Maailma majandus kahe maailmasõja vahel.

Demokraatlikud riigid

Kordamine

11 kl Eesti ajaluguLiia Vijand

Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923

peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused:

Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.

Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel.

Eesti majandus pärast I maailmasõdaPärast I ms vajas Eesti majandus põhjalikke

ümberkorraldusi. Maareform -> asundustalud. Tulemuseks: a)

mõisamajandusasendus talumajandusega, b) kadusid varasemad teravad

vastuoludja c) tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht.Pärast I ms arenes kiiresti tööstus – rajati uusi tehaseid ja

töölistearv kolmekordistus. Keskenduti nii Euroopa kui ka

siseturu vajadustele. Venemaa olulisus: tellimused + transiit.

Maailma majandus kahe maailmasõja vahel

Väike kriis, mis hõlmas peaaegu kõiki riike, sest maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud.Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomulikuületootmiskriisiga: toodeti rohkem kui tarbida suudeti ->tööpuuduse kasv -> tarbimise vähenemine jne.

Majanduskriis Eestis 1923-24. a. Põhjused:Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, sh viljatutele äriplaanidele.Laene oli raske tagasi saada -> pangad trükkisid raha juurde -> Inflatsioon + müüdi maha suur osa riigi kullavarudest.Väliskaubanduse negatiivne bilanss.Tollide tõstmine välisriikide poolt. Ikaldus põllumajanduses.Venemaa kärpis kaubandussidemeid Eestiga.

1924. a uus majanduspoliitika: riik suunas rohkem majandust, orienteeruti ümber Vene turult Euroopa turule, põllumajanduseeelisarendamine (riigi toetus), välislaen -> rahareform.

Majanduskriis 1923.a.-1924.a.

http://www.youtube.com/watch?v=7i6c_R5Pds4&feature=related

Suure majanduskriisile paneb aluse majanduseülekuumenemine USA-s. 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika: müüdi väärtpabereid -> hinnad langesid ->Inimesed kaotasid oma vara ja ei suutnud laene tagasi maksta -

> pangandus varises kokku. Pankrottide laine -> töötuse kasv -> ostujõu langus -> tootmine langes.

Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934)

Suur majanduskriis 1929-1933 (suur depressioon

.

http://images.businessweek.com/ss/07/04/0426_dow/image/2_great_depression.jpg

Põhjused:• Ületootmine – toodeti rohkem, kui jõuti osta. (Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist).

• Vale majandamine – võeti palju laene, in-sed ei suutnud laene tagasi maksta.

• Valitsuse vead kriisi ajal – loobumine vabakaubandusest ja kõrgete tollide kehtestamine (Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (rakendasid protektsionismi) jne.)

Tabas eelkõige põllumajandust. Hindade langus, tollidetõkete

kasv välismaal, siseturu kiire kokkukuivamine (suur osa rahvast

ostujõuetu).

Tulemus: Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu ületas

väljaveo), paljud ettevõtted pankrotistusid, tehaseid suleti või

vähendasid ootamist, pangad pankrotistusid. Tööpuuduse kasv.

Ületamine: Kokkuhoiupoliitika, kontroll väliskaubanduse üle,

põllumeeste toetamine, hädaabitööde korraldamine -> aitas kriisi

leevendada. Krooni devalveerimine aitas kriisist täielikult üle saada. Suur majanduskriisi tulemusena suundus Eesti

autoritaarse korra poole.

Suur majanduskriis Eestis

I ms olid peale jäänud demokraatlikud riigid – tõstis see demokraatia autoriteeti. Pärast sõda suurenes

demokraatlike riikide arv järsult. Lainesid ka demokraatlikud vabadused, nt

valimisõiguse said ka naised. Demokraatlikud ideoloogiad:

Konservatiivid – vabaturumajandus, hea on see, mis on ajaloos järgi proovitud: üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine

Sotsiaaldemokraadid – riigi suurem sekkumine majandusse, kõrgete maksude kehtestamine, et aidata abivajajaid. Ideaal: ühiskond, kus puudub suur aineline ebavõrdsus.

