Taiji näol on tegemist psühhofüüsiliste harjutuste kompleksiga, mida sooritatak-se meditatiivses seisundis. „Liikumise ja hingamisega saavutatakse sisemise ener-giataseme tõus,” kirjeldab Ivo. „Liigutused on katkematud, rütmilised ja voolavad ning toimuvad keha täielikus lõdvestunud olekus. Koos õige hingamise ja kesken-dumisega aitab taiji praktiseerimine saavutada hingelist tasakaalu, füüsilist ja emotsionaalset heaolu ning sisemist rahu. Suurenenud elujõudu ja selle kasu-tamise oskust saab harrastaja rakendada igas eluvaldkonnas: probleemsituat-sioonide lahendamiseks, tervenemiseks, enesekaitseks, kaunites kunstides, toidu-valmistamisel. See on jõud loomiseks ja ülesehitamiseks,” ütleb Taiji treener.

„Alustasin 1978. aastal ja juba aasta hiljem õnnestus mu karatetreener Edgar Jõelehel minna Soome, kohtuma varem Eestist põgenenud Rein Siimuga, kes oli pannud aluse siinsele karatekultuurile. Ta

oli tulnud Hiinast, kus tutvus põhjalikult taiji’ga. Tema kaudu jõudsidki Eestisse taiji-harjutused,” jutustab Ivo Hillermaa. „Hakkasin neid usinalt omandama ja mõne aja pärast tajusin, et füüsilise keha liikumisega koos toimub veel mingi liiku-mine. Arenes arusaam energia liikumisest ja selle juhtimise võimalusest.” Aastatega tekkis Ivol juba piisavalt suur koge-mustepagas ka oma harjutusmetoodika kujundamiseks.

KAS SEE SOBIKS SULLE?„Taiji kaudu saab iga inimene oma elamise võimekust tõsta. Selle pika ajaloo vältel on kujunenud hulganisti erinevaid stiile, iga harrastaja on suuremal või vähemal määral lisanud harjutustesse personaalsust ja andnud need üle järgnevatel põlvedele,” räägib Ivo. „On teatud põhimõtted, mis tulenevad niinimetatud loodusseadustest ja inimeseks olemise ürgsest loomusest, kuid selle pinnal kiirgab vastu lõpututes

külgedes iga inimese personaalne sära. Enese tundmaõppimisel pole piire. Mida rohkem õpime, seda huvitavamaks endale muutume. Iseenda kaudu mõistame ka teisi paremini. Tajude avardumine laien-dab maailmapilti nii selles toimuvatest seostest kui enda kohast selle keskmes,” selgitab Ivo, mida taiji inimesele annab.

Ivo kinnitab, et taiji’ga alustami-seks peab lihtsalt tundi kohale minema. „Alustame just sellisest seisust, kus sina parasjagu oled. Kõiki harjutusi võib vasta-valt võimekusele teha eri variatsioonides. Harjutustes on külg külje kõrval osalenud väga raskeid haigusi läbi põdenud ini-mesed ja ka tippsportlased. Füüsilisest liikumisest veelgi olulisem on sisemine mõttetöö, keskendumine ja hingamine.”

MISSUGUNE NÄEB TREENING VÄLJA?„Alustame alati rahuliku keha ja meele äratamisega. Edasijõudnutega toome sisse rohkem energia juhtumisega seotud har-jutusi, algajatega alustame metoodiliselt maaga tugevama kontakti saavutamise ja sisemise struktuuri tunnetamise harju-tustega. Samuti toetava struktuuri kaudu keha liikumise juhtimise harjutustega,” tutvustab Ivo. „Seda harjutustekomp-keksi varieerime aeg-ajalt paaris, tehes harjutusi, seljad vastamisi. Teises osas

38 39oktoober 2016 oktoober 2016

KAIRIT KÜTTtekst

PROOVI JÄRELE

foto Captain Yeo / Shutterstock.com

„Taiji’s keskendutakse vaimu ja keha kooskõla saavutami-sele,” sõnab Ivo Hillermaa kes on tegelenud taiji’ga 37 aastat ja tunde juhendanud neist 16. Mida see treeningstiil endast täpsemalt kujutab ja kas see võiks olla ka sinu uus lemmik?

