusteks on: • peamistelt kasutamata potentsiaaliga sihtturgudelt (Venemaa ja Rootsi) pärit turistide arvu kolmekordistumine majutusettevõtetes; • languse vältimine Soomest pärit turistide arvus; • kruiisireisijate arvu kasv; • väliskülastajate kulutuste kasv (uute majutuskohtade piisav lisandumine täiendava nõudluse katteks ja teenusepakkujate kvaliteedi pidev tõus); • kvaliteetsete vaatamisväärsuste ja teiste ajaveetmisvõimaluste lisandumine.

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 http://www.agri.ee/?id=27091 – määratleb maapiirkondade põhilised arendussuunad. On aluseks põllumajanduse ja maaelu arengu toetusvahendite kasutamisele. Turismiarengu seisukohalt on oluline, et Maaelu Arengukava raames ühe olulisema eesmärgina välja toodud maaelu mitmekesistamise instrumendina nähakse turismiteenuste pakkumise


5

arendamist maapiirkondades. Maaelu Arengukava on ka aluseks vastavate Euroopa Liidu toetuste väljastamiseks maapiirkondadesse. Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005 – 2015 (http://www.siseministeerium.ee/5370 ) Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005-2015 on arendusdokument, mis kajastab üldisi ja kompleksseid arenguid Eesti piirkondades ning seeläbi on oluline ka käesoleva analüüsi mõistes. Eesti Regionaalarengu Strateegia võimaldab kasutada selle raames teostatud kompleksset sotsiaalmajanduslikku analüüsi hindamaks Eesti lähimat tulevikku kujundavaid trende ning arvestada neid oma piirkondlike strateegiate väljatöötamisel. Regionaalarengu strateegiadokument määratleb oma visiooni ühe osana piirkondlike spetsiifiliste eelduste oskuslikul ja uuenduslikul ärakasutamisel põhinevat arengut. Eesti regionaalpoliitika üldeesmärgiks on: “Riigi regionaalpoliitika meetmestiku üldeesmärk aastani 2015 on kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele. Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamise huvides on kaasnevaks eesmärgiks rahvastiku ja majandustegevuse pealinnapiirkonda koondumise pidurdamine.“ Eesti Regionaalarengu Strateegia 2005 – 2015 määratleb ühe olulisima piirkonnaspetsiifilise ressursina turismiressursi väljaarendamise. Ida-Virumaa Turismiarengukava aastateks 2007 – 2013 http://www.ida-virumaa.ee/index.php?tab=blocks/development.php&lang=est&section=3&sub=2 Visioon: Ida-Virumaa on 2013. aastal Eesti suuremaid turismiregioone, kus on klastripõhiselt välja arendatud omanäolised turismiatraktsioonid erinevatele sihtgruppidele, mis pakuvad ajaveetmisvõimalusi aasta ringi. Ida-Virumaa turismiklastrid on:

• Ekstreem- ja sporditurism • Ärituristid ja konverentsiturism • Sõjaajaloo ja militaarturism • Puhkus- ja loodusturism


6

• Kultuuri ja elulaaditurism • Tööstus- ja tehnoloogiaturism

Jõhvi sobitub hästi maakondliku turismistrateegia kultuuriturismi ja konverentsiturismi klastritega. Jõhvi osaleb SA Põhja-Eesti Turism töös ning on partner Via Hanseatica arendusprojektis. Lisaks on Jõhvi Läänemere Linnade Liidu (UBC) liige ja maakondliku ühistegevuse kaudu osaletakse mereäärsete piirkondade rahvusvahelises koostööorganisatsioonis CPMR (Ida-Viru Maavalitsus organisatsiooni liige). Mõlemil organisatsioonil on moodustatud ka turismiarenduse allkomitee. Kohalikul tasandil reguleeritakse turismiarendust tavaliselt kohaliku omavalitsuse arengukavaga või sektorarengukavaga.

II. Eesti ja Ida-Virumaa turismitrendid

Eesti turismimajandus tervikuna on eelmise ja ka käesoleva aasta jooksul üle elanud teatud muudatusi, kuid üldised hinnangud ja ka prognoosid sektorile tervikuna on senini positiivsed.

(Joonis 1. majutatuid Eestis 2002 – 2007, Statistikaamet)

2002 2003 2004 2005 2006 2007***

0

500000

1000000

1500000

2000000

2500000

Majutatud

kokku sh. eesti

Elukohariigid kokkuEesti

aastad

maj

utat

uid


7

Tabel 1. Majutatud turistid sihtturgude kaupa. www.visitestonia.com Majutatud turistid 2004 2005 Muutus 2006 Muutus 2007 Muutus

Eesti siseturistid 547 712 619 168 13% 831 504 34% 962 771 15,8%

Soome 843 871 799 139 -5% 749 132 -6% 707 124 -6% Rootsi 89 042 108 234 22% 105 939 -2% 90 221 -15%

Saksamaa 85 643 109 346 28% 90 073 -18% 87 109 -3% Läti 40 956 51 558 26% 65 559 27% 74 667 14%

Venemaa 42 348 53 427 26% 67 201 26% 56 407 -16% Suurbritannia 38 903 62 926 62% 61 393 -2% 56 113 -9%

Norra 35 798 41 273 15% 48 863 18% 55 999 15% Leedu 20 555 24 703 20% 29 889 21% 35 561 19%

Ööbimised 2004 2005 Muutus 2006 Muutus 2007 Muutus Eesti

siseturistid 1 010

909 1 129

118 12% 1 522

963 35% 1 759

095 16%

Soome 1 664

799 1 581

685 -5% 1 501

481 -5% 1 425

926 -5% Rootsi 184 871 235 202 27% 236 998 1% 195 748 -17%

Saksamaa 163 842 215 892 32% 185 550 -14% 177 355 -4% Läti 59 532 74 880 26% 101 300 35% 119 429 18%

Venemaa 101 546 138 508 36% 176 862 28% 149 663 -15% Suurbritannia 94 843 159 141 68% 155 667 -2% 140 230 -10%

Norra 81 288 105 432 30% 134 741 28% 148 254 10% Leedu 32 068 40 925 28% 52 202 28% 61 207 17%


8

(Joonis 2. Välismaalastest majutatud Ida-Virumaal (Statistikaamet)

Hispaania*

Itaalia

Leedu

Läti

Norra

Poola

Prantsusmaa

Rootsi

Saksamaa

Soome

Suurbritannia*

Taani

Ukraina

Venemaa

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000

Välismaalasest majutatud Ida-Virumaal

2007 (üle 100 majutatu)


9

Maakondlikult jagunevad majutatud turistid järgnevalt:

(Joonis 3. Majutatud turistid maakonniti 2007. Statistikaamet.) Graafikult võib näha, et ilmselgelt eristub Harjumaa (sh. Tallinn), mis majutab valdava enamuse Eesti turistidest. Tallinna järel eristub väiksema vahega teistest maakondadest Pärnumaa (sh. Pärnu) ning seejärel juba väikeste vahedega Saaremaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Valgamaa. Sellele vaatamata on Ida-Virumaal majutuvate turistide suhtarv (kui võtta arvesse ka Tallinn) väga väike.

