teisipÄev, 22. aprill 2008 - europarl.europa.eu · parlamendiliikmetega, mis on andnud...

TEISIPÄEV, 22. APRILL 2008

ISTUNGIT JUHATAB: HANS-GERT PÖTTERINGPresident

1. Istungi algus

(Istung algas kell 9.05)

2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine(esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

3. EIP 2006. aasta aruanne (arutelu)

President. - Järgmine päevakorrapunkt on Jean-Pierre Audy raporteelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Investeerimispanga 2006. aasta aastaaruandekohta (2007/2251(INI)) (A6-0079/2008).

Jean-Pierre Audy, raportöör. - (FR) Hr president, volinik, Euroopa Investeerimispangapresident, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin teid tänada, hr Maystadt, selle suurepärasekoostöösuhte eest, mille te olete loonud eelarvekontrollikomisjonis osalenudparlamendiliikmetega, mis on andnud märkimisväärse panuse arutluse all oleva raportikoostamisse. Ma tänaksin samuti teie meeskonda, eriti asepresident Philippe de FontaineVive’i, kellega sain teha väga läbipaistvat koostööd panga peakontoris Luxembourgis.

Hr Maystadt, te täidate oma rolli suure asjatundlikkuse, soojuse, otsustavuse, julguse, kuidka tarkuse, ja ma lisaksin veel, elegantsiga.

EIP, mis loodi Rooma lepinguga, tähistab 2008. aastal oma viiekümnendat aastapäeva.EIP liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle rahandusministrid moodustavad EIPjuhatajate nõukogu. EIP ülesandeks on aidata kapitaliturgude ja omavahendite abil kaasaühisturu arengule. See on ühenduse vahend, kuid seda juhitakse valitsustevaheliselt.

On hea, et kodanike esindajad räägivad nendest küsimustest ajal, mil kodanikud ise nõuavadEuroopa Liidult tulemusi; sageli kasutavad nad EIP abi enese teadmata. Esmalt soovin maõnnitleda panka tema tegevuse ja ambitsioonika tegevuskava puhul; eriti tervitan ma uuestrateegia (2007–2009) kvaliteeti, sealhulgas selle läbipaistvust, lisandväärtuse suurendamistning riskivõtmise järkjärgulist suurendamist, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetening kohalike omavalitsuste toetamist, uute rahastamisvahendite kasutamist ning koostöötugevdamist Euroopa Komisjoniga. Samuti tuleks rõhutada EIP olulist rolli naabruspoliitikas,raport kutsub eriti üles Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu(FEMIP) tõhustamisele Euroopa-Vahemere piirkonna poliitika raames.

Ma arvan siiski, et on jõudnud kätte aeg liikuda kaugemale, kiiremini ja paremini nii kontrollikui ka toetuse osas Euroopa Liidule tema investeeringute rahastamisel. Rääkideskontrollimehhanismidest, on minu arvates saabunud aeg luua tõeline Euroopa pangandusereguleeriv asutus ning ma teen ettepaneku, et EIP ise taotleks Londonis asuval Euroopapangandusinspektorite komiteel arutada selle reguleerimisega seotud ülesande tingimusija eelkõige otsustada, kes seda ametliku Euroopa panganduse reguleeriva asutusepuudumisel täidab.

1Euroopa Parlamendi aruteludET22-04-2008

Käsitledes Euroopa Liidu toetamist investeeringute finantseerimisel, kus ainuüksiüleeuroopalised transpordivõrgustikud vajavad hinnanguliselt 600 miljardit eurot, teenettepaneku mõelda Euroopa Liidu rollile meie territooriumi arengus. Liikmesriikide jaEuroopa Liidu eraldatud rahalised vahendid ei suuda kaugeltki neid vajadusi rahuldada.Volinik, neid asjaolusid arvestades ei ole mõistetav, et Euroopa Liidul võiks olla raskusi3,4 miljardi euro leidmisega, et rahastada projekti, mis on tööstuslikult, teaduslikult jasõjaliselt niivõrd strateegiline kui seda on Galileo?

Võttes arvesse EIP inimressursside kvaliteeti, erapooletust ja mahuka infrastruktuurirahastamise kogemust, annab komisjon EIP-le ülesande kaaluda infrastruktuuri rahastamiststrateegilisest seisukohast, välistamata ühtegi stsenaariumi: toetused, liikmesriikide pooltEIP kapitalis märgitud summade vabastamine, laenud (sealhulgas liikmesriikide erilaenudvastavalt EIP põhikirja artiklile 6), uuenduslikud vahendid, näiteks riskijagamisrahastu,laenutagamisvahendid, pikaajaliste ja mitte koheselt kasumlike projektidega seotudfinantskorraldus, tagatissüsteemide väljatöötamine, investeeringute kohta eraldi jao loomineEuroopa Liidu eelarves, Euroopa, riiklike ja kohalike asutuste vahelisedfinantskonsortsiumid, avaliku ja erasektori partnerlused jne.

Hr president, hr Maystadt, daamid ja härrad, need on selles aruandes esitatud ideed. Maootan järgnevat arutelu ja tänan teid tähelepanu eest.

Joaquín Almunia, komisjoni liige . - (ES) Hr president, daamid ja härrad, ma sooviksintänada hr Audyt, kes on koostanud ja äsja esitas meile suurepärase raporti EuroopaInvesteerimispanga 2006. aasta aastaaruande kohta. Ma arvan, et raportis kajastatudviimastel aastatel Euroopa Investeerimispanga ja parlamendi vahel loodud tulemuslikdialoog omab väga suurt tähtsust, kuna selle tulemusena paraneb demokraatlik läbipaistvus,mis on väga oluline nii parlamendile kui ka finantsinstitutsioonile.

EIP annab olulise panuse paljude Euroopa poliitika eesmärkide käivitamisele ja arengulening seepärast peaksime me tervitama selle dialoogi kvaliteeti, mida on kindlasti tõstnudPhilippe Maystadti tehtud töö.

Euroopa Investeerimispanga tegevust tõhustatakse ka uue finantsraamistiku kaudu, EuroopaLiidu finantsperspektiiviga aastateks 2007–2013. Me arutame praegu 2006. aasta aruannet.Selle perspektiivi arengut esimese 15–16 kuu jooksul ei ole veel raportis kirjeldatud, kuidtänu uuele perspektiivile alustatud uute rahastamisvahenditega see koostöö jätkub jamuutub laiahaardelisemaks ja tõhusamaks paljudes valdkondades: tegevuse põhisuunad,mis käsitlevad uurimis- ja arendustegevust, piirkondlikku arengut, üleeuroopalisitranspordivõrgu projekte, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist jms.

Euroopa Investeerimispanga välistegevuse osas on finantsperspektiivi põhjal juba vastuvõetud uus EIP välismandaat. Koostööd Euroopa Investeerimisfondiga ei ole suurendatudmitte ainult pangas endas, vaid Euroopa Investeerimispanga grupi siseselt. Selle tõestusekson programm Jeremy.

Lisaks oleme me rahul Euroopa Investeerimispanga, EBRD ehk Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupanga ning komisjoni kolmepoolse lepinguga nende tegevuse kohta EuroopaLiiduga idas piirnevates riikides ja ka uue Vahemere piirkonna investeerimis- japartnerlusrahastuga (FEMIP), millele hr Audy viitas ning mis teeb ära suure hulga tööd.Need on näideteks panga tegevuse ja Euroopa Liidu välistegevuse vahelisest järjesttihedamast seosest.

22-04-2008Euroopa Parlamendi aruteludET2

Hr Audy raport rõhutab, ja minu arvates õigustatult, Euroopa Investeerimispangapotentsiaali uuenduslike vahendite arendamisest, millel on väga suur mõju Euroopa eelarvesolemasolevate ressursside suurendamisele mitme valdkonna poliitika rakendamiseks.

Komisjon on sellest potentsiaalist teadlik. Me ei ole mitte ainult sõlminud nõukogu japarlamendi poolt heaks kiidetud lepinguid Euroopa Investeerimispangaga, et teha ärarohkem samade eelarvevahenditega sellistes valdkondades nagu üleeuroopalisedtranspordivõrgustikud või teadus- ja arendustegevus, aga ka ühenduse eelarveläbivaatamisel, mille me paneme arutlusele 2008. aasta lõpul või 2009. aastal algul. Meanalüüsime nende uute rahastamismehhanismide laiendamist ja sellest tulenevategevusvõime suurenemist olemasolevate eelarvevahendite kaudu teistele prioriteetsetelevaldkondadele, nagu energia ja kliimamuutused.

Pangaga tehtava koostöö mehhanismide osas soovin ma teid teavitada sellest, et olemelõpusirgel läbirääkimistel uue vastastikuse mõistmise memorandumi suhtes, mis hõlmabkõiki meie koostöösuhteid, ning me loodame, et see muudab need suhted veelgitõhusamaks.

Ma ei saa anda vastust raportööri hr Audy ettepanekule, kelle muret EuroopaInvesteerimispanga kui finantsinstitutsiooni järelevalve teostamise õige lahenduse suhtesma jagan. Mul ei ole pakkuda lahendust, kuid ma arvan, et see on väga asjakohane küsimus,millele sobiva lahenduse leidmiseks peaksime kõikvõimaliku tegema.

Hr president, lõpuks sooviksin ma kinnitada veel kord komisjoni rahulolu EuroopaParlamendi ja Euroopa Investeerimispanga koostöö niivõrd kõrge taseme üle ning maloodan, et tulevikus võimaldab see meil kõigil – kõigil Euroopa institutsioonidel – andaoma panus liidu eesmärkide paremale täitmisele.

