raamatupidamise algõpetus 1

Raamatupidamisealgõpetus

1

Kristi Suppi2013

• Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast, peeti näiteks

toiduvaru arvestust. Parimaks lahenduseks oli andmete kivisse raiumine

või puusse lõikamine.

Rosetta kivi on aastast 196 eKr pärinevate raidkirjadega basaltplaat, mille leidsid 1799 Egiptusest Rashidi (Rosetta)

linna lähedalt Prantsuse ohvitserid. http://et.wikipedia.org/wiki/Rosetta_kivi

• Juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud

ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga

maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel

seoti sõlm.

• Võla tasumisel harutati sõlm lahti või kustutati puutükilt märge.

Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid.

• Vana-Kreeka teadlast Aristotelest

(384 – 322 eKr) on nimetatud

majandusteooria vanaisaks, tema süstematiseeris

majandusteadusi ning pööras tähelepanu

erinevatele majandusprotsessidele

ning nende kirjeldamisele.

• Luca Paccioli (1446/7 – 1517), matemaatikust

frantsiskaani munk, koostas 1494. aastal teooriaõpiku „Traktaat

kontodest ja kirjenditest“, kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud

tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli

sündinud esimene kahekordse kirjendamise

õpperaamat

• Raamatupidamine on olnud ja jääb ka edaspidi igasuguse ettevõtte

majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks.

• Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti Vabariigis

teravdatud tähelepanu alla 1994. aastal, kui võeti vastu „EV Raamatupidamise seadus“, veel uuem versioon võeti kasutusele 2003.

aastal.

• Huvitavaid fakte: • Arvepidamine sai alguse Lähis-Idast

10 000 – 8 000 aastat eKr.

• Egiptuses peeti juba 3 400 aastat e.Kr arvet vangide, veiste ja kitsede kohta.

• 5 000 - 3 000 aastat eKr leiti Lähis-Idast savitahvlid, millele oli tehtud kiilkirjas märkmeid,

mis sümboliseerisid raha.

• Umbes 4 600 aastat tagasi leiutati Hiinas kuulikestega arvelaud.

• Maailma vanim seadustekogu – Hammurapi seadustekogu (koodeks), pärineb 18.sajandist eKr.

• Kes iganes ostis midagi ilma

lepingu ja tunnistajateta, oli varas

ja pidi hukatama (Hammurapi koodeks).

• Säilinud papüürustelt saab välja lugeda, et Egiptuses oli kõrgel järjel krediidindus (laenu

andmine)

• Pacioli arvates pidi edukal kaupmehel olema kolm asja:

1. piisav hulk raha või võimalus saada krediiti;

2. head raamatupidajad;

3. hea raamatupidamise süsteem.

• Mis on konto?

• Rajades firmat, on vajalik koguda algkapital ja seda raha nimetatakse

ettevõttes omakapitaliks, kuna raha kuulub ettevõtte loonud isikutele ja on

antud ettevõtte käsutusse.

• Selleks avatakse konto, mida võiks võrrelda “sahtlikesega”, kuhu paneme

midagi hoiule või märkmikulehega, kuhu kirjutame meelespidamiseks vajalikke arve

üles.

• Lepime kokku, et edaspidi nimetame raamatupidamisega tegelevat inimest

raamatupidajaks, olgugi, et väikeettevõttes võib arvepidamisega

tegeleda näiteks juht ise, kuigi ta ei pruugi omada raamatupidaja kutset.

http://www.teenus.info/kasutaja/annag

• Millisel kujul raamatupidaja kontosid peab, see sõltub ettevõte võimalustest. Ettevõte, kus rahalised võimalused lubavad soetada raamatupidamisprogrammi, tehakse seda seal ehk võetakse programmis kasutusele

esimene - omakapitali konto.

• Kui raamatupidaja peab arvestust, omamata vastavat programmi, siis saab

tabeleid koostada arvutis Microsoft Exceli abil. Esineb ka veel käsitsi tehtud tabeleid.

• Omakapitali kontole kirjutatakse üles vastav summa, mis on laekunud (mida

omanikud pangaarvele maksid).

• Esmalt räägime kahekordse kirjendamisega tekkepõhisest

raamatupidamisest, kassapõhise raamatupidamise juurde jõuame hiljem.

