Põllumajanduslik keskkonnatoetus(edaspidi keskkonnatoetus)

Nõukogu määrus 1257/1999

Komisjoni määrus 445/2002

Seosed visiooniga (2006) Maadel, mis tuleb hoida avatud nii edasiste paremate

turutingimuste ootuses kui ka keskkonna- ja maastikukaitselistel kaalutlustel, rakendatakse maahooldustoetusi ning arendatakse loodussäästlikke tehnoloogiaid

Põllumajanduslik keskkonnatoetus on rakendunud kogu Eesti territooriumil

Mahepõllumajandusest pärit põllumajandussaadustest toodetud toidukauba osakaal kasvab ja leiab suuremat tähelepanu nii kauba pakkujate kui tarbijate poolt

Spetsiifilised eesmärgid Soodustada keskkonnasõbralike

põllumajandusmeetodite juurutamist ja jätkuvat kasutamist

Säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust

Aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu

Suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust

Üldised põhimõtted Ainus kohustuslik maaelu arengu meede kõigile EL-i

liikmesmaadele 80% toetuse eelarvest kaasrahastab EL Toetuse saamise tingimuseks on üldiste

keskkonnanõuete täitmine Tootjale kompenseeritakse saamatajäänud tulu ja

lisakulutused, millele võidakse lisada täiendav makse (kuni 20%)

Tootjaga sõlmitakse leping, millega ta võtab endale viieks aastaks kohustuse täita põllumajandusliku keskkonnatoetuse nõudeid

Meetme sihtgruppToetust antakse põllumajandustootjatele:

kes võtavad põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmega seotud kohustusi vähemalt viieks aastaks;

kes kasutavad õiguslikul alusel põllumajandusmaad;

kes täidavad üldisi keskkonnanõudeid.

Üldised keskkonnanõuded (Good Farming Practice)Üldised keskkonnanõuded on selline

põllumajanduslik tootmisviis, mida põllumajandustootja asjaomases piirkonnas järgiks. Liikmesriigid peavad oma maaelu arengukavades ette nägema kontrollitavad standardid.

Üldised keskkonnanõudedÜldised keskkonnanõuded tulenevad järgnevatest

seadustest: Veeseadus Ranna ja kalda kaitse seadus Taimekaitseseadus Loomakaitseseadus Jäätmeseadus Kaitstavate loodusobjektide seadus Muinsuskaitseseadus

Keskkonnatoetuse skeem alates 2004TAOTLEJA KOHALIKUD

OHUSTATUD TÕUD

(eesti tõugu hobune)

KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE

I ASTE

KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE

II ASTE

MAHE-PÕLLUMAJANDUS

MAASTIKU-ELEMENTIDE

RAJAMINE, TAASTAMINE JA

HOOLDAMINE

(kiviaiad)

Keskkonnatoetuse skeem alates 2005TAOTLEJA KOHALIKUD

OHUSTATUD TÕUD

POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE

MAJANDAMINE LIIGIKAITSELISED PROJEKTID

KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE

I ASTE

KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE

II ASTE

MULLA- JA VEEKAITSE

MAHE-PÕLLUMAJANDUS

MAASTIKU-ELEMENTIDE

RAJAMINE, TAASTAMINE JA

HOOLDAMINE

TALVINE TAIMKATE

Keskkonnasõbralik tootmine (KST)

Nõuded: Kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku majandamise

plaan Viljavahelduse järgimine Väetiste kasutamise piiramine (170 kg N/ha

külvikorra keskmisena, mineraalväetistega hektari keskmisena100 kg N)

Mullaproovid Ajutiselt kasutusest väljas oleva maa niitmine Koolitusel osalemine

Keskkonnasõbralik tootmine

Toetus on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 600 kr/ha; toetus on astmeline, sõltudes ettevõtte hektarite arvust

2-50 ha 100%

järgmise 250 ha kohta 85%

alates 300 ha 75%

Keskkonnasõbralik majandamineEeltingimuseks on KSTNõuded lisaks KST-le : Poollooduslike koosluste ja väärtuslike

maastikuelementide säilitamine ja kaitseribade jätmine Täiendav väetiste kasutamise piiramine (170 kg N/ha

külvikorra keskmisena, mineraalväetistega hektari keskmisena 80 kg N)

Külvikorra järgimine Mitmeaastase taimestikuga ribade jätmine

põlluservadesse ja suurte põldude liigendamiseks

Keskkonnasõbralik majandamine

Toetus on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 400 kr/ha; toetus on astmeline, sõltudes ettevõtte hektarite arvust.

