· web viewviljandi kutseÕppekeskuse Õppekava mooduli rakenduskava. sihtrÜhm. Õppima võib...
TRANSCRIPT
KINNITATUD Kooli nõukogu 30.09.2019. a
protokolliga nr 9-19
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Õppima võib asuda põhihariduseta isik.ÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
1. KINNISVARAHOOLDAJA ALUSTEADMISED
2
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvadMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet kinnisvara korrashoiu komplekstegevustest, mõistab
kinnisvarahooldaja ülesandeid ja vastutust nende elluviimisel ja suhtlemisel klientidega.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
1.1 mõistab kinnisvara korrashoiu eesmärke ja komplekstegevuste olemust ning kinnisvarahooldaja rolli ja vastutust nende elluviimisel
Õppija: iseloomustab kinnisvara korrashoiu valdkonna teenuseid lähtudes valdkonda reguleerivatest
standarditest (EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid“ ja EVS-EN 15311:2011 „Ehitiste hooldusteenuste kavandamise, korraldamise ja kontrollimise kriteeriumid“) ja infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale;
oskab iseloomustada kinnisvarahoolduse valdkonnas töötavaid isikuid ja nende tööülesandeid, nõutavaid kompetentse ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardeid, väljaantud juhendeid ja teabematerjale;
oskab iseloomustab jooksva-, ennetava-, avariilise remondi erinevuseid ning kinnisvarahooldaja õiguseid ja vastutust nende elluviimisel;
1.2. tunneb ehituse ja ehitamisega seotud mõisteid, ehitamisele seatud põhinõudeid
selgitab juhendi alusel kinnisvarahoolduses töö maksumuse kujunemise põhimõtteid, arvestades erinevaid kuluartikleid (tööaja maksumus, töövahendite ja materjalide hind, transpordikulu);
defineerib ja seostab ehituseadustikuga antud ulatuses järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend; loetleb ehitamisele esitatud põhinõudeid ja seostab neid kinnisvarahooldaja tööga;
1.3. omab ülevaadet ehitiste põhikonstruktsioonidest ja
nimetab etteantud näitematerjali (makett, foto, olemasolev hoone) põhjal hoone põhikonstruktsioone (sokkel, välissein, sisesein, põrand, vahelagi, katuslagi, jms), kasutades
tehnosüsteemidest ning nende ehitamisel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest, tehnoloogiatest
korrektselt ehitusalaseid termineid; toob vundamendi erinevatest ehitustehnilistest lahendustest, kasutades infotehnoloogiapõhiseid
teabematerjale näiteid aluse ja vundamendi erinevustest ja selgitab vundamendi ülesannet hoone konstruktsioonis, selle hooldamise eesmärki ja võimalusi;
iseloomustab erinevaid katusekonstruktsioone (kaldkatused, lamekatused) ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesandeid, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi;
selgitab avatäidete (aknad, uksed, trepid) ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärki ja võimalusi;
toob näiteid erinevast materjalist lagede ja vahelagede ehitustehnilistest lahendustest; selgitab lae ja vahelae ülesannet hoone konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja
võimalusi; defineerib mõisteid katus ja katuslagi ning selgitab nimetatud konstruktsioonide ülesannet hoone
konstruktsioonis, nende hooldamise eesmärke ja võimalusi
1.4. mõistab töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid kinnisvarahoolduses
tuvastab juhtumianalüüsi põhjal tööohutusreeglite rikkumise hooldus-ja heakorratöödel ja teeb ettepanekud nende ärahoidmiseks;
selgitab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele; toob näiteid kinnisvarahoolduses kasutatavate kemikaalide (korrosioonitõrjevahendid,
puhastusvahendid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ning seostest võimaliku kutsehaigestumise või tööõnnetusega;
ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:valikvastustega test, kinnisvarahooldaja kohustustest ja õigustest
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
70% peab olema õigesti vastatud
2. Praktiline tööa) valib välja tööriistad ja materjalid
vastavalt õpetaja poolt antud ülesandele;
b) õpetaja poolt antud tööks õige materjalide ühendamise viisi valik
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
valikus on 10-st 8 õiget tööriista või materjali, nendest tuleb valida õiged (eksida võib ühega)
3. Praktiline töö: „arvestatud“ (A)
riskide hindamine oma töökohal; tööohutuse nõuded kodus ja tööl
õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumidnimetab kutsehaiguse tekkimise 2 peamist risk ja võimalused nende vältimiseks
4. Praktiline töö:a) mõõteriistade kasutamine; b) määrab visuaalselt hoone või tarindi konstruktsioonide remondivajaduse
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
õppija määrab 3 katuste tüübist 2 ja väliskonstruktsioonide remondivajaduse
5. Iseseisev töö kinnisvara ja ehitusega seonduvad
juhendid; Hea ehitustava; hooldusraamat; hooldusplaan; hoolduskava
defineerib ja seostab ehitusseadustikuga antud ulatuses järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend;
defineerib kinnisvarahoolduses kasutavaid mõisteid kutsestandardi lisas esitatud ulatuses
liigitab hoone kande- ja piirdetarindeid materjali järgi ja selgitab nende erinevusi ja ülesannet hoone konstruktsioonis;
toob näiteid erinevast materjalist kande- ja piirdetarindite ehitustehnilistest lahendustest;
toob näiteid erinevast materjalist lagede ja vahelagede ehitustehnilistest lahendustest
selgitab oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele
„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ2 EKAP / 52 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 3 tundish praktika 39sh iseseisev töö 10 tundi
Teemad, alateemad:Korrashoiu mõiste, eesmärk 1. Komplekttegevuse mõiste olemus 2. Kinnisvarahoolduse valdkonnas töötavad isikud 3. Kinnisvarahooldust reguleerivad õigusaktid (EVS 945:2012, EVS 807:2010, EVS-EN 15311:2011) 4. Kinnisvara remont ja selle liigid 5. Renoveerimine6. Ehituskonstruktsiooni ja tehnosüsteemi mõiste 7. Majanduslikud arvutused, eelarve, kuluarvutused 8. Enamkasutatavad mõisted - ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, ehitiste korrashoid, hooldusjuhend, hoolduskava 9. Energiatõhususe mõiste 10. Alternatiivenergia ja selle allikad11. Pisiremont töö mõiste 12. Vundament ja selle liigid 13. Mõõteriistad sisekliima mõõtmiseks ruumis 14. Termokaamera 15. Avatäide mõiste 16. Katuse liigid17. Töötervishoiud, töötervishoiuarst, kutsehaigus 18. Tööohutus, tööriietus, isikukaitsevahendid 19. Keskkonnaohutus, jäätmete sorteerimine, jäätmejaam
ÕPPEMATERJALID Kinnisvarahaldusri käsiraamat 2007, R.Liias, TTÜ Kirjastus, EKHHL, 340lk Kinnisvarahooldaja käsiraamat / [Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit; Tallinna
Tehnikaülikooli Kirjastus, c2008 204lk Kuidas müüa kinnisvara? : eduka kinnisvaratehingu saladused / Tõnu Toompark ; Tallinn :
Kinnisvarakool, 2015 224lk Kinnisvara korrashoiu hanke dokumendid ja nende koostamise juhend [koostanud töörühm
koosseisus: Roode Liias ... jt.] Tallinn : Eesti Standardikeskus, [2011] 94lk kinnisvara standardid EVS 945:2012, EVS 807:2010, EVS-EN 15311:2011
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
2. EHITISE KONSTRUKTSIOONIDE TEHNOHOOLDUS
8
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused erinevate ehituslike konstruktsioonide
hooldamiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
2.1. teeb oma pädevuse piires ja vastavalt etteantud tööülesandele lihtsamaid hooldustöid.
