otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel esitatud ... · vÄljavÕte Ärisaladus välja jäetud...

VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud

Telefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste

turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks

tunnistamise otsuse eelnõu

Lisa 4

Otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamuste ja vastulausete arvestamine

SISUKORD

1. RIIGISISESE KONSULTEERIMISE KÄIK JA TULEMUSED... .............................................................. 4

2. ÜLDISED MÄRKUSED................................................................................................................................... 5

2.1. TURGUDE PIIRITLEMINE ................................................................................................................................ 5 2.1.1. Turu koosseisu kuuluvad tugiteenused .................................................................................................. 5 2.1.2. Turgude nimetused ................................................................................................................................ 6 2.1.3. Kõneteenuste osutamise viiside käsitlemine.......................................................................................... 7

2.2. ÜLDISED NÄITAJAD TURUANALÜÜSIS............................................................................................................ 7 2.2.1. Ettevõtjate üldine suurus....................................................................................................................... 7 2.2.2. Elioni tegevus kontsessioonilepingu kehtivusajal ................................................................................. 8 2.2.3. Sidevõrkude dubleerimise otstarbekus .................................................................................................. 9 2.2.4. Sidevõrgu ulatusest ja mastaabisäästust tulenevad eelised................................................................. 10 2.2.5. Pöördumatud kulud............................................................................................................................. 10 2.2.6. Muude mõjutegurite arvestamine........................................................................................................ 11 2.2.7. Alternatiivsete operaatorite turukäitumine ......................................................................................... 11

2.3. ÜLDISED MÄRKUSED KONKURENTSIPROBLEEMIDE OSAS............................................................................ 12 2.3.1. Konkurentsiprobleemide tõenäosuse hindamine................................................................................. 12 2.3.2. Ülemääraste hindade rakendamine..................................................................................................... 13 2.3.3. Röövellik hinnakujundus ..................................................................................................................... 14

2.4. ÜLDISED MÄRKUSED KAVANDATAVATE KOHUSTUSTE KOHTA.................................................................... 14 2.4.1. Meetmete ja eesmärkide kooskõla erinevate turgude puhul................................................................ 14 2.4.2. Infrastruktuuride konkurentsi soodustamine....................................................................................... 16 2.4.3. Kohustuste seotus kindlaks tehtud konkurentsiprobleemidega............................................................ 16 2.4.4. Kapitali keskmise hinna arvutamine kuluarvestusmetoodika kohaselt................................................ 17 2.4.4. Kohustuste täitmise tähtaeg ................................................................................................................ 18

2.4.4.1. Kohustuste jõustumise tähtpäeva valik......................................................................................... 18 2.4.4.2. Hinnakohustuste jõustumise tähtaeg............................................................................................ 19 2.4.4.3. Kohustuste kehtivus „üleminekuperioodil“.................................................................................. 19 2.4.4.4. Esialgsete kohustuste kehtestamine.............................................................................................. 20

2.5. TURUOSALISED........................................................................................................................................... 22

3. TELEFONIVÕRGUS KÕNE ALGATAMISE TURG............. ................................................................... 24

3.1. KÕNE ALGATAMISE TURU PIIRITLEMINE......................................................................................................24 3.1.1. „Kõne algatamine ilma sidumiseta“ ................................................................................................... 24 3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemine........................................................................................ 24 3.1.3. Kõne algatamise turu ulatus ............................................................................................................... 26

3.2. KÕNE ALGATAMISE TURU ANALÜÜS ........................................................................................................... 26 3.2.1. Profiilisäästu võimalused.................................................................................................................... 26 3.2.2. Vertikaalse integratsiooni mõju turujõule........................................................................................... 27

2

3.2.3. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ettepanek........................................................... 27 3.3. KOHUSTUSED KÕNE ALGATAMISE TURUL.................................................................................................... 28

3.3.1 Üldised märkused................................................................................................................................. 28 3.3.1.1. Jaeturgude regulatsiooni vajalikkus kohustuste efektiivsuse tagamiseks..................................... 28 3.3.1.2. Haldusaktisisene viitamine kohustustes....................................................................................... 29

3.3.2. Juurdepääsu kohustused ..................................................................................................................... 29 3.3.2.1. Sidumise kohustus........................................................................................................................ 29 3.3.2.2. Hulgiteenuste osutamise viisi määratlemine................................................................................ 30 3.3.2.3. Koostalitusvõime tagamiseks vajalike teenuste pakkumine.......................................................... 31 3.4.2.4. Juurdepääsu võimaldamine tugisüsteemidele.............................................................................. 31

3.3.3. Mittediskrimineerimise kohustus......................................................................................................... 31 3.3.3.1. Mittediskrimineerimise kohustuse täpsusaste............................................................................... 31

3.3.4. Läbipaistvuskohustused....................................................................................................................... 32 3.3.4.1. Juurdepääsuga seotud andmete avaldamine................................................................................ 32 3.3.4.2. Näidispakkumises esitatavad tingimused.................................................................................... 33

3.3.5. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus .................................................... 34 3.3.5.1. Kuluarvestusmetoodika valik....................................................................................................... 34 3.3.5.2. Sidumistasude põhjendamatult suur langus kohustuse täitmise tulemusena................................ 35 3.3.5.3. Kuluarvestusmetoodika asendamine............................................................................................ 38 3.3.5.4. Ebaõigete lähteandmete rakendamisest saadava tulu hüvitamine............................................... 39 3.3.5.5. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvestamine........................................ 40 3.3.5.6. Kulukomponendid kuluarvestusmetoodikas................................................................................. 40

4. KONKREETSES TELEFONIVÕRGUS KÕNE LÕPETAMISE TURG . ................................................ 41

4.1. TURGUDE PIIRITLEMINE .............................................................................................................................. 41 4.1.1. Kõne lõpetamise turu ulatus................................................................................................................ 41

4.2. KÕNE LÕPETAMISE TURGUDE ANALÜÜS......................................................................................................42 4.2.1. Ettevõtjate konkurentsivõime kõne lõpetamise turgudel ..................................................................... 42

4.3. KONKURENTSIPROBLEEMID........................................................................................................................ 44 4.3.1. Konkurentsiprobleemide erinev käsitlus ............................................................................................. 44 4.3.2. Elioni FTR kui efektiivse operaatori FTR ........................................................................................... 44

4.4. KOHUSTUSED KÕNE LÕPETAMISE TURUL.................................................................................................... 45 4.4.1. Elioni ja teiste sideettevõtjate erinev kohtlemine kohustuste kehtestamisel ........................................ 45 4.4.2. Üldised ettepanekud kohustuste osas (Elioni ettepanekud 16-30 – üldosasse?) ................................. 47 4.4.3. Juurdepääsu kohustused ..................................................................................................................... 48

4.4.3.1. Juurdepääsu kohustused alternatiivsetele operaatoritele............................................................ 48 4.4.4. Mittediskrimineerimise kohustus......................................................................................................... 49

4.4.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse täpsustamine.......................................................................... 49 4.4.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse põhjendatus ja proportsionaalsus.......................................... 50

4.4.5. Läbipaistvuskohustus .......................................................................................................................... 51 4.4.5.1. Läbipaistvuskohustuse põhjendatus ja proportsionaalsus........................................................... 51

4.4.6. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus .................................................... 52 4.4.6.1. Hinnakujunduse metoodika ja selle kehtestamise alus................................................................. 52 4.4.6.2. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvestamine........................................ 53 4.4.6.3. Kuluarvestusmetoodika koormavus.............................................................................................. 53 4.4.6.4. Kuluarvestusmetoodikas kasutatavad näitajad ............................................................................ 54 4.4.6.5. Kõnealustustasu rakendamine......................................................................................................56 4.4.6.6. Kuluarvestusmetoodika rakendamise prognoosid........................................................................ 56

5. TELEFONIVÕRGUS OSUTATAVATE TRANSIIDITEENUSTE TUR G .............................................. 58

5.1. TURU PIIRITLEMINE..................................................................................................................................... 58 5.1.1. Kõne transiit ja vahendusteenus.......................................................................................................... 58 5.1.2. Mõiste „rahvusvaheline transiit“ kasutamine..................................................................................... 61 5.1.3. Mõiste „transiidi lõpposak“ kasutamine ............................................................................................ 61 5.1.4. Järeldus turu koosseisu kohta ............................................................................................................. 61

5.2. TRANSIIDITEENUSE TURU ANALÜÜS............................................................................................................ 62 5.2.1. Potentsiaalsete turuosaliste kaasamine............................................................................................... 62 5.2.2. Elioni turuosa...................................................................................................................................... 62 5.2.3. Muutused Elisa teenuste osutamise mahus 2006. aastal ..................................................................... 64 5.2.4. Kontsernisisese kõneliikluse arvestamine ........................................................................................... 64

3

5.2.5. Konkureerivate teenuste arvestamine ................................................................................................. 65 5.2.6. Ettevõtjate profiilisäästu võimalused .................................................................................................. 65

5.3. KONKURENTSIPROBLEEMID TRANSIIDITEENUSTE TURUL............................................................................ 66 5.3.1 Ülemäära madalate hindade rakendamine .......................................................................................... 66

5.4. KOHUSTUSED TRANSIIDITEENUSTE TURUL.................................................................................................. 66 5.4.1. Üldised ettepanekud transiiditeenuste turul kavandatavate kohustuste osas...................................... 66 5.4.2. Transiidi lõpposaku eristamise mõju turule ........................................................................................ 66 5.4.3. Kohustuste mõju Elisale ...................................................................................................................... 67 5.4.4. Hinnakohustused................................................................................................................................. 68

6. MUUD MÄRKUSED...................................................................................................................................... 69

6.1. HALDUSAKTI SELGUS.................................................................................................................................. 69 6.2. SEADUSNIMETUSE LÜHENDI KASUTAMINE .................................................................................................. 69

4

1. RIIGISISESE KONSULTEERIMISE KÄIK JA TULEMUSED

Sideamet viis 2006. aasta 3. aprillist 8. maini läbi otsuse kavandi riigisisese konsulteerimise telefonivõrgus kõne lõpetamise turul. Otsuse kavandi riigisisese konsulteerimise käigus esitasid oma vastulause neli sideettevõtjat (Elion Ettevõtted AS, Elisa Andmesideteenused AS, Tele2 Eesti AS ning OÜ ViaTel) üheksast, keda Sideamet otsuse kavandi kohaselt kavandas tunnistada nimetatud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks; arvamuse esitas ka Konkurentsiamet. Kuna riigisisese konsulteerimise käigus selgunud asjaolud (teave turuanalüüsi kaasamata operaatoritest, kes osutavad kõne lõpetamise teenust) tingisid otsuse kavandi olulise muutmise vajaduse, viis Sideamet 14. detsembrist 2006 kuni 19. jaanuarini 2007 läbi telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi korduva konsulteerimise, ühendades sellega telefonivõrgus kõne algatamise turul ning telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandite riigisisese konsulteerimise. Nimetatud otsuse kavandid ühendati ühiseks telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandiks.

Vastavalt ElSS § 47 lõikele 2 oli huvitatud isikutel võimalus esitada otsuse kavandi kohta oma arvamusi ühe kuu jooksul otsuse kavandi avalikustamise päevast, seega 14. jaanuarini 2007; sideettevõtjatel, keda Sideamet otsuse kavandi kohaselt kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, oli õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul selle kättesaamisest arvates.

Sideamet esitas riigisisesel konsulteerimisel iga otsuse kavandis käsitletud sideteenuste turu osas järgmised küsimused:

1. Kas nõustute telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turu, konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu ja telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turu piiritlemise kohta tehtud järeldusega?

2. Kas nõustute turuanalüüsi järeldustega ettevõtjate märkimisväärse turujõu kohta? Kas kriteeriumid, millele tuginedes Sideamet järeldab ettevõtjate märkimisväärse turujõu esinemist, on Teie hinnangul asjakohased ning kas Teie hinnangul on Sideamet asjaolusid õigesti hinnanud?

3. Kas konkurentsiprobleemide kirjeldus piiritletud sideturgudel on täielik ning õiglane? Kas mõni oluline aspekt on jäänud kajastamata?

4. Kohustuste efektiivsus: Kas kavandatavad kohustused tervikuna suudavad kõrvaldada ettevõtjate märkimisväärse turujõu ärakasutamise ohu ning tuvastatud konkurentsiprobleemide mõju või seda vähemalt vähendada? Kas kohustuste kehtestamine otsuse kavandis kirjeldatud viisil vastab vastavate teenuste ostmisest huvitatud ettevõtjate tegelikule nõudlusele?

5. Kohustuste põhjendatus: Kas regulatiivse sekkumise maht ja viis on põhjendatud? Kas iga kavandatav kohustus on Teie hinnangul proportsionaalne ning võimaldab seatud eesmärki saavutada? Kas kohustuste maht ja täpsusaste on piisav?

6. Kas otsuse eelnõu mõni osa jääb ebaselgeks? Kas te leiate, et kavandatavad kohustused on adekvaatselt motiveeritud? Missuguses osas peaks Sideamet kohustusi detailsemalt kirjeldama?

Riigisisese konsulteerimise käigus esitasid otsuse kavandi kohta oma vastulaused ja arvamused kuus ettevõtjat:

5

� Telefonivõrgus kõne algatamise turg: vastulause esitas Elion, arvamuse RIKS ja Telefant;

� Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg: vastulause esitasid Elion, Elisa, RIKS, Tele2 ja Top Connect; Telefant esitas arvamuse;

� Transiiditeenuste turg: vastulause esitasid Elion ja Elisa, arvamuse Telefant.

Samuti esitas oma seisukoha otsuse kavandi kohta Konkurentsiamet.

Sideamet on käesoleva märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu koostamisel arvestanud riigisisese konsulteerimise käigus ettevõtjate ning huvitatud isikute esitatud põhjendatud arvamusi ning vastulauseid. Vastuväidetele, mille arvestamist Sideamet ei ole pidanud põhjendatuks, on käesolevas dokumendis viidatud ning põhjendatud nende arvestamata jätmist. Ettevõtjate esitatud vastuväited on dokumendis esitatud (vajadusel refereerituna) kursiivis hallis kirjas, millele järgnevalt on Sideamet esitanud oma seisukoha esitatud arvamuste ja vastulausete arvestamise või arvestamata jätmise kohta ühes põhjendustega.

Käesolev arvamuste ja vastulausete arvestamise ja mittearvestamise põhjendusi sisaldav dokument on telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu osa.

Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõu tehakse avalikkusele kättesaadavaks ilma ärisaladust sisaldava informatsioonita. Nimetatud põhjusel käesolevast dokumendist välja jäetud informatsiooni asukoht on tähistatud punktiiri ja tärniga (…*).

2. ÜLDISED MÄRKUSED

2.1. Turgude piiritlemine

2.1.1. Turu koosseisu kuuluvad tugiteenused

Elion: Kavandi punktides 3.3.4, 3.4.4 ja 3.5.4 on piiritletud kõne algatamise, kõne lõpetamise ja transiiditeenuste turud. Iga turu juures on leitud, et vastava turu koosseisu tuleb lugeda ka „muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks”. Elion leiab, et eeltoodud lisandus on vastuolus ESS § 43 lg 1 ja Euroopa Komisjoni turgude soovitusega 2003/311/EÜ, mille lisa punktid 8 – 10 piiritlevad täpselt sidumise turud. Kõne algatamise, kõne lõpetamise ega transiiditeenuste koosseisu ei saa kaasata muid iseseisvaid teenuseid, mis võivad olla hoopis mõne teise turu koosseisus või kuuluda üldse mitte reguleeritavate teenuste turgude koosseisu. Kõne alla saab tulla üksnes tugiteenuste kaasamine.

Parandusettepanek 1: Asendada kavandi punktides 3.3.4, 3.4.4 ja 3.5.4 esitatud sõnastus „muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks” järgmiselt „tugiteenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks”.

Otsuse kavandi punktides 3.3.4., 3.4.4. ja 3.5.4. kasutatud määratlusega „muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks“ on iga asjakohase turu koosseisu kaasatud üksnes sellised tooted ja teenused, mis ise ei ole kõne algatamise või kõne lõpetamise teenus või transiiditeenus, ent mis toetavad kõne algatamise, kõne lõpetamise või transiiditeenuste osutamist ja kasutamist ning ilma milleta ei oleks kõneliikluse toimimine

6

võimalik. Sisuliselt vastab see Elioni ettepanekus esitatule.

Sideamet aktsepteerib Elioni ettepanekus esitatud sõnastuse kui sisuliselt täpsema.

2.1.2. Turgude nimetused

RIKS: […] teeme ettepaneku korrigeerida nii Otsuse kavandi pealkirja kui ka teenuseturgude eestikeelseid kirjeldusi.

ElSS § 43 käsitleb turgude piiritlemist vastavuses Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega, milles käsitletakse vaid üldkasutatava elektroonilise side võrkude ja teenuste turgusid.

Selguse huvides tuleks Otsuse kavandis täpsustada, kas on lähtutud § 43 lg 1 või 11. Edasises tekstis on küll viidatud, et turud on piiritletud vastavalt Euroopa Komisjoni asjaomaste toote- ja teenuseturgude soovituse nr 2003/311 EÜ lisale (edaspidi Soovitused). Seega justkui ollakse lähtutud ElSS § 43 lg 1.

Otsuse kavandis toodud teenuseturgude eestikeelsed kirjeldused ei vasta Soovitustes toodule:

„8. Call origination on the public telephone network provided at a fixed location.” Telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turg.

„9. Call termination on individual public telephone networks provided at a fixed location.” Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg.

„10. Transit services in the fixed public telephone network.” Telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turg.

Eestikeelses tõlkes on välja jäetud termin „üldkasutatav”. Tegemist on mitte lingvistilise, vaid juriidilise eksitusega, mis ilmselt viiski Elioni ettepanekuni kaasata analüüsi ka RIKS ja Ekspress Hotline AS.

Turgude eestikeelsed nimetused pärinevad ElSS § 42 varasemast redaktsioonist, mis sisaldas toote- ja teenuseturgude soovituse lisas toodud turgude loetelu kooskõlas ElSS §-s 2 sätestatud mõistetega1. Otsuse eelnõus kasutatakse mõisteid ElSS-is sätestatud tähenduses (v.a sõnaselgelt viidatud erandite korral); seetõttu kasutatakse mõisteid „sideteenus“ ja „sidevõrk“ ElSS § 68 punktides 68 ja 49 sätestatud tähenduses.

ElSS § 2 punkti 49 kohaselt on sidevõrk (seega ka telefonivõrk, § 2 punkt 59) üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Üldkasutatav elektroonilise side teenus on § 2 punkti 68 kohaselt teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele, ning teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel.

Seega sõltub sidevõrgu määratlemine üldkasutatavaks või mitteüldkasutatavaks sellest, kas selle võrgu baasil osutatav sideteenus on üldkasutatav. Valdkonnaspetsiifilise reguleerimise 1 ElSS § 42 kehtetuks tunnistamine oli tingitud Euroopa Komisjoni 18.10.2005. a Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlusest (asjas nr 2005/2295). Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei ole raamdirektiivi siseriiklikku õigusesse korrektselt üle võtnud, kuivõrd toote- ja teenuseturgude soovituses loetletud sideturgude ammendava loetelu sätestamine seaduses piirab raamdirektiivi artikli 15 lõikes 3 sätestatud riikliku regulaatori pädevust. Sätte kehtetuks tunnistamine ei olnud seega tingitud turgude loetelu sisulisest mittevastavusest soovitusele.

(Vt eelnõu 859 SE elektroonilise side seaduse muutmise seaduse seletuskiri: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=060660019&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11)

7

objektiks ElSS 5. peatüki sätete alusel on üksnes üldkasutatavate sideteenuste turud; Sideamet on teenuste kaasamisel turuanalüüsi hinnanud teenuse vastavust ElSS § 2 punkti 68 kriteeriumitele ning kaasanud otsuse kavandis käsitletud sideteenuste turuanalüüsi üksnes üldkasutatavad sideteenused ja üldkasutatavate sideteenuste osutajad.

2.1.3. Kõneteenuste osutamise viiside käsitlemine

Telefant: Olulised kajastamata jäänud aspektid, Telefanti arvamuses, on […] VoIP tehnoloogia abil kõnede algatamine, edastamine ja lõpetamine olemasoleva fikseeritud telefonivõrgude kaudu – dial-up, “call-back”, muu – ja seda alluvus Sideameti poolt Otsuse kavandi p.-s 3.1.2. avaldatud “tehnoloogilise neutraalsuse printsiibile kooskõlas raamdirektiivi artikli 8 punktiga 2 ning ElSS § 40 lõikega 3.”

Sideamet on sidumisteenuste turgude analüüsidesse kaasanud kõigi telefoniteenuse osutajate poolt algatatud ja lõpetatud kõnede mahud ning käibed, kui kõnede edastamiseks on kasutatud numeratsiooniplaanis (vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovituse E.164) kajastatud numbreid ja kõneteenuseid on osutatud erinevate sidevõrkude vahel.

Seda, milliseid tehnoloogilisi lahendusi on kasutatud telefoniteenuse osutamiseks (kas tavalist telefonivõrgu tehnoloogiat või IP-tehnoloogiat) ei ole Sideamet pidanud turgude piiritlemisel vajalikuks eristada ega eraldi turgude piiritlemisel kajastada, kuna turge tuleb analüüsida tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist lähtuvalt. Sideamet on otsuse eelnõu punktis 3.2.1. märkinud, et erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud elektroonilise side võrkudes osutatavad kõne algatamise, kõne lõpetamise ja/või transiiditeenused kuuluvad vastavalt telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise, kõne lõpetamise ja/või telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turu koosseisu.

Sideamet ei erista, kas hulgiteenust osutati sissehelistamisteenuse (dial-up) või tagasihelistamisteenuse (call-back) pakkumise eesmärgil, kuna andmed vastavatel turgudel teenuse osutamise kohta koguti kõne algatamise ja kõne lõpetamise toimumise faktist lähtuvalt. Kuna kõne algatamise ja kõne lõpetamise hulgiteenuse seisukohast ei oma sissehelistamis- või tagasihelistamisteenuse osutamise eristamine tähendust, ei muudaks nende teenuste täiendav käsitlemine otsuse kavandi järeldusi ega ole seetõttu põhjendatud ega otstarbekas.

2.2. Üldised näitajad turuanalüüsis

2.2.1. Ettevõtjate üldine suurus

Elion: Kavandi punktis 4.2.3 on käsitletud turuanalüüsi kaasatud ettevõtjate üldisi suurusi ning defineeritud Komisjoni 6. mai 2003. a soovitusest lähtudes mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. Elion peab vajalikuks osundada, et asjakohastel turgudel konkurentsi toimimist puudutavate järelduste seisukohast ei oma selline ettevõtjate liigitamine mingisugust tähendust. Samuti on Kavandi punktis 4.2.3 viimases lõigus faktiline viga – viidatakse, et suur ettevõtja on ainult Elion, kuid eespool loetelus on suurte ettevõtjatena määratletud Elion ja Tele2.

Parandusettepanek 2: Osundada Kavandi punktis 4.2.3, et ettevõtjate liigitamine mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjateks ei oma eraldiseisvat tähendust asjakohastel turgudel konkurentsi toimimist puudutavate järelduste seisukohast. Parandada Kavandi punkti 4.2.3 viimases lõigus esinev faktiviga, kus suure ettevõtjana on määratletud ainult

8

Elion.

Sideamet on seisukohal, et ettevõtjate eristamine mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjateks väljendab ettevõtjate üldist suurust, mis on ühe kriteeriumina oluline ettevõtjate turujõu kindlakstegemisel ning mille käsitlemine otsuse kavandis on seetõttu asjakohane. Ettevõtja üldine suurus on üheks võimalikuks ettevõtja turujõu näitajaks ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkti 78 kohaselt. Euroopa Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ esitab teatud objektiivsed kriteeriumid ettevõtja üldsuuruse hindamiseks (bilansimaht, kogukäive, töötajate arv) ning nende alusel tehtud järeldus ettevõtja kuulumise kohta mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate hulka väljendab konkreetse ettevõtja üldsuurust, samuti võimaldab hinnata tema üldsuurust teiste turul tegutsevate ettevõtjate suhtes.

Nõustume, et ettevõtjate liigitamisel mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjateks ei ole turuanalüüsi seisukohast eraldiseisvat tähendust, ent seda ei ole otsuse kavandis ettevõtjate niisugusele eristamisele ka omistatud. Otsuse kavandi punktis 4.2.3. ettevõtja üldsuuruse kohta tehtud järeldusel on ühe kriteeriumina tähendus ettevõtja turujõu kindlakstegemisel telefonivõrgus kõne algatamise ja telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turgudel; see ei mõjuta otsuse eelnõu järeldust, et iga konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutav sideettevõtja omab piiritletud sideturul, st oma telefonivõrgus, märkimisväärset turujõudu, kuid võib väljendada ettevõtja osutatava kõne lõpetamise teenuse mõju seotud jaeturgudele, mistõttu selle hindamine on asjakohane ka kõne lõpetamise turu seisukohast.

Elioni viidatud faktiviga otsuse kavandi punktis 4.2.3. on parandatud.

2.2.2. Elioni tegevus kontsessioonilepingu kehtivusajal

Elion: Kavandi punktis 4.2.4.2, analüüsides Elioni poolt aastatel 1997 – 2005 tehtud investeeringuid, osundab Sideamet, et „põhilises osas arendas Elion oma sidevõrgu kontsessioonilepingu kehtivuse perioodil välja, et turu avanemise ajaks kindlustada oma ülimuslik positsioon sideturul”. Elion leiab, et eelviidatud järeldus on ebapädev ja asjakohatu. Olukorras, kus Elion täitis oma võrgu arendamisel riigi poolt (kontsessioonilepinguga) pandud kohustusi, ei saa rääkida võrgu arendamisest eesmärgiga saavutada ülimuslik positsioon sideturul.

Parandusettepanek 3: Jätta Kavandi punktist 4.2.4.2 välja lõik: „põhilises osas arendas Elion oma sidevõrgu kontsessioonilepingu kehtivuse perioodil välja, et turu avanemise ajaks kindlustada oma ülimuslik positsioon sideturul”.

Sellele, et olulises osas arendas Elion tasemel sidevõrgu kontsessioonilepingu kehtivuse perioodil välja, nii et turu avanemise ajaks omas Elion suurima katvusalaga sidevõrku ja suurimat sideteenuste lõppkasutajaskonda Eestis, on raske vastu vaielda. Asjaolu, et sidevõrgu väljaarendamise kohustuse puhul oli tegemist Elioni poolt lepinguga võetud kohustusega (kontsessioonileping ei olnud ühepoolselt kehtestatud haldusakt), ei välista, et riigi poolt sellise kohustuse kehtestamine ei oleks kattunud Elioni huviga arendada välja kõrgetasemeline sidevõrk. AS Eesti Telefoni 2000. aasta aastaraamatus on märgitud, et: „Kiire arengu eelduseks on Eestis olnud ka kvaliteetne fikseeritud telekommunikatsiooni võrk, mille Eesti Telefon oli suuteline välja ehitama tänu Eesti Vabariigilt saadud eriõigustele:“

Sideamet ei pea põhjendatuks muuta oma seisukohta, kuid korrigeerib sõnastust otsuse eelnõus.

9

2.2.3. Sidevõrkude dubleerimise otstarbekus

Elion: Kavandi punktis 4.2.4.2 väljendab Sideamet seisukohta, et Eesti elanikkond on väike ja mitme paralleelse sidevõrgu infrastruktuuri üleriigiline väljaehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Samuti väidab Sideamet, et ta ei näe lähitulevikus, et Starman või teised kaablioperaatorid oleksid võimelised kolme aasta perspektiivis välja ehitama üleriigilise sidevõrguinfrastruktuuri ning seega ei saa kaablioperaatorid täna ega lähitulevikus arvestatavalt mõjutada Elioni domineerivat positsiooni telefonivõrkude kaudu osutatavate sideteenuste turul. Tegemist on ebaõigete seisukohtadega. Elion jääb alternatiivsete võrkude väljaehitamise võimalikkuse ja konkurentsivõimelisuse osas oma 21. septembri 2006. a vastulauses (lairiba juurdepääsu turg) ja 13. detsembri 2006. a vastulauses (vaskpaarile ja alamvaskpaarile juurdepääsu turg) esitatud seisukohtade juurde. 21. septembri 2006. a vastulauses osundatud asjaolud ja tõendid kinnitavad, et kaabellevivõrgud on konkurentsivõimelised ja teatud piirkondades edestavad kaabellevivõrkude operaatorid konkurentsivõimelisuse poolest Elioni. Näiteks Starmanil on kõigis Eesti suuremates linnades võrk ning kolme aasta perspektiivis võib eeldada kogu Eestit katva võrgu väljaehitamist.

Kui 2000. aastal, mil telekommunikatsiooniturg avati konkurentsile, oli Elion praktiliselt ainuke oma infrastruktuuri omav ettevõtja, siis käesoleva turuanalüüsi läbiviimisel on Sideamet ise tuvastanud veel vähemalt 10 ettevõtjat, kes omavad sõltumatut infrastruktuuri, seejuures mõned neist suurt osa Eestist katvat infrastruktuuri. Samuti kinnitab infrastruktuuride dubleerimise võimalikkust ja majanduslikku põhjendatust asjaolu, et ainuüksi numbriliikuvuse raames (telefoniteenuse osutajate vahel alates 1. jaanuarist 2004), on Elioni võrgust teistesse võrkudesse lahkunud üle …* tuhande telefoninumbri. Umbes veerand kõigist numbrilubadega kasutuseks antud telefoninumbritest kuulub teistele sideettevõtjatele, kellest mõne osakaal teatud turusegmentides on arvestatav ja jaeteenuste konkurents toimib. Võttes arvesse, et viie aasta perspektiivis on turule lisandunud vähemalt 10 oma infrastruktuuri kasutavat ettevõtjat, on ebaloogiline ja tegelikkusele mittevastav Sideameti järeldus, et vähemalt 3 aasta perspektiivis ei ole infrastruktuuride konkurentsi ette näha.

Parandusettepanek 4: Täiendada ja muuta Kavandi punkti 4.2.4.2 põhjendustega alternatiivsete võrkude väljaehitamise võimalikkuse kohta ja selle kohta, et teatud alternatiivsed võrgud (nt kaabellevivõrgud) pakuvad juba käesoleval ajal suuremates linnades konkurentsi Elioni võrgule.

Sideamet on jätkuvalt seisukohal, et mitme paralleelse sidevõrgu üleriigiline väljaehitamine ei ole Eestis lähiaastatel tõenäoline. Üleriigilise efektiivse konkurentsi tekkimiseks turul ei piisa sellest, kui paralleelsed sidevõrgud eksisteerivad suuremates linnades, samuti ei ole mujal (suurematest linnades väljapool) paiknevad üksikud alternatiivsed lokaalsed sidevõrgud suutelised avaldama arvestatavat konkurentsisurvet ühele üle-eestilisele võrgule.

Sideameti hinnangul ei suuda lähema kolme aasta jooksul ükski teine kõneteenuse osutaja ehitada välja Elioni sidevõrgu infrastruktuuriga võrreldavat sidevõrku (tehnoloogiast sõltumata) ega saavutada Elioni lõppkasutajate arvuga võrreldavat arvu lõppkasutajaid, mis võimaldaks Elioniga arvestatavalt konkureerida kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud häälkõneteenuse jaeturgudel.

Võrreldes Elioniga suurimat võrguinfrastruktuuri omavad kaabelleviettevõtjad Starman ja STV osutavad kõneteenuseid ainult teatud sidevõrgu osades - st neis kaabellevivõrgu osades,

10

kus nad osutavad lõppkasutajatele lairibateenuseid, on võimalik osutada ja osutatakse sama tehnilise lahenduse vahendusel ka kõneteenuseid. Raske on täpselt hinnata, missuguses geograafilises ulatuses nimetatud ettevõtjad Elioniga konkureerivad, kuna nimetatud ettevõtjad ei ole avaldanud täpset kõneteenuse leviala kaarti, kuid ettevõtjad on oma veebilehtede vahendusel teatanud, et osutavad teenuseid 12-13 Eesti linnas.

2.2.4. Sidevõrgu ulatusest ja mastaabisäästust tulenevad eelised

Elion: Kõigi kolme Kavandis käsitletud turu puhul (nt punktides 4.3.2, 4.4.3, 4.3.4.2.3 ja 4.5.3.2.2) on välja toodud nagu oleks Elionil oluline turueelis seoses kõige laiaulatuslikuma sidevõrgu omamisega (mis väljendub muuhulgas mastaabisäästus). Elion osundab, et selline eeldus on ebaõige. Sideamet on jätnud tähelepanuta, et mastaabisääst ei sõltu ainult minutite koguarvust, vaid olulisel määral ka võrgu hajususest, ehk minutite arvust telefonijaama, ühendusliini, liidese jne kohta. Võrgu suure hajususe puhul ei saaks koguminutite arvust lähtudes üldse rääkida mastaabisäästust. Elioni võrgus on ca …* telefonijaama, kus kasutatud maht jääb …* numbri. Alternatiivoperaatorid ehitavad aga võrgud eelkõige tiheasustuse ja soodsa kliendibaasiga piirkondadesse ning tõenäoliselt on nii mõnelgi mastaabiefekt suurem kui Elionil. Alternatiivoperaatorite kõrgemad sidumistasud ei pruugi olla tõenduseks suurematest kuludest, sest need pole kehtestatud kulupõhiselt, vaid ära kasutades olukorda, kus teine (suur) operaator ei saa vältida kõnesid nende võrku. Teenides kerget tulu kõnede lõpetamiselt, subsideeritakse oma võrgusiseseid kõnesid. Võrreldes Elioni hajusvõrku alternatiivvõrkude kogumiga ei saa Elioni arvates üldse rääkida Elioni turueelisest mastaabisäästu kaudu, iseäranis mitte kõnede algatamise ega lõpetamise teenuse turul.

