Liia Vijand

2010

Pingelõdvendus, vastasseisu lõpp

Lähiajaloo õpik lk 82-86, 116-143

Külm sõda on kahe üliriigi – NL ja USA – vastasseis pärast II ms.

Sai alguse Berliini blokaadist.Vastasseisu vormid: ideoloogilised,

majanduslikud, sõjalised. Olulisel kohal võidurelvastumine (tuumapomm)“raudse eesriidega“ eraldati demokraatlikud

lääneriigid NL mõjualuste Ida-Euroopa maadest.Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Ungari

ülestõus, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda

Meeldetuletuseks

Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus

Pingelõdvendus: suhete paranemine NL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul

Esmalt hakkasid soojenemaNL ja Pr suhted: arenes majanduslik ja kultuurilinekoostöö

Hakkasid paranema NLsuhted ka teiste lääneriikidega

Pingelõdvendus

http://www.ambafrance-uk.org/IMG/jpg_Charles_de_Gaulle.jpg

http://precariopoli.files.wordpress.com/2008/08/breznev.png

Charles de Gaulle Leonid Brežnev

Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksamaa, NL ja Poola vahel – tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge.

Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majandusevallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema.

Nixon sai (1969) USA presidendiks. USA välispoliitika eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike suurriikide Hiina ja NLga.

Tulemus: USA väed lahkusid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas

Nixon tervitab Hiina visiidil Mao Zedongihttp://news.xinhuanet.com/english/2007-02/20/xinsrc_032020421075851517201.jpg

1972 külastas Nixon NL, sõlmiti “NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused”, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama.

USA ja NL suhete soojenemine

NLKP XXIV kongressil esitati Brežnevile küsimus, miks meie maal ei jätku liha. Brežnev vastas. “Seltsimehed! Me liigume kommunismile seitsmepenikoorma sammudega ja loomakari ei jõua meile lihtsalt järele!”.

Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.

Strateegilise relvastuse piiramise lepingud: 1972 NL ja USA ehitavad mõlemad ühe

raketitõrjesüsteemi 1972 SRP1 – NL ja USA ei ehita juurde

järgneva viie aasta jooksul ühtegi tuumarelva kandur

1973 algasid läbirääkimised tuumarelva kandurite vähendamiseks, kuid lepingut ei sõlmitud

Helsingi protsess - Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine

“Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”, mille allkirjastasid 33 riiki

Sisu: Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane

koostöö Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas –

see andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu

OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

Helsingi protsess (1973-1975)

Helsingi protsess oli kasulik:NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu

tugevdas oma positsioone Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumises,

USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga

Pingelõdvenduse tulemused:Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide

vahel Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-

Euroopa satelliitriikidesse Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine TurismÕõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad

laenudviisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest

sõltuvusseja tekitasid majandusprobleeme.

Lenin näitas, kuidas tuleb juhtida. Stalin näitas, kuidas peab juhtima. Hruštšov näitas, et iga loll võib juhtida. Brežnev näitas, et mitte iga loll ei suuda juhtida.

Vastasseisu lõppNL lagunemine

http://rosenblumtv.files.wordpress.com/2007/10/lenin.jpg

http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Everyone%20Else/images-2/josef-stalin-waving.jpg

http://www.deceptively-simple.com/wp-content/uploads/2008/12/khrushchev_shoe1.jpg

http://paber.ekspress.ee/fotodb/234E8F2B633F0481C225724B0064F293/$file/tn_eefv-6wppk6.jpg

Stagnatsioon e seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses: Käsumajandus Ekstensiivne majandus – naftamaardlate avastamine Sõjatööstuse arendamine Defitsiit e kaupade puudus

Dissidendid e teisitimõtlejad 1970ndatel tugevnes dissidentlik liikumine Omaalgatuslikud väljaanded Kuulsamad dissidendid Solženitsõn jaSahharov Dissidente saadeti maalt välja, vangistati,nende perekondi kiusati taga jne

NL nõrgenemine

http://www.europarl.europa.eu/eplive/expert/photo/20070911PHT10279/pict_20070911PHT10279.jpg

AndreiSahharov

Afganistani sõda 1979

Pingelõdvenduse ajal oli NL oli oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas suurendanud, oli süvenenud karistamatuse tunne.

Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi.

1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga.

President H. Amin tapeti. Sinna saadeti üle 50 000

mehe Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest ENSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Mujahideen_village.JPEG

Reaktsioon toimunule:Boikoteeriti Moskva olümpiamänge

http://www.youtube.com/watch?v=iP3RA4uw0X4

Olümpiamängudel osales 81 riiki 5326 sportlasega.

62 riiki ei osalenud olümpiamängudel, põhjuseks boikott NL sissetungi pärast Afganistani või majanduslikud probleemid, nt USA, Lääne-Saksamaa, Jaapan, Kanada, Türgi, Gambia jt. kaart

Afganistanis alanud sissisõda käis NLle üle jõu.

Tulemus: kokku kaotas NL üle 15 000 mehe ja näitas,

et on haavatav. Hukkus ka palju kohalikke, paljud olid

sunnitud põgenema.

Tagasi

Boikoteerinud riigid

Nõukogude võim alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale.

Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks, kellest sai Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eestkõneleja.

http://www.youtube.com/watch?v=AxvKK735gFY&feature=related

Külastas Poolat. Sellelkülaskäigul oli suur mõju: paavst kuulutas, et inimestel on õigus vabadusele ja kutsus neid üles hirmustüle saama.1981 tehti talle atentaadikatse, mille uurimisel Jõuti KGB-ni.