Õppija: selgitab inimtegevuse, ümbritseva keskkonna ja ilmastikutingimuste mõju ehitise
konstruktsioonidele ja nende osadele, sh avatäidetele, kasutades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi; toob näiteid töö ohutuks korraldamiseks ehitiste konstruktsioonide hooldamisel ja remondil, arvestades töö- ja tuleohutusnõudeid;
iseloomustab ehitise konstruktsioonide enamlevinud kahjustuste tekkepõhjusi (niiskuskahjustused, materjalide defekt, amortisatsioon) seostades neid füüsikaliskeemiliste protsessidega ja toob näiteid kahjustuste ennetamise ja kõrvaldamise viisidest;
selgitab kinnisvarahooldaja pädevust ehitise konstruktsioonidel ilmnevate kahjustuste kõrvaldamisel;
leiab hoolduskavast ja hooldusjuhendist vajaliku info (aeg, kvaliteedinõuded, objekti asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid) ehitise konstruktsioonide korraliseks hooldamiseks;
kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja ehitiste põhikonstruktsioonide hooldamiseks ja remondiks, lähtudes etteantud hoolduskavast
2.2. katuste ja katuseelementide hooldamine; puhastab sadevee äravoolusüsteeme, eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad;
hindab visuaalselt katuse kandekonstruktsioonide seisundit ja katusekatete veepidavust, veeäravoolude puhtust ja katusel paiknevate elementide seisukorda, vigade ilmnemisel teavitab nõuetekohasel oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid; puhastab ja remondib töörühma liikmena vastavalt etteantud tööülesandele sadevee äravoolusüsteeme, eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
kõrvaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt hoone sisetarindite (põrandad, siseseinad,
laed, siseuksed) kahjustused, tagades materiaalsete väärtuste säilimise, järgides tööohutusnõudeid;
hooldab laekonstruktsioone ja kõrvaldab töörühma liikmena oma pädevuse piires laekonstruktsioonidel ilmnevad kahjustused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
hindab visuaalsel vaatlusel aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid;
hooldab töörühma liikmena etteantud sagedusega avatäiteid, lähtudes hooldusjuhendist ja tööülesandest;
fikseerib hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt ehitiste konstruktsioonide tehnohooldusel tehtud tööd, kasutades infotehnoloogiavahendeid
2.3. akende, uste ja muude avatäidete hooldamine; kontrollib visuaalselt akende, uste ja muude avatäidete korrasolekut, vigade ilmnemisel teavitab hooldusmeistrit või oma vahetut juhti
hindab visuaalsel vaatlusel aknaraamide ning -klaaside, -suluste ja -tihendite seisundit, tuvastab kahjustused ning teavitab nõuetekohaselt oma vahetut juhti, kasutades info- ja kommunikatsioonivahendeid,
hooldab töörühma liikmena etteantud sagedusega avatäiteid, lähtudes hooldusjuhendist ja tööülesandest;
hindab visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust, puuduste ilmnemisel korrastab neid oma pädevuse piires;
vahetab ja remondib ukselukke ning kõrvaldab vandalismi tagajärjel tekkinud kahjustusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;
fikseerib hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt ehitiste konstruktsioonide tehnohooldusel tehtud tööd, kasutades infotehnoloogiavahendeid
2.4. kontrollib visuaalselt hoone sisetarindite korrasolekut, vigade ilmnemisel teavitab hooldusmeistrit või oma vahetut juhti; teeb oma pädevuse piires ja vastavalt etteantud tööülesandele vajalikke hoone sisetarindite hooldustöid
kõrvaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt hoone sisetarindite (põrandad, siseseinad, laed, siseuksed) kahjustused, tagades materiaalsete väärtuste säilimise, järgides tööohutusnõudeid;
hooldab laekonstruktsioone ja kõrvaldab töörühma liikmena oma pädevuse piires laekonstruktsioonidel ilmnevad kahjustused, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
hindab visuaalsel vaatlusel ukselehtede, -manuste, -suluste, -klaaside ja -tihendite seisukorda ning ohutust, puuduste ilmnemisel korrastab neid oma pädevuse piires;
vahetab ja remondib ukselukke ning kõrvaldab vandalismi tagajärjel tekkinud kahjustusi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid;
kinnitab tööülesandest lähtuvalt lahtised põrandaliistud, põrandakattematerjalide üleminekud ja kokkupuutevuugid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;
fikseerib hooldusraamatus etteantud nõuete kohaselt ehitiste konstruktsioonide tehnohooldusel tehtud tööd, kasutades infotehnoloogiavahendeid
ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö
HINDAMINE Mitteeristav (A/ MA) Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö
õppija otsib kahjustusega ehitise ja määrab kahjustuse
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
kahjustuse määramine lektori poolt antud andmete põhjal ja kohas visuaalse vaatluse kaudu grupitööna
2. Praktiline töö1) katuse veepidavuse visuaalne määramine, vihmaveetorude läbilaskevõime hindamine; 2) soojuskadude kindlakstegemine temperatuuril alla 0 kraadi;
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
täidab ülesande õigeaegselt, mõningate vigadega, mida on võimalik kohe kõrvaldada ja interneti vahendusel infot täpsustada
3. Praktiline töö1) klaasi lõikamine mõõtu; 2) erinevate klaasiliistude kasutamine (klambrid, puitliist, silikoon, aknakitt); 3) ukseluku hooldus (väljavõtmine, puhastamine, õlitamine); 4) ukselõtku kõrvaldamine, sulguri reguleerimine; 5) põrandaliistude paigaldamine
4. Praktiline töö1) ukseluku hooldus (väljavõtmine, puhastamine, õlitamine); 2) ukselõtku kõrvaldamine, sulguri reguleerimine; 3) põrandaliistude paigaldamine
Iseseisev töö selgitab inimtegevuse, ümbritseva
„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
keskkonna ja ilmastikutingimuste mõju ehitise konstruktsioonidele ja nende osadele, sh avatäidetele, kasutades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi
tehtud tööde fikseerimise võimalused erinevat tüüpi hooldusraamatutes; turvavahendid katusetöödel ja nende kasutamine
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Saavutatud on mooduli kõik õpiväljundid lävendi tasemel
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ8 EKAP / 208 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 208 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 4 tundish praktika 182 tundish iseseisev töö 20 tundi
Teemad, alateemad: välismõjud ehitise elukaarele kinnisvarahooldaja vs ehitaja töö maapinnast kõrgemal abivahendeid kasutades ehitise juurde kuuluv dokumentatsioon, selle hoidmine ja kasutamine katuse veepidavus, millest sõltub; katuse elukaar, sõltuvus materjalist; sadevee äravoolusüsteemi dimensioneerimine; visuaalse hindamise põhimõtted; "pisiremonttööd" standardi mõistes turvaseadmed katuse- ja remonditöödel avatäited ja nende hooldus
.ÕPPEMATERJALID Kinnisvara korrashoid : käsiraamat asjatundjale / [Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit ;
koostas Roode Liias] Tallinn : Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, 2001 ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]) 64 lk. : ill. ; 30 cm
Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid [Võrguteavik] = Management and maintenance of
facilities / Eesti Standardikeskus ; [koostanud Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu töörühm] Tallinn : Standardikeskus, 2016 1 võrguväljaanne (pdf, 226 lk.)
Ehitaja käsiraamat 2008: Ülla Haljand ja Siim Saidla: Presshouse : Tallinn: 2008 Käige, E. Maalritööd II. Tallinn Hemgren, P., Wannfors, H. Värvimine ja tapeetimine. Sinisukk, 2006 Kallaste, A. Maalritöö õpperaamat. Eesti Raamat, 1937
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
3. KÜTTESÜSTEEMIDE JA SOOJASÕLMEDE TEHNONOOLDUS
2
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1 ja 2 MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused kütte- ja soojussõlme hooldamiseks
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
3.1. teeb küttesüsteemide korralisi hooldustöid
Õppija: teeb küttesüsteemide korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hooldusgraafikule kontrollib torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni korrasolekut ja lekete
puudumist
3.2. jälgib küttesüsteemi toimimist ja lülitab kütte sisse või välja
lülitab kütte sisse või välja vastavalt juhistele või tellija nõudmistele jälgib regulaarselt küttesüsteemi toimimist, vastavalt etteantud juhistele reguleerib hoone
sisetemperatuuri
3.3. lokaliseerib küttesüsteemi avariiolukorra nii, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene
lokaliseerib avariiolukorra nii, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt süsteemi rikked
3.4. teeb soojasõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hooldusgraafikule, sh kontrollib parameetreid, vajadusel muudab
kontrollib soojasõlme seadmete (nt soojusvahetid, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, ventiilid, mõõte-, elektri- ja automaatikaseadmed jne) nõuetekohast toimimist, veendub lekete puudumises
vajadusel korrastab ja puhastab seadmeid vastavalt hooldusjuhendile
seadistust
3.5. fikseerib regulaarselt ja edastab soojamõõtjate näidud kokkulepitud korras ja ajal; lokaliseerib soojasõlme avariiolukorra nii, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene ning teavitab olukorrast oma vahetut juhti
fikseerib regulaarselt ja edastab soojamõõtjate näidud kokkulepitud korras ja ajal teab ja oskab toimida avariiolukorras võimalike kahjude vältimiseks kõrvaldab oma pädevuse
piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt süsteemi rikked
ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:
leida illustratsioonid erinevat liiki küttesüsteemide kohta
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
leitud 4 küttesüsteemi foto või kirjeldus
2. Praktiline töövõrdle õpetaja poolt etteantud küttesüsteemi tunnis õpitutega
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;võrdluses on 4 küttesüsteemi, nende kirjeldused, kasutusvaldkond, puudused
3. Praktiline tööselge sõnastusega lühiteate koostamine
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
teate koostamine elanikele lühikese ja selge sõnastusega
4. Praktiline töösoojasõlme hooldusgraafiku koostamine
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
soojasõlme hooldusgraafik koostatud, arvestades seadmete hulka, kasutamise intensiivsust ja seisundit
5. Praktiline töökoosta lühiteade avariiolukorra tekkimisest
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
avarii kirjeldus täpne ja lühike sõnastus, edastatud 3 erineval viisil vahetule juhile ja esmaste lokaliseerimistegevuste teostamine
6. Iseseisev töö erinevate materjalide kütteväärtuse
leidmine kütte kaugjuhtimissüsteemid avariilise koha piiramine remondi
teostamiseks soojasõlme hooldustegevused
„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ2 EKAP / 52 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 2 tundish praktika 39sh iseseisev töö 9 tundi