Demokraatlikud riigid kahe ms vahel

Asutav kogu võttis vastu 15. juuni 1920. esimese põhiseaduseKõrgeim võimukandja rahvas, kes viis oma võimu

ellu:Valimistel.Rahvahääletusel.Rahvaalgatusel.

Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus.

Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid.

Laiad kodanikuõigused:Täielik võrdsus seaduse ees.Isiku- ja korteripuutumatus.Kirjavahetuse saladus.Koosolekute-, usu-, sõnavabadus jne

Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle.

Eesti Vabariik

Sisepoliitiline areng Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem.

Enamasti olid erakonnad suhteliselt väikearvulised ja tihtipeale

puudus neil kindel maailmavaateline alus ja selgepiirilise sotsiaalse

grupitoetus. Koalitsioonivalitsused moodustusid 4-5 erakonnast -> tekkisid

sisemised

pinged -> koalitsioon lagunes -> valitsus astus tagasi -> valitsuskriis.

Välispoliitika 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu kõiki Balti riike. 1922 astus Eesti Rahvasteliitu. Kaks võimalikku ohuallikat: Saksamaa ja Nõukogude Venemaa.

1.dets 1924. kommunistide korraldatud riigipöördekatse. Püüti normaliseerida suhteid nii Vene (ei õnnestunud kui ka

Saksamaaga (õnnestus). Luua suhteid suurriikidega, nt Inglismaaga (siduvaid lepinguid ei

sõlmitud). Balti liit – Soome, Eesti, Läti, Leedu sõjalis-poliitiline koostöö

välisagressiooni tõrjumiseks. Liitu ei loodud. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping.

K.Päts ja J.Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 12. märts 1934.

6-kuuline kaitseseisukord, kus keelustati poliitilised meeleavaldu-sed ja suleti vabadussõjalaste ühingud. Tallinn võeti oma kontrolli alla ja hakati arreteerima vabadussõjalasi.

Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadus-sõjalaste saadikumandaat omavalitsustes ja käivitati puhastustöö riigiaparaadis.

Vaikiv ajastu: Riigikogu saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Sõnavabaduse piiramine, tsensuur, propaganda, erakondade tegevuse keelustamine, Isamaaliit ainupartei.

Uus põhiseadus: Eesti riigipea president, kellel olid laialdased õigused, Riigikogu kahekojaline (Riigivolikogu 80 saadikut rahva poolt, Riiginõukogu 40 liiget osaliselt määrati, osaliselt valiti). Rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streikimise õigus, piirati ka rahvahääletust ja valimisõigust.

Autoritaarne Eesti

Loobuti presidendi otsevalimistest, 24. aprill 1938 kinniti

Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed räägivad, et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. peaminister riigivanema ülesannetes24.01.1934-03.09.1937riigihoidja03.09.1937-24.04.1938president24.04.1938-17.06.1940 http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952

Diktatuurid

A u to rita a rsed riig idE e sti,Lä ti,L e ed u ,S oo m e

fa s ismIta a lia

n a ts ismS a ksa m aa

ko m m u n ismN S V L

T o ta lita a rsed riig id

D ik ta tu u rid

Autoritaarne riikVõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi

inimeste kätteMuudavad seadusiRahvas ei saa valitsemisel osaleda

Erakondade tegevus piiratud või puudubKonservatiivsed väärtused, vägivalda ei pooldata.

Totalitaarne riikVõim kuulub ühele parteileKodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine, repressioonid Juhikultus, isikukultusSuur võim sala-ja julgeolekuorganitelMajandus riigi kontrolli allErinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest:

Itaalias fašistlik parteiSaksamaal natsionaalsotsialistlik parteiNSVL kommunistlik partei

Tunnused:

Tänan