Harju maakond

Hiiu maakond

Ida-Viru maakond

Jõgeva maakond

Järva maakond

Lääne maakond

Lääne-Viru maakond

Põlva maakond

Pärnu maakond

Rapla maakond

Saare maakond

Tartu maakond

Valga maakond

Viljandi maakond

Võru maakond

0 500000 1000000 1500000 2000000 2500000

Majutatud maakondades

2007


10

(Joonis. 4. Majutatud Eesti vs. Ida-Virumaa, Statistikaamet ***Andmeid võidakse korrigeerida järgmise kuu andmete lisamisel. Hoolimata turismiteenuste ekspordi mahu vähenemisest 2007 aastal võrreldes eelmise aastaga , võib öelda, et prognoosid on senini siiski mõõdukalt optimistlikud, kuna üldine kasvav trend on jälgitav. „Prognooside järgi kasvab ka järgnevatel aastatel turismisektoris turu maht, kuid arengutempo jääb varasemast aeglasemaks. Pakkumise suurenemise tõttu kasvab vajadus täiendava tööjõu järele. Kuigi ühepäevakülastajate arv väheneb, suurenevad tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule ka eksporditulud. Eesti elanike sissetulekute kasvuga seoses on oodata nii siseturismi kui ka välisreiside arvu suurenemist.“ (2007 aasta majandusülevaade, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium) Olulise väljakutse riigile loob trend kus valdav osa turistidest visiteerib Tallinna ning nende pealinnapiirkonnast väljaspoolsed külastused on suhteliselt vähesed. Siiski on viimastel aastatel märgata turistide osa kasvu, kes majutuvad väljaspool Tallinna. Selline areng on julgustav pealinnast eemal asuvatele piirkondadele. Võib järeldada, et endiselt on Eesti turismi jaoks oluline turistide suunamine väljapoole Tallinna piirkonda. Selleks on üheks võimaluseks ka Ida-Viru maakond, kus viimastel aastatel on paigutatud ja paigutumas olulisi investeeringuid uute turismiteenuseid pakkuvate objektide ehitamisesse, seda eriti Narva-Jõesuus (Meresuu Spa, Noorus Spa). Turismiteenuste pakkumisel on oluline näitaja majutatute arv, kuna külastajad ja turistid, kes on majutunud tarbivad suure tõenäosusega ka teisi teenuseid piirkonnas suurendades nõnda piirkonna mõistes teenuste eksporti:

2002 2003 2004 2005 2006 2007***0

500000

1000000

1500000

2000000

2500000

Majutatud Eesti vs. Ida-Virumaa

Kogu EestiIda-Viru maakond

aastad

ma

juta

tud


11

(Joonis. 5 Majutatud Ida-Virumaal 2002 – 2007, Statistikaamet) *** Andmeid võidakse korrigeerida järgmise kuu andmete lisamisel. Tabel 2. Ida-Virumaa külastatavus päriolumaade kaupa. www.visitestonia.com

2004 2005 Muutus % 2006

Muutus % 2007 Muutus %

Eesti siseturist 50795 53354 5 66552 25 73206 10 Soome 7385 5551 -25 7549 36 8506 13 Venemaa 3112 4022 29 5389 34 4378 -19 Läti 1718 1898 10 2136 13 2753 29 Norra 925 2642 186 2915 10 2124 -27 Saksamaa 1411 1382 -2 1011 -27 1770 75 Rootsi 925 1333 44 1400 5 1135 -19 Leedu 251 441 76 925 110 930 1 Taani 1431 1222 -15 837 -32 378 -55 Ööbijaid kokku: 67953 71845 6 88714 23 95180 7 On näha, et üldine majutatute arv on oluliselt kasvanud. Selles on kindlasti osa erasektori investeeringutel majutustingimustesse ja spa teenustesse Toilas ja Narva-Jõesuus. Samuti on neil aastatel rajatud uusi hotelle ka Narva. Siiski on võimalik tuvastada, et valdava enamuse majutatutest moodustavad Eesti elanikud. Seetõttu on oluline tähtsustada välisturistide arvu kasvatamise vajadust eriti praeguses majanduse olukorras, kus kasvav eksport (sh. ka teenuste eksport) on olulisimaks teguriks majandussurutisest ülesaamisel. Ida-Virumaal majutatute arv väga väike võrreldes muu Eestiga, moodustades sellest vaid 4,8% (2007 aastal). Siit võib järeldada ühelt poolt Ida-Virumaa turismiressursi alakasutamist nii selle väljaarendamise poolelt kui ka sinna paigutatud investeeringute poolelt, mis tagaksid Ida-Virumaad väisava turisti sagedasema majutumise maakonnas.

2002 2003 2004 2005 2006 2007***0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

Majutatud Ida-Virumaal

Elukohariigid kokkuEesti

aastad

ma

juta

tud


12

III. Ida-Virumaa turismimaastik

Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, mis piirneb põhjast Soome lahega, idast Narva jõega ja lõunast Peipsi järvega. Edelast ja läänest kulgeb maakonna piir valdavalt läbi metsade ja soode, eraldades maakonda Jõgevamaast ja Lääne-Virumaast. Ida-Virumaa pindala on 3364,05 km2, mis moodustab 7,4% riigi pindalast. Maakonnas on 22 omavalitsust, neist 6 linna ja 16 valda. Maakonna keskus on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Maakonna elanike arv on üks suuremaid. Ida-Virumaal elab 170 719 inimest (seisuga 01.01.2008), maakonnas on kümneid rahvusi, suurimad rahvusgrupid on venelased, eestlased, valgevenelased ja ukrainlased. Keskmine brutopalk on 8368 krooni (2007).

(Joonis. 6 Ida-Virumaa turismikaart. Ida-Viru Maavalitsus www.ida-virumaa.ee ) Tinglikult võib Ida-Virumaa jagada kaheks eristuvaks osaks – tihedasti asustatud, arenenud tööstuse ja infrastruktuuriga põhjaosa, mille turismimajanduslikud väärtused moodustuvad eelkõige Soome lahe rannikust ja seal pakutavatest spa- ja muudest turismiteenustest (Toila, Narva-Jõesuu) ning olulistest ajaloolis-kultuurilistest objektidest (Purtse loss, kaevandusmuuseum, Jõhvi Kontserdimaja, Sillamäe arhitektuuriansambel, Sinimäe sõjamemoriaal ja muuseum ning Narva


13

linnusekompleks) ja hõredalt asustatud lõunapiirkonnaks, mida iseloomustab eelkõige puutumatu loodus (Agusalu soostik, Murakaraba, Narva jõgi, Poroni ürgorg), Peipsi rannapuhkuse piirkond ja traditsioonilise eluviisi säilimine (Kuremäe klooster, Avinurme puutöökeskus, Iisaku maakonnamuuseum, vanavene asusutus Peipsi ääres) ning geograafiliselt asub nende piirkondade keskel Jõhvi linn, kuhu suunduvad kõik transpordiinfrastruktuuri elemendid (maanteed, raudtee). Seega turist, kes külastab ühte või teist Ida-Virumaa turismipiirkonda läbib varem või hiljem ka Jõhvit.

