KINNITATUD

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 04.05.2015.a

käskkirjaga nr 1.1-7/176

NARVA KUTSEÕPPEKESKUSE

RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI

1 ÜLDSÄTTED ........................................................................................................... 3

1.1. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJA EESMÄRK JA ÜLDPÕHIMÕTTED ................... 3

1.2. KONTOPLAAN JA LISATEAVET ANDVAD TUNNUSED ........................................... 4

1.2.1. Kontoplaan ................................................................................................... 4

1.2.2. Tunnused lisateabe saamiseks ...................................................................... 5

1.2.3. Muud majandusteabe liigendamiseks kasutatavad

tunnused/arvestusobjektid ........................................................................................ 6

1.3. ARUANDED ........................................................................................................ 7

2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE .......................................................... 9

2.1. VASTUTUS, AKTSEPTEERIMINE JA DOKUMENTIDE KONTROLL ............................ 9

2.2. DOKUMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED JA ESITAMISE TÄHTAJAD .................. 10

2.3. RAAMATUPIDAMISREGISTRID- JA DOKUMENDID .............................................. 12

2.4. PROJEKTIDE RAAMATUPIDAMISARVESTUS ....................................................... 13

3. MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE ....................................................... 14

3.1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS .................................................................. 14

3.1.1. Pangakontod ja siirded eelarvest ................................................................ 14

3.1.2. Sularahakassa tehingud ja eeskiri ............................................................... 15

3.2. VARUDE ARVESTUS ......................................................................................... 15

3.3. VARADE ARVESTUS ......................................................................................... 16

3.3.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus ......................................... 16

3.3.2. Bilansivälise väheväärtusliku vara arvestus ............................................... 18

2

3.3.3. Riigivara ....................................................................................................... 19

3.4. NÕUETE ARVESTUS .......................................................................................... 19

3.4.1. Muud nõuded ja ettemaksed ....................................................................... 19

3.4.2. Nõuete hindamine ja lootusetud nõuded .................................................... 20

3.5. KOHUSTUSTE ARVESTUS .................................................................................. 20

3.6. TEGEVUSTULUDE ARVESTUS ........................................................................... 21

3.6.1. Kaupade ja teenuste müük .......................................................................... 21

3.6.2. Muud tulud ................................................................................................. 21

3.6.3. Saadud toetused .......................................................................................... 21

3.7. TEGEVUSKULUD .............................................................................................. 21

3.7.1. Muud toetused füüsilistele isikutele ........................................................... 21

3.7.2. Antud toetused (eraldised) .......................................................................... 21

3.7.3. Tööjõukulud ............................................................................................... 21

3.7.4. Majandamiskulud ja muud tegevuskulud ................................................... 24

4. VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE ............................................ 26

4.1. INVENTEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................. 26

4.2. INVENTEERIMISE SAGEDUS .............................................................................. 26

LISAD ............................................................................................................................ 28

LISA 1 SULARAHA, VARUDE JA VARADE INVENTEERIMISE KORD ................................. 28

LISA 2 BILANSISALDODE INVENTEERIMISE KORD ........................................................ 32

LISA 3 SULARAHA VASTUVÕTMISE JA SELLE PANKA ÜLEANDMISE KORD .................... 34

LISA 4 PROJEKTIDE RAAMATUPIDAMINE ..................................................................... 38

3

1 ÜLDSÄTTED

1.1. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

Narva Kutseõppekeskuse (edaspidi: Kool) raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi:

eeskiri) eesmärgiks on Kooli raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine

ja aruandluse tagamine.

Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

raamatupidamise sise-eeskirjast (edaspidi: HTM RSE). Arvestusmeetodid tulenevad

raamatupidamise seadusest (edaspidi: RPS), raamatupidamise toimkonna juhenditest

(edaspidi: RTJ), Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi: ÜE) ja avaliku sektori

raamatupidamise rahvusvahelistest standarditest (edaspidi: IPSAS).

Eeskirjas üldjuhul ei korrata RPS-s, RTJ-s, HTM RSE-s, ÜE-s ja ÜE lisades sätestatut.

Eeskirja kinnitab Kooli direktor. Vastuolu korral eeskirja sätte ja Kooli muu õigusakti

vahel rakendatakse eeskirja sätteid. Kooli eeskirjaga kehtestatakse ka projektide

raamatupidamise kord ning reguleeritakse Kooli tegevuse spetsiifikast tulenevate

majandustehingute kajastamist.

Kool peab tekkepõhist raamatupidamisarvestust.

Kooli majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Kooli raamatupidamist korraldab finantsjuht.

Kool on käibemaksukohustuslane ning rakendab käibemaksuarvestusel proportsionaalse

mahaarvamise meetodit. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel rakendatakse KMS § 33 lg 2

sätestatut.

Kooli raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogrammides HansaWord

Enterprise - moodulid Finants, Ostuarved, Müügiarved, Kassa, Põhivara, Ladu,

Projektiarvestus, Taavi Tarkvara - moodulid Personal, Palk, Postitaja. Toitlustusega

seotud kaupade arvestus toimub kassaprogrammis BOOM.

Raamatupidamisandmete varukoopiad salvestatakse igal ööl serveri kõvakettale (vt

OP.4.7)

4

1.2. Kontoplaan ja lisateavet andvad tunnused

Koolis kasutatakse ÜE-s kinnitatud kontoplaani.

Kontod on kuuekohalised, kus esimene täht tähistab konto liiki, kaks esimest kohta

tähistavad kontoklassi, kolm esimest kohta kontorühma, neli esimest kohta kontogruppi,

viis esimeste kohta kontogrupi alagruppi ja kuus kohta raamatupidamise kontot.

1.2.1. Kontoplaan

Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest (vt täiendavalt HTM RSE punkti 1.2.1):

Konto kood – raamatupidamiskontod majandustehingute kirjendamiseks hea tava

reeglite kohaselt.

Tehingupartneri kood (TP-kood) - tunnused, mis on määratud igale bilansil olevale

iseseisvale allüksusele.

Tegevusala koodid (TT-koodid) – tunnused, mis tagavad majandusteabe

süstematiseerimise üksuse lisafunktsioonide kaupa:

09222 – Kutseõppe kaudsed kulud

09223 – Põhihariduse baasil kutseõppe otsekulud

09300 - Keskhariduse baasil kutseõppe otsekulud

09500 – Taseme alusel mittemääratud haridus (täiendõppe koolitused)

09600 - Koolitransport

Allika kood (A) – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid ja kulusid

finantseerimisallikate alusel.

Rahavoo kood (R) – tunnused, mille kasutamine võimaldab jälgida mõningate

bilansikontode liikumist aruandeperioodil.

Detailsema arvestuse pidamiseks kasutab Kool pikendatud 7 – 8 kohalisi kontosid

järgnevalt:

Kontogrupp 3220

32206001 Õppetöökojad

32206002 Kursused käibemaksuta

32206003 Tootmine, õppelaborid

5

32206004 Disainikeskus, trükikoda, multimeediastuudio

32206009 Kutseõppeasutuse tasulised teenused käibemaksuga

32206010 Toitlustamine õppesöökla, -restoran, -baar, -kohvik

32206011 Kooli õpilaste toitlustamine toetuse vahenditest

Kontogrupp 32209

3220901 Muud tulud haridusalasest tegevusest käibemaksuga

3220902 Muud tulud haridusalasest tegevusest käibemaksuta

3225905 Majutuse tulu elamu-ja kommunaaltegevusest Kreenholmi 45

Kontogrupp 20356

2035602 Õppetoetuste tasumise kohustused

2035603 Toitlustustoetuste tasumise kohustused

2035604 Sõidusoodustuste tasumise kohustused

2035605 Eritoetuste tasumise kohustus

Kontogrupp 5002

5002170 – haigusleht

... . Jt ametikohtade hüvitiste kontod

Haigushüvitiste arvestuse pidamisel kasutatakse pikendatud vastava ametikoha hüvitiste

kontot (nt. 500217 – hüvitised, 5002170 – haigusleht).

Kontogrupp 5524

5524401 õppeotstarbeline inventar

5524402 õppeotstarbelise inventari remont ja hooldus

1.2.2. Tunnused lisateabe saamiseks

Peale kontokombinatsiooni (konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo kood)

kasutatakse aruannete koostamiseks bilansis ja tulemiaruandes mittekasutatavaid

lisakontosid, mis on vajalikud aruandevormide ja aastaaruannete lisade täitmiseks (vt

täiendavalt HTM RSE punkti 1.2.3.)

6

1.2.3. Muud majandusteabe liigendamiseks kasutatavad

tunnused/arvestusobjektid

Muude majandusteabe liigendamise tunnuste kasutamisel lähtutakse Kooli

sisevajadustest ja kasutatakse järgmiseid arvestusobjekti koode:

Osakond – kasutatakse osakondade kulude ja tulude detailseks jälgimiseks

OSMAJ - Haldusosakond

OSAREN – Arendusosakond

OSTÄIEN - Täiendusõppe osakond

OSÕPPE – Õppeosakond

OSTOIT – Toitlustus majandustegevuses

OSÜLD – Üldosakond

OSJUHT – kooli direktori juhtimistegevus

Allika kood – kasutatakse majandusteabe detailsemaks liigendamiseks finantseerimis-

allikate alusel ja eelarvete jälgimiseks.