Parandusettepanek 6: Täiendada Kavandit läbivalt (muuhulgas punkte 4.3.2, 4.4.3, 4.3.4.2.3 ja 4.5.3.2.2) seoses mastaabisäästu puudutavate argumentidega, võttes arvesse erinevate ettevõtjate võrkude hajusust.

Ühikukulude alandamise tagab piisavalt suur toodangu maht: telefonivõrgus kõne algatamise turul alandab kulusid väljaehitatud telefonivõrgu laialdasem kasutuselevõtt. Seega suuremale hulgale lõppkasutajatele teenust pakkuv ettevõtja omab ka suurimat mastaabisäästu.

Täna on Elionile kuuluv sidevõrk ainus kogu Eesti territooriumil kõne algatamise ja kõne lõpetamise teenuse osutamist võimaldav fikseeritud sidevõrgu infrastruktuur. Elioniga võrreldes ei oma teised turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad nii laiaulatuslikku telefonivõrku, vaid nende sidevõrgud on lokaalsed, osutades teenust piiratud hulgale lõppkasutajatele. Samuti on nad oma kogumahult väiksemad, nende võrgud võivad küll olla efektiivsemad, ent mastaabisäästuks vajaliku teenuse osutamise mahu saavutamine on raske. Seega Elioniga sarnases ulatuses mastaabisäästu saavutamine kõne algatamise turul ei ole neil võimalik.

Arvestades ülaltoodut arvestab Sideamet Elioni ettepanekuga osaliselt, täpsustades otsuse kavandi punkti 4.3.4.2.3.

2.2.5. Pöördumatud kulud

Konkurentsiamet: Telefoniteenuste turu avanemisel 2001. aastal Sideameti ja Konkurentsiameti töötajate nõupidamistel käsitleti muuhulgas operaatorite (va AS Eesti Telefon, praegu Elion Ettevõtted AS; edaspidi Elion) sidevõrgu mõiste sisu. Sideamet väljendas kindlat seisukohta, et sidevõrk, mida kasutavad teised operaatorid, on nende sidevõrk, sõltumata sellest, kas vastav operaator on kasutatava võrgustiku ise ehitanud või rendib seda. Konkurentsiamet on seda seisukohta aktsepteerinud ja järjepidevalt sellest

11

lähtunud. Ka konkurentsiseadus (§ 15) käsitleb olulist vahendit omava, sealhulgas loomulikku vahendit omava ettevõtjana ettevõtjat, kelle omandis, valduses või opereerimisel (meie allakriipsutus) on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Üldjuhul on sideettevõtjad näiteks oma võrgus kõnede lõpetamise osas monopoolsed ettevõtjad.

Seetõttu ei tarvitse telefonivõrgus kõneteenuste turgudele sisenemine meie hinnangul tähendada nii suuri pöördumatuid kulusid nagu võiks välja lugeda „Telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8 – 10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi osade „Pöördumatud kulud” (näiteks punktid 4.3.4.2.1, 4.4.5.1, 4.5.3.2.1) praegusest sõnastusest, kuna võrgustiku rentimise korral on ettevõtjal võimalik piirduda väiksemate riskidega kui kogu võrgustikku ise välja ehitades.

Sideamet nõustub Konkurentsiameti seisukohaga, et võrgustiku rentimise korral on sideettevõtjal võimalik piirduda väiksemate riskidega jaeteenuste osutamisel kui kogu võrgustikku ise välja ehitades. Hulgiteenuste osutamine on võrguressursi rentides võimalik, aga kui lõppkasutajate arv jõuab teatud mahuni, siis ei ole jaeteenuste osutamine rendikulude suure osakaalu tõttu enam otstarbekas ning aktuaalseks muutub ikkagi oma võrgu rajamine, millega on seotud suured pöördumatud kulud.

2.2.6. Muude mõjutegurite arvestamine

Telefant: Olulised kajastamata jäänud aspektid, Telefanti arvamuses, on […] kontsernide (Elion-EMT; Elisa Mobiilside-Elisa Andmeside, Tele2) korporatiivne poliitika, eriti lõpetamise ja transiidi turgudel, ja nende välismaal asuvate partnerettevõtete mõju hinnakujundamisele [ja] numbriliikuvuse tagamiseks Sideameti poolt ettevõetud regulatiivsed meetmed ja nende mõju lõpetamise-transiidi hulgiteenuste hinnakujundamisele

Sideamet nõustub iseenesest, et Telefanti viidatud tegurid võivad kaudselt mõjutada olukorda telefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste turgudel. Kuivõrd ükski turg ega ärisuhe ei toimi isoleeritult teistest turgudest ega suhetest, võib selliseid mõjureid, mis võivad turuolukorra kujunemisel teatavat mõju omada, olla veelgi.

See ei tähenda, nagu peaks Sideamet neid kõiki turuanalüüsi käigus hindama. Kõigi võimalike teemaga seonduvate asjaolude analüüs ei ole mõistlik ega võimalik.

Ettevõtja välispartneritel puudub otsene mõju kõne algatamise ja kõne lõpetamise hindadele (küll saavad nad mõjutada rahvusvaheliste kõnede hindu). Ettevõtjate korporatiivpoliitika kohta puuduvad Sideametil objektiivsed ja võrreldavad andmed ning nende andmete väljanõudmine ettevõtjatelt oleks võrreldes võimaliku saadava kasuga põhjendamatult koormav nii ettevõtjatele endile kui ka Sideametile.

Numbriliikuvuse aspekti on otsuse kavandis käsitletud tasakaalustava ostja jõu hindamisel ning ka turgude piiritlemisel; selle mõju analüüsitavatele hulgiturgudele on kaudne läbi jaeturu.

Kokkuvõtlikult leiab Sideamet, et on turu konkurentsiolukorra ning ettevõtjate turujõu või selle puudumise väljaselgitamiseks olulisi asjaolusid piisavalt hinnanud ning otsuse eelnõu on oma lõppjäreldustes õige. Võimalike mõjurite täiendav analüüs otsuse eelnõu lõppjäreldusi ei mõjutaks.

2.2.7. Alternatiivsete operaatorite turukäitumine

Telefant: Otsuse kavandi p.-s 4.6. (lk. 77-78) Sideamet leiab, et telefonivõrgus kõne

12

algatamise-, lõpetamise- ja transiiditeenuste turgudel võivad esineda peamiselt järgnevad ettevõtjate märkimisväärsest turujõust tulenevad konkurentsiprobleemid:

• hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäära kõrgete hindade rakendamine, hinnadiskrimineerimine, ristsubsideerimine, teenuste paketeerimine;

• juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine;

• muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid (informatsiooni diskrimineeriv kasutamine või varjamine, viivitamistaktika, konkurente puudutava teabe mittekohane kasutamine, kvaliteedidiskrimineerimine, toote strateegiline kujundamine, mittekohased nõuded).

Telefant nõustub Sideameti seisukohaga. Oma tegevuses Telefant kokku puutus nende probleemidega, peamiselt ülemäära kõrgete hindade rakendamisega, hinnadiskrimineerimisega ja juurdepääsust keeldumisega. Kasutades võimalust, Telefant pöörab tähelepanu asjaolule, et Sideameti poolt ebasümmeetriline lähenemine Otsuse kavandis algatamise ja lõpetamise hulgiturgude reguleerimisele võimaldab nende probleemidele püsida algatamise turul, ja Sideameti poolt pakutud eristamine erinevate lõpetamise turul MTE staatusega operaatoritele kohustuste kehtestamises provotseerib nende probleemide tekitamise lõpetamise turul.

Sideamet juhib Telefanti tähelepanu, et ex ante kohustused kehtestatakse ainult siis, kui Sideamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetsel sideteenuse turul konkurents ei toimi ning et sideteenuse turul tegutsev ettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest; sideettevõtja mis tahes diskrimineeriv käitumine ei viita iseenesest märkimisväärse turujõu olemasolule.

Otsuse eelnõus on ettevõtjate turujõudu telefonivõrgus kõne algatamise turul hinnatud mitme kriteeriumi järgi ning nende alusel on leitud, et telefonivõrgus kõne algatamise turul omab märkimisväärset turujõudu üksnes Elion. Valdkonnaspetsiifilisi kohustusi saab Sideamet kehtestada üksnes märkimisväärse turujõuga ettevõtjale; nende ettevõtjate diskrimineeriv käitumine, kellel konkreetsel turul märkimisväärne turujõud puudub, ei ole valdkonnaspetsiifilise reguleerimise objektiks.

Sideamet on seisukohal, et läbiviidud turuanalüüsi põhjal kehtestatud erinevad kohustused telefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel on vastavuses ja proportsionaalsed konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega, suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele ning selleks piisavad.

2.3. Üldised märkused konkurentsiprobleemide osas

2.3.1. Konkurentsiprobleemide tõenäosuse hindamine

Elion: Kavandi punktides 4.6.2 ja 4.6.3 käsitletakse lühidalt ja väga üldsõnaliselt teoreetilisi konkurentsiprobleeme, kuid ei ole esitatud sisulisi põhjendusi, miks Sideamet peab nende probleemide esinemist analüüsitavatel turgudel tõenäoliseks. Kavandis ei sisaldu tegelikel turuoludel põhinevat analüüsi nagu on nõutud Euroopa Komisjoni turuanalüüsi juhiste punktides 19 ja 20. Kuigi ex ante regulatsiooni raames peab Sideamet arvestama tulevikus esineda võivaid probleeme (mitte juba toime pandud rikkumisi) ei tähenda see, et Sideamet ei pea ära põhjendama konkreetsete probleemide esinemise tõenäosust ja majanduslikku loogikat. Abstraktselt kõikvõimalike konkurentsiprobleemide ülesloetlemine ei asenda motiveerimiskohustuse täitmist.

13

Parandusettepanek 15: Täiendada Kavandi punkte 4.5 – 4.8 tegelike turuolude käsitlusega ning nendel põhinevate konkreetsete konkurentsiprobleemide analüüsiga.

Sideamet ei nõustu Elioni väitega, mille kohaselt Sideamet ei ole põhjendanud konkurentsiprobleemide esinemise tõenäosust.

Sideamet on otsuse eelnõu punktides 4.6.2 ja 4.6.3. silmas pidanud niisuguseid konkurentsiprobleeme, millel on suur tõenäosus realiseeruda ka praktikas, kuivõrd turu konkurentsiolukorrast tulenevalt puuduvad objektiivsed asjaolud nende ärahoidmiseks. Nimetatud konkurentsiprobleemid on omased peamiselt ettevõtjale, kellel on märkimisväärne turujõud, mis võimaldab tal käituda turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, ning ta on suuteline oma domineerivat positsiooni ära kasutama selleks, et takistada konkurentsi asjakohasel turul ja/või asjakohase turuga lähedalt seotud turul. Otsuse eelnõus konkurentsiprobleeme käsitleva osale eelnenud turuanalüüsis on selgelt välja toodud, et selline ettevõtja asjakohastel turgudel on Elion.

Sideamet leiab, et tõenäosust, et sideettevõtja, tulenevalt oma võimest (turujõust) konkurentsi kahjustaval viisil käituda ka selliselt käitub, ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kuna selline käitumine oleneb peale turujõu ka muudest subjektiivsetest asjaoludest, nagu näiteks ärikultuur ja ettevõtjate vahelised suhted. Sideamet rõhutab siinkohal, et kogu elektroonilise side valdkonna õiguslik reguleerimine lähtub ex ante ehk ennetava reguleerimise põhimõttest. Märkimisväärse turujõu tuvastamisel ja MTE kohustuste kehtestamisel on oluline üksnes asjaolu, kas sideettevõtjal on konkreetsel piiritletud turul lähemas perspektiivis piisavalt turujõudu, et ta oleks suuteline arvestataval määral käituma sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ning klientidest või lõppkasutajatest (vt ka Komisjoni juhiste 2002/C 165/03 punktid 30, 31 ja 70) ning oma turujõudu ära kasutades tulevikus õiguserikkumisi toime panema.

Eeltoodust tulenevalt Sideamet ei arvesta Elioni parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel.

2.3.2. Ülemääraste hindade rakendamine

Elion: Kavandi punktis 4.6.1 käsitletakse hinnaga seotud konkurentsiprobleeme (kõigi kolme turu osas) ja järeldatakse, et Elion rakendab ülemääraselt kõrgeid hindasid. Elion on seisukohal, et sellisel viisil hinnakujunduse probleemi määratlemine ei ole korrektne. Elion on rakendanud TKS-i ja selle rakendusaktide alusel väljatöötatud sidumishindasid. Olukorras, kus isik täidab talle seadusega pandud hinnaregulatsiooni kohustusi, ei saa rääkida ülemääraselt kõrgete ja konkurentsi kahjustavate hindade rakendamisest. Järeldus saab olla üksnes see, et varasem regulatsioon ei olnud Sideameti arvates piisav tõhusa konkurentsi tagamiseks.

Parandusettepanek 13: Muuta Kavandi punkti 4.6.1 ja selle alapunkte, viies sisse täpsustused selle kohta, et Elion on sidumishindade rakendamisel täitnud TKS-i ja selle rakendusaktidega sätestatud kohustusi ning jätta Kavandist välja viited sellele nagu rakendaks Elion ülemääraseid ja konkurentsi kahjustavaid sidumishindasid.

Elioni sidumishinnad olid arvutatud TKS-i ja selle rakendusaktides sätestatud LRAIC metoodika alusel. Vastavalt sellele metoodikale arvutatakse sidumishindasid algandmete alusel, mis olid esitatud Elioni enda poolt (näiteks võrgu tehnilised andmed, sidumisteenuse minutite maht jne).

14

Sidumishindade ülemäärasus esineb siis, kui sidumishindade tulud ületavad kulusid olulisel määral. Kõne algatamise/lõpetamise/transiidi turul on sidumisteenuse kasumimäärad …*%. Kui võrrelda kasumimäära 2005. aastal sama aasta kapitalihinnaga (…*%) tuleneb, et kasumimäär on kõrgem kapitalihinnast. Olukord aga peaks olema vastupidi, kuna kasumimäär on kapitalihinna üks komponent. Antud olukorras saab järeldada, et Elioni sidumisteenuse hinnas sisalduv kasum on ülemääraselt kõrge. Ülemäärane kasum sidumisteenusest näitab sidumishindade ülemäärasust ning selline järeldus on antud olukorras ainuvõimalik. Varasem regulatsioon ei olnud piisav ega taganud konkurentsi toimimist, mida näitab ka Sideameti analüüs, kuid vaid sellise tõdemusega ei saa Sideamet piirduda.

Sideamet nõustub osaliselt Elioniga ja lisab otsuse eelnõu punkti 4.6.1., et varasem regulatsioon ei olnud piisavalt tõhus konkurentsi tagamiseks ja tekitas ajalooliste kulude arvestuses konkurentsiprobleeme.

2.3.3. Röövellik hinnakujundus

Konkurentsiamet: Konkurentsiõiguses tõepoolest kasutatakse mõistet „röövellik hinnakujundus” (predatory pricing”). Oleme selle all üldjuhul mõistnud turgu valitseva ettevõtja poolt oma teenuste (kaupade, toodete) müüki omahinnast madalamalt juhul, kui sellise tegevuse eesmärgiks on konkurentide kahjustamine või turult väljatõrjumine. […] Olukord, kus infrastruktuuri omanik rendib oma võrguressurssi konkurentidele põhjendamatult kõrge hinnaga välja (hulgihinnad), samal ajal kehtestades lõpptarbijatele hulgihindadega võrreldes erakordselt madalad hinnad, nii et jaeturul ei ole konkurentidel ka jaelüli efektiivse toimimise korral võimalik infrastruktuuri omaniku kõrval turul tegutseda, kujutab meie arvates ebaõiglaste äritingimuste rakendamist KonkS § 16 p1 tähenduses ning vastaks mõistele „hinnakruvi” (margin squeeze või price squeeze).

Võttes arvesse Konkurentsiameti märkust, leiab Sideamet, et „röövellik hinnakujundus” (predatory pricing”) on laiem mõiste kui „hinnakruvi” (margin squeeze). Röövellikud hindasid saab kujundada muuhulgas „hinnakruvi“ kaudu. Oma analüüsis lähtus Sideamet dokumendist „ERG Common Position on the approach to Appropriate remedies in the ECNS regulatory framework”2, milles opereeritakse mõistega “röövellik hinnakujundus”. Kuna eeltoodud document osutub analüüsis kasutatavate meetodite allikaks, ei pidanud Sideamet otstarbekaks muuta mõistekasutust.

2.4. Üldised märkused kavandatavate kohustuste kohta

2.4.1. Meetmete ja eesmärkide kooskõla erinevate turgude puhul

Elion: Seoses infrastruktuuride konkurentsi soodustamise vajadusega peab Elion vajalikuks eraldi rõhutada, et kõigil Komisjoni soovituses 2003/311/EÜ nimetatud 18 turul kehtestatavad meetmed ja püstitatud eesmärgid peavad omavahel haakuma. Kui seda ei esine, siis on uue EL regulatsiooni ja ESS-i eesmärkide saavutamine välistatud. Antud juhul ei näe Elion Sideameti poolt seni teostatud turuanalüüside omavahelist haakumist ja ühtseid eesmärke. Elion tõi oma 13. septembri 2006. a vastulauses välja konkreetsed vastuolud erinevate turuanalüüside vahel. Näiteks on lairiba turuanalüüsi otsuse kavandis (18. augusti 2006. a otsuse kavand ja 20. oktoobri 2006. a otsuse eelnõu p 6.2) püstitatud infrastruktuuridesse investeerimise soodustamise eesmärk. Vaskpaarile ja alamvaskpaarile juurdepääsu puudutavas 10. novembri 2006. a otsuse kavandis aga leiti, et infrastruktuuride

2 ERG (06) 33. Final Version May 2006. Internetis. Kättesaadav (15.8.2006) http://erg.eu.int/doc/meeting/erg_06_33_remedies_common_position_june_06.pdf

15

konkurentsile tuleb eelistada jaetasandi teenuste konkurentsi. Elion osundas oma vastulauses, et juhul, kui vaskpaarile juurdepääsu turuanalüüsi tulemusel keskendutakse pigem olemasolevale vaskpaarile juurdepääsu reguleerimisele ja mitte infrastruktuuride konkurentsi edendamisele, siis välistatakse sellega ka lairiba turuanalüüsi eesmärkide saavutamine. Sama vastuolu tuleneb ka käesolevast turuanalüüsist, kuna sellega pärsitakse infrastruktuuride konkurents (vt ka vastulause punktid 26 ja 27).

Parandusettepanek 5: Tagada erinevatel turgudel turuanalüüsi läbiviimine ühtsetel eesmärkidel ja erinevatel turgudel kehtestatavate meetmete omavaheline haakumine, muuhulgas selliselt, et kehtestatavad kohustused soodustavad investeerimist infrastruktuuridesse ja tagavad infrastruktuuride konkurentsi.

Sideamet täpsustab otsuse eelnõu alapunkti 6.2. sõnastust nii, et sama alapunkti viimases lõigus oleks viidatud ka klientide kaitse eesmärgile, seda eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ning hinna osas. Kohustuste kehtestamise eesmärgid on järgmised:

• soodustada telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel konkurentsi;

• luua tingimused konkurentsi tõhustamiseks telefonivõrgu sidumisteenuste turgudega lähedalt seotud jaeteenuste turgudel;

• vältida otsuse eelnõu punktis 4.6. kirjeldatud konkurentsiprobleeme.

Need eesmärgid on suunatud ElSS § 134 nimetatud riikliku korralduse eesmärkide saavutamisele.

ElSS § 134 lg 1 punkti 3 järgi tagatakse riikliku korralduse eesmärk edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel sellega, et soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid.

Sideamet ei nõustu Elioniga, et otsuse eelnõus toodud kohustused on vastuolus ElSS § 134 lg 1 punktis 3 sätestatud eesmärkidega. Otsuse eelnõus toodud kohustustega toetatakse alternatiivsete operaatorite ülekandevõrgu investeeringuid, andes neile võimaluse ülekandevõrk välja ehitada ja tekitada edasiseks konkureerimiseks kliendibaas; samuti kaitstakse Elioni (MTE) investeeringuid, kuna ajaloolistel kuludel põhinevad hulgiteenuse tasud, mis sisaldavad ka mõistlikku kasumit, võimaldavad katta investeeritud vahendite kulu ja teenida neilt mõistlikku kasumit. Tasude läbivaatamisperiood tagab muutuste arvesse võtmise igaaastaselt ja erandjuhul ka siis, kui turul on toimunud teenustes ja kuludes olulisi muutusi.

Sideamet märgib, et otsuse eelnõus ei ole vastuolu juurdepääsudirektiivi preambuli punktiga 19, kuna: vastavalt otsuse eelnõu lisas 2 toodud metoodikale lisandub kapitalikulu teenusele vastavalt teenuse kapitalikasutusmahule ehk teenusega seotud varadele (sh teenusesse tehtud investeeringud), siis hulgiteenuste pakkumisel teenustele lisanduv kapitalikulu soodustab investeeringute tegemist ja toetab uuendamist, kuna tehtud ja tulevikus tehtavatelt investeeringutelt mõistliku kapitalikulu (sh mõisliku kasumi) teenimise.

Ka Sideameti poolt varem koostatud vaskpaarile juurdepääsu hulgituru ja lairiba juurdepääsu turu otsuste eelnõudes toetavad kohustused alternatiivsete operaatorite ülekandevõrgu investeeringuid ning samal ajal kaitstakse Elioni investeeringuid samade põhimõtete kohaselt nagu käesoleva otsuse eelnõu puhul.

16

2.4.2. Infrastruktuuride konkurentsi soodustamine

Elion: Elion nõustub sellega, et Eesti tingimustes ei pruugi olla mõistlik edendada olemasolevaga kattuva ja samal tehnoloogial põhineva telefonivõrgu väljaehitamist. See aga ei tähenda mingil juhul, et ei tuleks soodustada alternatiivsetel (uutel) tehnoloogiatel põhinevate võrkude väljaehitamist või ka Elioni kasutataval tehnoloogial põhineva võrgu väljaehitamist piirkondadesse, kus see puudub või olemasoleva võrgu uuendamist. Veelgi enam, Euroopa Komisjoni dokumentidest tuleneb üheselt selline eesmärk. Nii näiteks selgitatakse Turgude Soovituse selgitavas memorandumis (Explanatory Memorandum, lk 25) seoses turgudega nr 11 ja 12, et „uue regulatiivse raamistiku eesmärk on saavutada situatsioon, kus esineb täielik infrastruktuuride konkurents erinevate infrastruktuuri liikide vahel. See võib toimuda platvormide siseselt või nende vaheliselt. Regulatsiooni näol, mis nõuab juurdepääsu eksisteerivale infrastruktuurile, on tegemist ajutise meetmega tagamaks teenuste konkurents ja tarbijate suurem valik seniajani, kui eksisteerib piisav infrastruktuuride konkurents3”.

Parandusettepanek 26: Muuta kogu Kavandit selliselt, et see soodustaks infrastruktuuride konkurentsi (sh kehtestada kulude ja tasudega seotud kohustused vastulause punktis 28 pakutud viisil).

Sideamet nõustub Elioniga, et peab soodustama uutel tehnoloogiatel põhinevate võrkude väljaehitamist või ka Elioni kasutataval tehnoloogial põhineva võrgu väljaehitamist piirkondadesse, kus see puudub või olemasoleva võrgu uuendamist. Sideamet ei ole otsuse kavandis vastupidist seisukohta avaldanud. Sideamet on seisukohal, et otsuse eelnõus sätestatud kohustused soodustavad infrastruktuuride konkurentsi, kuna vastavate kohustuste eesmärgiks on telefonivõrgus kõne algatamise, lõpetamise ja transiidi teenustele võrdse, õiglase ja efektiivse juurdepääsu tagamine. Seega erinevate infrastruktuuride operaatoritel, kellel telefonivõrgus kõne algatamise, lõpetamise või transiidi teenus on sideteenuste osutamiseks oluline sisend ja kulu, väheneb sideteenuste turult väljatõrjumise oht.

Sideamet ei arvesta Elioni parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel.

2.4.3. Kohustuste seotus kindlaks tehtud konkurentsiprobleemidega

Elion: Vastavalt ESS § 44 lg 3 peab Sideamet teostama turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni suunistega. Turuanalüüsi suuniste punktis 117 rõhutatakse, et Ühenduse õiguse, eriti raamdirektiivi artikli 8 kohaselt peab riiklik regulaator tagama, et MTE-le kooskõlas raamdirektiivi artikliga 16 kehtestatavad kohustused on õigustatud artiklis 8 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja on neid eesmärke arvestades proportsionaalsed. Seega peab riikliku regulaatori poolt kehtestatav mis tahes kohustus olema proportsionaalne konkreetse probleemi lahendamiseks. Samuti rõhutatakse turuanalüüsi suuniste punktis 119, et uus reguleeriv raamistik sisaldab erineva iseloomuga meetmeid erinevate probleemide lahendamiseks ning valitud meetmed peavad olema kohandatud nende konkreetsete probleemide jaoks.

Elion on seisukohal, et Kavand ei vasta ülalviidatud nõuetele, sest Kavandis ei ole esitatud ühtegi sisulist põhjendust, milliste konkreetsete prognoositavate konkurentsiprobleemide lahendamiseks iga konkreetne kohustus kehtestatakse (vt ka põhjendused vastulause punktis

3 The aim of the new regulatory framework is ultimately to achieve a situation where there is full infrastucture competition between a number of different infrastuctures. This can occur within or between platforms. Regulation mandating access to existing networks serves as a transitional measure to ensure services competition and consumer choice until such time as sufficient infrastuctural competition exists.

17

15) . Juba ainuüksi asjaolu, et Sideamet on seni läbiviidud kuuel turul kehtestanud sisuliselt identse kohustuste loetelu, tõendab, et sisuline probleemide analüüs ja konkreetsed eesmärgid puuduvad. Elioni arvates on põhimõtteliselt välistatud, et kõigil analüüsitavatel turgudel esinevad täpselt samasugused konkurentsiprobleemid ja on vajalik täpselt samasuguste kohustuste kehtestamine (juba ainuüksi seetõttu, et teenused, mille turge reguleeritakse, erinevad suuresti oma olemuselt).

Parandusettepanek 16: Täiendada Kavandi punkti 6 iga kohustuse kehtestamise juures põhjendustega selle kohta, millist konkreetset konkurentsiprobleemi vastava kohustusega lahendatakse ja kuidas see kohustus lahendab probleemi.

Sideamet on otsuse eelnõu punktides 6.3.4.2., 6.4.1.4.2., 6.4.2.4.1. ja 6.5.4.2 kirjeldanud, millist konkreetset konkurentsiprobleemi vastava kohustusega lahendatakse ja kuidas selle kohustuse kehtestamine lahendab konkurentsiprobleemi. Sideamet leiab, et iga kohustuse kehtestamise eesmärgiks ei pea olema samanimelise konkurentsiprobleemi lahendamine või vältimine. Oluline on, et kohustus oleks suunatud konkurentsiprobleemi või -probleemide lahendamisele ja vältimisele, olenemata sellest, millised on vastavate konkurentsiprobleemide nimetused.

Sideamet on otsuse kavandi iga kohustuse kehtestamise motivatsiooni piisavalt põhjalikult kirjeldanud, milliseid konkurentsiprobleeme vastavate kohustustega lahendatakse.

Sideamet on (Elioni parandusettepaneku 15 juures) juba selgitanud otsuse eelnõus nimetatud konkurentsiprobleemide ilmnemise tõenäosust seoses märkimisväärse turujõuga ettevõtja staatusega ning ex ante ehk ennetava reguleerimise põhimõtet. Seetõttu ei pea Sideamet vajalikuks seda siinkohal korrata.

Sideamet ei nõustu Elioni seisukohaga, et kõigil analüüsitavatel turgudel ei saa esineda ühesugused konkurentsiprobleemid. Sideameti poolt analüüsitud hulgiteenuste turgudel esinevad konkurentsiprobleemid on sarnased, kuna hulgiteenuste olemusest (sisend kõneteenustele telefonivõrgus) tulenevalt on erinevate hulgiturgude MTE-del sarnased tegutsemise viisid selleks, et kasutada oma hulgituru turujõudu konkurentsi kahjustamiseks jaeturul.

Samuti ei nõustu Sideamet Elioniga, et on tekkinud olukord, kus erinevatel turgudel on kehtestatud identsed kohustused. Sideamet on iga turu puhul eraldi analüüsinud kehtestatavate kohustuste vajalikkust ja proportsionaalsust, millest tulenevalt on erinevatel turgudel kehtestatavad kohustused vastavuses konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega ning suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele. Sideamet juhib Elioni tähelepanu, et kohustusi rakendatakse erinevatel turgudel täiesti erinevatele teenustele. Kohustuste motivatsioonis on põhjalikult kirjeldatud, millisele konkurentsiprobleemi lahendamisele kohustused on suunatud.

Selleks, et oleks tagatud investeerimisredeli toimimine, samuti regulatsiooni ühtlane toimimine, on hinnaga seotud konkurentsiprobleemide lahendamiseks kasutatud sarnast meetodit. Seejuures on transiiditeenuste puhul arvestust lihtsustatud ja MTE-l ei ole tarvidust näidata kulude lahusust.

Eeltoodust tulenevalt ei arvesta Sideamet Elioni parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel.

2.4.4. Kapitali keskmise hinna arvutamine kuluarvestusmetoodika kohaselt

Konkurentsiamet: Kapitali keskmise hinna kalkuleerimisel („Telefonivõrgu sidumisteenuste

18

turgudel (turud 8 – 10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtja poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika”) tuleks arvestusest välja jätta kõik kohustused, mis ei eelda intresside tasumist (lisaks lühiajalistele võlgnevustele hankijatele ja emaettevõtjale kuuluvad nende hulka kindlasti ka võlgnevused maksuametile, töövõtjatele jne), mitte ainult need, mis bilansis võivad olla nimetatud „intresse kandvateks laenudeks ja võlakohustusteks” (Elioni 2005.a majandusaruandes on ainult osa selliseid kohustusi nimetatud intresse mittekandvateks).

Juhul, kui tehakse võrdlusi hinnatasemetega teistel (võrreldavatel) turgudel, on teiste riikide hindadega erinevused põhjustatud mitte ainult personalikuludest, vaid ka näiteks põhivarast tulenevatest kuludest. Raamatupidamise toimkonna juhendi 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” punktide 13 – 22 kohaselt kajastub materiaalse põhivara aruandluses soetusmaksumuses, mis hõlmab põhivara ostuhinda ja kõiki otseselt soetamisega seotud kulutusi, mis samuti võivad olla meil väiksemad kui teiste riikide turgudel.

Intresse kandvate kohustuste osas on metoodikat vastavalt täpsustatud otsuse eelnõu lisa 2 punktis 3.2.

2.4.4. Kohustuste täitmise tähtaeg

2.4.4.1. Kohustuste jõustumise tähtpäeva valik

Telefant: Kõigile MTEks tunnistatud operaatorile antakse kohuste täitmise tähtajad, mis on kas mitte varem kui 1. –KS juuliks või alates 1.-ST juulist (1-st augustist) 2007 a. Telefant hästi aru ei saa, miks just selleks kuupäevaks/sellest kuupäevast ja mitte varem kohustused kehtestatakse?

[…]

Täitmise tähtaja osas: pole selge, miks „mitte varem, alates 1. juuli 2007”? Kas võib olla mitte hiljem?

Vastavalt ElSS § 49 lõikele 4 peab Sideamet andma märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuses mõistliku tähtaja selles sätestatud kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmise tähtaja kehtestab Sideamet vastavalt ElSS 49 lõikele 4 kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 4 lõikele 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Samuti nagu kohustuste valikul, nii peab Sideamet ka kohustuste jõustumise tähtpäeva valikul lähtuma ElSS §-s 135 sätestatud nõuetest ning hindama muu hulgas kohustuse proportsionaalsust. Haldusakti – seega ka sellega kehtestatava üksiku kohustuse – kohasuse, vajalikkuse ning proportsionaalsuse nõude esitab ka haldusmenetluse seaduse § 3 lõige 2.

Sideamet leiab, et arvestades kohustuste täitmiseks vajalikke organisatsioonilisi, majanduslikke, tehnilisi ja õiguslikke ümberkorraldusi, mida MTE peab ette võtma oma tegevuse kooskõlla viimiseks rakendatavate kohustustega, on põhjendatud anda MTE-le enne uute kohustuste jõustumist teatav üleminekuperiood. Seejuures on oluline, et varasema regulatsiooni alusel olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale, kellele ElSS §-st 192 laienevad teatud olulise turujõuga ettevõtja kohustused, kehtestatakse otsuse eelnõu punktidega 6.3.5., 6.4.4.1. ja 6.5.5. üleminekuperioodi kohustused, mis oma mahult vastavad talle varasema regulatsiooni alusel kehtinud kohustustele.