Marusya Ivanova Lyubcheva, fraktsiooni PSE nimel . – (BG) Raport on näide heastkoostööst Euroopa Parlamendi ja selle finantsinstitutsiooni vahel, mille ülesandeks onkapitalituru mehhanisme ja omavahendeid kasutades kaasa aidata ühenduse tasakaalustatudja arukale arengule. Ma õnnitlen raportööri tema Euroopa Investeerimispanga kohtakoostatud ammendava ülevaate ning koostöö ja tegevuse tõhususe ning läbipaistvusesuurendamisele suunatud mõistlike ettepanekute puhul. Panga aruandes loetletakse piisavaltnäiteid saavutustest liidu peamiste eesmärkide ja prioriteetide täitmisel, nagu investeeringutegeograafiline jaotamine, strateegia strateegiline suund ja projektitaotlused. Tulevikuspeaksid püüdlused keskenduma mitmele valdkonnale, nagu näiteks eraettevõtjatejulgustamine investeerimispõhimõtete, sealhulgas Euroopa Liidu sotsiaalse ühtekuuluvuseja territoriaalse tasakaalu poliitikaga kooskõlas olevate sotsiaalse vastutusega seotudprojektide rakendamiseks; siseauditi ja sisekontrollimehhanismide kindlakstegemine;liikmesriikides kontorite avamine ja uute rahastamismehhanismide kehtestamine. Matoetan täiskogu istungil tehtud muudatusi, mis käsitlevad rangemat kontrolli kapitali üle.

Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr president, volinik, hr Maystadt, daamidja härrad, Euroopa Parlament on teinud mitmeid ettepanekuid ning ma nõustun kolmeganeist. Ma palun hr Maystadtil vastata järgnevale.

Meil on hea meel, et Euroopa Investeerimispank rakendab pettuse ja korruptsiooni suhtesnulltolerantsi poliitikat. Euroopa Parlament sooviks tegelikult seda põhimõtet veelgitugevdada. Näiteks soovitame me meetmeid välistamismehhanismide rakendamiseksnende ettevõtete puhul, keda kahtlustatakse või kes on tunnistatud süüdi korruptsioonis.


Me toetame siseinformaatorite poliitika tugevdamist ja pooldame olemasolevatehanketingimuste läbivaatamist. Mida arvab sellest hr Maystadt?

Teine punkt: üleeuroopalistesse võrgustikesse on investeeritud sadu miljardeid eurosid.Euroopa Parlamendina peaksime püüdma toetada eriti neid projekte, mille süsinikdioksiidi(CO2) heide on madalam või negatiivne.

Lõpuks, seoses välislaenutehingutega soovime me järelevalve teostamist, et tagada selliste,eriti Aafrika mandril toimuvate tehingute läbiviimist vastavalt Euroopa konsensuselearengu ja aastatuhande arengueesmärkide osas.

Hr Maystadt, kuidas te Euroopa Investeerimispanga presidendina parlamendi soovitustelevastate?

Koenraad Dillen (NI). – (NL) Hr president, me kiidame heaks selle, et aruanne rõhutabEIP nulltolerantsi poliitikat pettuse ja korruptsiooni suhtes ning tõstab esile ka OLAFiteostatud uurimiste arvu suurenemist. Kogemused laenulepingute sõlmimisel on aganäidanud meile, et EIP on ei ole siin süüta. Näiteks hiljuti sattus Kongo mastaapselekaevandusprojektile eraldatud 100 miljoni euro suurune laen erinevate eeskirjade jämedaeiramise, näiteks läbirääkimisteprotsessi ja lepingu lõppotsuse tegemise ebapiisavaläbipaistvuse tõttu, tõsise kriitika alla. Tegemist oli tõsise huvide konfliktiga. Alates2000. aastast on Euroopa Investeerimispank investeerinud Aafrika kaevandusprojektidesseerineval viisil juba üle 700 miljoni euro.

Mida ma tahaksin siinkohal rõhutada, on see, et need mitmed miljonid tulevad Euroopamaksumaksjatelt ja et meie institutsiooni laenu- ja lepingupoliitika peaks seetõttu kuulumavõimalikult põhjaliku järelevalve alla, eriti juhul, kui rahastatakse väljaspool Euroopatasuvaid projekte.

Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Hr president, hr EIP president Maystadt, ma sooviksinõnnitleda hr Audyt, kuna ta tõendas veenvalt, et üleeuroopalistel võrgustikel on meie jaokseriline tähtsus. Ma kujutan ette, et selles suhtes annab EIP vahendid omandisuheteeristamiseks.

Meie ees on komisjoni ettepanekud suurendada tähelepanu omandisuhete eristamiseleenergia- ja telekommunikatsioonisektoris. Mina soovitan siinkohal keskenduda pigemalgatuste kui põhikirjaliste kohustuste loomisele.

Teiseks tahan rääkida sellest, et eksporditööstusel on praegu raske tegevust jätkata, eritinüüd, kui euro on tugev. Kas ei oleks võimalik keskenduda eriprogrammidele, et pakkudaEuroopa ettevõtete eksporditegevusele tagatud toetust?

Philippe Maystadt, Euroopa Investeerimispanga president. - (FR) Hr president, volinik,daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada teid selle eest, et andsite mulle veel kordvõimaluse jätkata dialoogi Euroopa Parlamendiga. Ma arvan, et on tähtis, et sellineinstitutsioon nagu EIP peab ELi kodanikele korrapäraselt selgitusi andma.

Ma sooviksin tänada eriti hr Audy’t tema raporti eest. Ma võin anda tunnistust sellest, etta on selle raporti kirjutamiseks teinud palju isiklikke jõupingutusi. Ta osales paljudeltöökoosolekutel nii Brüsselis kui ka Luxembourgis, algatades seejuures konstruktiivsedialoogi, mida me tema eelkäijatega pidasime. Oma tänahommikusel esitusel rõhutas takahte küsimust.


Esimesest küsimustest oleme rääkinud oma eelmistes raportites, nt hr Schmidti ja hr Lipietziraportites, see on küsimus sellest, kas Euroopa Investeerimispanga kui panga üle peaksteostama pangakontrolli või -järelevalvet. Kehtivad dokumendid seda ette ei näe.Loomulikult toimub kontroll Euroopa Investeerimispanga tegevuse üle – EuroopaKontrollikoja audiitorkontroll ELi rahaliste vahendite kasutamise üle ja samuti juhatajatenimetatud ekspertidest koosneva ja vahetult juhatajatele teatava kontrollkomisjoni teostatavkontroll. On siiski tõsi, et kui soovime rakendada EIPs parimat pangatava, on soovitav, etasjatundjatest koosnev organ kontrolliks selle tava õiget rakendamist EIPs.

Teoreetiliselt näen ma kolme võimalikku lähenemisteed. Esimene on kirjas Maastrichtilepingu artikli 105 lõikes 6. See on Euroopa Keskpanga võimalus sellisejärelevalvefunktsiooni täitmiseks. Lepingus on sätestatud, et nõukogu võib ühehäälseltusaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve rolli anda Euroopa Keskpangale. See onteoreetiline mõttekäik, tegelikkuses on kaheldav, kas liikmesriigid, vähemalt praegu,ühehäälselt selle uue rolli Euroopa Keskpangale annaksid.

Teine võimalus on see, mida me oleme alustanud mitteametlikult, täpsemalt pöördunudriikliku reguleeriva asutuse poole. Hetkel on see Luksemburgi reguleeriv asutus,Louxembourgi finantssektori järelevalvenõukogu, kes Euroopa Investeerimispanga suhtesseda rolli täidab, eriti Basel II õige rakendamise kontrollimise osas.

Kolmas lähenemistee on meie põhikirjas sätestatud kontrollkomisjoni rolli tugevdamineja selle muutmine mitteametlikuks pangainspektsiooniks. Lissaboni lepingus sätestatakserevisjonikomisjoni laiendamine. Esimeseks sammuks võiks olla pangandusinspektoritenimetamine, kes tooksid kontrollkomisjoni vajaliku kogemuse, et kontrollida, kas EIPtegelikult selles valdkonnas häid tavasid rakendab.

Teine hr Audy poolt esiletõstetud küsimus on Euroopa Investeerimispanga eriline roll,mida see tema nägemuses mängiks infrastruktuuris, eriti üleeuroopaliste võrgustikeprogrammides. Nagu te juba teate, mängib EIP selles juba suhteliselt tähtsat rolli. Eelmiselaastal rahastasime me üleeuroopalisi võrgustikke kokku ligi 9 miljardi euro ulatuses. Mekasutame erinevaid vahendeid, sealhulgas oma struktureeritud rahastamisvahendeid, misvõimaldab meil võtta suuremaid riske kui üldiselt tavaks. Näiteks tegime me seda hiljutiühe Kreekas asuva kiirtee puhul. See on hea konkreetne näide kõnealuse vahendikasutamisest selleks, et julgustada erasektorit võtma kiirtee käigushoidmisel suuremaidriske.

Hiljuti töötasime me koos Euroopa Komisjoniga välja uue tagatismehhanismi, mis kataksteatud riski, ebapiisava liikluse riski infrastruktuuriüksuse käigushoidmise esimestel aastatel.Kogemused on näidanud, et esimesed neli või viis aastat on sageli kõige keerukamad. Needon aastad, millal sissetulek ei pruugi olla loodetud tasemel. See põhjustab eraettevõtjateleprobleeme. Seega, et julgustada erasektorit selliste infrastruktuuride rahastamisel hoolimatasellisest probleemist, oleme me koos komisjoniga välja töötanud uue tagatismehhanismi.

Ma lisaksin veel, et Euroopa Investeerimispank on algatanud avaliku ja erasektori partnerluseEuroopa ekspertkeskuse rajamise, et jagada riikide esindajatega oma kogemusi sellesvaldkonnas. Hr Audy, see on kindlasti valdkond, milles EIP soovib innukalt oma tegevustjätkata.

Hr Staes küsis pettustevastase poliitika kohta. Pärast mitut läbirääkimiste vooru nõudnudkonsultatsioone avaldasime oma pettustevastase tegevuskava. Mis puutub tema tõstatatudkonkreetsesse küsimusse välistamismehhanismi kohta, mis keelaks pettuses või


korruptsioonis süüdimõistetud ettevõtetel meie rahastatavates projektides osalemisejätkamist, teatame me selles tegevuskavas, et me loodame kasutada sama süsteemi, midakomisjon püüab kasutusele võtta. Kui me seda teha ei saa, mida peaksime teadma selleaasta lõpuks, ning kui me seda süsteemi õiguslikel põhjustel kasutada ei saa, võtaksimeme kasutusele oma välistamiskriteeriumid.