Teemad ja alateemad:
1) kütteväärtus, küttematerjalid; 2) küttesüsteemide liigid; 3) soojussõlm, küttesõlm, katlamaja4) küttesüsteemi juhtimine 5) küttesüsteemi hooldus 6) küttesüsteemi reguleerimine7) avarii mõiste; 8) lokaliseerimine; 9) tarbijate teavitamine.10) hooldusjuhend ja hooldusgraafik; 11) süsteemi parameetrite kontroll; 12) soojasõlme seadmed.13) avariiolukorrast teavitamine 14) informatsiooni edastamine vahetule juhile 15) soojamõõtjate liigid ja näidud ning nende fikseerimine
ÕPPEMATERJALID Harri Veide, Abiks keskküttekatla kütjale, 1977, Valgus, 320lk
T. Sepp, Tööstuskatelde teenindamine (3. osa), 1976, 76lk www.ehitusfoorum.com › Ehitusfoorum, 2017 elektriala kutsestandardid FELIKS ANGELSTOK, KÜTTESÜSTEEMID, Sisekaitseakadeemia 2009 Teet-Andrus Kõiv ja Aivar Rant, Hoonete küte, 2012, 383lk http://www.cerbos.ee/et/content/6-keskkuttesusteemide-ehitus õpetaja poolt ettevalmistatud materjalid (elektroonilised)
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
4. VENTILATSIOONI- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE
HOOLDAMINE
2
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused ventilatsiooni- ja jahutusüsteemide hooldamiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
4.1. teeb süsteemi korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hooldusgraafikule
Õppija: kontrollib niisuti ja õhukonditsioneeri töökorras olekut, automaatika funktsioneerimist ja
seadistusi hooldab ja puhastab ventilatsioonikanaleid ja õhutöötlusseadmeid vahetab filtreid ning
kontrollib tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappe
4.2. ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide avariiolukordade likvideerimine
lokaliseerib avariiolukorra (seiskab süsteemi) ja teavitab olukorrast oma vahetut juhti vajadusel taaskäivitab süsteemi
ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1 Teoreetiliste teadmiste kontroll:
Test „arvestatud“ (A)
õppija on sooritanud nõuetele vastavalt testi;
Iseseisev töö ventilatsioonisüsteemi katsetamise
etapid toimingud ventilatsioonisüsteemi
avarii korral
„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHU sh ISESEISEV TÖÖ2 EKAP / 52 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 2 tundish praktika 39 tundish iseseisev töö 9 tundi
Teemad / alateemad:1. Õhuniisuti ja konditsioneer; 2. Ventilatsioonisüsteemi hooldustoimingud; 3. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded
.ÕPPEMATERJALID õpetaja konspekt;
Elamu tehnosüsteemid : vesi ja kanalisatsioon. Soojus ja ventilatsioon. Elekter / Majandus- ja Keskkonnaministeerium ; Tallinn : Viplala, 2000 ([Viljandi : Print Best]), Kirjeldus 174 lk. : ill. ; 29 cm;
Keskkonnatehnika : vesi. Õhk. Jäätmed. Energia. Ehitus. Õiguskaitse. Seadused. Pumbad. Torud. Liitmikud. Küte. Ventilatsioon. Automaatika, peatoimetaja Merike Noor Ilmunud Tallinn : Kalendrike, 1996, Tallinn, Kirjeldus 30 cm;
Hoonete sanitaartehnilised seadmed : küte ja ventilatsioon : metoodilised juhised kursuseprojekti koostamiseks ehitustehnika eriala üliõpilastele / Tallinna Tehnikaülikool, sanitaartehnika kateeder ; koostanud V. Tenisberg, T. Kõiv, Tallinna Tehnikaülikool, 1991.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
5. VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE
TEHNOHOOLDUS
2
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja reguleerib etteantud nõuete kohaselt hoone vee- ja
kanalisatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
5.1. järgib hooldusgraafikuid ja lokaliseerib võimalikud avariid
Õppija: järgib hooldusgraafikuid ja lokaliseerib võimalikud avariid
5.2. töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid
töötab vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid
ÕPPEMEETODID loeng, praktiline töö, töötamine dokumentidega (leidmine, lugemine, mõistmine) esitlus, õppevideod, analüüsivad arutlused ja rühmatööd
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll:
avariiolukorral tegutsemise järjekord ja informeerimine
test (töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, säästlik töötamine töökohal,
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
enamlevinud avariiolukordade loetelu (4) ja tegutsemine ning teavitamine; vastamine kahele õpetaja küsimusele testi lävend - 60% õigeid vastuseid
kvaliteetne töö)
2 Iseseisev töö avariiolukorra kõrvaldamise
üldpõhimõtted töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
töötamisel meeskonnas
„arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ2 EKAP / 52 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 2 tundish praktika 39 tundish iseseisev töö 9 tundi
Teemad ja alateemad:1) hoone keskkonnatehnikasüsteemide ja seadmete olemus, tööpõhimõtted; 2) hoone tehniline dokumentatsioon (sh passid, teostusjoonised, kasutusjuhendid, hooldusjuhendid jne);3) energiakulukuse mõiste tehnosüsteemide;4) kvaliteedinõuded tehnosüsteemides; 5) materjalid ja töövahendid
.ÕPPEMATERJALID õpetaja konspekt;
Mis on sanitaartehnika? : veevarustus, kanalisatsioon, soojavarustus, gaasivarustus, ventilatsioon : selgituseks sisseastujatele / Tallinna Polütehniline Instituut, Tallinna Polütehniline Instituut, 1967
Keskkonnatehnika : [ajakiri] : vesi, õhk, jäätmed, energia, ehitus, õiguskaitse, seadused, pumbad, torud, liitmikud, küte, ventilatsioon, automaatika / OÜ Keskkonnameedia ; peatoimetaja Merike Noor, Kiili : OÜ Keskkonnameedia Eesti Harjumaa Kiili;
Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 6, Torustikud, mahutid ja seadmed. Külmaisolatsioon, Eesti Standardikeskus ; [koostanud EVS/TK 30 töörühm koosseisus: Aivo Andrekson, Marek Jürisoo ja Niilo Lukkonen], Tallinn : Eesti Standardikeskus,2016;
Kinnistu kanalisatsioon / Eesti Standardikeskus, [Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut] : Eesti Standardikeskus, [2003]
Tibar, Harri, 1919-2003, Vihmavee-, ühisvoolne ja poollahkvoolne kanalisatsioon : õppevahend / H. Tibar ; Tallinna Polütehniline Instituut, sanitaartehnika kateeder : Tallinna Polütehniline Instituut, 1988;
Ohutustehnika juhend lukkseppadele sanitaar-tehnilistel sisetöödel (veevärk ja kanalisatsioon) : kinnitatud 28. II 1958. a. / Eesti NSV Kohaliku Majanduse Ministeerium [Tallinn : Eesti NSV Kohaliku Majanduse Ministeerium, 1960]
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
6. EHITISE KONSTRUKTSIOONIDE PUHASTAMINE
1
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK Mooduli eesmärk on anda algteadmised ja -oskused konstruktsioonide puhastamiseks ning jäätmete
utiliseerimiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
6.1. teeb oma pädevuse piires krundi rajatiste ja hoone konstruktsioonide heakorratöid lähtudes olemasolevatest hooldusjuhenditest
arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;Õppija:
teeb oma pädevuse piires krundi rajatiste ja hoone konstruktsioonide heakorratöid lähtudes olemasolevatest hooldusjuhenditest
6.2. puhastab katuseid ja sadeveesüsteeme vastavalt etteantud tööülesannetele
arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid; puhastab katuseid ja sadeveesüsteeme vastavalt etteantud tööülesannetele
ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö: „arvestatud“ (A)
hoone fassaadide puhastamine õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;mitme erineva pinnakattega fassaad on puhastatud ja vastatud õpetaja kahele küsimusele
2. Praktiline töögrafiti kõrvaldamine
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumidgrafit on kõrvaldatud erinevatelt etteantud pindadelt ja vastatud õpetaja kahele küsimusele
3. Iseseisev töö madalpingeliste
elektroonikaseadmete puhastus (tõkkepuud, väravad, jt)
tänaval liikujate ohutuse tagamine katuste puhastamisel
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ1 EKAP / 26 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 26 tundi sh auditoorne töö 3 tundish praktiline töö 3 tundish iseseisev töö 20 tundi
Teemad, alateemad:1) konstruktsioonide puhastuse liigid 2) puhastusvahendid ja tehnoloogiad 3) mitmesugused ehitusmaterjalid, nende omadused, eripära ja kasutamine; 4) ehituskonstruktsioonide kahjustused (niiskuskahjud, materjalide defektid, amortisatsioon jne); 5) hoone heakorratööde tegemiseks vajalikud töövahendid, masinad ja seadmed; 6) meeskonna ohutusnõuded puhastustöödel
ÕPPEMATERJALID õpetaja konspekt; Elamu tehnosüsteemid : vesi ja kanalisatsioon. Soojus ja ventilatsioon. Elekter / Majandus- ja
Keskkonnaministeerium ; Tallinn : Viplala, 2000 ([Viljandi : Print Best]), Kirjeldus 174 lk. : ill. ; 29 cm;
Keskkonnatehnika : vesi. Õhk. Jäätmed. Energia. Ehitus. Õiguskaitse. Seadused. Pumbad. Torud. Liitmikud. Küte. Ventilatsioon. Automaatika, peatoimetaja Merike Noor Ilmunud Tallinn
: Kalendrike, 1996, Tallinn, Kirjeldus 30 cm.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
7. SISEPUHASTUS- JA KORISTUSTÖÖD
8
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja puhastab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoones
asuvate ruumide seina-, lae- ja põrandapindu, järgides koristamise põhireegleid, töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
7.1. valib optimaalsed puhastustarvikud ja -vahendid
Õppija: Valib hoolduskoristuseks ergonoomilised koristusvahendid arvestades kvaliteedinõudeid
töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid; hooldab töö alustamisel ja lõpetamisel tarvikud ja masinad tootja juhendis märgitud viisil
7.2. paigaldab või lisab hoidikule vastava hügieenitarviku
valib ja doseerib usaldatud koristusaineid ja hügieenitarvikuid säästlikult arvutab erinevalt esitatud doseeringute puhul kasutuslahuse valmistamiseks vajamineva koristusaine hulga vastavalt kasutusjuhendile;
7.3. koristab ja puhastab põhi-, üldkasutatavad- ja tehnilised ruumid optimaalseid puhastus- ja koristusmeetodeid ning sobivaid vahendeid kasutades
koostab meeskonnatööna objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani (märkides mida, millal ja millises mahus tuleb teha);
puhastab hoolduskoristuse käigus põhjalikult eri materjalidest põrandaid, seinu, lagesid, mööblit ja esemeid, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid vahendeid;
koostab meeskonnatööna objekti koristusvajadusest lähtuvalt koristusplaani kasutades erialaseid termineid.
7.4. vajadusel teostab eripuhastustöid vastavalt etteantud töökavale ja -plaanile. Kasutab tööde tegemisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid
vajadusel teostab eripuhastustöid vastavalt etteantud töökavale ja -plaanile. Kasutab tööde tegemisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid
7.5. teeb ühekordseid eriotstarbelisi taimede kastmine, akvaariumide, purskkaevude jms puhastamine kunstiteoste ja tehnoloogiliste
puhastustöid (taimede kastmine, akvaariumite, kunstiteoste ja tehnoloogiliste seadmete puhastamine jne).