19

2.4.4.2. Hinnakohustuste jõustumise tähtaeg

Elion: Kavandi punktides 6.3.5, 6.4.4 ja 6.5.5 reguleeritakse kõne algatamise, kõne lõpetamise ja transiiditeenuse turul kehtestatud kohustuste täitmise tähtaega. Vastavalt nimetatud punktides sätestatule peab Elion asuma täitma talle Kavandis kehtestatud kohustusi pärast kolme kuu möödumist MTE-ks tunnistamise otsuse kättesaamisest, kuid mitte varem kui 1. juulist 2007. a. Elion leiab, et nimetatud tähtaeg on kõigi kolme turu kuluarvestuse ja hinnakontrolli kohustuste osas (sätestatud Kavandi punktides 6.3.4.2, 6.4.1.4.2 ja 6.5.4.2.1) põhjendamatult lühike. Hinnamuutuste üleminekuaega tuleb pikendada mõistlikule ajaperioodile, nagu on soovitatud Euroopa Komisjoni soovituse 2005/698/EC preambula punktis 7, et minimiseerida riski ja määramatust asjakohastel turgudel. Adekvaatse hinna lõplik kujundamine peaks olema astmeline ja pikendatud vähemalt aastasele perioodile. Sellist hinnamuutuse kehtestamise pikemale perioodile jaotamist on Sideamet kasutanud kohustuste kehtestamisel mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul (kus kulupõhisele hinnale üleminek jaotati isegi kolmeaastasele perioodile). Risk ja määramatus Kavandis käsitletud sidumisteenuse turgudel on tõenäoline, sest Kavandis toodud meetmete rakendamisel Kavandis toodud kujul langeksid oluliselt Elioni tulud ja süveneks ebasümmeetria erinevate sideettevõtjate sidumistasude vahel. Sideamet ei ole muutuste mõju turuolukorrale tervikuna prognoosinud, mistõttu haldusakt on selles osas motiveerimata.

Parandusettepanek 37: Juhul, kui Elionile kehtestatakse hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused, siis rakendada neid kohustusi astmeliselt ja pikemale perioodile (vähemalt 1 aasta) jaotatuna.

Põhjusel, et ettevõtja majandusnäitajate väga kiire mõjutamine võib viia ettevõtja esialgu tasakaalust välja, on põhjendatud sellist mõju avaldavate kohustuste järk-järguline rakendamine, mida Sideamet mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul ka rakendada soovis. Samas ei ole asjakohane võrrelda olukorda mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul ning telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, kuna viimase puhul on sidumisteenuste tulud on üle kümne korra väiksemad kui Elioni viidatud mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul, omades seega ka vastavalt väiksemat mõju ettevõtjale. Lisaks on mõju jaeturule suhteliselt väike, kuna telefonivõrgu sidumisteenuste hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgude hinnad korrigeeruvad ainult efektiivsemate konkurentide turule tulemisega ja hüpoteetiliselt saavad jaehinnad alaneda ainult mitteefektiivsete kulude kokkuhoidmisel. Elion on alates 2001. aastast konkureerinud konkurentsile avatud turul. Nimetatud põhjustel leiab Sideamet, et ei ole põhjendatud rakendada Elonile hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustust astmeliselt või pikemale perioodile jaotatuna.

2.4.4.3. Kohustuste kehtivus „üleminekuperioodil“

Elion: Kavandi punktides 6.3.5, 6.4.4 ja 6.5.5 osundab Sideamet, et on otstarbekas ja proportsionaalne nõuda Elionilt ESS § 52 lõike 2 alusel raamdirektiivi artiklis 27 viidatud kohustuste täitmist seni kehtinud mahus kuni otsuse kavandi punktides 6.3.1.2, 6.3.2.2, 6.3.3.2 ja 6.3.4.2 (kõne algatamise teenuse puhul), punktides 6.4.1.2, 6.4.1.3.2, 6.4.1.3.2 ja 6.4.1.4.2 (kõne lõpetamise teenuse puhul) ja punktides 6.5.1.2, 6.5.2.2, 6.5.3.2 ja 6.5.4.2.1 (transiiditeenuse puhul) kirjeldatud kohustuste jõustumiseni.” Elion osundab, et tegemist on seadusevastase kohustusega, sest Sideametil puudub pädevus selliselt „vanade” kohustuste tähtaja pikendamiseks. Tururegulatsioonile üleminekut reguleerib ammendavalt ESS § 192, mis sätestab, et enne ESS-i jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel 2005. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes kehtivad olulise turujõuga ettevõtja kohustused vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 33–50) artiklile 27 kuni ESS-i §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga

20

ettevõtjaks tunnistamise otsuse või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni. Sideamet ei saa haldusaktis reguleerida ESS § 192 rakendusalasse kuuluvaid küsimusi, sest sellist pädevust ESS § 192 talle ei anna.

Kohustuse kehtestamise alusena on viidatud ESS § 52 lõikele 2. Elion eeldab, et tegemist on tehnilise eksitusega, sest ESS § 52 lg 2 reguleerib seda, et Sideamet peab kulude katmise ja hinnakontrolli kohustuste kehtestamisel arvesse võtma sideettevõtja investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimalust. Juhul, kui on peetud silmas ESS § 50 lõiget 2, siis selle sätte alusel on võimalik kohustusi kehtestada üksnes Euroopa Komisjoni nõusolekul (ESS § 48 lg 6).

Parandusettepanek 38: Jätta Kavandi punktidest 6.3.5, 6.4.4 ja 6.5.5 välja lõik selle kohta, et Sideameti arvates on otstarbekas ja proportsionaalne nõuda Elionilt ESS § 52 lõike 2 alusel raamdirektiivi artiklis 27 viidatud kohustuste täitmist seni kehtinud mahus kuni otsuse kavandis kirjeldatud MTE-kohustuste jõustumiseni.

Sideamet nõustub Elioni ettepanekuga olulise turujõuga ettevõtja kohustuste kehtivuse osas ning muudab otsuse eelnõu punkte 6.3.5., 6.4.4.1. ja 6.5.5.

Vältimaks olukorda, kus Elionil, kui eeltoodud sideteenuste turgudel märkimisväärse turujõuga ettevõtjal, puuduvad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse tegemisest, kuni otsuse kavandis sätestatud kohustuste jõustumiseni kohustused asjakohastel turgudel sideteenuste osutamiseks ja soovides vältida otsuse kavandi punktis 4.6 (koos alapunktidega) kirjeldatud konkurentsiprobleeme kehtestab Sideamet Elionile kohustused kahes osas:

a) otsuse kavandi punktides 6.3.1.3., 6.3.2.3., 6.3.3.2. ja 6.3.4.3.; 6.4.1.1.3., 6.4.1.2.3., 6.4.1.3.2. ja 6.4.1.4.3.; 6.5.1.3., 6.5.2.3., 6.5.3.2. ja 6.5.4.2.2. sätestatud kohustused, millised jõustuvad vastavalt otsuse kavandi punktides 6.3.5., 6.4.4.1. ja 6.5.5. toodud tähtaegadel;

b) otsuse kavandi punktides 6.3.1.2., 6.3.2.2. ja 6.3.4.2.; 6.4.1.1.2., 6.4.1.2.2. ja 6.4.1.4.2; 6.5.1.2., 6.5.2.2. ja 6.5.4.2.1. sätestatud esialgsed kohustused, millised jõustuvad kolmkümmend (30) päeva pärast märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse tegemist ja kehtivad kuni otsuse kavandis (vt ülaltoodud punkte) sätestatud kohustuste jõustumiseni;

Sideamet arvestab esialgsete kohustuste kehtestamisel Elioni kui olulise turujõuga ettevõtjale seni kehtinud kohustuste mahu ja iseloomuga. Sideameti hinnangul ei ole esialgsete kohustuste kehtestamine Elionile liigselt koormav, kuna need ei ületa Elionile olulise turujõuga ettevõtjana rakendunud kohustuste mahtu ja iseloomu. Sideameti hinnangul on kolmkümmend (30) päeva piisav, et Elion jõuaks tutvuda ja rakendada esialgseid kohustusi.

Lähtuvalt eeltoodust täiendab Sideamet otsuse eelnõu kohustuste osa alajaotusi.

2.4.4.4. Esialgsete kohustuste kehtestamine4

Elion: Elion ei pea põhjendatuks esialgsete kohustuste jõustumist koheselt otsuse tegemisest. […] Kohustuslikke ettekirjutisi sisaldava haldusakti puhul on Elioni arvates igal juhul vajalik ja põhjendatud teatud tähtaja sätestamine, mille jooksul adressaat peab asuma kohustusi täitma, sõltumata sellest, kas need kohustused on võrreldavad varasemalt adressaadile juba

4 Täiendav konsulteerimine ajutiste kohustuste osas: Sideameti 1.2.2007 kiri Elion Ettevõtted ASile kui märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistada kavandatavale ettevõtjale; avaliku konsulteerimise teade 6.2.2007.

21

kehtinud kohustustega või mitte5. Juba ainuüksi haldusaktiga tutvumiseks vajab selle adressaat aega. Kõnealusel juhul on tegemist ligikaudu 200- leheküljelise haldusaktiga. Kohustuste jõustumise tähtaeg seondub antud juhul otseselt haldusakti täidetavusega (vastavalt HMS § 63 lg 2 p 5 on haldusakti kehtivuse eelduseks selle sätestamine. Selleks, et haldusakt oleks täidetav, peab selle adressaadil olema võimalik ennast haldusakti sisuga kurssi viia.

Lähtudes eeltoodust leiab Elion, et esialgsete kohustuste puhul ei oleks mõistlik ja proportsionaalne lühema kui kuu- ajalise kohustuste jõustumise tähtaja sätestamine. Seega, kui esialgsed kohustused kehtestatakse Sideameti 01.02.2007. a kirjas teavitatud kujul, oleks otsus vastuolus ESS § -ga 135.

Elion märgib, et isegi juhul, kui kõnealuse MTE otsuse vastuvõtmisel tekib olukord, kus Elionile ei kehti teatud perioodi jooksul ei endised OTE kohustused ega ka uued ESS- i alusel kehtestatud kohustused, ei ole reaalne, et sellise perioodi jooksul tekiksid mingid konkurentsi kahjustavad muutused. Elioni poolt teenuse osutamise tingimuste väljatöötamine on pikk protsess ja on ebareaalne, et Elion hakkaks paarikuulise perioodi jooksul tegema mingeid spetsiaalseid muudatusi oma sidumisteenuse osutamise tingimustes või hindades märkimisväärse turujõu ärakasutamiseks. Samuti ei oleks Elionil mingit motivatsiooni ega ärilist kaalutlust lõpetada olemasolevaid sidumislepinguid. Peale selle on Elion kohustatud järgima konkurentsiseaduse § 16 nõudeid (nendel turgudel, kus tal on turguvalitsev seisund) ning ESS § 61 lg 2 sätestatud kohustust pidada heas usus läbirääkimisi vastastikuseks sidumiseks.

Sideamet nõustub Elioni seisukohaga selles osas, et ka esialgsete kohustuste puhul on vajalik ja proportsionaalne sätestada kohustuste jõustumise tähtaeg. Kuna esialgsete kohustused ei ületa Elionile olulise turujõuga ettevõtjana rakendunud kohustuste mahtu ja iseloomu, on Sideameti hinnangul 30 päeva piisav, et Elion jõuaks otsuse eelnõus sätestatud kohustustega tutvuda ja neid rakendada.

Sideamet arvestab osaliselt Elioni parandusettepanekuga ja muudab vastavalt otsuse eelnõu.

Sideamet leiab, et Elionile muudetud otsuse kavandi tervikuna edastamine enne MTE-ks tunnistamise otsuse tegemist vastavalt ESS §-le 49 ei ole otstarbekas, kuna Sideameti 02.02.2007 kirjas nr V.3-2/06/4470-3 on piisavalt selgelt välja toodud esialgsete kohustuste sisu, samuti avaldab Sideamet otsuse eelnõu teksti (ärisaladusi sisaldava osata) oma veebilehel pärast selle edastamist Euroopa Komisjonile.

Tele2: Tele2 on seisukohal, et arvestades elektroonilise side seaduse (edaspidi E1SS) §-s 134 sätestatud riikliku korralduse eesmärke sh. lõppkasutajate huvide kaitset, on otstarbekas ning proportsionaalne kehtestada Elioni suhtes eeltoodud juurdepääsu kohustus järgnevas sõnastuses: „Elion on kohustatud vastava taotluse korral osutama kõne algatamise hulgiteenust, sõlmima sidumise või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu taotletavale sidevõrgule, seadmetele ja teenustele ning siduma võrgud või seadmed esimese mõistlikult teostatava tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe (2) kuu jooksul pärast vastava tellimuse saamist. "

Tele2 soovib juhtida Sideameti tähelepanu asjaolule, et eeltoodud kohustus on Sideameti poolt kehtestatud ka telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu (turg nr

5 Ka TKS, kus kohustused olid täpselt määratletud seaduses (mitte Sideameti haldusaktiga) ja seega oli tegemist nn „automaatsete kohustustega“, sätestas OTE-ks tunnistatud ettevõtjale ühekuulise tähtaja oma tegevuse kooskõlla viimiseks OTE-le sätestatud nõuetega (arvates OTE otsuse avaldamisest).

22

9) ning telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turu (turg nr 10) otsuse kavandis muudatuses ning ülaltoodud muudatusettepanek kehtib ka nimetatud turgude osas.

Tele2 leiab, et käesolevas kirjas esitatud muudatusettepanek on mõistlik ja otstarbekas arvestades asjaolu, et Elion on käesolevaks hetkeks oma sidevõrgud juba mitme lepingupartneriga sidunud ja osutab kõne algatamise teenust juba mitmeid aastaid ning seega ei ole sidumine ja kõne algatamise teenuse osutamine talle uued teenused ja tal on olemas nende teenuste osutamiseks vajalikud teadmised, kogemus ja ressurss.

Vastavalt ElSS § 49 lõikele 4 annab Sideamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule mõistliku tähtaja otsuses kehtestatud kohustuste täitmiseks.

Sideamet juhib Tele 2 tähelepanu, et sõnastus, mille kohaselt Elion on kohustatud osutama kõne algatamist ja võimaldama nimetatud teenuse kasutamiseks sidevõrkude sidumist kahe (2) kuu jooksul pärast vastava taotluse saamist, ei tähenda seda, et Elion võiks põhjendamatult viivitada kohustuste täitmisega juhul, kui kohustusi on võimalik täita lühema aja jooksul.

Sideamet ei arvesta Tele2 parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel.

2.5. Turuosalised

RIKS: […] RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust osutav ettevõte elektroonilise side seaduse (edaspidi ElSS) § 2 p 68 mõttes ega ElSS § 1 lg 2 subjektiks üldkasutatava elektroonilise side võrkude ja teenuste osas.

Oleme seisukohal, et Elioni poolt Otsuse kavandisse esitatud arvamus on ekslik ja vastuolus tegelikkusega. Elion kinnitab oma lause esimese poolega asjaolu, et RIKS ei osuta üldkasutatavat sideteenust. Kui RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust osutav ettevõtja, siis ei ole ka mingi osa RIKS poolt osutatavatest mitteüldkasutatavatest teenustest eraldi hinnatav üldkasutatavana. RIKS lõpetab tõepoolest teiste operaatorite poolt oma võrku suunatud kõned ja RIKS omab sidumislepinguid teiste operaatoritega, ent see on vajalik meie põhikirjalise tegevuse teostamiseks, mille sisuks on mitteüldkasutatavate teenuste osutamine.

Vastavalt põhikirjale on RIKS asutatud riigi huvides vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide ning ülesannete täitmiseks, sh riigieelarveliselt finantseeritavate asutuste, institutsioonide, juriidiliste isikute ning esinduste (edaspidi IK-teenuste kasutajad) kindlustamine ühtsete infokommunikatsiooniteenustega (sh telefoni-, andme- ja raadiosidega) ja IK-teenuste kasutajate sõnumite saladuse tagamine.

Seega RIKS ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust vastavalt ElSS § 2 p 68, sest ta ei paku teenust üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Eristavaks tunnuseks on isiku riigieelarveline finantseerimine. Samas osutab RIKS riigi turvalisuse tagamiseks elektroonilise side teenust (ElSS § 2 p 6) ja omab selleks telefonivõrku (ElSS § 2 p 59), ning need kumbki ei ole üldkasutatavad.

RIKSi telefonivõrk on samane teistes Euroopa riikides toimivate riiklikku julgeolekut, turvalisust, avalikku korda ja ohutust tagavate võrkudega. Erinevus seisneb selles, et enamuses riikides on sellised võrgud konserveeritud ja võetakse kasutusele vaid eriolukordades, RIKSi võrk on aga igapäevases ekspluatatsioonis. RIKSi tegevusele võrgu opereerimisel ei kehti Force Majeure olukordades teistele telekommunikatsioonioperaatoritele kehtivad tingimused. Sidumislepingute sõlmimine enam kui ühe operaatoriga on tingitud katkematu side tagamise kohustusest IK-teenuste kasutajatele nii tava- kui ka eriolukordades.

RIKSi võrgu mitteüldkasutatavust tingivad ka asjaolud, et võrku käsitlev dokumentatsioon on

23

vastavalt riigisaladuse seadusele salastatud ning lähtudes julgeolekuasutuste seaduse §7 ja §71 pakume IK-teenuste kasutajatele erisidet ning tagame riigisaladuse hoidmise selles võrgus.

(Palume seda lõiku käsitleda kui asutusesiseseks kasutamiseks kuuluvat teavet vastavalt avaliku teabe seadusele).

Asjaolu, et RIKS ei ole üldkasutatavat sideteenust osutav ettevõtja, on kinnitanud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma 04. aprilli 2005. a kirjas nr 6.1-1/4063 kui ka Sideamet oma 01. juuni 2005 kirjas nr Ü.3-2/05/1831-5.

[…]

Lähtudes eeltoodust palume RIKS välja arvata Sideameti poolt läbiviidavast analüüsist ja Otsuse kavandist, kuna RIKS ei osuta üldkasutatavat sideteenust ja tema telefonivõrk ei ole üldkasutatav.

RIKS-il on sõlmitud sidumislepingud kuue telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatoriga: Elion Ettevõtted ASi, ASi EMT, Elisa Mobiilsideteenused ASi, Elisa Andmesideteenused ASi, OÜ ViaTel ning Tele2 Eesti ASiga. Nimetatud lepingute alusel lõpetab RIKS sidumislepingu pooleks olevate ettevõtjate sidevõrkudest läbi sidumispunkti edastatud kõnesid (ElSS § 2 punkt 19). Samuti osutab RIKS samade sidumislepingute alusel ka telefonivõrgus kõne algatamise (ElSS § 2 punkt 18) teenust.

Telefonivõrgus kõne algatamise ja kõne lõpetamise teenust kui hulgimüügiteenuseid pakub RIKS hulgimüügiturul teistele sideettevõtjatele üldistel alustel, eristamata ettevõtjaid teistest sarnastest ettevõtjatest mingite spetsiifiliste tunnuste alusel. Samuti on ilmne, et RIKS osutab nimetatud teenust kestvalt ja järjepidevalt. Sideametile teadaolevalt osutatakse nimetatud teenust sidumislepingu pooleks olevatele ettevõtjatele ka sisuliselt ühesugustel tingimustel. Seega vastab RIKS-i osutatav telefonivõrgus kõnede lõpetamise teenus ElSS § 2 punkti 68 üldkasutatava side teenuse määratlusele.

Meenutame, et vastavalt ElSS § 2 punktile 68 on üldkasutatavaks sideteenuseks teenus, mida pakutakse üldistel alustel vastaval sideteenuse turul. Seega on erinevalt RIKSi seisukohast täiesti võimalik, et ettevõtja osutab ühtaegu nii üldkasutatavaid kui ka mitteüldkasutatavaid sideteenuseid. See, et konkreetse teenuse osutamine on tingitud vajadusest täita sihtasutuse põhikirjalisi eesmärke ning et sihtasutuse osutatavatele muudele teenustele võivad kehtida põhikirjast tulenevad tingimused või kitsendused, ei välista selle teenuse (antud juhul kõne algatamise ja kõne lõpetamise teenuse) üldkasutatavust. Kui teenus on üldkasutatav, osaleb see konkreetse sideteenuse turu käibes ning mõjutab vastava sideteenuse turu konkurentsiolukorda, mistõttu ei ole õigustatud selle teenuse ega seda osutava ettevõtja kõrvalejätmine turuanalüüsist.

Vastavalt ElSS-is sätestatud riikliku korralduse eesmärkidele peab elektroonilise side valdkonna riiklik korraldamine muu hulgas tõkestama sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamise või takistamise ning tagama sideettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise (ElSS § 134 lg 1 punkt 3 ja lg 2 punkt 3). Kuivõrd RIKS osutab kõne algatamise ja kõne lõpetamise teenust samadel alustel teiste nimetatud teenuseid osutatavate sideettevõtjatega, on õigustamatu tema kohtlemine teistest samasugust teenust osutavatest ettevõtjatest soodsamatel alustel.

24

3. TELEFONIVÕRGUS KÕNE ALGATAMISE TURG

3.1. Kõne algatamise turu piiritlemine

3.1.1. „Kõne algatamine ilma sidumiseta“

Telefant: Sideamet loeb algatamise turu koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused:

1) kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise sideettevõtja tarbeks (väline varustamine);

2) kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti vertikaalselt integreeritud ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele (sisene varustamine);

3) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.

Telefant on nõus järeldusega selles osas, aga pöörab tähelepanu asjaolule, et termin “sidumispunkt” näeb ette sidumist. Algatamise hulgiturul tegutsevad praegu firmad, mis võimaldavad genereerida kõne teise sideettevõtja fiks. võrgus ilma sidumiseta, kasutades VoIP baseeruvad tehnoloogiad (dial-up, “call-back”, vt. käesolevale kirjale lisas 3 toodud Maxicom-i reklaamleht, või http://www.maxicom.ee/est/service.htm). Kas nende suhtes kehtib vasakul toodud hulgiteenuste kirjeldus ja Otsuse kavandis toodud järeldused/kohustused? Pöörame ka tähelepanu, et Sideamet ringkirjas 19.11.2004 nr 2.5-1/04/5023-1 kohustas kõik sideettevõtjad tagama lühinumbrite valitavus, seega tekkib diskrimineerimise risk OVK kasutavate sideettevõtjate lühinumbri kasutavate ettevõtjate kasuks

Sideamet on sidumisteenuste turgude analüüsidesse kaasanud kõigi telefoniteenuse osutajate poolt algatatud ja lõpetatud kõnede mahud ning käibed, kui kõnede edastamiseks on kasutatud numeratsiooniplaanis (vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovitusele E.164) kajastatud numbreid ja kõneteenuseid on osutatud erinevate sidevõrkude vahel. Seda milliseid tehnoloogilisi lahendusi on kasutatud telefoniteenuse osutamiseks, kas tavalist telefonivõrgu tehnoloogiat või IP tehnoloogiat, ei ole Sideamet pidanud turgude piiritlemisel vajalikuks eristada ega eraldi turgude piiritlemisel kajastada, kuna turge on analüüsitud tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist lähtuvalt.

Ainult IP tehnoloogia baasil kõnede edastamist võrkude vahel ei ole analüüsis käsitletud ega ka vaadeldud kuna kõne suunamine IP numbrite vahendusel ühest andmesidevõrgust teise ei ole ESSis reguleeritud (ehk IP sidumine). Kuna täielikult IP tehnoloogial edastatavad sidevõrkude vahelised teenused sh häälkõned ei ole sidumislepingute või juurdepääsulepingute objektiks, ei ole täielike IP kõnede mahu kaasamine kõne algatamise turu analüüsis asjakohane.

Kohustused kehtivad neile ettevõtjatele, kes on turuanalüüsi kaasatud ja MTE-ks tunnistatud.

3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemine

Telefant: Telefant ei nõustu järeldusega selles osas, et algatamise turu piirkonnaks piiritletakse Eesti vabariigi territooriumit, kuna ei ole nõus lähteväidetega, asendatavuste analüüside lähteoletustega ja nende alusel tehtud järeldustega. Nii näiteks lk-l 21-22 toodud väide, et kõnealgatamise hulgiturul eksisteerib nõudluspoolne asendatavus lõppkasutajate numbriliikuvuse raamides operaatorite valikuvõimaluse vormis ei ole asjakohane hulgituru asendatavuse võimaluste analüüsimises ja ei vasta täiesti faktilise situatsioonile (ei ole kõikides geograafilistes piirkondades teostav, ei võta arvesse lõppkasutajate kulud ja ebamugavused).

25

Järgmine väide, et „sarnaselt häälkõne jaeturgudega on ka hulgiturul teenuseosutajatel valikuvõimalus erinevate telefonioperaatorite vahel sõltuvalt sideettevõtja olemasolevast kliendibaasist, võrgu ulatusest ja võrguteenuse kasutamise eest võetava tasu suurusest” on vähemalt paljasõnaline, ja ei klappi lõppkasutajate huvidega ja ElSSi par.-s 56 sätestatuga, et jaeturu MTEle kehtestatakse kohustust võimaldada lõppkasutajale juurdepääs tema võrguga seotud telefoniteenuse osutaja teenustele operaatorkoodi valimise ja telefoniteenuse osutaja eelvaliku teel”, ehk seadusandlus eelistab OVK valitavuse olemasoleva võrgus tagamist hulgituru tasandil, mitte lõppkasutajate poolt vastava võrgu otsingut jaeturgude tasandil. Telefant arvab, et sarnaselt lõpetamise turuga, „tuleb iga nimetatud teenust osutava telefonivõrgu operaatori poolt kõne algatamise teenuse osutamist käsitleda eraldiseisva turuna. Samuti moodustab iga telefonivõrgus kõne algatamise turu lk. 33 geograafilise käibimisala iga telefonivõrgus kõne algatamise teenust osutava ettevõtja sidevõrk selle geograafilise katvusala ulatuses”

Sideamet jääb seisukohale, et numbriliikuvus on üheks argumendiks kõne algatamise turul teenuste asendatavuse aspektist, kuna nõudlus kõne algatamise turu teenustele tuleneb lõpptarbijatele osutatava kõneteenuse nõudlusest ning seega on asjakohane nõudlusepoolse asendatavuse hindamine ka kõne algatamise turuga lähedalt seotud turgudel. See, et sidevõrgud ei ole Eestis 100% üksteisega asendatavad kogu Eesti territooriumil, ei tähenda veel, et nõudlusepoolne asendatavus oleks välistatud.

Sideametile jääb arusaamatuks Telefanti väide, et lõppkasutajate liikumine ühest võrgust teise on seotud ebamugavuste ja kuludega ning seda ei ole analüüsis arvesse võetud. Ühest sidevõrgust teise üleminek on tehtud lõppkasutajatele võimalikult mugavaks, vastuvõtja operaator saab lõppkasutajalt volituse numbri liigutamise kohta ühest sidevõrgust teise ja edasised tegevused teostavad juba võrkude operaatorid. Kuivõrd vastavalt ElSS § 89 lõikele 4 maksab numbri liikuvuse tasu (mis peab seejuures olema kulupõhine) sideettevõtja, kellega klient sõlmib uue liitumislepingu, ei maksa lõppkasutajale ühest sidevõrgust teise üleminek midagi, seega ei tee ta seoses sellega ka mingeid kulutusi.

Seoses ühe või teise teenuse osutamise väidetava eelistamisega seaduses märgib Sideamet, et seaduse eesmärk on tagada lõppkasutajatele vaba valik teenuseosutaja valimisel. ElSS § 56 on vastavuses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv) artiklis 19 sätestatud nõuetega, millega seoses leiab Sideamet, et õigusaktid ei eelista operaatorkoodi valitavuse tagamist hulgitasandil lõppkasutajate poolt vastava võrgu otsingule jaetasandil. Lõppkasutajatel on võimalus valida omale kõneteenuse osutaja kas olemasoleva sidevõrgu baasil, kasutades operaatorkoodi, või võrguteenuse osutaja vahetamise teel.

Käesoleval ajal ei ole Eestis ühelgi operaatoril kohustust võimaldada lõppkasutajatele juurdepääsu nende võrguga seostud teiste teenuseosutajate teenustele kasutades operaatorkoodi, kuid suuremad operaatorid osutavad käesoleval hetkel selliseid teenuseid jätkuvalt. Sideametile jääb mõistetamatuks Telefanti väide, milles seisneb seadusandluses ühe teenuse eelistamine teisele.

Telefant ei ole põhjendanud, millistest põhjustest lähtuvalt tuleks kõik kõne algatamise teenuse osutajad tunnistada oma sidevõrgu käibimisalas tunnistada MTEks. Sideamet jääb oma seisukoha juurde, et kõne algatamise turul on ühe ettevõtja poolt pakutav kõne algatamise teenus asendatav teise ettevõtja poolt pakutava kõne algatamise teenusega, samuti on teenuse osutamise tingimused üle-eestiliselt homogeensed ning asjakohaste teenuste nõudlus ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel. Seega võib konkurentsitingimused Eesti territooriumil lugeda homogeenseteks ja kõne algatamise turu geograafilise käibimisalana on piiritletud kogu Eesti territooriumi.

26

3.1.3. Kõne algatamise turu ulatus

Top Connect: Ühtlasi on OÜ Top Connect seisukohal, et Sideameti järeldus, et iga üksiku telefonioperaatori sidevõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamist […] tuleb käsitleda eraldi turuna ei ole põhjendatud, läbipaistev ning jäi arusaamatuks, kuna ei saa iga väikest sidevõrku tunnistada märkimisväärseks turuks.

Sideamet selgitab, et telefonivõrgus kõne algatamise turg on piiritletud kui kõne algatamine Eesti Vabariigi territooriumil (mitte iga üksiku sideettevõtja sidevõrgus).

ElSS §-i 43 alusel läbiviidud analüüsi tulemusel leidis Sideamet, et kõne algatamise turu koosseisu kuuluvad kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti teise sideettevõtja tarbeks (väline varustamine), kõne edastamine telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti vertikaalselt integreeritud ettevõtja hulgimüügiüksuse poolt jaemüügiüksusele (sisene varustamine) ning muud tooted ja teenused (tugiteenused), mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.

Kuna nimetatud teenuseid pakutakse üleriigiliselt samadel tingimustel ning nõudlus asjakohaste teenuste järele ei erine piirkondade vahel märkimisväärselt, piiritles Sideamet kõne algatamise turu geograafilise käibimisalana kogu Eesti Vabariigi territooriumi.

Sideamet esitas oma järelduse aluseks olevad faktid otsuse kavandi punktis 3.3. ja selle alapunktides ning ei tuginenud järelduse tegemisel otsuse kavandis avaldamata asjaoludel, seega on otsus kõne algatamise turu piiritlemise osas läbipaistev; samuti on Sideamet teinud endast mõistlikult oleneva selleks, et järeldus oleks arusaadav. Kõne algatamise turu piiritlemise järeldus on kokkuvõtlikult esitatud otsuse eelnõu punktis 3.3.4.

3.2. Kõne algatamise turu analüüs

3.2.1. Profiilisäästu võimalused

Elion: Kavandi punktis 4.3.4.2.4 analüüsitakse profiilisäästu ja järeldatakse, et suurimad võimalused profiilisäästuks on Elionil, kes omab suurima ulatusega sidevõrku ja ning kõige laialdasemat teenuste valikut, mida oma klientidele pakkuda. Elion leiab, et tegemist on eksliku järeldusega. Tabelist nr 9 nähtub, et näiteks Starman, STV ja RIKS pakuvad sama laia valikut teenuseid nagu Elion ning Televõrgu, Elisa ja Eleksi valikus puudub võrreldes eeltoodutega üksnes üks teenus. Seega ei oma Elion võrreldes enamusega analüüsitud ettevõtjatest suuremat profiilisäästu. Asjaolu, et üks sideettevõtja on kõige suurem, ei tähenda automaatselt, et tal on kõige suurem profiilisääst, profiilisääst sõltub eelkõige teenuste valikust.

Parandusettepanek 7: Muuta Kavandi punktis 4.3.4.2.4 esitatud kokkuvõtet ning tuua välja, et profiilisääst on enamikul analüüsitud ettevõtjatest võrreldav.

Sideamet arvestab Elioni ettepanekut ning teeb otsuse eelnõu punktis 4.3.4.2.4 vajalikud parandused.

Otsuse kavandi punkti 4.3.4.2.4. tabelist 9 selgub, on kõikidel turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatel on võimalik saavutada oma sidevõrgus teenuste osutamisel profiilisäästu, kuna nad osutavad mitut sideteenust.

Ühe teenuse kulud on madalamad, kui ettevõtja pakub olulises mahus erinevaid teenuseid, nii võrgusiseseid kõnesid, kõnesid teise fikseeritud sidevõrku, kõnesid mobiiltelefonivõrku, rahvusvahelisi kõnesid jm telefoniteenuseid, sest sidevõrgu kulud jagunevad suurema hulga

27

teenuste peale. Kusjuures teiste teenuste olulises mahus osutamine alandab ühikukulusid toodanguühikule. Kuna Elion osutab teisi teenuseid võrreldes teiste operaatoritega oluliselt suuremas mahus, siis kogeb ta ka suurimat profiilisäästu.

Lisaks erinevustele osutatavate teenuste arvus on ka ettevõtjate teenuste osutamise mahud erinevad. Mitme teenuse koos osutamine annab eelise nii lõppkasutajate hankimisel kui ka kulude kokkuhoiul. Mida suurem on ettevõtja kogutoodang, seda väiksemad on kulud jagatuna toodanguühikule. Samas, mida väiksem on ettevõtja poolt pakutavate teenuste hulk, seda suurem surve langeb teenuse osutamiseks vajalike kulude tagasiteenimisele.

Sideameti seisukoht on, et suurimad võimalused profiilisäästuks on Elionil, kellel on kõige laialdasem teenuste valik, mida oma klientidele pakkuda ja kes pakub suurimat profiilisäästu andvat telefoniteenust teiste operaatoritega võrreldes suurimas mahus. Teiste analüüsi kaasatud ettevõtjate profiilisäästu võimalused on mõnevõrra (Starman, STV, RIKS, Televõrk, Elisa, Telset ja Eleks) või arvestatavalt väiksemad (Top Connect, Norby).