Energiasektori rahastamise osas oleme me Euroopa kliimamuutuste vastu võitlemisejuhiseid arvesse võttes vaadanud üle oma energiaprojektide rahastamispoliitika. Selletulemusena oleme otsustanud anda eelisseisundi sellistele investeeringutele, mis vähendavadCO2 heidet, ning see kajastub juba 2007. aasta andmetes, kuna fossiilkütuseid kasutavaelektritootmise rahastamine moodustab vaid 25% meiepoolsest energiasektorirahastamisest. Näiteks ületab 2007. aastal taastuvenergiale eraldatud summa suurelttraditsioonilisematele energiatootmisvormidele eraldatud summat.

Lõpuks, mis puutub aastatuhande arengueesmärkidesse, siis loomulikult püüame me niipalju kui võimalik tagada, et meie projektid aitaksid kaasa nende saavutamisele. Ma soovinsiiski juhtida teie tähelepanu asjaolule, et kui me sekkume väljaspool Euroopa Liitu,tegutseme me Euroopa Ülemkogu poolt meile antud konkreetsete volituste alusel.Aastatuhande arengueesmärke Euroopa Ülemkogult saadud volitustes ei käsitleta. Seepärastei ole võimalik luua nii otsest seost, kui teile oleks meeldinud.

Lõpuks võin ma hr Dillenile, kes, kui ma õigesti aru sain, mainis projekti, mida me temasõnade kohaselt rahastasime Kongo Demokraatlikus Vabariigis, öelda, et nüüd ei ole jubamitu aastat me enam Kongo Demokraatlikus Vabariigis projekte rahastanud. Meiedirektorite nõukogu on põhimõtteliselt heaks kiitnud kaevandusprojekti rahastamiseKatangas, kuid selle projekti raames ei ole veel midagi välja makstud. Laenuleping ei oleveel sõlmitud. Miks on see nii? Selle põhjuseks on Kongo valitsuse üsna õigustatud soovpidada uued läbirääkimised litsentsi tingimuste üle, et tagada Kongo riigile suurem saadavtulu, ning me peatasime ajutiselt lepingu sõlmimise, kuni on jõutud projekti elluviija jaKongo valitsuse vahelise rahuldava kokkuleppeni.

Hr president, need on vastused, mille ma saan anda sõnavõtjate küsimustele ja ma tahaksintänada veel kord parlamenti ja eriti eelarvekontrollikomisjoni suurepärase koostöö eest.

(Aplaus)

President. - Tänan väga, president Maystadt. Me oleme teile väga tänulikud teietänahommikuse siinviibimise, aruande ja eriti töö eest, mida teete Euroopa Liidu heaksEuroopa Investeerimispanga presidendina. Tänan teid veel kord ning soovin teile kõikehead!

Jean-Pierre Audy, raportöör. - (FR) Hr president, ma soovin omakorda tänada volinikku,hr Almuniat ja Euroopa Investeerimispanga presidenti hr Maystadti nende konkreetsetevastuste eest. Ma soovin tänada ka fraktsioonide raportööre, kes toetasid selle raportikoostamist.

Ma sooviksin jagada mõnda mõtet äsja peetud arutluse kohta, esiteks reguleerimiseülesandest. Ma olen veendunud, et sellise panganduse reguleerimise sisseviimine on kõigihuvides. Loomulikult ei ole mul lahendust. Mõte, et seda peaks tegema Euroopa Keskpank,näib mulle hea. See, et Luxembourgi reguleeriv asutus mängib tugevamat iseseisvat, tõelistreguleeriva asutuse rolli, võib ka olla lühiajaliseks lahenduseks. Sellest hoolimata usun ma,et Euroopa Parlament on väga huvitatud Euroopa pangandusinspektorite komiteearvamusest, kui pank seda taotleb, nagu raportis soovitatakse.


Lõpuks sooviksin ma infrastruktuuri rahastamise kohta öelda, et Euroopa Liit on selgeltristteel ja sellest rahastamisest praegu ei piisa, kuid seda võlga ei tohiks kasutadaopereerimise rahastamiseks, mis kahjuks mõnes liikmesriigis toimub. Investeeringuksoskuslikult kasutatud võlg on siiski tähtis osa majanduslikust ja sotsiaalsest tegevusestEuroopas, mis konkureerib kõigi teiste maailma majanduspiirkondadega. Ma olenveendunud, et on tulnud aeg osaliselt investeeringutega toetatud maa-alade oluliseksarendamiseks. Peavad toimuma riiklikud investeeringud, ilma milleta ei saa me lootaerainvesteeringute tegemist. See on probleem ühisest kindlustundest Euroopa Liidu tulevikusuhtes ja mul on hea meel, et Euroopa Keskpank saab pakkuda oma oskusteavet tänu omakogemustele ja inimressursi kvaliteedile.

President. - Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

Jorgo Chatzimarkakis (ALDE), kirjalikult. – (DE) Hr president, president Maystadt,hr Audy, daamid ja härrad, kõigepealt soovin ma tänada raportööri ja õnnitleda tedapõhjaliku, tasakaalustatud töö eest, mida ta on teinud. Ma õnnitlen EIPd tema tulemuslikutegevuse ja ambitsioonika äriplaani puhul. Energia ja innovatsiooni osas aitab EIP ELi temapoliitika rakendamisel. Ilma EIPta ei oleks konkurentsivõime ja uuendustegevuseraamprogramm niivõrd edukalt käivitunud.

EIP strateegia ajavahemikuks 2007–2009 näeb ette lisandväärtuse tugevdamist, riskeerivategevuse järkjärgulist suurendamist, uute vahendite kasutamist ja komisjoniga tehtavakoostöö tugevdamist. Ma kiidan selle strateegia siiralt heaks.

EIP raportööri tegevuse hindamine ja planeeritavad järgmised sammud on õiged. Me eitohi siiski unustada, et parlamendi roll on piiratud. Kuigi EIP on üks ühenduseinstitutsioonidest, teostatakse selle võimu liidusiseselt vastavalt valitsustevahelisteleeeskirjadele, mis tähendab, et liikmesriigid on selle mõjukaimad aktsionärid. EuroopaParlament on andnud oma hinnangud EIP tegevusaruannete kohta korrapäraselt alates1999. aastast ja see on arenenud lähedaseks, usaldavaks, edukaks koostöösuhteks. Eritisoovin ma kiita koostööd president Maystadtiga, mis on eeskujuks suhetele teisteinstitutsioonidega.

4. 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu)

President. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– Dan Jørgenseni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon (SEC(2007)1056 – C60390/2007 – 2007/2037(DEC)

(SEC(2007)1055 – C6 0362/2007 – 2007/2037(DEC) (A6-0109/2008);

– José Javier Pomés Ruizi raport eelarvekontrollikomitee nimel Euroopa Liidu 2006.eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament(C6-0363/2007 – 2007/2038(DEC) (A6-0091/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu (C6-0364/2007 –2007/2039(DEC)) (A6-0096/2008);


– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (C6-0365/2007– 2007/2040(DEC)) (A6-0097/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (C6-0366/2007– 2007/2041(DEC)) (A6-0093/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomitee (C6-0367/2007 – 2007/2042(DEC)) (A6-0098/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee(C6-0368/2007 – 2007/2043(DEC)) (A6-0095/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman(C6-0369/2007 – 2007/2036(DEC)) (A6-0092/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor(C6-0370/2007 - 2007/2044(DEC)) (A6-0094/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Elu- ja TöötingimusteParandamise Fondi 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0372/2007 – 2007/2047(DEC)) (A6-0111/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Koolitusfondi 2006.eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0381/2007 –2007/2056(DEC)) (A6-0114/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa KutseõppeArenduskeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0371/2007 – 2007/2046(DEC)) (A6-0110/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu AsutusteTõlkekeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0378/2007 – 2007/2053(DEC)) (A6-0124/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Haiguste Ennetamise ja TõrjeEuroopa Keskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0386/2007 – 2007/2060(DEC)) (A6-0117/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Narkootikumide jaNarkomaania Seirekeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0375/2007 – 2007/2050(DEC)) (A6-0116/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu PõhiõigusteAmeti (endine Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus) 2006. eelarveaastaeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0374/2007 – 2007/2049(DEC))(A6-0113/2008);


– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Ülesehitusameti2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0373/2007 –2007/2048(DEC)) (A6-0112/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Keskkonnaagentuuri2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0376/2007 –2007/2051(DEC)) (A6-0122/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Tööohutuse jaTöötervishoiu Agentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0377/2007 – 2007/2052(DEC)) (A6-0128/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Ravimiameti 2006.eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0379/2007 –2007/2054(DEC)) (A6-0125/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Toiduohutusameti2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0384/2007 –2007/2059(DEC)) (A6-0120/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa MeresõiduohutuseAmeti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0382/2007 –2007/2057(DEC)) (A6-0115/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel EuroopaLennundusohutusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0383/2007 – 2007/2058(DEC)) (A6-0118/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Raudteeagentuuri2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0387/2007 –2007/2062(DEC)) (A6-0123/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Võrgu- jaInfoturbeameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0385/2007 – 2007/2061(DEC)) (A6-0119/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu LiikmesriikideVälispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri 2006. eelarveaastaeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0389/2007 – 2007/2214(DEC))(A6-0126/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Eurojusti 2006. eelarveaastaeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0380/2007 – 2007/2055(DEC))(A6-0129/2008);

– Hans-Peter Martii raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Politseikolledži 2006.eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0388/2007 –2007/2063(DEC)) (A6-0121/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel kuuenda, seitsmenda,kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) 2006. aasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmise kohta (KOM(2007)0458 – C6-0118/2007 – 2007/2064(DEC))(A6-0106/2008)

(endine raportöör: Mr Stubb)


– ning Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa GNSSJärelevalveameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta(C6-0049/2008 – 2008/2000 (DEC)) (A6-0127/2008).

