väljavõte maa-ameti kaardilt

1

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 2

2. KASUTATUD DOKUMENTATSIOON NING ALLIKAD ................................................ 3 3. LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE JA KIRJELDUS ..................................................... 4 4. KIRJELDUS, SEISUKORD, UURIMIS-PROJEKTEERIMISVAJADUS JA

MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED ................................................................................... 8 4.1. Hoone ümbrus ................................................................................................................. 8

4.2. Katusekandmik ja - kate ................................................................................................ 10 4.3. Korstnad ja küttekolded ................................................................................................ 12 4.4. Vundament ja välisseinad .............................................................................................. 15

4.5. Välisuksed (VU) ............................................................................................................ 19 4.6. Aknad (A) ...................................................................................................................... 22 4.7. Siseuksed (SU) .............................................................................................................. 26 4.8. Laed ............................................................................................................................... 30

4.9. Siseseinad ja viimistlus ................................................................................................. 35 4.10. Põrandad ...................................................................................................................... 41 4.11. Trepid .......................................................................................................................... 44 4.12. Sisustus ........................................................................................................................ 46

4.13. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ......................................................................... 50 5. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTE KOOND .............................................................. 51 6. VÄÄRTUSLIKE DETAILIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE LOEND KOOS

PLAANIDEGA ........................................................................................................................ 57

7. FOTODE JA ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI ............................................................ 63 8. LISAD .................................................................................................................................. 67

2

1. SISSEJUHATUS

Porkuni mõisa viinavabrik asub Lääne-Viru maakonnas, Tamsalu vallas, Porkuni külas,

aadressil Viinavabriku tee 14. Hoone paikneb Porkuni mõisa peahoonest u 400 m põhja

suunas. Vistla-Kullenga tee jääb sellest omakorda u 50 m põhja poole. Viinavabrik asetseb

kirde-edela suunaliselt, esifassaadiga kagu suunas (allpool selguse huvides kokkuleppeliselt

ida-lääne suunaliselt, esifassaadiga lõuna suunas). Hoone mõõdud on: pikkus 37,10 m; laius

15,25 m, millele lisandub põhja pool eenduv maht mõõtudega 4,20 x 12,36m.

19. sajandil rajatud hoone on arhitektuurimälestisena kaitse all (reg. nr. 15858). Tegemist on

võrdlemisi autentsel kujul säilinud siinse mõisakompleksi majandushoonete ringi kuulunud

ehitisega.

Viinavabriku lähiümbruses on kultuurimälestistena riikliku kaitse all ka viinakelder (reg. nr.

15859 ) ja puutöökoda (reg. nr. 15860). Ülejäänud mõisakompleksi kuuluvad kaitsealused

hooned jäävad vabrikust lõuna- ja ida poole.

Käesolevad eritingimused on koostatud, et võiks alustada hoone restaureerimiseks vajaliku

projektdokumentatsiooni koostamisega.

Hetkel seisab hoone tühjana, kuid omanik on tellinud juba katuse projekti. Valminud on

geodeetiline alusplaan. Hoone juurde on toodud ka uus elektriühendus ja tsentraalne veevärk

ning kanalisatsioon. Endisesse viinavabrikusse on kavas rajada majutus- ja toitlustusasutus

ning väike temaatiline muuseum ja kultuuriürituste korraldamise paik. Selline lähenemine on

vaadeldava ajaloolise hoone puhul igati õigustatud ja aktsepteeritav.

Hoone tehnilist seisukorda võib hetkel lugeda üldjoontes rahuldavaks. Viimati inspekteeris

hoonet 26.05.2010. a. Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik Jaan

Vali, kes märkis: „Hoone eterniidist katus hakkab amortiseeruma. Katuses on üksikuid auke,

puuduvad katuse viiluotsa lauad. Hoone ümbrus on korrastamata ja võsas. …“

Väliuuringud teostati 2013. a. mais.

VIINAVABRIK

Põhikaart ja ortofoto

Väljavõtted Maa-ameti kaardilt

Mälestis M: 1:6402

3

2. KASUTATUD DOKUMENTATSIOON NING ALLIKAD

Muinsuskaitseamet:

Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/

Porkuni. Rakvere raj. M- 735

Ajalooarhiiv:

План шлоссъ Боркгольмскаго винокурннаго завода. 1888года. EAA 33-3-1763

Special Karte von einem Theile der Hofländereiendes privaten Gutes Schloss-

Borkholm. Buschmann, L. 1886. EAA 3724-4-1707

Von Rennenkampff´ide vapp Ajalooarhiivi Raamatukogu A II 50-2 Nr. 27

Kirjandus: Ibius, O. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977.

Kütt, A. Eesti mõisad ja viinaajamine – värvikas seik meie ajaloost. – KesKus. 10,

2011.

Särg, A. Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn, 2007.

Muu:

Hoone plaanimaterjal omanikult. Leht nr 1-6. 18.06.1997. M:1:100.

Portaal „Eesti mõisad“ http://www.mois.ee/viru/porkuni.shtml

Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/

http://register.muinas.ee/

http://www.mois.ee/viru/porkuni.shtml

http://et.wikipedia.org/

4

3. LÜHIKE AJALOOLINE ÜLEVAADE JA KIRJELDUS

1479. aastal rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch Valgejõe alguseks oleva Porkuni

järve saarele oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti

keeles mugandus Porkuniks. Linnus purustati Liivi sõjas ning seda hiljem enam ei taastatud.

Kaasajal on sellest säilinud ainult viiekorruseline väravatorn. Hilisematel sajanditel asus

Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud nii von Tiesenhausenite, von Ungern-

Sternbergide kui ka von Essenite valdusse. Alates 1869.

aastast kuni võõrandamiseni 1919. a oli mõis von

Rennenkampffide omanduses, selle viimane omanik oli

Ewald von Rennenkampff. Tema käsutuses oli osa

mõisasüdamest kuni 1939. a ümberasumiseni.

Mõisasüda paikneb keskaegsest piiskopilinnusest

mõnikümmend meetrit lõuna pool, hõlmates järvesaare

lõunapoolse otsa. Alates 1920test aastatest kuni 2011.

aastani oli mõisa peahoone vaegkuuljate kooli päralt.

Säilinud on mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid. Osa

kõrvalhooneid (sh viinavabrik) asetseb väljaspool

järvesaart.1

1. Von Rennenkampff´ide vapp.2

Eesti aladel hoogustus viinapõletamine pärast liitmist Venemaaga. 1765. aastal andis

Katariina II välja ukaasi, mille kohaselt tohtisid viina valmistada "ainult aadlikud ja rohkem

mitte keegi". Eesti mõisates oli juba 1799. aastaks 731 viinakööki (85%-l mõisatest). Aastas

toodeti kuni 680 000 pange (8,2 miljonit liitrit). Viin müüdi Venemaa joogikohtades. Esimene

eestikeelne õpetus viinapõletamiseks on teada aastast 1772 („Öppetus kuida wisi pölle viin

tehhakse”. Friedrich Wilhelm v. Sivers. Põltsamaa. 1772, 8 lk – ei ole säilinud). 19. sajandi

algusest muutus viin pidevalt paremaks. Oma panuse andis selleks Tartu Ülikooli esimene

rektor Georg Friedrich Parrot, kes teatas 1801. aastal piirituse täieliku destilleerimise

leiutamisest. Esimene aurujõul töötav destillaator rajati 1817. aastal maamõõtja ning

mõisarentniku Andreas Lamberti projekti järgi Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850.

aastal Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. 1825. aastal tehti esimesed katsed kasutada

viinaajamiseks vilja asemel kartulit. Paarkümmend aastat hiljem algas Eesti piiritusetööstuses

enam kui sajandi kestnud kartuli võidukäik. 1830. aastatel läks Eestimaal mõisa

viinavabrikutesse umbes pool mõisa teraviljast ja peaaegu kogu kartulisaak, Liivimaal

mõningal määral vähem. Tähtsaks viinapõletamise piirkonnaks kujunes tänu Peterburi turu

lähedusele ka Virumaa. Viinaköögi praaka tarvitati härgade nuumamiseks.3 Seega andis

viinaajamine lausa kolmekordset tulu: nii saadi piirituse algmaterjaliks oleva vilja eest hoopis

kõrgemat hinda kui niisama aidast müües, lisaks võimaldas tootmise käigus tekkiv praak

pidada ülal suuremat hulka kariloomi ning lõpuks suurenes nuumtallidest välja veetava

sõnniku tõttu ka põldude viljakus. Pärast 1863. aasta aktsiisimaksu kehtestamist suleti pea

kolmandik mõisa viinaköökidest. Allesjäänutes vahetati põhjalikult välja sisustus ja juurutati

kaasaegsem tehnoloogia, tootmine hakkas koonduma järjest enam linna vabrikutesse.4

1 Portaal „Eesti mõisad“ http://www.mois.ee/viru/porkuni.shtml

2 Ajalooarhiivi Raamatukogu A II 50-2 Nr. 27

3 http://et.wikipedia.org/wiki/Viin_%28jook%29

4 Kütt, A. Eesti mõisad ja viinaajamine – värvikas seik meie ajaloost. – KesKus. 10, 2011.

http://www.mois.ee/viru/porkuni.shtml

http://et.wikipedia.org/wiki/Viin_%28jook%29

5

Viinapõletamise tehnoloogia püsis pikka aega üsna muutumatuna. Põhimõtteliselt toimus see

18. sajandi II poolel järgnevalt: Jahust ja jahvatatud linnastest valmistati tõrres kuuma vee

lisamisel meski. Siis riputati segule kuiva jahu kord peale ja lasti sellel paar tundi seista.

Seejärel klopiti segu veel tugevamini ning lisati ülejäänud linnased ja jahu. Kui meski oli

piisavalt jahtunud, lisati sellele pärm ning kaeti tõrs hoolikalt kinni ja lasti umbes kaks

ööpäeva käärida. Seejuures tuli tähelepanelikult valvata, millal käärimine lõpeb. Kogenud

viinapõletajad oskasid õiget aega tabada meski välimuse ja lõhna järgi. Destilleerimiseks

tõsteti käärinud meski vasest nn praagakatlasse, mille alla süüdati tuli. Kuna leek kuumutas

tugevasti katla põhja, tuli karta meski põhjakõrbemist. Selle vältimiseks segati meskit

keemahakkamiseni. Kui meski oli keema hakanud, siis pandi katlale kiiresti kiiver peale. Nn

kübar e kiiver oli varustatud torudega auru väljajuhtimiseks. Destilleerimine toimus aeglaselt

väikesel tulel. Esmase destilleerimise produkt oli puskar, mis sisaldas palju vett ja

kõrvalaineid. Sellel oli vastik hapu ja õline maitse. Puskar tuli lihtviina saamiseks veel kord

destilleerida. Piiritust saadi omakorda lihtviina destilleerimisel.5

19. sajandil aset leidnud olulisimaks muudatuseks oli üleminek auruga destilleerimisele.

Sajandi keskpaiku levis aga ka auru abil meski valmistamine. Kuna uus destilleerimisviis

võimaldas saada toorpiiritust korduvate üledestilleerimisteta, siis oli praktiliselt tegemist

viinaköökide ümberkujundamisega piiritustehasteks. Ka kartulite kasutuselevõtt tingis

tehnoloogia muutmist. Kui teravilja ettevalmistamine (jahvatamine, linnaste valmistamine) oli

omaette tööprotsess, siis kartulite ettevalmistamine (pesemine, keetmine, peenestamine)

sündis meskivalmistamisega vahetus seoses, oli õieti selle üheks astmeks. Kartulid pesti ja

seejärel keedeti pehmeks tavaliselt mitte vees vaid aurus. Keedutõrres oleva avause läbi juhiti

pehmeks keedetud kartulid nn pressimismasinasse. See koosnes kahest valtsist, mis pigistasid

kartulid purduks. Saadud puder langes pressi alla kasti ja kanti meskitõrde. Viimases

peenestati suuremaid kartulitükke veel käsitsi spetsiaalsete mõladega. Käärimistõrde tõstmisel

lasti meski läbi sõela. Lisati vesi ja jahud ning aurutati meski täieliku küpsemiseni, so kuni

jahu maitse oli kadunud ja meski maitses meeldiv-magusalt. Seejärel segati meskit ja tõsteti

see meskitõrrest käärimistõrde. Seal klopiti seda veel kord tugevasti, kuni tekkis hapukas

maitse. Siis algas jahutamine. Meskit kääritati pärmiga ja meski segatisega, mis oli

valmistatud meskitegemise ajal. Kartuleid tarvitati viinapõletamiseks koos teraviljaga, so

teravilja ja linnasejahuga. Algul valmistati tavalisel viisil teravilja ja linnaste jahust meski ja

sellesse lisati kuum kartulipuder meski aurutamise ajal. Meski destilleeriti käärimis- ehk

praagatõrres. Saadud puskar destilleeriti selitustõrres. Nii saadi toorpiiritus kangusega 68-

85°.6

19. sajandil rajatud Porkuni mõisa viinavabriku hoone ehitus- ja ajaloo kohta teateid napib.

Millal hoone täpselt ehitati, pole teada. 1888. aastast pärinevalt venekeelselt plaanilt (lisad 1

ja 2) loeme, et sama aasta 18. augustil vaatas Eestimaa kubermanguvalitsus läbi

olemasolevale viinavabrikule juurde ehitatava aurukatelde ruumi plaani ja kinnitas selle koos

mõningate muudatusettepanekutega (ruumile lisati kaks aknaava ning II korrusele pidi viima

kas kivi- või metalltrepp). Plaani kinnitasid allkirjadega kubermangu insener, arhitekt ja

sekretäri kohusetäitja. Siit näeme, et hoone esimesel korrusel paiknesid linnaste ait ja kuivati,

masinateruum, aurukatelderuum, kartulikelder ja teine väiksem kelder.

Aurukatel ja küttekolle vajasid endisega võrreldes kütet ainult kolmandiku: endise 150-160

sülla asemel 50-60 sülda. Saadud soojust kasutati ühtlasi kuivatis linnaste kuivatamiseks.7

5 Ibius, O. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977. Lk 37-38.

6 Samas, lk 74-76.

7 Samas, lk 70.

6

Teisel korrusel paiknesid piiritusemeistri eluruumid, veski, kuivati ja kääritamisruum.

Kõrvalhoonetena näeme plaanil (lisa 2) turbaaita, õleküüni ja hobusetalli.

Kuna viinapõletamine tarbib suurel hulgal kütust, muutus küttepuude hankimine juba 18.

sajandil üpris keeruliseks. Nii väitis A. v. Hueck, et viin on mõne aastakümne jooksul metsi

kiiremini harvendanud, kui seda oleks suutnud kõige agaram põlluharimine ühe sajandiga.

