kas maareformi lõpp juba paistab?

17
Kas maareformi lõpp juba paistab? Kohalike omavalitsuste partnerlus riigiga Peakontrolör Tarmo Olgo 25.10.2008

Upload: hamish-barnett

Post on 15-Mar-2016

77 views

Category:

Documents


5 download

DESCRIPTION

Kohalike omavalitsuste partnerlus riigiga Peakontrolör Tarmo Olgo 25.10.2008. Kas maareformi lõpp juba paistab?. Mida riigikontroll auditeeris?. Riigikontrolli audit “Riigi tegevus reformimata maaga” - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Page 1: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Kas maareformi lõpp juba paistab?

Kohalike omavalitsuste partnerlus riigigaPeakontrolör Tarmo Olgo

25.10.2008

Page 2: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Mida riigikontroll auditeeris?

Riigikontrolli audit “Riigi tegevus reformimata maaga”

Auditi eesmärgiks oli analüüsida, kas maareformi

lõpetamine valitsuse seatud tähtajaks on realistlik ning

tuua välja maareformi lõpule viimist takistavad

kitsaskohad.

Page 3: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Maareformi seis

31.08.2009 seisuga oli maakatastris registreeritud 83,7% kogu Eesti maafondist ehk 567 478 katastriüksust pindalaga 3 785 133 ha.

Maa jaotus omandi järgi 31.01.2008

Page 4: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Millest koosneb reformimata maa?

Reformimata 761 tuh ha

suuremad siseveekogud 190 tuh ha

tagastamise ja erastamise taotlused 78 tuh ha

kasutusvalduse ja hoonestusõiguse taotlused 63 tuh h

looduskaitseliste kitsendustega maade taotlused 130 tuh ha

300 tuh ha

Page 5: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Maareformi seaduses püstitatud eesmärk – kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted erastamise ja tagastamise kaudu maa eraomandil põhinevateks suheteks – on olulises osas täidetud.

Enamik maa tagastamis- ja erastamismenetlusi on lõpetatud. Tagastatud on 1,48 mln ha ning lõpetamist ootab u 25 tuh ha. Erastatud on 961 tuh ha ning menetlus on pooleli 53 tuh ha osas.

Maareformi lõpule viimine sõltub eelkõige riigi suutlikkuses reformida 300 – 370 tuh ha vabu maid.

Page 6: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Mida reformimata maaga tehakse?

• Seadus ei anna üheseid ja selgeid suuniseid selle kohta, kuidas peaks täitevõim vabade maadega edasi tegelema.

• Vabariigi Valitsus on 2007. – 2011. aasta tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks võõrandada seni reformimata ja riigile mittevajalik maa hiljemalt 2011 aastaks, kavandades selleks kulutada 682 mln krooni.

• 2008. aasta jaanuaris valitsuses heaks kiidetud maareservi moodustamise põhimõtete kohaselt vormistatakse reformimata maad riigi omandisse ning arvatakse riigi maareservi, kus hiljem mittevajalik maa riigivaraseaduse alusel võõrandatakse

Page 7: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Maa jaotus peale reformi (müüki arvestamata)

Page 8: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Kas valitsuse eesmärkide täitmine on realistlik?

• Vabade maade katastrisse kandmine ja tsiviilkäibesse suunamine kujuneb kavandatust pikaajalisemaks ja kulukamaks.

• Kui Maa-amet jätkab maa mõõdistamist ja katastrisse kandmist senises tempos (10 tuh ha aastas), kulub vaba maariigiomandisse jätmiseks ligikaudu 30 aastat.

• Maa riigiomandisse jätmiseks ja mittevajaliku maa võõrandamiseks kulub tänaste hindade juures ligi 1 miljard krooni, sellest mõõtmisele 300 mln krooni ning müügikuludeks 650 mln krooni (100 tuh ha müümisel)

• Audit näitas, et maareservi moodustamise põhimõtete kehtestamisel ei analüüsitud põhjalikult vabade maade riigiomandisse jätmise ja hilisema võõrandamise kulusid.

Page 9: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Vabade maade reformimiseks on oluline kiiresti ja tulemuslikult teha järgmist:

1.selgitada välja riigile tulevikus avalike ülesannete täitmiseks vajalik maa ja moodustada sellest riigimaareserv

2.selgitada välja kohalike omavalitsuste maavajadus

3.suunata riigile ja kohalike omavalitsustele mittevajalik maa tsiviilkäibesse

Page 10: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Kas riigi arenguks vajalik maa on väljaselgitatud?

Riigi maavajadustest puudub ülevaade.

• Riigiasutused pidid esitama Maa-ametile nimekirja vajaminevatest maaüksustest 1. maiks.

• Septembri seisuga on oma ülesannete täitmiseks vajaliku maa määratlenud Haridus-Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium 1600 ha ulatuses.

• Keskkonnaministeerium osaliselt (puudu looduskaitseline maa ja reformimata riigimets)

• Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium teatas, et ei pea andmete esitamist võimalikuks

• Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium ei ole oma vajadusi määratlenud.

Page 11: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Milleks riigile maareserv?