Dan Jørgensen, raportöör. - (DA) Hr president, ma pean alustama sellega, et tuletankõigile meelde, et me läheneme kirjeldamatult tähtsa ülesande lõpule. Kui parlamendi rollianalüüsitakse institutsioonide omade suhtes, on ehk üldiselt võimalik öelda, et meil onkolm peamist ülesannet. Me tegeleme Euroopa riikidele ja nende kodanikele õigusaktideväljatöötamisega. Me tegeleme eelarve koostamisega, st määratleme seda, mille jaoks ELifonde tuleks kasutada. Lõpuks on parlamendi roll tegutseda järelevalveorganina. Parlamenton kodanike valvekoer, kui seda niimoodi võiks väljendada. Ülesanne, mille me täna siinlõpetame, on ehk tähtsaimaks osaks järelevalveorganiks olemisel: see on osa, kus me teemepõhjaliku ülevaate komisjoni ja teiste institutsioonide tööst rahaliste vahendite haldamisel,ja viimaseks, kuid mitte vähem tähtsamaks, hindame seda tegevust liikmesriikides, kus,nagu me teame, hallatakse umbes 80% ELi rahalistest vahenditest.

Eespool öeldut arvestades, pean ma loomulikult kiitma kaasparlamendiliikmeid teistestfraktsioonidest. Täna osaleb kogu parlament raporti hääletusel. Ma usun, et meil on olnudsuurepärane koostöö eelarvekontrollikomisjonis. Ma soovin eraldi ära märkidavariraportööre, kes, ma usun, on andnud sellele tööle väga konstruktiivse panuse. Justseetõttu oleme suutnud avaldada väga tugevat survet komisjonile ja pidada sellega niivõrdkonstruktiivset dialoogi.

Lubage mul alustada paari positiivse asjaolu mainimisega. Ma käsitlen kindlasti kanegatiivseid aspekte, kuid lubage mul alustada mõne positiivse aspektiga eelmistest aastatest.Kahtlemata oleme me põllumajandussektoris vahendite kontrollimisel teinud suuriedusamme. Integreeritud finantskontrollisüsteem, ja see ei vasta ilmselt paljude Euroopakodanike vaateviisile, kes seda kõnet jälgivad, tähendab muidugi ELi põllumajandusfondidetäiesti uue ja palju tõhusama kontrollimeetodi kasutuselevõtmist. Süsteem on erakordselttõhus. Euroopa Kontrollikoda ise on seda palju kordi rõhutanud. Me juba teame, et mõneaastaga on kõik põhilised põllumajanduspoliitika rahalised vahendid selle väga tõhusasüsteemiga kaetud, mis väärib kindlasti kiitust. Viimastel aastatel oleme siiski kuulnudtugevat kriitikat teaduspoliitikaga seotud mitme probleemi kohta. Lisaks tuleks siinkohalnentida, et komisjon on võtnud meie kriitikat väga tõsiselt ja rakendanud tegevuskava,mis on taganud selle, et paljud nendest probleemidest on lahendamisjärgus. Komisjonväärib selle eest palju kiitust. Lõpetuseks, me oleme loomulikult väga rahul avalikkuse ettetoodud algatustega. Teave ELi toetuse saajate kohta nii sotsiaalfondidest kui kapõllumajanduskulutusteks on nüüd avalik. Lisaks saame me nüüd teada nõukogu jakomisjoni erinevates töörühmades osalejate nimed, mille eest see täiskogu on võidelnudpalju aastaid. Komisjon on nüüd nõustunud selle teabe avalikustama.

Tuleb öelda, et see on väga positiivne areng. Loomulikult on selge, et see protsess onhõlmanud valdkondi, mille suhtes oleme avaldanud teatud kriitikat. Kõik, kes on sedaprotsessi jälginud, teavad, et see puudutab kahte valdkonda: struktuurifonde ja välispoliitikaküsimusi, st välisküsimusi. Mis puutub struktuurifondidesse, järeldas Euroopa Kontrollikodaväga selgelt, et 12% väljamakstud vahenditest ei oleks üldse tulnud välja maksta – täpsemalt12% ehk peaaegu 4 miljardit eurot. On selge, et selline situatsioon on täiesti vastuvõetamatu.

See oli lähtekohaks ülesandele, mille me täna lõpetame. Me oleme pidanud mitmeidkonsultatsioone ning parlamendikomisjonil on olnud tihe dialoog komisjoniga. Tõsiasi,et eelarve täitmisele heakskiidu andmisega saan raportöörina oma töö nüüd lõpetada, on


juhtunud ainult tänu sellele, et oleme saavutanud mitmeid tulemusi. Komisjon on tegelikultrakendanud arvestatava hulga reforme, on näidatud, et rakendatakse 37 väga konkreetsetpunkti. Komisjon on selle vastu võtnud. Mõnes valdkonnas on selle puhul tegemistküsimusega suurema hulga ja rangemate kontrollitoimingute kehtestamisest, kui teistesvaldkondades on see küsimus kontrollitoimingute lihtsustamisest nende tõhusamaksmuutmiseks. Kõigis valdkondades on kehtestatud väga selged tähtajad. Meile on ette antudväga selged kriteeriumid selle kohta, kuidas tagasisidet anda, nii et nii meil kui ka avalikkuseloleks võimalus kontrollida, et sellel tõepoolest on positiivne mõju. Me peame meelespidama kahte asja: esiteks loomulikult tõsiasja, et 2006. aastal ebaõigesti väljamakstudraha, mis on selle menetluse all, tuleb tagasi maksta. Me oleme veendunud, et see on nüüdtagatud. Siiski on vaja samuti tagatist selle kohta, et selliseid juhtumeid tulevikus taas eiesineks. See on usutavasti niisama tähtis. Arvestades uut korda, mille komisjon on esitanud,usume, et see eesmärk on täidetud.

On ilmselge, et ainult ilusatest sõnadest ei piisa. Kuigi me oleme öelnud, et tunnustameesitatud reforme, jätkame me seda teemat ja jälgime protsessi väga hoolikalt. Seepärastsoovin ma esitada täna muudatusettepaneku, mida minu arusaamise järgi komisjon onvalmis toetama. Hr Kallas on nimetanud, et see võib olla rahuldav lahendus, kui komisjonkohtuks eelarvekontrollikomisjoniga üks kord kuus ja annaks meile võimaluse arutledaselles valdkonnas tehtud edusammude üle. See oleks mõlemale poolele väga kasulik.

Lubage mul öelda mõni sõna teise valdkonda kohta, millega meil on olnud suuri probleeme.See puudutab välispoliitika küsimusi. Täpsemalt puudutab see Iraagiga seotud küsimusi.Me teame, et EL rahastab osaliselt Iraagi ülesehitamist, selliseks tegevuseks on kindlastipalju häid poliitilisi põhjuseid. Me oleme Iraagi näitena välja toonud. Me soovime loenditkonkreetsetest projektidest Iraagis, mida EL täielikult või osaliselt ÜRO ja Maailmapangakaudu rahastab. Sellise loendi saamine on osutunud erakordselt raskeks. Selleks on kulunudmitu kuud. Informatsioon, mis meie teadmise järgi pidi loendis sisalduma, seal sellegipoolestei olnud ning me pidasime pikki arutelusid enne, kui me lõpuks, üsna hiljuti, saime selleinformatsiooni, mille me oleksime juba alguses pidanud saama. Loomulikult seetõttuoleme me nüüd lõpuks valmis selle valdkonna eelarve täitmisele heakskiitu andma.Loomulikult on kõige tähtsam küsimus selles valdkonnas: mis saab tulevikus? Iraak onlihtsalt üks näide. Mis saab teistest, enam kui 100 riigist, kus EL erinevaid tegevusi toetab?Komisjon kohustus tagama üldsuse juurdepääsu teabele lõpliku abisaaja, st toetuse lõppsaajakohta alates 2007. aastast, mida ma tunnustan ja pean väga vajalikuks.

Kõigil nimetatud põhjustel soovitan ma anda eelarve täitmisele heakskiidu. Komisjoni jaliikmesriikide asjaajamise kohta on mitmel korral esitatud kriitikat, mida võiks esile tõsta.Ma soovin öelda, et me oleme saavutanud tulemusi tänu komisjoniga peetud tulemuslikuledialoogile. See tähendab, et saame nüüd soovitada 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmist.On veel valdkondi, mille puhul me soovime, et areng toimuks veelgi kaugemale. Mesooviksime saada riiklikke kinnitavaid avaldusi, nagu siin parlamendis öeldakse, stvaatlusaluse riigi rahandusministri allkirjastatud riiklikke aastaaruandeid. Me olemearvamusel, et see oleks väga kasulik vahend ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste jasalatsemise vastu võitlemisel eri riikides. Selle kokkuvõtva sooviga tahan ma tänada teidvõimaluse eest rääkida esimeses voorus.

José Javier Pomés Ruiz, raportöör . - (ES) Hr president, tere tulemast sellele arutelule,milles osaleb peasekretär, ja muidugi tere tulemast hr Kallas. Ma ei saa tervitada kedaginõukogust, kuna näib, et neil ei ole raamatupidamisarvestuse ja eelarve täitmisele heakskiidu


andmise kohta peetava poliitilise aruteluga midagi pistmist. Ma loodan, et kui nõukogusaab pärast Lissaboni lepet presidendi, tagatakse ka nõukogu osalemine sellel arutelul.

Esmalt soovin ma õnnitleda oma kolleegi Dan Jørgenseni tema suurepärase raporti puhulja rõhutada tema poolt öeldust seda, kui hästi Euroopa Liidus asju aetakse ja kuidas sedaaasta aastalt paremini tehakse. Ta viitas mitmel korral volinik Kallase tehtud algatusele jakomisjoni tegevuse läbipaistvusele. Kaks kuud tagasi esitasin ma läbipaistvuspoliitikattoetava omaalgatusliku raporti. Komisjon, nagu ka parlament, on läbipaistvuspoliitikasedusamme teinud.

Ma soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi roll eelarve täitmiseleheakskiidu andmisel on poliitiline roll ning et me ei ole ega peakski olema raamatupidajad.See on poliitiline roll ja küsimus, millele me kodanike jaoks vastuse peaksime andma, onjärgmine: kas selle rahaga, mis parlamendil on, oleme suutnud toime tulla 2006. eelarveaastaeelarvega seotud probleemidega? Probleemidega nagu parlamendi ettevalmistusedlaienemiseks, uute liikmesriikide vastuvõtmiseks, informatsioonipoliitika laiendamine,oma töö tulemuslikumaks muutmine, enda ettevalmistamine Lissaboni lepinguks, sellespeame suurendama õigustloovat tegevust ning tegema seda parimal võimalikul viisil.