Puude asemel hakati põletama kändusid, hagu ja turvast.8

Talli ja õleküüni näeme ka 1886. a. plaanil, kuhu on hiljem (tõenäoliselt 1920ndatel aastatel)

juurde kirjutatud „Wiinawabrik“, „Härjatallid“ ja „Wiina kelder“, kuid siin paiknevad nad

mitte viinavabrikust lõuna pool, vaid hoopis idas, mis vastab ka tegelikkusele (lisa 3).

1928. aastast pärineval fotol (foto 2) on näha, et tall seisab varemeis — katus puudub.

Tundub, et hoonet seejärel enam ei taastatudki, kuna tänasel päeval näeme viinavabriku

kõrval üksnes nn viina keldrit.

2. Vaade läänest 1928. a. (Foto: Toivo Halliku kogu)

Millal viinavabrikut W-poole laiendati, keldri ette pultkatusega juurdeehitus rajati ning keskossa

viiluga ärkel, pole teada. Ilmselt 1920ndatest pärineval fotol (foto 3) näeme O-osas kahe- ning

kesk- ja W-osas kolmekorruselist viilkatusega hoonet, mille esi- ja tagafassaadil paiknevad lisaks

katusest välja ulatuvad ärklid. Katusekatteks on laast. Katuse O-osas asuvad mitmed

piiritusevalmistamise seadmetega seotud ventilatsioonikorstnad, W-osas paar tavalist korstnapitsi

ning hoone keskel kõrgub sihvakas ülespoole ahenev neljatahuline paekivikorsten, mille ülaosa on

juba siin laotud punastest tellistest. Masinaruumil näeme kõrgeid läbi kahe korruse ulatuvaid

ümarkaarseid aknaid.

3. Porkuni piirituse wabrik 1920ndatel (?) (Foto: Jaan Vali kogu)

8 Ibius, O. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977. Lk 37.

7

1984. aastast pärineval fotol on ventilatsioonikorstnad ilmselt koos katusekatte vahetusega

eemaldatud. Samuti on „kaduma läinud“ eelmisel pildil näha olev pääsusilm-katuseuuk.

Nõukogude perioodil kuulusid järvest ida pool paiknevad mõisa kõrvalhooned Põdrangu

sovhoosile.9 Nõnda oli nimetatud sovhoosi hallata ka kõnesolev viinavabrik, mille

läänepoolse osa II korrusel paiknesid korterid ning keskosas asus jahuveski.

4. Vaade viinavabrikule ja viinakeldrile lõunast 1984. a. (Foto: KRPI)

Viinavabriku näol on tegemist suure, osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruselise krohvitud

seintega maa-, pae- ja telliskiviehitisega. Eterniitkatuse keskelt, viiluharjalt väljub kõrge

korsten, 3 korstnapitsi paiknevad katuse W-osas, eluruumide kohal. (Lisa 4) Hoonel on

mitmeid erineva suurusega aknaid, milledest osad on nõukogude perioodil telliskividega kas

osaliselt või täielikult kinni müüritud.

5. Aerofoto põhja poolt. (Foto: Toivo Halliku kogu)

Hoone ruumiprogramm on küllaltki keerukas ja eriilmeline (vt lisad 5-7). Läbi I ja II korruse

ulatub kõrge ja avar endine masinaruum (ruum nr 1), millest O-poole jäävad võlvitud keldrid

(nr 3, 4 ja 4a) ning N-poole läbi kolme korruse ulatuv kartulielevaator, kus paiknevad lisaks 2

destilleerimiskatelt (nr 5, 14 ja 13). Kesksest ruumist W-poole jääb eeskoda (nr 6), jahuveski I

korrus (nr 8) ning 2 betoonseinte ja lagedega keldrit (nr 7 ja 9). Ruum nr 9 on lisaks teadmata

ajal vahelaega poolitatud (ruum 9/10). Omaniku sõnul rajati siia tsiviilkaitse varjend. II

korruse O-poolseim ruum on olnud kasutusel ilmselt kääritamisruumina. Ruum nr 11 on

jahuveski II korrus, millest W-poole jääb 4 korterit. Pööningul paikneb jahuveski III korrus

ning kartulipesu masina ruum (nr 13).

9 Porkuni. Rakvere raj. M- 735

8

4. KIRJELDUS, SEISUKORD, UURIMIS-PROJEKTEERIMISVAJADUS JA

MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED

4.1. Hoone ümbrus

KIRJELDUS

Hoone asub maalilise Porkuni järve põhjakaldal (järv u 10 m kaugusel). (Foto 6) Maja

asetseb kruusakattega Viinavabriku tee ja Järve tänava nurgal. Kullenga-Vistla maantee

jääb hoonest u 50 m N-poole. Majast W-poole jääb madalam ala, kuhu on omaniku

sõnul kavandatud rajada ohustatud haruldase liigi, mudakonna tiik. Hoone N-küljel

kasvab võsa (foto 7). Lisaks kõrgemal künkal nõukogude perioodist pärinev veepuhasti

(foto 8). O-fassaadi ees maakividest laotud ramp, kuhu peale said talumehed hõlpsasti

kartulikoormatega sõita ja sealt kartulid otse keldrisse kallutada (foto 9).

SEISUKORD

Maapind on hoone vahetus ümbruses ebaühtlane. N-seina ääres rusukuhjatised ja

pealetungiv võsa. W-seina ääres sügav lohk (lampkasti auk). O-seina ja rambi vahel ning

viimase peal on kasvama hakanud väiksemad puud ja põõsad.

UURIMIS- JA PROJEKTEERIMISVAJADUS

Vertikaalplaneeringu projekt.

Rambi korrastamise tööjoonised.

Rajatava mudakonnadele mõeldud tiigi planeering koostöös kohaliku

keskkonnateenistusega.

ERITINGIMUSED

4.1.1. Korrastada hoone vahetu ümbrus – eemaldada võsa ning seintele liiga lähedal

kasvavad puud-põõsad.

4.1.2. Teostada vertikaalplaneering.

4.1.3. Korrastada ramp (vt tööjoonised).

4.1.4. Eemaldada hoonest N-pool paiknev puhasti.

4.1.5. Lubatud hoonest NW-poole mudakonnade tiigi rajamine (vt planeering).

6. Vaade lõunast üle järve.

9

7. Võsastunud N-külg.

8. Puhasti.

9. Ramp O-fassaadil.

10

4.2. Katusekandmik ja - kate

KIRJELDUS

Hoone põhimahul on pennsarikas konstruktsioonis viilkatus, mida on hiljem ajutiste

tugipostide ja prussidega toestatud (foto 10). Katuse W-osast väljub 3 korstnapitsi ning

keskosas kõrgub võimas vabrikukorsten.

Pennsarikas konstruktsioonis on ka esi- ja tagafassaadi eenduvad katuseosad (foto 11).

Keldri laiendust (nr 4a) katab lihtne pultkatus (foto 12).

Katusekatteks on algselt olnud laast, millele on hiljem lisatud eterniit. Osa algseid

sarikaid on aja jooksul välja vahetatud. Vanad sarikad tunneb ära ristlõike ja

profileeritud otste järgi. Nii on S-fassaadi W-osas säilinud 10 algset ja 1 hilisem (samuti

profileeritud otsaga) sarikas; O-osas aga vaid 2 algset sarikat. N-fassaadil on vanu

sarikaid alles 7 ning hilisemaid profileeritud otstega 9. (Foto 13) N-pool paikneval

eenduval hoonemahul näeme 5 paari algseid sarikaid (foto 14). Keldri laiendusel

eterniitkatus.

Hoonel puuduvad vihmaveerennid ja -torud.

SEISUKORD

Katusekandmiku seisukord on visuaalsel vaatlusel rahuldav. Esinenud on läbisadusid,

kuid hetkel on amortiseerunud eterniitkate avariilisemates kohtades lapitud (foto 15).

Viilulauad amortiseerunud, osaliselt puuduvad.


Katusekandmiku insenertehniline uuring ja lahendus kivikatuse paigaldamiseks.

Katuseuukide (eeskujuks võtta ajalooline foto nr 3) ja -akende tööjoonised.

Sadevetesüsteemi tööjoonised.

Rajatava trepikoja katuse tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.2.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused

on keelatud, kui ei ole lubatud teisiti.

4.2.2. Säilitada ja restaureerida kõikide hoonemahtude ajalooline katusekuju ja

tarindusviis.

4.2.3. Säilitada maksimaalselt katuste kandekonstruktsioonid, tagada kõikide elementide

kandevõime.

4.2.4. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase

ristlõikega kvaliteetse (sh kuiva) puiduga.

4.2.5. Katta kõik katused punase S-katusekiviga. Soojustuskihid lubatud paigaldada

sissepoole.

4.2.6. Põhimahu katuse S-küljele lubatud ajaloolise eeskujul (vt foto 3) rajada neli

pääsusilm-tüüpi (segmentkaarset, kolmese ruudujaotusega) katuseuuki (vt tööjoonised).

4.2.7. Põhimahu katuse N-küljele lubatud katuseakende paigaldamine (vt tööjoonised).

4.2.8. Keldri laienduse katusele lubatud ühe katuseakna paigaldamine mis võimaldaks

aken A21 töötada ruumi valgustajana.

4.2.9. Paigaldada sadevetesüsteem (vt tööjoonised).

4.2.10. W-fassaadi ette rajatavale trepikojale projekteerida ajaloolist katusejoont (jälg

seinal nähtav) järgiv viilkatus (vt 4.4.17. ja tööjoonised).

11

10. Põhimahu katusekandmik. 11. Veski-osa katusekandmik.

12. Katused N-küljel. 13. Katusekate koos algsete sarikaotstega.

14. N-poolse hoonemahu räästas. 15. Kahjustused.

12

4.3. Korstnad ja küttekolded

KIRJELDUS

o Korsten nr 1 paikneb katuse S-küljel vahetult W-viilu lähistel. Punastest tellistest

korstnapitsil on astmeline ülaosa ja sokkel (foto 16). Korstnajalg on pööningu

osas laotud krohvimata silikaatkividest (foto 17).

o Korsten nr 2 paikneb katuse S-küljel. Punastest tellistest korstnapitsil on

astmeline ülaosa ja sokkel (foto 18). Korstnajalg on pööningu osas laotud

krohvimata silikaatkividest (foto 19). Ruumis nr 9/10 on korstnajalg märgatavalt

laiem ja krohvitud ning viimistletud valge värviga (foto 20).

o Korsten nr 3 paikneb katuse N-küljel. Punastest tellistest korstnapitsil on

astmeline ülaosa ja sokkel (foto 21). Korstnajalg on pööningu osas laotud

krohvimata silikaatkividest (foto 22). Ruumis nr 9/10 on korstnajalg märgatavalt

laiem ja krohvitud ning viimistletud valge värviga (foto 20).

o Korsten nr 4 näol on tegemist kõrge 4-tahulise ülespoole aheneva paekividest

vabrikukorstnaga, mille ülaosa on laotud punastest tellistest. Korstna sokli- ja

keskosa (ülaosa vajab veel lähemat uurimist) on kaetud klambrite ja

raudtrossidega fikseeritud voodermüüritisega. (Foto 23) Paekividest korstnajalg

on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud mitmes kihis valge lubivärviga.

Ruumis nr 1 on korstnajala sisse müüritud mitmeid metalldetaile. (Foto 24).

o Ahi nr 1 ruumis nr 9 näeb kerisahju moodi välja (foto 25).

o Pliit nr 1 koos soemüüriga ruumis nr 16 (foto 26).


o Ahi nr 2 ruumis nr 20: sileplekiga kaetud ümarahi (foto 28).



o Ahi nr 3 ruumis nr 22: sileplekiga kaetud ümarahi (foto 30).

SEISUKORD

o Korsten nr 1 ja nr 2 pitsi seisukord on halb – kivide vahelt mört osaliselt välja

pudenenud, üksikud kivid alla varisenud, osad kivid kahjustunud. Korstnajala

seisukord tundub visuaalsel vaatlusel olevat rahuldav.

o Korsten nr 3 pitsi seisukord on üldiselt rahuldav, va S-külje ülaosa, kust on

mõned kivid alla pudenenud. Korstnajala seisukord tundub visuaalsel vaatlusel

olevat rahuldav.

o Korsten nr 4 seisukord on halb: ülaosas tellised kahjustunud ja osaliselt alla

varisenud, vertikaalmõrad; allpool on kivide vahesid mördiga vuugitud; sokli

alaosas voodermüüritis osaliselt alla varisenud. Klambrid ja trossid

korrodeerunud. Korstnajalas vertikaalmõrad, viimistluskihid osaliselt irdunud.

o Ahi nr 1 seisukord on rahuldav.

o Pliit nr 1 koos soemüüriga on rusudes.

o Pliit nr 2 koos soemüüriga seisukord on halb – pliidiraud puudub.

o Ahjude nr 2 ja 3 seisukorda ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik hinnata. Plekk ja

metalldetailid on korrodeerunud.

o Pliit nr 3 ja 4 seisukord on avariiline. Soemüüri seisukorda ei ole visuaalsel

vaatlusel võimalik hinnata.


Väikeste korstnapitside ja –jalgade tehnilise seisukorra hinnang.

Suure korstna insenertehniline ekspertiis.

13

Korstnapitside plekist mütside tööjoonised.

Uute küttekollete tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.3.1. Säilitada korstnapitside ja -jalgade olemasolevad asukohad, kui ei ole lubatud

teisiti.

4.3.2. Vajadusel on lubatud korstnajalgade ja –pitside (nr 1-3) olemasolevate eeskujul

uuesti üles ladumine (vt tehnilise seisukorra hinnang). Korstnapitsid laduda punastest

tellistest, mitte krohvida, korstnajalad krohvida lubikrohviga.

4.3.3. Paigaldada kõikidele korstnapitsidele võimalikult silmatorkamatud plekist mütsid

(vt tööjoonised).

4.3.4. Lubatud korsten nr 1 lammutamine.

4.3.5. Restaureerida korsten nr 4 kasutades selleks olemasolevatega võimalikult

sarnaseid kive. Metalldetailid töödelda roostetõrjevahendiga, kasutamiskõlbmatute

asemele valmistada olemasolevate eeskujul uued.

4.3.6. Lubatud korsten nr 4 jalga ruumis nr 1 kamina rajamine (vt tööjoonised).

4.3.7. Lubatud ahi nr 1 nr 2 ja nr 3 ning pliit nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 koos soemüüriga

lammutamine ning uute küttekollete rajamine (vt tööjoonised). Säilitada ja taaskasutada

ahjude nr 2 ja 3 uksed.