HARRASTAJAD RÄÄGIVAD: Tiiu Alliste

„Olen tänaseks taiji’ga tegelenud viis aastat. Esimesel aastal tegelesin sel-lega kaks korda nädalas ja edaspidi kolm. Harjutuste kestus on umbes kolm tundi ja seda aastaringi. Olen osalenud ka laagrites, mis kestavad kümme päeva. Treeningstiili leidsin enda jaoks siis, kui märkasin kord järve ääres meest, kes taiji’d harju-tas – kui voolav ja elegantne see oli, võiks ju ka! Tahtsin liikuda ja proovisin joogat, kuid see tundus mulle liiga staatiline. Sõbranna, kes oli mõnda aega taiji’d teinud, kutsus mind kaasa. Esimestest treeningutest mäletan, et tundsin end pärast alati väga hästi. Alguses andis motivatsiooni just mälupilt nähtud mehest – võiksin saada ka selliseks!

Väljakutseid oli omajagu ja ega praegugi pole need olemata. Käin harjutamas edasi, sest enesetunne on iga korraga järjest parem. Taiji juures on oluline pehme kõhuhingamine, mis peab olema sügav, pikk ja aeglane. Liigutustega kaasneb kas sissehinga-mine nina kaudu või välja hingamine suu kaudu. Selline hingamisharjtus võimaldab lihaseid pingetest lõdves-tada. Lisaks enesetunde ja liikuvuse paranemisele tunnen ka, et minu tasakaal on parem, jalad tugevamad ja energeetiline jõud suurem. Olen õppinud oma keha tunnetama, kuna taiji-harjutusi tehakse ilma peeglita. Ka rüht on märgatavalt paranenud ja külmetusi peaaegu ei ole. Endalegi üllatuseks on ka kehakaal märka-matult langenud, ilma igasuguste dieetideta.

Algajale soovitan endale aega anda – käia järjepidevalt vähemalt kolm kuud kaks korda nädalas. Vaevalt, et ühe proovitunniga ükski muutus toimub. Kindlasti oleks alguses kasu ka sellest, kui saaks treeningus käia koos sõbraga. Iseenesestmõistetavalt on suureks

abiks ka usaldusväärne õpetaja

Taiji peamine mõte on inimest tasakaalu poole suunata. Selle käigus on oluline hakata looma ja tunnetama, mida tähendab terviklik olemine, see annab võimaluse jõudu koondada ja panna see liikuma tulemuslikuks tegutsemiseks.

Marten Kuningas

„Olen taiji’ga tegelenud ühe aasta. Suurema osa elust olen olnud seotud intellektuaalse maailmaga – kunst, teooria, raamatud. Kuna kõik koosneb millestki, mida nimetame energiaks, tärkas minus ajapikku vastupandamatu soov õppida seda energiat tundma ja juhtima. Teadsin, et taiji tegeleb ener-giate liigutamisega, Tundsin liiga sageli, et elu oli talumatult kaootiline, tahtsin hakata selles korda looma.

Olen taiji’ga kindlasti veel alguses. Mul on siiani tükk tegemist, et saada oma jalgu tööle, õppida neid tunnetama ning seejärel rakendama neis peituvat jõudu. Kannatlikult töötades keha tsoo-

nid aktiveeruvad ja tekib tajumine,

mida varem pole olnud. Tunnen, et olen muutunud justkui kompaktsemaks, õppinud oma energiaga säästlikumalt ümber käima ja tajuma piire, taiji aitab ka tähelepanu harjutada.

Tärganud on vastupidavus ja toonus. Olen mõistnud, et tegelikult ei nõua elu erilist pingutust, pead lihtsalt jõud õigesse vahekorda seadma. See aga ei tähenda, et kõik oleks lihtne – peab kes-kenduma ja tähelepanu koondama.Harjutan Taijid kaks korda nädalas. Praktika on nii sügav ja laiahaardeline, et kogu elutegevust on võimalik õpitu pinnalt koordineerida. Algajatel soovitan õppida kõigepealt rahulikult hingama, lõdvestama keha ja olema järjepidev.”