Mis on poliitiline arvamus selle kohta, kuidas me oleme toime tulnud nendefinantskohustustega? See on positiivne. Me oleme hästi toime tulnud. Ma soovin rõhutadamõnda küsimust sellest eelarveaastast. Esiteks, president Hans Pötteringi algatusel olememe algatanud poliitilise dialoogi eesistuja ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusekohta, mis siiani näis võimatu. Nüüd on see võimalik ja meie asepresident viibis arutelul,vastates küsimustele, mida parlamendikomisjon talle kohapeal esitas. Presidendi algatuselhakkab büroo tegema ka regulaarset koostööd eelarvekomisjoni jaeelarvekontrollikomisjoniga, tänan teid selle eest.

Nagu raportist nähtub, on paljud läbipaistvusega seotud aspektid parlamendis paranenud.Me oleme parandanud assistentide rolli tutvustamist. Mida sellel aastal ei ole olnud võimalikteha, on luua assistentide põhimäärus, mida me nõuame. On tõsi, et parlamendiliikmetenaon meil läinud kaua aega oma põhimääruse saamiseks. Lühidalt, me peame palumakannatust, kuid rõhutame, et me ei ole seda eesmärki veel saavutanud. 2006. aastal,vaatlusaastal, esitati 99% dokumentidest ettenähtud viisil, seega arvan, et ka see probleemlaheneb õiges suunas.

Meil on esiletulevaid probleeme ja nende lahendamiseks püüame me teha, mida suudame.Kodanikud ei mõista, miks peaks parlament asuma kolmes kohas, nad ei mõista seda egahakkagi seda mõistma, kuna seda ei ole lihtne mõista. See on veel üheks ülesandeks, milleletuleks lahendus leida pärast seda, kui nõukogu on saanud presidendi. Parlament on täitnudoma kohust ja vähendanud oma kolme asukoha kulutusi 203 miljonilt eurolt 2002. aastal155 miljoni euroni. Me oleme kulutusi kärpinud 24%, mis on hea saavutus.

Milliste probleemidega me kavatseme selle raporti kohaselt tegelema hakata? Nagu maäsja ütlesin: anda meie assistentidele kindel põhimäärus, nagu see meil endal on. Veel onseatud ülesandeks parem õigusloome. Parlament etendab palju kvalitatiivsemat osa ja talon palju suurem töökoormus seoses Lissaboni lepinguga pärast selle sõlmimist.

Lootkem, et Belgia valitsus, nüüd, kui meil on Belgia valitsus, kohtleb meidülesehituspoliitika osas veidi paremini kui seni, kuna seni on selle käsitlemine olnudkeskpärane.


Ma soovin lõpetada, öeldes, et eelarvekohustuste osas on meil olnud arukas aasta ja seetõttupalun teil hääletada selle 2006. aasta aruande poolt.

Nils Lundgren, raportöör . - (SV) Hr president, ma olen tegutsenud raportöörina seitsmepuhul nendest teistest institutsioonidest, nagu neid on kutsutud, ehk nõukogu, EuroopaKohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee,Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmani puhul.

Mul ei ole olnud tõsiseid vastuväiteid millelegi, mida ma olen vaadelnud. Küsimus on olnudtavalistes märkustes selle kohta, mida saab ja tuleks paremaks muuta. Ei ole esinenudavalikustamisi, mis võiksid nende seitsme institutsiooni puhul eelarve täitmisele heakskiiduandmise mingil moel küsimuse alla seada.

Ma soovin siiski kasutada juhust ja kõigile meelde tuletada, et eelarve täitmisele heakskiiduandmine, kohustuse täitmisele sundimine, on demokraatia toimimise jaoks olulisetähtsusega. Mul ei ole usku selle täiskogu meetoditesse kõnealuse ülesande lahendamisel,kuna mul oli täpselt sama ülesanne – vaadelda nende seitsme institutsiooni tegevust – kaksaastat tagasi ning siis, daamid ja härrad, avastasin ma Regioonide Komitees toimumas vägakoledaid asju. Ma avastasin seal toime pandud väga tõsise pettuse. Ma sain dokumendid,mida te kõik mitteavalikult lugeda võisite.

Selle juhtumi kohta viidi läbi kolm erinevat uurimist: ühe viis läbi OLAF, EuroopaPettustevastane Amet, ühe Euroopa Kontrollikoda, ning Regioonide Komitee ise viis samutiläbi sisejuurdluse. Nad vallandasid oma siseaudiitorid. Kaebuste loetelu oli lõputu.

Seepärast tegin ma loomulikult ettepaneku neil asjaoludel eelarve täitmisele heakskiitumitte anda. Ma ütlesin seda komisjonis. Sellegipoolest otsustas komisjon hääletada eelarvetäitmisele heakskiidu andmise poolt. Ma ütlesin sama siin parlamendis kaks aastat tagasi,kuid te andsite suure häälteenamusega eelarve täitmisele heakskiidu.

See näitab, et kui te peaksite hääletama täna eelarve täitmisele heakskiidu andmisel minusoovituste kohaselt, ei tee te seda nii seepärast, et mina nii ütlen, vaid ainult harjumusest.See saadikute kogu ei teadvusta oma kohustusi. See mõtleb rohkem ELi mainele. Te mõtleterohkem kodanike, valijate petmisele. Nad ei tohi teada, mis toimub. Seepärast ütlen mamärgatava kurbusega: „Jah, nüüd võib nende teiste institutsioonide eelarve täitmiseleheakskiidu anda”. Ma võin teha seda puhta südametunnistusega. Enamik teist mitte.

Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Hr president, hirmuvalitseja! Minu tänane kõne onsuunatud kõigile neile …

(President katkestas kõneleja)

President. - See on teine kord, kui te selliselt räägite. Ma jätan endale õiguse võtta meetmeidteie vastu.

Hans-Peter Martin (NI), raportöör. – (DE) Ma pean esitama näitliku õppetunni kõigileneile, kes on huvitatud sellest, kuidas poliitilisi otsuseid tegelikult tehakse, õpetlik mängtoimimise üle kontrolli kaotamisest parlamendis. Kui politoloogia tudengid või poliitikasthuvitatud kodanikud tulevikus sellest haisu ninna saavad, saab sellest klassika. Eelarveleheakskiidu andmise raportisse kirjutasime me sõna-sõnalt lõike peamiste fraktsioonideliikmete arvamusavaldustest, mis asutustesse kriitiliselt suhtusid. Näiteks on selge, etdetsentraliseerimine ja halduslik detsentraliseerimine olid üheks 1999. aastal alustatudkomisjoni reformiprotsessi peamiseks tagajärjeks, kuid komisjon ei ole siiani koostanud


uuringut või aruannet või vahearuannet sellise halduskorralduse kohta. See sisaldus siiska minu põhimõttelistes kaalutlustes.

Selle teksti autor, pr Gräßle on suure fraktsiooni liige. Tema raporti muudatusettepanekseisnes täpselt nende väidete väljajätmises. On palju teisigi näiteid, sealhulgas pr Haugipanus, mis oli samuti seotud kriitiliste märkustega ametite suhtes, rõhutades näiteks, etvaid kaks ametit on ELi toetustest täielikult sõltumatud, samas kui enamikku neistrahastatakse ainult ELi rahalistest vahenditest, see seisis ühes pr Haugi dokumentidest. Siiton see siiski välja jäetud!

Eelarvekontrollikomisjoni esimees hr Bösch teeb sageli ametite kohta väga kriitilisi märkusi,kuid mitte komisjonis. Kui see küsimus vajab kõige rohkem tähelepanu, kui selleks onsobiv aeg, kui on olemas reaalne võimalus täpselt ära näidata, et ametite puhul on asetleidnud vastutustundetu korruptsioon, et nii paljud neist on viletsas olukorras, siiskustutatakse see suurte fraktsioonide palvel lihtsalt ära. Nagu sellest ei oleks veel küllalt,seda, mida teistel lubatakse teha, mina raportöörina teha ei tohi. Niisiis, kogu seletuskirilihtsalt tsenseeritakse, mistõttu võtan ma vabaduse lugeda ette selle, mis vastasel korraltäiskogule üldiselt kättesaadav enam ei oleks.

Väljajäetud osa kõlab järgmiselt: „Detsentraliseerimine ja halduslik detsentraliseerimineolid 1999. aastal alanud komisjoni reformiprotsessi põhieesmärkideks. Tänini ei ole esitatudhinnangut sellele protsessile. Lisaks ei ole komisjon andnud selgitusi detsentraliseeritudametite loodava lisandväärtuse kohta, miks nende ülesandeid ei olnud võimalik samaväärselttäita komisjonis või, nagu paljudel juhtudel, miks üldse Euroopa Liidu tegevus sellesvaldkonnas vajalik oli.

Selle asemel on toimunud vastutustundetu korruptsioon. Veidrate poliitiliste otsuste põhjalon loodud uusi asutusi. Need uued asutused ei allu kontrollile ja on sageli kontrollimatud,enamasti ebatõhusad ja, mis kõige tähtsam, toovad kaasa märkimisväärse koormuseEuroopa maksumaksjatele.

Samal ajal on kehtestatud enneolematu hulk töötajate eesõigusi. Teiste sõnadega, komisjonireform, mille eesmärgid olid seotud vastutuse, aruandekohustuse, tõhususe, uue Euroopateeninduskultuuri ja läbipaistvuse tagamisega, on suurejooneliselt läbi kukkunud.Vastuvõetamatu segadus detsentraliseerimise ja haldusliku detsentraliseerimise poliitikason nüüd meile kõigile selge. See ei ole vastutustundlik tegevus.”

Isegi raportööril ei ole lubatud lisada seda oma seletuskirja. See sobib loomulikult sellisepoliitilise stsenaariumiga, et kui algas minu poolt komisjonile esitatud kahekümne raportiarutlus, siis alati, kui keegi teine rääkis, olid ette valmistatud muudatusettepanekud ja nendeteadmata ka tsenseeritud.