3.1 Olulised turismitooted ja turismikompleksid Ida-Virumaal

(Ülevaate koostamiseks on kasutatud Ida-Virumaa turismiturunduse materjale ning olemasolevaid ja teadaolevaid turismiarendusteemalisi arengukavasid ja kontseptsioone.) Toode/kompleks Kirjeldus Kommentaarid

Kalvi mõis Pakub luksuslikumat ja kallimat majutusteenust. On seotud jahiturismi pakkumisega Ida-Virumaal. Korraldab ka kultuuriüritusi kuid piiratud koguses.

Ida-Virumaa esinduslikeim majutuskoht. Tegemist on välisinvesteeringuga. Arendamisel on ka põllumjanduslik komponent.

Kiviõli Seiklusturismikeskus

Balti parim (väidetavalt) motospordikompleks. Võimeline vastu võtma maailmameistrivõistluste taset. Orientatsioon moto- ja ekstreemspordile.

Tegemist suures osas spordikompleksiga. Hetkel veel täielikult välja arendamata. Puudu on teenindav infrastuktuur (majutus, toitlustus); on oluline objekt Kiviõli linna ja seda ümbritseva regiooni mõistes.

Maidla mõisakompleks Maidla mõis ja sellega seotud hoonetekompleks. Sügisest kevadeni tegev koolina. Orienteeritud kultuuripärandi eksponeerimisele põhiliselt läbi abihoonete väljaarendamise.

Maidla valla seisukohalt oluline turismiobjekt. Arenguplaanid kaetud ka vastava kontseptsiooniga ning olemas ka teostatavus- tasuvusanalüüs.

Purtse kindluselamu Ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoone, mille lähedal on veel potentsiaalselt turismitoote arendamiseks kasutatavaid objekte (Kurjuseohvrite park, matkarada, kasutuseta hooned, tiik). Pakub kultuuriüritusi ja toitlustust, pidulike ürituste pidamise koht.

Üks populaarsemaid turismiobjekte Ida-Virumaal. Vajab kompleksset lähenemist tulevate arengute kavandamise mõistes.

Saka Cliff hotell ja külastuskeskus

Hotellikompleks koos seminari teenuste pakkumise võimalusega ja

Kiirelt arenev ettevõtmine laialdase teenustepaketiga.


14

spa protseduuridega. Perspektiivis planeeritav Balti klindi külastuskeskus. Olemas korrastamisel olev pargiala. Pakub piiratud koguses kultuuriüritusi.

Kohtla-Nõmme Kaevanduspark-muuseum

Tööstuspärandit eksponeeriv ja maa-alust elamust pakkuv unikaalne turismitoode. Eestis sarnaseid rohkem ei ole. Pakub pigem ekstreemsemaid elamusi. Ümbritseval territooriumil on ka spordirajatisi.

Üks populaarsemaid sihtkohti Ida-Virumaal. Suures osas orienteeritud koolinoortele. Populaarne välisturistide hulgas.

Valaste joa kompleks Eesti kõrgeim juga koos vaateplatvormi, toitlustuskoha ja lihtsamat liiki majutusasutusega.

Populaarne sihtkoht ning tavaliselt turistide programmis sees. Soodsa asukohaga, mis võimaldab teel Tallinnast Narva poole või vastupidi sealt läbi sõita.

Toila kuurortpiirkond Olulisel määral spa turistidele orienteeritud kuurortpiirkond. Samas ka tänu Oru pargile läbisõitvate turistide peatumiskoht. Ida-Virumaa edukaim kompleksset kuurortelamust pakkuv tootekompleks.

On olemas kompleksne kuurorttoote väljaarendamise kava, kus on määratletud ära toote arendamise põhisuunad ja olulised projektid. Dünaamiliselt arenev turismipiirkond.

Sillamäe arhitektuurikompleks

Kultuurituristidele orienteeritud vaatamisväärsus, milles on potentsiaali muutuda turismitooteks. Eksponeeritavad on varanõukogudeaegne arhitektuur ja linnaplaneering. Lisaks fakt Sillamäe rollist esimese Nõukogude aatomipommi uraanitarnijana.

Kultuuriliselt spetsiifiline ning soovituslikult Ida-Virumaa kultuurilist ja rahvuslikku mitmekesisust demonstreeriv toode. Olemas kompleksne toote rakendamise kava, kuid seni on rakendatud vaid osaliselt (Kultuurikeskuse renoveerimisprojekt). Vajab tõuget käivitamiseks. Hetkel üsna populaarne koht läbisõitmiseks eriti Eesti siseturistide hulgas.

Sinimäe sõjamemoriaal ja muuseum

II Maailmasõja ühe verisema lahingu memoriaalkompleks ja sõjaajaloo muuseum. Pakub ajaloohuvilistele turistidele külastuselamust. Huvi hoiab ka nimelt Saksa sõjaväe poolne ekspositsioon ning sagedased

Populaarne peatuskoht Tallinna – Narva suunal. Viimastel aastatel dünaamiliselt arenev. Puuduseks teenuste vähesus (toitlustus, majutus, meelelahutus).


15

süüdistused natsilembuses.

Narva-Jõesuu kuurortpiirkond

Kuulsaim Ida-Virumaa kuurortpiirkond. Taasiseseisvumisajal raskelt uuele majandusmudeleile üleminev. Pakub klassikalist kuurortteenust, keskkonnast tulenevat mikrokliimat, spa-teenuseid, majutusteenuseid ja toitlustusteenuseid. Oluline ka Narva linna eliitelamurajoonina.

Praegusel ajal veel tugevasti sesoonsusest sõltuv ning ebaühtlase teenuste kvaliteeditasemega turismikompleks. Viimastel aastatel kiire arenguga. Olulisim õnnestumine Spa keskuse „Meresuu“ käikulaskmine. Populaarne Venemaa (Peterburi) elanike hulgas turismisihtkohana kui ka suvituskohana.

Narva linn Narva linna põhiliseks turismiobjektiks on Narva kindlusekompleks. Tegemist Ida-Virumaa külastataivama turismiobjektiga. Pakub teenust ja elamust eelkõige ajaloo- ja kultuurihuvilistele turistidele. Kindluse kõrval on vaatamisväärsusteks ka bastionide ring, Narva Aleksandri kirik, Kreenholmi hoonetekompleks. Narva kindluse õues korraldatakse massilisi kultuuriüritusi. Kindluses endas väiksema mastaabiga pigem kammerlikke kultuuriüritusi.