3.2.2. Vertikaalse integratsiooni mõju turujõule

Elion: Kavandi punktis 4.3.4.2.5 analüüsitakse vertikaalset integratsiooni ja tuuakse välja, et kõiki analüüsi kaasatud ettevõtjaid võib lugeda vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. Kokkuvõttes aga osundatakse, et nii telefonivõrgus kõne algatamise turu kui ka sellega lähedalt seotud telefoniteenuse jaeturgude puhul on Elionil võrreldes väiksemate konkurentidega tugevam turupositsioon ning seega väljendab Elioni vertikaalne integratsioon tema suurt turujõudu. Tegemist on täiesti ebaloogilise ja asjakohatu järeldusega. Elion ei ole „rohkem vertikaalselt integreeritud” kui teised. Vertikaalse integratsiooni kriteeriumist lähtudes on analüüsitud ettevõtjad sarnases olukorras. Järelikult selle kriteeriumi seisukohast ei oma tähtsust, kas Elionil on Sideameti arvates põhimõtteliselt tugevam turupositsioon kui teistel. Sellise lähenemise korral muutub kogu turuanalüüs mõttetuks, sest olles tuvastanud ühe kriteeriumi järgi Elioni eelise, osundatakse edaspidi ka muude kriteeriumite juures (mille järgi Elion ei ole iseenesest paremas olukorras), et kuna Elionil on üleüldiselt tugevam turupositsioon, siis ka iga järgmine kriteerium väljendab sellist positsiooni.

Parandusettepanek 8: Muuta Kavandi punktis 4.3.4.2.5 esitatud kokkuvõtet ning tuua välja, et kõik analüüsitud ettevõtjad on vertikaalselt integreeritud.

Sideamet arvestab Elioni ettepanekut ja korrigeerib otsuse eelnõu punkti 4.3.4.2.5. kokkuvõtet selles osas, et kõik turuanalüüsi kaasatud ettevõtjad on vertikaalselt integreeritud ettevõtjad. Samas jääb Sideamet seisukohale, et vertikaalse integratsiooni mõju – võimalus laiendada oma turujõudu kõne algatamise turuga lähedalt seotud turgudele – on seda suurem, mida tugevam on ettevõtja turupositsioon analüüsitaval turul, mistõttu annab Elioni vertikaalne integreeritus talle teistest, samuti vertikaalselt integreeritud ettevõtjatest, suurema eelise.

3.2.3. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ettepanek

Telefant: Sideamet pakub tunnistada telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turul märkimisväärset turujõudu omava operaatoriks ainult Elion (lk. 83). Telefant ei nõustu sellega, ja lähtudes oma ülaltoodud arvamusest pakub iga telefonivõrgu omava operaatori, kes tegutseb jaeturgudel, tunnistada märkimisväärset turujõudu omava operaatoriks oma võrgu ulatuses ja kehtestada nende jaoks vastavad kohustused. Vastasel juhul säilib praegune faktiline olukord, millal operaatorid, v.a. Elioni, blokeerivad oma lõppkasutajatele juurdepääsu odavama Telefanti poolt pakutavatele teenustele kas läbi sidumislepingu sõlmimisest keeldumise või läbi ülekõrgete barjäärtariifide kehtestamise

28

algatamisteenusele oma võrgus. Näiteks, alates 1-st veebr.-st 2006 kehtestas AS Starman oma võrgus AS Telefanti jaoks läbi Telefanti operaatorkoodi 10993 algatatud kõne tariifiks 1.1 kr/min. Oleks see tariif endiselt 0.18 kr/min, saaks Starmani klient helistada läbi Telefanti nt. Soome …*krooni minuti eest Starmani oma kliendihinna asemel …*krooni minuti eest2. Nüüd aga maksab kõne Starmani võrgust Soome läbi Telefanti operaatorkoodi 10993 valimise …*kr minuti eest. Siiski läbi Telefanti operaatorkoodi algatatud kõneliikluse maht Starmani võrgust langes peaaegu …* minutist 2006. a. jaanuaris (enne barjäär algatamise tariifi kehtestamist) kuni ca …* minutini 2006. a. detsembris. Nii tõkestas AS Starman konkurentsi moonutamise [lauselõpp puudu?]

Sideamet määrab piiritletud sideturul kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab ElSS § 45 lõikes 2 sätestatud tunnustele. Sellisel juhul tunnistab Sideamet konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. AS Starman ei ole tunnistatud MTE-ks kõne algatamise turul, kuna tal ei ole märkimisväärset turujõudu antud turul. Seega ei ole kohustuste kehtestamine AS Starmanile põhjendatud.

3.3. Kohustused kõne algatamise turul

3.3.1 Üldised märkused

3.3.1.1. Jaeturgude regulatsiooni vajalikkus kohustuste efektiivsuse tagamiseks

Telefant: Kuna aga nii ElSS §-s 56, kui ka Sideamet oma regulatsiooni praktikas (kiri Telefantile 13.01.2005 nr Ü.11-1/05/7-2) operaatorkoodi valimise võimaldamiseks tunnistavad kohustusliku tingimusena võrkude sidumist, milleks kohustus tuleneb juurdepääsu kohustuse kehtestamisest algatamise hulgiturul, lihtne loogika ütleb ette, et tuleks esimeseks analüüsida ja piiritleda kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu jaemüügiturud, otsustada, millised sideettevõtjad omavad MTE staatust, ja siis järjepidevalt üle minna algatamise hulgituru piiritlemisele. Kuna aga jaeturgude piiritlemine ja nendel tegutsevate sideettevõtjate MTE-ks staatuses tunnistamine jäävad siiamaani Sideameti poolt teostamata, ei suudagi kavandatavad kohustused algatamise hulgiturul kas tervikuna, või eraldi kaitsta lõppkasutajate huvid ilma eelneva või parallelse jaemüügi turgude piiritlemiseta.

[…]Situatsiooni parandamiseks pakub Telefant levitama algatamise hulgiturul MTE staatus koos juurdepääsu kohustusega kõigile operaatoritele, kes tegutsevad jaeturul, vähemalt kuni jaeturgude piiritlemiseni.

Elektroonilise side turgude reguleerimise eesmärk lähtub seisukohast, et sideteenuste turge tuleks reguleerida proportsionaalselt turgudel tuvastatud probleemidest ja regulatiivne sekkumine peab toimuma ulatuses, mis on vajalik konkurentsi toimumise eelduste loomiseks. Samuti on EL regulatiivses raamistikus määratletud, et regulatiivne sekkumine turu konkurentsiprobleemide lahendamiseks peaks algama hulgiturgude reguleerimisest. Kui aga selgub, et hulgiturgudel sätestatud kohustused ei ole küllaldased konkurentsiprobleemide lahendamiseks sideteenuste jaeturgudel, tuleb ka jaeturgudel kehtestada proportsionaalsed kohustused konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Seega ei saa Sideamet nõustuda Telefanti seisukohaga, et kõigepealt tuleks analüüsida jaeturge ja kehtestada seal kohustused, ning alles seejärel analüüsida hulgiteenuste turge ning rakendada nendel regulatsioon. Samuti leiab

29

Sideamet, et Telefanti ettepanek määrata kõik kõne algatamise teenuse osutajad MTEks ja rakendada neile juurdepääsu kohustused kuni jaeteenuste turgudel analüüside läbiviimiseni ei ole eelnimetatud põhjustel teostatav. Seega ei võta Sideamet Telefanti ettepanekut arvesse.

3.3.1.2. Haldusaktisisene viitamine kohustustes

Elion: [Elion märgib], et ei pea haldusakti selguse seisukohast lubatavaks (HMS § 55 lg 1), et niivõrd mahukas dokumendis tehakse edasi-tagasi viiteid (punkti 6.3.1.2 alapunktis 1 tehakse viide punktis 3.3.4 nimetatud teenusele), mille tulemusena kohustuste sisu ei ole piisavalt selge. Kohustusi kehtestavas osas sisaldab MTE otsus kohustuslikku ettekirjutust, mis peab olema absoluutselt täpne ja välistama erinevad tõlgendused. Igast kohustust kehtestavast punktist peab eraldi välja tulema, millise ulatusega kohustus on kehtestatud.

Parandusettepanek 18: […]

Juhul, kui Kavandisse jääb juurdepääsu kohustus, siis täpsustada Kavandi punkti 6.3.1.2, sätestades selles punktis juurdepääsu kohustuse ilma teistele Kavandi punktidele viitamata. Elioni arvates võiks sellisel juhul punkti 6.3.1.2 alapunkt 1 olla sõnastatud järgmiselt: „1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist võrguelementidele ja vahenditele, mis on vajalikud kõne edastamiseks telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti.” Edasises loetelus (alapunktid 2 – 9) on võimalik juba viidata esimesele lõigule, kus kohustus on ammendavalt sätestatud.

Sideamet möönab, et viitamistehnika teeb kohustustega tutvumise mõnevõrra keerulisemaks, kuid ei nõustu Elioniga selles osas, et viitamistehnika muudab kohustuste sisu ebaselgeks. Sideamet arvestab osaliselt Elioni parandusettepanekuga ja muudab otsuse kavandit vastavalt.

3.3.2. Juurdepääsu kohustused

3.3.2.1. Sidumise kohustus

Elion: Kavandi punktis 6.3.1 kehtestatakse Elionile juurdepääsu kohustused. Elion leiab, et Kavandi punktis 6.3.1 on põhimõtteline viga, kuna juurdepääs ja sidumine (samuti juurdepääsuleping ja sidumisleping) on ESS-s (ja selle aluseks olevates direktiivides) kaks erinevat mõistet. Kõne algatamise, lõpetamise ja transiiditeenuste turgude kontekstis saab rääkida sidevõrkude sidumise (mitte sidevõrgule juurdepääsu) kohustusest. Seda kinnitab ka ESS § 53, mille lõikes 1 sätestatakse juurdepääsu teenuse näidispakkumise kohustuslikud tingimused ja lõikes 2 sidumise teenuse näidispakkumise tingimused MTE-le (tegemist on ka sisuliselt erinevate tingimustega). Ka faktiliselt toimub sideettevõtjate vahel kõne algatamise, lõpetamise ja transiidi teenuste reguleerimine sidumislepingutega ja puudub igasugune loogiline või õiguslik põhjendus, miks ajalooliselt väljakujunenud sidumislepingud tuleks asendada juurdepääsulepingutega ja rääkida sidumise asemel juurdepääsu võimaldamisest. Seega tuleb Kavandis läbivalt teha korrektuurid, asendades juurdepääsu kohustuse sidumise kohustusega.

Parandusettepanek 17: Muuta Kavandi punkti 6.3.1, asendades juurdepääsu kohustuse sidumise kohustusega. Käesolevat parandusettepanekut tuleb arvesse võta ka ülejäänud parandusettepanekute juures (vastulause lihtsama järgimise huvides kasutab Elion järgnevalt Sideameti sõnastust, kuigi leiab, et kõigis juurdepääsu puudutavates punktides tuleb juurdepääs asendada sidumisega).

30

Elion: Kavandi punkti 6.3.1.2 alapunkti 1 kohaselt peab Elion võimaldama „sideettevõtjale juurdepääsu konkreetsetele võrguelementidele ja vahenditele, mis on vajalikud otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste kasutamiseks.” Vastavalt vastulause punktis 17 esitatud põhjendustele tuleks juurdepääsukohustuse asemel kehtestada sidumise kohustus, seega tuleb põhimõtteliselt muuta ka punkti 6.3.1.2 alapunkti 1 sõnastust.

Parandusettepanek 18: Muuta kogu Kavandi punkti 6.3.1.2 lähtudes sellest, et juurdepääsu kohustuse asemel tuleb kehtestada sidumise kohustus. Sellest lähtudes peaks punkti 6.3.1.2 alapunkt 1 sätestama MTE kohustuse siduda oma võrk teise sideettevõtja võrguga viimase poolt soovitud, näidispakkumises avaldatud, sidumispunktis ning võimaldada kõnede algatamist nimetatud sidumispunkti kaudu.

Sideamet nõustub Elioniga selles osas, et kõne algatamise- ,kõne lõpetamise- ja transiiditeenuste turgude raames kehtestatud kohustused hõlmavad ka sidumise kohustust. Sideamet on aga seisukohal, et sidumist ja juurdepääsu ei saa käsitleda teineteisest täiesti eraldiseisvana.

ElSS § 61 lõike 1 kohaselt on sidumine juurdepääsu eriliik, mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele.

Juurdepääsudirektiivi artikkel 2 (b) kohaselt on sidumine ühe ja sama ettevõtja või eri ettevõtjate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe ettevõtja tarbijatel suhelda sama või muu ettevõtja tarbijatega või kasutada teise ettevõtja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Sidumine on spetsiifiline juurdepääsu liik, mida kasutatakse üldkasutatava võrgu operaatorite vahel.

Nii juurdepääsudirektiivi artiklis 2 (b) kui ka ElSS § 61 lõikes 1 on sidumist käsitletud juurdepääsu eriliigina, sidumise definitsioonist tulenevalt ei ole sidumine ühepoolne, vaid vastastikune – ühendatakse kaks või enam sidevõrku viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid. Vastavalt ESS § 60 lõikele 2 hõlmab juurdepääs ligipääsu ka sideettevõtja poolt pakutavatele teenustele. Eeltoodut arvestades ei saa käsitleda sidumist ja juurdepääsu kui teineteisest täiesti eraldiseisvate mõistetena.

Sideamet ei arvesta Elioni seisukohaga otsuse eelnõu koostamisel.

3.3.2.2. Hulgiteenuste osutamise viisi määratlemine

Elion: Kavandi punkti 6.3.1.2 alapunkti 4 kohaselt peab Elion võimaldama „kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste osutamist sideettevõtja poolt taotletud viisil.”

Seda, et MTE peaks võimaldama juurdepääsu „teise sideettevõtja poolt taotletud viisil” ei tulene ei ESS § 50 lg 1 punktist 5 ega ESS § 51 lõikest 1. Määrava tähtsusega on, et MTE-ks tunnistatud ettevõtja võimaldaks juurdepääsu sellistele vahenditele, milleks seadus ja MTE otsus teda kohustavad ning teeks seda selliselt, et teisel sideettevõtjal oleks võimalik vastavaid hulgiteenuseid kasutada. Loomulikult on iseenesestmõistetav, et taotlev sideettevõtja peab täpsustama, millises konkreetses sidumispunktis ta juurdepääsu soovib, kuid see ei tähenda, et taotlev sideettevõtja võiks ise hakata määratlema kindlaks viisi, kuidas MTE peab juurdepääsu võimaldama. Selline sõnastus on ka teiste sideettevõtjate jaoks eksitav, jättes neile mulje, et nad võivad ise kindlaks määrata juurdepääsu tehnilise lahenduse ja ka sisulise olemuse. Pealegi, peab MTE poolt sidumine (või juurdepääsu võimaldamine) toimuma nii või teisiti näidispakkumises sätestatud tingimustel ning selle kohustusega oleks vastuolus

31

erinevatele sideettevõtjatele sidumise (või juurdepääsu) teenuse pakkumine erinevatel tingimustel (nende poolt soovitud viisil).

Parandusettepanek 19: Jätta Kavandi punkti 6.3.1.2 alapunktist 4 välja sõnastus „sideettevõtja poolt taotletud viisil”.

Sideamet nõustub Elioni parandusettepanekuga ja muudab vastavalt otsuse eelnõu.

3.3.2.3. Koostalitusvõime tagamiseks vajalike teenuste pakkumine

Elion: Kavandi punkti 6.3.1.2 alapunkti 7 kohaselt peab Elion võimaldama „lõppkasutajatele osutatavate läbivühendatavusel põhinevate teenuste koostalitusvõime tagamiseks vajalike teenuste pakkumist”.

Elion leiab, et tegemist on tarbetu ja ebaselge kohustusega, millel ei ole reaalset praktilist väljundit. Sidumise kohustuse (kõnede algatamise korral) sisu ongi selles, et vastava kohustusega ettevõtja peab edastama kõne telefonivõrgu lõpp-punktist sidumispunkti (ja seal kõne teisele sideettevõtjale „üle andma”). Mingit täiendavat koostalituse tagamise vajadust ei esine.

Parandusettepanek 20: Jätta Kavandi punktist 6.3.1.2 välja alapunkt 7.

Sideamet nõustub Elioni parandusettepanekuga 20 ning muudab vastavalt otsuse eelnõu.

3.4.2.4. Juurdepääsu võimaldamine tugisüsteemidele

Elion: Kavandi punkti 6.3.1.2 alapunkt 8 sätestab kohustuse võimaldada juurdepääsu „otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste kasutamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele”. Nimetatud punkt on vastuolus ESS § 51 lg 1, sest analüüsitaval turul, s.o kõne algatamise teenuse turg, ei tõusetu tugisüsteemide ja tarkvarasüsteemide kasutamise vajadust. Elion, kes on kõige paremini kursis omapoolsete tehniliste lahendustega, ei leia, et sidumisteenuste kasutamisel tekiks teistel sideettevõtjatel vajadus juurdepääsuks mingitele Elioni tugisüsteemidele või tarkvarasüsteemidele. Seega on tegemist ebaproportsionaalse kohustusega, mis on vastuolus ESS § 135 p 4. Juhul, kui tarkvarasüsteemide all mõeldakse võrguinformatsiooni sisaldavat andmebaasi, kust saada sidumiseks vajalikku infot, siis on sellisel juhul tegemist täiesti tavapärase informatsiooniga, mille avaldamist sideettevõtjale saab reguleerida läbipaistvuskohustuse raames. Antud juhul on Kavandis kehtestatud Elionile läbipaistvuskohustuse raames juurdepääsu näidispakkumise avaldamise kohustus ning näidispakkumine peab vastavalt ESS § 53 lg 1 nii või teisiti sisaldama igakülgset informatsioon teenuse osutamise tingimuste kohta. Informatsiooni avaldamise kohustuste kehtestamine juurdepääsu võimaldamise kohustuse raames on vastuolus ESS §-ga 51.

Parandusettepanek 21: Jätta Kavandi punktist 6.3.1.2 välja alapunkt 8.


3.3.3. Mittediskrimineerimise kohustus

3.3.3.1. Mittediskrimineerimise kohustuse täpsusaste

Elion: Kavandi punktis 6.3.2 on kehtestatud Elionile mittediskrimineerimise kohustus alljärgnevas sõnastuses: „mille korral peab Elion otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste osutamisel rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid ja avaldama informatsiooni sideettevõtjatele samadel

32

tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul.” Elion leiab, et kohustus pole sõnastatud piisavalt täpselt. Kehtestatud kohustus saab puudutada üksnes kõne algatamise teenuseid ja sellega seotud informatsiooni, mitte mingeid muid teenuseid (sõnastuses viidatakse üleüldiselt „teenuste osutamisele ja informatsiooni avaldamisele”).

Parandusettepanek 22: Asendada Kavandi punktis 6.3.2 (lk 91) kehtestatud kohustus järgmise sõnastusega: „mille korral peab Elion otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste osutamisel rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama otsuse kavandi punktis 3.3.4 kirjeldatud hulgiteenust ja avaldama sellega seotud informatsiooni sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul.”


3.3.4. Läbipaistvuskohustused

3.3.4.1. Juurdepääsuga seotud andmete avaldamine

Elion: Kavandi punktis 6.3.3.2 on sätestatud Elionile „kohustus avaldada Sideameti või sideettevõtja nõudmisel otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenustega seotud andmed tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta.” Viidatud kohustus ei ole kooskõlas ESS § 50 lg 1 punktiga 1 (koosmõjus §-ga 53). ESS § 50 sisaldab üldist kohustuste loetelu, mille põhjal Sideamet peab konkreetsest turuanalüüsist ja tuvastatud konkurentsiprobleemidest lähtudes valima sobivad meetmed. Juba ainuüksi asjaolu, et Sideamet kohaldab järjekindlalt kõigi turuanalüüside raamides täpselt sama üldist loetelu, kinnitab, et ei lähtuta konkreetsest turuanalüüsist. Antud juhul on läbipaistvuskohustuse raames kehtestatud ka näidispakkumise avaldamise kohustus. Kui MTE-ks tunnistatud isikule on kehtestatud näidispakkumise avaldamise kohustus, siis see hõlmab sisuliselt enamuse ESS § 50 lg 1 punktis 1 nimetatud andmete avaldamise. Sellises olukorras ei ole proportsionaalne ega eesmärgipärane veel täiendavalt nõuda juurdepääsuga seotud andmete avaldamist. Ka raamdirektiivi artikli 9 ülesehitusest nähtub, et artikli esimeses lõikes sätestatakse üldine andmete avaldamise kohustus ja teises lõikes täpsustatakse, et juhul kui MTE-le on kehtestatud mittediskrimineerimise kohustus, siis on asjakohane nõuda andmete avaldamist näidispakkumise kaudu. Proportsionaalne ja eesmärgipärane oleks üksnes selliste andmete „täiendava” avaldamise nõudmine, mis näidispakkumises ei sisaldu ning selliste andmete avaldamise vajalikkust (lisaks näidispakkumises avaldatavatele andmetele) ja eesmärgipärasust peab Sideamet põhjendama.

Parandusettepanek 23: Jätta Kavandi punktist 6.3.3.2 välja alapunktis 1 sätestatud üldine kohustus.

ElSS § 50 lg 1 p 1 tulenevalt võib Sideamet sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta.

ElSS § 50 lg 1 p 2 tulenevalt võib Sideamet sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või

33

juurdepääsuga kohustuse avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt ElSS §-le 53.

Eeltoodust tulenevalt on Sideametil õigus kehtestada üheaegselt nii ElSS § 50 lg 1 p 1 kui ka ElSS § 50 lg 1 p 2 sätestatud kohustuse.

Sideameti poolt sätestatud üldise kohustuse eesmärgiks on tagada selliste tehnoloogia kiirest arengust tulenevate sidevõrgu ja sideteenuste muudatuste avaldamine, mis mõjutavad kõne algatamise, lõpetamise ja transiidi teenuste kasutamist ning konkurentsi. Sideamet on seisukohal, et telefonivõrgus kõne algatamise hulgiturul on Elionile üheaegselt § 50 lg 1 p 1 kui ka ElSS § 50 lg 1 p 2 sätestatud kohustuse kehtestamine on vastavuses konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega, suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele ning on vajalikud ja proportsionaalsed antud turu kontekstis.

Elion viitab oma vastulauses raamdirektiivi artiklile 9. Tõenäoliselt on tegemist eksitusega ning Elion on silmas pidanud juurdepääsu direktiivi artiklit 9. Sideamet ei nõustu Elioni juurdepääsu direktiivi artikli 9 lõigete 1 ja 2 tõlgendusseisukohaga ning juhib Elioni tähelepanu sama direktiivi artikli 9 lõikele 3, millest tulenevalt riigi reguleerivad asutused võivad kindlaks määrata, milline teave täpselt tuleb kättesaadavaks teha, kui üksikasjalik see peab olema ja kuidas seda peab avaldama.

Samas nõustub Sideamet Elioniga selles osas, et igasugune andmete avaldamise nõudmine peab olema põhjendatud ning vastavate andmete nõudmine peab olema seotud hulgiteenusega, mille osutamise kohustus Elionil on kehtestatud. Teavet, mida Elion on näidispakkumises juba avaldanud ei ole Elion kohustatud korduvalt avaldama.

Vastavalt ElSS § 64 lõike 2 peab sideettevõtja, kelle suhtes Sideamet on kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet.

Sideamet on seisukohal, et eelnimetatud ESS-i sätte raames on sideettevõtja õigustatud saama Elionilt teavet kõne algatamise, lõpetamise ja transiiditeenusega seotud tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja teenuse osutamise tingimuste kohta. Seega ei ole vajalik täiendada otsuse eelnõu sideettevõtjale täiendava teabe avaldamise kohustusega.

Sideamet arvestab osaliselt Elioni parandusettepanekuga 23 ja muudab vastavalt otsuse eelnõu.

3.3.4.2. Näidispakkumises esitatavad tingimused

Elion: Kavandi punkti 6.3.3.2 kohaselt peab näidispakkumine muu hulgas sisaldama järgmist:

a) ESS § 53 lõikes (?) sätestatud tingimusi;

b) otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste tellimise ja tellimuste täitmise korda (sh tellimuste täitmise tähtaegasid);

c) otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste hindasid;

d) kohustus esitada Sideametile ärakirjas sõlmitud otsuse kavandi punktis 3.3.4 nimetatud hulgiteenuste osutamise lepingutest ja nende muudatustest 10 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest või muutmisest.

Elion leiab, et kuna ESS § 53 sisaldab üksikasjalikku loetelu tingimustest, mis peavad sisalduma näidispakkumises, siis puudub igasugune vajadus eraldi sätestada, milliseid

34

tingimusi peab näidispakkumine sisaldama. Ülal punktides (b) ja (c) nimetatud tingimused peavad nii või teisiti ESS § 53 lg 2 kohaselt sidumise näidispakkumises sisalduma (ESS § 53 lg 2 p 3, 4 ja 13). Ülal punktis (d) sätestatu ei sobi oma olemuselt näidispakkumisse. Lisaks sellele puudub sellise punkti järele vajadus, sest Sideametil on seadusest tulenev õigus nõuda Elionilt sidumislepingute ärakirjade esitamist (ESS § 53 lg 4).

Parandusettepanek 24: Jätta Kavandi punktist 6.3.3.2 välja pärast alapunktis (3) esitatud loetelu (a – d).


3.3.5. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus

3.3.5.1. Kuluarvestusmetoodika valik

Elion: Kavandi punktis 6.3.4.2 kehtestatakse Elionile kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus. Elioni kohustatakse rakendama Kavandi Lisas 2 toodud metoodikat, mis põhineb TopDown HC FDC metoodikal. Elion ei pea sellist pöördelist muutust kohustuslikus kuluarvestuses ja sellest tulenevat ca …* õigeks ega proportsionaalseks ning kohustuse kehtestamine sellisel viisil on vastuolus EL regulatsioonis püstitatud eesmärkidega alljärgnevatel põhjendustel.

Kavandi punktis 6.3.4.3 (lk 98) märgib Sideamet, et „Kuna turuanalüüsis väljatoodud turule sisenemise barjääride tõttu pole monopoolse ettevõtja infrastruktuuri võimalik mõistliku aja jooksul dubleerida, siis leiab Sideamet, et tuleb ElSS § 134 lg 1 p 3 nimetatud infrastruktuuridesse investeerimise eesmärgi asemel keskenduda ElSS § 134 lg 1 p 1 nimetatud klientide kaitse eesmärgile avades vaskpaarile juurdepääsu hulgituru6 ning luues eeldused teenuseosutamise paljususele.”

Elion leiab, et eelviidatud Sideameti põhjendus on vastuolus ESS § 134 lg 1 p 3 ning EL reguleerivas raamistikus sätestatud eesmärkidega7, kuna välistab infrastruktuuridesse investeerimise ega soodusta konkurentsi pikas perspektiivis. Peale selle ei ole Elioni arvates ESS §-ga 134 (ja selle aluseks oleva raamdirektiivi artikliga 8) kooskõlas lähenemine, kus riigi reguleeriv asutus otsustab, millist seaduse tasandil püstitatud eesmärkidest järgida ja millist mitte.

Parandusettepanek 25: Muuta ja täiendada Kavandit põhjendustega kohustuste kehtestamise konkreetsete eesmärkide kohta, mis vastaksid

6 Lausesse on tõenäoliselt jäänud trükiviga - „vaskpaarile juurdepääsu hulgituru” asemel peaks olema viide analüüsitavale turule. 7 Vastavalt juurdepääsudirektiivi preambula punktile 19 „kui riigi reguleerivad asutused kehtestavad juurdepääsu võimaldamise kohustuse, mis suurendab lühiajaliselt konkurentsi, ei tohiks vähendada konkurentide stiimulit investeerida alternatiivsetesse vahenditesse, mis tagaks tihedama konkurentsi pikemas perspektiivis”. Samuti osundatakse ERG Common Position’is (lk 13), et „Segmentides, kus infrastruktuuri konkurentsi tekkimine ei ole tõenäoline, peavad riigi reguleerivad austused sätestama juurdepääsu hinna, et domineerival ettevõtjal on motivatsioon säilitada ja uuendada oma võrku ning samal ajal tuleb tagada efektiivne juurdepääs jaeteenuse tasemel.” (In segments where infrastructure competition is unlikely to develop, NRAs should set the access price such that the incumbent has incentives to maintain and upgrade its network while at the same time ensuring efficient entry at the retail level). ERG Common Position’is (lk 51) rõhutatakse, et regulatsiooni kolmest eesmärgist omab kriitilist tähtsust just konkurentsi soodustamine läbi investeeringute ja innovatsiooni (As argued in Chapter 1, not of all of these objectives arise when considering remedies that are designed to tackle SMP. Clearly the objective of promoting competition is of critical importance given the nature of the problem identified. The Directives make clear that this is a dynamic view of competition as NRAs have to ensure that competition is promoted by encouraging efficient investment and innovation).

35

muuhulgas ESS § 134 lg 1 punktile 3 ja EL regulatsioonis sätestatud põhimõtetele.

Sideamet käsitles otsuse kavandi kooskõla ElSS § 134 lg 1 punktiga 3 Elioni vastulause nr 5 juures.

Ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhinev metoodika (Top-Down Historical Costbase, Fully Distributed Costs - TopDown HC FDC) rakendamisel on hinnakontrolli aluseks olevad kulud võrreldavad ettevõtja reaalsete majandustulemustega. Samuti on selle metoodika rakendamine oluliselt lihtsam kui CC FDC metoodika puhul, kuna kulude teisendamise etapp jääb kuluarvestussüsteemi loomisel ära. Samuti saab Sideamet kontrollida ettevõtja arvestatud kulusid LRAIC metoodikal põhineva kuluarvestussüsteemiga. Eespool toodud põhjuse tõttu on HC FDC hinnakontrolli metoodikat ettevõtjal kergem rakendada kui jooksvatel kuludel või LRAIC-metoodikal põhinevat hinnakontrolli ja seetõttu on ta ettevõtjale vähem koormav.

Elion on varem TKS-st tulenenud regulatsiooni alusel arvestanud sidumisteenuse kulusid HC FDC metoodikale sarnase CC FDC metoodikaga (jooksvatel kuludel ja täielikult jaotatavatel kuludel põhinev metoodika). Sideamet ei pea põhjendatuks Elioni edasist koormamist CC FDC kuluarvestussüsteemi käigushoidmisega ja leiab, et piisab lihtsamast, ülalt-alla mudelil, ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhineva kuluarvestussüsteemi TopDown HC FDC kasutamisest Elioni poolt.

Ka Konkurentsiamet leidis, et analüüsi lisa 1 „Telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8 – 10) hinnaanalüüs” lk 23 on öeldud, et FL LRAIC metoodika ja ajaloolistel kuludel põhineva kuluarvestusmetoodika alusel leitud sidumisteenuste kulud erinesid tuludest suures ulatuses (2004 – 2006.a II kv keskmiselt …* %), kusjuures FL LRAIC metoodika järgi on kulu olnud võrdne tuludega. See näitab, et FL LRAIC metoodika on andnud Elion Ettevõtted AS-le (edaspidi Elion) võimaluse sidumisteenuste turgudel oma positsiooni oluliselt ära kasutada.

Olukorra muutmine eeldab seniste ex ante reguleerimisel kasutatud põhimõtete muutmist, mida otsuse kavandi kohaselt ongi tehtud (FL LRAIC meetodi asemel lähtumine faktilistest (ajaloolistest) kuluarvestuse alustest).

Konkurentsiamet peab käesolevate sidumisteenuste turgude analüüside põhjal kavandatud otsuste seisukohti eriti oluliseks seetõttu, et sidumisteenuste hinnakalkulatsioonid hõlmavad paljude muude teenustega ühiseid kuluelemente ning üleminek faktilistel kuludel põhinevale arvestusele korrastab ühtlasi mitmete muude teenuste hindades esinevad moonutused.

3.3.5.2. Sidumistasude põhjendamatult suur langus kohustuse täitmise tulemusena

Elion: Kavandis sätestatud metoodika rakendamisel vähenevad kõne algatamise sidumistasud …* . Õigustamatult madalad sidumistasud pärsivad investeerimist nii olemasolevasse kui ka alternatiivsetesse infrastruktuuridesse ning kahjustavad oluliselt sideettevõtjaid, kes on oma võrke juba väljaehitanud, seades nad halvemasse konkurentsiolukorda võrreldes nendega, kes sidevõrkudesse ei investeeri ja soovivad teiste sideettevõtjate võrkude baasil riskivabalt jaeteenuseid osutada.8 Eraldi väärib veel märkimist, et Euroopa Komisjoni 19. septembri 2005. a soovituse 2005/698/EC preambula punkti 6 kohaselt tuleb mis tahes

8 Tuleb märkida, et ka ERG Common Position’is osundatakse, et kui viidatakse võrkude dubleerimisele (replication), siis mõeldakse selle all teist infrastruktuuri, mis on võimeline pakkuma samu teenuseid. Seega ei pea dubleerimine toimuma sama tehnoloogia raames ja isegi kui see toimub sama tehnoloogia raames, siis ei eeldata, et see peaks toimuma samasuguse konfiguratsiooni alusel (ERG Common Position, lk 12, joonealune märkus 9).

36

kuluarvestusmetoodika kehtestamisel tagada esimeses järjekorras efektiivsed investeeringud.