seadmete puhastamine
7.6. sorteerib jäätmeid liigiti ning ladustab need vastavatesse konteineritesse
sorteerib jäätmeid liigiti (olme-, biolagunevad, ohtlikud ja paberjäätmed) ning ladustab need vastavatesse konteineritesse, kasutades vajadusel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid;
järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja
ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:
teostab õpetaja poolt etteantud pinna puhastuse
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
valitud on õiged töövahendid, doseeritud on täpsusega 10%, pinnad on puhastatud ilma vigadeta, antud aja jooksul
2. Praktiline tööpuhastab pinna etteantud aja jooksul, valides ise vahendid
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
valis optimaalsed vahendid ja teostas töö nõutud kvaliteediga, etteantud aja jooksul
3. Praktiline töö:teostada akna pesu (pindalaga 5 ruutmeetrit) 1,5 tunni jooksul
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
aken on pestud, plekid puuduvad, töövahendid on puhtad ja ümbrus puhas
4. Praktiline töö:arvutikomponentide puhastus (klaviatuur, hiir, monitor, printer, jne)
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
arvutikomponendid on detailsel vaatlusel puhtad, vastab õigesti õpetaja esitatud kahele küsimusele
5. Iseseisev töö olmemustuse liigid koristusaine kuluarvutused eripuhastustööde vajaduse
määramine eriotstarbelise puhastuse objektide
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
loetelu
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ8 EKAP / 208 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 208 tundi sh auditoorne töö 2 tundish praktiline töö 4 tundish praktika 182 tundish iseseisev töö 20 tundi
Teemad ja alateemad:1) mustuse liigid ja erinevad pinnakatted; 2) enamlevinud määrdumise ja saastumise põhjused; 3) koristusplaan; 4) koristusvahendid ja nende hooldus5) protsent, suhe, maht, kaal 6) kasutuslahus, kontsentraat 7) puhastusaine universaalsus 8) hügieenitarvikud ja -hoidikud9) enamlevinud määrdumise ja saastumise põhjused; 10) pinnakattematerjalid; 11) puhastusained, seadmed ja töövahendid 12) suurpuhastuse, eripuhastuse, jne mõiste 13) suhtlusviisid info edastamisel kliendile 14) töötamine meeskonnas 15) mööbli puhastamine (puit-, plast-, nahk-, tekstiilmööbel)16) eritööd põrandatega 17) meeskonnatööna koristusplaani koostamine18) eripuhastustööd (pinnakattematerjalide vahatamine ja poonimine, kaitseainega katmine ja õlitamine, 19) eriotstarbeline puhastus 20) vahendid ja sagedus 21) puhastusained, seadmed ja töövahendid22) siseruumide jäätmekäitlus 23) tööks vajaliku materjalikulu arvestamise alused 24) jäätmete mõiste, jäätmejaam 25) jäätmete sorteerimise põhimõtted
26) isikukaitsevahendid jäätmete sorteerimisel 27) töötervishoiu-, tööohutuse-, ja keskkonnaohutusnõuded 28) ergonoomika mõiste
ÕPPEMATERJALID Kuura, E. E-kursus. Puhastus- ja korrastustööd Kuura, E. Õpiobjekt. Puhastusvahendid Kuura, E. Õpiobjekt. Puhastusmasina kasutamine Tööohutuse ja töötervishoiu alased juhendmaterjalid
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
8. KRUNDI HEAKORD JA HALJASTUS
8
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul 1MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab puhtuse ja korrashoiu tagamise eesmärgil hoone juurde
kuuluvat territooriumi järgides kutse-eetikat, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID8.1. Lähtudes etteantud tööülesandest
hooldab ja puhastab, koristab kinnistut, talveperioodil puhastab lumest
Õppija: eemaldab teelt lahtise prügi ja langenud lehed, utiliseerides need ettenähtud korras arvestades
jäätmekäitluse eeskirjas olevaid nõudeid ning järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; talveperioodil eemaldab lume hoolduskavas toodud kohalt ja märgitud sagedusega, ladustades
selle ettenähtud korras ja teeb libedustõrjet, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;
8.2. Puhastab hoone fassaadi ja välisseinu, ukseesist, treppe, aknaid, katust ja sadeveesüsteeme.
loetleb hoolduskava alusel etteantud hoone välispiirete (välisseinad, katus, rõdud, välisaknad) ja hoone juurde kuuluval territooriumi hooldus- ning heakorratöid;
8.3. lähtudes etteantud tööülesandest hooldab haljasalasid ja parkmetsasid lähtudes etteantud tööülesandest hooldab haljasalasid ja parkmetsasid
8.4. lähtudes etteantud tööülesandest lähtudes etteantud tööülesandest hooldab ja puhastab spordi- ja mänguväljakuid
hooldab ja puhastab spordi- ja mänguväljakuid
8.5. koristab lahtise prahi veekogude pinnalt või kaldaääre aladelt koristab lahtise prahi veekogude pinnalt või kaldaääre aladelt
8.6. Teeb muid heakorratöid, nt lippude heiskamine Teeb muid heakorratöid, nt lippude heiskamine
ÕPPEMEETODID loeng, vestlus, grupitöö, rollimäng, laboratoorsed tööd, seminar, meeskonnatöö
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:
puhastada lumest territoorium järgides kõiki töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid etteantud aja jooksul
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
territoorium puhastatud, lumi kogutud selleks ettenähtud kohta, tehtud libedusetõrje
2. Praktiline tööpuhastada fassaad lindude tekitatud mustusest kasutades õigeid töövahendeid ja kemikaale
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
3. Praktiline töö:enamlevinud puiduliikide määramine ja nende hoolduse eripära
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
lähimast parkmetsast määratud 6 puuliiki; nende sarnasus ja erinevused
4. Praktiline töö:ehitus- ja kinnisvaravaldkonna ohutusmärgiste tõlgendamine; krundi piiride määratlemine infotehnoloogiliste vahendite abiga
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
valitud õiged töövahendid; kasutatud õigeid töövõtteid; töö teostatud antud aja jooksul
5. Praktiline töö:hindab visuaalse vaatluse teel hoone välispiirete seisukorda ja hooldustööde
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
hindab objektil eritööde tegemise vajadust, leides vähemalt 3 põhjendust eritööde tegemiseks
vajadust; hindab antud objektil eritööde tegemise vajadust ja edastab selle info lektorile (fotomaterjal + põhjendus)
6. Praktiline töö:leia õpetaja poolt antud territooriumil eritööde ja lisatööde tegemise võimalused
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
loetelus 5 hooldustööd ja vastab õpetaja 2 küsimusele
7. Iseseisev töö lumekoristuse masinad puude liigid ja kasvu erisused kirjeldab spordi- ja mänguväljak
hooldusele kehtestatud kvaliteedinõudeid
selgitab kinnisvarahooldaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel meeskonnas
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ8 EKAP / 208 TINDI
Mooduli õppemaht kokku 208 tundi sh auditoorne töö 4 tundish praktiline töö 10 tundish praktika 182 tundish iseseisev töö 12 tundi
Teemad ja alateemad:1) lume omadused ja puhastusviisid; 2) libeduse mõiste ja tõrje; 3) visuaalse hindamise võimalused4) töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõuded õues töötamisel.5) heakorratööde mõiste, kvaliteedinõuded; 6) hooldusleping, hoolduskava; 7) tootjapoolne juhend, ohutusmärgised, piktogrammid8) eritööde mõiste, tegemise sagedus; 9) materiaalne vastutus; 10) visuaalse hindamise võimalused
11) eritööde mõiste, tegemise sagedus; 12) materiaalne vastutus; 13) visuaalse hindamise võimalused; 14) kinnisvarahooldaja vastutus ja konfidentsiaalsus; 15) sundasendid ja kutsehaigused
ÕPPEMATERJALID Kinnisvara alused : õppevahend / Madis Kaing ; [toimetanud Kairit Henno ; kujundanud Kairi Kullasepp] ; Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, geomaatika osakond Tartu : Atlex, 2011 ([Võru : Võru Täht]), 142 lk. ; 24 cm
Standardi EVS 807:2004 kasutamine kinnisvara korrashoiu korraldamisel : [lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile] / Meelis Pääro ; Tallinn : Integratsiooni Sihtasutus, 2008 ([Tartu : Bookmill]) 28 lk. : ill. ; 30 cm
Kinnisvara korrashoid omanikule : hoone elukaare planeerimise ja korrashoiu strateegia koostamise juhend korterelamutes : juhendmaterjal / [koostamisel osalesid Roode Liias, Meelis Pääro, Tiina Nuuter ja Jüri Kröönström ; Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2007 ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]) 75 lk. : ill. ; 21 cm
http://www.sisustusweb.ee/ee/otsi/?word=haljastuse%20hooldus 2016 Haljasalade rajamine ja hooldamine [Tallinn : s.n.], 1964, 17 l., 10 l. ill. ; 28 cm Pargi
hoolduskava koostamise juhend / [koostaja Nele Nutt ; toimetaja Marica-Maris Paju] Tartu ; [Tallinn] : Keskkonnaamet, 2011 ([Pänu] : Hansaprint) 54, 52, [1] lk. : ill. ; 30 cm
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
9. PRAKTIKA HOONETE JA KRUNDI RAJATISTE HOOLDUSEL JA
HEAKORRATÖÖDEL
15
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud on moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised" ja vähemalt pool moodulitest "Krundi heakord ja haljastus", "Hoone sisepuhastus ja koristustööd", "Hoone ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldus ja remont".
MOODULI EESMÄRK Praktikal kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel hoonete ja krundi rajatiste konstruktsioonide hooldusel ja heakorratöödel.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
9.1. järgib töötamisel kutse-eetika-, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid
Õppija: järgib töötamisel kutse-eetika-, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid
9.2. analüüsib oma toimetulekut erinevate tööülesannetega analüüsib oma toimetulekut erinevate tööülesannetega
ÕPPEMEETODID
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:
Test tööohutusest „arvestatud“ (A)
õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
2. PraktikaRakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel järgib ettevõtte töökorraldust lähtub etteantud tööülesandest, tööde
tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest töötab töötervishoiu- ja ohutusnõudeid
järgides
Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt, koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril
Õpilane: järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-,
tööohutuse-, keskkonnaohutus- ja elektriohutusnõudeid kasutab ohutuse tagamiseks ohutustehnilisi ja isikukaitse vahendeid, tagab nende korrasoleku järgib seadmete ja töövahendite (sh tööriistad) kasutamise ohutusnõudeid selgitab, kuidas kontrollida, et tööd tehakse pingevabas olekus jälgib keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtteid rakendab meeskonnatöö põhimõtteid, arvestab töörühma käitumisreeglitega, tajub teiste inimeste
vajadusi, suhtub lugupidavalt teistesse inimestesse, tajub oma rolli ettevõtte tegevuses
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Arvesse lähevad: elektroonse paraktikapäevikute kokkuvõttev hinne; praktikaettevõtte külastus(t)est saadud hinne ettevõtte juhendaja tagsiside põhjal; praktikaettevõtte juhendaja poolt saadud kokkuvõtva hinne; kooli praktikajuhendaja kokkuvõttev hinne; praktikaaruande hinne; enesehinnangu hinne; praktika kaitsmise hinne; portfoolio hinne;
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ15 EKAP / 390 TUNDI
Mooduli õppemaht kokku 390 tundi sh auditoorne töö 10 tundish praktika 380 tundi
Teemad, alateemad:1) töötervishoiunõuded; 2) tööohutusnõuded; 3) keskkonnaohutusnõudeid
.ÕPPEMATERJALID Trükised Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci
projekt. Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 Müüritööd. Tallinn: Valgus1994 // lk158-160; 174-176 www.kiilto.ee www.knaf.ee Õpetaja poolt koostatud e-õppematerjal Esmaabi töökohal. Tallinn: Ten-Team Maalritööde RYL 2012 A., Sammul, J Krohvitööd. Tallinn: REKK 2001 U. Asi. Ehitusjoonestamine. Tallinn, Argo, 2010 www.tooelu.ee
Hea ehitustava,1994,http://www.ehituskeskus.ee
VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
10. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
3 EKAP
Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja
töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetestÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID
10.1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis
kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise
võimalustega leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente - CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus -,
lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast osaleb juhendamisel näidistööintervjuul seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani
10.2. Selgitab enda ja ettevõtte toimimist turumajanduse tingimustes
teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna
kohta turul, kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja
nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta
10.3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni
kliendirühmi, tooteid ja töökorraldust sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee
10.4. Saab aru oma õigustest ja kohustustest töökeskkonnas tegutsedes
loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna
tagamisel ja kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja meetmed
nende vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses
tööõnnetusega kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma
tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja
puhkuse kohta võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja vaatest leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust
10.5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
suhtleb nii verbaalselt kui mitteverbaalselt tavapärastes suhtlemissituatsioonides sobivalt kasutab tavapärastes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja
internetisuhtluse head tava kirjeldab ja järgib tavapärastes suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid lahendab meeskonnatööna juhendi alusel tulemuslikult tööalaseid probleeme tavapärastes
töösituatsioonides kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tööalast suhtlemist mõjutavaid kultuuriliste erinevuste aspekte väljendab selgelt ja arusaadavalt kliendina oma soove teenindussituatsioonis Loob head suhted klientidega ja on võimeline kohandama oma suhtlemisstiili erinevate olukordade ja
inimestega.