Kindlusekompleks on riikliku tähtsusega turismiobjekt. On olemas kindlusekompleksi väljaarendamise kavad. Tegemist on väga mahukate investeeringutega. Narva turismiarengut toetab ka mitmete hotellide avamine Narvas viimastel aastatel.

Kuremäe klooster Toimiv vene-õigeusu nunnaklooster, mille turismiväärtus sihtkohana on oluline. Samas klooster ise ei ole orienteeritud turismiteenuste pakkumisele. Oluline osa külastusi on seotud religioossete põhjustega (usupühad, palverännud). Tugev side Venemaaga.

Spirituaalselt vene inimeste jaoks oluline koht. Kloostrist väljaspool on turismiteenuste pakkumine vähene.

Vasknarva ja Narva jõe ülemjooks

Looduslikult kaunid kohad. Suunatud pigem loodusteadlikule turistile ning pole sobivad massiturismiks. Kultuuriliselt eriline tänu ajaloolisele vene asustusele.

Huvitav piirkond kalastamiseks, jahiks, metsaandide korjamiseks.

Pannjärve Spordikompleks Kaunis looduslikus keskkonnas jooksu-, suusa-, tuubi-, käimisradade võrgustik koos

Hea keskkonnaga sportliku ajaveetmise koht. Loob eelduse ka teenuste pakkumiseks


16

teenindava infrastruktuuriga. piirkonnas.

Peipsi põhjarannik Populaarne suvituspiirkond nii puhkajate hulgas (päevased kuni mitmepäevased) kui ka suvitusalana (suvilad). Looduslikult kaunis liivarand ja suviti ka soe vesi. Rannikul on kohati hästi välja arenenud turismiinfrastruktuur, kohati veel korrastamata puhkeobjektid (nt. vanad lastelaagrid). Eelkõige populaarne siseturistide hulgas.

Suviti tegemist oluliste keskkonnaprobleemidega, mis tulenevad suurest külastajte arvust ning autode arvust. Väga sõltuv sesoonsusest. Talvisel ajal on populaarne jääaluse kalapüügi koht nii siseturistide hulgas kui ka väljaspool.

Mäetaguse mõisakompleks Soodsa asukohaga võimalusterohke mõisakompleks. Valla poolt restaureeritud peahoone ja lisaks ehitatud hotell ja suplusmaja lisavad kompleksile turistide ligitõmbamises kaalu. Heade võimalustega koolituste ja seminaride pidamiseks.

Sihtgruppide määratlus veel ebakonkreetne. Parim potentsiaal koolitus- ja seminarikohana. Olemas kompleksne väljaarendamise kava.

Iisaku piirkond Traditsiooniline kodulugu tutvustav maakonnamuuseum ning looduslikult huvitavad matkarajad (Kotka, Selisoo).

Turismikaardil tagasihoidlikult esindatud.

Avinurme piirkond Kultuurliselt eristuv piirkond, mida iseloomustab tugev puutöötraditsioon. Eestis tasapisi tuntust kogumas. Praegu olemas muuseum ja populaarne üritus Pütilaat.

Olemas kompleksne Avinurme puutöö kui elulaadi eksponeeriva toote väljaarendamise kava. Hetkel realiseerimine kavandamisel. On olemas oluline erainvestorite huvi piirkonna kui turismisihtkoha vastu.

Jõhvi Geograafiliselt maakonna keskkoht, kust ja kuhu kõik teed viivad. Olulisimaks turismiobjektiks Jõhvi Kontserdimaja, mis ainsana regioonis pakub kompleksset ja pidevat kultuuriteenust kõrgeimal tasemel. Olulised turismiobjektid veel Jõhvi Mihkli kindluskirik koos muuseumiosaga ning Jõhvi Jumalailmumise kirik (õigeusu kirik).


17

IV. Jõhvi turismiressursi kirjeldus

Jõhvi turismiressursi moodustavad:

� geograafiline asend – asukoht ja asend teedevõrgu suhtes. Asukoht turistide liikumismarsruutide suhtes

� ajalgu, selle sündmused ja lood – ressurss, mis võimaldab luua Jõhvit eristavaid lugusid ja muuta seeläbi kohta atraktiivsemaks

� turismiobjektid – looduslikud või inimtekkelised objektid ja rajatised, mida on võimalik turistidele eksponeerida.

� Teenuseid pakkuvad ettevõtted ja organisatsioonid – majandusüksused, mis pakuvad turistidele teenust ning seeläbi tekitavad piirkonda turismitulu.

4.1 Geograafiline asend

Geograafiliselt asendilt asub Jõhvi Ida-Viru maakonna keskmes olles ühtlasi ka Tallinn – Peterburi suuna ja Riia – Peterburi suuna ristumiskohas.

(Joonis. 7 Jõhvi asend Läänemere idakaldal.)


18

Jõhvist läheb läbi ida-lääne suunaline raudtee, mis ühendab Tallinna Sankt-Peterburi ja Moskvaga. Jõhvist läbi või mööda sõidavad kõik turistid, kes liiguvad eelmainitud suundadel. Sealjuures eristub lõunapoolne suund ida-läänesuunast. Põhjarannikut pidi kulgev liikumistee on eelkõige transpordisoon, mille eesmärgiks on inimeste ja kaupade võimalikult kiire edasitoimetamine. Transpordikoridoris asub vähe, kuid see eest olulised turismivaatamisväärsused (Narva kindlusekompleks, Rakvere linnus, Lahemaa rahvuspark). Lõunasuunaline tee ehk Via Hanseatica on transpordikoridorina kitsam ja ei võimalda nii kiiresti edasi liikuda. Samas läbib Via Haseatica ajalooliselt ja kultuuriliselt huvitavaid paiku ning trassi eesmärk ongi demonstreerida selle läheduses olevaid vaatamisväärsusi ning anda võimalus turistidele aeglaseks kulgemiseks.