• Mis on TEKKEPÕHINE?

• Kirja pannakse tehing (tegevus, mis toimub) just selle kuupäevaga, kui ta

toimub. Täna makstakse raha arvelduskontole pangas – tänase

kuupäevaga kirjutame ka üles.

• Mis on KAHEKORDNE kirjendamine?

• Kirja pannakse (kirjendatakse) tehing KAHELE KONTOLE:

omanikud andsid raha ettevõtte käsutusse – kirja läks see OMAKAPITALI kontole, et

pidada arvet, kui palju on ettevõttes omakapitali.

• Aga kuhu see raha laekus? Tegelikult laekus raha ARVELDUSKONTOLE

– nüüd tuleb see üles kirjutada.

• Avame veel ühe konto – arvelduskonto pangas x (ettevõttel võib hiljem olla erinevates pankades kontosid, et lihtsustada arveldusi klientidega) ja paneme

sinna kirja, kui palju raha laekus.

• Kas konto ongi nii lihtne?

• Eelnevalt vaatasime, et omakapitaliks laekunud (panka makstud) summa

kirjutatakse arvelduskontole üles, aga kuidas kirjutada üles, kui arvelduskontolt

peab mõne summa välja maksma?

Konto

Laekunud summad Väljamakstud summad

• Selleks on kontod jagatud kaheks pooleks:

• Konto vasakut poolt nimetatakse DEEBET pooleks

• (Sõna on tulnud ladinakeelsest sõnast `debet` - mis tõlkes on “ta võlgneb”)

• Konto paremat poolt nimetatakse KREEDIT pooleks

• (Ladinakeelsest sõnast `credit` - mis tõlkes on “ta usaldab”)

• Kõige ülevaatlikum on konto joonistada ristikese kujulisena (kõnekeeles “konto rist”)

Kontod pearaamatus:

• Pearaamatus on nelja tüüpi kontosid: vaatleme neist esialgu kahte –

AKTIVA kontod ja

PASSIVA kontod.

AKTIVA - vara

PASSIVA – võlad, kohustused ja omakapital.

• AKTIVA KONTOARVELDUSKONTO

(raha ettevõtte pangaarvel on vara)

DEEBET KREEDITAktiva kontol arvestatakse Kreedit poolel

vähenemisedsuurenemist deebet poolel (väljamaksed)(raha laekumine)

• PASSIVA KONTOOMAKAPITALI KONTO

(raha on omanikele kuuluv, seega ettevõtte jaoks kohustus)

DEEBET KREEDITDeebet poolel vähenemised Kreedit poolel suurenemised (võlg või kohustus väheneb) (- omakapitali, võla, kohustuse)

• Meenutame, et ettevõtet luues kandsid omanikud omakapitali jaoks raha arvelduskontole,

raamatupidaja kirjutab selle üles (ehk teeb KANDE) järgmiselt:

• Deebet Arvelduskonto• (ehk sissemakstud summa ulatuses suurenes

ARVELDUSKONTOL DEEBET pool)

Samaaegselt suurenes ettevõtte kohustus omanike ees, st, et kui ettevõte lõpetab oma tegevuse,

peab ta vastava summa omanikele tagasi maksma – seega suureneb

OMAKAPITALI kontol KREEDIT pool, kanne:• Kreedit Omakapital

Kirjutame need kaks eelnevat ülestähendust ühele reale kokku ja me saame LAUSENDI:

• Deebet Arvelduskonto Kreedit Omakapital

Kuldne reegel, mis ongi tegelikult raamatupidamise loogika aluseks:

LAUSEND saab olla alati VAID selline, et tehing kirjendatakse ühe valitud konto deebet- ja

teise valitud konto kreedit poolele –

DEEBET (konto nimi) – KREEDIT (konto nimi)

• Iga tehingu puhul peab tuvastama, MIDA selle tehinguga tehti, vastavalt sellele valitakse kaks ainuõiget kontot, kuhu

andmed kanda.

• Edasi tuleb mõelda, et MILLIST liiki valitud kontod on – kui üks neist on näiteks aktiva konto ja tegemist on suurenemisega (raha

laekumine, laovaru suurenemine jne), pannakse see deebet poolele kirja.

• Nüüd jääb vaid üle tolle teise valitud konto kreeditisse sama summa kirja panna.