Järgib hea klienditeeninduse põhimõtteid erivajaduste ja erineva kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel, pidades silmas ettevõtte väärtushoiakuid nii kõnes, kirjas kui teos.
Väljendab oma välimusega (korrektne tööriietus jne) lugupidavat suhtumist klientidesse. Järgib kliendiga suhtlemisel konfidentsiaalsuse põhimõtteid, ei avalda kliendiga seotud infot
kolmandatele osapooltele. Suhtub kliendi varasse ja elukeskkonda lugupidavalt ja hoolivalt. Suhtub mõistvalt kriitikasse ja õpib sellest
ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp ,iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)
Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUM1. Õpimapp mis sisaldab: Kandideerimisdokumente
o Nõuetel vastavat CVo Motivatsioonikiri o Töölesoovimise avalduso Seletuskiri
Tööintervjuu Toote / teenuse hinnaanalüüs turul Finantsasutuse pakutava laenutingimused
(lihtsustatult) Põhilised endaga seotud maksud Näidistuludeklaratsioon Oma erialaga seotud ettevõttese teostatud
õppekäigu kokkuvõte Oma tulevase töö riskianalüüs Referaat - põhiliste juriidiliste erinevuste
võrdlemine tööle vormistamisel.o Töölepingo Käsundusleping
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad hindamiskriteeriumid
o Töövõtuleping2. Praktiline töö – käitumise hea tava järgimineKOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega
„Arvestatud“ („A“)TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh iseseisev töö 3 EKAP / 78 TUNDI
Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 18 tundi iseseisev töö 60 tundi
1. Karjääri planeerimine 1.1. Minapilt. Isiksuseomadused. Väärtused. Huvid. Vajadused. Võimed. Hoiakud.
Minapilt1.2. Õpioskused. Õppimise edutegurid. Iseseisev töö. Kirjalike tööde vormistamine
(lõimitult rakendustarkvaraga). Õpimotivatsiooni hoidmine.1.3. Töömaailma tundmaõppimine. Õppekäik kooli poolt tunnustatud praktikabaas-
ettevõttesse. Tööandja ootused. Töö iseloom. Töökeskkond.1.4. Kompetentsid. Kutsete süsteem. Tootja sertifikaadid. Töömotivatsioon.
2. Terviseõpetus 2.1. Tervisekomponendid. Füüsiline- , vaimne ja sotsiaalne tervis.2.2. Stress. Stressi mõju inimese organismile. Stressi vältimise ja stressiga toimetuleku
võimalused.2.3. Tervislik toitumine. Mikroelemendid, vitamiinid ja tervis. Erinevate toitainete
väärtarvitamisega (liialdamine/puudus) kaasnevad terviseprobleemid.2.4. Lisa- ja saasteained toidus.2.5. Energiajoogid ja nende mõju tervisele.2.6. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholi tarbimine. Alkoholi mõju tervisele. Alkoholism2.7. Tubakatoodete mõju tervisele. Suitsetamise kahjulikkus. Suitsetamisest loobumine.2.8. Suguhaigused ja nende vältimise võimalused.
3. Tööohutus ja töö tervishoid 3.1. Tööohutus. Tööohutust reguleerivad õigusaktid.
3.2. Tööohutuse alane instrueerimine.3.3. Ohud. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised
ohutegurid ja meetmeid nende vähendamiseks.3.4. Tuleoht.3.5. Tööõnnetus. Töötaja õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tööõnnetuse
registreerimine.3.6. Esmaabi. Esmaabi terviserikete korral. Õnnetused. Esmaabi õnnetuse korral.3.7. Töökorraldus. Tööaja korraldus. Ergonoomiline töökoht. Ohud tervisele. Tervise
säilitamine töösituatsioonis.
4. Tööseadusandluse alused 4.1. Tööseadusandlus. Tööseadusandlust reguleerivad õigusaktid4.2. Tüüpsituatsioonide kirjeldamine. Tööle kandideerimine. Tööle
kandideerimiseprotsess. Tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid.4.3. Töövahenduskeskkonnad. Avalikud konkursid.4.4. Tööintervjuu. Tööle kandideerija õigused ja kohustused.4.5. Tööleping. Tööle vormistamise protseduur ja selleks vajalikud dokumendid.
Tööleping, töövõtu- leping, käsundusleping. Katseaeg.4.6. Töötaja õigused ja kohustused. Puhkus. Töötaja õigused ja kohustused4.7. Asutuse sisekord ja kirjutamata reeglid. Puhkuse pikkus, puhkuse aeg, puhkust
puudutavad dokumendid. Puhkusetasu.4.8. Töötasu. Läbirääkimised tööandjaga. Bruto ja neto töötasu.4.9. Eesti maksusüsteem. Töötaja ja tööandja maksud ja nende suurused.
5. Ettevõtlusprojekt 5.1. Ettevõtlusvormid. Erinevad ettevõtlusvormid, nende erinevused. Õpilasfirma, start
up.5.2. Meeskonnatööna ettevõtlusidee püstitamine. Ideede esitlemine. Äriplaan.
Lihtsustatud äriplaani koostamine, kaitsmine. Õpilasfirma või start- up käivitamine ja käigus hoidmine.
5.3. Aruandlus ettevõtlusprojekti teostamise kohta
6. Karjääri planeerimine 6.1. Tööturg. Tööturu olukord maakonnas, Eestis ja Euroopa Liidus. Ehitusvaldkonna
arengutrendid ja tööjõu vajadus.6.2. Edasise karjääritee planeerimine. Lühike ja pikk karjääritee. Karjäärivõimalused
ehitusvaldkonnas. Minu tugevused ja nõrkused, valmisolek tööle- asumiseks kinnisvarahooldajana.
6.3. Koolitusvõimalused. Formaalõppe süsteem.6.4. Kõrghariduse omandamise võimalused Eestis. Informaalne õpe.6.5. Täiendusõppe süsteem.6.6. Tööintervjuu.