• Riigi maareservi moodustamine pole toimunud kooskõlas riigi tulevaste maavajadustega.

• Riigiasutuste tegelikke vajadusi teadmata on Maa-amet esitanud 2007. aasta lõpuks taotlusi ligi 200 000 ha reformimata maa riigireservi jätmiseks, mille tõttu jäetakse maareservi hulgaliselt ka riigile mittevajalikku maad.

• Kuna õiguslikult ei ole maareservi olemus ja selle pidamise põhimõtted reguleeritud, ei ole selge, millised maad võõrandatakse ja millised jäävad edaspidi reservi.

Page 12: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Määramatus omavalitsustele vajaliku maaga takistab reformi lõpetamist

Omavalitsused eelistaksid saada riigilt arenguks maid üle kolme korra rohkem kui neil praegu on. Kuid:

•Üldised põhimõtted omavalitsustele elamu-, äri- ja tootmismaa saamiseks puuduvad.

•Investeeringute kavandamisel saab aluseks võtta vähem kui kolmandiku kohalike omavalitsuste arengukavadest. Arengukavad ei anna piisavat ülevaadet omavalitsuste prioriteetidest.

•Üldplaneeringud puudu ligi 40% omavalitsustel. 2008. aasta algul oli 227 omavalitsusest kehtiv üldplaneering olemas 88-l.

•Reformimata elamu-, äri- ja tootmismaad ei peaks ilmtingimata andma omavalitsuste omandisse. Oluline on, et hilisem maakasutus ja elukeskkonna kujunemine toimuks kooskõlas üldplaneeringus kavandatuga.

Page 13: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Omavalitsustel puudub motivatsioon omandada hoonete ja teede aluseid maid

Omavalitsuste omandis on vaid 0,5%. Mujal Euroopa riikides on see näitaja 2-4%. Eestis on 3 omavalitsust, kel ei olnud üldse maad.

Munitsipaliseerimata on omavalitsuse omandis olevate hoonete ja teede alune maa ning tiheasustuses paiknevad haljasalad.

KOV motivatsiooni selliseid maid seadustada kahandab, raha puudumine, protsessi keerukus ning asjaolu, et maa kasutamist omandiõiguse seadustamata jätmine ei mõjuta.

Page 14: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Reformimata maid ei valitseta

Maavanemate kui ajutiste valitsejate pädevus reformimata maade osas otsuseid vastu võtta on küllaltki piiratud.

Maavanem ei saa anda luba rajada reformimata maale tee, mille kaudu pääseks nt arendusalale.

Maavanem ei saa anda luba vältimatute metsamajanduslike tööde tegemiseks .

Maavanemal puuduvad vahendid korraldada reformimata riigimaade hooldamist (niitmist, koristust).

Paljud omavalitsused teevad riigimaadel oma kuludega nõutavad hooldustööd, mida riik ei kompenseeri.

Page 15: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Asjaõiguslike lepingute täitmise jälgimiseks puudub süsteem

Seaduses kehtestatud erastamise ja kasutusvalduse piirangute jälgimine on raskendatud, kuna maavanematel puudub terviklik ülevaade.

Puudub ühtne andmebaas kõigi riigi maaga seotud asjaõiguste ja rahaliste nõuete haldamiseks. Maavalitsuste andmebaaside puudulikkus ei võimalda järelmaksude tasumist põhjalikult analüüsida ega jälgida.

Page 16: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Mida on vahepeal tehtud?

Valminud on eelnõu riigivara seaduse muudatuseks, millega antakse riigimaa valitsejatele õigus võõrandada Vabariigi Valitsuse otsuse alusel riigile kuuluvat elamumaad omavalitsusele 35% turuhinnast soodsamalt kuni kahe aastase maksetähtajaga (03.03.2008).

Valminud on eelnõu Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa maa omandamise seadus (22.10.2008) Kasutusvaldusesse antud maa omandamise õigus lõpeb kasutusvalduse lõppemisega; maa müügihinnaks on maa harilik väärtus.

Valminud on VV määruse eelnõu Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord (23.05.2008). Selle kohaselt maavanemaga sõlmitud kasutusleping kehtib kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni mitte kauem kui 2 aastat.

Page 17: Kas maareformi lõpp juba paistab?

Reformimata maadega edasiste toimingute tegemiseks on oluline1. Viia läbi reformimata maade inventuur, eemärgiga selgitada välja maa koosseis

ja väärtus.

2. Selgitada välja nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmiseks vajalik maa.

3. Teha põhimõtteline otsus, kui palju peaks riik vormistama reformimata riigi omandisse

4. Kehtestada ühtsed põhimõtted selle kohta, kas, mis aja jooksul ja millisel viisil toimub riigile mittevajaliku reformimata maa võõrandamine

5. Muuta riigi maareservi haldamine läbipaistvaks ning ühtsest korraldusest lähtuvaks

6. Määrata riigile mittevajaliku tootmis-, äri- ja elamumaa võõrandamise ühtsed põhimõtted

7. Luua riigi maale seatud asjaõigustest ja riigi maa võõrandamisega seotud rahalistest nõuetest ülevaate saamiseks ühtne infosüsteem.