AL101 - eelarve;

AL201 - majandustegevusest laekuv omatulu;

AL301 – eelarve toetused;

AL400 – projektitoetused.

Projektikoodid (EL-kood) – lisatunnus projektidele eraldatud vahenditest teostatud

kulude ja tulude eraldamiseks kooli muust raamatupidamisarvestusest, iga projektile

luuakse identne kood, mis koosneb lühendist EL+numbrikombinatsioon.

Objektikoodid (OB-kood) – kasutatakse lisateabe saamiseks ja analüüsi teostamiseks

kulude/tulude detailseks jälgimiseks

Kontogrupp 5513. Lisatunnus kooli transpordivahendite kulude detailse aruandluse

koostamiseks, luuakse lühendist OB+sõiduki registreerimisnumber (nt OB394BBS)

Kontogrupp 5511, 5512. Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude detailse

kulude analüüsi koostamiseks.

OBRT3 – Raudtee tn 3 asuv hoonekompleks

7

OBKR45 – Kreenholmi 45 õppehoone, sh kood RKR – Narva Linna Raamatukogu

Muude tegevuste kulude/tulude eristamiseks lisatunnused;

OBKUTSE – kutsekvalifikatsioonieksamid

OBPR – kooli PR-üritused ja tegevuste reklaamikampaaniad jm

OBKEV – Narva Kevadlaat

OBSUV – Narva Suvelaat

OBTALV – Narva Talvelaat

OBRAL - Rallisprint

Õppekavarühmade koodid (V-kood) – kasutatakse õppetegevuse lisateabe saamiseks ja

detailse analüüsi teostamiseks.

VÄJK – Äriteenused

VMTV – Turismi-, toitlustus –ja majutusteenindus

VINF – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

VMUM – Meediatehnoloogia

VKAU – Kaubandus

VTAT – Toiduainetöötlus

VÕMB – Tekstiili- ja nahatöötlus

VAUT – Transporditehnika

VEHI – Ehitus

VELK – Energeetika ja automaatika

VLOG – Logistika

VMET – Mehaanika ja metallitöötlus

1.3. Aruanded

Kool koostab järgmiseid raamatupidamisaruandeid;

Saldoandmik, mis sisestatakse elektroonselt Rahandusministeeriumi saldoandmike

infosüsteemi sisestuskeskkonda aadressil http://saldo.fin.ee.

8

Saldoandmikud esitatakse HTM RSE-s punkt 1.3.1. sätestatud tähtaegadeks. Juhul kui

tekib vajadus saldoandmiku parandamiseks pärast saldoandmiku sulgemist, edastab

Kooli finantsjuht vastavasisulise e-kirja koos põhjendustega Haridus- ja

Teadusministeeriumi (edaspidi: HTM) pearaamatupidajale.

Saldoandmiku andmete alusel koostatud raamatupidamisaruanded on kättesaadavad

aadressil http://saldo.fin.ee/reporting.

Majandusaasta aruanne koostatakse HTM RSE punktis 1.3.2. sätestatud mahus ja

tähtajaks.

Statistikaaruanded esitatakse Statistikaametile nõutud mahus ja tähtaegadeks

elektroonselt.

Maksudeklaratsioonid edastatakse Maksu- ja Tolliametile nõutud mahus ja

tähtaegadeks elektroonselt.

Muud asutusesisesed aruanded (eelarve täitmise aruanded – tulu/kulukohtade,

objektide liigenduste, osakondade/õppekavarühmade jm majandusteabe kohta)

koostatakse ja esitatakse vastavalt vajadusele kooli nõukogule, nõunike kogule,

juhtkonnale, osakondade/erialade juhtidele.

Aruannete koostamise ja esitamise eest vastutab finantsjuht.

9

2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE

2.1. Vastutus, aktsepteerimine ja dokumentide kontroll

Direktor vastutab rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Kooli

finantsmajandusliku tegevuse, raamatupidamise korraldamise, juhtimise ja aruandluse

koostamise eest vastutab finantsjuht talle ametijuhendis pandud ülesannete ja vastutuse

piires.

Algdokumendi või selle alusel koostatud koonddokumendi aktsepteerimine tähendab

majandustehingu õiguspärase toimumise kinnitamist allkirjaga ning eelarve

klassifikaatori ning asutusesisese eelarve jaotusest tulenevate lisatunnuste määramist.

Aktsepteerijaks on direktor või tema käskkirjaga volitatud isik(ud). Tagatud on

aktsepteerija ja dokumentide kontrollija, maksete teostaja lahusus.

Aktsepteerija vastutab selle eest, et:

dokument kajastab majandustehingut õigesti;

dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt

sõlmitud lepingutele;

tehing on seaduspärane ja vajalik;

tehing on kooskõlas eelarvega;

tehingu tingimused vastavad parimatele sarnaste tehingute tingimustele;

kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse põhimõttest ja riigihangete

seadusest

dokument on kooskõlastatud järgides üksuse dokumendimenetluse korda

(kooskõlastusringi);

märgitud on majandusteabe liigendamiseks kasutatavad asutusesisesed tunnused (nt

tegevusala koodid, allikas, osakond, projektikood, arvestusobjekti kood. jms.)

Finantsjuht peab tagama dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide

ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise

raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:

tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;

10

raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo koodi õigsuse;

dokumendi menetluse käigus kooli kinnitatud majandusteabe liigendamiseks

vajalike lisatunnuste raamatupidamises kajastamise;

maksetähtpäev ja tehingu summad;

tekkepõhine periood;

arvete korral nende vastavus käibemaksuseadusele;

kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide

kontrolli nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt.

Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii aktsepteerija kui ka finantsjuhi poolt.

Ostuarved kinnitatakse osakonna/erialade juhi, aktsepteerija ja finantsjuhi poolt või

finantsjuhti asendava kassiir-raamatupidaja poolt. Dokumendi allkirjastavad täiendavalt

vallasvaratoimingute eest vastutavad isikud. Vigade ilmnemisel annab finantsjuht

dokumendi osakondade/erialade juhile tagasi, märkides dokumendi pöördele puudused.

Asutusesiseste vallasvaratoimingute eest vastutavad isikud määrab direktor käskkirjaga.

Müügiarvete koostamise aluseks oleva õiendi väljastamise õigus on

osakondade/erialade juhtidel, täiendusõppe osakonna peaspetsialistil, arendusosakonna

peaspetsialistil, peakokal, finantsjuhil ja direktoril.

Kassiir-raamatupidaja koostab arve allkirjastatud õiendi alusel. Müügiarve (välja

arvatud e-arved) allkirjastab koostaja.

E-Riigikassas on ülekannete aktsepteerijaks finantsjuht või ajutiselt finantsjuhti

asendama määratud, administraatori poolt volitatud finantstalituse töötaja. Rahaliste

ülekannete teostamisel osaleb kaks isikut. Maksekorraldused sisestavad E-Riigikassasse

finantsjuht ja kassiir-raamatupidaja.

2.2. Dokumentidele esitatavad nõuded ja esitamise tähtajad

Raamatupidamise algdokumendid vastavad RPS-e §7 ja HTM RSE punkt 2.2. nõuetele.

11

Kooli raamatupidamises kasutatavad algdokumendid (mis pole seotud projektide

raamatupidamisega) ning nende tähtaegse esitamise eest vastutavad isikud ja tähtajad,

dokumendi saajad/asukohad on järgmised:

Dokument

Esitamistähtaeg Vastutav isik Dokumendi

saaja/ asukoht

Ostuarved

(lepingud, tööde,

teenuste või kaupade

vastuvõtmise aktid)

Jooksvalt, kuid

vähemalt 5

tööpäeva enne

maksetähtaega

Vallasvaratoimingute

eest vastutavad isikud

Finantsjuht

Töötasu arvestusega

seotud

(käskkirjad, lepingud

jm)

5 tööpäeva enne

kalendrikuu

lõppu

Osakondade/erialade

juhid

Personalijuht

DHS

Tööajatabelid:

- õppeosakond,

- haldusosakond

- üldosakond

5 tööpäeva enne

kalendrikuu

lõppu

Vastutajad:

Õppekorralduse

spetsialist, õppedirektor

Haldusjuht

Personalijuht

DHS

Palgast kinnipidamise

alusdokumendid

5 tööpäeva enne

kalendrikuu

lõppu

Osakondade/erialade

juhid,

Personalijuht

DHS

Lähetuskäskkiri (kui

sellel kajastub

lähetusavansi maksmise

kohustus)

5 tööpäeva enne

lähetust

Osakondade/erialade

juhid

Personalijuht

DHS

Lähetuskulude

aruanded

Hiljemalt 5

tööpäeva pärast

lähetust

Lähetatu Paberkandjal

personalijuht,

finantsjuht

Majanduskulude

aruanded

Aruandekuule

järgneval 1.

tööpäeval

Aruandev isik

Paberkandjal

finantsjuht

Sõidukulude aruanded

(kooli transport)

Aruandekuule

järgneval 10.

kuupäeval

Transpordivahendi eest

vastutaja

DHS

Sõidukulude aruanded

(isiklik sõiduauto)

Aruandekuule

järgneval

5.kuupäeva

Transpordivahendi

omanik

Paberkandjal,

finantsjuht

DHS

V-kontode väljavõtted Jooksvalt Kassiir-raamatupidaja Paberkandjal

Vara liikumise

dokumendid (vara

mahakandmise, arvele-

võtmise, üleandmise,

vastuvõtmise,

hindamise jm aktid)

Jooksvalt Osakondade/erialade

juhid Finantsjuht

DHS

Müügiarvete

koostamise õiend

Jooksvalt, kuid

hiljemalt

aruandekuule

järgneval

Osakondade/erialade

juhid

õigused vt. p. 2.1

12

tööpäeval.