Kavandis toodud alustel arvutatud hinnad oleksid põhjendamatult madalaimad EL-s. Madalaimate sidumishindadega riikide (Suurbritannia, Rootsi, Taani) operaatorite minutimahud ja sellest tulenev mastaabisääst on kordades suurem kui Eestis, samas kui sidevõrkude hajusus on tänu suuremale elanikkonna tihedusele väiksem kui Eestis. Ligikaudu 80% EL riikides kasutatakse sidumishindade arvutamiseks jooksevkulude baasi (CCA).9 Sellesuunaline tendents on süvenev ja igati soovitatud Euroopa Komisjoni poolt. Kavandis toodud alustel arvutatud hinnad ei oleks kooskõlas EL sisese regulatsiooni harmoniseerimise eesmärgiga. EL regulaatorite ühenduste ERG/IRG 2007. a tööplaan toob ka esmase eesmärgina välja just regulatsiooni harmoniseerimise liidu sees,10 kusjuures ühe prioriteetse valdkonnana on plaanis just harmoniseeritud kuluarvestusmudeli väljatöötamine sidumishindade jaoks fiks-võrgus.11

Kavandis toodud alustel arvutatud hinnad ei taga piisavat tulu investeeringutelt. Ajaloolisel kulubaasil põhinevad hinnad tagavad küll minevikus tehtud investeeringute tulususe, kuid ei taga täna ja tulevikus tehtavate investeeringute tagasiteenimist. Käesoleval ajal investeerib Elion jätkuvalt telefonivõrku (ja eelkõige selle hajusosasse), asendades analoogjaamu järk-järgult digitaalsetega ning uuendades ühendusliine. Kõigi analoogjaamade väljavahetamiseks minimaalkonfiguratsioonis, eesmärgiga tagada operaatori eelvaliku võimalus, kuluks vähemalt 200 miljonit krooni. Arvestades Elioni võrgu koguminutite mahtu aastas …* amortisatsioonina eluea 10 a. puhul. Äriettevõtte teeb oma investeerimisotsused lähtudes tuleviku rahavoogudest, mitte ajaloolistest kuludest.

ESS § 135 p 4 kohaselt peab rakendatav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalsus on Euroopa Kohtupraktikas põhjalikult sisustatud mõiste, mis on lahti seletatud ka Euroopa Komisjoni turuanalüüsi juhiste punktides 117 ja 118 ja mille kohaselt meede on proportsionaalne siis, kui see on minimaalselt koormav ja minimaalselt vajalik püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Kavandi punktis 6.3.4.2 sätestatud kohustuste kehtestamise eesmärk on sõnastatud Kavandi punktis 6.3.4.4 ning selle kohaselt on hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus suunatud telefonivõrgule juurdepääsukohustuse toetamiseks ja kõne algatamise hinnaga seotud konkurentsiprobleemide (ülemäärane hinnakujundus, diskrimineerimine ja ristsubsideerimine) ärahoidmisele. Vastavalt eespool osundatule toimuks uute hindade kehtestamisel …*. Selline hüppeline hinnalangus ei ole minimaalselt vajalik viidatud eesmärkide saavutamiseks ega ole Elioni suhtes minimaalselt koormav (võrreldes varasema regulatsiooniga). Hinnakontrollikohustuste proportsionaalsuse hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta, et Elion on alates TKS-i jõustumisest (2000. a) pidanud sidumistasude arvestamisel järgima rangeid piiranguid. Hinnaregulatsiooni järgimine kuue aasta jooksul annab Elionile aluse eeldada, et tema poolt rakendatavad tasud on seadusega kooskõlas ja põhjendatud. Uue regulatsiooni järgse turuanalüüsi läbiviimisel võib Sideamet otsustada küll seniste piirangute kehtimajäämise, kuid mitte nende karmistamise. Uue reguleeriva raamistiku (millele tugineb ka ESS) eesmärgiks on regulatsiooni vähendamine, mitte suurendamine (vt Komisjoni 11. veebruari 2003. a soovitus 2003/311/EÜ, preambula punkt 1). Antud juhul peaks Elion sidumistasusid hüppeliselt alandama, mis tähendaks regulatiivsete meetmete veelgi karmimaks muutumist võrreldes varasemaga.

Vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 16 on isikul õigus nõuda tema õigusi

9 Regulatory Accounting in Practice, A Report prepared by the IRG Regulatory Accounting Working Group, April 2006, ERG (06) 23, lk 5-8. 10 ERG/IRG Work Programme 2007, ERG (07) 01, lk 1. 11 Samas, lk 5-6.

37

ebaproportsionaalselt piirava haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist riigilt isegi siis, kui haldusakt ise on õiguspärane. Seega on kohustuste proportsionaalsuse hindamine enne nende kehtestamist riikliku regulaatori jaoks olulise tähendusega.

Meetme proportsionaalsuse tuvastamine eeldab kõigi võimalike alternatiivide kaalumist. Sideamet ei ole Kavandi punktis 6.3.4.5 kaalunud piisava põhjalikkusega alternatiivsete kuluarvestusmetoodikate sobivust ja seega on Kavand selles osas vastuolus ESS § 135 p 4. Seejuures tuleb arvesse võtta, et ERG dokument Regulatory Accounting in Practice, A Report prepared by the IRG Regulatory Accounting Working Group ERG „Regulatory Accounting in Practice” toob kuus erinevat võimalikku kulubaasi ja üheksa võimalikku kuluarvestussüsteemi. Sideamet põhjendab kuluarvestusmetoodika valikut eelkõige vaid sellega, et analoogne süsteem on Elionil olemas ja seega vähekoormav. Nimetatud põhjendus ei ole asjakohane, sest Elionil on olemas ka alternatiivsed metoodikad, CCA ja LRAIC.

Parandusettepanek 27: Mitte kehtestada Elionile kuluarvestuse ja hinnakontrolli kohustusi Kavandis planeeritud viisil. Lisada Kavandisse kaalutlused ja põhjendused kohustuste proportsionaalsuse kohta, s.h erinevate kuluarvestusmetoodikate sobivuse kohta, selliselt et Kavandist nähtuks, et Sideameti poolt valitud metoodika on Elioni suhtes minimaalselt koormav ehk proportsionaalne.

Arvestades Elioni prognoosi, et telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise hind langeb ca …*% ehk tasemele …* krooni (…*% Otsuse kavandi lisa 1 joonisel 9 toodud Elioni hinnast), siis ka sel juhul jääb Elioni hind kõrgemaks kui madalamad hinnad Euroopas: Suurbritannia 0,35 euro senti ehk 0,055 krooni ja Rootsi 0,4 euro senti ehk 0,063 krooni (vt Euroopa Komisjoni regulatsiooni rakendamise aruande lisa 2 joonis 2512). Arvestades, et elektroonilise side võrgud liiguvad järgmise põlvkonna võrkude poole, kus põhilise liikluse võrgus annavad andmesideteenused, on ette näha kõnehindade langust ka tulevikus, kuna väiksemahulised kõneteenused peavad katma järjest väiksema osa kogu võrguinvesteeringutest.

Kulude baas (jooksev/ajalooline kulude baas) peab olema selline, mis sobiks konkreetsesse olukorda. HC FDC metoodika rakendamisel on hinnakontrolli aluseks olevad kulud võrreldavad ettevõtja reaalsete majandustulemustega; mida ei ole CC FDC metoodika rakendamise puhul.

Erinevate riikide vaheline harmoneerimine on õigustatud ainult juhul, kui olukord turul on sarnane. Antud juhul tuleb aga arvesse võtta Eesti eripära. Eesti on väiksema elanikkonnaga riik ja areneva konkurentsiga, kuna üleriigilise telefonivõrgu omanik on …*% Elion. Seega peab rakendama Eesti eripära arvestavat kulude süsteemi.

EL-i riiklike sideturu regulaatorite poolt kõige sagedamini kasutatavad lähenemised kuludele orienteeritusele on LRAIC ja HC FDC. HC FDC hinnakontrolli metoodikat on ettevõtjal kergem rakendada kui jooksvatel kuludel või LRAIC-metoodikal põhinevat hinnakontrolli ja seetõttu on ta ettevõtjale vähem koormav. Samuti on selle metoodika rakendamine oluliselt lihtsam kui CC FDC metoodika puhul, kuna kulude teisendamise etapp jääb kuluarvestussüsteemi loomisel ära.

Vastavalt hinnaanalüüsile erinevad Elioni ajaloolistel kuludel põhineva kuluarvestusmetoodika alusel leitud sidumisteenuste kulud tuludest suures ulatuses

12 http://europa.eu.int/information_society/policy/ecomm/doc/implementation_enforcement/annualreports/11threport/sec_2006_193_vol2bis.pdf

38

(2004-2006 II kv keskmiselt …*%). Samal ajal on sidumisteenuse FL LRAIC kulu olnud võrdne tuludega.

Sideamet peab ajalooliste kulude süsteemi objektiivseks aluseks sidumishindade arvutamisel, kuna ajaloolistel kuludel on otsesem seos ettevõtja majandustulemustega.

Sideamet lähtus hinnakontrolli meetodi valikul konkurentsiprobleeme lahendavast meetmest. Sideameti hinnangul lahendab kõige paremini konkurentsiprobleeme ülalt-alla mudelil, ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhinev kuluarvestussüsteem.

Kuna analoogne süsteem on Elionil olemas, siis seetõttu on sellise süsteemi rakendamine Elionile vähekoormav.

Elioni (MTE) investeeringud on kaitstud, kuna ajaloolistel kuludel, sh mõistlik kasum põhinevad kõne algatamise, lõpetamise ja transiidi tasud võimaldavad katta investeeritud vahendite kulu ja teenida neilt mõistlikku kasumit.

Arvestades ülaltoodut, Sideamet ei arvesta Elioni ettepanekuga.

3.3.5.3. Kuluarvestusmetoodika asendamine

Elion: Elion leiab omalt poolt, et proportsionaalne (seega minimaalselt vajalik püstitatud eesmärgi saavutamiseks) oleks kõne algatamise teenusele võrreldavate turgude hindade kehtestamine nii nagu on sätestatud Kavandi punktis 6.4.2.4.1 teiste ettevõtjate jaoks kõne lõpetamise turgudel. Selline meede oleks:

� kohane ja piisav Kavandis loetletud võimalike konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks;

� täidaks MTE investeeringute tagamise nõude;

� ei pärsiks alternatiivsetesse võrkudesse investeerimist;

� annaks nii Sideametile kui ka Elionile kindluse, et meede on harmooniline EL ühisturu kontekstis (ja seda ka pikemas perspektiivis);

� oleks veel vähem koormav arvestuslikust aspektist;

� tagaks piisava jae- ja hulgihinna vahe – …* (isegi suurema kui teistes riikides);

� võimaldaks ära oodata ERG/IRG 2007.a. tööplaanis oleva ühtse kulumudeli;

� vähendaks riski ja määramatust otsuse jõustumisel.

Parandusettepanek 28: Kehtestada kõne algatamise teenuse hinna arvutamiseks võrreldavate turgude hindade rakendamise kohustus, nagu seda on tehtud Kavandi punktis 6.4.2.4.1. Elionile rakendatav piirhind kehtestada kohustusena, selliselt, et see jääks EL madalaima ja viienda madalaima vahele.

ERG tööplaanis (ERG/IRG Work Programme 2007, ERG (07) 01) on toodud välja kaks tegevust seoses telefonivõrgu sidumisteenuste tasudega, millest esimene on seotud alternatiivsete operaatorite telefonivõrgus kõne lõpetamise hindade retsiprooksusega ja teine on seotud eelnimetatud ERG aruande (Regulatory Accounting in Practice, A Report prepared by the IRG Regulatory Accounting Working Group, April 2006, ERG (06)) edasiarendamisega. Kumbki tegevus ei ole seotud ühtse kulumudeli väljatöötamisega, pigem antakse ülevaade, millist kulumudelit konkreetse turu juures enim kasutatakse.

Sideamet ei nõustu Elioni väitega, et võrreldavate turgude hindade kasutamine on kohane ja piisav kavandis loetletud võimalike konkurentsiprobleemide ärahoidmiseks, kuna see meetod ei lahenda otseselt konkurentsiprobleeme, vaid on suunatud nende lahendamisele, kuni

39

kuluarvestussüsteem on loodud.

Võrreldavate turgude hindade kasutamine on alternatiiviks kuludele orienteeritusele. See seob hinna ühel turul hinnaga teisel võrreldaval turul (mõnikord rahvusvahelise võrdluse näol) ja on iseäranis kasulik varem reguleerimata turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse metoodikad. Sideamet viitab, et telefonivõrgu sidumisteenuste turgude osas on Euroopa riikides levinud kuludele orienteeritus 54-78% juhul (vt Regulatory Accounting in Practice, A Report prepared by the IRG Regulatory Accounting Working Group, April 2006, ERG (06) 23, tabel 1, lk 5). Ülejäänud juhtudel kasutati enamasti kuludel põhinevat hinnamütsi meetodit (eelnimetatud ERG dokumendi väljatöötanud töögrupi alusmaterjalide andmetel).

Sideamet ei nõustu Elioni väitega, et võrreldavate turgude hindade kasutamine ei pärsiks alternatiivsetesse võrkudesse investeerimist. Telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise puhul saab rääkida alternatiivsetest ülekandevõrguinvesteeringutest. Alternatiivne ülekandevõrk on vajalik vaskpaari ja lairiba juurdepääsu hulgiturgude teenuste tarbimiseks. Kuna vaskpaari ja lairiba juurdepääsu hulgiturgude teenuste hinnakontrolliks kasutatakse sama meetodit siis on tagatud investeerimisredeli toimimine, kus alternatiivne operaator rajab kõneteenuste osutamiseks lõppkasutajatele kõigepealt ühenduse Elioni ülekandevõrguga ja Elionist efektiivsemate kulude puhul on põhjendatud ka ülekandevõrgu väljaehitamine, et osutada vaskpaari ja lairiba juurdepääsu hulgiturgude teenuste baasil lõppkasutajatele ülekandevõrgu teenuseid. Kuna transiiditeenuste puhul oleneb turuletulek mastaabi- ja profiilisäästust, mis on seotud teiste teenustega ja transiidi osa on kogu teenuse mahust madal, siis ei saaks transiiditeenuste hind ka teoreetiliselt pärssida alternatiivsetesse võrkudesse investeerimist.

3.3.5.4. Ebaõigete lähteandmete rakendamisest saadava tulu hüvitamine

Elion: Kavandi punktis 6.3.4.2, lk 97 esimeses lõigus osundatakse, et „Ebaõigete lähteandmete rakendamisest saadav tulu kuulub MTE poolt klientidele hüvitamisele”. Elion osundab, et ESS-st ei tulene õiguslikku alust sellise kohustuse kehtestamiseks ning tegemist ei ole MTE-ks tunnistamise haldusaktis reguleerimisele kuuluva küsimusega. Haldusaktiga ei saa reguleerida neid võlaõiguslikke suhteid, mis võivad tekkida haldusakti adressaadi ja kolmandate isikute vahel seoses haldusakti täitmise või mittetäitmisega.

Parandusettepanek 29: Jätta Kavandi punktist 6.3.4.2, lk 97 esimesest lõigust välja lause „Ebaõigete lähteandmete rakendamisest saadav tulu kuulub MTE poolt klientidele hüvitamisele”.

Konkurentsiamet: Konkurentsiamet toetab kavandis kajastatud põhimõtet, et ebaõigete lähteandmete alusel saadud põhjendamatu tulu kuulub tagastamisele äripartneritele, kellelt ülemäärane tasu sisse nõuti. Tagastatud ülemäärase tulu arvel peaks edaspidi äripartnerid omakorda oma klientidele nende ülemäärase kulu hüvitama.

Sideamet hindas uuesti otsuse kavandis sisalduvat nõuet hüvitada tulu ning leiab, et ElSS-st ei tulene õiguslikku alust sellise kohustuse kehtestamiseks ning tegemist ei ole MTE-ks tunnistamise haldusaktis reguleerimisele kuuluva küsimusega. Sideameti täiendava analüüsi tulemusel oleme arvamusel, et haldusaktiga ei saa reguleerida neid võlaõiguslikke suhteid, mis võivad tekkida haldusakti adressaadi ja kolmandate isikute vahel seoses haldusakti täitmise või mittetäitmisega. Sellest tulenevalt eemaldas Sideamet otsuse eelnõust ebaõigete lähteandmete rakendamisest saadav tulu hüvitamisega seonduva.

40

3.3.5.5. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvestamine

Elion: Kavandi punktis 6.3.4.6 (lk 102) osundab kinnitab Sideamet, et „otsuse kavandi punktides 6.6.213 ette nähtud hinnakontrolli metoodikate ja kuluarvestuse kohustuse puhul on sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja mõistliku kasumi teenimise võimalust arvesse võetud.” Tegemist on paljasõnalise väitega, mistõttu haldusakt on selles osas motiveerimata ning vastuolus HMS §-ga 56. Tegelikkuses ei ole Sideamet ESS § 52 lg 2 sätestatut järginud. Sideamet ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, millest oleks võimalik kontrollida, et Sideamet oleks ESS § 52 lõikes 2 sätestatut arvesse võtnud. Sideamet ei ole teinud ühtegi arvutust, milliseks kujuneb tema poolt nõutava metoodikaga sidumistasu, seega on põhimõtteliselt välistatud, et Sideamet oleks analüüsinud Elionil mõistliku kasumi teenimise võimalust ja võimalust kaitsta oma investeeringuid. Elion on seisukohal, et käesoleva ajani kehtivate kõne algatamise tasudega on Elion teeninud üksnes mõistlikku ning mitte ülemäärast kasumit. Seega vastava hinna hüppelisel langusel ei ole Elionil võimalik enam mõistlikku kasumit teenida ega kaitsta oma senitehtud investeeringuid.

Parandusettepanek 30: Lisada Kavandi punkti 6.3.4.6 sisulised põhjendused selle kohta, et hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse kehtestamisel on arvesse võetud Elioni poolt tehtud investeeringuid ja kehtestatud kohustused võimaldavad teenida Elionil mõistlikku kasumit.

Sideamet täiendas otsuse eelnõus investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmise osasid, et paremini välja tuua, kuidas kapitalikulu ja tasude ümberarvestamine tagavad mõistliku kasumi teenimise.

3.3.5.6. Kulukomponendid kuluarvestusmetoodikas

Telefant: [Hinnakujundusmetoodika on] Liiga raske ja ebaläbipaistev.

Teeb valvsaks asjaolu, et Lisas 2 toodud kuludele orienteeritud metoodika algatamisteenuste hindade kalkuleerimiseks sisaldab ka personaali töötasud. Mida kõrgemad töötasud Elioni töötajad saavad, seda kõrgemad on Elioni kulud, seda kõrgemad teenusehinnad tema võib määrata.

Telefant saaks nõustuda Sideameti poolt pakutud hinnakontrolli kohustustega Elioni suhtes, kui Otsise kavandi lisas 2 mainitud metoodika kõrvaldab Otsuse kavandi lisas 1 p.-s 1.3.1.1. konstateeritava asjaolu, et „Elion rakendab teistele teenuseosutajatele telefonivõrgus kõne algatamise teenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda võrreldes teenuse tegelike (ajalooliste) kulude ja mõistliku kasumi määraga.”

Kuna Otsuse kavandi lisas 1 p.-s 1.3.1.1. (lk. 8) konstateeritakse: „Kasutades telefoniteenuse osutamiseks Elioni telefonivõrku (teenuse osutamine operaatorkoodi vahendusel), maksab alternatiivne operaator Elionile sidumisteenuse tasu (hulgiteenuse tasu) telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise eest. Seega on sidumisteenuse (kui hulgiteenuse) tasu oluliseks osaks teise sideettevõtja telefoniteenuse tasu kulukomponentides. Kui Elion osutab lõppkasutajatele telefoniteenust madalamate hindadega kui ta võimaldab sidumisteenuse hindade kaudu kasutada oma telefonivõrku, ei jää teistel teenuseosutajatel võimalust telefoniteenuse jaeturul konkureerida.” Seega pakub Telefant tühistada kas algatamise või lõpetamise tasu läbi operaatorkoodi helistamisel MTE (sel juhul Elioni) telefonivõrgu sees.

13 Tegemist on eelduslikult trükiveaga, sest punkti 6.6.2 kavandis ei ole. Tõenäoliselt on silmas peetud punkti 6.3.4.2.

41

Sideamet ei arvesta Telefanti ettepanekut (kõne algatamise või lõpetamise tasu tühistamine), sest ElSS § 134 lõike 1 punkt 3 kohaselt elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja teenuste tasud peavad põhinema teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum. Kui sideettevõtja ei teeni kasumit ning on sunnitud pikemas perspektiivis tegutsema kahjumlikult, ei ole selline ettevõte jätkusuutlik ning ei ole võimeline investeerima infrastruktuuri. Tasu kaotamine oleks seetõttu elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärgi vastane.

4. KONKREETSES TELEFONIVÕRGUS KÕNE LÕPETAMISE TURG

4.1. Turgude piiritlemine

4.1.1. Kõne lõpetamise turu ulatus

Top Connect: Ühtlasi on OÜ Top Connect seisukohal, et Sideameti järeldus, et iga üksiku telefonioperaatori sidevõrgus kindlaks määratud asukohas kõne […] lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna ei ole põhjendatud, läbipaistev ning jäi arusaamatuks, kuna ei saa iga väikest sidevõrku tunnistada märkimisväärseks turuks.

Otsuse kavandis esitatud turu piiritlemise järelduse tingis kõne lõpetamise teenuse spetsiifika, mida on selgitatud otsuse kavandi punktis 3.4.2. ja selle alapunktides. Kuivõrd helistaja jaoks, kes soovib helistada konkreetsele numbrile kindlaks määratud asukohas, ei ole sellele teenusele efektiivseid asendajaid ning kõne tuleb alati lõpetada selles telefonivõrgus, mille lõppkasutaja on kõnet vastuvõttev pool, puudub konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul nõudlusepoolne asendatavus. Samuti, kuna kõne õnnestumiseks tuleb see lõpetada selle operaatori sidevõrgus, kelle lõppkasutaja on kõne vastuvõtja, ning teistel operaatoritel ei ole tehniliselt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus kõnesid lõpetada, puudub asjakohasel turul pakkumisepoolne asendatavus.

Seetõttu tuleb iga kõne lõpetamise teenust osutava telefonivõrgu operaatori sidevõrgus kõne lõpetamist käsitleda eraldiseisva turuna, mille geograafiline käibimisala on samuti piiratud kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrgu katvusalaga.

Turu piiritlemisega ei anta hinnangut sellele, kas turg on „märkimisväärne“ või mitte. See väljendab üksnes, kas eksisteerib muid teenuseid, mis oleksid suutelised avaldama konkurentsisurvet konkreetse teenuse – antud juhul konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse - hinnakujundusele. Kuivõrd käesoleval juhul selliseid teenuseid ei ole, siis piirdub turg konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusega.

Sideamet esitas oma järelduse aluseks olevad faktid otsuse kavandi punktis 3.4. ja selle alapunktides ning ei tuginenud järelduse tegemisel otsuse kavandis avaldamata asjaoludel, seega on otsus kõne lõpetamise turu piiritlemise osas läbipaistev; samuti on Sideamet teinud endast mõistlikult oleneva selleks, et järeldus oleks arusaadav. Kõne lõpetamise turu piiritlemise järeldus on kokkuvõtlikult esitatud otsuse kavandi eelnõu punktis 3.4.4.

42

4.2. Kõne lõpetamise turgude analüüs

4.2.1. Ettevõtjate konkurentsivõime kõne lõpetamise turgudel

Elion: Kavandi punkti 4.4.3 kokkuvõtvas lõigus (lk 64) osundatakse, et „Tulenevalt väljatoodud asjaoludest on tõenäoline, et Elioni suutlikkus kõne lõpetamise teenuse osutamisel ja tema konkurentsivõime võrreldes teiste turuanalüüsis käsitletud operaatoritega on mitu korda suurem.”

Samuti leitakse Kavandi punktis 4.4.3.2, et „Erinevus ettevõtjate üldises suuruses viitab selgelt sellele, et Elionil on võrreldes teiste piiritletud turgudel teenust osutavate operaatoritega selged eelised ning need eelised on püsiva iseloomuga.”

Eelviidatud Sideameti järeldused on ekslikud ning vastuolus kõne lõpetamise turgude spetsiifikaga. Vastavalt Kavandile moodustab iga piiritletud telefonioperaatori poolt osutatav kõne lõpetamise teenus iseseisva häälkõne lõpetamise turu ning iga operaator omab oma sidevõrgus kõnede lõpetamise turul 100 %-list turuosa ning see püsib 100 %-lisena sõltumata teenuse osutamise mahust. Seega ei saa Elionil olla mis tahes eeliseid teiste sideettevõtjate ees nende sideettevõtjate võrgus kõnede lõpetamise teenuse turgudel või oma võrgus kõne lõpetamise teenuse turul. Vastavalt ESS § 45 lg 1 ja 2 peab Sideamet tuvastama, kas sideettevõtjal on märkimisväärne turujõud analüüsitaval turul. Erinevate turgude omavahelised seosed (Elioni teoreetiline võime mõjutada teisi seotud turge), ei mõjuta ühegi analüüsitud sideettevõtja märkimisväärset turujõudu (mis jääb ikka 100 %-liseks). Samas on sisuliselt väär ka Sideameti see väide, et Elionil on suurem võime mõjutada asjakohase turuga (s.t kõne lõpetamise turg) lähedalt seotud turge (Kavandi lk 66). Kõigil kõne lõpetamise turul tegutsevatel sideettevõtjatel on võimalik kanda oma 100 %-lisest turguvalitsevast seisundist tulenevaid eeliseid üle seotud turgudele. Ainuüksi see asjaolu, et üks ettevõtja on suurem kui teine, ei tähenda automaatselt, et sellel ettevõtjal on suuremad võimalused oma turujõu ärakasutamiseks (eriti olukorras, kus see turujõud on kõigil ettevõtjatel täpselt ühesugune).

Lisaks eeltoodule tõendab Sideameti lähenemine diskrimineerivat suhtumist Elioni (mis on vastuolus ESS § 135 p 2). Nimelt on Sideamet täpselt samasuguses olukorras, analüüsides ettevõtjate teenuse minutimahtusid ja käibeid mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turgudel, leidnud oma 21. märtsi 2006. a otsuses (lk 20), et „Erinevused ettevõtjate erinevate näitajate absoluutsuurustes ei mõjuta kuidagi kõnealuste sideettevõtjate turujõudu, kuna iga operaator on oma individuaalsel turul monopoolne teenuseosutaja, omades kõigi näitajate osas ikka 100 %-list turuosa.”

Parandusettepanek 9: Jätta Kavandi punktist 4.4.3 (ja selle alapunktidest) välja järeldused selle kohta nagu oleks Elionil suurem konkurentsivõime või mis tahes muud eelised.

Sideamet on otsuse kavandis leidnud, et tulenevalt turu piiritlemise tulemustest on iga kõne lõpetamise teenust osutav ettevõtja oma sidevõrgus ainus teenuseosutaja ning seega monopoolne ettevõtja 100%-lise turuosaga. Seega nõustub Sideamet, et Elioni turujõud oma telefonivõrgus kõne lõpetamise turul ei erine teiste sarnaste ettevõtjate turujõust nende telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, samuti on formaalselt kõikidel tõepoolest ka võimalus oma hulgituru turujõudu kanda üle telefoniteenuse jaeturgudele. Siiski ei nõustu Sideamet väitega, et see võime avaldab kõikide ettevõtjate puhul jaeturule ühesugust mõju. MTE-na hulgiteenuse osutamisest tulenev mõju jaeturgudele on korrelatsioonis ettevõtja üldise suuruse ja muude võimalike eelistega, mis tal teiste ettevõtjatega võrreldes on: juhtudel, kus erinevus ettevõtjate suuruses on märkimisväärne, on põhjendatud sellise erinevuse hindamine.

43

Üheks ex ante kohustuste kehtestamise eesmärgiks vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 16 on, et MTE-ks tunnistatud sideettevõtja ei saaks oma hulgituru turujõu kaudu võimendada oma turujõudu külgnevatel jaeturgudel. Suuniste punkti 84 kohaselt on regulaatoril reeglina võimalus hulgiturul kehtestatavate kohustuste abil niisugust võimendusefekti vältida. Seega on hulgituru meetmete efektiivsuse seisukohast oluline hinnata ettevõtjate võimalikke eeliseid oma turujõu ülekandmisel jaeturgudele ja sellekohase analüüsi kajastamine turuanalüüsis on asjakohane. Järeldus, et Elioni muud eelised on teistest ettevõtjatest suuremad, on faktidega vastavuses ega diskrimineeri Elioni.

Elioni viidatud järeldus Sideameti 21. märtsi 2006. a otsuses (lk 20) puudutab ettevõtjate turujõudu oma mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul ning sarnane järeldus kehtib tõepoolest ka konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turu osas - erinevused ettevõtjate erinevate näitajate absoluutsuurustes ei mõjuta sideettevõtjate turujõudu piiritletud turul, kuna iga operaator on oma individuaalsel turul monopoolne teenuseosutaja, omades kõigi näitajate osas 100%-list turuosa. Küll on aga Elionil teatavad suurusest tulenevad eelised, mis võimaldavad tal konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise kaudu mõjutada analüüsitud turuga seotud turgude konkurentsiolukorda suuremal määral kui temast arvestatavalt väiksematel ettevõtjatel.

Top Connect: OÜ Top Connect leiab, et Sideameti järeldus, et OÜ Top Connect omab oma telefonivõrgus märkimisväärse[t] turujõu[du] ei ole õige ja põhineb tundmatutele andmetele. Seega see järeldus ei ole läbipaistev ja seda ei saa kontrollida.

Väär on Sideameti järeldus, et Top Connect võib tegutseda oma telefonivõrgus märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning sellel turul ei toimu konkurents. Vastupidi, sellel turul on väga tihe konkurents ning selle tõendamiseks võib viidata asjaoludele, et 2006.a. lõpus võttis Elion Ettevotted AS praktiliselt üle OÜ-lt Top Connect terve büroohoone telefoniteenuste osutamise, pakkudes hoone omanikule paremaid hindasid ning paigaldades hoonesse oma alajaama.

Sideameti järeldus, et Top Connect omab oma telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse turul märkimisväärset turujõudu, on tingitud asjaolust, et Top Connect on oma telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel monopoolne ettevõtja, kellel on piiritletud sideteenuse turul 100%-line turuosa. Samamoodi on igaüks Eestis telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutavast 12 sideettevõtjast – lisaks Top Connectile ka Elion, Elisa, ViaTel, Starman, Telset, STV, Eleks, Televõrk, Tele2, RIKS ja Norby – oma telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel monopoolne ettevõtja, seega märkimisväärse turujõuga ettevõtja.

Selline järeldus kehtib ainult telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise osas; Sideameti otsuse kavand ei käsitle Top Connecti ega mõne muu ettevõtja turujõudu telefoniteenuste jaeturgudel, samuti mitte võimalike muude sideteenuste osutamisel. Muude sideteenuste turgude analüüsid viib Sideamet läbi vastavalt ElSS 5. peatüki sätetele. Top Connecti väited telefoniteenuste osutamise ülevõtmisest ning alajaama paigaldamisest Elioni poolt ei ole telefonivõrgus kõne lõpetamise turu osas asjassepuutuvad.

Kõik faktid ja andmed, millele tugineb Sideameti järeldus Top Connecti märkimisväärse turujõu kohta konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turul, on esitatud otsuse kavandi punktides 3.4. (turu piiritlemine) ja 4.4. (turuanalüüs) koos alapunktidega. Andmeid, millele Sideameti järeldus tugines, ei ole Top Connecti eest varjatud ka ärisaladuse kaitse vajadusest tulenevalt. Seega ei ole kasutatud andmed tundmatud ega järeldus läbipaistmatu.

44

4.3. Konkurentsiprobleemid

4.3.1. Konkurentsiprobleemide erinev käsitlus

Elion: Kavandi punktis 4.6.1.2 käsitletakse hinnaga seotud konkurentsiprobleeme kõne lõpetamise turul. Alapunktides 1 – 6 on välja toodud Elioniga seotud probleemid ja punktis 7 alternatiivsete operaatoritega seotud probleemid. Tegemist on faktiliselt ebaõige ja Elioni diskrimineeriva (vastuolu ESS § 135 punktiga 2) käsitlusega. Vastavalt vastulause punktis 9 osundatule, on kõne lõpetamise turgude spetsiifikast tulenevalt kõigil ettevõtjatel 100 %-liselt turguvalitsev seisund oma võrgus kõne lõpetamise turul ning sellest tulenevalt ühesugused võimalused seda turujõudu ära kasutada ja konkurentsiprobleeme tekitada. Kuna Kavandi punkti 4.6.1.2 eesmärgiks on käsitleda konkurentsiprobleeme analüüsitaval turul, s.t kõne lõpetamise turul, nagu nähtub ka punkti pealkirjast, (mitte muudel turgudel), siis kogu konkurentsiprobleemide käsitlus Kavandi punktis 4.6.1.2 peab olema kõigi ettevõtjate suhtes identne.

Parandusettepanek 14: Muuta Kavandi puntki 4.6.1.2, käsitledes konkurentsiprobleeme Elioni ja teiste operaatorite osas ühtemoodi.

Sideamet ei nõustu, et alternatiivsed operaatorid tekitavad Elioniga sarnased konkurentsiprobleemid kõne lõpetamise turul. Hinnadiskrimineerimine ja ristsubsideerimine on alternatiivsete operaatorite tegevuses üldjuhul omavahel seotud ning kui alternatiivsete operaatorite FTR ülemäärasus (vt punkt 2.3.1.2.) ei ole üheselt tõestatav, siis ei saa alati kinnitada ka ristsubsideerimist, kuna kulud võivad olla suuremad sidumisel läbi kolmanda operaatori vms. Hinnadiskrimineerimine esineb ka alternatiivsete operaatorite hinnakujunduses. Ülaltoodud konkurentsiprobleemid on alternatiivsete operaatorite puhul potentsiaalselt võimalikud.