Christofer Fjellner, raportöör . - (SV) Hr president, ma alustan Euroopa Arengufondieelarve täitmisele heakskiidu andmise arutamisega. Paljud teist siin ootasid võibolla teist,pikka, põhjamaist noort meest seda tööd tegema, täpsemalt meie kolleegi Alexander Stubbi,kuid, nagu mõned teist teavad, ei saa Alexander täna siin meiega olla, kuna ta nimetatiSoome uueks välisministriks. Seepärast palus ta mul ülesanne üle võtta ja esitada täna siintema tööd ja raportit. Ma loodan, et räägin siin enamuse nimel, kui ütlen, et me olemekurvad, et Alexanderist ilma jäime, kuid et need on Alexanderi jaoks suurepärased uudisedja eriti suurepärased uudised Soome riigi jaoks.

Ma soovin siiski alustada, õnnitledes teda Euroopa Arengufondi kohta tehtud töö eest. Tööparlamendikomisjonis sujus väga hästi ning see on ühendatud komisjon, mis täna


arengufondide eelarve täitmisele heakskiidu andmist arutab. Euroopa arengufondid onloomulikult üks demokraatia ja majandusarengu edendamise vahendeid AKV riikides(Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid). Sel põhjusel on minu arvatesheameelt valmistav näha, et raha kasutatakse õigel ja vastutustundlikul viisil. 2006. aastalolid neil arvestatavad ressursid, 3 miljardit eurot kulukohustusi, millest suutsid välja makstaligi 90%.

Täna on meil hea meel anda heakskiit ja soovitada heakskiidu andmist neid arengufondehallanud komisjoni tegevusele eelarve täitmisel. See, et me selle tööga täielikult rahul oleme,ei tähenda, et ei oleks probleeme või valdkondi, millega tuleks tulevikus tegeleda. Ma soovintuua esile vaid mõned nendest. Näiteks, erinevalt eelmisest aastast, võime me nentida, etkontrollikoda ei esitanud täiesti selget kinnitavat avaldust, vaid viitas mitmele probleemile,mis olid seotud näiteks tehingute tõendusega, mis oleksid võinud olla pareminidokumenteeritud, ja erinevate delegatsioonide tehtud maksetega. Sellegipoolest soovinma tunnustada komisjoni selle eest, et ta on võtnud neid probleeme tõsiselt ja esitanudnendele probleemidele konkreetsed, õiged ja olulised lahendused.

Enamgi veel, oma aruandes rõhutame me ka kaasaegse IT-süsteemi rakendamise viivitusesttingitud probleeme. Me suhtume sellesse küsimusse tõsiselt ja loodame, et komisjon töötabsellega edasi.

Aitab haldus- ja majanduslikest aspektidest, kuna ma soovin tõstatada ka mitmeid olulisipoliitilisi küsimusi. Esiteks tõsiasi, et Euroopa Arengufondi tööd saaks muuta tunduvaltlihtsamaks, kui see oleks lisatud korralisse eelarvesse. Sarnaselt oleme veendunud, et kuimeil oleks üks finantsmäärus, mis reguleeriks kõiki olemasolevaid ja tulevasi arengufonde,teeks see samuti töö lihtsamaks.

Niipalju Euroopa Arengufondist. Ma soovin kasutada juhust, et mainida midagi tähtsatiseseisvate ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Ma tõstatan selle küsimuseosaliselt seetõttu, et olen olnud selle töö eest vastutav Euroopa Rahvapartei (KristlikeDemokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonis, kuid võimalik, et seetõttu, etraportööril, nagu me äsja kuulsime, on, tagasihoidlikult öeldes, ebaharilik arvamus ja ta eijärgi toimimisviisi, mida parlamendikomisjon on otsustanud järgida. Ma arvan, et on vägakummaline, et Hans-Peter Martin ei ole otsustanud eemaldada oma nime kõikidelt nendeltraportitelt, arvestades, et see ei ole tema arvamus, mille üle me täna siin täiskogul hääletame.

Kuid ma siiski ütleksin midagi tähtsat töö enda kohta, mõne olulise arvamuse kohta, miskõigest hoolimata selles raportis sisaldub ja mille me oleme saanud tänu edukale koostööleSotsiaaldemokraatide fraktsiooni, meie fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja LiberaalideLiidu Fraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga – sooviksin ma rõhutadaseda, et me anname eelarve täitmisele heakskiidu, kuna arvame, et kontrollikoja aruannenende sõltumatute ametite rahaliste vahendite haldamise heakskiitmise koha onpõhjendatud. Me täheldame siiski ka probleeme, millega, me loodame, tegeletakse tulevikusedasi. See puudutab eelkõige kõiki institutsioone – nõukogu, komisjoni ja EuroopaParlamenti –, kes teevad paremat tööd ametite taotluste läbivaatamisel. Ma loodan, et selleeest vastutavad kõik.

Ma naasen järgmisel aastal, kui ma olen selle küsimuse raportöör, ja loodan, et saan sedakomisjoniga põhjalikumalt arutada.

Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident . - (ET) Hr president, hr Jørgensen, raportöörid,austatud parlamendiliikmed, lubage mul tänada Euroopa Parlamenti,


eelarvekontrollikomisjoni, raportöör hr Jørgenseni ja tema kaasraportööre raporti eest,mille nad on koostanud, ja parlamendikomisjoni soovituse eest anda 2006. aasta eelarvetäitmisele heakskiit. Ma soovin tänada ka Alexander Stubbi Euroopa Arengufondi rahalistevahendite kasutamise osas eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti eest.

Vaatamata tõsiasjale, et Euroopa Kontrollikojal ei olnud võimalik andaraamatupidamisaruannete ja 2006. aasta tehingute õiguspärasuse ja korrapärasuse kohtatäielikult kinnitavat avaldust, on selle kontrolli tulemused seni parimad alates sellest, kuikinnitavate avalduste andmist alustati. Kontrollikoda tunnustas meie edusamme. Mul onhea meel öelda, et seda tunnustas ka Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon.

Selle aasta arutelu keskendub struktuurifondidele, liikmesriikide kohustustele, tagasinõueteleja korrigeerimistele ning välisabi tundlikule valdkonnale. Jõupingutusi tuleb teha kõigisnendes valdkondades. Me leiame, et tuleb korrapäraselt tegeleda järelmeetmetega, mitteainult eelarvetäitmisele heakskiidu andmise pärast, vaid ka aluslepinguga kehtestatudtingimuste ja nende tingimuste olulisuse tõttu.

Ma teen ettepaneku komisjoni liikmete või esindajate korrapäraseks osalemiseks parlamendikohtumistel, et arutada ühte sellel aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusekeskpunktis olevast kolmest valdkonnast ja esitada selle kohta raport. Nendeksvaldkondadeks on liikmesriikide kohustuste suurendamine valdkondades, kus kohustuson jagatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, struktuurifondide rakendamine javälistegevuse rahastamise järelevalve (eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide kaudutoimunud rahastamise kontrollimine).

Mais on plaan alustada tavapärast arutelu eeloleva aasta poliitilise strateegia üle minupädevuse alla kuuluvates sektorites.

Juunis peaksid struktuurifondide eest vastutavad volinikud või nende esindajad jaeelarvekontrollikomisjon hindama struktuurifondide tegevuskava järgseid esialgseidtulemusi. Esimese kvartali aruanne struktuurifondide tegevuskava kohta saadetakseparlamendile mais.

Juulis või septembris peaks välissuhete volinik või tema esindaja andma austatudparlamendiliikmetele uuemat teavet välistegevuse tõhustamiseks kõrvalepandud sihtfondide,rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu toimuva Euroopa Liidu poolse rahastamiseläbipaistvuse ja selle üle teostatavate kontrollimiste kohta.

Komisjoni 2007. aasta kokkuvõtva aruande ja 2007. aasta siseaudiitorite aruande kohtasaan anda informatsiooni juulis või septembris ning sellega seoses peaksime me jätkamaarutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise, tagasinõuete ja kontrollimiskulude üle.Komisjon avaldab aruande nende valdkondade kohta oktoobris. Aruanne annab aluseinstitutsioonidevaheliseks aruteluks vea lubatava riski teemal.

Komisjoni ametniku vastused Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitustele antakseparlamendile ja nõukogule sügisel nagu tavaliselt.

Minu kolleegid Danuta Hübner ja Vladimír Špidla on juba andnud parlamendile ülevaatetegevuskavast struktuurimeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite haldamiseparandamiseks.

Komisjon ja liikmesriigid kavandavad vajadustele kohandatud meetmete rakendamist, etvähendada mitmesuguste vigade esinemist struktuurimeetmete rakendamisel.


Mis puutub struktuurifondidesse, siis on komisjon suhtunud kindlameelselt kuludekontrollimise eest vastutavatesse liikmesriikidesse ja on vajaduse korral peatanud maksedning viinud läbi finantskorrektsioonid. Komisjon tegeleb nende meetmete tugevdamisegaja käegakatsutavate, mõõdetavate tulemuste saavutamisega.

Ühiselt hallatavates valdkondades on liikmesriigid esitanud avalduste ja audititekokkuvõtteid. Kokkuvõtteid mitte esitanud liikmesriikide puhul võetakse õiguslikkemeetmeid vastavalt asutamislepingu artiklile 226.

Liikmesriikidele esitatavad järjepidevad nõudmised nende kokkuvõtete esitamiseks igaaasta algul on hakanud vilja kandma.

Volinik Benita Ferrero-Waldner on parlamendile selgitanud Euroopa Liidu põhimõtteidIraagi rahastamisel abisummade kaudu ning on esitanud ettepanekud konkreetserahastamise kontrollimise tõhustamiseks ja rahastamise parema jälgitavuse ja läbipaistvusetagamiseks. Selle protsessi eest vastutav juhataja esitab suve jooksul parlamendile aruande.

Mõned tulemused ilmuvad juba peatselt.