Raamatupidamisõiendid Jooksvalt Finantsjuht paberkandjal

Käskkirjad, mille alusel

kantakse eraldatud

vahendid toetuste

saajale (õppe- ja

eritoetus,

toitlustustoetus,

sõidukompensatsioon)

7 tööpäeva enne

maksetähtaega

Õppesekretär,

Praktikajuhendajad

DHS

Õpilaste koolisööklas

tasuta toitlustamise

aruanne

Aruandekuule

järgneval 1.

tööpäeval

Laooperaator paberkandjal

Eelarve kassalise

täitmise aruanne

Aruandekuule

järgneval 1.

tööpäeval

Finantsjuht Juhtkonna/kooli

nõukogu

protokollid,

DHS

Alljärgnevate dokumentide vormistamine, finantstalitusele suunamine ja registreerimine

toimub läbi Webware OÜ poolt väljatöötatud dokumendihalduse tarkvara (edaspidi

DHS) nimega Webdesktop:

töötasu arvestusega seotud dokumendid (lepingud, käskkirjad, töötaja avaldused

jm), tööajatabelid, palgast kinnipidamise alusdokumendid,

lähetuskäskkirjad,

käskkirjad, mille alusel kantakse eraldatud vahendid toetuste saajale (õppe-,

täiendav- ja eritoetus, toitlustustoetus, sõidukompensatsioon),

vara liikumise dokumendid (vara mahakandmise, üleandmise-vastuvõtmise,

hindamise jm aktid),

lepingud (tarnijate ostu-müügilepingud, koolitus-, turundus-, koostöö-, ruumide-,

seadmete kasutuslepingud, hoonete haldusega seotud lepingud,

sõidupäevikud (kooli ja isiklik transport).

Projektide raamatupidamisdokumentide esitamise kohta kehtivad eespool nimetatud

tähtajad, kuid nende tähtaegse esitamise eest vastutab projektijuht.

2.3. Raamatupidamisregistrid- ja dokumendid

Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse raamatupidamisregistrites

nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast tehingut.

13

Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada trükitud dokumendina ning

kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info

autentsus.

Finantsjuht vastutab algdokumentide süstematiseerimise (köitmise) eest Kooli direktori

poolt kinnitatud dokumentide loetelu kohaselt. Finantstalituse dokumentide sarja tähis

on „1.6“. Majandusaasta dokumendid saadab finantsjuht arhiivi Kooli asjaajamiskorra

kohaselt. Arhiivi antud dokumentide säilitamise eest vastutab ametijuhendi järgi

määratud isik.

2.4. Projektide raamatupidamisarvestus

Projektide raamatupidamisarvestuses tuleb lisaks punktis 1.1. viidatud õigusaktidele

lähtuda struktuuritoetuse seadusest ja muudest struktuuritoetusi puudutavatest

õigusaktidest. Projektide raamatupidamine peab olema eristatav üksuse muust

raamatupidamisest ja seda tagatakse lisatunnuse (EL) lisamisega projektiga seotud

raamatupidamiskannetele ning projekti jooksul tehtud tehinguid peab olema võimalik

tõendada nende aluseks oleva dokumentatsiooniga.

Projektide originaaldokumendid arhiveeritakse eraldi üksuse raamatupidamis-

dokumentidest. Programmperioodid 2004-2006 struktuurifondide projektidega seotud

dokumendid tuleb säilitada kuni 31.detsembrini 2015, programmperioodi 2007-2013

vastavaid dokumente kuni 31. detsembrini 2025, programmperioodi 2014-2020

vastavaid dokumente vastavalt „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus“

sätestatud tähtajani.

Kooli raamatupidamisarvestuse toimikutesse köidetakse projekti dokumendi koopia

juhtudel, kui dokumendil kajastuvad lisaks projektiga seotud majandustehingutele

üksuse muud majandustehingud. Koopiale märgitakse viide originaaldokumendi

asukohale

14

3. MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE

3.1. Rahaliste vahendite arvestus

3.1.1. Pangakontod ja siirded eelarvest

Riigieelarveliste vahendite kasutamine toimub Riigikassa vahendusel ja

rahandusministri kehtestatud korras. Väljamaksete teostamine ja laekumiste kohta info

saamine toimub e-Riigikassa kaudu. Selleks avatakse direktori allkirjastatud taotluse

alusel Rahandusministeeriumi kontsernikonto koosseisus olevad Kooli virtuaalkontod

(edaspidi: v-konto).

Tulenevalt rahaliste vahendite majanduslikust sisust on Koolil järgnevad v-kontod:

1200003026 kulukonto;

2100010590 tulu majandustegevusest;

2300033348 tulu riigivara müügist;

2500018163 toetused;

2500069989 toetused;

2500069992 toetused;

2500070004 toetused;

2500070017 toetused;

2500070541 toetused;

2500070554 toetused;

2500075478 toetused;

2500075481 toetused;

2500075591 toetused;

2500076118 toetused;

2590071152 kassaväline toetus;

2800048503 muud tulud;

3100056087 tagatised;

15

Rahaliste vahendite liikumise kajastamise aluseks on v-konto e-riigikassa väljavõte.

Rahaliste vahendite liikumise v-kontodel kajastab finantsjuht ja kassiir-raamatupidaja

hiljemalt tehingule järgneval tööpäeval.

3.1.2. Sularahakassa tehingud ja eeskiri

Sularahatehinguid teostatakse HTM RSE punktist 3.1.2 lähtuvalt ning on koolisiseselt

reguleeritud Kooli raamatupidamise sise-eeskirja lisaga 0 „Sularaha vastuvõtmise ja

selle panka üleandmise kord“. Koolis teostatakse ainult sularaha sissetuleku-

operatsioone. Sularaha väljamakseid võib erandkorras teostada ainult direktori käskkirja

alusel.

Töötajate ülelimiidiliste kulude tagasimakseid üldjuhul ei võeta kassasse, vaid need

peetakse kokkuleppeliselt palgast kinni või tasub töötaja kooli vastavale v-kontole.

Kooli töötajatega, kes teostavad kassaoperatsioone, sõlmib direktor varalise vastutuse

kokkuleppe.

Kassa sularaha tehingute kajastamisel kasutatakse sissetuleku- ja väljaminekuordereid,

mille allkirjastab kassiir-raamatupidaja ja finantsjuht.

Raha vastuvõtmist tõendava dokumendi, mida ei koostata raamatupidamistarkvara abil,

väljastab kassiir-raamatupidaja raha vastuvõtjale numereerituna, pidades nende üle

arvestust.

3.2. Varude arvestus

Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Varude arvelevõtmise ja säilitamise

eest vastutavad selleks määratud isikud.

Varude arvestust peetakse bilansiväliselt, s.t. et soetatud tooraine ja materjalid kantakse

raamatupidamises soetamise perioodil kuluks. Analüütilist arvestust peab materiaalselt

vastutav isik koguseliselt artiklite lõikes ja summaliselt Taavi Tarkvara moodulis

„Ladu“ ja kassaprogrammis BOOM. Perioodi lõpus kord kvartalis võetakse jäägid

inventeerimise teel arvele. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja

materiaalselt vastutavate isikute lõikes.

Varude eest vastutavad töötajad kinnitavad varude vastutavale hoiule või kasutusele

võtmist ja andmist, teavad varude asukohta, informeerivad direktorit või

Osakondade/erialade juhte varude kadumisest, riknemisest jms. ning on tegevad varude

16

inventuuride korraldamisel. Varude saamine ja/või kasutusele võtmine vormistatakse

tehingu toimumisel koheselt, dokumendid vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks

edastatakse raamatupidamiskirjendite koostamiseks ja tasumiseks finantstalitusele

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates varude saamisest

Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Käibemaks kantakse varude

soetamisel kuluks (konto 601000). Osaliselt käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks

soetamisel lisandunud tagastatav käibemaks kajastatakse sisendkäibemaksu kontol

103701. Soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks rakendatakse kaalutud keskmise

soetusmaksumuse meetodit. Iga üksiku objekti soetusmaksumuseks loetakse perioodi

algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste

kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist arvutatakse iga uue partii saabumise järel.