16. Korstnapits nr 1. 17. Korstnajalg nr 1. 18. Korstnapits nr 2. 19. Korstnajalg nr 2.

20. Korstnate nr 2 ja 3 jalad ruumis nr 9/10. 21. Korstnapits nr 3. 22. Korstnajalg nr 3.

14

23. Korsten nr 4. 24. Korsten nr 4 jalg. 25. Ahi nr 1. 26. Pliit nr 1 soemüüriga.

27. Pliit nr 2 soemüüriga. 28. Ahi nr 2 ja pliit nr 3 soemüüriga.

29. Pliit nr 4 koos soemüüriga. 30. Ahi nr 3.

15

4.4. Vundament ja välisseinad

KIRJELDUS

Hoonel on suure tõenäosusega maa- ja/või paekividest vundament, mida välitööde

käigus ei avatud.

Hoone maa-, pae- ja telliskividest lubimördil laotud seinad on lubikrohvitud ning

viimistletud erinevatel aegadel eri tooni lubivärviga. Hoone vanema osa S- ja O-seinalt

leiti järgnevaid viimistluskihte: valge – söetükkidega hall – kollane – roosa (foto 31).

Hilisema osa W-seinalt: roosa – valge ning S-seinalt roosat. N-seinalt: valge – roosa –

valge. Seega võib järeldada, et viimati oli kogu ehitis viimistletud roosa lubivärviga.

o S-fassaadi W-osa on liigendatud kahe vertikaalse, ülejäänud seinast veidi

taanduva pinnaga, kus asetsevad ülestikku 3 aknaava. Mõlemas reas on 2

alumist ava silikaattellistega kinni müüritud. Ülemised avad on laudadega kinni

löödud. O-poolse alumise akna kõrval rauast hobuse sidumise rõngas. (Foto 32)

S-fassaadi keskosas 4 laudadega suletud ning üks silikaatkividega kinni

müüritud aknaava ning 2 ukseava. Lisaks ülal viiluväljas ümaraken. Seina O-

osas III korruse kõrgusel 2 elektriisolaatorit. (Foto 33) S-fassaadi O-osas 3

kõrget ümarkaarset aknaava, milledest 2 alaosa on silikaatkividega kinni

müüritud. Lisaks 2 laudadega kinni löödud ja 2 silikaatkividega kinnimüüritud

aknaava. Ukseava sillus on valatud betoonist. Seina alaosas tehtud väiksemaid

parandusi tsementmördiga. (Foto 34)

o O-fassaadi ülaosas punaste tellistega suletud ava (siit kulges algselt ilmselt

härjatalli puidust praaga renn), mille all väljaulatuv kunagise vintsi jäänus ning

selle all omakorda pööninguluuk. Veidi allpool 2 S-kujulist seinaankrut. All

silikaatkividega kinni müüritud ukseava. (Foto 35) Keldri laienduse O-seinas

punaste tellistega kinnimüüritud aknaava (foto 36).

o Keldri laienduse maakividest N-sein on laotud hoone O-osa N-fassaadi ette

sulgedes pea täielikult seal asuva aknaava (vt foto 36). Aknaava kohal ning

sellest W-pool räästaaluses tsoonis 2 I-kujulist seinankrut. Keldri laienduse

krohvimata seinas (ilmselt ka algselt) paikneb 1 ukseava. (Foto 37)

o N-fassaadi eenduva mahu seinad on laotud maa- ja telliskividest. Hooneosa on

teadmata ajal kõrgendatud ladudes sellele tellistest viiluosa, rajades aga

külgmised seinakõrgendused puidust, mida katab väljastpoolt vertikaallaudis. O-

pool III korruse kõrgusel laudadega kinni löödud aknaava. N-seinas 4 laudadega

kinni löödud aknaava. I korruse kõrgusel 4 punaste tellistega kinni müüritud

ventilatsiooniava ning 1 S-kujuline seinaankur. Kõik seinad on olnud krohvitud.

(Fotod 14 ja 38).

o N-fassaadi W-osa (vt foto 7) pilt on kirju. Seinapinnas näeme siin mitmeid eri

aegadel kinnimüüritud avasid. Viimased sulgemised on tehtud silikaattellistega.

Lisaks 3 laudadega suletud aknaava. Seinal on näha ka siin kunagi olnud

juurdeehituse jälg ning kolm I-kujulist seinaankrut. Seinast väljub 2 metalltoru.

(Fotod 39-41)

o W-fassaadi viiluosa on rõhtsatest plankudest ning krohvitud. Viilu keskmes

laudadega kinni löödud aknaava. II korruse tsoonis 2 akna- ja 1 ukseava (samuti

laudadega suletud). Fassaadil on näha seal kunagi paiknenud juurdeehituse

(trepikoja?) jälge. (Foto 44)

16

SEISUKORD

Vundamendi seisukord vajab täpsustamist.

Seinte seisukord varieerub rahuldavast halvani:

o S-fassaadil leidub mitmeid vertikaalmõrasid ning kohatist viimistluskihtide

irdumist. Keskosa akendealuses tsoonis esineb ka kivikahjustusi.

o O-fassaadil ulatuslikud viimistluskihtide irdumised, mõrad krohvipinnas.

Seinaankrud korrodeerunud. Keldri laienduse O-seinal samuti viimistluskihtide

kaod.

o Keldri laienduse N-seina seisukord on rahuldav. Kivide vahelt mört osaliselt

välja pudenenud. Tahapoole jäävas seinas olevad seinaankrud on korrodeerunud,

krohvikiht osaliselt irdunud.

o N-fassaadi eenduva mahu seinte seisukord on rahuldav. Esineb üksikuid

vertikaalpragusid. Krohvi- ja viimistluskihid suures ulatuses irdunud.

o N-fassaadi W-osa seinas leidub ohtralt mõrasid. Kõige suurem vertikaalpragu on

hoone esimese ja teise ehitusetapi vahel (foto 42). Sellest veidi O-pool

soklitsoonis varinguala (foto 43).

o W-fassaadi viiluosalt on krohv pea täielikult alla varisenud. Fassaadi kiviosa

seisukorda võib lugeda rahuldavaks.


Vundamendi insenertehniline ekspertiis selgitamaks välja, kas seintes leiduvate

pragude tekkepõhjuseks on vundamendi ebastabiilsus. Ühtlasi selgitada välja, kas

seintele on tarvis paigaldada lisa-müüriankruid. Anda lahendused vundamentide

ja seinte stabiliseerimiseks.

Uue vintsi tööjoonised.

W-fassaadile trepikoja rajamise tööjoonised.

W-fassaadile I korruse tasapinda ukseava ja avatäite rajamise tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.4.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused,

mis muudavad hoone algset kehandit, ei ole lubatud.

4.4.2. Uute avade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti.

4.4.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali (kivid, krohv,

viimistlus).

4.4.4. Restaureerimisel ja parandamisel kasutada olemasolevatega sarnaseid kive.

4.4.5. Eemaldada kõik hilisemad tsementmördiga tehtud parandused. Teha vajalikud

lubimördi ja –krohvi parandused.

4.4.6. Kasutatav lubimört ja -krohv olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt

võimalikult originaalilähedane.

4.4.7. Kõik lubikrohvitud välisseinad viimistleda soovituslikult punakasroosa

lubivärviga (värvitooni eeskujuks võtta olemasolevad värvisäilmed).

4.4.8. Avada kõik silikaattellistega suletud avad.

4.4.9. Valmistada puuduvad avatäited (vt pt 4.5 ja 4.6.).

4.4.10. Vajadusel paigaldada müüriankruid (vt insenertehniline ekspertiis).

4.4.11. Eemaldada S-fassaadi keskosa seinalt elektriisolaatorid.

4.4.12. Taastada O-fassaadil olnud vints (vt tööjoonised).

4.4.13. Kõikide seinaankrute nähtavad osad töödelda roostetõrjevahendiga.

4.4.14. Keldri laienduse N-seina mitte krohvida, kivide vahed vuukida vajadusel

lubimördiga.

4.4.15. N-fassaadi eenduva mahu N-sein jätta soovitatavalt selliseks nagu me seda hetkel

17

näeme – ehitusetapid ja kihid nähtavad.

4.4.16. Eemaldada N-fassaadi W-osa seinalt 2 metalltoru.

4.4.17. W-fassaadi ette lubatud ajaloolist juurdeehituse katusejoont järgiva trepikoja

rajamine (vt tööjoonised).

4.4.18. W-fassaadi I korruse tasapinda lubatud ukseava rajamine (vt tööjoonised).

4.4.19. Leida lahendus S-fassaadil erinevatest perioodidest pärinevate viimistluskihtide

sondaažiriba eksponeerimiseks.

31. Viimistluskihid S-seinal. 32. S-fassaadi W-osa. Hobuse sidumise rõngas.

33. S-fassaadi keskosa. 34. S-fassaadi O-osa.

35. S-fassaad. 36. Keldri laienduse O-sein.

18

37. Keldri laienduse N-sein. 38. N-fassaadi eenduv maht.

39. N-fassaadi W-osa 1. 40. N-fassaadi W-osa 2. 41. N-fassaadi W-osa 3.

42. Mõra N-fassaadil. 43. Varisenud kivid. 44. W-fassaad.

19

4.5. Välisuksed (VU)

KIRJELDUS

VU1: S-fassaadil viib ruumi nr 8. Uksel on algne leng ning 2 vertikaallaudadest

puitpõõnadel ukselehte, mille väliskülge katab horisontaalne kollakaspruuni värviga

viimistletud profileeritud punnlaudis. Sisekülje viimistlus on hall linaõlivärv, millel

veskimehe poolt kriidiga tehtud märkused. Väärtuslikud metallmanused: 4 hingetappi, 4

latthinge, riivi alus vastusega. (Fotod 45 ja 46)

VU2: S-fassaadil viib ruumi nr 6. Uksel on algne leng ning 2 vertikaallaudadest

puitpõõnadel ukselehte, mille väliskülge katab horisontaalne kollakaspruuni värviga

viimistletud profileeritud punnlaudis. Sisekülje viimistlus on hall linaõlivärv.

Väärtuslikud metallmanused: 4 hingetappi, 4 latthinge, karplukk, lukusilt. (Fotod 47 ja

48)

VU3: S-fassaadil viib ruumi nr 1. Kahe lehega vertikaallaudadest, väljastpoolt

profileeritud diagonaalse punnlaudisega kaetud nõukogude perioodist pärinev uks (foto

49).

VU4: O-fassaadil viib ruumi nr 4. Ukseava on silikaattellistega kinni müüritud, ukseleht

puudub. Ava kohal pikk metallsiin, millel liikuv vertikaallaudadest lükanduks.

Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 50)

VU5: O-fassaadi kahe lehega pööninguluuk. Luugil on algne leng ning ilmselt 2

hilisemat päritolu vertikaallaudadest ukselehte. Väärtuslikud metallmanused: 2

hingetappi, 4 latthinge. (Foto 51)

VU6: Rauduks ühes rauast lengiga N-fassaadil viib ruumi nr 4a (foto 52).

VU7: Kinnimüüritud ukseava N-fassaadil (foto 53).

VU8: Ukseava W-fassaadi II korrusel (algselt trepikoja ja koridori vaheline uks) viib

ruumi nr 18. Säilinud on algne leng, kuid ukseleht puudub (ava on laudadega kinni

löödud). Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 54)

SEISUKORD

VU1 seisukord on mitterahuldav: lengi alumine raampuu puudub, ukselehtedel leidub

mehaanilisi ja niiskuskahjustusi, metallmanused korrodeerunud.

VU2 seisukord on mitterahuldav: lengi alumine raampuu puudub, leng on ära vajunud,

ukselehtede alaosa niiskuskahjustustega, metallmanused korrodeerunud.

VU3 seisukord on rahuldav, metallmanused korrodeerunud.

VU4 lükanduks on täielikult amortiseerunud, siin ja metallmanused korrodeerunud.

VU5 seisukord on rahuldav, metallmanused korrodeerunud.

VU6 on korrodeerunud.

VU8 lengi seisukord on rahuldav, metallmanused korrodeerunud.


Uute lengide, uste ja metallmanuste tööjoonised.

VU5 avasse kolmese ruudujaotusega topeltraamidega (4 raami) akna rajamise

tööjoonised.

Lisauste tööjoonised (lubatud ka moodsad lahendused nt klaas).

ERITINGIMUSED

4.5.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed avatäited koos nende juurde kuuluvate

väärtuslike metallmanustega. Puuduvad manused valmistada olemasolevate eeskujul või

ajastu analoogidele tuginedes (vt tööjoonised).

4.5.2. Uute ukseavade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti

20

(vt 4.4.18).

4.5.3. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase

ristlõikega kvaliteetse puiduga.

4.5.4. Kõigi uute uste ja nende metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.

4.5.5. Kõik ukselehed ja lengid kruntida linaõlikrundiga ning viimistleda soovituslikult

halli linaõlivärviga. Metallmanused töödelda roostetõrjevahendiga.

4.5.6. Eemaldada VU1 ja VU2 välisküljelt horisontaalne punnlaudis.

4.5.7. Lubatud VU3 ja VU6 eemaldamine ning uue sobiva ukse koos lengi ja

metallmanustega rajamine (vt tööjoonised).

4.5.8. Avada VU4 ukseava, rajada avasse uus sobiv uks koos lengi ja metallmanustega

(vt tööjoonised). Korrastada siin ja rajada olemasoleva eeskujul uus lükanduks.

4.5.9. Säilitada ja korrastada VU5 leng ja metallmanused. Lubatud uute ukselehtede

valmistamine (võimalik avada ja sulgeda väljastpoolt). Avasse lubatud kolmese

ruudujaotusega topeltraamidega (4 raami) akna paigaldamine (vt tööjoonised).

4.5.10. Lubatud VU7 ukseava avamine ning sinna sobiva uue ukse koos lengi ja


4.5.11. Rajada VU8 uus sobiv ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).

4.5.12. Kõikidesse ukseavadesse lubatud olemasolevatest ustest sissepoole

soojapidavuse tõstmise eesmärgil sobivate lisauste paigaldamine (vt tööjoonised).

45. VU1 väljast. 46. VU1 seest.

21

47. VU2 väljast. 48. VU2 seest. 49. VU3.

50. VU4. 51. VU5.

52. VU6. 53. VU7. 54. VU8.

22

4.6. Aknad (A)

KIRJELDUS

Hoonel on säilinud mitmeid algseid aknalenge, kuid vaid 3 topelt ümarkaarset ja 1

kolmese ruudujaotusega aknaraam. Suur osa aknaavasid on valdavalt nõukogude

perioodil kinni müüritud. Lengid on olnud viimistletud halli ja kollakaspruuni

linaõlivärviga.

A1 ja A2: laudadega kinnilöödud aknaava S-fassaadi W-osas II korrusel. Säilinud leng.

(Foto 55)

A3, A4, A5 ja A6: silikaatkividega kinni müüritud aknaava S-fassaadi W-osas I

korrusel. (Foto 55)

A7: ümar aknaava S-fassaadi keskosa viiluväljas. Leng ja raamid puuduvad. (Foto 56)

A8, A9, A10, A11: laudadega kinnilöödud aknaava S-fassaadi keskosas III ja II

korrusel. Säilinud leng. (Foto 56)

A12: silikaatkividega kinni müüritud aknaava S-fassaadi keskosas. (Foto 56)

A13: laudadega kinnilöödud ümarkaarne aknaava S-fassaadi O-osas ukse kohal.