Aprilli algul toimus Genfis komisjoni ja ÜRO kohtumine. Enne kohtumist toimusidparlamendiliikmete ja komisjoni esindaja vahelised arutelud ning jõuti kokkuleppele ühistesuuniste osas, mida tuleks jälgida kõikides välisesindustes selleks, et suurendada ühise töösilmapaistvust. Nii ÜRO kui ka Euroopa Komisjon otsustasid rakendada erisuuniseid jajälgida põhjalikult nende rakendamist.

Komisjon hindab kõrgelt parlamendi poolt heaks kiidetud otsuseid. Need otsused saadavadkodanikele sõnumi suhtlemisest ja rahastamisvahendite konkreetsest kasutamisest. Mepeame jätkama sama teed ja veenma avalikkust, et nende raha, mis täidab Euroopa Liidueelarvet, on heades kätes.

Ralf Walter (PSE) , arengukomisjoni arvamuse koostaja . – (DE) Hr president, daamid jahärrad, parlamendiliikmed, ma tahaksin tänada Dan Jørgenseni ja Alexander Stubbi, nendetöö ühtis täielikult arengukomisjoni eesmärkidega. Me oleme selle eest väga tänulikud,kuna me arengukomisjonis selle küsimusega väga põhjalikult tegelesime.

Euroopa Liit, Euroopa Liidu enda eelarved koos liikmesriikide eelarvetega, on kõige suuremarenguabi andja maailmas. Sellegipoolest, arvestades praegust olukorda, arvame, et sedaon ikkagi liiga vähe ning et me peaksime tegema rohkem. Me ei saa oodata, kuni toidu- jaenergiavarude nappus maailmas lahvatavad ja siis olla üllatunud, et inimesed tulevadtänavatele. Raha, mida me anname, ja nagu ma ütlesin, me juba oleme maailma suurimadannetajad, peab olema suunatud täpsemini, nii, et me teame, et see raha tegelikult jõuabnendeni, kes seda vajavad, ja et seda ei raisata ning see ei kao. Seepärast oleme pühendanudpalju energiat selleks, et kontrollida, kas fonde kasutatakse ka tegelikult kavandatudeesmärkidel. Parlament ja komisjon rõhutavad peamiselt, et 20% fondidest tuleb kasutadaelementaarse tervishoiu ja põhihariduse ning täiendkoolituse tagamisele, et rajada sellegavundament tulevikuks. Seega oleme teinud edusamme, kuid komisjon on ikka kaugelsellest, kus me sooviksime olla. Te peaksite tegema selle kallal rohkem tööd.

Me kutsusime teid üles vähendama eelmiste perioodide maksete võlgnevusi ja tõepooleston võlgnevused perioodist enne 2001. aastat vähenenud 39% võrra koostöötalituse EuropeAid ja 49% võrra Euroopa Arengufondi puhul. Need on head näitajad, kuid loomulikultsaavad need olla vaid vaheetapiks. Arengupoliitikaga seoses oleme me korduvalt märkinud,et pole mingit mõtet pidada kahte täielikult paralleelselt töötavat süsteemi, ühte Euroopa


Arengufondi ja teist arenguabi jaoks. Eelarves peaks see olema koondatud! See on nõudmine,mille me esitame praegu ning edaspidistel finantsprognooside kohta peetavatelläbirääkimistel.

Minu viimane teema käsitleb eelarveabi. Järjest rohkem annab Euroopa Komisjon riikideleüldist eelarveabi. Seda võib teha, kuid olge ettevaatlikud, et ei juhtuks nii, nagu meil juhtuspraeguste liikmesriikidega struktuurifondide osas, kus me kandsime neile vastutuse üle,kuna riigid pidid võtma vastutuse, ning siis saime teada, et süsteem ei tööta ning mittekeegi selle eest ei vastuta. Siit minu nõuanne: olge kindlad selles, mida teete juba pärisalguses.

Me oleme teiega lõpuni, kriitilised, kuid samas positiivsed. Üldiselt, siirad õnnitlusedraportööridele ja tänan teid väga koostöö eest.

Jamila Madeira, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. - (PT) Hr president, daamidja härrad, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel ning seoses eelarve haldamisega sooviksinma alustada, väljendades meie muret märkimisväärsete eelarveliste kulukohustustesuurenemise pärast ja et see koos reegli n+2 asendamisega reegliga n+3 – muutus, millemõned liikmesriigid peavad rakendama perioodil 2007 kuni 2013 – võib situatsiooniveelgi halvendada ning aeg, mis kulub rahaliste vahendite lõplike saajateni jõudmiseks,pikeneb. Siinkohal on meil tegemist poliitikaga, mis kodanikke vahetult mõjutab, näiteksEuroopa Sotsiaalfond, ning viivitustel võib fondi tõhusale ja edukale kasutamisele ollahukatuslik mõju.

Struktuuripoliitikaga seoses me nõustume kontrollikojaga vajaduse osas parandadakontrollisüsteeme selliselt, et näha ette vigu struktuurifondidega seotud projektideläbiviimisel. Põhjalikum järelevalve, tõhusamad auditid ja tõhus projektide järgiminealgusest lõpuni on vajalikud selleks, et puudused ja vead kõrvaldataks võimalikult aegsasti.Seetõttu peaks Euroopa Komisjon omama logistilist suutlikkust ja vajalikke ressursse, etmuuta tagasiside mehhanismid tõeliselt töökindlaks, ning omama piisavat ülevaadetkontrollimenetlusest.

On siiski oluline kasutada sihipäraseid näitajaid ja eesmärke, mida oleks võimalik võrreldaja, niipalju kui võimalik, koondada, et oleks võimalik analüüsida struktuuripoliitikasuundumusi, vältides umbkaudseid ja ähmaseid hinnanguid, mille põhjal nende fondidetõhusat rakendamist arvestades lõplikke järeldusi teha ei saaks.

Ma pean oluliseks mainida komisjoni poolt liikmesriikidele antud soovituse kasutada uuesstruktuurifondide määruses sätestatud lihtsustusi ajakohasust, näiteks Euroopa Sotsiaalfondiraames abisummade kasutamine kaudseteks kuludeks.

Ma soovin õnnitleda ka Euroopa Komisjoni EURESi võrgustikku investeerimise puhul jakiita heaks Euroopa töötajate liikuvuse aasta tähistamist. Nad loomulikult rõhutasid vabaliikumisega seotud probleeme, mida me kõik tunnistame ja millega ikka veel tegeleme.Mis puutub tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komisjoni analüüsitud Euroopa Liidu ametitesse,siis soovin ma neid tänada nende tehtud töö eest ja, nagu oleme näinud, saame mekokkuvõttes nende tegevusele väga positiivse hinnangu anda.

Sellegipoolest soovin ma lõpetuseks pöörata teie tähelepanu vajadusele suurendadaassigneeringut Dublini ametile, millele praegu on usaldatud ülesanne analüüsida muutusitööhõives ja ärimaailmas eesmärgiga toetada sotsiaal-majanduslikku projektiGlobaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames esitatavate taotluste hindamisekaudu. Me kõik teame, kui tähtsaks see võib osutuda. Seepärast on see väga tundlik ja tähtis


valdkond, mis vääriks Euroopa Liidult erilist tähelepanu, nimelt selle Dublini asutuseläbiviidava analüüsi abil, mis võib teatud viisil aidata ennetada võimalikku kriisi, mida mekõik võime silmapiiril aimata ükskõik millises 27 liikmesriigist.

Jutta Haug, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. - (DE)Hr president, volinik, keskkonnakomisjon oli rahul keskkonna peadirektoraadi ja tervishoiupeadirektoraadi tehtud tööga. Ma tean, et see on midagi, mida te minult väga sageli ei kuule.Tavaliselt ma kritiseerin komisjoni, kuid sel korral lähtun põhimõttest „niikaua kuni seetöötab, me seda ei paranda”. Eelarvete eest vastutavad töötajad mõlemas peadirektoraadison väga koostööaltid. Tänan teid väga.

Ma soovin tänada ka raportööri, Dan Jørgenseni. Ta on teinud ära suure töö eelarvetäitmisele heakskiidu andmise menetlusel, on esitanud suurepärase aruande ja kaasassellesse lahkesti kõik keskkonnakomisjoni järeldused 2006. aasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmise kohta. Eelarvekontrollikomisjon on seeläbi tunnustanudkeskkonnakomisjoni poolt ühehäälselt vastuvõetut. Tänan teid väga ka selle eest.

Ma võin rääkida nüüd veidi ka meie ametitest. Meie keskkonnakomisjonis olime rahul kanelja ameti, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa Toiduohutusameti, Haiguste Ennetamiseja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti töö ja eelarve täitmisega.

Kui me soovitasime eelarvekontrollikomisjonil anda 2006. eelarveaasta eelarve täitmiseleheakskiit, ei tehtud seda kergelt. Üsna vastupidi! Toimus sagedane informatsioonivahetamine juhatuse liikmetega ja komisjonis osalevate direktoritega.

Lisaks külastasid mitmed delegatsioonid meie komisjonist ameteid, et saada ülevaadetkohapealsest tegevusest. Seda enam arusaamatu oli meile, et raportööreelarvekontrollikomisjonis ei tahtnud kolmele neljast ametist heakskiitu anda täiestiuskumatutel põhjustel, eriti kuna, isegi kui need olid mõjuvad, ametid ise nende küsimusteeest ei vastuta, näiteks institutsiooni ajutiste töötajate kohta kehtivate personalieeskirjadevõi vastava ameti peakontori asukoha kohta või isegi sellest, kuidas subsidiaarsusepõhimõtet täideti. Sellistel fraasidel nagu „on toimunud vastutustundetu korruptsioon”,„veidrate poliitiliste otsuste põhjal on loodud uusi ameteid”, „need uued ametid ei allukontrollile ja on sageli kontrollimatud, enamasti ebatõhusad ja, mis kõige tähtsam, toovadkaasa märkimisväärse koormuse Euroopa maksumaksjatele” ja „samal ajal on kehtestatudenneolematu rida töötajate eesõigusi” on lihtsalt šokeerivad. Me kõik teame hästi, et peetaksekaalutletud plaani tekitada skandaal Euroopa Liidu tasandil tehtava töö kohta. Ma põlgansügavalt sellist skandaali sepitsemist.