Varude arvelevõtmise aluseks võivad olla tarnijate arved, saatedokumendid, ostu-müügi

lepingud, sularahatšekid, õiendid jne.

Varude väljastamine vormistatakse saatelehega, millele peab olema märgitud kuupäev,

materjali/kauba nimetus, hind, kogus, summa. Väljastaja allkirjastab saaja eksemplari ja

endale jääva eksemplari; saaja allkirjastab väljastaja eksemplari, tõestades nii varude

vastuvõtmist.

Kord kvartalis teostatakse varude inventuur. Seejärel võrreldakse analüütilist arvestust

ja inventuuri tulemusi raamatupidamisandmetega ning vahede ilmnemisel need

parandatakse.

Varude riknemise, kadumise või aegumisega seotud, laost või vastutavalt hoiult

mahakandmise aluseks on akt, kust nähtub kauba nimetus, kogus, hind ja maksumus

ning selgitus vaegnähtude tekkimise põhjuste kohta. Akti kinnitavad oma allkirjaga

varude eest vastutaja, direktori käskkirjaga moodustatud komisjoni liikmed ja kooli

direktor. Süüdlase olemasolul peetakse varude maksumus direktori käskkirja või

korralduse põhjal süüdlaselt kinni.

3.3. Varade arvestus

3.3.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus

Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest ning

HTM haldusala RSE punktist 3.3.2.

17

Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud või tasuta saadud materiaalsed põhivarad.

Põhivara kapitaliseerimise alampiir on üldjuhul ÜE §-s 41 esitatud piirmäär, välja

arvatud maa mis võetakse arvele olenemata maksumusest. Põhivara alampiir on 2000

eurot käibemaksuta.

Komplektina (nt arvutikomplekt, mööblikomplekt jm) võib põhivara arvele võtta siis

kui kogum/komplekt moodustab ühesuguse kasutusega terviku ning selle

soetusmaksumus ületab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Komplektina

arvele võetava varagrupi osadele antakse ühtne inventarinumber ja markeering kantakse

ühele komplekti osale. Komplekti osad on üksikute esemetena raskesti kasutatavad

teistes ruumides ning komplekti osasid võib eraldada ainult varade inventuuri komisjoni

otsusega, mille tulemusena teostatakse osade ümberhindlus ning markeering.

Ehitatava või ostetava uue vara amortisatsiooninormid on üldjuhul järgmised:

Hooned 2,5%

Hoonete eraldi arvele võetavad komponendid 5%

Liftid 5%

Katus ja fassaad 5%

Rajatised 5%

Masinad ja seadmed 25 %

Transpordivahendid 20%

Elektriautod 33%

Inventar 20%

Sh muusikainstrumendid, klaverid 5%

muud amortiseeruvad muusikainstrumendid 10%

arvutustehnika 33,3 %

Immateriaalne põhivara 25 %

Tagasiulatuvalt materiaalsetele põhivaradele kehtestatud amortisatsiooninorme üldjuhul

ei muudeta, sh 2005 aastal teostatud hoonete ümberhindluse käigus hoonetele

kehtestatud amortisatsiooninormid. Aastainventuuri läbiviimisel hindab

18

inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ning kui esialgne hinnang erineb

oluliselt tegelikust kasulikust elueast, muudetakse amortisatsiooninormi.

Põhivara müüki, tasuta üleandmist ja mahakandmist kajastatakse

raamatupidamisarvestuses ÜE §-des 44 ja 46 kehtestatud nõuete ning haridus- ja

teadusministri käskkirjaga kinnitatud korra kohaselt. Põhivara kantakse maha kooskõlas

riigivaraseadusega.

Vallasvara mahakandmise tehingu kajastamise aluseks on käskkiri, vara mahakandmise

akt või direktori kinnitatud inventuuri lõppakt.

Varade tasuta üleandmisel teisele riigiraamatupidamiskohustuslasele vormistab

finantsjuht üleandmis-vastuvõtuakti, mis allkirjastatakse üksuse juhtide poolt ja teatise

(vt ÜE §19 lg4), mis allkirjastatakse finantsjuhi ja teatise saanud üksuse raamatupidaja

poolt.

Direktori käskkirjaga moodustatud komisjoni otsusega võib määrata varale soetamisel

üldjuhul kehtestatud amortisatsiooninormidest madalamaid või kõrgemaid norme,

lähtuvalt vara kasulikust eeldatavast elueast. Otsuse kinnitab direktor käskkirjaga.

Varade eest vastutavad isikud võtavad vastutuse varade eest allkirjastades varade

vastuvõtmise - üleandmise akti.

3.3.2. Bilansivälise väheväärtusliku vara arvestus

Bilansivälise väheväärtusliku vara arvestust teostatakse HTM haldusala RSE punktist

3.3.4. lähtuvalt.

Väheväärtuslik vara maksumuse alampiir on 320 eurot käibemaksuta. Väheväärtuslik

vara on asutuse tegevuseks soetatav inventar, mis ei vasta põhivara tunnustele, vara

kantakse soetamisel kuluks, markeeritakse inventarinumbriga ja peetakse bilansivälist

arvestust vastutajate kaupa.

Varaobjektid maksumusega alla 320 eurot käibemaksuta kantakse soetamisel kuluks ja

bilansiväline arvestus ei ole kohustuslik, kuid vajadusel võib neile rakendada

väheväärtusliku vara tunnused. Vastava otsuse teeb Osakondade/erialade juht,

vastavasisulise märke tegemisega kuludokumendile.

Väheväärtuslik vara kantakse maha kui vara on füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud,

muutunud kasutuskõlbmatuks, hävinud või kadunud. Mahakandmiseks vormistatakse

akt, millest nähtuvad varaobjekti nimetus, inventarinumber, kogused ja maksumused

19

ning mahakandmise põhjus. Akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutav isik, direktori

käskkirjaga moodustatud komisjoni liikmed ja direktor. Mahakandmise akti põhjal

eemaldatakse vara kasutusest ning lõpetatakse vara bilansiväline arvestus.

Väheväärtusliku vara üle võib lõpetada arvestuse pidamise inventuuri komisjoni

liikmete ja vara eest vastutava isiku ettepanekul juhul kui ajaliselt ja vara väärtusest

tulenevalt ei ole otstarbekas jätkata nimetatud varade üle bilansivälise arvestuse

pidamine. Nimetatud varad markeeritakse sildiga „Narva Kutseõppekeskus“.

Arvestusest väljakandmise akti kinnitavad allkirjaga vara eest vastutav isik, direktori

käskkirjaga moodustatud komisjoni liikmed ja direktor.

Varade eest vastutavad isikud võtavad vastutuse varade eest allkirjastades varade

vastuvõtmise - üleandmise akti.

Rendile võetud varade üle peetakse bilansivälist arvestust. Kapitalirendi ja kasutusrendi

kajastamisel lähtutakse RTJ 9 põhimõtetest (vt . HTM RSE punkte 3.3.5. ja 3.3.6. ).

Kasutusrendile võetud vara kooli raamatupidamises arvele ei võeta ja ei arvestata

amortisatsiooni.

3.3.3. Riigivara

Tehingutes riigivaradega juhindutakse Riigivaraseadusest ja Vabariigi Valitsuse

kehtestatud registripidamise, registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või

kustutamise ning registrist väljaarvamise korrast (vt . HTM RSE punkte 3.3.7.)

3.4. Nõuete arvestus

3.4.1. Muud nõuded ja ettemaksed

Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktist 3.4.1.

Kontogrupis 1030 kajastatakse müüdud toodete ja teenuste ning varade kasutusse

andmisest või müügist tekkinud ostjatelt laekumata nõudeid.

Siin kajastatakse ka nõudeid kommunaalteenuste ja hoonete haldamise eest riigivara

tasuta kasutada andmisel. Müügiarved koostatakse esitatud õiendite ja/või lepingus

kajastatu põhjal ja tingimustel. Lisaks käibemaksuseaduse §-s 37 kehtestatud nõuetele

peab väljastatavale arvele olema märgitud tehingupartneri kood 007033.

Lähetus- ja majanduskulude ettemakseid tehakse direktori käskkirja alusel ja

kajastatakse kontol 103920. Ettemaksed kantakse kulusse aktsepteerija kinnitatud

20

lähetus- või majanduskulude aruande alusel. Tagastamata summad peab kassiir-

raamatupidaja kinni palgast töötaja nõusolekul või aruandev isik teeb tagastuse v-

kontole.

3.4.2. Nõuete hindamine ja lootusetud nõuded

Nõuete hindamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktist 3.4.2. ja 3.4.3

Nõuete hindamisel kasutatakse otsest meetodit (iga nõude laekumise tõenäosust

hinnatakse eraldi). (ÜE § 37 lg 2)

Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga kvartali lõpus.

Nõue loetakse lootusetuks kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (nt

võlgniku pankrott, likvideerimine, nõudeõigus on aegunud, võlgnikku ei leita, asukoht

on teadmata) või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt

laekumisest saadaolevat tulu.