ÕPPEMATERJALID Õpetajate poolt koostatud materjalid. Ettevõtlusõppe materjalid. Veebipõhised materjalid.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
11. VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE
RIKKED JA OHUTUS (valik)
5
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS läbitud on moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised"
MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teab kuidas tegutseda veevärgisüsteemi rikke, torude liitmike lekke või santehnilise seadme purunemise korral
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
11.1. omab ülevaadet hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööpõhimõttest ja nende hooldamisele tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud nõuetest
Õppija: selgitab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete tööpõhimõtteid ja hooldamisele
kehtestatud nõudeid, kasutades infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat;
iseloomustab paigaldusjuhendite alusel sanitaartehniliste seadmete kasutusala ja nende paigaldus-, hooldusnõudeid;
iseloomustab kinnistu heit- ja sadevee kanalisatsioonisüsteemi osi ja tööpõhimõtteid, sh tehnilisi nõudeid hoonesisese heit- ja sadevee süsteemile, kasutades erialast terminoloogiat;
hindab ülevaatuse käigus hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimivust, lähtudes etteantud juhistest hoone puhta joogiveega varustamisele, reovee ja sademevee ärajuhtimisele;
kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest
11.2. kõrvaldab oma pädevuse piires rikked ja lokaliseerib avariiolukorra vee- ja kanalisatsioonisüsteemis vastavalt ettenähtud korrale
vahetab välja defektsed sanitaartehnilised seadmed (WC-pott, kraanikauss, segisti, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatavad majapidamisseadmed) vastavalt ühendatava seadme paigaldus- ja kasutusjuhendile, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;
kontrollib vaatluse teel veevärgi tööparameetreid puhta joogivee edastamiseks, vajadusel muudab seadistust
ÕPPEMEETODID loeng, praktilised tööd, ohutustehnika test, laboratoorsed tööd õppestendil
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö
1) veevärgiseadmete või nende osade vahetamine 2) ummistuste likvideerimine 3) juhendi järgi sanitaartehnilise seadme kokkupanek
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
2. Praktiline töö „arvestatud“ (A)
1) kasutades maja projekti lokaliseerida avarii 2) juhendi järgi santehnilise seadme ühendamine veevõrku ja kanalisatsioonisüsteemi 3) visuaalse vaatluse põhjal lekke kindlakstegemine
õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, tegutsedes kiiresti ja täpselt, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
Iseseisev töö1) iseloomustab teabeallikate põhjal puhta
vee kvaliteedinõudeid ja vee kvaliteedi mõju tarbijale;
2) kirjeldab erinevaid tehnilisi lahendusi hoones optimaalse veesurve saavutamiseks, kasutades füüsikaalaseid teadmisi ja erialast terminoloogiat
3) hindab sanitaartehnilise seadme tehnilise seisundi vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ
5 EKAP / 130 tundi
Mooduli õppemaht kokku 130 tundi sh auditoorne töö 16 tundish praktiline töö 58 tundish iseseisev töö 56 tundi
Teemad ja alateemad:1. Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteem 2. Kanalisatsioon kui saasteallikas 3. Veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmete paigaldusjuhendid 4. Enda töö planeerimine5. Sanitaartehnilised seadmed 6. Visuaalse kontrolli mõiste 7. Tegutsemine avarii korral
ÕPPEMATERJALID Aleksander Tšalpkovski, Meil on veevärk, 1977. Elamu tehnosüsteemid, Vesi ja kanalisatsioon. Soojus ja ventilatsioon. Elekter, 2000. Madis Metsur, Omaveevärk ja omakanalisatsioon, 2001. Kauko Lindström, Veevarustus ja kanalisatsioonitehnika, 2006 Õpetaja poolt ettevalmistatud elektroonne materjal
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
12. HOONE KÜTTESÜSTEEMIDE RIKKED JA OHUTUS (valik)
5
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS eelnevalt on läbitud moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised"MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teab kuidas tegutseda küttesüsteemi rikke korral, teaks kütteseadmete
reguleerimise ja hooldamise põhimõtteid, järgides elektri-, tööohutuse-, ja terviseohutuse nõudeid
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
12.1. teab kuidas hooldada hoone küttesüsteeme juhindudes nende hooldamise tehnilisest dokumentatsioonist ja kehtestatud nõuetest
Õppija: valib töövahendid ja materjalid, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast, hooldusjuhenditest ja
konkreetsest tööülesandest; kontrollib visuaalselt torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni
korrasolekut ja lekete puudumist vastavalt objekti hooldusjuhendi ja hooldusgraafikuga etteantud tööülesandele, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;
kontrollib visuaalselt soojasõlme seadmete (soojusvaheti, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, ventiilid) nõuetekohast toimimist, veendub lekete puudumises
12.2. lokaliseerib rikke oma pädevuse piires või vastavalt kehtestatud korrale
selgitab küttesüsteemi avariiolukorra lokaliseerimise võimalusi tagamaks võimalikult minimaalne kahju objektile;
teeb soojasõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hoolduskavaga etteantud graafikule;
kontrollib soojasõlme tööparameetreid ja reguleerib soojasõlme tööd, lähtudes etteantud juhistest
ÕPPEMEETODID loeng, praktilised tööd, ohutustehnika test, laboratoorsed tööd õppestendil
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö
Kontrolli mitme toru süsteem on kooli erinevates korpustes ja korrustel
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
töölehe põhjal määra kindlaks mitme toru süsteem on koolis kasutusel ja iseloomustab küttesüsteemi hoolduse mõju hoone energiatõhususele
2. Praktiline töö1) kõrvaldab oma pädevuse piires ja
etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone küttesüsteemi rikked, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid;
2) kuumavee siibri, kraani, radiaatori või toru lekkimise lokaliseerimine
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
lokaliseerib rikke või lekkimise täites juhendis kõik nõuded kiiresti ja täpselt
Iseseisev töö1) küttesüsteemi osad; 2) küttesüsteemi seadmed3) rikete lokaliseerimise meelespea
koostamine
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ
5 EKAP / 130 tundi
Mooduli õppemaht kokku 130 tundi sh auditoorne töö 16 tundish praktiline töö 54 tundish iseseisev töö 60 tundi
Teemad ja alateemad:1) töövahendid, tööriietus 2) torustikud ja nende asukoht 3) soojussõlme seadmed, pumbad, jt komponendid4) lokaliseerimise mõiste tähendus 5) soojasõlme tööparameetrid 6) hooldustööd hooldusjuhendi ja hoolduskava põhjal
ÕPPEMATERJALID Harri Veide, Abiks keskküttekatla kütjale, 1977, Valgus, 320lk T. Sepp, Tööstuskatelde teenindamine (3. osa), 1976, 76lk www.ehitusfoorum.com › Ehitusfoorum, 2017 elektriala kutsestandardid FELIKS ANGELSTOK, KÜTTESÜSTEEMID, Sisekaitseakadeemia 2009 Teet-Andrus Kõiv ja Aivar Rant, Hoonete küte, 2012, 383lk http://www.cerbos.ee/et/content/6-keskkuttesusteemide-ehitus õpetaja poolt ettevalmistatud materjalid (elektroonilised)
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
13. EHITISE NÕRKVOOLU JA ELEKTRISEADMETE HOOLDUS
(valik)
5
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS läbitud on moodul "Kinnisvarahooldaja alusteadmised"MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija teab kuidas tegutseda elektrisüsteemi rikke korral, teaks nõrkvoolu- ja
elektriseadmete pisiremondi ja hooldamise põhimõtteid, järgides elektri-, tööohutuse-, ja terviseohutuse nõudeid
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
13.1. omab ülevaadet ehitiste elektri- ja nõrkvooluseadmetest ja tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud nende hooldamise nõuetest
Õppija: kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamiseks,
lähtudes etteantud objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest; hindab visuaalselt elektrisüsteemi lülitatud elektri- ja nõrkvooluseadmete funktsioneerimist,
lähtudes seadmete hooldusjuhenditest; kontrollib kaitselüliti nõuetekohast funktsioneerimist tagamaks elektrivarustus ja elektriohutus
hoones; hindab elektrisüsteemi seadmete remonttööde tegemise vajadust ja teavitab nõuetekohaselt
sellest oma vahetut juhti või vastavat eritööde spetsialisti
13.2. teeb käidukorraldaja või teeb lihtsamaid nõrkvooluseadmete seadistus- ja hooldustöid ning likvideerib süsteemi
elektritööde juhi juhendamisel käidukavale vastavalt lihtsamaid elektritöid elektriohutusseaduse tähenduses
lihtsamaid rikkeid; teeb vajalikud kaabeldustööd nõrkvooluseadmete või nende sõlmede omavaheliseks
ühendamiseks ja paigaldiste ühendamiseks võrku; teeb käidukorraldaja või elektritööde juhi juhendamisel ja vastavalt käidukavale hoone elektri- ja
nõrkvooluseadmete perioodilisi hooldustöid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid
13.3. hooldab käidukava (hoolduskava) alusel, talle antud pädevuse piires ehitise nõrkvoolu- ja elektriseadmeid
asendab hõõglambi, luminofoorlambi ja süüturid valgustile lubatud nimiandmetega uutega, järgides tööohutuseja elektriohutuse nõudeid;
kontrollib rikkevoolukaitselüliti rakendumit, seda sisse- ja välja lülitades ning tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides;
vahetab hoone või korteri sulavkaitsmed ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega, järgides paigaldusjuhendit, tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid;
asendab pingevabas olukorras kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides;
ühendab pingevabas olukorras kaitsejuhita kohtkindla lae- ja seinavalgusti valgustiklemmidega, kasutades nõuetekohaselt asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid;
eemaldab pingevabas olukorras kaitsejuhita pistikupesad ja lülitikaaned (nt tapeetimise või värvimise ajaks), järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid
13.4. töötab eetiliselt ja vastutustundlikult, järgides erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid
sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi;
vastutab tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest
13.5. analüüsib juhendamisel oma tegevust erinevate nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamisel
analüüsib koos juhendajaga töötulemusi erinevate tööülesannete täitmisel ehitise nõrkvoolu ja elektriseadmet hooldusel
koostab ettekande oma ettevõttepraktikal tehtud töödest ning kommeteerib neid auditooriumi ees;
loob portfoolio tulemuste kokkuvõtetest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogilisi abivahendeid ja erialast terminoloogiat
ÕPPEMEETODID loeng, praktilised tööd, ohutustehnika test, laboratoorsed tööd õppestendil
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID
1. Praktiline töö:1) elektriskeemi koostamine harjutusstendil 2) elektririkke likvideerimine koostatud skeemil 3) kaitselütiti ühendamine ja tema töö kontrollimine harjutusstendil
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, tegutsedes kiiresti ja täpselt, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
2. Praktiline töö1) likvideerib elektrisüsteemis lihtsamaid rikkeid 2) kaabeldustööde tegemine
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
õppija teostab töö töölehel märgitud aja jooksul (likvideerib rikke ja teostab harjutusstendil kaabeldustööd)
3. Praktiline töö:1) erinevatest valgusallikatest montaaži
teostamine harjutusstendil;2) rikkevoolulüliti montaaž
harjutusstendile ja lüliti toimimise kontroll;
3) pistikupesad ja nende montaaž harjutusstendile
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
Õppija sai tööga hakkama etteantud ajalimiidi piires, tegutsedes kiiresti ja täpselt, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid
4. Praktiline töö:harjutuste kompleksi loomine 5-7 minutit (kaasatud peavad olema kael, õlad, selg)
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
harjutuste kompleksi väljamõtlemine, mis vastab esitatud tingimustele (lihasgrupp, aeg)
5. Praktiline töö:portfoolio koostamine - piltide ja skeemide lisamine
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
portfoolios on kõik teemad käsitletud, + kodutööd6. Iseseisev töö
1) elektriskeemi tähised; maja või korteri elektriskeem
2) kontrollib rikkevoolukaitselüliti rakendumist, seda sisse- ja välja lülitades ning tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid järgides ja võtab selle videosse
3) demonteerib pingevabas olukorras
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
elektrijuhtmeid ja seadmeid, järgides tööohutuse- ja elektriohutuse nõudeid
4) sundasendid kinnisvarahooldaja töös5)
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ
5 EKAP / 130 tundi
Mooduli õppemaht kokku 130 tundi sh auditoorne töö 16 tundish praktiline töö 36 tundish praktika 40 tundish iseseisev töö 38 tundi
Teemad ja alateemad:
1. Tööprotsessi kavandamine 2. Visuaalse hindamise mõiste nõrkvoolu- ja elektriseadmete hooldamisel 3. Kaitselülitite kontroll 4. Elektrisüsteemi remont pingevabas olekus oma pädevuse piires
5. Lihtsamad nõrkvoolutööd 6. Lihtsamad rikked 7. Nõrkvoolu kaabeldustööd 8. Elektri- ja nõrkvooluseadmete perioodilised hooldustööd9. Valgusallikad ja nende lisaseadmed ning nende asendamine 10. Rikkevoolulüliti ja selle otstarve11. Kinnisvarahooldaja vastutus ja konfidentsiaalsus; 12. Sundasendid ja kutsehaigused13. Portfoolio, elektroonne portfoolio 14. Ettekanne - PowerPoint 15. Erialase terminoloogia allikad16. Portfoolio vormistamise põhimõtted
ÕPPEMATERJALID Tõnu Aru, Elektrimontööri käsiraamat. Madalpingeseadmed, Kõrgepingeseadmed elektritarvitid, 1988, 204lk
Arto Saastamoinen, Elektripaigaldised, 2012. Meelis Kärt, Elektriohutusseadusest tulenevad nõuded korterelamute elektripaigaldistele, TJA
ehitus- ja elektriosakond. Tehnilise Järelvalve Amet http://www.tja.ee/elektripaigaldised/ Õpetaja poolt ettevalmistatud elektroonsed materjalid.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
14. LIIKLUSÕPETUS (valik) 3
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Õpilane on omandanud kõigi õppetöös eelnevalt läbitud moodulite õpiväljundid vastavalt õppeplaanile. Puuduvad õppevõlgnevused, mille kõrvaldamise tähtaeg on möödunud.
MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud vastavalt sõiduauto juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
14.1. Teab ja järgib liiklusõigusakte ning liiklusohutusnõudeid.
14.2. Tunneb sõiduautole esitatavaid tehnilisi nõudeid.
14.3. Juhib sõiduautot ohutult. 14.4. Tunneb ja rakendab esmaabivõtteid
Õppija: Selgitab ja analüüsib liiklusõigusaktides sätestatut; Peab kinni liiklusohutuse nõuetest; Lahendab iseseisvalt liiklusteste ja analüüsib tulemusi; Teostab iseseisvalt sõiduauto igapäevase tehnilise seisukorra kontrolltoimingud; Juhib sõiduautot sujuvalt ja ohutult.
ÕPPEMEETODID Loeng. Iseseisev õppematerjali läbitöötamine. Probleemülesannete lahendamine. Õppevideo.
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:Juhiloa taotlemine
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
Lävend vastab juhiloa taotlemise puhul kohaldatavatele kriteeriumidele
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)
Mooduli hinde eelduseks on õppetööst osavõtt tunniplaanis ettenähtud mahus ja kõigi hindamisülesannete sooritamine lävendi tasemel. Juhiloa olemasolul toimub mooduli hinde arvestamine VÕTA- ga, kui õpilane kannab juhiloa andmed VÕTA keskkonda ning esitab kooli kehtiva juhiloa, mille koopia jääb kooli.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ
3EKAP / 78 tundi
Mooduli õppemaht kokku 78 tundi sh auditoorne töö 18 tundish iseseisev töö 60 tundi
Teemad ja alateemad:
Liiklus kui süsteem. Ohutu liiklemise põhimõtted. Teiste liiklejatega arvestamine. Sõiduki turvalisus. Inimene sõidukijuhina. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine. Käitumine liiklusõnnetuse korral. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine. Juhi tööasend ja turvavarustus. Sõiduki käsitsemine. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teedel. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine.
Esmaõppe algastme pimeda aja koolitus Pimeda ajal sõiduki juhtimine (teooria) . Pimeda ajal sõiduki juhtimine (sõiduõpe)
Maanteeameti liiklus- ja sõidueksamiks ettevalmistumine.
ÕPPEMATERJALID Õpetaja poolt koostatud õppematerjalid; Liiklusseadus ja selle alamaktid, Maanteeameti kodulehel avaldatud materjalid www.mnt.ee; paberivabaARK.ee
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
15. KEHALINE KASVATUS (valik) 3
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvadMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija tegeleb võimetekohaselt ja ohutult erinevate spordialade ja
tervisespordiga ning põhjendab kehalise aktiivsuse vajalikkust
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
15.1. Oskab hinnata enda kehalist vormi tervise seisukohalt ja teab, kuidas seda hoida ja parandada.
Oskab iseseisvalt sportida tervist kahjustamata. Teab kuidas julgestada ja abistada kaasõpilasi harjutuste sooritamisel. Teab ohutu treenimise põhimõtteid ja
Õppija: Hindab enda kehalist vormi tervise seisukohalt ja teab, kuidas seda hoida ja parandada. Tegeleb iseseisvalt üldist füüsikist võimekust arendava spordiga, tervist kahjustamata. Julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel. Treenib ohutult ja valib endale sobivaid jõuharjutused
oskab valida endale sobivaid jõuharjutusi.
15.2. Oskab kasutada treeningul sobivat koormust ja kasutab treeningujärgset taastumist soodustavaid harjutusi. Analüüsib spordi ja kehakultuuri rolli ja teab parimaid Eesti ja maailma sportlasi.
Kasutab treeningul sobivat koormust ja treeningujärgset taastumist soodustavaid harjutusi. Teab spordi ja kehakultuuri tähtust rahvastiku tervise seisukohalt, Teab parimaid Eesti ja maailma sportlasi.
1.5
ÕPPEMEETODID Loeng, füüsiliselt aktiivne tegutsemine, spordiga tegelemine. Enesehindamine.
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:
Treeningpäeviku esitlemine ja õppeperioodi viimasel nädalal (iga 4. nädala järel)
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
Füüsiline võimekus vastab erialasele tööle. Treeningpäevik on koostatud ja esitletud tähtaegselt
2. Praktiline tööLoeng, füüsiliselt aktiivne tegutsemine, spordiga tegelemine. Enesehindamine
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
3. Iseseisev tööAktiivne kehaline tegevus ja treeningpäeviku pidamine
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Hinne kujuneb vastavalt õpiväljundite saavutatusele õpetaja poolt seatud hindekriteeriumite alusel.
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ
Mooduli õppemaht kokku 78 tundi sh auditoorne töö 8 tundi
3 EKAP / 78 tundish praktiline töö 20 tundish iseseisev töö 50 tundi
Teemad ja alateemad: Põhiteadmised inimese anatoomiast. Sportlase ABC - spordiala valik, sobivad rõivad ja jalatsid. Toitumine ja energia. Erialaselt olulise füüsilise võimekuse tagamine.
.ÕPPEMATERJALID http://www.nutridata.ee - toitumine ja sellega seonduv
www.eok.ee – olümpialiikumine ja sportlased www.trimm.ee – tervisliku liikumisega seotud portaal Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise
käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Jalak, R. (2007). Tervise treening. Tallinn: Medisport Kooliolümpiamängude käsiraamat. (2005). Tallinn: Eesti Olümpiaakadeemia Mängima. (2006). Kirjastus E-Info Olümpiamängude ajalugu, 1- 4 osa. (2003-2006). Tallinn: Maalehe Raamat Olümpiamängud/suvealad, talialad. (2004, 2006). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Pantšenko, V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Stephen, J. Virgilio. (2007). Tervete laste tegus algus. Odamees OÜ. Sport. Täielik illustreeritud käsiraamat, 2006. Kirjastus Pegasus OÜ. Mitmed spordi alaliitude kodulehed
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppurÕPPEVORM statsionaarne töökohapõhine õppevorm
MOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP)
ÕPETAJAD
16. ARVUTIÕPETUS (valik) 2
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS puuduvad
MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab arvutit õppimise- ja töövahendina baasmoodulites Arvuti põhitõed, Interneti põhitõed, Tekstitöötlus, Tabelitöötlus ja standardmoodulis Andmebaasid kutsestandardis nõutud tasemel
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMIDÕppija:
16.1. teab interneti põhitõdesid ja rakendab neid praktilisel arvuti kasutamisel ning failide haldamisel
Õppija: oskab leida internetist oma tööks olulist infot ja kasutada seda; oskab kasutada elektronposti
16.2. teab arvuti kasutamise põhitõdesid ja rakendab neid praktilisel arvuti kasutamisel
teab arvuti kasutamise põhitõdesid ja rakendab neid praktilisel arvuti kasutamisel
16.3. oskab põhiteemade ulatuses teksti dokumente luua ja vormindada
oskab kasutada arvutit kirja koostamiseks (shift, font, taandread, ...) ja muuta kasutatavat keel (kui see on eelnevalt installeeritud);
oskab vormindada teksti (header/footer, leheküljenumbrite kasutamine, piltide lisamine, tekstikastide lisamine, sisestada lihtsamaid arvutustehteid, spelleri kasutamine, ...);
oskab konverteerida fail versioonidesse, mis on saajale/lugejale kättesaadavad (.txt,)
16.4. oskab põhiteemade ulatuses tabelitöötlusrakenduses andmetabeleid luua ja kasutada
oskab kasutada põhioperatsioone tabeltöötluses, lihtsamaid valemeid, lihtsamaid funktsioone; teab kuidas moodustada lihtsamaid graafikuid/diagramme ja neid vormindada; oskab ettevalmistada töö/faili printimiseks
16.5. teab andmebaasidega seotud mõisteid ja oskab erialaseks tööks vajalikke andmebaase kasutada
oskab kasutada olulisemaid käske Accessis ja Excelis
ÕPPEMEETODID loeng, praktilised tööd, ohutustehnika test, laboratoorsed tööd õppestendil
HINDAMINE Mitteeristav (A/MA)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul.