Sideamet nõustub Elioni väitega, et alternatiivsetel operaatoritel on võimalik hindade kaudu mõjutada konkurentsi ning kahjustada lõppkasutajate huve. Arvestades Elioni üldist suurust ja lõpptarbijate hulka on Elioni võime kahjustada teistest operaatoritest märgatavalt suurem, kuna Elioni lõppkasutajate hulk on oluliselt suurem ning tema hinna negatiivne mõju lõppkasutajatele on seega märgatavam.

4.3.2. Elioni FTR kui efektiivse operaatori FTR

Konkurentsiamet: „Telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8 – 10) hinnaanalüüsis” (näiteks lk 29) on väidetud, et kuna Elioni FTR (fixed termination rate, telefonivõrgus kõne lõpetamise hind; analoogiline väide on toodud ka kõne algatamise ja transiidi hinnaga seoses) on arvutatud efektiivse võrgu mudeli baasil, vastab Elioni FTR suurus optimaalsetele investeeringutele, mis on vajalikud telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse efektiivseks osutamiseks Eestis üleriigiliselt. Täiusliku konkurentsi tingimustes oleks see hind maksimaalne, mida efektiivsel operaatoril oleks võimalik turul teenida.

Me ei ole veendunud, et see väide on just 100%-liselt õige. Võib-olla oleks otstarbekam kasutada ettevaatlikumat sõnastust.

Sideamet võttis arvesse Konkurentsiameti märkust. Välja arvutatud telefonivõrgu sidumisteenuste tasud olid arvestatud mitu aastat tagasi loodud efektiivse võrgu mudeli baasil, kuid arvestades tehnoloogia kiiret arengut elektroonilise side sektoris, mis võib mudeli sisendeid muuta, ei ole sellise kategoorilise väite kasutamine põhjendatud.

45

4.4. Kohustused kõne lõpetamise turul

4.4.1. Elioni ja teiste sideettevõtjate erinev kohtlemine kohustuste kehtestamisel

Elion: Kavandi punktis 6.4 osundab Sideamet, et „Elion omab ainsana telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatavatest sideettevõtjatest kogu Eesti Vabariigi territooriumi katvat telefonivõrku ja võrreldes teiste telefoniteenuste osutajatega oluliselt suuremat kõne lõpetamise teenuse käivet ning mahtu. Seega mõjutab Elioni osutatav kõne lõpetamise teenus konkurentsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel oluliselt rohkem kui Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrgu, Telseti, Tele2, Top Connect-i, RIKS-i, Norby ja ViaTeli kõne lõpetamise teenus. Eeltoodust tulenevalt leiab Sideamet, et Elioni tuleb kohustuste kehtestamisel käsitleda eraldi.” Vastavalt vastulause punktis 9 esitatud põhjendustele puudub alus Elioni erinevaks kohtlemiseks võrreldes teiste kõne lõpetamise teenust pakkuvate ettevõtjatega.

Parandusettepanek 31: Jätta Kavandi punktist 6.4 välja ülal tsiteeritud seisukohad.

Sideamet ei muuda oma seisukohta selles osas, et Elionil on tulenevalt tema telefonivõrgu katvusalast ning suurest kõne lõpetamise teenuse käibest ja mahust eelised, mis võimaldavad tal konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamise kaudu mõjutada analüüsitud turuga seotud turgude konkurentsiolukorda suuremal määral kui temast arvestatavalt väiksematel ettevõtjatel.

Sideamet on seisukohal, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul läbiviidud turuanalüüsi põhjal Elionile mahukamate kohustuste kehtestamine võrreldes Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrgu, Telseti, Tele2, Top Connecti, RIKSi, Norby ja ViaTeliga on vastavuses ja proportsionaalne konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega ning suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele.

Sideamet on eelnevalt oma vastuses (Elioni parandusettepanek 9) analoogset teemat juba käsitlenud.

Sideamet ei arvesta Elioni parandusettepanekuga 31.

Elion: Kavandi punktis 6.4.2 on kehtestatud Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrgu, Telseti, Tele2, Norby, Top Connecti, RIKS-i ja ViaTeli kohustused. Viidatud ettevõtjatele on kehtestatud Elioniga võrreldes oluliselt väiksema mahuga kohustused. Ainuke motiiv, millega sellist erinevat kohtlemist põhjendatakse on asjaolu, et „Samas on nende telefonivõrgu katvusala, kõne lõpetamise käibed ja maht ühetaoliselt oluliselt väiksemad kui Elioni vastavad näitajad ning seega mõjutavad nimetatud sideettevõtjate poolt osutatavad kõne lõpetamise teenused konkurentsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel oluliselt vähem kui Elioni vastav teenus.” Elion leiab, et tegemist ei ole asjakohase motiiviga. Vastavalt vastulause punktis 9 osundatule, on kõigil kõne lõpetamise teenuse turgudel tegutsevatel ettevõtjatel ühesugused võimalused oma turujõu ärakasutamiseks. Asjaolu, et selle ärakasutamise võimalik mõju teistele turgudele võib väiksemate ettevõtjate puhul olla väiksem, ei anna alust nende turujõu ärakasutamise õigustamiseks/võimaldamiseks. Veelgi enam, teistel ettevõtjatel võib olla isegi suurem mõju seotud turgudele. Ühelgi sideettevõtjal ei ole näiteks võimalust vältida kõne teises sidevõrgus (ka väikeses) lõpetamise eest meelevaldselt kehtestatud ebamõistlikult kõrge tasu maksmist, kuna ESS § 32 lõige 1 kohustab sideettevõtjat tagama kõne lõpetamine kliendi poolt soovitud kohas ja seega puudub alus keelduda niisuguste kõnede toimetamisest teise sidevõrku. Hoides kõrgel oma kõne lõpetamise tasu, subsideerivad teised ettevõtjad oma võrgust algatatud

46

kõnesid saavutades eelise klientide võitmisel. Elion ei saa selliselt toimida, sest omab kohustusi ka kõne algatamise turul. Nagu nähtub teistele ettevõtjatele kohustuste kehtestamise eesmärkidest (mis iga kohustuse kehtestamise alapunktis on välja toodud), on teistele sideettevõtjatele kohustuste kehtestamisel samad eesmärgid, mis Elionile kohustuste kehtestamisel. Seega ei ole väiksemas ulatuses kohustuste kehtestamine põhjendatud.

Parandusettepanek 33: Kehtestada kõigile kõne lõpetamise teenuse turgudel MTE-ks tunnistatavatele ettevõtjatele ühetaolised kohustused.

Sideamet on juba eelnevalt Elioni sarnasele vastulauses esitatud väidetele vastanud (Elioni parandusettepanek 14). Selguse huvides kordab Sideamet siinkohal oma seisukohtasid:

Sideamet ei nõustu, et alternatiivsed operaatorid tekitavad Elioniga sarnased konkurentsiprobleemid kõne lõpetamise turul. Hinnadiskrimineerimine ja ristsubsideerimine on alternatiivsete operaatorite tegevuses üldjuhul omavahel seotud ning kui alternatiivsete operaatorite FTR ülemäärasus (vt punkt 2.3.1.2.) ei ole üheselt tõestatav, siis ei saa alati kinnitada ka ristsubsideerimist, kuna kulud võivad olla suuremad sidumisel läbi kolmanda operaatori vms. Hinnadiskrimineerimine esineb ka alternatiivsete operaatorite hinnakujunduses. Ülaltoodud konkurentsiprobleemid on alternatiivsete operaatorite puhul potentsiaalselt võimalikud.

Sideamet nõustub Elioni väitega, et alternatiivsetel operaatoritel on võimalik hindade kaudu mõjutada konkurentsi ning kahjustada lõppkasutajate huve. Arvestades Elioni üldist suurust ja lõpptarbijate hulka on Elioni võime kahjustada teistest operaatoritest märgatavalt suurem, kuna Elioni lõppkasutajate hulk on oluliselt suurem ning tema hinna negatiivne mõju lõppkasutajatele on seega märgatavam.

Sideamet on seisukohal, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul läbiviidud turuanalüüsi põhjal Elionile mahukamate kohustuste kehtestamine võrreldes Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrgu, Telseti, Tele2, Top Connecti, RIKSi, Norby ja ViaTeliga on vastavuses ja proportsionaalne konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega ning suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele.

Sideamet ei arvesta Elioni parandusettepanekuga 33. Selguse huvides toob Sideamet MTE otsuse eelnõu 5. peatükis ära sealt seni puuduva osa 4.4.3. kokkuvõtte.

Tele2: Turuanalüüsi käigus tuvastas Sideamet, et Elion omab ainsana telefonivõrgus kõne lõpetamise turul MTE-ks tunnistatavatest sideettevõtjatest kogu Eesti Vabariigi territooriumi katvat telefonivõrku ja võrreldes teiste telefoniteenuste osutajatega oluliselt suuremat kõne lõpetamise teenuse käivet ning mahtu. Seega mõjutab Elioni osutatav kõne lõpetamise teenus konkurentsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel oluliselt rohkem kui Tele2 teenus. Samas ei ole tuvastatav, et esineb märkimisväärne vahe sideettevõtjatele kehtestatavate kohustuste ulatuse ning sisu osas. Praktiliselt hõlmab Tele2-le kehtestatavate kohustuste ulatus Elionile kehtestatavate kohustuste ulatust.

Sideamet ei nõustu ettevõtja väitega, et otsuse kavandis ei esine märkimisväärset vahet sideettevõtjatele kehtestatavate kohustuste ulatuse ning sisu osas.

Sideamet on toonud välja, et Elisa, Eleks, Starman, STV, Televõrk, Telset, Tele2, Norby, Top Connect, RIKS ja ViaTel ei pea koheselt rakendama kuluarvestust hindade arvestamiseks, vaid seda saab rakendada vabatahtlikult olukorras, kui leitakse, et ettevõtja kulud on siiski kõrgemad kui 0,94 euro senti ehk 0,147 krooni minut ja on põhjendatud kõrgema hinna rakendamine kui Euroopa 25 riigis keskmiselt. Samuti ei pea nimetatud operaatorid kuluarvestuse rakendamisel rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise kulude piisavaks

47

eraldamiseks otsuse eelnõu lisas 214 toodud metoodikat, mis tähendab vähem koormavat kulude arvestamise kohustust kui rakendub Elionile. Sideameti hinnangul on kavandatavad kohustused proportsionaalsed ja vastavad konkurentsiprobleemidele, kuna eksisteerib oluline erinevus Elionile ja teistele sideettevõtjatele rakendatavate kohustuste mahus ja ulatuses. Kavandatud kohustused on konkurentsiprobleemide lahendamiseks kõige vähem koormavad.

Telefant: Sideamet pakub samuti Elioni nagu MTE kohustuste kehtestamisel käsitleda eraldi, kui Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrke, Telseti, Tele2, Top Connect-i, RIKS – i, Norby ja ViaTeli nagu lõpetamise turu MTE kohustuste kehtestamisel (lk. 104).

Sellega Telefant ei nõustu, sellepärast et Sideameti poolt pakutav kohustuste kehtesamine „lihtsustatud” vormis viib situatsioonile, millal need operaatorid endiselt võivad sidumisest keelduda, seega nende MTE staatuses tunnistamine jääb tühjaks. Seega ei nõustu Telefant selles osas Otsuse kavandiga, ja leiab, et vaja oleks samad eranditeta kohustused kehtestada kõigile operaatoritele, kes turu analüüsi teel tunnistati MTE-ks.

Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrgu, Telseti, Tele2, Top Connect-i, RIKS-i, Norby ja ViaTeli telefonivõrkude katvusalad, kõne lõpetamise käibed ja mahud on oluliselt väiksemad kui Elioni vastavad näitajad, mistõttu Sideamet leiab, et nimetatud sideettevõtjate poolt osutatavad kõne lõpetamise teenused mõjutavad konkurentsi telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga lähedalt seotud jaeturgudel oluliselt vähem kui Elioni vastav teenus.

Elektroonilise side turgude reguleerimine lähtub põhimõttest, et sideteenuste turge tuleks reguleerida proportsionaalselt turgudel tuvastatud probleemidega ja regulatiivne sekkumine peab toimuma ulatuses, mis on vajalik konkurentsi toimimise eelduste loomiseks.

Elisale, Eleksile, Starmanile, STVle, Televõrgule, Telsetile, Tele2le, Top Connectile, RIKSile, Norbyle ja ViaTelile kavandatavate kohustuste valikul pidas Sideamet kinni proportsionaalsuse põhimõttest ning analüüsis muu hulgas ka seda, kas kehtestatav kohustus on eesmärgi saavutamiseks piisav ning vähim koormav võimalus. Eelnimetatud sideettevõtjale kehtestatud kohustused on vastavuses konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega ning suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele.

Sideamet ei arvesta Telefanti seisukohaga.

4.4.2. Üldised ettepanekud kohustuste osas (Elioni ettepanekud 16-30 – üldosasse?)

Elion: Kavandi punktides 6.4.1.1.2, 6.4.1.2.2, 6.4.1.3.2 ja 6.4.1.4.2 on kehtestatud Elionile kohustused kõne lõpetamise turul. Kuna tegemist on kohustustega, mis on oma sisult identsed kõne algatamise turul kehtestatud kohustustega, siis on Elionil nende kohustuste osas samad vastuväited ja parandusettepanekud, mis on esitatud vastulause punktides 16 – 30, võttes arvesse, et kõne algatamise teenuse asemel tuleb mõista kõne lõpetamise teenust.

Parandusettepanek 32: Elion palub teha Kavandi punktides 6.4.1.1.2, 6.4.1.2.2, 6.4.1.3.2 ja 6.4.1.4.2 parandusettepanekutes 16 - 30 esitatud parandused.

Sideamet viis parandusettepanekutes 16-30 esitatud ja otsuse eelnõus arvestatud muudatused läbivalt sisse telefonivõrgus kõne lõpetamise turu kohustuste osasse.

14 Telefonivõrgus sidumisteenuste turgudel MTE-ks tunnistatud telefonioperaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika

48

4.4.3. Juurdepääsu kohustused

4.4.3.1. Juurdepääsu kohustused alternatiivsetele operaatoritele

Elion: Kavandi punktis 6.4.2.1 leiab Sideamet, et juurdepääsu kohustuste kehtestamine teistele sideettevõtjatele ei ole vajalik, sest ESS § 61 lg 2 ja § 65 sätestatud kohustused on piisavad tagamaks juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi vältimist. Elioni arvates puudub mis tahes õiguslik või loogiline seletus, miks väiksema suurusega ettevõtjate puhul on juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi ärahoidmiseks piisav ESS-i 6. peatüki regulatsioon ja Elioni puhul mitte. Võimalused juurdepääsust keeldumiseks on kõigil ühesugused.

Parandusettepanek 34: Kehtestada kõigile kõne lõpetamise teenuse turgudel MTE-ks tunnistatavatele ettevõtjatele ühetaolised sidumise (Sideameti käsitluses juurdepääsu) kohustused.

Sideamet ei kavanda otsuse eelnõus juurdepääsuga seonduvate kohustuste kehtestamist Elisale, Eleksile, Starmanile, STVle, Televõrgule, Telsetile, Tele2le, Top Connectile, RIKSile, Norbyle ja ViaTelile, kuna tulenevalt nende sideettevõtjate telefonivõrkude katvusaladest, kõne lõpetamise käivetest ja mahtudest mõjutab nende sideettevõtjate turujõud telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul vastava turuga lähedalt seotud jaeturgude konkurentsi oluliselt väiksemal määral kui Elioni vastav turujõud.

Elioni valduses on …*% kõne lõpetamise teenuse osutamiseks vajalikust infrastruktuurist ning …*% lõppkasutajate arvust. Juhul, kui Elion keeldub kõne lõpetamise teenust osutamast, siis puudub teistel teenuse osutajatel praktiliselt võimalus telefoniteenust pakkuda, kuna ilma ühenduseta Elioni lõppkasutajatega ei ole võimalik häälkõne jaeturul konkureerida. Seetõttu ei nõustu Sideamet Elioniga, et teistel sideettevõtjatel on täpselt samasugused võimalused juurdepääsust keeldumiseks nagu Elionil.

Sideettevõtjale kehtestatud kohustused peavad olema vastavuses konkreetsel piiritletud turul esinevate ja potentsiaalselt esineda võivate konkurentsiprobleemidega ning suunatud nende lahendamisele ja ennetamisele. Sideamet on seisukohal, et juurdepääsu kohustuste mittekehtestamine eelpoolnimetatud sideettevõtjatele on kooskõlas ESS § 135 punktiga 4, mille kohaselt peab Sideamet toimingu tegemisel või meetme rakendamisel tagama, et toiming või meede on suunatud ESS-i §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda eesmärki arvestades proportsionaalne.

Sideamet ei arvesta Elioni parandusettepanekuga otsuse eelnõu koostamisel.

Telefant: Otsuse kavandis puuduvad konkreetsed viited ElSS-i paragrahvidele või muu Eesti Vabariigi või EL normidele, mis Sideamet teeb nende operaatoritele kohustuseks täitma. Samuti selgelt avaldatakse, et „Sideamet ei kehtesta … eelnimetatud sideettevõtjatele ElSS § 50 lg 1 punktis 5 sätestatud juurdepääsu kohustusi”, ehk „kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav” (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1047198)

Seega pole selge, millised juurdepääsuga seotud kohustused nende operaatoritele lõpuks kehtestatakse. Telefant leiab, et seda vaja konkretiseerida, eriti, kas ElSS § 50 lg 1 punktis 5 sätestatu mitte-kehtestamine tähendab nende operaatorite õigust sidumisest keelduma.

49

Telefanti praktika näitab, et sel juhul tekib suur tõenäosus, et nad hakkavad sidumisest loobuma. Siis tuleb Telefantil, nagu eelnevalt osta lõpetamise nende võrkudes mitte p.-s 6.4.2.4. deklareeritud hinnaga 0.147 kr või vähem, vaid Elionilt – hinnaga 0.22 kr või rohkem.

Kuna 3. operaatori võrgus lõpetamise müügi aspektid jäävad selle Otsuse kavandis kajastamata, saab siis vastava Elioni hind piiramatult kasvada. Järelikult jätkuvad kallid hinnad lõppkasutajatele. Samal ajal paneb see Elionit soodsama olukorda, kuna tema hinnad oma lõppkasutajatele helistamiseks vasakul nimetatud operaatorite võrkudesse saavad alati olla madalamad, kui tema võrgust valitud operaatorkoodi või eelvaliku teel alternatiivoperaatorite kõnede hinnad. Seega on selline sidumisest keeldumise vabadus on lõppkasutajate huvide kahjustav, vastuolus Sideameti poolt deklareeritud eesmärgiga, ja vastuolus või põhjendamata jääb kehtiva seadustikuga

Sideamet leidis otsuse kavandit koostades, et tulenevalt Elisa, Eleksi, Starmani, STV, Televõrgu, Telseti, Tele2, Top Connect-i, RIKS-i, Norby ja ViaTeli telefonivõrkude katvusaladest, kõne lõpetamise käivetest ja mahtudest, on ElSS paragrahvides § 61 lõikes 2 ja ElSS § 65 kehtestatud kohustused ja õigused piisavad, tagamaks otsuse kavandi punktis 4.6.2. nimetatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamise/vältimise ning juurdepääsu kohustuse kehtestamise eesmärkide täitmise. Seetõttu ei kehtestanud Sideamet Elisale, Eleksile, Starmanile, STV-le, Televõrgule, Telsetile, Tele2-le, Top Connectile, RIKS-ile, Norbyle ja ViaTelile ElSS § 50 lg 1 punktis 5 sätestatud juurdepääsu kohustusi.

Lepingulised läbirääkimised on võlaõiguslik toiming, seega laienevad sellele ka võlaõigusseaduse15 sätted. Vastavalt võlaõigusseaduse § 14 lõikele 3 ei või sideettevõtja pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmise kavatsuseta läbirääkimisi pidada.

ElSS § 61 lõikest 2 tulenev heas usus läbirääkimiste kohustus eeldab, et sidumise läbirääkimisi peetakse eesmärgiga sõlmida sidumistaotluse esitaja eesmärke rahuldav kokkulepe ning sidevõrkude vastastikkusest sidumisest keeldutakse vaid objektiivsetel asjaoludel. ElSS § 65 lõike 1 tulenevalt võib sideettevõtja lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest kui sidumise ja juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või sidumine ja juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust.

Transiiditeenuste turul on Elionile kui märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kuluarvestuse lahususe, kuluarvestuse ja hinnakontrolli kohustused, millistest tulenevalt on Elion kohustatud osutama transiiditeenust vastavalt Sideameti poolt reguleeritud hinnale.

Seetõttu ei pea Telefant ostma Elionilt nn vahendusteenust 0,22 kr/minut, vaid võib osta vastavalt reguleeritud hindadele Elionilt transiiditeenust ning kolmandalt sidevõrgu operaatorilt kõne lõpetamise teenust, mille hinnad on käesoleva otsuse kavandi punktis 3.6.2 nimetatud turuosalistel samuti reguleeritud.

4.4.4. Mittediskrimineerimise kohustus

4.4.4.1. Mittediskrimineerimise kohustuse täpsustamine

Elion: Kavandi punktis 6.4.2.2.2 on kehtestatud teistele sideettevõtjatele mittediskrimineerimise kohustus, mille kohaselt peavad nimetatud sideettevõtjad rakendama asjakohasel turul samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid samadel tingimustel kui enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul. Elioni arvates tuleks täpsustada mõistet „asjakohasel turul” nii nagu seda on tehtud kavandi teistes 15 RT I 2001, 81, 487; 2005, 61, 473

50

punktides, s.t asendada järgmiselt „kavandi punktis 3.4.1 sätestatud hulgiteenuste osutamisel”. Samuti jääb selgusetuks, kas samasuguste tingimuste all on peetud silmas ka samasugust hinda. Elionile vastava kohustuse kehtestamisel Kavandi punktis 6.4.1.2.2 (Kavandi lk 108) on eraldi väljatoodud, et mittediskrimineerimise kohustuse raames tuleb rakendada ka samasuguseid hindasid. Elioni leiab, et haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse huvides tuleb samasugune lisandus teha ka Kavandi punktis 6.4.2.2.2, sest Kavandi punktis 6.4.2.2.3 välja toodud eesmärkidest nähtuvalt on teistele sideettevõtjatele mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamise eesmärgiks ka see, et need ettevõtjad kohtleks konkurente võrdselt oma jaemüügiüksusega.

Parandusettepanek 35: Asendada Kavandi punktis 6.4.2.2.2 sõnad „rakendama asjakohasel turul” sõnadega „rakendama punktis 3.4.1 nimetatud hulgiteenuste osutamisel”. Lisada Kavandi punkti 6.4.2.2.2 lõppu lõik „Mittediskrimineerimise kohustuse raames peavad nimetatud ettevõtjad otsuse kavandi punktis 3.4.1 kirjeldatud hulgiteenuste osutamisel muu hulgas rakendama sideettevõtjatele samasuguseid hindasid nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul”.

Sideamet nõustub osaliselt Elioniga, et Elisa, Eleks, Starman, STV, Televõrk, Telset, Tele2, Norby, Top Connect, RIKS ja ViaTel peavad ElSS § 50 lg 1 punktis 3 sätestatud mittediskrimineerimise kohustuse raames rakendama teiste sideettevõtjate suhtes sarnast FTR-i. Sideamet leiab, et kohustuse seadmine samasuguste hindade rakendamiseks nagu enda puhul, ei ole põhjendatud, kuna nimetatud sideettevõtjatel on võimalik lähtuda FTR-i kujundamisel mitte kuludest, vaid võrreldavate turgude hindadest, mille puhul ei oleks teistele rakendatav FTR enam võrreldav endale rakenduvate FTR-i kuludega.

Sideamet täiendab otsuse eelnõu punkti 6.4.2.2.2.

4.4.4.2. Mittediskrimineerimise kohustuse põhjendatus ja proportsionaalsus

Elisa: Hinnadiskrimineerimise puhul on oluline märkida ka seda, et Euroopa Ühenduse konkurentsiõiguse kohaselt ei ole diskrimineerimisega tegemist mitte üksnes siis, kui erinevalt koheldakse sarnaseid ettevõtjaid, vaid ka siis kui mittesarnaseid ettevõtjaid koheldakse ühtemoodi. Näiteks on tegemist turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega siis, kui turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei tee kulupõhiseid allahindluseid olukorras, kus mahtude suurenemisega kaasneb temale kulude kokkuhoid. Konkurentsiõiguse kohaselt ei ole seega keelatud mitte lihtsalt ettevõtjate erinev kohtlemine, vaid ettevõtjate erinev kohtlemine, milleks puuduvad objektiivsed või majanduslikud põhjendused. Otsuse kavandist ei nähtu, et Sideamet oleks püüdnud välja selgitada Elisa poolt teiste ettevõtjate erineva kohtlemise tegelikku esinemist, selle ulatust ja väidetava erineva kohtlemise võimalikke objektiivseid või majanduslikke põhjendusi. Seega on Otsuse kavandis hinnadiskrimineerimise osas jäänud probleemi tegelik esinemine tuvastamata ja Elisale mittediskrimineerimiskohustuse panemine on põhjendamatu.

Muude diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide kirjeldamisel on Sideamet piirdunud paljasõnalise väitega, et selliste probleemide ilmnemine on võimalik ning jällegi on jäänud igasuguse tähelepanuta väidetava konkurentsiprobleemi ilmnemise tõenäosuse. Seonduvalt Elisaga puuduvad ka tegelikkuses muu diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid.

Sideamet on jätkuvalt seisukohal, et ettevõtja määramine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ei sisalda hinnangut selle kohta, kas ettevõtja on toime pannud õigusrikkumise, samuti ei ole ettevõtjale kohustuste kehtestamise näol tegemist sanktsiooniga. Oluline on

51

üksnes asjaolu, kas ettevõtjal on piiritletud turul lähemas perspektiivis piisavalt turujõudu, et ta oleks suuteline arvestataval määral käituma sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ning klientidest (vt raamdirektiivi art 14 ja suuniste punkt 30). Kui on välja selgitatud, et efektiivse konkurentsi puudumise tõttu on turu iseregulatsiooni võimalus välistatud, kehtestatakse vastavale ettevõtjale asjakohased ja proportsionaalsed kohustused üksnes eesmärgiga luua lähedane olukord turgudele, kus toimib vaba konkurents.

Sideamet on turuanalüüsi tulemusena jõudnud järeldusele, et ka lähema kolme aasta jooksul, mida katab käesolev turuanalüüs, omab Elisa kõne lõpetamise- ja transiiditeenuste turul märkimisväärset turujõudu ja sellest tulenevalt võimalust kasutada nimetatud turuosa uute või väikese kliendibaasiga sideettevõtjate kõneteenuste jaeturule sisenemise takistamiseks.

Sideamet on seisukohal, et otsuse kavandis kehtestatud mittediskrimineerimiskohustused on efektiivsed turul suure tõenäosusega esineda võivate konkurentsiprobleemide lahendamiseks.

Haldusakti selguse huvides täiendab Sideamet diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide osa põhjendustega tulevikus eksisteerivate diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemide esinemise võimalikkuse osas.

Sideamet arvestab osaliselt Elisa seisukohaga otsuse eelnõu koostamisel.

4.4.5. Läbipaistvuskohustus

4.4.5.1. Läbipaistvuskohustuse põhjendatus ja proportsionaalsus

Elisa: Tulenevalt asjaolust, et Sideamet on ise Otsuse kavandi punktis 6.4.2.3.3. märkinud, et läbipaistvuse konkurentsiprobleemi kui sellist turuanalüüsi käigus ei tuvastatud. Otsuse kavandis puudub ka põhjendatud analüüs, mis näitaks et ettenähtavas tulevikus sellised probleemid võiksid tekkida.

Euroopa Ühenduse konkurentsiõigusega on kooskõlas üksnes selliste meetmete rakendamine, mis soodustavad ettevõtjatevahelist konkurentsi, stimuleerivad majandust ja on kasulikud tarbijatele. Lõpptulemusena peavad rakendatavad meetmed tagama jaemüügiturgude normaalse funktsioneerimise (vt Raamdirektiivi preambula p 27) ja võitlema tuvastatud konkreetsete konkurentsiprobleemide vastu (vt Euroopa Komisjoni soovitus 2003/311/EÜ, 11. veebruarist 2003.a, kauba- ja teenuste turgude kohta elektroonilise side sektoris, kus on lubatud ex ante regulatsioon kooskõlas direktiiviga 2002/12/EÜ punkti 20).

Eelnevast tulenevalt on võimalike tulevikus tekkivate konkurentsiprobleemide tuvastamine kohustuste kehtestamise seisukohalt esmase tähtsusega. Antud juhul seda aga Otsuse kavandi koostamisel arvesse võetud ei ole.

Ei saa nõustuda ka Sideameti väitega, et selline läbipaistvuskohustus poleks Elisale koormav. Otsuse kavandi punkt 6.4.2.3.2. kohaselt tuleks muuhulgas avaldada Sideameti nõudmisel „otsuse kavandi punktis 3.4.4. nimetatud hulgiteenustega seotud andmed kuluarvestuse kohta”. Märgiks et esiteks ei näe ka Otsuse kavandi praegune versioon ette kohustuslikku kuluarvestusmudeli rakendamist (see on jäetud võimaluseks), teiseks ei anna viidatud Otsuse kavandi punkt 3.4.4. selgust, mis andmeid täpsemalt tuleb ikkagi avaldada.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et Sideameti Otsuse kavandi kohane hinnakohustus Alternatiivoperaatoritele sh Elisale ei ole lõpptarbijate huvides ja on konkurentsi kahjustav. Samuti leiame, et Elisale kehtestatav mittediskrimineerimise ja läbipaistvuskohustus on põhjendamatu ja ebaproportsionaalselt koormav.

Sideamet selgitab, et iga kohustuse kehtestamise eesmärgiks ei pea olema samanimelise konkurentsiprobleemi lahendamine või vältimine. Oluline on, et kohustus oleks suunatud

52

konkurentsiprobleemi või -probleemide lahendamisele ja vältimisele, olenemata sellest, millised on vastavate konkurentsiprobleemide nimetused.

Läbipaistvuskohustus aitab kaasa kõigi otsuse kavandi punktis 4.6.1.2, 4.6.2. ja 4.6.3 (koos alapunktidega) nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamisele, nimetatud kohustust kasutatakse teiste kohustustega kaasneva ning neid efektiivsemaks muutva kohustusena.

Sideamet on otsuse kavandi punktis 6.4.2.3.3. „Läbipaistvuskohustuse kehtestamise motivatsioon“ piisavalt selgelt kirjeldanud, kuidas ja millistele konkurentsiprobleemide lahendamisele ja vältimisele läbipaistvuskohustus on suunatud ning ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata.

Sideamet on endiselt seisukohal, et kehtestatud läbipaistvuskohustus ei ole Elisale koormav.

Sideameti seisukohad on välja kujunenud turgude piiritlemise ja läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, mida Sideamet on teostanud vastavuses haldusmenetluse seaduse nõuetega ning lähtudes ESS-is kehtestatud nõuetest ning kooskõlas ESS-is seatud eesmärkidega.

Tulenevalt eeltoodust ei arvesta Sideamet Elisa väidetega otsuse eelnõus koostamisel.

4.4.6. Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus

4.4.6.1. Hinnakujunduse metoodika ja selle kehtestamise alus

Tele2: Tele2 leiab, et õiguslik alus nn hinnamütsi (võrreldavate turgude/hindade) kehtestamiseks kulude ja tasudega seotud kohustuse rakendamisel saab tuleneda üksnes siseriiklikust õigusest. Seega Tele2-le kohustuste kehtestamise õiguslikud alused, sh nende mahu ja ulatuse (Sideameti poolt vaadatuna tema volituste mahu ja piirid) sätestab ja piiritleb ElSS, mitte eelmainitud Euroopa Komisjoni dokument [viimane avalikustatud Euroopa Komisjoni regulatsiooni rakendamise aruanne]. ElSS ei sisalda õiguslikku alust hinnamütsi kehtestamiseks sidumisteenuse kulude ja tasudega seotud kohustuse rakendamisel.

Otsuse kavandist ei nähtu, et Sideamet oleks (a) määratlenud objektiivseid kriteeriumeid, mille alusel otsustada turgude võrreldavuse või mittevõrreldavuse üle ning (b) põhjendanud, miks välja valitud geograafilised turud tuleks eelnevalt määratud kriteeriumite valguses võtta võrdluse aluseks.

ElSS piirab kulude ja tasudega seotud kohustuse rakendamisel aluseks võetava metoodika valikut selliste metoodikatega, mis põhinevad konkreetse kohustuse adressaadiks oleva sideettevõtja poolt tehtud ja tulevikus tehtavatel investeeringutel ja kuludel. Otsuse kavandist ei nähtu, et kas ja millisel viisil on Sideamet analüüsinud Tele2 investeeringuid ning kulusid.

Isegi kui möönda, et sellisel kujul hinnakontrolli kehtestamise kohustus on õiguspärane, on tegelikkusest tegemist olukorraga, kus Tele2-l puudub mõistlikul viisil võimalus tõendada, et telefonivõrgus kõne lõpetamise kulud on oluliselt kõrgemad, kui Sideameti poolt reguleerimise aluseks võetud nn võrreldav hind.

Vastavalt otsuse kavandi punktis 6.4.1.4.5. toodud käsitlusele on kuludele orienteeritusele alternatiiviks võrreldavate turgude hindade kasutamine. See seob hinna ühel turul hinnaga teisel võrreldaval turul. Eriti põhjendatud on rahvusvahelise võrdluse kasutamine varem reguleerimata turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse metoodikad. Just selline meetod on sobiv antud olukorras, kuna Tele2-l ei ole olnud kohustust rakendada kuludele orienteeritud hindu ning võrreldavate turgude hindade kasutamine antud olukorras on suunatud turul ilmnevate konkurentsiprobleemide lahendamisele.