Säilinud impostiga leng ning 2 ümarkaarset kolmese ruudujaotusega raami. (Fotod 57 ja

58)

A14: ülaosas laudadega kinnilöödud ning alaosas silikaatkividega kinni müüritud

ümarkaarne aknaava S-fassaadi O-osas. Säilinud impostiga leng, 2 ümarkaarset kolmese

ruudujaotusega raami ning 1 kolmese ruudujaotusega raam. (Fotod 57 ja 59)

A15: ülaosas laudadega kinnilöödud ning alaosas silikaatkividega kinni müüritud

ümarkaarne aknaava S-fassaadi O-osas. Säilinud leng ja 2 ümarkaarset kolmese

ruudujaotusega raami. (Fotod 57 ja 60)

A16 ja A17: laudadega kinnilöödud aknaava S-fassaadi O-osas II korrusel. Säilinud

leng. (Foto 57)

A18 ja A19: silikaatkividega kinni müüritud aknaava S-fassaadi O-osas I korrusel. (Foto

57)

A20: punaste tellistega kinni müüritud aknaava keldri laienduse O-seinas (foto 61).

A21: laudadega kinnilöödud aknaava N-fassaadi O-osas II korrusel, jääb pea täielikult

keldri laienduse pultkatuse varju (fotod 36 ja 62).

A22: laudadega kinnilöödud aknaava N-poolse hoonemahu O-seinas III korrusel.

Säilinud leng ning seespool profileeritud piirdelauad. (Foto 63)

A23, A24, A25 ja A26: laudadega kinnilöödud aknaava N-poolse hoonemahu N-seinas

III ja II korrusel. Säilinud leng. (Foto 64)

A27: laudadega kinnilöödud aknaava N-fassaadi W-osas II korrusel. Säilinud leng. (Foto

65)

A28: silikaatkividega kinni müüritud aknaava N-fassaadi W-osas I korrusel. (Foto 65)

A29 ja A30: laudadega kinnilöödud aknaava N-fassaadi W-osas II korrusel. Säilinud

leng. (Foto 66)

A31, A32, A33 ja A34: silikaatkividega kinni müüritud aknaava N-fassaadi W-osas I

korrusel. (Foto 66)

A35: laudadega kinnilöödud aknaava W-fassaadi pööninguosas. Säilinud leng. (Foto 67)

A36 ja A37: laudadega kinnilöödud aknaava W-fassaadi II korrusel. Säilinud leng.

(Foto 67)

SEISUKORD

Säilinud lengide seisukord on rahuldav, osade lengide alumistel raampuudel esineb

pehastumist ja niiskuskahjustusi.

23


Uute lengide, ajastule omase jaotusega aknaraamide ja metallmanuste

tööjoonised (eeskuju võtta ajalooliselt fotolt nr 3).

Akende veeplekkide tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.6.1. Uusi aknaavasid ei ole lubatud rajada.

4.6.2. Säilitada ja restaureerida kõik olemasolevad lengid ja raamid.

4.6.3. Restaureerimisel kasutada võimalikult kõrgekvaliteedilist okaspuitu.

4.6.4. Lengid ja raamid kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – lengid

soovituslikult hallid, raamid valged. Välimistel raamidel klaasid kittida linaõlikitiga.

Sisemistele raamidele lubatud soovi korral pakettklaaside paigaldamine. Kui neid ei

paigaldata, siis ühekordsed klaasid kittida samuti linaõlikitiga.

4.6.5. Avada kõik kinnimüüritud aknaavad.

4.6.6. A1, A2, A8, A9, A10, A11, A16, A17, A22, A23, A24, A25, A26, A27, A29,

A30, A35, A36 ja A37 avasse valmistada kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4

raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.7. A3, A4, A5, A6, A18, A19, A31, A32, A33 ja A34 avasse valmistada leng ja

neljase ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.8. A7 avasse valmistada leng ning neljase ruudujaotusega topeltraamid (2 raami)

koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.9. A12 ja A21 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4

raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised. A21 saab valguse keldri laienduse

katusele paigaldatavast katuseaknast (vt 4.2.8.).

4.6.10. A13 avasse valmistada neljase ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos

metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.11. Avada A14 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Valmistada puuduv impostiga

lengiosa ja 7 kolmese ruudujaotusega raami koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.12. Avada A15 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Taastada lengi ülaosas

puuduv impost ning valmistada ava alumisse ossa puuduv impostiga leng. Valmistada

kolmese ruudujaotusega topeltraamid (8 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.13. A20 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (6 raami)


4.6.14. A28 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami)


4.6.15. Paigaldada kõikidele akendele veeplekid.

24

55. A1, A2, A3, A4, A5, A6. 56. A7, A8, A9, A10, A11, A12.

57. A13, A14, A15, A16, A17, A18, A19.

58. A13 seest. 59. A14 seest. 60. A15 seest.

25

61. A20. 62. A21 seest. 63. A22 seest.

64. A23, A24, A25 ja A26. 65. A27 ja A28. 66. A29, A30, A31, A32, A33 ja

A34.

67. A35, A36 ja A37.

26

4.7. Siseuksed (SU)

KIRJELDUS

Enamus hoone siseustest on hävinenud. Säilinud on vaid lengid.

SU1: vertikaallaudadest puitpõõnadel kahe lehega uks ruumide nr 1 ja 6 vahel.

Viimistletud halli linaõlivärviga. Väärtuslikud metallmanused: 4 latthinge, 4 hingetappi.

(Foto 68)

SU2: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks ruumide nr 1 ja 3 vahel. Viimistletud halli

linaõlivärviga. Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi. (Foto 69)

SU3: leng ruumide nr 1 ja 2 vahel. Viimistletud halli linaõlivärviga. Väärtuslikud

metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 70)

SU4: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks ruumide nr 1 ja 2 vahel. Viimistletud halli

linaõlivärvi ja valge lubivärviga. Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi.

(Foto 71)

SU5: silikaatkividega kinnimüüritud ukseava ruumide nr 4a ja 5 vahel (foto 72).

Vertikaallaudadest puitpõõnadel uks on hetkel irdne. Väärtuslikud metallmanused: 2

latthinge, 1 hingetapp (seinas). (Foto 73)

SU6: kõrge ava ruumide nr 1 ja 5 vahel on suletud osaliselt vertikaallaudisega (foto 74).

SU7: leng ruumide nr 6 ja 7 vahel (foto 75).

SU8: ava ruumide nr 6 ja 8 vahel (foto 76). Leng on avast välja lõhutud (foto 77).

Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi.

SU9: leng ruumide nr 6 ja 9 vahel. Viimistletud halli linaõlivärviga. Väärtuslikud

metallmanused: 2 hingetappi. (Foto 78)

SU10: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks ruumist nr 12 pööningu O-poolsesse ossa.

Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi, kramp. (Foto 79)

SU11: vertikaallaudadest puitpõõnadel uks pööningul ruum nr 13 ees. Väärtuslikud

metallmanused: 2 latthinge, 2 hingetappi. (Foto 80)

SU12: leng ruumide nr 15 ja 16 vahel, millesse on hiljem lisatud lihtsam lisaleng (foto

81). A27 ja A29 on seestpoolt suletud pooleks saetud ukselehega, mis võib pärineda

siinsest avast (foto 82). Väärtuslikud metallmanused: 2 latthinge, 1 link.

SU13: leng ruumide nr 16 ja 18 vahel. Väärtuslikud metallmanused: 2 hingetappi. (Foto

83).


84).

SU15: leng ruumide nr 18 ja 19 vahel. (Foto 85).


86).


87).

SU18: leng ruumide nr 18 ja 22 vahel. (Foto 88).

SU19: leng ruumis nr 22 (foto 89).

Ruum nr 1 O-seina orvas ruumi nr 4 viiv punaste tellistega kinni müüritud ukseava (foto

113).

SEISUKORD

Siseuste ja lengide seisukord on üldiselt rahuldav. Metallmanused korrodeerunud.

SU4 leng avast välja vajunud.

SU11 leng on koos ruumi S-seinaga tugevalt ära vajunud nii, et ukselehte ei ole võimalik

avasse paigaldada.

27


Uute lengide, uste ja metallmanuste tööjoonised.

Uste värvilahendus sisekujundusprojektis.

SU6 avatäite tööjoonis.

ERITINGIMUSED

4.7.1. Uusi ukseavasid ei ole lubatud rajada.

4.7.2. Säilitada ja restaureerida kõik algsed lengid, uksed ja metallmanused (SU1, SU2,

SU3, SU4, SU5, SU7, SU8, SU9, SU10, SU11, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16,

SU17, SU18 ja SU19).


4.7.4. Kõikide uute lengide, uste ja metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.

4.7.5. Lengid ja ukselehed kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – SU1.

SU2, SU3, SU4 ja SU9 soovituslikult halli linaõlivärviga; SU5, SU6, SU7, SU8, SU12,

SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja SU19 vastavalt sisekujundusprojektis ette

nähtud värvitooniga. SU10 ja SU11 mitte viimistleda.

4.7.6. Valmistada SU3, SU7, SU9, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja

SU19 lengile uus vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).

4.7.7. Avada kinnimüüritud SU5 ava ja paigaldada ukseleht omale kohale.

4.7.8. Valmistada SU6 sobiv avatäide (vt tööjoonis).

4.7.9. Taastada lammutatud SU8 leng, valmistada lengile uus vertikaallaudadest ukseleht

koos metallmanustega (vt tööjoonised).

4.7.10. SU11 leng vajab koos ruum nt 13 S-seinaga sirgeks rihtimist (vt 4.9.13.).

4.7.11. Eemaldada SU12 avast lisaleng. Valmistada uus vertikaallaudadest ukseleht,

metallmanused võtta A27 ja A29 avasse naelutatud pooleks saetud ukselt. Puuduvad

manused valmistada tööjooniste eeskujul.

4.7.12. Lubatud avada ruum nr 1 O-seina orvas kinni müüritud ukseava ning paigaldada

sinna uus leng ja vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).

68. SU1. 69. SU2. 70. SU3.

28

71. SU4. 72. SU5 ava. 73. SU5 ukseleht.

74. SU6 ava. 75. SU7. 76. SU8 ava. 77. SU8 lengi jäänused.

78. SU9. 79. SU10. 80. SU11.

29

81. SU12. 82. Lõhutud ukseleht A27 avas. 83. SU13.

84. SU14. 85. SU15. 86. SU16.

87. SU17. 88. SU18. 89. SU19.

30

4.8. Laed

KIRJELDUS

Ruum nr 1: metallist I-taladel punastest tellistest võlvidega lagi. Krohvitud

lubikrohviga, viimistletud halli ja valge lubivärviga. Lage toetavad 3 massiivset ristipidi

asetsevat I-tala, millest kahte toetab omaltpoolt veel vertikaalne malmist sammas. (Foto

90)

Ruum nr 2: betoonist valatud metallist I-taladel lagi mida toetavad omakorda ristipidi

asetsevad suuremad I-talad. Viimistletud valge lubivärviga. (Foto 91)

Ruum nr 3: punastest tellistest kahe ristvõlviga lagi on krohvitud lubikrohviga ning

viimistletud valge lubivärviga (foto 92).

Ruum nr 4a: kahel metallist I-talal külg-külje kõrval laudadest lagi (foto 93).

Ruum nr 4: punastest tellistest kuue ristvõlviga lagi on algselt olnud krohvitud ning

viimistletud valge lubivärviga. Võlvikuid toetavad 2 paekividest ümarsammast (foto 94).

W-poolsest keskmisest võlvikust suundub diagonaalis alla metallist toru (foto 95).

Ruum nr 5: metallist I-taladel külg-külje kõrval laudadest lagi. Viimistletud valge

lubivärviga. (Foto 96)

Ruum nr 6: betoonist valatud metallist I-taladel lagi on viimistletud valge lubivärviga

(foto 97). Ruumi nr 9 viiva trepikäigu kohal valgeks lubjatud laudlagi (foto 98).

Ruum nr 7: betoonist valatud metallist I-taladel lagi on viimistletud valge lubivärviga.

Lage toetab üks ristipidine I-tala, mille all omakorda vertikaalne I-tala. (Foto 99).

Ruum nr 8: lae õlgedest punutud köitesse mässitud ümarpalgid on krohvitud

lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga. Lae N-osas metallist I-tala. (Foto 100)

Ruum nr 9 ja 10: betoonist valatud metallist I-taladel laed on viimistletud valge

lubivärviga (fotod 20 ja 101).

Ruum nr 11: puittaladele toetuv külg-külje kõrval laudadest viimistlemata lagi (foto

102).

Ruum nr 12 lagi puudub.

Ruum nr 13: puittaladele toetuv viimistlemata kaaslaudislagi (foto 103).

Ruum nr 14: puittaladele toetuv külg-külje kõrval laudadest lagi.

Ruum nr 15: kahele puittalale toetuv külg-külje kõrval laudadest lagi on viimistletud

valge lubivärviga (foto 104).

Ruum nr 16: lubikrohvitud laudlagi on viimistletud valge lubivärviga (foto 105).

Ruum nr 17: viimistlemata kaaslaudislagi (foto 106).

Ruum nr 18: puittaladele toetuv valge lubivärviga viimistletud kaaslaudislagi (foto

107).

Ruum nr 19: punnlaudisega kaetud laed on viimistletud ookerkollase ja sinakasroheka

linaõlivärviga (foto 108).

Ruum nr 20: nõukogude perioodist pärinev laudlagi (foto 109).

Ruum nr 21: valge lubivärviga viimistletud kaaslaudislagi (foto 110).

Ruum nr 22: punnlaudisega kaetud laed on viimistletud heledat tooni linaõlivärviga

(foto 111).

SEISUKORD

Ruum nr 1 lae seisukorda võib lugeda rahuldavaks. Keskosas suhteliselt suur sisse

lõhutud auk, N-osas 2 väiksemat läbi murtud ava ja 1 lage läbistav metalltoru.

Metalldetailid korrodeerunud, viimistluskihid osaliselt irdunud.

Ruum nr 2, nr 3, nr 6, nr 7, nr 9 ja nr 10 lae seisukord on rahuldav. Metalldetailid

korrodeerunud.

Ruum nr 4a laelaudisel esineb niiskuskahjustusi, metalltalad korrodeerunud.

31

Ruum nr 4 laes üksikud kivid kahjustunud, krohv ja viimistluskihid

irdunud/eemaldatud.

Ruum nr 5 lae seisukord on rahuldav, esineb kergemaid niiskuskahjustusi.