• Konto valik sõltub sellest, millised tehingud ettevõttes rahade või

dokumentidega toimuvad (neid hakkame järjest vaatama).

• Siit: mingil juhul ei ole võimalik, et summad kantakse mõlemale valitud kontole deebet poolele või mõlemale

kontole kreedit poolele! • Raamatupidajad nimetavad konto deebet

poolele summade kandmist debiteerimiseks ja kreedit poolele

kandmist krediteerimiseks.

PÄEVARAAMAT on dokument, kus raamatupidaja lausendid koostab ja seal kajastuvad tehinguid

kuupäevalises järjekorras. • Milline näeb välja kanne päevaraamatus, kui OÜ

osanikud on kandnud ettevõtte asutamiseks arvelduskontole 2 500 eurot omakapitaliks?

• Deebeti veergu märgitakse konto, mille deebetpoolele kanne tehakse ja kreediti veergu konto, mille

kreeditpoolele kanne tehakse.

Jk.nr. Kuupäev Tehingu kirjeldus Deebet Summa Kreedit Summa

1 11. okt. Omakapitali sissemaks Arveldus- 2500 Oma- 2500

konto kapital

• Nüüd, kus tehing (omakapitali sissemakse) on kirjendatud

PÄEVARAAMATUS,

kantaksegi selle alusel vastavad summad kontodele, mis on “väljajoonistatud”

PEARAAMATUS.

Seega pearaamatus näeme liikumisi igal kontol eraldi, päevaraamatus käibeid

päevade kaupa.

Mis on bilanss?

• Bilanss on ettevõtte aktiva (varade) ja passiva (võlgade, kohustuste ja omakapitali) seis ühel ajahetkel.

• Seega on käesoleval ajahetkel ettevõttel Omakapitali 2 500 eurot ja see asub

pangas, Arvelduskontol (2 500 eurot).

• Seda raha saab ettevõte kasutama hakata.

• See siin on algbilanss, mis võib juba järgmisel hetkel muutuda, kui tekivad

järgmised tehingud.

• Tehingud võivad olla seotud rahalise liikumisega, aga olla ka ainult

dokumenditehingud – näiteks välja arvestatud palk, mis ei ole veel välja makstud.

Palgaarvestus on ka tehing.

• Bilanss peab alati olema tasakaalus (A = P)

Muutunud bilanss

• Algselt, et ettevõtte asutamisel tõendada algkapitali olemasolu, peab raha olema

arvelduskontol. Enamus tehinguid tänapäeval tehakse panga kaudu, suures osas internetipanga teenuseid kasutades, aga ikka on vahel vaja sularaha mõningate

kulutuste tegemiseks.

• Ettevõttes otsustatakse võtta pangast välja 100 eurot ja tuua see kassasse. Nüüd tuleb kasutusele võtta järgmine konto

nimega KASSA.

• Arvelduskonto vähenes 100 euro võrra (kanne kreedit poolele) ja Kassa konto

suurenes 100 euro võrra

(kuna Kassas olev raha on samuti vara, tehakse sissetuleku kanne Kassa deebet

poolele).

• Antud näites rahalist muutust ei toimunud, toimus vaid varade ümberpaiknemine.

• Kui mingil ajaperioodil (enamasti üks kuu) rohkem tehinguid ei ole toimunud, nimetatakse seda antud perioodi

lõppbilansiks.

• Bilanss on finantsaruanne, mis näitab hetkeseisu!

Ülesanne

• Valmistame ette Exceli programmis päevaraamatu ja tee esimesed kaks kannet,

mida juba vaatlesime

Jk.nr Kuupäev Tehingu kirjeldus Deebet Summa Kreedit Summa

• Ülesanne: palun koosta järgmisele tehingule lausend päevaraamatusse ja tee kanne

pearaamatusse – omanike ring sai juurde uue liikme, kes tasus arvelduskontole oma osaku

eest 500 eurot.

• Kas Sinu uus lõppbilanss võrdub? Kas kummalegi poolele saadud summa on

3 000 eurot?

• Milline näeb välja konto kui kandeid on kogunenud rohkem ja kuidas kokkuvõtted

tehakse?