Juurdepääsudirektiivi artikkel 13 sätestab hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused. Selle

53

artikli lõike 2 kohaselt tagavad riigi reguleerivad asutused, et kõigi lubatud kulukatmismehhanismide ja hinnametoodikate eesmärk oleks toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult lõppkasutajate kasu. Seoses sellega võivad reguleerivad asutused võtta arvesse ka võrreldavatel konkureerivatel turgudel kehtivaid hindu.

Nimetatud direktiivi põhimõtted sätestab ka ElSS-i § 52 lõige 2, mille kohaselt lähtub Sideamet sideettevõtjale nimetatud seaduse kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Sideameti poolt nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huve ja suurendama lõppkasutajate kasu. Selleks võib Sideamet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel, antud juhul siis kasutades rahvusvahelist võrdlust .

Sideamet on otsuse kavandi osa 6.4.2.4. alamosades selgitanud, et kuidas kehtestatav hinnakontrolli metoodika vastab ElSS-is nimetatud põhimõtetele.

4.4.6.2. Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvestamine

Tele2: ElSS piirab kulude ja tasudega seotud kohustuse rakendamisel aluseks võetava metoodika valikut selliste metoodikatega, mis põhinevad konkreetse kohustuse adressaadiks oleva sideettevõtja poolt tehtud ja tulevikus tehtavatel investeeringutel ja kuludel. Otsuse kavandist ei nähtu, et kas ja millisel viisil on Sideamet analüüsinud Tele2 investeeringuid ning kulusid.

Vastavalt ElSS § 52 lõikele 2 võtab Sideamet ElSS § 50 lg 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske.

Sideamet kinnitab, et otsuse kavandi punktis 6.4.1.4.2. ja 6.4.1.4.3 ette nähtud hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse puhul on sideettevõtja poolt tehtud investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimalust arvesse võetud, kuna kuluarvestuse metoodikal põhinev FTR jääb täpselt kulupõhisele tasemele. Viimane näitab tegelikult selle teenusega seotud kulude taset, sh investeeringutest tulenevat kulumit, tegevuskulusid ja kapitalikulu, sh mõistlikku kasumit. Seega võimaldab kulupõhine FRT ettevõtjal katta nii investeeringud kui ka teenida mõistlikku kasumit.

4.4.6.3. Kuluarvestusmetoodika koormavus

Tele2: Arvestades asjaolu, et Sideameti poolt otsuse kavandi lisas 2 toodud kuluarvestusmetoodika on äärmiselt keerukas ja ressursimahukas, Tele2 puudub varasem kuluarvestusmetoodika rakendamise kogemus ning teadmised, muudab Sideameti poolt kehtestatav nõue nn kõrgemate kulude tõendamise protsessi praktikas äärmiselt raskesti kasutatavaks ning ebaproportsionaalseks.

Sideamet nõustub Tele2-ga, et kuluarvestussüsteemil põhineva hinna väljaarvutamine on pikaajaline protsess, mis nõuab ettevõtjalt suuremat ressurssi ja aega, kui olukord, kus kuluarvestussüsteemi rakendamise kohustust ei eksisteeri. Vastavalt otsuse eelnõu lisa 2 punktis 6 toodule peab sideettevõtja, kes on tunnistatud MTE-ks ja kellele on kehtestatud kuluarvestuse lahususe ja kuluarvestuse kohustus, viima oma tegevuse vastavusse otsuse lisaks oleva metoodika nõuetega kolme kuu jooksul pärast MTE-ks tunnistamise otsuse kättesaamist, kuid mitte varem kui alates 1. juulist 2007. a. Oleme hinnanud, et antud aja jooksul on võimalik asuda kohustusi rakendama.

54

Juhime tähelepanu, et Tele2 ei pea kuluarvestuse kohustuse täitma asumisel rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise kulude piisavaks eraldamiseks otsuse kavandi eelnõu lisas 2 toodud metoodikat, mis tähendab tegelikult kergemat kulude arvestamise kohustust kui rakendub Elionile.

Samuti ei tähenda sarnase metoodika rakendamine teistele kaasatud ettevõtjatele sarnaseid kulusid. Arvestades, et Elisa, Eleks, Starman, STV, Televõrk, Telset, Tele2, Norby, Top Connect, RIKS ja ViaTel tegutsevad oluliselt väiksemas mahus kui Elion ning omavad ka vähem võrgukomponente, on nendega seotud kuluarvestus ka lihtsamini ja odavamalt korraldatav.

Elisa: Elisa leiab, et Otsuse kavandi kohase kuluarvestusmudeli rakendamine Alternatiivoperaatorite poolt oleks neile ebaproportsionaalselt koormav. Sideamet on Otsuse kavandi punktis 6.4.2.4.2 on jäetud võimalus, et juhul kui Alternatiivoperaator leiab, et tema kulud on kõrgemad kui maksimaalselt lubatav keskmine hind 0,147 krooni minut, siis võib selline Alternatiivoperaator rakendada kuluarvestusmudelit. Elisa 2006 aasta kogutulu kõnede lõpetamise teenuse osutamisest oli ca …* miljonit krooni, mis moodustab ca …* % Elisa sidumise ja sidumisteenuste tuludest.

Otsuse kavandi järgse kuluarvestusmudeli rakendamise hinnanguline maksumus läheks Elisale meie hinnangul maksma aga vähemalt ca …* miljonit krooni. Juhime tähelepanu, et direktiivi 2002/19/EÜ Artikkel 13, Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused, lõige 2 sätestab: “Riigi reguleerivad asutused tagavad, et kõigi lubatud kulukatmismehhanismide ja hinnametoodikate eesmärk on toetada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning suurendada võimalikult tarbijate kasu….”. Seega on Elisa Otsuse kavandi rakendumisel väga raske valiku ees. Kas rakendada Otsuse kavandi kohast suurt aja- ja rahakulu nõudvat kuluarvestusmudelit või leppida kõne lõpetamise keskmise hinnaga 0,147 krooni minut.

Sideamet märgib, et Elisa ei pea kuluarvestuse kohustuse puhul rakendama telefonivõrgus kõne lõpetamise kulude piisavaks eraldamiseks otsuse kavandi eelnõu lisas 216 toodud metoodikat, mis tähendab vähem koormavat kulude arvestamise kohustust kui rakendub Elionile.

Samuti ei tähenda sarnase metoodika rakendamine teistele kaasatud ettevõtjatele sarnaseid kulusid. Arvestades, et Elisa, Eleks, Starman, STV, Televõrk, Telset, Tele2, Norby, Top Connect, RIKS ja ViaTel tegutsevad oluliselt väiksemas mahus kui Elion ning omavad ka vähem võrgukomponente, on nende ettevõtete kuluarvestus ka vähem koormavam, kuna selle rakendamine ei vaja nii palju ressurssi.

4.4.6.4. Kuluarvestusmetoodikas kasutatavad näitajad

Elisa:

1.5. Otsuse kavandi kohasest kõne lõpetamise hinna maksimummäärast

Elisa leiab, et Otsuse kavandi punkti 6.4.2.4.2 kohaselt lubatud riiklikul tasandil kõne lõpetamise minutihinna 0,147 leidmise metoodika on vale. Otsuse kavandis toodud kõnede lõpetamise teenuse hind 0,147 krooni minut pärineb Euroopa Komisjoni regulatsiooni rakendamise aruandes nr 11 lisa 2 jooniselt 23. Sideamet on aga Otsuse kavandi koostamisel tähelepanuta jätnud asjaolu, et Euroopa Komisjoni regulatsiooni rakendamise aruandes nr

16 Telefonivõrgus sidumisteenuste turgudel MTE-ks tunnistatud telefonioperaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika

55

11 lisa 2 punkt 3.1. milles joonis nr 23 asub, ütleb, et järgnevates joonistes toodud näitajad on arvutatud nende Euroopa Liidu liikmesriikide telefonivõrgu operaatorite põhjal, kes on endised monopolid ja/või reguleeritavate hindadega operaatorid (incumbent operators). Ehk siis nimetatud hind on arvutatud operaatorite baasil, kes on olnud reeglina endised monopolid, investeerinud telefonivõrku eriõiguste perioodil ja opereerinud võrkusid enne turu avanemist. Neil kõigil on valdav turuosa ja väga suured minutimahud võrreldes Alternatiivoperaatoritega. Seega hind 0,147 krooni minut ei peegelda Euroopa Liidus tegutsevate alternatiivsete telefonioperaatorite (kes ei ole endised monopolid ja kelle hind ei ole reguleeritud) keskmist hinda.

Otsuse kavandi järgne käsitlus on vale kahel põhjusel:

1. Sellise käsitlusega nõuab Sideamet Eesti Alternatiivoperaatoritelt vähemalt samaväärset efektiivsust kui endistelt monopolidelt. Alternatiivoperaator aga ei saa olla temast mittesõltuvate asjaolude tõttu sama efektiivne kui endine monopol (rääkimata veel paremast efektiivsusest), nendeks asjaoludeks on:

a. Endine monopol on telefonivõrgu väljaehitanud eriõiguste perioodil, mil ta sai konkurentidest sõltumata kehtestada lõpptarbija tariife. Seega turu avanemisel oli endise monopoli telefonivõrk reeglina valdavas osas amortiseeritud. Alternatiivoperaatorid on Eesti näitel turul olnud 6 aastat. Lisaks kehtivad endisele monopolile kõne lõpetamise kulupõhised hinnad alles ca 2,5 aastat. Enne nimetatud perioodi maksid Alternatiivoperaatorid kõne lõpetamise teenuse eest endisele monopolile põhjendamatult kõrgeid tasusid, mida tehti osaliselt ka investeeringute arvelt.

b. Endise monopoli käes on valdav osa turust st. ka kõnemahust. Suure kõnemahu olemasolu võrgus iseenesest võimaldab seda efektiivsemalt opereerida kui Alternatiivoperaatorite väikese kõnemahuga võrku.

2. Sideameti õiguseks on kasutada tururegulatsioonis best practice põhimõttel teiste Euroopa Liidu riikide vastavaid näitajaid, kuid seejuures tuleb tähele panna, et direktiivi 2002/19/EÜ Artikkel 13 Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustused, lõige 2 sätestab:. “…seoses sellega võivad reguleerivad asutused võtta arvesse ka võrreldavatel konkureerivatel turgudel kehtivaid hindu.” Seega on teiste turgude hindade võrdlusobjektina kasutamise eelduseks asjaolu, et need peavad olema võrreldavad ehk siis regulatsiooni aluseks olev olukord peab olema samaväärne. Endiste monopolide baasil arvestatud keskmise hinna kehtestamine Eesti Alternatiivoperaatoritele aga ei ole samade ja võrdsete asjaolude kasutamine.

Seetõttu leiame, et kui üldse hinnakontrolli alaseid kohustusi sh maksimaalset lubatud kõnede lõpetamise teenuse tasumäära Alternatiivoperaatoritele kehtestada, tuleks selle kehtestamisel lähtuda Euroopa Liidu sarnaste alternatiivsete operaatorite keskmisest tasumäärast.

Võrreldavate turgude hindade kasutamine on kuludele orienteeritusele alternatiiviks. See seob hinna ühel turul hinnaga teisel võrreldaval turul (mõnikord rahvusvahelise võrdluse näol) ja on iseäranis kasulik varem reguleerimata turgudel seni, kuni on välja töötatud asjakohased kuludele orienteerituse metoodikad. Sideamet viitab, et telefonivõrgu sidumisteenuste turgude osas on Euroopa Liidu riikides levinud kuludele orienteeritus 54-78% juhul (vt Regulatory Accounting in Practice, A Report prepared by the IRG Regulatory Accounting Working Group, April 2006, ERG (06) 23, tabel 1, lk 5). Ülejäänud juhtudel kasutati enamasti kuludel põhinevat hinnamütsi meetodit.

Seega on alternatiivsetel operaatoritel õigus valida, kas rakendada võrreldavate turgude hinda või rakendada kuluarvestuse metoodikat.

56

Tulenevalt Euroopa Komisjoni 20.03.2000 soovitusest17 kasutati kõne lõpetamise hinna (Fixed termination Rate, FTR) reguleerimise alusena võrreldavate turgude hindade kasutamisel kolme madalama riigi FTR-i. Euroopa Komisjoni 22.02.2002 soovituse muudatusega18 see kaotati, kuna enamik riike oli välja töötanud kulumudeli ja FTR sai kehtestada kulupõhiselt. Sideamet lähtus sarnastest põhimõtetest alternatiivsete telefonioperaatorite hinnakontrolli kohustuse seadmisel, et kuni kulumudelite väljatöötamiseni liigutakse turuanalüüsis väljatoodud konkurentsiprobleemide lahendamiseks võrreldavate turgude hindade kasutamise kaudu, kusjuures kulumudeli väljatöötamine on vabatahtlik. Võrreldavate turgude hindade juures lähtus Sideamet mitte kolme madalama keskmisest, nagu Euroopa Komisjoni soovitus ette nägi, mis teeks FTR-iks ca 0,063 krooni, vaid 0,147 kroonist, mis on üle kahe korra kõrgem hind ning tähendaks mõistlikku piiri FTR-ile, jäädes osadel juhtudel hetkel rakendatava sidumishinna tasemele (Elisa näite puhul ca 10% hinnalangust).

Sideamet kinnitab, et otsuse kavandi punktis 6.4.1.4.2. ette nähtud hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse puhul on sideettevõtja poolt tehtud investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimalust arvesse võetud, kuna kuluarvestuse metoodikal põhinev FTR jääb kulupõhisele tasemele. Viimane näitab tegelikult selle teenusega seotud kulude taset, sh investeeringutest tulenevat kulumit, tegevuskulusid ja kapitalikulu, sh mõistlikku kasumit. Seega võimaldab kulupõhine FRT ettevõtjal katta nii investeeringud kui ka teenida mõistlikku kasumit.

4.4.6.5. Kõnealustustasu rakendamine

Tele2: Lisaks eeltoodule on Sideamet otsuse kavandis märkinud, et Tele2 peab esitama telefonivõrgus kõne lõpetamise hinnad signaali kestust või mahtu väljendava arveldusühiku kohta. Kas nimetatud kohustuse eesmärk on muuta tänast olukorda, kus Elion ja teised sideettevõtjad rakendavad paralleelselt nii kõnealustustasu (edaspidi KAT) kui ka minutipõhist arvestust? Kui Sideamet leiab, et KAT-i ja minutipõhine hinnastamine paralleelselt on keelatud, siis millised on Sideameti argumendid ja põhjendused sellise nõude kehtestamiseks ning kas kohustuse kehtestamisel tuginetav Euroopa 25 riigi keskmine kõne lõpetamise hind hõlmab KAT-i või mitte.

Kohustuse eesmärk ei ole muuta tänast olukorda, kus Elion ja teised sideettevõtjad rakendavad paralleelselt nii kõnealustustasu (edaspidi KAT) kui ka minutipõhist arvestust. Sideamet täpsustas nimetatud kohustuse sõnastust kõnealustustasu ja sätestatud hinnamütsi kohta osades 6.4.1.4.3. ja 6.4.2.4.1.

4.4.6.6. Kuluarvestusmetoodika rakendamise prognoosid

Elisa: Otsuse kavandi kohaselt muutub endise monopoli poolt telefonivõrku kõne lõpetamise tasu arvutamise metoodika. Hetkel ei ole selge kas selle tulemusena kõne lõpetamise tasu Elioni võrgus muutub või mitte.

Alternatiivoperaatorite poolt küsitav tasumäär langeb aga tänase olukorraga võrreldes

17 20 March 2000 - INTERCONNECTION PRICING Commission Recommendation amending Rec 98/511/EC of 29 July 1998 on Interconnection in a liberalised telecommunications market - Part 1 : Interconnection Pricing http://ec.europa.eu/archives/ISPO/infosoc/telecompolicy/en/rec20c0en.pdf 18 22 February 2002 Commission Recommendation C(2002)561amending Rec 98/511/EC of 29 July 1998, as last amended by Recommendation 2000/263/EC, on Interconnection in a liberalised telecommunications market (Part 1 - Interconnection Pricing) http://ec.europa.eu/information_society/topics/telecoms/regulatory/maindocs/comgreen/documents/c2002_561_en.pdf

57

märgatavalt, kui arvestada Otsuse kavandi punktis 6.4.2.4.1 toodud lubatud kõrgeimat tasumäära 0,147 krooni minut. Alternatiivi kehtestada kulumudel käsitleme hiljem. Seega ühest küljest ei ole kindel, kas Elioni kui endise monopoli poolt küsitav kõne lõpetamise tasu langeb. Teisest küljest on aga kindel, et Alternatiivoperaatoritele kehtestatav hinnakohustus viib kõne lõpetamise tasumäära osas väga suure hinnalanguseni. Seega puudub Alternatiivoperaatoritel õiguskindlus ja selgus Otsuse kavandi rakendamise järgse olukorra suhtes.

Vastavalt eelnõule on kõikidel operaatoritel märkimisväärne turujõud telefonivõrgus kõne lõpetamise turul. Samuti moodustab iga telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafilise käibimisala iga telefonivõrgus kõne lõpetamise teenust osutava ettevõtja sidevõrk selle geograafilise katvusala ulatuses. Siinjuures ei ole asjakohane arvestada iga operaatori võrgus lõpetatud minutite mahtu. Analüüsitavad ettevõtjad on määratud asjakohasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks eelkõige põhjusel, et nemad kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajani.

Vastavalt hinnaanalüüsile esineb telefonivõrgus kõne lõpetamise turul Elionil ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleem ja kohustuste kehtestamine aitab seda probleemi lahendada. Tulemusena näeb Sideamet ette kõne lõpetamise hinna languse.

Elisa: […] Võrreldes Otsuse kavandi eelset olukorda Otsuse kavandi järgse olukorraga on fakt, et endise monopoli kasumlikkus suureneb ja Alternatiivoperaatorite kasumlikkus väheneb. Otsuse kavandist jääb arusaamatuks kuidas selline turuolukorra muutus aitab kaasa üldisele konkurentsiolukorra paranemisele ja lõpptarbijate kasu suurenemisele. Veelgi enam, käesolevaga on Elisa veendunud, et eestoodu viib vastupidistele tagajärgedele. Arvestades Alternatiivoperaatorite madalat kasumlikkust võrreldes Elioniga ja asjaolu, et telefoniteenust pakkumise turu näol on tegemist kahaneva turuga, siis on Alternatiivoperaatorid sunnitud oma tulude langust kompenseerima lõpptarbija tasude tõstmisega, misjärel nad satuvad veelgi halvemasse konkurentsiolukorda. Elisa on täielikult veendunud, et otsuse kohase hinnakontrolli kehtestamine on kasulik üksnes Elionile. […]

Vastavalt turuanalüüsile esineb telefonivõrgus kõne lõpetamise turul Elionil ülemäärase hinnakujunduse konkurentsiprobleem ja vastavate kohustuste kehtestamine nii Elionile kui ka teistele operaatoritele aitab seda probleemi lahendada. Tulemusena näeb Sideamet ette nii Elioni kui ka alternatiivsete operaatorite kõne lõpetamise hinna languse.

Elisa: Kui aga eeldada, et Otsuse kavandi kohase kuluarvestuse uue metoodika rakendamisel Elioni poolt küsitav kõnede lõpetamise tasumäär langeb, tekib koheselt küsimus kui palju see peaks langema, et ülalpool vastulause punktis 1.2 kirjeldatud olukorda ei tekiks. Kui eeldada, et langus on 10%, siis Elisa hoiaks Elioni võrku kõnede lõpetamiselt kokku ca …* tuhat krooni aastas. Analoogiline situatsioon oleks ka teistel Alternatiivoperaatoritel. Seega ka sel juhul näeme, et tänane Otsuse kavandi eelne olukord võrrelduna tuleviku Otsuse järgse olukorraga on selline, kus Elisa ning Elioni omavaheline kõnede lõpetamise tulude ja kulude vahe on ca …* miljonit krooni Elioni kasuks st. kõne lõpetamise turul jagataks tulusid ümber Elioni kasuks. Ka selline tulemus oleks sama punktis 1.2. kirjeldatud olukorraga.

Sideameti hinnangul langeb kohustuse täitmise tulemusena Elioni sidumisteenuse hind piisaval määral, et lahendada olemasolevad konkurentsiprobleemid.

Elion rakendab teistele teenuseosutajatele telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda võrreldes teenuse tegelike (ajalooliste) kulude ja mõistliku kasumi

58

määraga. Ajaloolistel kuludel põhinev kulupõhise hinna rakendamine oleks ülemääraste hindade rakendamise konkurentsiprobleemi lahendamisel oluline tegur. Sideameti hinnangul peaks sidumisteenuse tasumäära langus Elioni puhul ületama 10%, kuna siis kaob ära ülemäärane sidumisteenuse kasumimäär.

Telefant: Hinna kujundamise osas: Liiga raske ja ebaläbipaistev.

Teeb valvsaks asjaolu, et Lisas 2 toodud kuludele orienteeritud metoodika algatamisteenuste hindade kalkuleerimiseks sisaldab ka personaali töötasud. Mida kõrgemad töötasud Elioni töötajad saavad, seda kõrgemad on Elioni kulud, seda kõrgemad teenusehinnad tema võib määrata.

Telefant saaks nõustuda Sideameti poolt pakutud hinnakontrolli kohustustega Elioni suhtes, kui Otsuse kavandi lisas 2 mainitud metoodika kõrvaldab Otsuse kavandi lisas 1 p.- s 2.3.1.1. konstateeritava asjaolu, et „Elion rakendab teistele teenuseosutajatele telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda võrreldes teenuse tegelike (ajalooliste) kulude ja mõistliku kasumi määraga.”

Kuna Otsuse kavandi lisas 1 p.-s 1.3.1.1. (lk. 8) konstateeritakse: „Kasutades telefoniteenuse osutamiseks Elioni telefonivõrku (teenuse osutamine operaatorkoodi vahendusel), maksab alternatiivne operaator Elionile sidumisteenuse tasu (hulgiteenuse tasu) telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise eest. Seega on sidumisteenuse (kui hulgiteenuse) tasu oluliseks osaks teise sideettevõtja telefoniteenuse tasu kulukomponentides. Kui Elion osutab lõppkasutajatele telefoniteenust madalamate hindadega kui ta võimaldab sidumisteenuse hindade kaudu kasutada oma telefonivõrku, ei jää teistel teenuseosutajatel võimalust telefoniteenuse jaeturul konkureerida.” Seega pakub Telefant tühistada kas algatamise või lõpetamise tasu läbi operaatorkoodi helistamisel MTE (sel juhul Elioni) telefonivõrgu sees.

Sideamet ei arvesta Telefanti ettepanekut (kõne algatamise või lõpetamise tasu tühistamine), sest ElSS § 134 lg 1 punkti 3 kohaselt elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid.

Märkimisväärse turujõuga ettevõtja teenuste tasud peavad põhinema teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum. Kui sideettevõtja ei teeni kasumit ning on sunnitud pikemas perspektiivis tegutsema kahjumlikult, ei ole selline ettevõte jätkusuutlik ning ei ole võimeline investeerima infrastruktuuri. Tasu kaotamine oleks seetõttu elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärgi vastane.

5. TELEFONIVÕRGUS OSUTATAVATE TRANSIIDITEENUSTE TUR G

5.1. Turu piiritlemine

5.1.1. Kõne transiit ja vahendusteenus

Elisa: Sideameti poolt otsuse Kavandis kasutatud Kõne transiidi mõiste käsitlus […] on ekslik. ESS § 2 punkt 20 sätestab Kõne transiidi mõiste, milleks on: „kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel”. Käesolevaga juhime Sideameti tähelepanu asjaolule, et sidumisteenus s.h. kõne transiit on ESS kohaselt teenus mida sidumisteenuse pakkuja pakub üksnes enda võrgu baasil. Olgu lisatud, et Kõne transiidis ei sisaldu ühtegi lisateenust sh. analüüsi - kas telefoninumber on õiges formaadis jms. Kõne transiidi pakkuja ei võta endale vastutust kas

59

võrk kuhu kõne edastatakse võtab selle vastu või ei.

Vahendusteenuse mõiste on Elisa sisustanud tema poolt sõlmitud vastavates lepingutes järgmiselt: „Vahendusteenus on kõnede edastamine kolmanda sideettevõtja sidevõrgu lõpp-punktini”. Seega osutab Elisa vahendusteenust osalt kolmanda sideettevõtja võrgu baasil. Seega vahendusteenus ei ole sidumisteenus. Vahendusteenus sisaldab endas Kõne transiiti üksnes tehnilises mõttes. […] Äriline loogika, millel baseerub teenuse ülesehitus ja selle pakkumine sh Vahendusteenuse osutamiseks sõlmitud lepingud, ei võimalda seni pakutud Vahendusteenust vaadelda, analüüsida või ükskõik mismoodi „lahutada” kõne transiidi teenuseks ja sellest ülejäävaks mingiks muuks teenuseks. Vahendusteenus on üks tervik ja seda ei saa jagada üksikosadeks, ilma teenuse olemust moonutamata. […]

Kokkuvõttes võib öelda, et täna on sideettevõtjal kes tahab lõpetada teise sideettevõtja võrku oma kõnesid, valida kolme alljärgneva erineva kulude struktuuriga teenuse vahel:

1. sõlmida Operaatoriga B sidumisleping, võrgud kas riiklikul või kohalikul tasandil füüsiliselt siduda ning kõned suunata otse soovitud võrku;

2. sõlmida Operaatoriga B sidumisleping, võrke füüsiliselt mitte siduda ning kasutada mõne Operaator C poolt pakutavat Kõne transiidi teenust, tasudes kõne lõpetamise eest Operaatorile B ja Kõne transiidi eest Operaatorile C.

3. kasutada Operaator C poolt pakutavat Vahendusteenust, tasudes teenuse eest vaid Operaatorile C, kellel on omakorda vajalikud kokkulepped ja sidumine operaatoriga B.

[…] teine teenus ei asenda täielikult esimest, kuna teisel juhul tuleb ikkagi Operaatoril A sõlmida sidumisleping Operaatoriga B. Küll aga katab kolmas teenus täielikult esimese ja teise teenuse st. tegemist on esimese kahe teenuse asendusteenusega.

[Kokkuvõtlikult leiab Elisa:] On olemas eraldiseisvad Kõne transiidi teenuse turg ja Vahendusteenuse turg; Vahendusteenus on Kõne transiidi asendusteenuseks.

Sideamet ei nõustu Elisa seisukohaga, et nn vahendusteenuse näol on tegemist kõne transiidist olemuslikult erineva teenusega.

Samal seisukohal on Elisa lepingupartnerid, kellelt Sideamet kirjeldatud teenuse osas arvamust küsis.19

Tele2 leiab20, et vahendusteenuse puhul on tegemist teenusega, mis sisaldab endas lisaks transiiditeenusele ka arvelduse ning kõne lõpetamise teenust kolmanda sideettevõtja sidevõrgus. Kõne transiidi puhul tasutakse teenuse eest transiiditeenuse osutajale ning kõne lõpetamise eest otse sideettevõtjale kelle sidevõrgus kõne lõpetatakse. Samas vahendusteenuse puhul toimub arveldamine ainult vahendusteenuse pakkujaga, kes garanteerib (mitte tehnilisest aspektist) kõne lõpetamise soovitud sidevõrgu lõpp-punktis.

Valdkonnaspetsiifilise turuanalüüsi läbiviimise puhul tuleks Tele2 arvates arvestada asjaoluga, et vahendusteenus sisaldab ühe peamise komponendina transiiditeenust (kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel) ning nimetatud teenuse kõneliikluse maht kuulub reguleeritava sideturu koosseisu.

Starmani21 hinnangul on “vahendusteenus” tõepoolest erinev tavalisest transiiditeenusest. Peamine erinevus seisneb selles, et kõne algatavad operaatoril puuduvad sihtvõrgu

19 Sideameti 17.01.2007 kirjad Elionile (nr V.3.-2/179), ViaTelile (nr V.3.-2/186), STVle (nr V.3.-2/187), Tele2le (nr V.3.-2/188), Starmanile (nr V.3.-2/190) 20 Tele2 01.02.2007 kiri nr 3-7 21 Starmani 6.2.2007 kiri, SAs registreeritud 6.2.2007 nr V.3.-2/190-2

60

operaatoriga igasugused lepingulised suhted ning vahendav operaator toimetab kõne sihtvõrku. Samas ei saa vahendav operaator tagada kõne lõpetamist mingis kolmandas võrgus ning tehniliselt on tegemist ikkagi transiidiga. Ainsaks erinevuseks on siin see, edastataval kõnel võib puududa marsruutimisprefiks ning vahendaja määrab numbrikuuluvuse ise. […]

AS Starman ostab kirjas esitatud kolmandale variandile sarnast teenust teistelt sideettevõtjatelt. Samas ei garanteeri keegi neist kõne lõpetamist mingis kolmandas võrgus. Sellise teenuse kasutamise eeliseks on asjaajamise lihtsus – puudub vajadus sõlmida lepinguid kõigi võimalike telefoniteenuse osutajatega.

AS Starmani võrgus lõpetab kõned AS Starman ise. Kõne saabub sidumispunkti kaudu meie võrku ning sealt edasi on kõne meie kontrolli all. Vahendav operaator ei saa tagada kas kõne lõpetatakse meie võrgus või mitte. Sidumispunkti saabuval kõnel ei ole mingit eritunnust otsustamaks, millise teenuse vahendusel antud kõne on edastatud.

Kirjeldatud vahendusteenuse raames on kindlasti võimalik eristada erinevaid komponente: transiit kahe sidumispunkti vahel, kõne lõpetamise tasu kolmandas võrgus, numbri asukoha määramise tasu, vahendusteenuse osutaja kasum. Üldjuhtumil sellise teenuse osutaja ei erista arvelduses eraldi komponente.

Elioni22 hinnangul sisaldab vahendusteenus endas „selgelt transiiditeenuse komponenti ehk kõne edastamist kahe sidumispunkti vahel. See, et nn vahendusteenus sisaldab lisaks transiidikomponendile ka sihtoperaatori kõne lõpetamise tasu, ei muuda teenuse olemust. […] Sideettevõtja väidab ju ka ise punktis 3, et vahendusteenus on asendusteenuseks kõne lõpetamise teenusele (esimene teenus) ja transiiditeenusele (teine teenus). Nii nagu vahendusteenuse koosseisus olev kõne lõpetamise komponent on arvestatud kõne lõpetamise turu mahus, tuleb vahendusteenuse koosseisus olev transiidikomponent samal põhimõttel arvestada transiidituru mahtu. […]

Vahendusteenus sisaldab kindlasti ühe komponendina transiiditeenust ESS mõistes. Selle teenuse raames toimub kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel.“

Sideamet on samuti seisukohal, et Elisa osutatav nn vahendusteenus sisaldab ühe komponendina kõne transiiti, mis on nimetatud vahendusteenusest selgelt eristatav, ning põhjus, et Elisa osutatav vahendusteenus sisaldab lisaks transiidikomponendile ka sihtoperaatori kõne lõpetamise tasu, ei muuda transiiditeenuse olemust. Vahendusteenuse osutaja ei lõpeta kõnesid kolmanda operaatori võrgus, vaid kolmas operaator lõpetab need kõned ise ning küsib vahendusteenuse osutajalt hinnakirja kohast kõne lõpetamise tasu. Viimati nimetatud kõneliiklus on arvestatud kolmanda operaatori kõnede lõpetamise teenuse mahtu. Kuna Elisa osutatava vahendusteenus sisaldab ka kõne transiidi komponenti, siis sellise teenuse mahtude kaasamine transiiditeenuse turu koosseisu on õigustatud.

Nimetatud põhjustel leiab Sideamet, et transiiditeenuse turu piiritlemine ja turuanalüüs on läbi viidud õigetel alustel ning ei pea põhjendatuks arvestada Elisa seisukohaga. Transiiditeenuse turu piiritlemise osa otsuse kavandis täiendatakse seisukohtadega vahendusteenuse käsitluse kohta.

Telefant: Olulised kajastamata jäänud aspektid, Telefanti arvamuses, on […] levinud praktika müüa lõpetamine 3. operaatori võrgus ja selle mõju hinnakujundamisele.

Vaata Sideameti vastust Elisa vastulausele ülal.

22 Meie 29.01.2007 nr C-5-15000/381-1

61

5.1.2. Mõiste „rahvusvaheline transiit“ kasutamine

Elisa: Sideamet kasutab Otsuse kavandis mõistet „rahvusvaheline transiit”.

Võttes aluseks Kõne transiidile ESS-is omistatud tähenduse, milleks on kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel, siis rahvusvahelisest transiidist saaks rääkida juhul kui:

a) eksisteeriks rahvusvaheline sidumispunkt. Elisale teadaolevalt sellist asja Eestis ei eksisteeri.

b) Eksisteeriks (mobiil)telefoni võrk mis ületaks riigipiire. Elisale teadaolevalt ei ole Eestis sellist (mobiil)telefonivõrku.

Kõne transiidi mõiste ei anna mingit võimalust kahe sidumispunkti vahel olevat liiklust eristada selle põhjal kuhu antud liiklus peale sidumispunkti (ehk väljaspool transiiti) edastatakse või kust on pärit vastav liiklus, mis sisenes sidumispunkti. Kõne transiidi teenuse pakkuja ei pea teadma mis on vastava kõne alguspunkt või lõpp-punkt, veelgi enam, juhul kui transiidi teenuse pakkuja hakkaks kõnedel vahet tegema kas kõne alguspunkti või kõne lõpp-punkti alusel oleks ilmselt tegemist diskrimineerimisega ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja puhul ka ESS § 50 lõige 1 punkt 3 kohase mittediskrimineerimiskohustuse rikkumisega. Seega mõiste rahvusvaheline transiit kasutamine näitab juba ise mõiste Kõne transiit väära tõlgendamist ja mõiste meelevaldset laiendamist.