Ruum nr 8 lae seisukord on rahuldav, krohvis leidub peenemaid mõrasid, N-osas

metalltala vahetus läheduses esineb väiksemaid krohvivaringuid. Metalltala

korrodeerunud.

Ruum nr 11, nr 12, nr 13, nr 14, nr 15, nr 17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 21 ja nr 22 lae

seisukord on hea.

Ruum nr 16 laes esineb krohvikahjustusi.


Uute lagede tööjoonised.

Ruum nr 2 lakke trepi tarbeks rajatava ava tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.8.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed laed ja nende tarindusviis kasutades selleks

olemasolevaga võimalikult sarnast materjali ja ajaloolisi töövõtteid. Säilitada

võimalikult palju originaalmaterjali.

4.8.2. Korrastada ruum nr 1 lagi. Sulgeda laes olevad avad/augud. Töödelda metallist

laetalad ja malmsammas roostetõrjevahendiga. Lubatud tellisvõlvide eksponeerimine.

Kui telliseid ei soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning viimistleda

soovituslikult halli lubivärviga (toon vt vanemad viimistluskihid). Metalldetailid (sh

malmsammas) viimistleda soovituslikult halli linaõlivärviga.

4.8.3. Korrastada ruum nr 2 lagi, metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga ja

viimistleda soovituslikult halli linaõlivärviga. Lagi viimistleda valge lubivärviga.

4.8.4. Lubatud ruum nr 2 lakke pööningukorrusele viiva trepi tarbeks ava rajamine (vt

tööjoonised).

4.8.5. Korrastada ruum nr 3 lagi, teha vajalikud krohviparandused, viimistleda valge

lubivärviga.

4.8.6. Lubatud ruum nr 4a lae lammutamine ja uue rajamine (vt tööjoonised).

4.8.7. Korrastada ruum nr 4 lagi. Eemaldada metalltoru. Lubatud tellisvõlvide

eksponeerimine. Kui telliseid ei soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning

viimistleda valge lubivärviga. Paekivist tugisambaid mitte krohvida.

4.8.8. Korrastada ruum nr 5 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga. Laudis

viimistleda valge lubivärviga.

4.8.9. Korrastada ruum nr 6, nr 7 ja nr 8 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga.

Lagi viimistleda valge lubivärviga.

4.8.10. Ruum nr 7 lage toetav vertikaalne tala töödelda roostetõrjevahendiga ja värvida

linaõlivärviga.

4.8.11. Lubatud ruum nr 9 lae / nr 10 põranda lammutamine. Ruum nr 10 lagi

korrastada. Viimistleda valge lubivärviga.

4.8.12. Ruum nr 11, nr 13 ja nr 17 lage mitte viimistleda.

4.8.13. Ruum nr 15, nr 18 ja nr 21 lagi viimistleda valge lubivärviga.

4.8.14. Teostada ruum nr 16 laes vajalikud lubikrohviparandused, viimistleda valge

lubivärviga.

4.8.15. Ruumis nr 19 ja 22 lubatud punnlaudislagede asendamine lubikrohvitud ja valge

lubivärviga viimistletud lagedega.

4.8.16. Lammutada ruum nr 20 lagi. Asendada see lubikrohvitud ja valge lubivärviga

viimistletud laega.

32

90. Ruum nr 1 lagi. 91. Ruum nr 2 lagi.

92. Ruum nr 3. 93. Ruum nr 4a lagi.

94. Ruum nr 4. 95. Metalltoru ruum nr 4 laes.

33

96. Ruum nr 5 lagi. 97. Ruum nr 6. 98. Ruum nr 6 laudlagi.

99. Ruum nr 7. 100. Ruum nr 8 lagi.

101. Ruum nr 10. 102. Ruum nr 11 lagi. 103. Ruum nr 13 lagi.

104. Ruum nr 15 lagi. 105. Ruum nr 16 lagi. 106. Ruum nr 17.

34

107. Ruum nr 18.

108. Ruum nr 19 lagi. 109. Ruum nr 20.

110. Ruum nr 21 lagi. 111. Ruum nr 22.

35

4.9. Siseseinad ja viimistlus

KIRJELDUS

Hoone sisemised vaheseinad on valdavalt rajatud punastest tellistest ja paekivist.

Ruum nr 1: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga. W-seina

S-osas kinnimüüritud ava. Seina N-osas pealt lahtine tellistest lõõr. Risti üle ruumi

jooksevad 2 massiivset metallist I-tala, mida toetavad 3 malmsammast (foto 112). Kaks

lühemat sarnast tala asuvad O-seinas paiknevas orvas ja selle ees (foto 113). Samas ka

ruumi nr 4 viiv punaste tellistega kinni müüritud ukseava (hetkel osaliselt lahti murtud).

Ruum nr 2: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (foto

114).

Ruum nr 3: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (vt foto

92).

Ruum nr 4a: S-seinas 2 segmentkaarset ava; seinapind krohvitud lubikrohviga ning

viimistletud valkjaskollase lubivärviga (foto 115). Maakividest O-sein on viimistlemata

(foto 116). W-seinas 2 kinnimüüritud ava (N-poolne on SU5); maakividest sein on

viimistlemata (foto 117). N-sein on samuti maakividest ja viimistlemata.

Ruum nr 4: seinad on olnud krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga.

(Vt fotod 94 ja 95) N-poolse võlviku W-seinas punaste tellistega ruumi nr 1 viiv kinni

müüritud ukseava (hetkel osaliselt lahti murtud) [foto 118]. Keskmise võlviku W-seinas

kahe üksteise „sisse jooksva“ kinni müüritud kaarava jälg (foto 119).

Ruum nr 5: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga.


97).


99).


120).

Ruum nr 9 / 10: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga (vt

fotod 20 ja 101).


121).

Ruum nr 12: O-, W- ja N-sein krohvitud lubikrohviga, S-sein on krohvimata (foto 122).

W-seinas näha algse otsaviilu aknaava kontuuri (foto 123).

Ruum nr 13: ruumi kesk- ja S-osa puitseinu katab horisontaalne pruun punnlaudis (foto

124). Ruumi N-osa tellisseinad on viimistletud valge lubivärviga (foto 125).

Ruum nr 14: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga.


126).

Ruum nr 16: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga, millel

leidub kahte tüüpi roosa horisontaaljoonega piiritletud trafarettmaalinguid (fotod 127 ja

128). Ruumi poolitab puitvahesein.

Ruum nr 17: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga ( vt

foto 106).


foto 107).

Ruum nr 19: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud valge lubivärviga millel

leidub mitmes kihis trafarettmaalinguid (fotod 129 ja 130). Ruumi poolitab puitvahesein.


foto 109).

36

Ruum nr 21: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud erinevat tooni

lubivärviga. W-seinas tellistest laotud kuivkäimla iste. (Foto 131).

Ruum nr 22: seinad on krohvitud lubikrohviga ja viimistletud erinevat tooni lubi ning

õlivärviga. Lisaks leiame seintelt tapeedikihte ning puitkiud- ja vineerplaate. (Fotod 111

ja 132).

SEISUKORD

Ruum nr 1, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 20 ja nr 21 seinte seisukord on halb, esineb

krohvi- ja viimistluskihtide kahjustusi ja irdumist ning mõrasid.

Ruum nr 2 seinte seisukord on rahuldav – esineb väiksemaid viimistluskihtide

kahjustusi, mõrasid. W-seinal tume masuudilaik, N-seinal tundmatu koostisega must

värv.

Ruum nr 3 O- ja S-seinalt on krohvi ja viimistluskihid suures osas irdunud (niiskus). N-

ja W-seina seisukord on rahuldav.

Ruum nr 4a, nr 5, nr 6, nr 12, nr 14, nr 17, nr 18, nr 19 ja nr 22 seinte seisukord on

rahuldav.

Ruum nr 4 seintelt on krohvi- ja viimistluskihid pea täielikult alla varisenud.

Ruum nr 13 seinte seisukord on rahuldav, va S-seina ära vajunud W-nurk.

Ruum nr 15 viiva ava sillus on avariiline – tellised osaliselt lahti/alla varisemas. Seintes

leidub mõrasid; W-seinas ukseava juures ja N-seinas aknaava silluses suhteliselt lai

mõra. Viimistluskihid kahjustunud.

Ruum nr 16 seinte seisukord on rahuldav, puitvahesein osaliselt lammutatud.


Siseviimistlusprojekt.

Rõdude tööjoonised.

Uute siseseinte tööjoonised.

Viimistluskihtide uuringud ruumides nr 16-22.

ERITINGIMUSED

4.9.1. Säilitada kõik olemasolevad siseseinad.

4.9.2. Seintesse uute avade tegemine ei ole lubatud.

4.9.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali.


4.9.5. Kasutatav mört olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt võimalikult

originaalilähedane.

4.9.6. Seinte viimistlemisel kasutada naturaalseid materjale (vt siseviimistlusprojekt).

4.9.7. Korrastada ruum nr 1 seinad, teha vajalikud krohviparandused. Eemaldada W-

seina N-osast pealt lahtine lõõr. Eemaldada 2 risti üle ruumi jooksvat I-tala ja 3

malmsammast. Leida neile koht rajatava rõdu tugedena. O- ja S-seina äärde lubatud

rajada rõdu (vt tööjoonised). Sambad ja talad töödelda roostetõrjevahendiga ning

viimistleda halli linaõlivärviga. Lubatud O-seina orvas kinni müüritud ukseava avamine

ja sinna sobiva avatäite paigaldamine (vt 4.4.12.).

4.9.8. Korrastada ruum nr 2 seinad. Eemaldada must viimistluskiht.

4.9.9. Korrastada ruum nr 3, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 14, nr 15, nr 16, nr

17, nr 18, nr 19, nr 20, nr 21 ja nr 22 seinad.

4.9.10. Ruum nr 4a S-sein korrastada ja viimistleda olemasolevale võimalikult

ligilähedast tooni valkjaskollase lubivärviga. Ülejäänud seinad vajadusel vuukida, mitte

viimistleda. W-seinas lubatud S-poolse kinnimüüritud ava avamine.

4.9.11. Ruum nr 4 seinad on lubatud jätta viimistlemata. Vajadusel vuukida. Kui

37

soovitakse viimistleda, krohvida seinad uuesti lubikrohviga.

4.9.12. Viimistleda ruum nr 12 N-, O- ja W-sein valge lubivärviga, S-seina mitte

krohvida ega viimistleda.

4.9.13. Puhastada ruum nr 13 seinalaudis lahtisest mustusest, vajadusel asendada

puuduvad või amortiseerunud lauad olemasolevate eeskujul uutega. Rihtida sirgeks S-

sein. Tellisseinad viimistleda valge lubivärviga.

4.9.14. Likvideerida ruum nr 15sse viiva ava silluse avariiolukord. Vajadusel lubatud

silluse lammutamine ja samast materjalist uuesti üles ladumine.

4.9.15. Viia läbi ruumides nr 16 – 22 viimistluskihtide uuringud.

4.9.16. Lubatud ruumis nr 16 seinte viimistlemine nii, et mõlemast trafarettmaalingust

oleks sobivas kohas eksponeeritud fragment. Lubatud lammutada puidust vahesein.

4.9.17. Lubatud ruumis nr 19 seinte viimistlemine nii, et varasematest viimistluskihtidest

oleks sobivas kohas eksponeeritud sondaažiriba. Lubatud lammutada puidust vahesein.

4.9.18. Säilitada ja korrastada ruumis nr 21 kuivkäimla iste. Soovitatavalt võtta käimla

kasutusele vesiklosetina.

4.9.19. Ruumidesse nr 2, nr 7, nr 9/10, nr 16, nr 19, nr 20, nr 22 ning pööningu O- ja W-

ossa lubatud uute vaheseinte rajamine (vt tööjoonised).

112. Ruum nr 1. 113. Ruum nr 1 O-seina orv.

114. Ruum nr 2. 115. Ruum nr 4a S-sein.

38

116. Ruum nr 4a O-sein. 117. Ruum nr 4a W-sein.

118. Ruum nr 4 N-võlviku W-sein. 119. Ruum nr 4 keskmise võlviku W-sein.

120. Ruum nr 8. 121. Ruum nr 11.

39

122. Ruum nr 12 O- ja S-sein. 123. Ruum nr 12 W-sein.

124. Ruum nr 13 O-, S- ja W-sein. 125. Ruum nr 13 N- ja W-sein.

126. Ruum nr 15.

40

127. Trafarett 1 ruumis nr 16. 128. Trafarett 2 ruumis nr 16.

129. Viimistluskihid ruumis nr 19. 130. Trafarett ruumis nr 19.

131. Ruum nr 21. 132. Ruum nr 22.

41

4.10. Põrandad

KIRJELDUS

Ruum nr 1: muldpõrand (vt foto 112).

Ruum nr 2: tellistele valatud betoonpõrand keskel paikneva süvendiga (vt foto 114).

Ruum nr 3: algset paekiviplaatidest põrandat on hiljem parandatud betooniga. Põranda

S-osas ovaalne süvend. SO-nurgas seal kunagi paiknenud ilmselt mingit laadi mahuti

alus. (Vt foto 92).

Ruum nr 4a: põrandat katavad u 70x100 cm suurused paekiviplaadid (foto 133).

Põranda SW-nurgas kartulite elevaatorisse ajamise agregaat (vt foto 117).

Ruum nr 4: põrandat katavad loodusliku kujuga paekiviplaadid (fotod 94 ja 134).

Ruum nr 5: põrandat katavad lõigatud paekiviplaadid (foto 135).

Ruum nr 6: põrandat katavad lõigatud paekiviplaadid.

Ruum nr 7: betoonpõrand, mille SW-nurgas betoonist valatud vann (vt fotod 99 ja 136).

Ruum nr 8: 6-tahulistest tellistest põrand (foto 137).

Ruum nr 9 /10: betoonpõrandad (vt fotod 20 ja 101)

Ruum nr 11: laudpõrand (foto 138), samuti on laudpõrand siin asuval kivilael.

Ruum nr 12: laudpõrand (vt foto 122), milles kotiluuk (foto 139) ja 2 viljakolu (fotod

140 ja 141).

Ruum nr 13: laudpõrand (vt foto 124).

Ruum nr 14: laudpõrand, milles kahe destilleerimiskatla suud koos kaantega (foto 142).

Ruumidel nr 15 - 22: laudpõrandad.

SEISUKORD

Kuna pea kõikide ruumide põrandad on kaetud prahi- ja mustusekihiga ning ruumides

puudub valgustus, oli põrandate seisukorda välitööde käigus täpselt raske hinnata.

Ruum nr 1 ja nr 3 põrand on ebatasane.

Ruum nr 2, nr 4a, nr 4, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 12, nr 13 ja nr 15 - 22

põranda seisukord on visuaalsel vaatlusel rahuldav.

Ruum nr 5 põrandas osad paeplaadid puuduvad.