Ülesanne – pearaamatu ettevalmistamine

Konto … Konto …Deebet Kreedit Deebet Kreedit

Algsaldo

Käibed

Käibed kokkuSaldo

• PERIOOD – tavaliselt üks kalendrikuu, mille jooksul midagi ettevõttes toimub. Kuu

lõpul võetakse aktiva kontode puhul algsaldo, liidetakse deebetkäive ehk kõik mis on juurde tulnud selle kuu jooksul ja

lahutatakse kreeditkäive - see, mis on kuu jooksul vähenenud ning saadakse

lõppsaldo, mis jääb enamasti (eranditega, mida vaatame hiljem – klientide

ettemaksed näiteks) deebet poolele.

• AS + DK – KK = LS

• Loogika selles, et vara ei saa ju minna miinustesse – sel juhul teda lihtsalt ei ole ja tuleb

võtta laenu. • Mõelge oma rahakotile: seal kas on raha või ei ole, aga „miinusmärgiga“ rahatäht sahtlis? Saldo

ehk jääk, mis saadakse kuu lõpuks, jääb järgmise kuu algsaldoks.

• Kui ikka 31. jaanuari päeva lõpuks on rahakotis 10 eurot, siis on ta seal ka 1.veebruari esimestel

minutitel ja ta tuleb nüüd arvesse võtta kui veebruari algsaldo, millele hakkate juurde liitma

veebruaris sissetulevat ja maha lahutama väljaminevat.

• Teistel kontodel toimib kõik sama loogika järgi (rahakoti näide), ainult me ei saa seda väljendada sõnadega, et „ostes hoone, tuli

ta meile sisse / laekus “…

• Sel juhul võetakse deebetis arvele hoone väärtus, vara suureneb, ja kui müüakse

ära, siis kandes summa kreedit- ehk miinuspoolele väheneb vara väärtus ja seda hoonet enam bilansis arvel ei ole.

• Eelnev näide oli arvestuspõhimõtte selgitamiseks, mitte see, et hooneid sama

hinnaga muudkui ostetakse-müüakse.

• Tegelike selliste kinnisvaratehingute puhul ei ole sugugi hind sama ja siis tulevad

mängu juba tulu-kulu kontod, millest kohe juttu tuleb, aga „maha kantakse“ ta

bilansist küll.

• Passiva kontodel on arvestus vastupidine - suurenemist arvestatakse

kreeditis, sest see on „+“ - pool,

vähenemist deebet poolel, selle

lahutame, ning saldo jääb üldjuhul

kreedit poolele.

Passiva Konto …Deebet - Kreedit +

Bilansikontod ja teised kontod

• Bilansi kontodelt näeme, kui palju on ettevõttes ühel ajahetkel vara (aktivaid) ja millistest allikatest (passiva) see vara on

ettevõttesse tulnud.

• Siit: laene, kohustusi ja omakapitali nimetatakse ettevõtte

varade katteallikateks.

• Töötav ettevõte tegutseb pidevalt: ostab materjale, töövahendeid ja muud vajalikku

- see on ettevõtte jaoks KULU.

• Kui ettevõte toodab midagi või osutab teenust ja müüb seda, siis saab ta TULU.

• TULU – KULU = KASUM

(kui tulu on suurem kui kulu)

• TULU – KULU = KAHJUM (kui tulu on väiksem kui kulu)

• Omanikud annavad oma raha ettevõtte käsutusse (ostavad aktsiaid või osakuid),

et see raha hakkaks kasumit teenima. Seega võlgneb ettevõte kasumi oma

omanikele. Igal omanikul on õigus saada oma osa kasumist – väljamakstavat osa

kasumist nimetatakse dividendiks.

• Kui ettevõte on kahjumis, siis vähendab see omanike raha (omakapitali), mida nad

on ettevõttele usaldanud.

• Pearaamatus on peale bilansikontode (aktiva- ja passivakontode) veel kahte

tüüpi kontosid, mille põhjal tehakse teine, ettevõtte jaoks oluline aruanne.

• Aruanne, kus arvestatakse jooksvalt kokku ettevõtte tulud ja kulud, nimetatakse

kasumiaruandeks.

Kasumiaruanne

• Kasumiaruanne koosneb TULUKONTODEST ja KULUKONTODEST.

• Näide: Ettevõte ostab materjali. Õmblusega tegeleva ettevõtte puhul võib see olla riie. See on

KULU.