3.5. Kohustuste arvestus

Kohustuste arvestamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktist 3.5.

Kontogrupis 201 kajastatakse lühiajalisi kohustusi tarnijatele

Kontogrupis 202 kajastatakse aruandeperioodil töötajate poolt väljateenitud, kuid neile

väljamaksmata tasusid. Siin kajastatakse ka töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud, kuid

deklareerimata maksukohustusi, mille deklareerimise kuu ei ole veel saabunud.

Kontol 202050 kajastatakse kohustusi töövõtjale lähetus- ja majanduskulude eest.

Kontol 202090 kajastatakse töötajatelt kinnipeetud, kolmandatele isikutele ülekantavaid

summasi.

Kontogrupis 2030 kajastatakse tekkepõhiselt deklareeritud kohustusi.

Kontogrupis 2035 kajastatakse toetuste ja siirete kohustusi.

Kontogrupis 2036 kajastatakse mitmesuguseid muid kohustusi.

Kontogrupis 2038 kajastatakse toetusteks saadud ettemakseid

21

3.6. Tegevustulude arvestus

3.6.1. Kaupade ja teenuste müük

Kaupade ja teenuste müügi kajastamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktidest

3.6.1.

Tulu tekkimise momendi ja tulu määramisel lähtutakse RTJ 10.

Kaupade ja teenuste müüki kajastatakse kontoklassis 32.

Kontorühmas 322 kajastatakse põhitegevuse tulemusena tekkepõhiselt arvestatud

müügitulu. Kommunaalteenuste edasimüügist ja muude üüritud või kasutusse antud

varaga seotud kõrvalkulude kompenseerimisest saadav tulu kajastatakse alates

1.01.2014 majandustegevusest saadav tuluna kontodel 322520 – 322590.

3.6.2. Muud tulud

Muude tulude kajastamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktidest 3.6.3

Muude tuludena kajastatakse kontorühmas 381 varude ja põhivara müügist tekkivat

müügikasumit või –kahjumit. Saadud tulu kantakse riigivara müügist saadava tulu v-

kontole. Müügiarvetelt saadav intressi ja viivisetulud kantakse muud tulud v-kontole.

3.6.3. Saadud toetused

Toetuste kajastamisel lähtutakse ÜE 7. peatükis toodud põhimõtetest ja käesoleva

eeskirja punktis 2.4 projekti korralduse kirjeldusest.

3.7. Tegevuskulud

3.7.1. Muud toetused füüsilistele isikutele

Kontogrupis 4134 kajastatakse eraldised füüsilistele isikutele õppetoetuste seaduse ja

haridusseaduse alusel ning muudel juhtudel kui toetuse määramise aluseks on õppimine.

3.7.2. Antud toetused (eraldised)

Antud toetuste kajastamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktidest 3.7.2.

3.7.3. Tööjõukulud

Tööjõukulude kajastamisel lähtutakse HTM haldusala RSE punktist 3.7.3. ja direktori

käskkirjaga kinnitatud „Kooli töötasustamise põhialused“

22

Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele arvestatud tasud, nimetatud tasudega

maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud.

Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt, töötasud kontorühmas 500, erisoodustused

kontorühmas 505, tasudelt ja erisoodustustelt arvestatud sotsiaal- ja tulumaks

kontorühmas 506.

Töötasu arvestamise aluseks on tööleping, töövõtuleping, käsundusleping või käskkiri

ametisse nimetamiseks. Töötasu arvestamiseks peab eelpool nimetatud dokumentidel

kajastuma üheselt arusaadavalt järgmine info:

töövõtja ees- ja perekonnanimi;

töövõtja isikukood;

mitteresidendi puhul asukoha riik, aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

tööle asumise kuupäev;

ametikoht ja määratlus;

töökoht juhul kui see erineb kooli asukohast;

kuu töötasu kokku ning töötasu summaliselt komponentide lõikes;

info töötaja pensionikindlustusega liitumise kohta

milliste eelarveliste vahendite arvelt kulu tehakse;

töövõtja arveldusarve number ja panga nimetus;

Töötasu arvestab kassiir-raamatupidaja tööajatabelite esitamise eest vastutavate isikute

poolt koostatud tööajatabelite alusel ning vastavalt töövõtulepingutes sõlmitud

kokkulepetele. Tööajatabelid kinnitab aktsepteerija. Töövõtja töötasu maksustamisel on

tulumaksuvaba miinimumi rakendamise aluseks töövõtja avaldus. Selle puudumisel

maksustatakse töötasu tulumaksuvaba miinimumi arvestamata.

Tööajatabelite vormis kasutatakse järgnevaid tähistusi;

H haiguspäev;

J põhipuhkus;

ÕP õppepuhkus - keskmise töötasu säilitamisega;

ÕP1 õppepuhkus - töötasu alammäära säilitamisega;

23

TÕP õppepuhkus - tasustamata;

LP lapsepuhkus;

L lähetus

P puhkepäev (vaba aeg TLS § 42)

IJ isapuhkus

TLP tasustamata lapsepuhkus

TP tasustamata puhkus

VP vaba päev (ületunnitöö eest antav TLS § 44 lg 6)

TL tööluus

LHP lapsehoolduspuhkus

Ühekordsete lisatasude (nt. ühekordsed asendustasude, lisatasud, ületunnitöö, toetuste,

preemiate ja tulemustasud) arvestamise aluseks on direktori käskkiri.

Puhkusetasude arvestamise aluseks on direktori kinnitatud aasta puhkusegraafik või

puhkuse muutmise käskkirjad. Üldjuhul makstakse puhkuseraha välja puhkuse algusele

eelneval eelviimasel tööpäeval. Puhkuse ajakava muutmise käskkirjad tuleb esitada

finantstalitusele hiljemalt 14 kalendripäeva enne töövõtja puhkuse algust.

Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse

ümber üks kord aastas, 31. detsembri seisuga. Puhkusetasude kohustuse muutus

kajastatakse kord aastas, aastalõpu seisuga. Ettesaadud puhkusepäevade tasu

kajastatakse kontol 103930.

Töösuhte lõpetamist kajastavas käskkirjas peab olema märgitud:

töövõtja ees- ja perekonnanimi;

töösuhte lõpetamise kuupäev;

puhkusekompensatsiooni arvestuse aluseks olev päevade arv;

ületundide arv, juhul kui töötajal on tasustamata ületunde;

hüvitiste suurus, juhul kui hüvitusi makstakse;

otsus ettesaadud töötasu/puhkusetasu kinnipidamise/mittekinnipidamise või nõude

esitamise kohta;

24

Maksusid arvestatakse ja peetakse kinni vastavalt EV maksuseadustele.

Deklaratsioonide esitamise eest ja andmete vastavuse eest raamatupidamisandmetega

vastutab kassiir-raamatupidaja, deklaratsioonid esitatakse e-maksuametis.

Erisoodustusena kajastatakse tulumaksuseaduse alusel oma töötajatele, samuti nende

abikaasadele, vanematele või lastele tehtud erisoodustused.

Erisoodustuse kulu tuleb kajastada selles kuus, milles see kuulub tulumaksuseaduse

alusel deklareerimisele. Erisoodustuse kajastamise algdokumentideks saavad olla

direktori käskkirjad, arved, lähetuskulude aruanded jms.

Arvetel, kus osaliselt on erisoodustusmaksuga maksustatavaid teenuseid, märgib

aktsepteerija teenuse tarbijate koguarvu ning oma töötajate või sellega võrdsustatud

isikute arvu. Selle järgi leiab kassiir-raamatupidaja erisoodustuse summa.

3.7.4. Majandamiskulud ja muud tegevuskulud

Majandamiskulude ja muude tegevuskulude kajastamisel lähtutakse HTM haldusala

RSE punktist 3.7.4.

Kooli tegevuskuludena näidatakse ainult oma tegevusega seotud kulusid. Teiste asutuste

ja muude isikute eest tehtud kulud kajastatakse üldjuhul edasiantavate kuludena. Kulude

edasiandmisel järgitakse ÜE § 32 kehtestatud põhimõtteid.

Majandamiskulude kajastamisel lähtutakse ÜE lisa 1 kontoplaanis toodud põhimõtetest.

Külaliste vastuvõtuga seotud kuluarvetele peab olema lisatud külaliste perekonnanimi ja

asutuse nimi, mida nad esindavad ning oma töötajatest vastuvõtjate ees- ja

perekonnanimed või on nimekiri lisatud kuludokumendile.

Kingituste ostuarvetel kajastatakse kingituse saaja nimi ja asutuse nimi, mida ta esindab

või näidatakse ära kingituse otstarve.

Lähetuskuludena kajastatakse töötajate lähetuskulud Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud piirmäärade ulatuses ja direktori käskkirjaga kinnitatud „Narva

Kutseõppekeskuse töökorralduse reeglid“ tingimustel ja ulatuses.