Ruum nr 14 põrandas osa laudist puudub.


Uute põrandate tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.10.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed põrandad, kui ei ole lubatud teisiti,

kasutades selleks olemasolevaga võimalikult sarnast materjali.

4.10.2. Puitpõrandad lubatud kas õlitada ja vahatada, lakkida või katta linaõlivärviga.

4.10.3. Rajada ruum nr 1 uus betoonist, puidust või paekiviplaatidest põrand (vt

tööjoonised).

4.10.4. Ruum nr 2, nr 9 ja nr 7 põrand lubatud katta uue sobiva põrandaga (vt

tööjoonised). Ruumis nr 7 lubatud betoonist valatud vanni lammutamine.

4.10.5. Eemaldada ruum nr 3 põranda SO-nurgast telliskividest rajatud alus. Eemaldada

põrandale valatud betoon. Korrastada paekiviplaatidest põrand. Ovaalse süvendi võib

katta nt tugevdatud klaasiga.

4.10.6. Korrastada ruum nr 4a põrand ja sellel paiknev kartulite elevaatorisse ajamise

agregaat.

4.10.7. Korrastada ruum nr 4, nr 6, nr 8, nr 11, nr 13 ja nr 15-22 põrand.

4.10.8. Korrastada ruum nr 5 põrand. Puuduvad paekiviplaadid valmistada

42

olemasolevate eeskujul.

4.10.9. Lubatud ruum nr 10 põranda lammutamine (vt 4.8.10.).

4.10.10. Korrastada ruum nr 12 põrand, kotiluuk ja viljakolud.

4.10.11. Korrastada ruum nr 14 põrand ning seal paiknevad kaks destilleerimiskatla suud

koos kaanega – töödelda roostetõrjevahendiga.

133. Ruum nr 4a põrand. 134. Ruum nr 4 põrand. 135. Ruum nr 5 põrand.

136. Ruum nr 7 põrand. 137. Ruum nr 8 põrand.

138. Ruum nr 11 põrand. 139. Kotiluuk ruumis nr 12.

43

140. Kolu 1 ruumis nr 12. 141. Kolu 2 ruumis nr 12.

142. Ruum nr 14 põrand ühes destilleerimiskatelde suudega.

44

4.11. Trepid

KIRJELDUS

Trepp 1 ruumis nr 1: lihtne nõukogude perioodist pärinev puidust trepp-redel (foto

143).

Trepp 2 ruumis nr 3: 3-astmeline paekivitrepp. Ülemine aste kõrgendatud betooniga.

(Foto 144)

Trepp 3 ruumis nr 4a: lihtne nõukogude perioodist pärinev puidust trepp-redel.

Trepp 4 ruumis nr 6: profileeritud paekiviastmetega (4) trepp (foto 145).

Trepp 5 ruumis nr 7: 2-astmeline betoontrepp (vt foto 136).

Trepp 6 ruumis nr 8: puidust trepp-redel ühe käsipuuga (foto 146).

Trepp 7 ruumis nr 9/10: lihtne nõukogude perioodist pärinev puidust trepp-redel.

Trepp 8 ruumis nr 2: 1-astmeline tellistrepp/aste (foto 147).

Trepp 9 ruumis 11: puidust trepp-redel ühe käsipuuga (foto 148).

Trepp 10 ruumis 15: 2-astmeline puidust trepp-redel (foto 149).

Trepp 11 ruumis nr 18: puidust trepp koos trepialuste panipaikadega (foto 150).

Trepp 12 ruumis nr 14: puidust trepp-redel kahe käsipuuga (foto 151).

Trepp 13 ruumis nr 13: puidust trepp-redel kahe käsipuuga (foto 152).

SEISUKORD

Trepp 1 üks käsipuu puudub, trepp lagunenud.

Trepp 2, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 seisukord on rahuldav.

Trepp 3 lagunenud.

Trepp 13 ülemise otsa kinnitus on algasendist lahti vajunud.


Uute treppide tööjoonised.

ERITINGIMUSED

4.11.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed trepid kasutades selleks olemasolevaga

võimalikult sarnast materjali.

4.11.2. Lammutada trepp 1 ning rajada koos rõduga (vt 4.9.7.) ruumist nr 1 ruumidesse

nr 2 ja 14 ligipääsu võimaldav uus trepp (vt tööjoonised).

4.11.3. Korrastada trepp 2, 4, 9, 12 ja 13. Puittrepid immutada naturaalse linaõliga.

4.11.4. Lammutada trepp 3, 10 ja 11 ning rajada uus sobiv trepp (vt tööjoonised).

4.11.5. Lubatud trepp 5 lammutamine ja soovi korral sobivamaga asendamine (vt

tööjoonised).

4.11.6. Lubatud trepp 6 lammutamine ja selle asemele uue samalaadse trepi rajamine (vt

tööjoonised). Säilitada ja korrastada käsipuu.

4.11.7. Lammutada trepp 7.

4.11.8. Korrastada trepp 8. Eksponeerida punane tellis.

4.11.9. Rajada trepp ruumide nr 1 ja 15 ühendamiseks; ruum nr 2 ühendamiseks

pööninguga (vt 4.8.4.) ja W-fassaadi ette rajatavasse uude trepikotta (vt 4.4.17.).

45

143. Trepp 1. 144. Trepp 2. 145. Trepp 4.



152. Trepp 13.

46

4.12. Sisustus

KIRJELDUS

Mitmete allpool välja toodud sisustuselementide ja masinate osade nimetused vajavad

edaspidist täpsustamist.

o Kartulite elevaatorisse ajamise agregaat (foto 153).

o Kaks läbi kolme korruse ulatuvat metallist needitud destilleerimiskatelt (fotod

142 ja 154).

o Kaks läbi kolme korruse ulatuvat puidust kartulielevaatorit (foto 155).

o Püülimasin 1 (foto 156).

o Osa elektrimootorist (foto 157).

o Jõuvõtuvõll 1 ja elevaator(?) (foto 158).

o Tõstetool (foto 159).

o Sõel raamiga (foto 160).

o 2 paari metallist hammasrattaid ja transmissioonivõlle veskikivide ringi

ajamiseks – jõumehhanismid (foto 161).

o 2 paari valatud veskikive (foto 162).

o Jahukirst (foto 163).

o Kolu 1 (foto 164).

o Kivitõrre kaane üks pool (foto 165).

o Ventilaator e tuulepass (foto 166).

o Kolu 2 koos puust toruga (foto 167).


o Jõuvõtuvõll 2 (foto 169).

o Transmissiooni võll (foto 170).

o Tõstetooli ülaosa (foto 171), millel ajalooline graffiti (foto 172).

o Püülimasin 2 ja jahutoru (foto 173).

o Elevaatori ülaosa ja (?)kast (foto 174).


o Elevaatori ülaosa (foto 176).

o Jõuvõtuvõll 3 ja rihmaratas (foto 177).

o Ülekande rihmarattad (foto 178).

o Tõrs (foto 179).

o Kartulipesu masin ja puust torud (foto 180).


o Transmissioonivõll rihmaratastega (foto 182).

SEISUKORD

o Kartulite elevaatorisse ajamise agregaadi kivi- ja betoonosas mõrad,

metalldetailid korrodeerunud.

o Kõik metallist sisustuselemendid on korrodeerunud.

o Sisustuselementide puitosade seisukord on üldiselt rahuldav, kohati halb –

purunenud. Osad elemendid on oma algselt kohalt eemaldatud.

ERITINGIMUSED

4.12.1. Säilitada, konserveerida/restaureerida ja eksponeerida kõik hoones säilinud

sisustuselemendid ja nende detailid.

4.12.2. Perspektiivis kaaluda jahuveski töökorda seadmist.

47

153. Kartulite elevaatorisse ajamise agregaat. 154. Destilleerimiskatlad.

155. Kartulielevaatorid. 156. Püülimasin 1. 157. Osa elektrimootorist.

158. Jõuvõtuvõll 1 ja elevaator(?). 159. Tõstetool. 160. Sõel raamiga.

48

161. Veskikivide jõumehhanismid. 162. 2 paari veskikive.

163. Jahukirst. 164. Kolu 1.

165. Kivitõrre kaane üks pool. 166. Ventilaator. 167. Kolu 2 koos puust toruga.

49

168. Kolu 3. 169. Jõuvõtuvõll 2.

170. Transmissiooni võll.

171. Tõstetooli ülaosa. 172. Graffiti. 173. Püülimasin 2 ja jahutoru.

174. Elevaatori ülaosa ja (?)kast. 175. Kolu 4. 176. Elevaatori ülaosa.

50

177. Jõuvõtuvõll 3 ja rihmaratas. 178. Ülekande rihmarattad 4.

179. Tõrs. 180. Kartulipesu masin ja puust torud.

181. Kolu 5. 182. Transmissioonivõll rihmaratastega.

4.13. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus

Muinsuskaitseameti kooskõlastatud või koostatud muinsuskaitse eritingimused

kehtivad viis aastat.

Muinsuskaitseamet võib mälestise või ehitise omaniku või valdaja kirjaliku

taotluse alusel pikendada muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse

tähtaega ühe korra kuni viie aasta võrra.

51

5. MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTE KOOND

4.1. Hoone ümbrus

4.1.1. Korrastada hoone vahetu ümbrus – eemaldada võsa ning seintele liiga lähedal kasvavad

puud-põõsad.

4.1.2. Teostada vertikaalplaneering.

4.1.3. Korrastada ramp (vt tööjoonised).

4.1.4. Eemaldada hoonest N-pool paiknev puhasti.

4.1.5. Lubatud hoonest NW-poole mudakonnade tiigi rajamine (vt planeering).

4.2. Katusekandmik ja – kate

4.2.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused on

keelatud, kui ei ole lubatud teisiti.

4.2.2. Säilitada ja restaureerida kõikide hoonemahtude ajalooline katusekuju ja tarindusviis.

4.2.3. Säilitada maksimaalselt katuste kandekonstruktsioonid, tagada kõikide elementide

kandevõime.

4.2.4. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase ristlõikega

kvaliteetse (sh kuiva) puiduga.

4.2.5. Katta kõik katused punase S-katusekiviga. Soojustuskihid lubatud paigaldada

sissepoole.

4.2.6. Põhimahu katuse S-küljele lubatud ajaloolise eeskujul (vt foto 3) rajada neli pääsusilm-

tüüpi (segmentkaarset, kolmese ruudujaotusega) katuseuuki (vt tööjoonised).

4.2.7. Põhimahu katuse N-küljele lubatud katuseakende paigaldamine (vt tööjoonised).

4.2.8. Keldri laienduse katusele lubatud ühe katuseakna paigaldamine mis võimaldaks aken

A21 töötada ruumi valgustajana.

4.2.9. Paigaldada sadevetesüsteem (vt tööjoonised).

4.2.10. W-fassaadi ette rajatavale trepikojale projekteerida ajaloolist katusejoont (jälg seinal

nähtav) järgiv viilkatus (vt 4.4.17. ja tööjoonised).

4.3. Korstnad ja küttekolded

4.3.1. Säilitada korstnapitside ja -jalgade olemasolevad asukohad, kui ei ole lubatud teisiti.

4.3.2. Vajadusel on lubatud korstnajalgade ja –pitside (nr 1-3) olemasolevate eeskujul uuesti

üles ladumine (vt tehnilise seisukorra hinnang). Korstnapitsid laduda punastest tellistest, mitte

krohvida, korstnajalad krohvida lubikrohviga.

4.3.3. Paigaldada kõikidele korstnapitsidele võimalikult silmatorkamatud plekist mütsid (vt

tööjoonised).

4.3.4. Lubatud korsten nr 1 lammutamine.

4.3.5. Restaureerida korsten nr 4 kasutades selleks olemasolevatega võimalikult sarnaseid

kive. Metalldetailid töödelda roostetõrjevahendiga, kasutamiskõlbmatute asemele valmistada

olemasolevate eeskujul uued.

4.3.6. Lubatud korsten nr 4 jalga ruumis nr 1 kamina rajamine (vt tööjoonised).

4.3.7. Lubatud ahi nr 1 nr 2 ja nr 3 ning pliit nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 koos soemüüriga

lammutamine ning uute küttekollete rajamine (vt tööjoonised). Säilitada ja taaskasutada

ahjude nr 2 ja 3 uksed.

52

4.4. Vundament ja välisseinad

4.4.1. Hoone välisgabariitide muutmine ei ole lubatud. Peale-, juurde- ja ümberehitused, mis

muudavad hoone algset kehandit, ei ole lubatud.

4.4.2. Uute avade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti.

4.4.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali (kivid, krohv,

viimistlus).


4.4.5. Eemaldada kõik hilisemad tsementmördiga tehtud parandused. Teha vajalikud

lubimördi ja –krohvi parandused.

4.4.6. Kasutatav lubimört ja -krohv olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt

võimalikult originaalilähedane.

4.4.7. Kõik lubikrohvitud välisseinad viimistleda soovituslikult punakasroosa lubivärviga

(värvitooni eeskujuks võtta olemasolevad värvisäilmed).

4.4.8. Avada kõik silikaattellistega suletud avad.

4.4.9. Valmistada puuduvad avatäited (vt pt 4.5 ja 4.6.).

4.4.10. Vajadusel paigaldada müüriankruid (vt insenertehniline ekspertiis).

4.4.11. Eemaldada S-fassaadi keskosa seinalt elektriisolaatorid.

4.4.12. Taastada O-fassaadil olnud vints (vt tööjoonised).

4.4.13. Kõikide seinaankrute nähtavad osad töödelda roostetõrjevahendiga.

4.4.14. Keldri laienduse N-seina mitte krohvida, kivide vahed vuukida vajadusel lubimördiga.

4.4.15. N-fassaadi eenduva mahu N-sein jätta soovitatavalt selliseks nagu me seda hetkel

näeme – ehitusetapid ja kihid nähtavad.

4.4.16. Eemaldada N-fassaadi W-osa seinalt 2 metalltoru.

4.4.17. W-fassaadi ette lubatud ajaloolist juurdeehituse katusejoont järgiva trepikoja rajamine

(vt tööjoonised).

4.4.18. W-fassaadi I korruse tasapinda lubatud ukseava rajamine (vt tööjoonised).

4.4.19. Leida lahendus S-fassaadil erinevatest perioodidest pärinevate viimistluskihtide

sondaažiriba eksponeerimiseks.

4.5. Välisuksed (VU)

4.5.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed avatäited koos nende juurde kuuluvate väärtuslike

metallmanustega. Puuduvad manused valmistada olemasolevate eeskujul või ajastu

analoogidele tuginedes (vt tööjoonised).

4.5.2. Uute ukseavade rajamine on keelatud, kui konkreetsel juhul ei ole lubatud teisiti (vt

4.4.18).

4.5.3. Restaureerimismeetod olgu proteesimine olemasolevaga võimalikult sarnase ristlõikega

kvaliteetse puiduga.