2-50 ha 100%

järgmise 250 ha kohta 85%

alates 300 ha 75%

Mulla- ja veekaitseEeltingimuseks on KSTToetatavad tegevused: Püsirohumaade rajamine erodeeritud ja

turvasmuldadele. Makse on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 1500 kr rajatava rohumaa ha kohta

Vaheribade (laius vähemalt 3 m) rajamine 15 hektarist suurematele põldudele. Makse on hektaripõhine, orienteeruv toetussumma on 75 kr põllu ha kohta

Meedet rakendatakse piirkonniti (2 pilootalal)

MahepõllumajandusEeltingimuseks on KST

Nõuded: Tootja peab järgima mahepõllumajandusliku

tootmise reegleid vastavalt “Mahepõllumajanduse seadusele”

Tootja ettevõte peab olema riikliku järelevalve all Tootja peab osalema mahepõllumajanduse alasel

koolitusel

MahepõllumajandusToetus on hektaripõhine, orienteeruvad

toetussummad sõltuvalt kasvatatavast kultuurist:

Rohumaad- 800 kr/ha Teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid,

kartul, söödajuurviljad- 1500 kr/ha Avamaa köögivili, ravim- ja maitsetaimed,

puuvilja- ja marjakultuurid- 3700 kr/ha

Maastikuelementide rajamine, taastamine ja hooldamineEeltingimuseks on KSTToetatavad tegevused: Kiviaedade rajamine, taastamine ja

hooldamine. Makse on meetripõhine, orienteeruv toetussumma kiviaia rajamise eest on 240 kr/m, kiviaia taastamise eest 165 kr/m ja kiviaia hooldamise eest 40 kr/m

Maastikuelementide rajamine, taastamine ja hooldamine Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja

hooldamine. Makse on meetripõhine, orienteeruv toetussumma põõsasriba rajamise eest on 145 kr/m ning põõsasriba hooldamise eest 45 kr/m

Tiikide ja märgalade rajamine ja hooldamine. Makse suurus sõltub rajatava või hooldatava tiigi või märgala suurusest.

Poollooduslike koosluste hooldamineToetatavad tegevused: Keskkonnaministeeriumi poolt väärtuslikuks

tunnistatud puisniitude, lamminiitude, aruniitude, rannaniitude, soostunud ja sooniitude, loopealsete ja puiskarjamaade hooldamine. Makse on hektaripõhine ja sõltub hooldatava koosluse tüübist

Piirde rajamine karjatatavatele kooslustele (20 kr/m)

Talvine taimkateMakse on hektaripõhine. Toetus on

kaheastmeline: talvel kaetud 30 % põllukülvikorras olevast

maast- orienteeruv toetussumma 100 kr/ha; talvel kaetud 50% põllukülvikorras olevast

maast- orienteeruv toetussumma 200 kr/ha

Meedet rakendatakse üleriigiliselt

Ohustatud tõugu looma kasvatamineToetust makstakse eesti maatõugu lehma ja

eesti tõugu hobuse kasvatamise eest

Orienteeruv toetussumma on 2500 kr looma kohta

Liigikaitselised projektidToetatavad tegevused: Ohustatud kahepaiksete elupaikade

rajamine ja hooldamine. Makse on pindalapõhine

Rändlindude söödaalade rajamine. Makse on hektaripõhine, orienteeruvalt 2000 kr/ha

Täiendav makse Natura 2000 aladele ja väärtuslikele maastikele Natura 2000 aladel makstakse 15% täiendavat

makset (stiimulit) järgmistele tegevustele: Keskkonnasõbraliku majandamise II aste Mahepõllumajandus Poollooduslike koosluste majandamine

Väärtuslikel maastikel lisaks eelpoolmainitutele: Kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine Mitmeliigilise põõsasriba rajamine ja hooldamine

Natura 2000 alad

Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eesti peab Natura 2000 alad välja valima Euroopa Liiduga liitumise hetkeks

Väärtuslikud maastikudVäärtuslikud maastikud on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks osaks. Väärtuslikud maastikud määratletakse 2003. aasta jooksul. Väärtuslike maastike säilimiseks ja nende alade hooldamiseks koostatakse maastikuhoolduskavad, mis muuhulgas annavad ülevaate ala väärtustest ja kirjeldavad väärtuste säilitamiseks vajalikke hooldustöid.

Nitraaditundlikud aladKehtestatud valitsuse määrusega.

Võrreldes ülejäänud Eestiga rangemad

veekaitsenõuded. Sellest tulenevad

probleemid keskkonnatoetuse maksmisel.

Meetmele ettenähtud toetussummad (esialgne)

2004 155,7 milj. kr 2005 250,8 milj. kr 2006 328,9 milj. kr

Maksimaalne toetussumma ettevõtte kohta kehtestatakse siis, kui taotlusi tuleb rohkem, kui raha on.

Administreerimine PRIA koostöös Keskkonnaministeeriumi,

maaparandusbüroode, Taimetoodangu Inspektsiooni, Muinsuskaitseameti ning Veterinaar- ja toiduametiga

Taotluste esitamine 15. jaanuar-1. märts Toetus makstakse välja detsembri alguses