Koolituskuludena kajastatakse oma töötajate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud

„Täiskasvanute koolituse seaduse” alusel. Kõik koolitusega seotud sõidukulud,

majutuskulud, päevarahad jms kajastatakse samuti koolituskuluna. Koolitusteenuse

25

ostmise ostuarvel peab olema märgitud koolitatavate ehk osavõtjate nimed või lisatud

nimekiri.

Isikliku sõiduauto kulud kompenseeritakse vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud

korrale ja piirmäärades ning Kooli direktori käskkirjaga määratud ulatuses ja määratud

isikutele.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded” § 3 lõige 6 ja Kooli direktori käskkirjaga kinnitatud „Kuvariga

töötamise ohutusjuhend“ hüvitamise tingimustele ja ulatusele hangib tööandja töötajale

kuvariga tööks ettenähtud prillid või kokkuleppel töötajaga hüvitab nende maksumuse.

Koolis kajastatakse kuluna esmaabivahendite soetamist miinimumnõude ulatuses, mis

on kehtestatud sotsiaalministri 13.12.1999.a. määrusega nr.82. Esmaabikursuste

korraldamist kajastatakse meditsiinikuluna (konto 5522, mitte koolituskuluna).

26

4. VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE

4.1. Inventeerimise üldpõhimõtted

Inventeerimisel lähtutakse ÜE 11. peatükis kehtestatud nõuetest ja HTM haldusala RSE

punktist 4

Direktor määrab käskkirjaga sularaha, varude, põhivara, muu vara inventuuri

komisjonid, s.h inventuuri läbiviimise eest vastutavad isikud – üldjuhul on

vastutavateks isikuteks inventuurikomisjoni esimees ja kaheliikmeline komisjon.

Käskkirjas määratakse kuupäev, mis seisuga inventeerimine läbi viiakse, inventeerimise

periood (algus ja lõpukuupäev), lõppakti direktorile kinnitamiseks esitamise kuupäev.

Vara eest vastutav isik osaleb inventuuris selgituste andjana, mitte komisjoni liikmena.

Kassiir-raamatupidajat ja finantsjuhti komisjoni töösse ei kaasata.

Erakorralise inventuuri (näiteks vara eest vastutava isiku töösuhte lõppemisel või

peatumisel, jne) läbiviimisel määrab direktor käskkirjaga inventuurikomisjoni, s.h

inventuuri läbiviimise eest vastutavad isikud. Käskkirjas määratakse kuupäev, mis

seisuga inventeerimine läbi viiakse ja inventeerimise kuupäev, lõppakt esitatakse

direktorile kinnitamiseks.

Finantsjuht vastutab igapäevaste, iga kuu ja kvartali lõpu seisuga tehtavate võrdluste ja

hindamiste nõuetekohase läbiviimise eest. Finantsjuht korraldab bilansisaldode

inventeerimise, allkirjastab bilansisaldode inventeerimise akti ja esitab selle direktorile

kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneval 31.märtsil.

4.2. Inventeerimise sagedus

Inventeerimise tegemise ajalisel jaotusel lähtutakse ÜE §-st 51.

Igapäevaselt võrreldakse sularaha ja pangakontode tegelikku jääki bilansis kajastatuga.

Iga kuu lõpus võrreldakse analüütiliste allregistrite saldosid bilansis kajastatuga.

Võrreldakse maksunõuete ja –kohustuste saldosid e-Maksuameti infosüsteemi

kontokaartidega. Võrreldakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis

HTM haldusala asutuste ja teiste avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid.

27

Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Teostatakse p.3.2

protseduuri reegleid järgides varude inventuur toitlustuse laos.

Vähemalt kaks korda aastas korraldab direktor sularahakassa ootamatu inventuuri.

Kord aastas aastainventuuri käigus (aastalõpu seisuga või kuni kaks kuud enne

aruandeaasta lõppu) kontrollitakse varude ja varade olemasolu ja seisukorda. Varude

inventeerimisel antakse hinnang väheliikuvate varude allahindluse vajaduse kohta.

Põhivara inventeerimisel antakse hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla-

või ümberhindluse läbiviimise vajadusele. Väheväärtusliku, kasutusrendile võetud vara,

vastutavale hoiule võetud varade inventeerimisel inventeeritakse vara olemasolu ja

hinnatakse seisukorda. Inventeeritakse etapiviisilised soetused ja põhivara ettemaksed.

Kord aastas aastainventuuri käigus (aastalõpu seisuga) inventeeritakse kõik

bilansikontode saldod, et kontrollida ja hinnata saldode õigsust pearaamatus.

Inventeerimisel lähtutakse ÜE 11. peatükis kehtestatud nõuetest.

Direktor määrab käskkirjaga:

materiaalse põhivara inventuuri läbiviimise eest vastutavad isikud;

inventuurikomisjoni (inventuuri läbiviijad);

kuupäeva, millise seisuga inventeerimine läbi viiakse;

tähtaja, mis kuupäevaks inventeerimine lõpetatakse;

Inventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed

kui ka varade eest vastutav isik. Vajadusel võib inventuurikomisjon moodustada

töökomisjone või kaasata spetsialiste komisjoni töösse.

Saldojääkide võrdlemine toimub vastavalt HTM RSE-s sätestatud korrale.

28

LISAD

Lisa 1 Sularaha, varude ja varade inventeerimise kord

Sularaha, varude ja varade inventeerimine toimub Kooli raamatupidamise sise-eeskirja

punktis 4.2 määratud sagedusega ja tähtaegadel, kord aastas aastainventuur aastalõpu

seisuga.

Inventeerimiskomisjon

Inventuuri komisjon moodustatakse direktori käskkirjaga.

Komisjon koosneb inventuurikomisjoni esimehest ja liikmetest (liikmest).

Inventuuride läbiviimisel võib kaasata eksperte või spetsialiste.

Inventuurikomisjoni esimehe kohustused:

vastutab inventuuri läbiviimise eest;

on teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest (RPS § 11, ÜE § 50; 51;52, HTM RSE);

tutvustab komisjoni liikmetele inventuuri läbiviimise nõudeid ja lugemise

metoodikat

tagab, et inventuurikomisjoni liikmetel oleks inventuuri läbiviimiseks vajalikud

töövahendid ja dokumentatsioon (lugemislehed, märgistuslehed), elektrooniliselt

läbiviidava inventuuri puhul arvuti, juurepääs varade ja varude andmebaasi,

vöötkoodi lugeja jne;

korraldab kinnituskirjade saatmise varade kohta mis on arvel, kuid asuvad

väljaspool asutuse ruume või on antud tasuta kasutusse teisele asutusele;

tagab, et varude ja varade liikumine inventuuri ajal toimub vaid inventuurikomisjoni

juuresoleku;

kontrollib komisjoni liikmete ja töögruppide tööd;

otsustab korduslugemise vajaduse ja tagab selle läbiviimise;

korraldab üksuses inventuuri tulemuste kontrolli ja kokkuvõtte;

Inventuurikomisjoni kohustused:

lugemine ja lugemistulemuste märkimine;

29

hinnangute andmine;

võrdluste läbiviimine,

võrdluste dokumenteerimine

Inventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni esimees,

komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

Inventeerimise ja hindamise protseduurid

Sularaha inventuur

Sularaha inventeerimiseks loeb inventuurikomisjon raha üle kassas

Inventuurikomisjon dokumenteerib tulemuse sularaha inventuuri aktiga, allkirjastab akti

ning seejärel edastab selle raamatupidamisele.

Kassiir-raamatupidaja kontrollib sularaha inventuuri akti vastavust raamatupidamises

kajastuva sularaha saldoga ning kinnitab võrdlemist oma allkirja ja võrdluskuupäeva

lisamisega.

Erinevuste korral koostab Kassiir-raamatupidaja sularaha inventuuri akti alusel

raamatupidamisõiendi ning kajastab vastavalt ÜE §-le 52 puudujäägid kuni nende

hüvitamiseni kontol 103690 ja ülejäägid kontol 388890 (ülejäägi maksab aruandev isik

Rahandusministeeriumi arveldusarvele üksuse muude tulude v-kontole).

Varude inventuur

Varude inventeerimisel lähtutakse ÜE §52 lõike 5 nõuetest.

Ettevalmistus:

Materiaalselt vastutav isik tagab varude paigutamise nii, et komisjonil oleks neid

võimalikult lihtne lugeda ja tuvastada või nende säilitamistingimustele ja

seisukorrale hinnangut anda.

Kassiir-raamatupidaja edastab inventuurikomisjoni esimehele

inventeerimisdokumendid, laooperaator prindib BOOM programmist lugemislehed.

Paberkandjal ettetäidetud lugemislehtede korral ei kajastata koguseid ega summasid.

Lugemislehed on soovitav koostada vastavalt lugemise meetodile (näiteks

kaubagruppide, ladude, materiaalselt vastutavate isikute kaupa).