4.5.4. Kõigi uute uste ja nende metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.

4.5.5. Kõik ukselehed ja lengid kruntida linaõlikrundiga ning viimistleda soovituslikult halli

linaõlivärviga. Metallmanused töödelda roostetõrjevahendiga.

4.5.6. Eemaldada VU1 ja VU2 välisküljelt horisontaalne punnlaudis.

4.5.7. Lubatud VU3 ja VU6 eemaldamine ning uue sobiva ukse koos lengi ja


4.5.8. Avada VU4 ukseava, rajada avasse uus sobiv uks koos lengi ja metallmanustega (vt

tööjoonised). Korrastada siin ja rajada olemasoleva eeskujul uus lükanduks.

4.5.9. Säilitada ja korrastada VU5 leng ja metallmanused. Lubatud uute ukselehtede

valmistamine (võimalik avada ja sulgeda väljastpoolt). Avasse lubatud kolmese

ruudujaotusega topeltraamidega (4 raami) akna paigaldamine (vt tööjoonised).

4.5.10. Lubatud VU7 ukseava avamine ning sinna sobiva uue ukse koos lengi ja


53

4.5.11. Rajada VU8 uus sobiv ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).

4.5.12. Kõikidesse ukseavadesse lubatud olemasolevatest ustest sissepoole soojapidavuse

tõstmise eesmärgil sobivate lisauste paigaldamine (vt tööjoonised).

4.6. Aknad (A)

4.6.1. Uusi aknaavasid ei ole lubatud rajada.

4.6.2. Säilitada ja restaureerida kõik olemasolevad lengid ja raamid.


4.6.4. Lengid ja raamid kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – lengid

soovituslikult hallid, raamid valged. Välimistel raamidel klaasid kittida linaõlikitiga.

Sisemistele raamidele lubatud soovi korral pakettklaaside paigaldamine. Kui neid ei

paigaldata, siis ühekordsed klaasid kittida samuti linaõlikitiga.

4.6.5. Avada kõik kinnimüüritud aknaavad.

4.6.6. A1, A2, A8, A9, A10, A11, A16, A17, A22, A23, A24, A25, A26, A27, A29, A30,

A35, A36 ja A37 avasse valmistada kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos


4.6.7. A3, A4, A5, A6, A18, A19, A31, A32, A33 ja A34 avasse valmistada leng ja neljase

ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.8. A7 avasse valmistada leng ning neljase ruudujaotusega topeltraamid (2 raami) koos


4.6.9. A12 ja A21 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami)

koos metallmanustega. Vt tööjoonised. A21 saab valguse keldri laienduse katusele

paigaldatavast katuseaknast (vt 4.2.8.).

4.6.10. A13 avasse valmistada neljase ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos


4.6.11. Avada A14 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Valmistada puuduv impostiga

lengiosa ja 7 kolmese ruudujaotusega raami koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.12. Avada A15 silikaatkividega kinni müüritud alaosa. Taastada lengi ülaosas puuduv

impost ning valmistada ava alumisse ossa puuduv impostiga leng. Valmistada kolmese

ruudujaotusega topeltraamid (8 raami) koos metallmanustega. Vt tööjoonised.

4.6.13. A20 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (6 raami) koos


4.6.14. A28 avasse valmistada leng ja kolmese ruudujaotusega topeltraamid (4 raami) koos


4.6.15. Paigaldada kõikidele akendele veeplekid.

4.7. Siseuksed (SU)

4.7.1. Uusi ukseavasid ei ole lubatud rajada.

4.7.2. Säilitada ja restaureerida kõik algsed lengid, uksed ja metallmanused (SU1, SU2, SU3,

SU4, SU5, SU7, SU8, SU9, SU10, SU11, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja

SU19).


4.7.4. Kõikide uute lengide, uste ja metallmanuste puhul on vajalikud tööjoonised.

4.7.5. Lengid ja ukselehed kruntida linaõlikrundiga ja värvida linaõlivärviga – SU1. SU2,

SU3, SU4 ja SU9 soovituslikult halli linaõlivärviga; SU5, SU6, SU7, SU8, SU12, SU13,

SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja SU19 vastavalt sisekujundusprojektis ette nähtud

värvitooniga. SU10 ja SU11 mitte viimistleda.

4.7.6. Valmistada SU3, SU7, SU9, SU12, SU13, SU14, SU15, SU16, SU17, SU18 ja SU19

lengile uus vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).

4.7.7. Avada kinnimüüritud SU5 ava ja paigaldada ukseleht omale kohale.

54

4.7.8. Valmistada SU6 sobiv avatäide (vt tööjoonis).

4.7.9. Taastada lammutatud SU8 leng, valmistada lengile uus vertikaallaudadest ukseleht koos

metallmanustega (vt tööjoonised).

4.7.10. SU11 leng vajab koos ruum nt 13 S-seinaga sirgeks rihtimist (vt 4.9.13.).

4.7.11. Eemaldada SU12 avast lisaleng. Valmistada uus vertikaallaudadest ukseleht,

metallmanused võtta A27 ja A29 avasse naelutatud pooleks saetud ukselt. Puuduvad manused

valmistada tööjooniste eeskujul.

4.7.12. Lubatud avada ruum nr 1 O-seina orvas kinni müüritud ukseava ning paigaldada sinna

uus leng ja vertikaallaudadest ukseleht koos metallmanustega (vt tööjoonised).

4.8. Laed

4.8.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed laed ja nende tarindusviis kasutades selleks

olemasolevaga võimalikult sarnast materjali ja ajaloolisi töövõtteid. Säilitada võimalikult

palju originaalmaterjali.

4.8.2. Korrastada ruum nr 1 lagi. Sulgeda laes olevad avad/augud. Töödelda metallist laetalad

ja malmsammas roostetõrjevahendiga. Lubatud tellisvõlvide eksponeerimine. Kui telliseid ei

soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning viimistleda soovituslikult halli

lubivärviga (toon vt vanemad viimistluskihid). Metalldetailid (sh malmsammas) viimistleda

soovituslikult halli linaõlivärviga.

4.8.3. Korrastada ruum nr 2 lagi, metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga ja viimistleda

soovituslikult halli linaõlivärviga. Lagi viimistleda valge lubivärviga.

4.8.4. Lubatud ruum nr 2 lakke pööningukorrusele viiva trepi tarbeks ava rajamine (vt

tööjoonised).

4.8.5. Korrastada ruum nr 3 lagi, teha vajalikud krohviparandused, viimistleda valge

lubivärviga.

4.8.6. Lubatud ruum nr 4a lae lammutamine ja uue rajamine (vt tööjoonised).

4.8.7. Korrastada ruum nr 4 lagi. Eemaldada metalltoru. Lubatud tellisvõlvide

eksponeerimine. Kui telliseid ei soovita eksponeerida, krohvida lagi lubikrohviga ning

viimistleda valge lubivärviga. Paekivist tugisambaid mitte krohvida.

4.8.8. Korrastada ruum nr 5 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga. Laudis


4.8.9. Korrastada ruum nr 6, nr 7 ja nr 8 lagi. Metalltalad töödelda roostetõrjevahendiga. Lagi


4.8.10. Ruum nr 7 lage toetav vertikaalne tala töödelda roostetõrjevahendiga ja värvida

linaõlivärviga.

4.8.11. Lubatud ruum nr 9 lae / nr 10 põranda lammutamine. Ruum nr 10 lagi korrastada.

Viimistleda valge lubivärviga.

4.8.12. Ruum nr 11, nr 13 ja nr 17 lage mitte viimistleda.

4.8.13. Ruum nr 15, nr 18 ja nr 21 lagi viimistleda valge lubivärviga.

4.8.14. Teostada ruum nr 16 laes vajalikud lubikrohviparandused, viimistleda valge

lubivärviga.

4.8.15. Ruumis nr 19 ja 22 lubatud punnlaudislagede asendamine lubikrohvitud ja valge

lubivärviga viimistletud lagedega.

4.8.16. Lammutada ruum nr 20 lagi. Asendada see lubikrohvitud ja valge lubivärviga

viimistletud laega.

55

4.9. Siseseinad ja viimistlus

4.9.1. Säilitada kõik olemasolevad siseseinad.

4.9.2. Seintesse uute avade tegemine ei ole lubatud.

4.9.3. Säilitada võimalikult maksimaalselt olemasolevat originaalmaterjali.


4.9.5. Kasutatav mört olgu oma koostiselt, struktuurilt ja tonaalsuselt võimalikult

originaalilähedane.

4.9.6. Seinte viimistlemisel kasutada naturaalseid materjale (vt siseviimistlusprojekt).

4.9.7. Korrastada ruum nr 1 seinad, teha vajalikud krohviparandused. Eemaldada W-seina N-

osast pealt lahtine lõõr. Eemaldada 2 risti üle ruumi jooksvat I-tala ja 3 malmsammast. Leida

neile koht rajatava rõdu tugedena. O- ja S-seina äärde lubatud rajada rõdu (vt tööjoonised).

Sambad ja talad töödelda roostetõrjevahendiga ning viimistleda halli linaõlivärviga. Lubatud

O-seina orvas kinni müüritud ukseava avamine ja sinna sobiva avatäite paigaldamine (vt

4.4.12.).

4.9.8. Korrastada ruum nr 2 seinad. Eemaldada must viimistluskiht.

4.9.9. Korrastada ruum nr 3, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9/10, nr 11, nr 14, nr 15, nr 16, nr 17, nr

18, nr 19, nr 20, nr 21 ja nr 22 seinad.

4.9.10. Ruum nr 4a S-sein korrastada ja viimistleda olemasolevale võimalikult ligilähedast

tooni valkjaskollase lubivärviga. Ülejäänud seinad vajadusel vuukida, mitte viimistleda. W-

seinas lubatud S-poolse kinnimüüritud ava avamine.

4.9.11. Ruum nr 4 seinad on lubatud jätta viimistlemata. Vajadusel vuukida. Kui soovitakse

viimistleda, krohvida seinad uuesti lubikrohviga.

4.9.12. Viimistleda ruum nr 12 N-, O- ja W-sein valge lubivärviga, S-seina mitte krohvida ega

viimistleda.

4.9.13. Puhastada ruum nr 13 seinalaudis lahtisest mustusest, vajadusel asendada puuduvad

või amortiseerunud lauad olemasolevate eeskujul uutega. Rihtida sirgeks S-sein. Tellisseinad


4.9.14. Likvideerida ruum nr 15sse viiva ava silluse avariiolukord. Vajadusel lubatud silluse

lammutamine ja samast materjalist uuesti üles ladumine.

4.9.15. Viia läbi ruumides nr 16 – 22 viimistluskihtide uuringud.

4.9.16. Lubatud ruumis nr 16 seinte viimistlemine nii, et mõlemast trafarettmaalingust oleks

sobivas kohas eksponeeritud fragment. Lubatud lammutada puidust vahesein.

4.9.17. Lubatud ruumis nr 19 seinte viimistlemine nii, et varasematest viimistluskihtidest

oleks sobivas kohas eksponeeritud sondaažiriba. Lubatud lammutada puidust vahesein.

4.9.18. Säilitada ja korrastada ruumis nr 21 kuivkäimla iste. Soovitatavalt võtta käimla

kasutusele vesiklosetina.

4.9.19. Ruumidesse nr 2, nr 7, nr 9/10, nr 16, nr 19, nr 20, nr 22 ning pööningu O- ja W-ossa

lubatud uute vaheseinte rajamine (vt tööjoonised).

4.10. Põrandad

4.10.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed põrandad, kui ei ole lubatud teisiti, kasutades

selleks olemasolevaga võimalikult sarnast materjali.

4.10.2. Puitpõrandad lubatud kas õlitada ja vahatada, lakkida või katta linaõlivärviga.

4.10.3. Rajada ruum nr 1 uus betoonist, puidust või paekiviplaatidest põrand (vt tööjoonised).

4.10.4. Ruum nr 2, nr 9 ja nr 7 põrand lubatud katta uue sobiva põrandaga (vt tööjoonised).

Ruumis nr 7 lubatud betoonist valatud vanni lammutamine.

4.10.5. Eemaldada ruum nr 3 põranda SO-nurgast telliskividest rajatud alus. Eemaldada

põrandale valatud betoon. Korrastada paekiviplaatidest põrand. Ovaalse süvendi võib katta nt

tugevdatud klaasiga.

56

4.10.6. Korrastada ruum nr 4a põrand ja sellel paiknev kartulite elevaatorisse ajamise

agregaat.

4.10.7. Korrastada ruum nr 4, nr 6, nr 8, nr 11, nr 13 ja nr 15-22 põrand.

4.10.8. Korrastada ruum nr 5 põrand. Puuduvad paekiviplaadid valmistada olemasolevate

eeskujul.

4.10.9. Lubatud ruum nr 10 põranda lammutamine (vt 4.8.10.).

4.10.10. Korrastada ruum nr 12 põrand, kotiluuk ja viljakolud.

4.10.11. Korrastada ruum nr 14 põrand ning seal paiknevad kaks destilleerimiskatla suud koos

kaanega – töödelda roostetõrjevahendiga.

4.11. Trepid

4.11.1. Säilitada ja restaureerida kõik algsed trepid kasutades selleks olemasolevaga

võimalikult sarnast materjali.

4.11.2. Lammutada trepp 1 ning rajada koos rõduga (vt 4.9.7.) ruumist nr 1 ruumidesse nr 2 ja

14 ligipääsu võimaldav uus trepp (vt tööjoonised).

4.11.3. Korrastada trepp 2, 4, 9, 12 ja 13. Puittrepid immutada naturaalse linaõliga.

4.11.4. Lammutada trepp 3, 10 ja 11 ning rajada uus sobiv trepp (vt tööjoonised).

4.11.5. Lubatud trepp 5 lammutamine ja soovi korral sobivamaga asendamine (vt

tööjoonised).

4.11.6. Lubatud trepp 6 lammutamine ja selle asemele uue samalaadse trepi rajamine (vt

tööjoonised). Säilitada ja korrastada käsipuu.

4.11.7. Lammutada trepp 7.

4.11.8. Korrastada trepp 8. Eksponeerida punane tellis.

4.11.9. Rajada trepp ruumide nr 1 ja 15 ühendamiseks; ruum nr 2 ühendamiseks pööninguga

(vt 4.8.4.) ja W-fassaadi ette rajatavasse uude trepikotta (vt 4.4.17.).

4.12. Sisustus

4.12.1. Säilitada, konserveerida/restaureerida ja eksponeerida kõik hoones säilinud

sisustuselemendid ja nende detailid.

4.12.2. Perspektiivis kaaluda jahuveski töökorda seadmist.

4.13. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus

Muinsuskaitseameti kooskõlastatud või koostatud muinsuskaitse eritingimused

kehtivad viis aastat.