• Raamatupidaja teeb lausendi:Deebet (mingi kulu konto) Kreedit RAHA KONTO

• Millise konto deebetisse antud näite puhul vastava summa kirjutame?

• Me ju kulutasime raha?

• Raha vähenemist arvestatakse kreeditis!

• Tuleta meelde, mis oli lausend

(ühe konto Deebet, teise konto Kreedit)!

• Järeldus, kuldse reegli järgi –

KULUKONTODEL arvestame kulutusi DEEBET poolel.

Võtame kasutusele uue konto:

MATERJALIKULU

DEEBET KREEDIT

Kuludesuurenemistarvestataksedeebetis

• Kulu- ja tulukontode puhul ei arvestata nii nagu bilansikontode puhul, et AKTIVA ehk vara kontodel väheneb kreedit pool – võiks

ju arvata nii, sest kulutamine on vara vähenemine, aga STOPP! Kulutuste tegemine seondub tõesti raha hulga

(aktiva) vähenemisega ettevõttes, SEEGA tulude ja kulude kontodel arvestamise

puhul kehtib lausendi loogika:

RAHA väheneb kreedit poolel, järelikult – KULU saame arvestada kulukonto

deebet poolel.

Ja vastupidi...

• Valmistoote müüb ettevõte tarbijale ja saab tulu. Ostja maksab raha ettevõttele.

• RAHA kontol suureneb deebet pool, niisiis tehakse lausend:

Deebet RAHAKONTO Kreedit TULUKONTO

Niisiis tuleb kasutusele TULU arvestamiseks uus konto, millel tulu suurenemist arvestatakse KREEDIT

poolel

MÜÜGITULU

DEEBET KREEDIT

Tulude suurenemist arvestatakse kreeditis

Kasum või kahjum – koondkonto

• Tulu- ja kulukontod arvestatakse perioodi lõpus (üldjuhul aasta lõpus) “nulli” ehk kantakse kontodelt saadud summad Koondkontole, millelt näeme, kas

ettevõttel on perioodi lõpuks kasum või kahjum.

• Tulemus kantakse bilansi PASSIVA poolel asuvale Kasumi / Kahjumi kontole, mis

näitab ettevõtte hetkeseisu.

Viib bilansi klappima ja suurendab või vähendab sellega omakapitali.

Kasumiaruandest aga näeme millele ja kui palju on kulutatud, mille eest ja kui palju

on tulu saadud. “Nulli” kandmist vaatleme konkreetsemalt ülesannete käigus.

Kontoplaan

• Iga ettevõte otsustab, milliseid kontosid kasutada ja Raamatupidamise

sisekorraeeskirjadega määratakse KONTOPLAAN.

• Lihtsuse mõttes on kasutusel süsteem, kus

• AKTIVA kontod algavad numbriga 1, PASSIVA kontod algavad numbriga 2, TULUKONTOD algavad numbritega 3

KULUKONTOD numbritega 4 - 9.

• Igal järgmisel numbril on samuti oma tähendus.

• Kasutades raamatupidamisprogramme, on standardkontoplaanides kontodele antud

neljakohalised numbrid, riigiasutuste kontoplaanides kuni kuuekohalised numbrid.

• Näiteks konto Kassa on numbriga 1010 – kus esimene 1 näitab, et tegemist on aktiva kontoga, 10 -

sularahaga (kassa). Arvelduskonto 1020 – kus 20 näitab millise panga kontoga tegu. Kui on kasutusel mitu

pangakontot, siis järgmine võiks olla 1030 jne

• Nüüd tead juba kõige olulisemat – kuidas kontod jagunevad

(aktiva – passiva, tulu – kulu)

ja kuidas neile kandeid tehakse

(deebet- või kreedit poolele).

Edasi vaatame millised kontod kasutatakse ja kuhu nad

kuuluvad.

• Antud kontoplaan on väga väike, sisaldades vaid näiteid ettevõtetes

kasutusel olevatest erinevatest kontodest.

• Meie ülesannete puhul sellest piisab.

• Kontoplaani ei pea pähe õppima (sellega töötades ta lihtsalt jääb ajajooksul pähe),

küll aga peab ta kogu aeg käepärast olema. Vaatame nüüd kontosid pisut

lähemalt, mis on mis.