30

Komisjon:

loeb varud ja märgib kogused lugemislehtedele;

hindab varude seisukorda (realiseerimisaja ületamine, riknemised,

säilitamistingimused jne);

identifitseerib kasutuskõlbmatu ja väheliikuva varu;

märgistab loetud ühikud või toodete grupid topeltlugemise vältimiseks;

allkirjastab lugemislehed;

koostöös kassiir-raamatupidajaga teeb lugemislehtede ja raamatupidamisandmete

võrdluse s.t koostab inventeerimisnimestiku

koostab kokkuvõtte erinevuste kohta

Inventuuri dokumentatsiooniks on;

lugemislehed;

puudu-või ülejääkide korral materiaalselt vastutava isiku seletuskiri;

koopiad varude liikumise dokumentatsioonist inventuuri ajal;

inventeerimisnimestikud;

varude inventuuri koondakt.

Varude inventeerimisnimestiku ja koondakti alusel koostatakse varude inventuuri

lõppakt.

Põhivara inventeerimine

Põhivarade inventeerimisel lähtutakse ÜE §52 lõike 6 nõuetest.

Materiaalse põhivara inventuuri ettevalmistus ja füüsiline inventuur toimub sarnaselt

varude inventuurile, kuid ettetäidetud lugemislehtedel (inventeerimisnimestikel)

kajastatakse kogused, maksumused, inventari number ning andmed varade järelejäänud

amortisatsiooniperioodi kohta.

Komisjon:

täidab inventuuri inventeerimisnimistud;

registreerib inventeeritava vara puudujäägid, kasutamiskõlbmatud varad ning muud

varade puudujäägid;

31

hindab varade säilitamistingimused ning informeerida asutuse juhtkonda

võimalikest puudustest;

hindab vara järelejäänud kasuliku eluea õigsust;

võrdleb inventeerimisnimestikus ja põhivaral olevat inventarinumbrit;

hindab varade seisukorda, identifitseerib kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui

moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteoleva vara;

hindab vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajadust;

lugemise lõpetamisel dateerib inventeerimisnimistud, allkirjastab ning edastab

inventuurikomisjoni esimehele;

dateerib vajadusel kordusena teostatud inventeerimisnimistud ja allkirjastab

analoogselt esmaste lugemislehtedega;

erinevuste korral esimese ja korduslugemise tulemustes korraldab kolmanda

lugemise, millise tulemus võetakse aluseks tegeliku seisu määramisel;

märgistab inventuuri käigus avastatud kasutamiskõlbmatu vara ja vormistab

ettepaneku inventari-nimistust välja arvamiseks;

inventuuri käigus vajadusel määrab ka vara võimaliku kasutusea. Juhul kui ilmneb,

et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgsest hinnangust, teeb

ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks;

Inventuuri dokumentatsiooniks on

võrdluste teostamise tõendusmaterjal;

kinnituskirjad;

puudu-või ülejääkide korral materiaalselt vastutava isiku seletuskiri;

koopiad varade liikumise dokumentatsioonist inventuuri ajal;

varade inventeerimisnimestik, millele on märgitud hinnangud ja võrdluste

tulemused;

varade inventuuri koondakt varagruppide ja materiaalselt vastutavate isikute kaupa

Varade inventeerimisnimestiku ja koondakti alusel koostatakse varade ja varude

inventuuri lõppakt.

32

Bilansiväliste varade inventeerimine

Bilansiväliste varade inventuuri ettevalmistus ja füüsiline inventuur toimub sarnaselt

põhivarade inventuurile. Inventeerimisnimestikel kajastatakse kogused, maksumused ja

inventari number.

Väheväärtusliku vara inventeerimisnimestiku ja koondakti alusel koostatakse varade ja

varude inventuuri lõppakt.

Inventuuri lõppakti koostamine

Inventuuri lõppakt koostatakse koondaktide alusel varude ja varagruppide ning

materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Lõppaktile märgitakse inventeerimise

tulemused, hinnangud ja ettepanekud.

Direktor kinnitab lõppakti ja märgib oma otsuse erinevuste kõrvaldamiseks (näiteks

süüdlaselt puudujääk sisse nõuda või puudujääk kuluks kanda).

Varude ja varade inventeerimise tulemusena selgunud erinevused, vara mahakandmise

või arvelevõtmise, muudatused amortisatsiooninormides vms kajastab finantsjuht

lõppakti alusel. Tehingu võib kajastada ka raamatupidamisõiendi alusel kui sellel on

viide akti asukohale.

Lisa 2 Bilansisaldode inventeerimise kord

Bilansisaldode aastainventuur viiakse läbi aastalõpu seisuga.

Inventeerimise ettevalmistamiseks koostab Kassiir-raamatupidaja kostöös finantsjuhiga

HTM RSE kehtestatud nõuetele vastava bilansikontode inventeerimise akti (vt HTM

RSE lisa 3, vorm 15) (kajastab sellel saldod kontorühmade (3-kohaline kood),

kontogruppide (4-kohaline kood) kontode (6-kohaline kood). Kassiir-raamatupidaja ja

finantsjuht saadavad deebitoridele ja kreeditoridele saldokinnitused (saldovõrdlused vt

ÜE lõige 4 punkt 6) järgmiselt:

Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste puhul lähtutakse ÜE §52 lg 8 ja

saadetud saldovõrdlusi säilitatakse elektrooniliselt kuni aruandeaastale järgneva aasta

30.04.-ni.

Deebitoridele ja kreeditoridele, kes ei ole saldoandmikke esitavad avaliku sektori

üksused, saadetakse saldokinnituskirjad hiljemalt 15. veebruari kõikidele asutustele.

33

Saldovõrdlused saadetakse asutustele, kellega on aasta lõpus 0-st erinev saldo või juhul,

kui aastakäive ületab 10 000 eurot.

Kassiir-raamatupidaja ja finantsjuht märgivad bilansikontode inventeerimise aktile

saldodes kajastuva tehingu sisu ja kuupäeva, millal saldovõrdlus saadeti.

Inventeerimise käigus;

võrreldakse saabunud saldokinnitusi raamatupidamisandmetega, märgitakse aktile

kuupäev, millal vastus saadud, toob välja vahed ja selgitab vahede sisu;

HTM-i konsolideerimisgruppi (üksused, mille TP kood algab numbritega 007)

kuuluvate asutuste omavaheliste saldode lubatud vahe piirmäära ei kehtestata, s.t

vahesid olla ei tohi ning tulud/kulud ja nõuded/kohustused peavad asutuste vahel

olema vastavuses;

saabunud vastused, selgituskirjad, tõendusmaterjalid köidetakse inventeerimis-

kaustadesse;

veendutakse, et nõuded ja kohustused on periodiseeritud arvestades tekkepõhisuse

printsiipi;

hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust ja allahindluste kajastamise vajadust (vt ÜE

§ 37), kui HTM RSE punktis 3.4.2 nõuete hindamine on raamatupidamises juba

kajastatud, kontrollib hindamise õigsust ja märgib aktile viite algdokumendi

asukohale;

klassifitseeritakse nõuded ja kohustused lühi-ja pikaajaliseks (ÜE § 36 ja 48). Kui

HTM RSE punktis 3.4.1 korrigeerimiskanded on raamatupidamises juba kajastatud,

kontrollib nõuete klassifitseerimise õigsust ja märgib aktile viite algdokumendi

asukohale;

tehakse eraldiste ja potentsiaalsete kohustuse hindamise ja arvelevõtmise;

varude ja varade saldode võrdlemiseks moodustatakse raamatupidamisprogrammist

aastainventuurile järgnenud ja aruandeaasta 31.detsembrini jääva perioodi kohta

print kontode lõikes varude ja varade sissetuleku ja väljamineku kohta.

Bilansisaldode võrdluseks liidetakse varude ja varade aastainventuuri tulemustele

sissetulekud, lahutatakse väljaminekud ja saadakse aruandeaasta jääk mis peab

olema võrdne pearaamatus vastava varu või varakonto saldoga. Lisaks võrreldakse

varade ja varude analüütilise arvestuse vastavust bilansikontodega;

34

köidetakse tõendusmaterjalid kaustadesse, vormistatakse bilansisaldode

inventeerimise akt ja esitatakse direktorile kinnitamiseks.

Inventuuri dokumentatsiooniks on bilansisaldode inventeerimise akt ja tõendusmaterjal.

Juhul kui tõendusmaterjaliks olevad dokumendid on algdokumentidena köidetud

raamatupidamiskaustadesse, märgitakse bilansisaldode inventeerimise aktile viide

tõendusmaterjali asukohale. Näiteks viide panga väljavõttele, millel näha aastalõpu

saldo või nõude summa laekumine; kasutamata puhkuse inventuur; palgalehed mis

tõendavad töötasu väljamaksmist; varu-ja vara inventeerimisaktid jne.