4.2 Ajalugu

Jõhvi küla (Gevi) kohta on esmateated aastast 1241, Jõhvi ordumõisa kohta aastast 1491. Linna südamikus asuv kaitsekirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse, Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva linnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel. Jõhvi arengut mõjustas paiknemine teedesõlmes, kus Tallinna-Narva maanteelt hargnesid Tartusse ja Vasknarva viivad teed. Juba 19. sajandi teisel poolel oli Ida-Virumaa suuremaid alevikke, kasvu soodustas Tallinna-Peterburi raudtee ehitamine 1870. aastal. Jõhvi raudteejaam rajati hobupostijaama lähedusse asula keskmest idas. Narva maantee suunamuutuse kohal asunud turuplatsi lõunaküljele püstitati 1895. a. ap.-õigeusu kirik. Asulas olid 20. sajandi alguses koolid, laenu-hoiukassa, haigla; turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Põhiliselt puidust elamud ehitati Narva maantee äärde. 1913. a. oli Jõhvis vaid 10 kivimaja. Tööstus oli tagasihoidlik (Jõhvi mõisa õlle- ja piiritusevabrik, jahuveski). Aleviks nimetati Jõhvi 1917. a., siis oli elanikke umbes 1300. Eesti Vabariigi ajal soodustas Jõhvi kasvu Kohtla-Järvele rajatud põlevkivitööstus. Jõhvi mõisa jagamisel suurendati alevi maa-ala. Aastail 1922-34 kasvas elamute arv 1,6 korda (1934. a. 300 elamut); hoonestus oli endiselt madal ja peamiselt puidust. Tootmissfäär täienes tärklisevabrikuga; algne puidust jaamahoone asendati 1936. a. kahekorruselise kivist jaamahoonega. Ehitati gümnaasiumihoone (hävinud) ja algkool (arh. A. Tauk, 1929). Linnaks sai Jõhvi 1938. a., elanikke oli siis 2500. II maailmasõjas hävis ligi 60 % elamuist. 1950. a. sai Jõhvist rajoonikeskus. Aastail 1960-91 kuulus Kohtla-Järve liitlinna koosseisu. Jõhvi lääneserval 1947. a. avatud põlevkivikaevandus likvideeriti 1971. a., linna piirab sellest küljest kõrged aherainemäed. Jõhvi esimene sõjajärgne generaalplaan valmis 1946. a. Selle järgi on Tallinna-Peterburi raudteest põhja poole kavandatud elutsooni plaanistruktuuri aluseks kolm keskväljaku (endise turuplatsi) juurde koonduvat tänavakiirt: Rakvere tänav, Veski tänav ja Narva maantee. Elutsooni läbib raudteejaama juurde viiv Jaama tänav. Hoonestus projekteeriti üleliiduliste tüüprojektide järgi. Kuni 1955. a. ehitati põhiliselt 1 - 1,5-korruselisi elamuid Jõhvi läänepoolses osas, mille teljeks on


19

Rakvere tänav, kahekorruselisi elamuid püstitati vaid kahes kvartalis linnakeskuse vahetus läheduses. Individuaalelamute piirkonnaks kujunes Jõhvi kirdeosa, kus oli säilinud varem ehitatud maju. Linna keskuses taastati sõjas purustatud hooneid endise turuväljaku (tollal Võidu valjaku) lääneküljel. Väljaku idaküljele ehitati kaevurite klubi lihtne ühekorruseline hoone (nüüd teatrimaja), põhjaküljele kordusprojekti järgi neoklassitsistlik haldushoone (nüüd maavalitsus). Sama projekti järgi valmis ka trusti "Eesti Põlevkivi" büroohoone Jaama tänaval. Vaate piki seda tänavat lõpetab üleliidulise tüüpprojekti järgi ehitatud uus jaamahoone (1951). Tänava idapoolsesse otsa rajati haiglalinnak. Ühiskondlikke hooneid püstitati ka Rakvere tänava algusesse: kino, kaubamaja, restoran. Narva maantee algusesse ehitati sammaskojaga kultuurihoone (nüüd kohtuhoone). 1956. a. koostatud Jõhvi-Ahtme generaalplaani (arh. V. Tippel) täiendas elamuehituse paiknemise skeem (1958, arh. A. Kukkur). Varem pargiks kavandatud ala Jõhvi keskmes hoonestati neljakorruseliste elamutega (tüüprojekt 1-317 ja 1-318), keskel kõrguvad üheksakorruselised tellistest punktelamud (kordusprojekt). 1974. a. koostatud Jõhvi-Ahtme planeerimisprojekti järgi (arhitektid V. Tallo, A. Kerge) on Jõhvi praegustes piirides jaotatud neljaks mikrorajooniks - kolm põhja pool ja üks lõuna pool raudteed. 1975. aastast koondus elamuehitus Ahtmesse Iidla elamurajooni, Jõhvi ehitati vaid mõned viiekorruselised elamud piki Narva maanteed. (www.eestigiid.ee ) (täiendav info) http://www.johvi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/61/i/93

(Foto 1. Vaade ajaloolisele Jõhvi kesklinnale. Jõhvi vallavalitsus. www.johvi.ee ) Jõhvi ajalugu on sisutihe ning tänu oma asukohale teede ristumiskohas pakub ajalugu lisaks faktilistele teadmistele võimaluse ka lugude loomiseks mineviku kuulsate inimestega seotult. Eesti ajaloost on Jõhviga seotud tuntud kirjanik Eduard Bornhöhe (1862 – 1923). Usutavasti on valdav enamik ajalooliselt tuntud isikutest, kes on reisinud Vene Impeeriumi pealinna


20

Sankt Peterburi ja Euroopa riikide ja linnade vahet sõitnud läbi või peatunud Jõhvis. Seda saab kasutada turismiteenuste pakkumiseks ja turismitoodete kujundamiseks.

4.3 Turismiobjektid

Jõhvi valla territooriumil võib määratleda turismipotentsiaaliga objektideks ehitisi ja rajatisi, mille baasil saaks osutada turismiteenuseid.

� Tammiku aherainepuistangud – positiivsed pinnavormid, mida on võimalik kasutada sp0rtliku ajaveetmiskohana nii suvisel (matkamine, spordivõistlused) kui ka talvisel ajal (suusatamine, kelgutamine jms.)

� matkaradade ja jalgrattateede (Eurovelo) võrgustik – oluline seos naabruses asuvate turismiobjektidega. Eurovelo kulgeb hetkel mööda sõiduteid, kuid paremaks turistide liikumiseks on vajalik välja arendada ka eraldi kergliiklusteede võrgustik.

� Jõhvi linnapark – rekreatiivse iseloomuga rajatis, mis väärtustab Jõhvi olulisimat turismiobjekti Jõhvi Kontserdimaja. Jõhvi pargil on olemas arenduskontseptsioon, mille realiseerimine võimaldaks pargi turismipotentsiaali optimaalselt ära kasutada.

� Jõhvi Mihkli kirik – ajalooline kirikuhoone, mis ühendas endas ka kaitsefunktsiooni olles seeläbi eristuv ajaloomälestis.

� Jõhvi Mihkli kirikumuuseum – Mihkli kiriku ajaloole ja tekkelegendile pühendatud muuseum, mis eksponeerib ajaloolisi esemeid ning esitab kiriku tekkeloo ka audiaalselt erinevates keeltes.

� Jõhvi Jumalailmutamise kirik (Jõhvi Issanda Ristimise kirik) – Moskva ja kogu Venemaa praeguse patriarhi Aleksius II seotud õigeusu kirik Jõhvi südalinnas. Hetkel väheselt eksponeeritud.

� Edise mõisakompleks – Eelkõige ühe Jõhviga seotud suurkuju Vabadussõja aegse kindral Aleksander Tõnissoni mälestusega seotud kompleks.

� Jõhvi Kontserdimaja – rahvusvahelise tasemega kultuurisündmusi pakkuv üks neljast regionaalsest kontserdimajast Eestis. Jõhvi tugevaim ja olulisim turismiobjekt.