Sideamet leiab, et Elisa arvamus ei ole asjakohane, kuivõrd see ei arvesta turu sisulist piiritlemist.

Sideamet kasutab otsuse eelnõus mõistet „rahvusvaheline transiit“, kuna vastavalt toote- ja teenusturgude soovituse lisa punktile 10 tuleb transiiditeenuste turg piiritleda kokkusobivalt kõne algatamise ja lõpetamise turu piiritlusega. Seetõttu hõlmab piiritletud transiiditeenuste turg otsuse kavandi kohaselt kohalike (Eesti kontekstis seega riigisiseste) kõne edastamist. Sellest tulenevalt eraldas Sideamet rahvusvahelise transiidi siseriiklikust transiidist; rahvusvaheliste kõnede transiiti ei kaasata piiritletud sideturu koosseisu. Rahvusvahelist transiiti eristatakse selle põhjal, kas transiiditeenuse osutaja võrku sisenev või sellest väljuv kõneliiklus toimub läbi rahvusvahelise sidumispunkti, konkreetse kõne algus- või lõpp-punkt ei oma antud kontekstis tõesti tähtsust.

5.1.3. Mõiste „transiidi lõpposak“ kasutamine

Elisa: Sideamet kasutab otsuse kavandis mõistet „transiidi lõpposak”. Lõpposak on õigusaktides sisustamata, kuid sideettevõtjate praktikas väga selgelt väljakujunenud mõiste. Sellega tähistatakse (mobiil)telefonivõrgus võetavat tasu kõne edastamise eest sidumispunktist sellesama võrgu lõpp-punktini, mis üldjuhul võrdub operaator B poolt küsitava kõne lõpetamise tasuga. Kuna kõne transiit ei sisalda ükskõik millist kõne lõpetamist, veelgi enam, sidumisteenusena ei tohi sisaldada mingeid lisakulusid (teenuseid), siis mõiste „transiidi lõpposak“ kasutamine näitab jällegi transiidi mõiste väära tõlgendamist ja mõiste meelevaldset laiendamist.

Sideamet täpsustab otsuse kavandis lõpposaku mõistet. Lõpposaku all on mõeldud vahendusteenuse osutaja poolt kolmandale operaatorile tema sidevõrgus kõne lõpetamise eest makstavat tasuosa.

5.1.4. Järeldus turu koosseisu kohta

Telefant: “Ülaltoodud analüüsi tulemusena loeb Sideamet transiiditeenuste turu koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused:” (lk. 33) ja siis „Sideamet loeb transiiditeenuse turu

62

koosseisu kuuluvateks järgmised hulgiteenused:

1) siseriiklike kõnede transiit üle telefonivõrgu, sõltumata kõne algatava ja/või lõpetava sidevõrgu tehnoloogiast;

2) muud tooted ja teenused, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks.

Telefant palub täpsustada, kas need 2 lausa on ainult trükkimise eksitus, või nende vahel siiski puudub midagi. Lähtudes, et tegemist on ainult trükkimise eksitusega, Telefant aktsepteerib järelduse selles osas.

Tegemist oli eksitusega otsuse kavandi redaktsioonis. Sideamet eemaldab sisult korduva teksti.

5.2. Transiiditeenuse turu analüüs

5.2.1. Potentsiaalsete turuosaliste kaasamine

Elion: Kavandi kohaselt on transiiditeenuste turu analüüsi kaasatud Elion ja Elisa. Samas on Kavandi punktis 4.5 (selle alapunktides) läbivalt välja toodud, et Starmanil ja Tele2-l on suhteliselt lihtne siseneda transiiditeenuse turule. Seega oleks Sideameti enda järelduste kohaselt tulnud ka Starmani ja Tele2 käsitleda turuosalistena. Turuanalüüsi suuniste punkt 74 sätestab, et ettevõtja turujõudu võib piirata potentsiaalsete konkurentide olemasolu. Ettevõtjaid, kes on võimelised väikese, kuid püsiva hinnatõusu korral sisenema analüüsitavale turule, tuleb regulaatori poolt käsitleda potentsiaalsete turuosalistena, isegi kui nad hetkel ei paku vastavat toodet või teenust. Potentsiaalsete konkurentide kaasamine turuanalüüsi tähendab seda, et tuleb reaalselt hinnata ka nende mõju teiste turuosaliste turujõule.

Parandusettepanek 10: Täiendada Kavandi punkti 4.5, käsitledes Starmani ja Tele2 potentsiaalsete turuosalistena ning lisada Kavandisse põhjendused, kuidas viidatud ettevõtjad kui potentsiaalsed konkurendid mõjutavad teiste turuosaliste turujõudu.

Sideamet on otsuse kavandis hinnanud ettevõtjate suutlikkust transiiditeenuste turule sisenemiseks ning leidnud – nagu Elion osundas – et Starmani ja Tele2 jaoks on transiiditeenuse turule sisenemine suhteliselt lihtne. Sideamet on ühtlasi hinnanud Starmani ja Tele2 tegevust transiiditeenuste turu analüüsi kontekstis samade näitajate osas, milles on hinnatud Elioni ja Elisa tegevust (ettevõtjate turuosad, sisenemistõkked, hinnaanalüüs); seda on tehtud niivõrd, kuivõrd see oli võimalik, arvestades, et Starman ja Tele2 täna reaalselt telefonivõrgus transiiditeenuseid ei osuta. Seega on Sideamet otsuse kavandis käsitlenud Starmani ja Tele2 potentsiaalsete turuosalistena.

Sideamet täiendab otsuse eelnõu punkti 4.5.3.2.4. potentsiaalsete konkurentide turule sisenemise tõenäosuse osas.

5.2.2. Elioni turuosa

Elion: Vastavalt Kavandi punktis 4.5.2 esitatud tabelile 11 on Elioni turuosa transiiditeenuste turul minutimahtude alusel …* ning turuosa käibest lähtudes …* . Samuti nähtub Kavandist, et Elioni turuosa näitab langustrendi, olles 2005. aastal vaadeldava perioodi madalaimal tasemel.

Vastavalt Kavandis käsitletud turuanalüüsi suuniste artiklile 75 on üldine reegel, et turguvalitsevat seisundit eeldatakse üle 40 %-lise turuosa korral. Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud

63

stabiilsena. Elion leiab, et võttes arvesse tema turuosa pidevat vähenemist ning seda, et 2005. aastal oli see langenud …*%-ni (minutimahtudest lähtudes), ei ole tõendatud Elionil märkimisväärse turujõu olemasolu transiiditeenuse turul, ehk see, et Elionil oleks võimalik reaalselt tegutseda sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Asjaolusid, mis seda kinnitaks, ei ole Kavandis esitatud.

Kavandist ei selgu, millist käivet on Sideamet käsitlenud transiiditeenuste käibena. Lähtudes turuanalüüsi küsimustikest eeldab Elion, et Sideamet on transiiditeenuse käibena arvestanud tulu, mis sisaldab nii puhast transiidikomponenti (võrgukulu) kui ka sihtoperaatorile makstavat lõpposakut. Sellisel juhul oleneb käive väga olulisel määral sellest, millistel suundadel transiiditeenust osutatakse. Elion kui olulise turujõuga ettevõtja on kohustatud transiiditeenust osutama kõigis suundades, sh kõrge lõpposakuga sihtoperaatorite võrku. Elisa, vastupidiselt, saab valida soodsamaid ja madalama riskiga transiidisuundi. Seega turuosa hindamine käibe alusel ei ole transiiditeenuse puhul adekvaatne. Kui aga transiiditeenuse käive ei peaks sisaldama sihtoperaatori lõpposakut, siis peab Elioni arvates olema viga Kavandi arvutustes. Kavandi lisa 1 (hinnaanalüüs) lk 45 osundatakse, et Elisa keskmine TR ületab Elioni TR-i. Sellisel juhul tekib küsimus, kuidas saab Elioni transiiditeenuse käive olla suurem kui Elisal, kui Elisa minutite maht on suurem. Kui Kavandi kohaselt on Elioni turuosa minutiarvestuses …*%, siis peaks Elioni turuosa käibe järgi olema väiksem kui …*%, mitte Kavandis osundatud …*% 2005.a.

Elion leiab, et ta ei oma transiiditeenuste turul märkimisväärset turujõudu, mis võimaldaks tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning seega puuduvad vastavalt ESS § 45 lg 2 alused tema MTE-ks tunnistamiseks transiiditeenuste turul.

Parandusettepanek 11: Jätta Elion tunnistamata märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks transiiditeenuste turul.

Sideamet leiab, et transiiditeenuste käibe osas võib Elioni turuosa Elisa turuosast olla madalam, kuid kuna mõlemad ettevõtjad on Sidematile andnud andmed, milles transiidi teenuse käibes kajastus kõnelõpetamise lõpposak ja kuna Sideametil ei ole võimalik nimetatud lõpuosakuid ettevõtjate poolt esitatud andmetest (käibest) eristada, leiab Sideamet, et analüüsitud on võrreldavaid andmeid ja tabelile lisatakse täiendav selgitus analüüsitud käibe mahu iseloomu kohta.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt, millele viidatakse turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 75, on piiriks, millest allapoole ei ole märkimisväärse turujõu omamine tõenäoline, 25%; reeglina võib märkimisväärset turujõudu eeldada 40% või suurema turuosa puhul, ent märkimisväärne turujõud võib esineda ka juhul, kui turuosa suurus jääb alla selle.

Asjaolu, et ettevõtja turuosa ühe näitaja järgi jääb marginaalselt alla 40% piiri, ei tõenda seega märkimisväärse turujõu puudumist. Märkimisväärset turujõudu ei välista ka turuosa langus; märkimisväärse turujõu olemasolu selgub erinevate võimalikku turujõudu väljendavate kriteeriumite alusel koosmõjus.

Elioni turuosa ei ole turu avanemisest saati langenud alla 25% piiri. Elioni turuosa vähenes oluliselt 2003. ja 2005. aastal, kuid 2004. aastal Elioni turuosa suurenes. Nagu oma vastulauses viitab ka teine turul tegutsev ettevõtja Elisa, on võimalik, et Elioni turuosa on 2006. aastal jälle suurenud. Elisa väidab, et kaks suuremat Elisalt transiiditeenuse ostjat on 2006. aastal sõlminud sidumislepingu Elioniga ja seega Elisa transiidi maht väheneb.

Arvestades, et tegemist on oligopoolse turuga, kus tegutseb ainult kaks ettevõtjat ja teised potentsiaalsed turuosalised ei ole turule sisenenud, ei saa rääkida efektiivsest konkurentsist ja

64

sellest, et alternatiivsetele ettevõtjatele, kellele transiiditeenus on kõneteenuste osutamiseks möödapääsmatult vajalik, oleks teenuse osutamine ainult konkurentsi toel mõistlikel tingimustel tagatud. Kuna turu reguleerimise eesmärgiks on tagada väikestele operaatoritele ja turule sisenevatele operaatoritele võimalus transiiditeenuse vahendusel saada juurdepääs kõigile Eestis teenuseid osutavatele kõneteenuse osutajatele mõistliku transiidi hinnaga, mis võimaldaks neil konkureerida kõneteenuse jaeturgudel suurte teenuse osutajatega, kes on võimelised oma võrgud otse siduma, siis leiab Sideamet, et kuigi Elioni turuosa on kõneminutite mahu osas veidi alla 40%, on õigustatud Elioni (ja ka Elisa) määramine transiiditeenuse turul MTEks, välistamaks võimalus Elionil ja Elisal väikesed operaatorid kõneteenuste jaeturult välja tõrjuda.

5.2.3. Muutused Elisa teenuste osutamise mahus 2006. aastal

Elisa23: Vahendusteenuse maht on 2006. aasta alguses oluliselt vähenenud nii suunal …* kui ka suunal …*-Teised eesti operaatorid. Nimetatud kõneliiklus moodustas olulise mahu Elisa 2005. aasta kõneliiklusest, mis tänasel päeval enam Elisa võrku ei läbi. Elisa on seisukohal, et tema turuosa peab olema oluliselt langenud.

Sideamet leiab, et Elisa näidatud muutus kahe kvartali andmete lõikes ei ole piisav, et teha järeldust Elisa turuosa muutumise kohta. Sama perioodi kohta näitab teenuse osutamise mahu vähenemist ka Elion. 2006. aasta teenuste osutamise lõplikud andmed ei ole täna kättesaadavad, ent Sideamet saaks anda hinnangu pikema perioodi andmete põhjal.

Kui 2006. aasta jooksul toimunud sündmused või muud asjaolud viitavad sellele, et turu konkurentsiolukord on oluliselt muutunud, viib Sideamet läbi uue turuanalüüsi.

5.2.4. Kontsernisisese kõneliikluse arvestamine

Elisa24: Elisa transiidiliikluse mahust 2005. aastal moodustas olulise osa transiit Elisa kontserni kuuluva Elisa Mobiilsideteenused ASiga.

Samuti, Elisa väitel ühinevad Elisa Mobiilsideteenused AS, Elisa Andmesideteenused AS ja Elisa Eesti OÜ enne Otsuse kavandi jõustumist üheks ettevõtteks - Elisa Eesti AS; ühinemisleping on sõlmitud, äriregistrile esitatud ja ühinevate ühingute poolt heaks kiidetud. Elisa väidab, et ühinemine toimub eeldatavalt 2007 aasta I kvartalis. Elisa leiab, et ühinemise jõustumise hetkest muutub transiitliiklus kahe ettevõtja vahel ettevõttesiseks tehnilisest transiidiks, mistõttu tururegulatsiooni juures selle arvesse võtmine on eksitav.

Sideamet leiab, et kontsernisiseselt efektiivse majandustegevuse korraldamine on igati mõistlik ning loogiline, kuid vaatamata sellele ei ole selline kõneliiklus ühe ettevõtja sisene kõneliiklus.

Elisa teavitas juba 2005. aasta lõpul kavatsusest ühendada mobiilsideteenuseid ja fikseeritud side teenuseid osutavad ettevõtjad üheks ettevõtjaks. Turuanalüüsi läbiviimise ajaks ja ka 23.02.2007 seisuga ei ole Elisa Mobiilsideteenused AS, Elisa Andmesideteenused AS ja Elisa Eesti OÜ osas äriregistrisse ühinemiskannet tehtud, samuti ei nähtu äriregistri andmetest kandeavalduse esitamine. Ilma faktilise ühinemiseta ei saa Sideamet lugeda nimetatud ettevõtjate kõneliiklust ühe ettevõtja kõneliikluseks. Seega leiab Sideamet, et turuanalüüsis on transiiditeenuse andmed õigesti kajastatud ja Elisa MTEks määramine on õigustatud.

Kui ühinemine on toimunud, viib Sideamet vajadusel läbi uue turuanalüüsi, kui on ilmnenud

23 Sideameti refereering Elisa vastulauses esitatud väidetest 24 Sideameti refereering Elisa vastulauses esitatud väidetest

65

oluliselt turusituatsiooni muutvaid asjaolusid.

5.2.5. Konkureerivate teenuste arvestamine

Elisa25: Elisa osutatav vahendusteenus konkureerib Elioni osutatava kõnede edastamise teenusega nn riiklikult sidumistasandilt kohalikule sidumistasandile. Selline liikluse maht moodustab olulise osa Elisa transiidiliiklusest. Elisa pakutava vahendusteenuse kasutajatel on võimalik vahetada Elisa poolt pakutav Vahendusteenus igal ajal mõne teiste teenusepakkuja poolt pakutava Vahendusteenuse või muu teenuse variandi (Kõne transiit või võrkude füüsiline sidumine kohalikul või riiklikul tasandil) vastu. Sideamet ei ole sellist võimalust otsuse kavandis hinnanud. Seega ei ole Elisal telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuse turul märkimisväärset turujõudu ja väär on teda tunnistada sel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.

Sideamet leiab, et teenuse osutajal on õigus ise otsustada, kas ja kellelt ta soovib transiiditeenust (sh vahendusteenust) osta ning see on üksnes loomulik areng, kui ettevõtja, kes on ostnud varem transiiditeenust kõnede edastamiseks kolmandasse võrku, sõlmib sidumislepingu otse kolmanda võrgu operaatoriga, kui tema kõnede maht kolmandasse võrku on nii suureks kasvanud, et võrkude otse sidumine on majanduslikult kasulik. Kuivõrd ettevõtjad ei esita Sideametile andmeid oma prognoositavate liiklusmahtude kohta (ja Sideametil ei ole ka alust selliseid andmeid küsida) ning ei pea oma sidumislepingute sõlmimist Sideametiga kooskõlastama, ei saa Sideamet selliseid hüpoteese ka analüüsida.

Ettevõtja suutlikkus tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest (mis on tema märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise aluseks) konkreetsel turul ei tähenda, et tema klientidel peab puuduma igasugune valikuvõimalus. Lisaks takistavad ettevõtjate võimalust vahetada transiiditeenuse pakkujat kõrged ümberlülituskulud, kuna transiiditeenuse osutaja vahetamisel peab ta investeerima sidumislingiga seotud seadmetesse.

5.2.6. Ettevõtjate profiilisäästu võimalused

Elion: Kavandi punktis 4.5.3.2.3 leiab Sideamet, et „Suurimad võimalused profiilisäästuks on Elionil, kes omab suurimat üle-eestilist sidevõrku ning kõige laialdasemat teenuste valikut, mida oma klientidele pakkuda.” Elioni arvates on tegemist ebaõige järeldusega. Tabelist nr 16 nähtub, et ei esine olulisi erinevusi ettevõtjate poolt pakutavate teenuste valikus. Seega ei oma Elion võrreldes enamusega analüüsitud ettevõtjatest suuremat profiilisäästu. Asjaolu, et üks sideettevõtja on kõige suurem, ei tähenda automaatselt, et tal on kõige suurem profiilisääst, profiilisääst sõltub eelkõige teenuste valikust (segi on aetud profiilisääst ja mastaabisääst). Transiiditeenuste puhul on võrgu üle-eestilisus täiesti asjassepuutumatu, kuna kõigi sideettevõtjate, kelle sidevõrkude vahel transiiditeenuseid osutatakse, sidumispunktid asuvad eranditult Tallinnas.

Parandusettepanek 12: Muuta Kavandi punktis 4.5.3.2.3 esitatud kokkuvõtet ning tuua välja, et profiilisääst on analüüsitud ettevõtjatel võrreldav ning olulised erinevused puuduvad.

Sideamet arvestab Elioni ettepanekut ja täpsustas otsuse kavandi punkti 4.5.3.2.3. ja selle kokkuvõtte sõnastust.

25 Sideameti refereering Elisa vastulauses esitatud väidetest

66

5.3. Konkurentsiprobleemid transiiditeenuste turul

5.3.1 Ülemäära madalate hindade rakendamine

Elisa: Siinkohal on oluline välja tuua asjaolu, et Elioni ja Elisa võrgud on omavahel seotud kohalikul tasandil. Alternatiivsete sideettevõtjate (Norby, ViaTel, Starman jne) võrgud aga ei ole kas Elioniga üldse seotud või siis on seotud riiklikul tasandil. Ühelt poolt on Elioni poolt küsitav kõne lõpetamise tasu riiklikul tasandil kõrgem tema poolt küsitavast kohalikul tasandi kõne lõpetamise tasust, teisalt jällegi on kohaliku tasandi sidumise väljaehitamine väga kallis ja alustavale sideettevõtjale liikluse mahtu arvestades majanduslikult ebaotstarbekas. Väikeste ja alustavate sideettevõtjate poolne turunõudlus ongi tekitanud Vahendusteenuse, mida Elisa Elioniga olemasoleva kohaliku tasandi sidumise tõttu saab pakkuda.

Võimalik, et antud liikluse hinna puhul võib Sideamet ette heita Elisale nn dumpinghinna kasutamist, kuna Elisa pakub nimetatud liiklust väga madala kattega. Selle väite kummutamiseks esitame küsimuse, kelle huvides Vahendusteenuse pakkumine on? Käesolevaga väidame, et lõpptarbija ja eelkõige konkurentsi huvides. Lubamatu allahindlusega oleks tegemist siis kui Elisa ehk Operaator C poolt odavama hinna rakendamise eesmärk oleks tema konkurendiks olev Elion ehk Operaator B turult välja tõrjuda. See aga ei ole Vahendusteenust osutades kuidagi võimalik, Elioni poolt kõne lõpetamise eest küsitava tasu määra Elisa poolt osutatava Vahendusteenuse osutamine sh Vahendusteenuse tasu ei mõjuta. Omavahel konkureerivad hinna ja tingimustega üksnes erinevad Vahendusteenuse pakkujad. Mõju on vastupidine – kui Elion tõstaks kõne lõpetamise teenuse hinda, kajastuks see koheselt Elisa poolt küsitava Vahendusteenuse tasumäära samaväärses tõusmises.

Sideamet jääb oma seisukoha juurde, et telefonivõrgus transiiditeenuste turul esineb Elisal ülemäärase hinna konkurentsiprobleem, mis on lähemalt käsitletud otsuse eelnõu lisas 1 „Hinnaanalüüs“. Röövelliku hinnakujunduse konkurentsiprobleemi ei ole Sideamet Elisa puhul tuvastanud.

5.4. Kohustused transiiditeenuste turul

5.4.1. Üldised ettepanekud transiiditeenuste turul kavandatavate kohustuste osas

Elion: Kavandi punktides 6.5.1.2, 6.5.2.2, 6.5.3.2 ja 6.5.4.2.1 on kehtestatud Elionile kohustused transiiditeenuste turul. Kuna tegemist on kohustustega, mis on oma sisult identsed kõne algatamise (ja kõne lõpetamise) teenuse turul kehtestatud kohustustega, siis on Elionil nende kohustuste osas samad vastuväited ja parandusettepanekud, mis on esitatud vastulause punktides 16 – 30, võttes arvesse, et kõne algatamise teenuse asemel tuleb mõista transiiditeenust.

Parandusettepanek 36: Elion palub teha Kavandi punktides 6.5.1.2, 6.5.2.2, 6.5.3.2 ja 6.5.4.2.1 parandusettepanekutes 16 - 30 esitatud parandused.

Sideamet viis läbivalt parandusettepanekutes 16-30 esitatud ja otsuse eelnõus arvestatud muudatused sisse telefonivõrgus kõne lõpetamise turu kohustuste osasse.

5.4.2. Transiidi lõpposaku eristamise mõju turule

Elisa: Järgnevalt vaatleks Vahendusteenusest ülejäävat osa juhul, kui sellest eraldada Kõne transiit. Kasutame siis edaspidi selle ülejääva osa tähistamiseks terminit Kõne lõpetamise osak. Elisa rõhutab, et vastavat eristust tegemata ei ole Sideametil võimalik asuda turgu

67

analüüsima. Samas toob selline eristamine kaasa olukorra, kus:

1. toimub turu ümberkujunemine, sõlmitakse uued lepingud jne;

2. tekkiv olukord on sideettevõtjatele majanduslikult koormav ja ettevõtlusvabadust ahistav, kuna regulaatori poolt sunnitakse Operaatorit A kasutama teenust, mis on sideettevõtjale kulukam;

3. alles pärast regulaatori sekkumisest tingitud turu ümberkujunemist saab koguda tõesed andmeid telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste kohta, kuna turuolukord muutub oluliselt.

Sideamet ei nõustu, et vahendusteenuses sisalduva transiidikomponendi kaasamine turu koosseisu ning turuanalüüs tooks iseenesest kaasa Elisa viidatud tagajärjed. Otsuse eelnõuga kavandatavad kohustused ei piira ettevõtjate võimalust osutada nn vahendusteenust, see on ettevõtja oma majandustegevuse ja valikute küsimus ning sellise teenuse osutamine turu nõudlusele vastu tulles on tervitatav. Kuid vahendusteenuses sisaldub siiski transiidi komponent, seetõttu on Sideamet arvestanud ka vahendusteenuse koosseisus oleva transiidikomponendi turu koosseisu.

Samuti on Sideamet seisukohal, et olukorras, kus transiiditeenus on alternatiivsetele ettevõtjatele möödapääsmatult vajalik kõneteenuste osutamiseks, peab transiiditeenuse osutamine olema neile mõistlikel tingimustel tagatud. Sideamet leiab, et transiiditeenuste turg ei ole efektiivselt konkureeriv ning ilma turul märkimisväärset turujõudu omavatele ettevõtjatele kohustusi kehtestamata ei ole teenuse kättesaadavus kõneteenuse osutajatele tagatud.

5.4.3. Kohustuste mõju Elisale

Elisa: Sideameti poolt Otsuse kavandis toodud käsitlus viib Vahendusteenuse pakkumise lõpetamisele turul. […] Kuivõrd [vahendusteenuse] turgu pole Euroopa Komisjoni poolt ette antud nn reguleeritavate turgude loetelus ja antud turu reguleerimiseks tuleks läbida keerukas protseduur Euroopa Komisjonilt vastava loa saamise näol ESS § 48-s kirjeldatud korras, siis selle vältimiseks on Sideamet otsustanud vastava turu sisuliselt likvideerida, käsitledes sideettevõtjate poolt pakutavat Vahendusteenust teenusena mis koosneb vähemalt kahest komponendist: Kõne transiidist + kõne lõpetamise osakust. Ehk siis sisuliselt soovib Sideamet, et eelpool kirjeldatud kolmest kõne lõpetamise võimalusest Operaator B võrku kolmas võimalus kaoks ja samastuks teise teenuse võimalusega. […] Alles pärast turu ümberkorraldumist saab Sideamet teostada Kõne transiidi turu analüüsi

Sideamet on jätkuvalt seisukohal, et otsuse eelnõuga ei piirata ettevõtjate võimalust osutada nn vahendusteenust ega sunni nimetatud teenust ümber kujundama, see on ettevõtja oma majandustegevuse ja valikute küsimus ning sellise teenuse osutamine turu nõudlusele vastu tulles on tervitatav. Kuivõrd vahendusteenuses sisaldub transiidi komponent ning Sideameti (ja ka teenust ostvate ettevõtjate hinnangul) on transiidikomponent teenusest eristatav, kuulub vahendusteenuse koosseisus olev transiidikomponent transiiditeenuste turu koosseisu.

Sideamet leiab, et transiiditeenuste turul ei toimi efektiivne konkurents, mis suudaks tagada transiiditeenuste osutamise kõneteenuste turule sisenevatele või seal tegutsevatele väikestele ettevõtjatele, ning leiab, et valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärkide saavutamiseks on vajalik tagada nimetatud ettevõtjatele transiiditeenuse kättesaadavus mõistlikel tingimustel.

Sideamet muudab transiidi hinnakontrolli kohustust. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt on mõistlik ja otstarbekas kehtestada hinnakontrolli kohustus üksnes transiidi teenusele, mitte vahendusteenusele. Kohustuse muutmise vajadust hindas Sideamet alljärgnevatest põhjustest

68

lähtuvalt:

1. Vahendusteenus sisaldab endas transiiditeenuse komponenti (kõne edastamist kahe sidumispunkti vahel) ja sihtoperaatori kõne lõpetamise tasu

2. Hinnakontroll sideettevõtjatele on ElSS järgi sidumisteenuste turgudel kehtestatud regulatsiooni kaudu järgmiselt:

a. Kõne lõpetamine mobiiltelefonivõrgus

Sideameti 21.03.2006 AS EMT, Elisa Mobiilsideteenused AS ja Tele2 Eesti AS märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul ning märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele kohustuste kehtestamise otsus;

b. Kõne lõpetamine fikseeritud telefonivõrgus

Sideameti 14.12.2006 „Telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi“ punkt 6.5.4. nimetatud hinnakontrolli kohustuse osas.

c. Transiiditeenus telefonivõrgus

Sideameti 14.12.2006 „Telefonivõrgu sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi“ punkt 6.5.4. nimetatud hinnakontrolli kohustuse osas.

Tulenevalt kehtivast regulatsioonist võib uus turule tulija osta telefonivõrgus kõne transiidi teenust ja kõne lõpetamise teenust kulupõhiste hindadega. Arvestades, et kõne vahendusteenus koosneb transiiditeenuse komponendist ja kõne lõpetamise teenuse komponendist ning mõlemad teenused on reguleeritud, ei ole proportsionaalne ega vajalik kehtestada regulatsiooni vahendusteenusele.

5.4.4. Hinnakohustused

Telefant: Hinna kujundami[ne on] liiga raske ja ebaläbipaistev.

Teeb valvsaks asjaolu, et Lisas 2 toodud kuludele orienteeritud metoodika algatamisteenuste hindade kalkuleerimiseks sisaldab ka personaali töötasud. Mida kõrgemad töötasud operaatori töötajad saavad, seda kõrgemad on operaatori kulud, seda kõrgemad teenusehinnad tema võib määrata.

Telefant saaks nõustuda Sideameti poolt pakutud hinnakontrolli kohustustega Elioni/Elisa suhtes, kui Otsuse kavandi lisas 2 mainitud metoodika kõrvaldab Otsuse kavandi lisas 1 p.-s 3.3.1.1. konstateeritav asjaolu, et „Elion rakendab teistele teenuseosutajatele transiiditeenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda võrreldes teenuse tegelike (ajalooliste) kulude ja mõistliku kasumi määraga.” [ja] „Elisa rakendab teistele teenuseosutajatele transiiditeenuse osutamisel ülemäära kõrget hinda,”

Seoses Elionile ja Elisale kehtestatava hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustusega, nõuab Sideamet, et Elion ja Elisa peavad rakendama transiiditeenusele kuludele orienteeritud tasusid vastavalt otsuse eelnõu lisas 2 toodud metoodikale, ning Elion ja Elisa peavad rakendama transiiditeenuse osutamise eelduseks olevate sidumistoodete ja –teenuste tasud vastavalt otsuse eelnõu lisas 2 toodud metoodikale kuludele orienteeritult.

Elionile ja Elisale kehtestatavate kohustuste eesmärgiks on transiiditeenuste turu hinnaanalüüsis (otsuse eelnõu lisa 1) kirjeldatud ülemäärase hinnakujunduse ja ristsubsideerimise konkurentsiprobleemide ärahoidmine ning lõppkasutajate huvide kaitse.

69

Seega Sideamet jääb otsuse kavandis välja toodud seisukohale.

6. MUUD MÄRKUSED

6.1. Haldusakti selgus

Elion: Üldise märkusena leiab Elion, et haldusakt on keeruliselt üles ehitatud ja ei ole piisavalt täpne ning selge. Kohati ei ole arusaadav, milline osa Kavandi tekstist sisaldab kohustuslikku ettekirjutust ja milline osa on kirjeldav/motiveeriv. Esineb mitmeid ebatäpsusi Kavandi punktidele viidete osas ning samuti seaduse paragrahvidele viidete osas (käesoleva vastulause eesmärgiks ei ole kõigi tehniliste vigade ülesloetlemine).

Sideamet nõustub, et kriitika on suuresti õigustatud, ent arvestades märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kohustuslike elementide hulka (turu piiritlemine, turuanalüüs, MTE tuvastamine, kohustuste kehtestamine) ning kaalutlusõigusest tingitud motiveerimiskohustuse suurt mahtu, on haldusakti keerukust raske vältida ning selle lihtsus, selgus ja arusaadavus kannatavad teatud määral. Leiame siiski, et oleme teinud enesest mõistlikult sõltuva, et tagada otsuse vastavus haldusmenetluse seaduse nõuetele.

Sideamet vaatab üle viited otsuse kavandi punktidele ning seadusesätetele eesmärgiga ebatäpsused kõrvaldada, samuti korrigeerime otsuse kavandi teksti seal, kus kehtestatavate kohustuste ja kohustuste motiveerimise eristamine on ebaselge.

6.2. Seadusnimetuse lühendi kasutamine

Elion: Seoses sellega, et Sideamet on muutnud oma varasemat praktikat ning hakanud kasutama lühendi „ESS” asemel lühendit „ElSS” märgib Elion, et ei pea kahe aasta jooksul nii Sideameti kui kohtute kui ka elektroonilise side ettevõtjate praktikas juba juurdunud termini muutmist mõistlikuks ega vajalikuks. Asjaolu, et Justiitsministeeriumi poolt peetav soovitusliku iseloomuga seaduse lühendite nimekiri annab elektroonilise side seaduse lühendiks „ElSS” ei ole piisav põhjus kinnistunud praktika muutmiseks. Allakirjutanu on informeerinud Justiitsministeeriumi vajadusest muuta seaduse lühendite nimekirjas elektroonilise side seaduse lühend „ESS”-ks. Erakorralise seisukorra seadus, mille kohta soovitatakse kasutada lühendit „ESS” on praktikas palju vähem kasutatav kui elektroonilise side seadus.

Sideamet lähtus lühendi „ElSS“ kasutuselevõtul tõepoolest Justiitsministeeriumi seadusnimetuste lühendite loetelus esitatud lühendist ning seda ennekõike taotlusega vältida eritähenduslike paralleelterminite käikuminekut. Kohtutel ei ole seni veel ulatuslikku praktikat ElSS rakendamisest tulenevate vaidluste lahendamisel, mistõttu võib eeldada, et lühend „ESS“ ei ole täna kohtute jaoks iseenesestmõistetav vaste elektroonilise side seadusele, vaid tähistab siiski erakorralise seisukorra seadust. Ennekõike on termin ESS kinnistunud ikkagi vaid Sideameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käibes.

Mööname, et mis tahes väljakujunenud praktika muutmine põhjustab ebamugavust; siiski leiame, et Justiitsministeeriumi soovitatavast terminikasutusest lahkneva praktika kinnistamine ei ole otstarbekas. Samuti oleme seisukohal, et varasema praktika ennistamine praeguses staadiumis enam ei leevendaks segadust, vaid süvendaks seda. Seetõttu jääme lühendi „ElSS“ juurde.

otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel esitatud ... · vÄljavÕte Ärisaladus välja jäetud...

Documents