Taiji pärineb Hiinast, kus viiendal aastasajal pärast Kristust hakkas levima budism ja munk Ta Mo õpetas kohalikele munkadele niinimetatud 18 harjutust, milles olid ühendatud kontrollitud hingamine ja sujuvad aeglased liikumised, eesmärgiga suurendada elujõudu. Need harjutu-sed täienesid edasi 72 harjutuseks ja sulasid ühte Hiina võitluskunstide

harjutustega.

MaagilineTAIJI Ivo ja Marten

Kuningas foto Mare Kõrtsini

õpime ja harjutame nn taiji vormi. See on üksteisele järgnevate liikumiste jada, mida tehakse koos rütmilise rahuliku hingami-sega meditatiivses seisundis. Olenevalt harjutuste iseloomust lõpetame sügavama lõdvestuse ja meditatsiooniga. Üsna tihti ka räägime harjutuste iseloomust: miks me just nii teeme ja mitte teisiti? Selgitan liikumiste ja asendite psühholoogili-si aspekte.”

Ivo sõnul jõuavad inimesed taiji-trenni liigagi tihti alles siis, kui tervis on juba tuntavalt tasakaalust väljas. „Taiji peamine mõte on inimest tasakaalu poole suuna-ta. Selle käigus on oluline hakata looma ja tunnetama, mida tähendab terviklik olemine, see annab võimaluse jõudu koondada ja panna see liikuma tulemusli-kuks tegutsemiseks.”

KESKKOND JA TREENINGUTE SAGEDUSIvo sõnul on taiji’ga tegelemiseks kind-lasti parim keskkond loodus. „Taimede energiaväli ühildub inimese omaga ja mõjub rahustavalt. Kuna meie kliima aga aastaringset vabas õhus treenimist ei

toeta, oleme sügisel ja talvel siseruumi-des. Kevadise sooja päikesega oleme aga taas looduses. Riietus peaks võimaldama vaba liikumist, olema pikkade käiste ja säärtega. Lamades lõdvestusharjutuste tegemiseks oleks hea kasutada ka matti,” räägib Ivo.

„Mida rohkem aega harjutustele pühendada, seda kiiremini toimuvad ka muutused,” kinnitab treener. „Harjutuste pikkus on tavaliselt kaks ja pool tundi. Kasutan oma tundides pigem kutsuvat ja innustavat tooni. Harrastaja areng sõltub otseselt tema pühendumisest – harjuta-des kasvab ka eluline aktiivsus,” ütleb Ivo ja lisab, et taiji’ga tegeledes hiilivad haigu-sed harvemini ligi ja kui haigus ka tuleb, on selle kulg lühem ja rahulikum.

TAIJI JA MUUD TREENINGUDIvo sõnul soovitab ta tihti harrastaja-tele sportlikke liikumisi, mis aitaksid tugevdada nende nõrku külgi. „Mee-nuvad kaks teineteisele vastandlikku harrastajat, kes alustasid ühel ja samal ajal. Mees oli suhteliselt jäiga sisemi-

se struktuuri ja tugevate lihastega, soovitasin talle lisaks taiji’le lõdvalt hoogsat kõndi hästi vaba hingamisega. Mõne aja pärast teatas ta, et hakkas proovima ka kepikõndi ja jõusaa-lis käima. Paraku võib kepikõnd aga lihased pingesse tõmmata ja raske on ka lõdvestuda, eriti, kui on eel-dused lihaspingete tekkimisele. Seda suurendavad kindlasti ka jõusaalis raskuste tõstmised. Teiseks treeni-jaks oli naine, kellel ei olnud tugevat lihasstruktuuri. Talle aga soovitasin just kepikõndi, kuna tal oli vaja tuge-vamaid lihaseid ja kindlamat sisemist struktuuri. Taiji puhul vastunäidustusi otseselt ei ole, aga vaimsete häirete ja põletikuliste protsesside puhul peab olema ettevaatlik. Suurenenud energia liikumisega võivad ka häired intensii-vistuda. Sellisel juhul on kindlasti vaja väga kogenud õpetaja individuaalset juhendamist!”

40oktoober 2016

Esiplaanil Ivo Hillermaa foto Mare Kõrtsini

Vaata treeningute kohta lähemalt:ivotaijikool.ee