Olemasolevate turismiobjektide baasilt võib järeldada, et Jõhvis on selles vallas oluline puudujääk seoses suurte vabaõhuürituste korraldamise koha puudumisega. Jõhvis on traditsioonilisi üritusi, mis annaksid välja oma sisu poolest üle-Eestilise ja ka rahvusvahelise mastaabi (nt. Rahvuskultuuride Loomepada), kuid korraldamise tehniliste tingimuste poolt on nende ürituste potentsiaali realiseerimine piiratud.

4.4 Turismiteenused

Jõhvis pakutakse turismiteenuseid nii majutamise, toitlustamise kui ka meelelahutuse osas. Jõhvis asub maakondlik turismiinfo punkt.

4.4.1 Majutusasutused


21

� Hotell Wironia – hotell Jõhvi kesklinnas, tubade arv 21, voodikohti 40. � Hotell Pääsuke – hotell Jõhvi äärelinnas, tubade arv 14, voodikohti 21 � Puhkekeskus Neptun külalistemaja – külalistemaja Jõhvi äärelinnas, tubade arv 12,

voodikohti 24 � Hostel Nele – lihtne majutus Jõhvi kesklinnas, kohti 23 � Hostel Kutse tn. 13 – kokku 7 kohta

Kokku suudavad Jõhvi majutusasutused pakkuda puhkajatele ja linna külalistele 110 voodikohta. Siiski on Jõhvi läheduses olulisi majutusasutusi (Toila Sanatoorium, Saka Cliff hotell, Mõisahotell Meintack), mis asudes Jõhvist 15-20 minutise autosõidu kaugusel on võimelised pakkuma kvaliteetset majutusteenust. Siiski võib eeldada, et Jõhvis on veel kasutamata potentsiaali majutusteenuste pakkumiseks maakonnkeskuses eriti arvestades võimalust seda kombineerida kultuurielamusega Jõhvi kontserdimaja poolt.

4.4.2 Toitlustusasutused

Toitlustusasutusi on Jõhvis üle 15. Enamus toitlustuskohti ei ole spetsialiseerunud. Lisaks pizzabaarile Peetri Pizza Jõhvi keskväljakul pakub spetsialiseeritud kööki restoran Aroma (hiina ja india köök), Valge Hobuse Trahter (eesti köök). Olemas on kaks klassikalist pubi – pubi Privaat ja pubi Kompromiss. Jõhvis puudub klassikaline a'la carte restoran. Toitlustusasutste arendamisel on oluline pöörata tähelepanu lisaks pakutavatele toitudele ka teeindajate koolitusele. Selles osas on võimalik koostöös ettevõtjatega kasutada ka Euroopa Liidu abiprogrammidest tulenevaid võimalusi.

4.4.3 Meelelahutus ja kaubandus

Meelelahutust pakub Jõhvis Jõhvi Kontserdimaja, mis on keskendunud kõrgekvaliteediliste kultuurisündmuste pakkumisele andes võimaluse külastada rahvusvaheliselt tunnustatud meistrite esinemisi. Jõhvi Kontserdimaja pakub ka kinoelamust ning seminari ja konverentsiteenust olles suurimaks konverentsikeskuseks Ida-Virumaal. Meelelahutusteenusena saab Jõhvis mängida bowlingut ja püüda kala. Olemas kaks ööklubi "Kruzo" Jõhvi kesklinnas ja "Night Life" linnalähistel. Kaubandusvaldkonnas on viimastel aastatel toimunud Jõhvis märkimisväärne areng. Lisandunud on uusi kaubandus- ja äripindu. Oluliselt on paranenud kaupade pakkumine. Turismiteenuse pakkumise mõistes on oluline pakkuda laiemat valikuvõimalust meelelahutusteenuste osas. Samuti on tähtis erinevate turismiteenuste liikide kooskõlastatud arendamine.


22

Kokkuvõte turismiressursist Jõhvi turismiressursi kirjeldusest saab välja tuua olulised kitsaskohad turismivaldkonna arendamisel:

� suuremate väliürituste korraldamise võimaluste vähesus (ei ole sobivat suurürituste platsi)

� miljööväärtuslike objektide vähene kasutus (Jõhvi park) � majutuse infrastruktuuri nõrkus � toitlustuse infrastruktuuri nõrkus � meelelahutusvõimaluste vähene mitmekesisus

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et Jõhvit selgelt eristavateks turismiressurssideks on:

� geograafiline asend kahe olulise transpordikoridori ristumiskohas ja sellega seonduvad ajaloost tulenevad ressursid

� elanikkonna rahvuslik ja kultuuriline mitmekesisus � Jõhvi Kontserdimaja olemasolu ja võimekus selle baasilt pakkuda kõrgeima taseme

kultuurielamust.

V. Jõhvi turismivaldkonna positsioneering

Jõhvi valla turismiarenduse valdkonna positsioneeringu lähtealuseks on Jõhvi valla arengukava. Positsioneeringu valikul on oluline, et see aitaks täita Jõhvi valla arengukava poolt seatud eesmärke. Jõhvi arengukava üldeesmärk: Jõhvi valla arengu üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja: •Parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui uut arenevat keskust). •Tõsta elukeskkonna kvaliteeti. •Parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti. •Tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.


23

Eesmärkide saavutamiseks lahendatakse kolm põhilist ülesannet:

� valla inimressursi tugevdamine � toimekeskkonna arendamine � sotsiaalse sidususe suurendamine

Turismivaldkonna arengu seisukohast on eriti olulised eelkõige kaks ülesannet –valla inimressursi tugevdamine loomaks eeldusi teenindusettevõtluse arenguks ja toimekeskkonna arendamine puutuvalt turismivaldkonna investeeringuid. Toimekeskkonna arendamine Eesmärgid: Jõhvis on tuleviku regioonikeskuse nõuetele vastav toimekeskkond: heakorrastatud ja hubane miljöö, turvaline liiklus, EL nõuetele vastavad tehnilised infrastruktuurid, kvaliteetne õpikeskkond lastele, harrastajate ja pealtvaatajate vajadusi rahuldavad kultuuri- ja spordikeskused, kvaliteetsed võimalused elanike meditsiiniliseks teenindamiseks. Vallakodanike, ettevõtjate ja külaliste rahulolu Jõhvi vallaga on kasvanud. Kriteeriumid: investeeringute maht, valminud objektid, inimeste ja ettevõtjate rahulolu indeks. Seos tulevikupildiga: Füüsilise keskkonna arendamine parandab üldist elukeskkonda, pakub materiaalse baasi sotsiaalse keskkonna väljaarendamiseks ning ühtlasi pakub vallale võimalusi täita keskusele langevaid ülesandeid (sh nn meeldiva „külastusruumi” pakkumine). Toimekeskkonna arendamiseks tuleb: 1. tagada vallasiseste liiklusvoogude turvalisus ning parandada maanteetransiidi kulgemist, lahendades selleks Jõhvi liiklussõlme probleemid; 2. luua soodne infrastruktuur (tööstuspargi edasiarendused) tänapäevase tööstusettevõtluse arenguks; 3. luua kaasaegsetele nõuetele vastavad tingimused/võimalused kultuuri- ja spordiürituste pealtvaatajatele ning kultuuritarbijatele laiemalt; 4. luua atraktiivseid turismiobjekte (arendada edasi kindluskirikut kui külastusobjekti, keskse muuseumi loomine jmt); 5. parandada kultuuri- ja spordiseltside tegutsemise tingimusi, eeskätt spordibaaside rajamise teel; 6. rakendada elanike turvalisuse suurendamisele suunatud tegevusi; 7. parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi (kesk)linnas ja vallas; 8. parandada linna/valla välisilmet ja mitte lubada selle halvendamist;