Lisa 3 Sularaha vastuvõtmise ja selle panka üleandmise kord

Narva Kutseõppekeskuse sularaha sissetuleku allikateks on alljärgnevad objektid:

Toitlustusest laekuvate sularaha sissetuleku allikate toimimise üldvastutus on

teeninduserialade juhil

1. Õppesöökla asukohaga Kreenholmi 45 (vastutaja laooperaator)

2. Õppekohvik asukohaga Kreenholmi 45 (vastutaja peakokk)

3. Õpperestoran asukohaga Kreenholmi 45 (vastutaja peakokk)

4. Õppebaar asukohaga Kreenholmi 45 (vastutaja peakokk)

5. Õppeosakond (vastutaja õppesekretär)

6. Raamatukogu ( vastutaja raamatukoguhoidja)

7. IT-osakond ( vastutaja IT spetsialist)

8. Haldusosakond ( vastutaja riidehoidjad)

9. Teised füüsilised isikud (vastutaja kassiir-raamatupidaja)

Kõik sularahaga seotud operatsioonid viib läbi töötaja, kellega on sõlmitud varalise

vastutuse kokkulepe.

Õppesöökla

Kõik kassa operatsioonid, mis on läbiviidud sööklas, restoranis ja kohvikutes käivad

läbi BOOM kassaprogrammi.

35

Iga päev peale tööpäeva lõppu annavad toitlustusosakonna töötajad, kellega on sõlmitud

varalise vastutuse kokkulepped, kutseõppekeskuse raamatupidamisse sularaha üle koos

eelnevalt täidetud sularaha aruandluslehega.

Söökla, restorani, kohviku ning baari kassadesse jäetakse päeva lõpus jäägina vajalik

summa sularaha vahetusrahaks varaliselt vastutava isiku valdusesse ning summa suurus

kajastub raamatupidamisarvestuses.

Alates 01.01.2015.a. kehtiv aruandlusleht eurodes;

SULARAHA ARUANDLUSLEHT______________________KUUPÄEV________

PABERRAHA, MÜNDID KOGUS SUMMA

500

200

100

50

20

10

5

2

1

0,50

0,20

0,10

0,05

ANDIS ÜLE VÕTTIS VASTU KOKKU

Raamatupidamisse üleandmiseks toodud sularaha võtab vastu ja loeb üle üleandja

juuresolekul kassiir-raamatupidaja, kes samuti kontrollib vastavust üleantud sularaha

koguse ja aruandluslehel märgitu vahel. Pärast kontrolli allkirjastavad kassiir-

36

raamatupidaja ja sularaha üleandja aruandluslehe. Laooperaator trükib välja programmi

BOOM aruande ja kontrollib üleantud sularaha summa vastavust, pärast mida vormistab

sissetuleku orderi operatsiooni lõpetamise hetkel programmis, trükib välja dokumendi ja

allkirjastab selle. Kõik kassa operatsioonid viiakse läbi programmis HansaWord

Enterprise. Sissetulekus orderi kviitung antakse üle sularaha üleandjale, kes omakorda

annab kviitungi edasi vastutavatele isikutele

Sissetuleku orderil peavad olema märgitud järgmised andmed:

Ettevõtte nimi

Dokumendi number ja kuupäev

Sularaha üleandva isiku nimi ja perekonnanimi

Mille alusel

Korrespondentsarved

Summa numbrite ja sõnadega

Kassiir-raamatupidaja ja finantsjuhi allkiri

Õppesekretär

Õppesekretär, kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, võtab õpilastelt vastu

sularaha nendele väljaantud tõendite eest ning annab ka neile üle kviitungi tasumise

kohta, nende kviitungite alusel annab õppesekretär sularaha üle raamatupidamisse.

Kassiir-raamatupidaja loeb üle sularaha ja juurde lisatud kviitungite summa ja

vormistab sularaha sissetuleku orderi. Nummerdatud kviitungid väljastab kassiir-

raamatupidaja õppesekretärile.

Raamatukogu

Raamatukoguhoidja, kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, võtab õpilastelt

vastu sularaha nendele prinditud dokumentide eest ja annab iga kuu lõpul sularaha üle

raamatupidamisse. Kassiir-raamatupidaja loeb üle sularaha ja vormistab sularaha

sissetuleku orderi. Nummerdatud kviitungid väljastab kassiir-raamatupidaja

raamatukoguhoidjale.

IT-osakond

37

IT-spetsialist, kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, võtab õpilastelt vastu

sularaha nendele õpilaspiletite valmistamise eest ning annab ka neile üle kviitungi

tasumise kohta, nende kviitungite alusel annab IT-spetsialist sularaha üle

raamatupidamisse. Kassiir-raamatupidaja loeb üle sularaha ja juurde lisatud kviitungite

summa ning vormistab sularaha sissetuleku orderi. Nummerdatud kviitungid väljastab

kassiir-raamatupidaja IT-spetsialistile.

Haldusosakond

Riidehoidja, kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, võtab õpilastelt vastu

sularaha nendele dokumendi koopia tegemise eest ning annab ka neile üle kviitungi

tasumise kohta, nende kviitungite alusel annab riidehoidja sularaha üle

raamatupidamisse. Kassiir-raamatupidaja loeb üle sularaha ja juurde lisatud kviitungite

summa ning vormistab sularaha sissetuleku orderi. Nummerdatud kviitungid väljastab

kassiir-raamatupidaja riidehoidjale.

Teised füüsilised ja juriidilised isikud

Kassiir- raamatupidaja võtab vastu füüsilistelt isikutelt sularaha (kursused, teenused

jne.) ja vormistab õiendi alusel sularaha arve, vormistab sularaha sissetuleku orderi,

trükib välja dokumendi, paneb sellele oma allkirja ja annab ostjale üle orderi tasumise

kohta.

Kassa sissetuleku orderil peab olema kindlasti kassiir-raamatupidaja ja finantsjuhi

allkiri. Kassa dokumendid peavad olema tõepärased ja õigesti vormistatud kõikide

eelpool mainitud juurdekuuluvate lisadega.

Sularaha hoitakse lukustatud seifis. Üks või kaks korda nädalas kui sissetulnud sularaha

summa ületab 2000 eurot, annab kassiir-raamatupidaja sularaha üle Narva

Kutseõppekeskuse ja inkasseerimise teenust osutava ettevõtte vahel sõlmitud lepingus ja

nende lisades ettenähtud korras inkassaatorile, kes toimetab üleantud sularaha panka.

Kassiir-raamatupidaja poolt inkassaatorile üleantud sularaha kohta vormistab ta

väljamineku orderi programmis HansaWord Enterprise. Väljamineku orderiga käib

kaasas aruande koopia paberraha ja müntide kohta. Kassa väljamineku orderil peab

olema kindlasti kassa eest vastutava isiku, finantsjuhi ja direktori allkiri. Sularaha

kassast ei väljastata üldjuhul. Ainult erandkorras direktori käskkirja alusel väljastatakse

kassast sularaha. Kassa dokumendid köidetakse kaustadesse kronoloogilises järjekorras.

Iga jooksva kuu lõpus viiakse läbi finantsjuhi ja kassiir-raamatupidaja poolt inventuur

38

rahaliste vahendite kohta. Raamatupidamisprogrammist trükitakse välja aruanne

rahaliste liikumiste kohta ja jääk kuu viimase päeva kohta, peale mida loetakse üle

paberraha ja mündid ning vormistatakse selle kohta akt, mis allkirjastatakse finantsjuhi

poolt ja varaliselt vastutava isiku poolt.

Lisa 4 Projektide raamatupidamine

Projektide raamatupidamisarvestuses tuleb lisaks eeskirja punktis 2.4 viidatud

õigusaktidele lähtuda struktuuritoetuse seadusest ning muudest struktuuritoetusi

puudutavatest õigusaktidest. Direktori käskkirjaga kehtestatakse iga projekti eripärast

lähtudes projekti raamatupidamise korraldamine. Käskkirjas kajastatakse alljärgnev

projektiinfo, vajadusel täiendatakse muu infoga.

Projekti nimetus,

Toetuse vahendaja,

Projekti läbiviimise aeg,

Projekti struktuuriüksuse kood,

Projektijuhi nimi,

Kooli raamatupidamisprogrammis majandustehingute kajastamisel kasutatav EL

kood,

Projektiga seotud raha liikumist kajastava v-konto,

Projekti raamatupidamise eest vastutava isiku nimi.

Projektiga seotud kuludokumentide nõuded

Toetuse väljamaksmiseks esitatavad kuludokumendid peavad vastama järgmistele

nõuetele:

Kuludokumendi väljaandmise kuupäev ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise

otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse alguskuupäev ega hilisem kui taotluse

rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev;

Esitatavad kuludokumendid peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatud

algdokumendi vormistuse nõuetele, kusjuures esitatavad arved peavad vastama

Käibemaksuseaduses sätestatud arve vormistuse nõuetele;

39

Kuludokumendid peavad olema kirjendatud vastavalt Raamatupidamise seadus § 6

sätestatud korrale ning igal kuludokumendil peavad omakorda olema märgitud

järgmised rekvisiidid:

Projekti kood struktuuritoetuse registris;

Tehingupartneri kood;

Projekti eelarve kulukoha tunnusnumber;

Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod

ja vastavad summad;

Arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu vastab arve väljastanud isiku

poolt toetuse saaja sõlmitud lepingutele ja hinnapakkumistele;

Tööde teostaja, tarnija esitatud arved, aktid ja aruanded on kinnitatud Kooli

kehtestatud korrale.