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Praktiline töö:
1) kirja saatmine;2) interneti jututubade kasutamine
„arvestatud“ (A) õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid;
ametliku kirja koostamine ja saatmine; internetis ühisvestluses osalemine
2. Praktiline tööotsib üles internetist portable
(mälupulgalt toimiva) viirusetõrje programmid
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
leiab USB pealt toimiva virusetõrje programmi ja kontrollib arvuti prügikasti üle
3. Praktiline töö:motivatsioonikiri töökohale pretendeerimiseks (minimaalselt 50 sõna)
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
koostatud, vormindatud tekst minimaalsete vigadega juhindudes töölehe nõuetest
4. Praktiline töö:1) koostab nädala kulutuste eelarve; 2) töö printimine
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
eelarve koostatakse töölehe nõuete järgi (vähemalt 10 veergu ja 10 rida); töö prinditakse kahepoolsena välja
5. Praktiline töö:1) Excelis andmebaasi loomine;2) Failide linkimine;3) Esitluse koostamine (PowerPoint)
„arvestatud“ (A)õppija on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
Ülesanded täidetakse töölehtede põhjal antud kriteeriumide ja aja jooksul
Iseseisev töö1) järjehoidjate loomine
virtuaalkogukonnad - mis see on?2) otsib viirusetõrje tasuta tarkvara3) valmistada ette harjutusdokumentide
sisu4) töö vormindamine printimiseks5) testi või küsimustiku loomine Google
Drive keskkonnas
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt antud ülesanded;
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE
Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ (A)Õpilane on sooritanud kõik praktilised ülesanded ning esitanud iseseisvad tööd vähemalt lävendi tasemel
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD sh ISESEISEV TÖÖ
2 EKAP / 52 tundi
Mooduli õppemaht kokku 52 tundi sh auditoorne töö 16 tundish praktiline töö 28 tundish iseseisev töö 8 tundi
Teemad ja alateemad:1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused 6. Kirjavahetus 7. Adresseerimine 8. Postkasti haldamine 9. Listid ja uudisgrupid 10. Failihaldus 11. Utiliidid12. Põhimõisted 13. Riistvara 14. Mälu 15. Tarkvara 16. Arvutivõrgud 17. Arvutid igapäevaelus 18. Infotehnoloogia ja ühiskond 19. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus 20. Infotehnoloogia ja Eesti21. Alustamine 22. Põhioperatsioonid 23. Kujundamine (vormindamine) 24. Dokumendi viimistlemine25. Printimine 26. Muud oskused27. Elementaaroskused 28. Põhioperatsioonid 29. Valemid ja funktsioonid 30. Kujundamine (vormindamine) 31. Diagrammid ja objektid 32. Printimine33. Alustamine 34. Andmebaasi loomine 35. Vormi kasutamine 36. Informatsiooni otsimine
37. Aruanded
ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud materjalid, internetis vabalt saadaolevad materjalid, ECDL (The European Computer Driving Licence) praktiliste põhioskuste kirjeldused laiatarbe tarkvara kasutamisel http://www.ecdl.ee/,
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppur ÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
17. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik )
2 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles
Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID17.1. mõistab võõrkeelseid kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid
tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast terminoloogiat
oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal
17.2. kasutab eriala alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise
õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone
17.3. hangib erialast infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest
leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid
17.4. selgitab esmaabi andmisel kehtivaid mõisteid ja termineid võõrkeeles
leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot esmaabi andmise nõuete kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid
ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:
Mis sisaldab: õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeelde õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset juhendit koostab võõrkeelse hinnapakkumise võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.1.- 6.4 vastavad hindamiskriteeriumid
Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava võõrkeelse CV
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, LVPsh ISESEISEV TÖÖ
2 EKAP / 52 TUNDI
Mooduli õppemaht 52 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 8 tundi iseseisev töö 44 tundi
1, Erialased mõisted a. Erialaga seotud mõisted ja terminid. b. Ehitusmaterjalide liigitus, c. Ehitamise etapid, d. Tööde tehnoloogiline järjekord. e. Telefonivestlus. f. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise
nõuded.g. Majandusterminid. h. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.
2, Enamkasutatavad töövahendid i. Töövahendite nimetused kivikonstruktsioonide ehitamisel.
j. Käsitööriistadk. Elektrilised töövahendid
3, Kasutusjuhendid l. Seadmete kasutusjuhendid. m. Materjalide kasutusjuhendid. n. Hooldusjuhendid.
ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid www.ehitusinfo.ee www.nord-domus.ee www.lll.ee/faktid.htm www.puumarket.ee http://www.pilomaterial.su/doska_obreznaya.html www.sibirles.ru www.heliapuit.ee http://www.drevmast.ru/les.php http://www.drevmast.ru/derevo.php http://www.drevmast.ru/sushka.php http://www.drevmast.ru/to_saw.php http://www.drevmast.ru/drevesina_stroitelnyj_material.php
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduseta õppur ÕPPEVORM Statsionaarne töökohapõhine õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT
(EKAP)ÕPETAJAD
18. EESTI KEEL TEISE KEELENA (valik )
6 EKAP
NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas
iseseisva keelekasutajana; Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega
ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID18.1. suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna
õiget keelt.
nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajanaesitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel).
Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes. Koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele. Hindab oma eesti keele oskuse taset
18.2. kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga
Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt.
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel).
Tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast. Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks. Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse,
CV/Europassi, arvestab sihtmaa eripäraga.
18.3. kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega
Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt.
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel).
Põhjendab eesti keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega. Eristab eestikeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende
usaldusväärsust. Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja
suhtlemist nendes keskkondades.
18.4. mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel
Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt.
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel).
Võrdleb emakeele maa ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme. Arvestab suhtlemisel eestlaste kultuurilise eripäraga. Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta.
18.5. on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid
Kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt.
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab räägib, kirjutab B1 tasemel).
Kirjeldab eesti keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles. Tutvustab eesti keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi. Viib läbi eesti keeles näidistööintervjuu.
ÕPPEMEETODID Kogemusõpe, sõnavara harjutused, iseseisev töö, paaristöö, rühmatöö, vestlus, mõistekaart, diskussioon, arutelu, dialoog, rollimäng, erinevad lugemisülesanded (valiklugemine, mosaiik), kuulamisülesanded, erinevad grammatikaülesanded, kirjaliku teksti koostamine
HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul
HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:
Kirjutamise (poolametlik kiri) ja rääkimistest (monoloog etteantud teemal)
Kirjutamistest (CV, töökohale kandideerimise avaldus ja kaaskiri)
Kirjutamistest. Poolametlik kiri. Järelepärimine kursuste kohta
Kirjutamistest. Kaebus reisibüroole ebaõnnestunud reisi kohta Proovieksam, Innove eksamidemo põhjal
Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad hindamiskriteeriumid
Saab ülesannetest aru ja täidab need täpselt. Tekstid on loogilised ja sidusad, nendest arusaamine ei nõua pingutust, esineb üksikuid vigu
Innove hindamisjuhendi alusel 20-39 punkti (maksimum 100)
Iseseisev töö1. Minu kool (VIKK ja õpitavate erialade tutvustus esitluse või plakati vormis) 2. Otsustamine loetelu põhjal, teemal Söögikohad (millised on populaarsed ja millised mitte ja miks, esita poolt- ja vastuargumente)3. Arutlev tekst teemal -Minu tulevik on minu kätes (etteantud plaani alusel) 4. Esitlus või plakat teemal -Tehnika minu kodus5. Arutlev tekst teemal - See film/teatrietendus/kunstinäitus (vali 1) meeldis mulle väga (etteantud plaani alusel) 6. Esitlus või referaat teemal"Euroopa Liit"(3-7 EL riigi tutvustus)7. CV, avalduse ja kaaskirja koostamine tööleasumiseks
arvestatud“ (A) õppija on tähtaegselt täitnud nõuetele vastavalt õpetaja poolt
antud ülesanded;
8. Arutlev tekst teemal - Minu elukutse on parim (etteantud plaani alusel)
KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)
TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ
6 EKAP / 156 TUNDI
Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 25 tundi praktiline töö 25 tundi iseseisev töö 106 tundi
Teemad ja alateemad:HARIDUS, TÖÖ ja VABA AEG 1. Haridussüsteem Eestis. Olevik 2. Teisel pool piiri, välismaa koolid. Lihtminevik 3. Minu kool, minu eriala. Sisekohakäänded 4. Kellega suhtlen?. Tagasõnad 5. Sport ja olümpiakangelased. Otsekõne OLME, TARBIMINE 1. Argipäev, tarbija, pakendid. nud-ja tud-kesksõna 2. Jätku leiba, söögikohad. Umbisikulise tegumoe olevik 3. Kas mul on seda vaja? Sihitise käänded 4. Mis juhtus? Keskkonnakaitse ja ohutus kodus ja töökojas. Tingiv kõneviis
ÕPPIMISVÕIMALUSED 1. Mida õppida. Umbisikuline tegumood 2. Mida võib leida arvutist? ma- ja da-infinitiiv
3. Minu eriala ja arvuti. Lühendid 4. XXI sajand ja informaatika. Arvsõna
MEEDIA 1. Mis on meedia, meediumid. Tegusõna ajad, olevik 2. Trükimeedia. Autoajakirjad. Mineviku vormid, lihtminevik 3. Teler, kas pereliige? Mineviku vormid, täis- ja enneminevik 4. Reklaam. Suur ja väike algustäht
5. Reklaami kirjutamine. Oma eriala tutvustav reklaam
ELUKESKKOND, EESTIMAA, RAHVAS, KULTUUR 1. Inimesed meie kõrval. Ühendverbid 2. Kõik saavad head teha. Koondlause, selle kirjavahemärgid 3. Mis on Eestis huvitavat? Ma-ja mas-vormide kasutamine 4. Eestimaa kaunid paigad. Oleviku kesksõnad 5. Kino, kunst, teater. Mineviku kesksõnad
EUROOPA LIIT 1. Ettevalmistused reisiks. Sõnamoodustus 2. Erinevate rahvaste puhkusetraditsioonid. Kohakäänded 3. Sõidame Euroopasse. Küsisõna 4. Euroopa Liit. Umbisikuline tegumood
EDASIÕPPIMISVÕIMALUSED 1. Haridustee jätkamine. Kutseõppeasutused ja kõrgkoolid. Käänded: saav, rajav, olev 2. Kutseharidus välismaal. Õpilasvahetus. Käänded: saav, rajav, olev 3. Tee oma elust meistriteos. Kuidas olla edukas oma erialal. Käskiv kõneviis
TÖÖ 1. Kel pole tööd, see otsib. Küsisõna 2. Töölepingu sõlmimine. Tööintervjuu. Aja väljendamine, millal? mis kellast, mis kellani? 3. Poliitika ja majandus, minu eriala hetkeseis tööturul. Sihitis
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS 1. Kirjutamine, näidisülesannete tutvustus 2. Kuulamine, näidisülesannete tutvustus 3. Lugemine ja keelestruktuur, näidisülesannete tutvustus 4. Rääkimine, näidisülesannete tutvustus
ÕPPEMATERJALID M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 10. klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 10.
klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 11. klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 11.
klassile" ,,
M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 12. klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 12.
klassile" M.Rüütli, E.Viilipus "Eesti keel. Vestlusõpik vene õppekeelega kooli XII klassile" M.Kitsnik "Eesti keele õpik vene õppekeelega kutsekoolile" M.Kitsnik "Eesti keele töövihik vene õppekeelega kutsekoolile" www.innove.ee Töölehed. Erinevad pildid, kaardid, audio- ja video salvestised.