24

9. rajada ja hoida käigus avalikke puhkealasid; 10. parandada invaliidide liikumisvõimalusi; 11. luua ja hoida käigus terviserajatisi; 12. parandada elanike veevarustust; 13. moderniseerida õppekeskkonda; 14. parandada turismi infrastruktuuri (I-punkt, maj utus, toitlustus, konverentsiruumid, messikeskus, aktiivse turismi võimalused); 15. parandada sotsiaalhoolde- ja meditsiiniasutuste töökeskkonda; 16. kaitsta ja kujundada linna/valla miljööväärtuslikke alasid; 17. tagada liikumispuudega inimestele sobivad sotsiaaleluruumid; 18. parandada keskküttesüsteemide efektiivsust; 19. tugevdada IT-keskkonda, sh püüelda interneti võrdse kättesaadavuse poole kogu vallas; 20. luua tingimused korterelamute piirkondade saneerimiseks. Jõhvi turismivaldkonna positsioneering tuleneb:

� Jõhvit eristavast turismiressursist – Jõhvit eristav turismiressurss loob aluse edukaks konkurentsiks teiste kohtadega turistide külastuste pärast. Eristav turismiressurss Jõhvis on Jõhvi kontserdimaja olemasolu, Jõhvi multikultuursus ning Jõhvi geograafiline asend.

� Jõhvi arengukavast tulenevatest eesmärkidest – Jõhvi valla arengukava kui üldise tasandi arengut suunav dokument annab raamid, millesse tuleb Jõhvi turismivaldkonnas postisoneerida nõnda, et ta kiirendaks ja parandaks Jõhvi arengukava eesmärkide saavutamist.

5.1 Alternatiivsed positsioneeringud

Lähtuvalt eeltoodust on Jõhvi valla jaoks võimalik eristada kolme võimalikku arengusuunda

� äri- ja konverentsiturism � kaubandus- ja linnaturism � Kultuuriturism


25

Ühe arendussuuna valik ei välista teenuste pakkumist ka muudes valdkondades, kuid ta sätestab põhilise sfääri, mille arengule on otstarbekas eelkõige keskenduda. Äri- ja konverentsiturismi keskus Positiivne Negatiivne

� Perspektiivne arengusuund � Olemasolevad tehnilised võimalused

Jõhvi Kontserdimaja baasil � Jõhvi kui äri- ja teeninduskeskuse maine

� Tugev konkurents nii Eestis kui ka Ida-Virumaal (Mäetaguse, Narva-Jõesuu, Toila)

� Ei ole otseselt olulisima turismiressursi – Kontserdimaja põhitegevus

Kaubandus ja linnaturismi keskus

Positiivne Negatiivne

� Kaubanduskeskuste kompaktne piknemine linnasüdames

� Paremini arenenud konkurentide olemasolu Rakvere ja Narva näol

� Ei rakenda oluliselt Jõhvi Kontserdimaja ressurssi

� Meelelahutusteenuse pakkumine on vähene

� Toitlustusteenuste pakkumise tase pole piisavalt kõrge

Kultuuriturismi keskus Positiivne Negatiivne

� Rakendab Jõhvi Kontserdimaja � Loob rahvusvahelise konkurentsieelise

läbi multikultuurse keskkonna � Maakonnas arvestatav konkurents

puudub � on suunatud „kvaliteetsele“

turismisihtgrupile � Omavalitsusel olemas lai

partneromavalitsuste võrgustik

� Nõuab paremat majutus ja toitlustusteenuste baasi

� eeldab kulutusi turul toimimiseks ka rahvusvahelisel tasandil

� Olemas konkurents eelkõige Rakvere suunalt

Arvestades erinevate arengusuundade positiivseid ja negatiivseid külgi ning võimalikke arenguperspektiive on Jõhvi turismialase positsioneeringu aluseks orienteeritus kultuuriturismile ning eristuva kõrgetasemelise kultuurielamuse pakkumine Jõhvi Kontserdimaja baasil. Täiendavaks arengusuunaks on konverentsi- ja seminariturismi valdkonna arendamine koos partneritega ning selle orgaaniline sidumine kultuurielamusega.


26

Sellest tulenevalt saab Jõhvi turismivaldkonna üldise eesmärgi formuleerida kui: Jõhvi on rahvusvaheliselt tuntud kultuuriturismi külastuspaik, mida iseloomustab kõrgekvaliteediliste kultuuriürituste toimumine aastaringselt, Jõhvi multikultuursest keskkonnast tulenevate ressursside efektiivne kasutus ning aktiivne turistide teenindamisele suunatud ettevõtlus. Jõhvi teeb aktiivset koostööd teiste piirkondade turismiasjalistega, kes saavad toetada ja mitmekesistada Jõhvi poolt pakutavaid turismielamusi.

VI. Jõhvi valla turismiarenduskava tegevuskava 2009 - 2013

Kasutamaks ära turismressurssidest tulenevaid võimalusi tuleb realiseerida rida konkreetseid arendusprojekte. Põhilises osas on tegemist avaliku sektori (valla) poolt initsieeritavate ja partnereid kaasavate tegevuste (projektidega). Arendusprojektide elluviimine on planeeritud ajavahemikku 2009 – 2013.

Arendusprojekt Kommentaar Realiseerimise aeg

Jõhvi erinevaid rahvuskultuure iseloomustavad skulptuurid linnas

Erinevaid rahvusi ja kultuure iseloomustavad tänapäevased, dünaamilised ja huvitavad skulptuurid Jõhvi olulistes kohtades.

2009 - 2013

Jõhvi linnapargi väljaarendamine turismiobjektiks

Arendatakse välja vastavalt Jõhvi Kultuuripargi arenduskavale. Vajadusel korrigeeritud etapilisusega, mis tagaks pargi kasutuselevõtu ka välitingimuste massiürituste kohana.