Sündmused Poolas

http://www.medaloffreedom.com/PopeJohnPaulIImeetsMotherTeresa.jpghttp://paber.ekspress.ee/fotodb/

DF1089D7E491721DC2256FDC00327CC2/$file/tn_paavst.jpg

Paavst külastas Tallinna 1993 Ema Theresia ja paavst

Solidaarsuse loomine Poolas levis rahulolematus. 1970. aastal suruti

sõjaväe abil maha rahutused Gdanskis. Surma sai üle 100 inimese.

Gdanskis alustasid laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes palga tõstmist.

Streigi etteotsa tõusis elektrik Lech Walesa, kes esitas majanduslike nõudmiste kõrval ka poliitilisi.

Tugevnes opositsiooniliikumine, moodustati põrandaluseid organisatsioone. Hakati võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Streik laienes üle kogu Poola. Selle aitasid kaasa raadio Vaba Euroopa saated

31.08 1980 kokkulepe, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused.

Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.

http://www.achievement.org/achievers/wal1/large/wal1-003.jpg

Lech Walesa

Solidaarsusega liitus pea kogu tööliskond, ligi 10 miljonit inimest. Poola kommunistlik juhtkond oli kaotamas kontrolli olukorra üle.

Kompartei etteotsa sai W. Jaruszelski, kes kehtestas 13.12 1981 sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks.

Vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a L. Walesa.

Üle maa puhkesid streigid, mida jõuga maha suruti. Hukkus üle 100 inimese.Hävitati küll Solidaarsus, kuid ka nõukogude võimu autoriteet.

http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/

http://younxt.wordpress.com/2011/02/03/speaking-of-revolutions/

Uus strateegia külma sõja võitmiseks – NL lammutamine: USA pidi takistama NL võimutsemist Kesk- ja Ida-

Euroopa riikides, toetama võitlust kommunismi vastu

NL tuli majanduslikult nurka suruda Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine

Lääs võidab külma sõja

http://www.russiablog.org/ReaganAmericanFlag.jpgRonald Reagan (1981-1989) http://englishrussia.com/index.php/2006/09/14/buran-the-first-russian-shuttle/

Tähtede sõdaSuur osa USA enda eksperte pidas projekti

utoopiliseks, kuid NL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises.

Mihhail Gorbatšovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatšovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks.

Tähesõdade programm oli üksNL majanduslikukokkuvarisemise kiirendajaid Reagan ja Gorbatšov

http://www.la-fin-du-monde.fr/2009/12/le-3-novembre-1983-le-jour-ou-la-%C2%AB3eme-guerre-mondiale%C2%BB-a-failli-commencer/

USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid e modžaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistanist lahkuma.

USA toetas põranda alla läinud Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA kehtestas Poola suhtes majandussanktsioonid, mis nõrgestasid riiki veelgi enam. Walesa vabastati vangistusest ja sai Nobeli rahupreemia.

Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat.

USA veenis Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda.

USA piiras kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NL.

Tulemus: NL on 1980. aastate keskpaigaks pankrotis.

Brežnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brežnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel."

Nixonil läheb Valges Majas elektripirn läbi. Vajutab nupule, tuleb töömees ja vahetab pirni ära. Nixon annab mehele viis dollarit. Brezhnevil läheb Kremlis pirn läbi. Brežnev kutsub ihukaitsja. Ihukaitsja kutsub töömehe ja otsib selle läbi. Töömees vahetab pirni. Brežnev paneb endale Lenini ordeni rinda. Teise Lenini ordeni annab töömehele. Siis mõtleb natuke ja paneb endale veel ühe ordeni rinda.

http://press.take88.com/the-silent-majority-won%E2%80%99t-stop-screaming/

http://www.retrotex.fi/epages/TP.sf/fi_FI/?ObjectPath=/Shops/07062006-206575/Products/300163

Reagan tekitas segadust NL liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond.

Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav.

Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud.

Gerantokraatia ehk vanurite võim NL. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis,

relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui ka võõrsil

Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit.

NSV Liidu kaotus külmas sõjas

Juri Andropov (1982-1984)

http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Andropov1.jpg

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/mart-laar-reagani-fenomen-vetelpaastjast-presidendiks.d?id=38795077

1985.a. tuli  NL võimule Gorbatšov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Glasnost – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud

piirangute kaotamisele meedias ja kultuuris, kuid ka poliitiliste otsuste avalikustamisele ja avalikule diskussioonile nende üle. Katsed avalikkust mingil määral siiski raamides hoida nurjusid, hakati paljastama kommunistliku partei juhtimisel toime pandud kuritegusid

perestroika – Gorbatšovi poliitika, mis oli suunatud majanduslikult mahajäänud ja vaimselt stagneerunud NL reformimisele, säilitades NL kui sotsialistliku riigi, nõukoguliku riikliku korralduse ja kommunistliku partei juhtrolli. See ei õnnestunud ja NL lagunes

Gorbatšov

http://www.elu24.ee/?id=11139

Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid.

NL asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast.

Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NL nukurežiimid Ida-

Euroopas. (vihikust sotsialismileeri lagunemine)1990.a. ühines Saksamaa. Pariisis kirjutati Euroopa riikide tippkohtumisel

alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine

maailmakaardilt 1991.a.

NL lagunemine

Tänan