Muinsuskaitseamet võib mälestise või ehitise omaniku või valdaja kirjaliku taotluse

alusel pikendada muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastuse kehtivuse tähtaega ühe

korra kuni viie aasta võrra.

57

6. VÄÄRTUSLIKE DETAILIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE LOEND KOOS

PLAANIDEGA

Alljärgnev tabel koondab endas hoone põhikonstruktsioonidega nõrgemalt seotud osi, mida

on võimalik hõlpsamini eemaldada. Säilitamisele kuuluvad põhikonstruktsioonid

(katusetarindid, seinad, laed, põrandad, jms.) on mainitud vastavates peatükkides.

NR. NIMETUS ASUKOHT MANUSED

1 Ahjuuks Ahi nr 2 -

2 Ahjuuks Ahi nr 3 -

3 Hobuse sidumise

rõngas

S-fassaadi W-osa -

4 VU1 S-fassaad 4 hingetappi, 4 latthinge, riivi

alus vastusega

5 VU2 S-fassaad 4 hingetappi, 4 latthinge,

karplukk, lukusilt

6 VU4 metallsiin, 2

hingetappi

O-fassaad -

7 VU5 leng O-fassaad 2 hingetappi, 4 latthinge

8 VU8 leng W-fassaad 2 hingetappi

9 A1 leng S-fassaadi W-osa II

korrus

-

10 A2 leng S-fassaadi W-osa II

korrus

-

11 A8 leng S-fassaadi keskosa

III korrus

-

12 A9 leng S-fassaadi keskosa

III korrus

-

13 A10 leng S-fassaadi keskosa II

korrus

-

14 A11 leng S-fassaadi keskosa II

korrus

-

15 A13 impostiga leng

ja 2 ümarkaarset

kolmese

ruudujaotusega raami

S-fassaadi O-osa -

16 A14 impostiga leng

ja 2 ümarkaarset

kolmese


ning 1 kolmese

ruudujaotusega raam

S-fassaadi O-osa -

17 A15 leng ja 2

ümarkaarset kolmese


S-fassaadi O-osa -

18 A16 leng S-fassaadi O-osa II

korrus

-

19 A17 leng S-fassaadi O-osa II -

58

korrus

20 A22 leng ning

seespool profileeritud

piirdelauad

N-poolse hoonemahu

O-seina III korrus

-

21 A23 leng N-poolse hoonemahu

N-seina III korrus

-


N-seina III korrus

-


N-seina II korrus

-


N-seina II korrus

-

25 A27 leng N-fassaadi W-osa II

korrus

-


korrus

-


korrus

-

28 A35 leng W-fassaadi

pööninguosa

-

29 A36 leng W-fassaadi II korrus -

30 A37 leng W-fassaadi II korrus -

31 SU1 ruumide nr 1 ja 6

vahel

4 latthinge, 4 hingetappi


vahel


33 SU3 leng ruumide nr 1 ja 2

vahel

2 hingetappi


vahel


35 SU5 ruumis nr 4a ja 4 2 latthinge, 1 hingetapp


vahel

-


vahel

2 hingetappi


vahel

2 hingetappi

39 SU10 ruum nr 12 ja

pööningu O-poolse

osa vahel

2 latthinge, 2 hingetappi, kramp

40 SU11 ruum nr 13 2 latthinge, 2 hingetappi

41 SU12 leng ja pooleks

saetud ukseleht

ruumide nr 15 ja 16

vahel

2 latthinge, 1 link


vahel

2 hingetappi


vahel

2 hingetappi


vahel

-

59


vahel

2 hingetappi


vahel

2 hingetappi


vahel

-

48 SU19 leng ruumis nr 22 -

49 Kartulite

elevaatorisse ajamise

agregaat

ruumis nr 4a

50 2 destilleerimiskatelt ruum nr 5

51 Püülimasin Ruum nr 9/10

52 Osa elektrimootorist Ruum nr 11

53 Jõuvõtuvõll 1 ja

elevaator(?)

Ruum nr 11

54 Tõstetool Ruum nr 11 ja 12

55 Sõel raamiga Ruum nr 11

56 2 paari metallist

hammasrattaid ja

transmissioonivõlle

Ruum nr 11

57 2 paari valatud

veskikive

Ruum nr 11 kivilagi

58 Jahukirst Ruum nr 11 kivilagi

59 Kolu 1 Ruum nr 11 kivilagi

60 Kivitõrre kaane üks

pool

Ruum nr 11 kivilagi

61 Ventilaator e

tuulepass

Ruum nr 12

62 Kolu 2 koos puust

toruga

Ruum nr 12 ja nr 11

63 Kolu 3 Ruum nr 12

64 Jõuvõtuvõll 2 Ruum nr 12

65 Transmissiooni võll Ruum nr 12

66 Püülimasin 2 ja

jahutoru

Ruum nr 12

67 Elevaatori ülaosa ja

(?)kast

Pööningu O-osa

68 Kolu 4 Pööningu O-osa

69 Elevaatori ülaosa Pööningu O-osa

70 Jõuvõtuvõll 3 ja

rihmaratas

Pööningu O-osa

71 Ülekande rihmarattad Pööningu O-osa

72 Tõrs Pööningu O-osa

73 Kartulipesu masin ja

puust torud

Ruum nr 13

74 Kolu 5 Ruum nr 13

75 Transmissioonivõll

rihmaratastega

Ruum nr 13

60

I KORRUS

Väärtusliku detaili nr

3

51

38

37

36

31

4

5

16

17

32

35

6

49 35

50

61

II KORRUS


30 8 29

46 47

48

9

10

2

45

1

27

26

25

42

43

44

41

13

14

52

53

54

55

56

57

58

59

60

15

16

17

18

19

33

34

50 23

24

62

PÖÖNING


7

40

20

73 74,75 21

22

39

67

69

70

71

68 72

12

11 66

54

65 64

63 62

61

28

63

7. FOTODE JA ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI

1. Von Rennenkampff´ide vapp.

2. Vaade läänest 1928. a. (Foto: Toivo Halliku kogu)

3. Porkuni piirituse wabrik 1920ndatel (?) (Foto: Jaan Vali kogu)

4. Vaade viinavabrikule ja viinakeldrile lõunast 1984. a. (Foto: KRPI)

5. Aerofoto põhja poolt. (Foto: Toivo Halliku kogu)

6. Vaade lõunast üle järve.

7. Võsastunud N-külg.

8. Settekaev.

9. Ramp O-fassaadil.

10. Põhimahu katusekandmik.

11. Veski-osa katusekandmik.

12. Katused N-küljel.

13. Katusekate koos algsete sarikaotstega.

14. N-poolse hoonemahu räästas.

15. Kahjustused.

16. Korstnapits nr 1.

17. Korstnajalg nr 1.



20. Korstnate nr 2 ja 3 jalad ruumis nr 9/10.



23. Korsten nr 4.

24. Korsten nr 4 jalg.

25. Ahi nr 1.

26. Pliit nr 1 soemüüriga.

27. Pliit nr 2 soemüüriga.

28. Ahi nr 2 ja pliit nr 3 soemüüriga.

29. Pliit nr 4 koos soemüüriga.

30. Ahi nr 3.

31. Viimistluskihid S-seinal.

32. S-fassaadi W-osa. Hobuse sidumise rõngas.

33. S-fassaadi keskosa.

34. S-fassaadi O-osa.

35. S-fassaad.

36. Keldri laienduse O-sein.

37. Keldri laienduse N-sein.

38. N-fassaadi eenduv maht.

39. N-fassaadi W-osa 1.



42. Mõra N-fassaadil.

43. Varisenud kivid.

44. W-fassaad.

45. VU1 väljast.

46. VU1 seest.

47. VU2 väljast.

48. VU2 seest.

64

49. VU3.

50. VU4.

51. VU5.

52. VU6.

53. VU7.

54. VU8.

55. A1, A2, A3, A4, A5, A6.

56. A7, A8, A9, A10, A11, A12.

57. A13, A14, A15, A16, A17, A18, A19.

58. A13 seest.

59. A14 seest.

60. A15 seest.

61. A20.

62. A21 seest.

63. A22 seest.

64. A23, A24, A25 ja A26.

65. A27 ja A28.

66. A29, A30, A31, A32, A33 ja A34.

67. A35, A36 ja A37.

68. SU1.

69. SU2.

70. SU3.

71. SU4.

72. SU5 ava.

73. SU5 ukseleht.

74. SU6 ava.

75. SU7.

76. SU8 ava.

77. SU8 lengi jäänused.

78. SU9.

79. SU10.

80. SU11.

81. SU12.

82. Lõhutud ukseleht A27 avas.

83. SU13.

84. SU14.

85. SU15.

86. SU16.

87. SU17.

88. SU18.

89. SU19.

90. Ruum nr 1 lagi.

91. Ruum nr 2 lagi.

92. Ruum nr 3.

93. Ruum nr 4a lagi.

94. Ruum nr 4.

95. Metalltoru ruum nr 4 laes.

96. Ruum nr 5 lagi.

97. Ruum nr 6.

98. Ruum nr 6 laudlagi.

65

99. Ruum nr 7.

100. Ruum nr 8 lagi.

101. Ruum nr 10.





106. Ruum nr 17.

107. Ruum nr 18.


109. Ruum nr 20.


111. Ruum nr 22.

112. Ruum nr 1.

113. Ruum nr 1 O-seina orv.

114. Ruum nr 2.

115. Ruum nr 4a S-sein.

116. Ruum nr 4a O-sein.

117. Ruum nr 4a W-sein.

118. Ruum nr 4 N-võlviku W-sein.

119. Ruum nr 4 keskmise võlviku W-sein.

120. Ruum nr 8.

121. Ruum nr 11.

122. Ruum nr 12 O- ja S-sein.

123. Ruum nr 12 W-sein.

124. Ruum nr 13 O-, S- ja W-sein.

125. Ruum nr 13 N- ja W-sein.

126. Ruum nr 15.

127. Trafarett 1 ruumis nr 16.

128. Trafarett 2 ruumis nr 16.

129. Viimistluskihid ruumis nr 19.

130. Trafarett ruumis nr 19.

131. Ruum nr 21.

132. Ruum nr 22.

133. Ruum nr 4a põrand.

134. Ruum nr 4 põrand.





139. Kotiluuk ruumis nr 12.

140. Kolu 1 ruumis nr 12.

141. Kolu 2 ruumis nr 12.

142. Ruum nr 14 põrand ühes destilleerimiskatelde suudega.

143. Trepp 1.

144. Trepp 2.

145. Trepp 4.

146. Trepp 6.

147. Trepp 8.

148. Trepp 9.

66

149. Trepp 10.

150. Trepp 11.

151. Trepp 12.

152. Trepp 13.

153. Kartulite elevaatorisse ajamise agregaat.

154. Destilleerimiskatlad.

155. Kartulielevaatorid.

156. Püülimasin 1.

157. Osa elektrimootorist.

158. Jõuvõtuvõll 1 ja elevaator(?).

159. Tõstetool.

160. Sõel raamiga.

161. Veskikivide jõumehhanismid.

162. 2 paari veskikive.

163. Jahukirst.

164. Kolu 1.

165. Kivitõrre kaane üks pool.

166. Ventilaator.

167. Kolu 2 koos puust toruga.

168. Kolu 3.

169. Jõuvõtuvõll 2.

170. Transmissiooni võll.

171. Tõstetooli ülaosa.

172. Graffiti.

173. Püülimasin 2 ja jahutoru.

174. Elevaatori ülaosa ja (?)kast.

175. Kolu 4.

176. Elevaatori ülaosa.

177. Jõuvõtuvõll 3 ja rihmaratas.

178. Ülekande rihmarattad 4.

179. Tõrs.

180. Kartulipesu masin ja puust torud.

181. Kolu 5.

182. Transmissioonivõll rihmaratastega.

Kaanefoto: Vaade lõunast üle järve, 2013. a.

Vt. lisad 8, 9 ja 10: Pildistamise suunad.

67

8. LISAD

1.План шлоссъ Боркгольмскаго винокурннаго завода. 1888года. EAA 33- 3-1763.1763. II

korruse plaan ja ristlõige.

2. План шлоссъ Боркгольмскаго винокурннаго завода. 1888года. EAA 33- 3-1763. I

korruse plaan ja katelde ristlõiked.

3. Special Karte von einem Theile der Hofländereiendes privaten Gutes Schloss-Borkholm.

Buschmann, L. 1886. EAA 3724-4-1707

4. Lõige A-A. Leht nr 5. 18.06.1997. M:1:100.

5. I korrus. Alus: I korrus. Leht nr 2. 18.06.1997. M:1:100.

6. II korrus. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100.

7. Pööning. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100 ja III korrus. Leht nr 4.

18.06.1997. M:1:100.

8. Pildistamise suunad – I korrus. Alus: I korrus. Leht nr 2. 18.06.1997. M:1:100.

9. Pildistamise suunad – II korrus. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100.

10. Pildistamise suunad – Pööning. Alus: II korrus. Leht nr 3. 18.06.1997. M:1:100 ja III

korrus. Leht nr 4. 18.06.1997. M:1:100.

68

Eluruum, köök, veski, kuivati, kääritamisruum.

LISA 1

69

Linnaste ait, linnaste kuivati(?), masinateruum, aurukatelde ruum, kartulikelder, kelder.

LISA 2

Viinavabrik

Turbaait

Õleküün

Tall

70

VIINAVABRIK

LISA 3

71

LISA 4

72

LISA 5

4 3 4a

5

1

6

7

8

9

10

Ruumi nr

I KORRUS

73

LISA 6

2

1

14

11 15

16 17

18

19

20

22

21

Ruumi nr

II KORRUS

74

LISA 7

13

12

Ruumi nr

PÖÖNING

75

LISA 8

I KORRUS

Foto nr ja suund

6

7

8

9 12,36

13

14

20

23

24

25

31

32

55

33

56

34

57

35

50, 51

37

52

38

64

39

53

40

65

41

66

43

42

44,54,67

45 46

47 48

49 58

59

60

61

68,97

92

69

144 72, 117

73

119

74

75

76

77

98

78

145

90

112

116

115

93

94

118

95

155

96

135

154

99

120

100

101

Foto nr ja suund poolkorrusel

113

133 134

136

137

143

153

156

76

LISA 9

II KORRUS

Foto nr ja suund

26

127

27

28

109 29

30

62

70

71, 147

82

81

83 84

106

107

108

85

86

88

87

110

131

89

91

102

138

104

149

105

111

114

121

126

128 130

129

132

142

146

150

151

157

158

159 160

161

162

163

164

165

77

LISA 10

PÖÖNING

Foto nr ja suund

10

11

15

16

17

18

19

21

22

63

79

103,80

125,152

122

123

166

181

182

124

180

139

140,141

167.168

148

169

170

171

172

173

174 175

176

177

178

179

väljavõte maa-ameti kaardilt

Documents