2009 - 2013

Jõhvi Promenaadi väljaarendamine

Jõhvi kesklinna kujundatakse miljööväärtuslik promenaad (jalakäijad ja kergliiklus), mis läbib Jõhvit alates ühest servast (kalmistu piirkond) läbi kesklinna osa Jõhvi Kontserdimaja ning Jõhvi Kultuuripargini. Promenaad loob linna kvaliteetse miljööväärtusliku linnaruumi, mis on jalgsi ja kergliiklusvahenditega liiklejatele sõbralik. Promenaadi Jõhvi Kontserdimaja poolse otsa pikenduseks saab olema hotelli ja teeninduskompleksi ala, mis pikendab promenaadi peaaegu linna lõunapiirini ning liitumiskohani Kohtla-Järve Ahtme linnaosaga.

2009 - 2013

Eurostop tüüpi parkla loomine Tallin-Narva maantee äärde

Eurostop tüüpi parkla rajamine, kus oleks võimalik ka pikemaks ajaks peatuda ning kus oleks võimalused karvanide peatumiseks.

2010 - 2013

Regulaarsed üritused turismiüritustena

Rahvuskultuuride Loomepada, Seitsme linna muusika, Jõhvi Muinaspäevad, Jõhvi Balletifestival. Täiendavat arendust vajab Jõhvi

2008 - 2013


27

Kontserdimajas toimuv aastalõpuüritus, mille eristamiseks analoogsetest üritustest teistes Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) on vajalik ürituse edasiarendamine.

Jõhvi ja kuulsate inimeste lood

Uuringu läbiviimine kogumaks lugusid ja andmeid rahvusvaheliselt tuntud inimestest, kes on olnud Jõhviga seotud või on Jõhvist läbi sõitnud. Tulemused on kättesaadavad ka teenindusettevõtjatele tootearenduse tegemiseks (kuulsaid inimesi kujutavad tahvlid vms. vormid).

2009

Mihkli kiriku arendusprojekt

Vastavalt teostatavus- tasuvusanalüüsile (ERKAS Arendusteenused OÜ).

2009 - 2010

Vene õigeusu kiriku arendusprojekt

Uus piirdeaed, patriarh Aleksius II seotud temaatika eksponeerimine.

2009 - 2010

Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine

Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine ühendamaks olulised turismikompleksid Toila piirkond ja Kurtna järvistu koos Pannjärve spordi- ja puhkerajatistega. Samuti on oluline Uikala teele kergliiklustee rajamine täies pikkuses, mis võimaldaks ühendada kergliikluse jaoks ka Toila-Ontika piirkonna.

2009 - 2013

Jõhvi teenindusettevõtete arendusteadlikkuse kasvatamine

Teenindusetevõtete koolitusprojektide rakendamisele ärgitamine kaasates olemasolevaid toetusskeeme ja ettevõtluse tugiorganisatsioone. Omavalitsus saab initsieerida ettevõtjate teeninduskvaliteedi tõusule orienteeritud ühisprojekte (nt. koolitusprojektid) vastava ala partneritega (nt. IVEK, EKTK, Ida-Viru Kutsehariduskeskus, TÜ Pärnu kolledž jt.).

2009 - 2013

Turismimaterjalide üllitamine

Turismiturunduseks vajalike materjalide üllitamine regulaarselt (iga-aastaselt värskendatuna).

2009 - 2013

Linna väravad (suunad), viidastamine

Linna sissesõitude tähistamine eristuvate viitadega või kompositsioonidega. Vajalike turismiviitade paigaldamine.

2009

Jõhvi reklaam olulistel trassidel Jõhvist eemal

Jõhvit reklaamivad sildid, plakatid või muud rajatised olulistel inimeste liikumise marsruutidel suurel kaugusel Jõhvist.

2009 - 2012

Tammiku aherainepuistangute väljaarendamine

Vastavalt eskiislahendusele. 2013

Jõhvi lennuvälja arendus Jõhvi lennuvälja ettevalmistamine väikelennukite vastuvõtuks ning väljaõppekeskuseks.

2009 - 2013

Turismiinfokeskus Jõhvis Jõhvi turismiinfokeskuse rakendamine atraktiivses 2011


28

asukohas Jõhvi Promenaadil kesklinnas.

Multifunktsionaalne jäähall Rajatis, mis võimaldaks läbi viia massiüritusi sisetingimustes ning jää olemasolu nõudvaid etendusi.

2011

Uikala tee asfalteerimise lõpetamine

Uikala tee rekonstrueerimise lõpetamine võimaldaks tolmuvaba kvaliteetse ühenduse Toila-Ontika kuurortpiirkonnaga ning oleks ühtlasi ka heaks jalgrattaga või muu kergliiklusvahendiga liiklemise marsruudiks.

2013

Edise mõisasüdame taastamine

Edise mõisasüdame taastamine ning eksponeerimine turistidele. Vastavalt Edise Mõisakompleksi arenduskontseptsioonile ja teostatavus- tasuvusanalüüsile (Mainor-Erkas OÜ)

2013

Hotelli- ja teeninduskompleski väljaarendamine Jõhvi Kontserdimaja läheduses

Uue hotellikompleksi rajamine Jõhvi Kontserdimaja lähistele endisele sõjaväeterritooriumile koos täiendavate vaba-aja veetmise võimalustega.

2009

Sanniku „toruallikate“ eksponeerimine

Kaevandusvete atraktiivne väljavoolukoht Kose küla metsas – paigaldada viidad, piirded, infotahvel jms., kaitsmaks allikat ja eksponeerimaks seda turistidele

2009-10

Jõhvi muuseumi loomine Jõhvi piirkonna ajalugu terviklikult eksponeeriva ja uuriva muuseumi loomine

2009-13

Jõhvi seikluskeskuse loomine

Motospordi ja muu aktiivse vaba-aja tegevuse keskuse loomine (asukoht täpsustamisel)

2009-13

Eelkirjeldatud arendusprojektide elluviimine toimub koostöös asjast huvitatud partneritega nii avalikust sektorist (Ida-Viru Maavalitsus, Ida-Virumaa Omavalituste Liit, naaberomavalitsused) kui ka kolmandast ja erasektorist. Koostöö alusteks on partnerite asjakohane huvi ning valmisolek panustada turismivaldkonna arengusse.

Kokkuvõte

Jõhvi vallal on olemas märkimisväärne turismiressurss, mille asjakohane kasutamine toob tulu nii Jõhvi valla elanikele ja ettevõtjatele kui ka laiemale ringile kasusaajatele. Jõhvi valla turismiarenduse olulisimateks märksõnadeks on orineteerumine kultuurihuvilisele turistile, Jõhvi multikultuursuse ja Jõhvi geograafilisest asendist tuleneva ajaloo kasutamine kvaliteetsete turismielamuste pakkumises. Majanduslikus mõistes on turism Jõhvi vallale oluline majandusharu, kuna ta võimaldab läbi teenuste müügi tuua valda juurde lisaraha ning seeläbi kasvatada valla ettevõtjate ja inimeste heaolu.

jõhvi vallavalitsus - riigiteataja.ee file(põhja-, lõuna- ja lääne-eesti) annavad päevakohast...

Documents