Ametid on Euroopa haldusüksused, kuigi neil on ainulaadne olemus. Nad ei kuku lihtsalttaevast; nad ei tule komisjonil üksi lihtsalt spontaanselt pähe; nad asutatakse nõuetekohasekontrolliga regulatiivmenetluse alusel kas kaasotsustamise teel või kooskõlastatult või,olenevalt poliitikavaldkonnast, määrusega, st õigusaktiga. See tähendab, et need ametidtekitab Euroopa seadusandja, mis tähendab, et meie oleme need avantüristid, kellele viidati.Ametite eelarve on osa Euroopa Liidu enda eelarvest. Igal eelarveaastal anname meheakskiidu direktori tegevusele eelarve täitmisel. Ma olen veendunud, et ei ole töökorralduseosa, mis oleks nii hästi kontrollitud kui ametid, ning mul on sellepärast hea meel ja maolen tänulik, et komisjon on teinud lõpu sellele katsele tekitada skandaal.

Luca Romagnoli, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. - (IT) Hr president,daamid ja härrad, ma soovin kulutada mõne hetke, et rõhutada tõsiasja, et Euroopa ametite


2006. eelarveaasta eelarve täitmise osas toetame kontrollikoja poolt öeldut niikaua, kuitehingud on seaduslikud ja korrapärased.

Nagu ma transpordi- ja turismikomisjonis ütlesin, soovitan ma järgnevateks aastateks siiskisuuremat vastavust eeskirjade ja reeglitega. Meresõiduohutuse Ameti puhul tühistati 43%maksete assigneeringutest ning eelarveaasta lõpus toimus tehingute kontsentreerumine.Ma väljendasin imestust ka maksete assigneeringute madala kasutusmäära ülereostusvastasteks meetmeteks merel vaatamata parlamendi jätkuvast toetusest nendelemeetmetele.

Lennundusohutusameti puhul märgiti ka ülekantud assigneeringute kõrget määra, 40%tegevuskuludest, sama kehtis ka ülekantud liigendamata assigneeringute kasutamise kohta,mis on eelarve aastasuse põhimõtte rikkumine. Seepärast kutsutakse komisjoni üles vaatamaläbi ameti lõivude struktuur, et viia tasakaalu sertifitseerimise kulud ja tulud.

Lõpuks, Raudteeagentuuri puhul tähendab aegunud lepingute kasutamine ja olemasolevateregulaarsete lepingute ebaregulaarne pikendamine, et ei ole võimalik väita, et kõik tehingudolid seaduslikud.

Sellepärast teen ettepaneku saavutada tulevikus suuremat läbipaistvust ja täpsust;kontrollikoja märkusi arvestades teen aga ettepaneku, et parlament annaks heakskiiduametite tegevdirektorite tegevusele eelarve täitmisel.

Helga Trüpel, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. - (DE) Hr president, daamidja härrad, kultuurikomisjoni nimel tahan ma öelda, et meie eesmärk on edendada kultuurilistmitmekesisust Euroopas. Meie programm „Kultuur” jõuab kodanikeni nende elukohas,mis on meie kindlaksmääratud eesmärgiks. Me ootame riiklikelt kultuuriasutustelt vägaoskuslikku juhtimist ning ma soovin lisada, et finantsmääruse läbivaatamine parandabmeie suutlikkust suunata rahastamine ja toetus väikestele projektidele, mida kodanikudomas valdkonnas taotlevad.

See tähendab ka seda, et me peame leidma õige tasakaalu bürokraatia vähendamise japettuse ennetamise vahel, mis tähendab omakorda, et me vajame eeskirju, mis onasjakohased. Kui kodanikud, kes vajavad oma kultuuriprojektide teostamiseks väikseidsummasid, peavad täitma lõputuid taotlusdokumente, peaksime me menetlust lihtsustamaja liikuma kindlasuunaliste maksete suunas. Sel viisil leiaksime oma kultuuriprogrammideleEuroopa kodanike seas suurema tunnustuse.

Bárbara Dührkop Dührkop, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusekoostaja . - (ES) Hr president, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon otsustasavaldada arvamust selle poolt, et anda heakskiit komisjoni tegevusele selles valdkonnas javiiele tema vastutusalas olevale ametile.

Komisjoni juhtimise puhul tunneme heameelt maksete tegemise olulise suurenemise üleja loodame, et see suundumus jätkub 2007. aastal, kuigi teame, et see aasta on uueprogrammiperioodi algus ja meie kogemused näitavad, et seda eesmärki on raskem täitaning et tuleb arvestada teatud viivitusega.

Kodanikuvabaduste komisjon tervitab tõsiasja, et kontrollikoda, ma tsiteerin, „on saanudpiisava tagatise selle kohta, et 31. detsembril 2006 lõppenud eelarveaastaraamatupidamisaruanne on usaldusväärne” viie kodanikuvabaduste komisjoni pädevussekuuluva ameti puhul.


Seda öelnud, soovin ma teha mõned märkused teatud punktide kohta, mis eelarve täitmisegaseoses ei ole veel täiesti selged. Esiteks, amet Frontex, mille puhul oli eraldatud rahalistevahendite rakendamise määr madal, kuid me ei peaks seepärast pessimistlikud olema. Mepeame arvestama, et 2006 oli esimene aasta, kui amet reaalselt tegutses ning järgmiselaastal ta näitas, et suudab kulutada kogu oma eelarve.

Kodanikuvabaduste komisjoni visiit Varssavisse Frontexi peakontorisse oli väga positiivne.Seepärast loodame, et tulevastel eelarveaastatel saab selle eelarve täitmisele heakskiiduanda ilma mööndusteta, hoolimata sellest, et nõukogu ja komisjoni poolse poliitilisetulevikukava puudulikkus on selle ameti eelarvega seotud tegevuse muutnud üsnariskantseks.

Kuigi see arutelu ei ole kõige asjakohasem foorum, soovin ma seda ära kasutada, et juhtidatähelepanu sellele, et Frontexi tõhus tegutsemine sõltub selle ameti mitmekülgsestiseloomust tingituna suurel määral liikmesriikide tegutsemisest. Kui liikmesriigidasjaomaseid vahendeid kättesadavaks ei tee, ei ole Frontexil võimalik oma kohustusi täita.

Eurojusti kohta tahaksin ma lihtsalt öelda, et selle puhul on üks negatiivne asjaolu, mis onseotud rubriikide vaheliste ülekannete suure arvuga, mida tuleks paremini põhjendada.

Me oleme kritiseerinud ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ning meil on kahju, etkontrollikoda leiab, et 2005. aastal äramärgitud olukord ei ole paranenud, kui peamesilmas Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töötaja saatmist Brüsselissepikaajalisele lähetusele ilma selgelt määratletud eesmärgita.

Lõpuks soovin ma mainida CEPOLi, Euroopa Politseikolledži juhtumit. Meil on siin mõnedkahtlused. Hr Kallas, oleme palunud Euroopa Komisjonil selle eelarve täitmist põhjalikultjälgida, kuna on olemas põhjendatud kahtlus selle kohta, et see ei ole täielikult ja rangeltühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktidega vastavuses.

Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniarvamuse koostaja. - (PL) Hr president, selle aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisemenetluse osas peaksime olema rahul komisjoni tehtud edusammudega ELi fondidetõhusama kasutamise suunas, eriti ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Mõnedeliikmesriikide esitatud algatus koostada ja avaldada riiklikud avaldused, mis moodustavaduue osa ühenduse fondide haldamise protsessis, väärib samuti toetust ning teisedliikmesriigid peaksid samuti selle formaalsuse täitmise eest nii kiiresti kui võimalik hooltkandma hakkama.

Samuti on tähendusrikas komisjoni tahteavaldus jõuda kõigi kontrollikoja aastaaruandesnimetatud avalike tellimuste esitamise korra rikkumise juhtumite tuumani ja võtmatarvitusele maksete peatamise, mis järgneb tõsisele rikkumise avastamisele.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni eksperdina soovin ma rõhutadajätkuvat puudulikku eelarve planeerimist soolise võrdõiguslikkuse küsimuse osas ning makutsun veel kord üles selle aspekti arvestamisele eelarve planeerimisel ja ühenduseprogrammide rahastamisel. Informatsioon sotsiaalfondist toetust saanud soolistvõrdõiguslikkust pooldavate meetmete kohta peaks edaspidi kajastuma eelarve täitmistkäsitlevates raportites.

(Aplaus)

Ingeborg Gräßle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, volinik,ma soovin alustada parlamendi heakskiidu andmisega eelarve täitmisele ja tänada meie


raportööri ja kõiki parlamendiliikmeid, kes soovisid saavutada edusamme assistentidehüvitise osas, kuna see on avalikkuse arvates väga olulise tähtsusega küsimus, peaksimeka meie sellele olulist tähelepanu pöörama. Parlamendiliikmetena on meie kõigi huvidesleida väljapääs räpasest korruptsioonist.

Euroopa Rahvapartei on soovitanud abinõusid, mille abil oleks tulevikus assistentideteenuse hüvitamist võimalik tõhusamalt hallata. Need ettepanekud, sealhulgas selle, etliikmesriikides asuvad makseasutused peaks nimetama parlament, et tagada nende suuremprofessionaalsus, kiitis heaks suur enamus eelarvekontrollikomisjoni liikmetest. Needmakseasutused haldaksid siis ka töövõtulepinguid ja tagaksid maksude maksmise ningsotsiaalkindlustusmaksude mahaarvamise. Need muudatused kaitsevad parlamendi mainet,nagu ka punkt, mille kohaselt parlamendiliikmed ei saaks tulevikus enam oma pereliikmeidtööle võtta.

Vastavalt ELi eeskirjadele tähendab see väga olulist huvide konflikti. Sellepärast kutsunkõiki parlamendiliikmeid üles hoiduma edaspidi enda ja parlamendi kahjustamisest. Manendin murelikult, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon koos mõnede liberaalidega tahabhääletada selle lõigu vastu tekstis. Kui nad saavutavad ülekaalu, tähendab see, et me lõpetameeelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse, ilma et oleksime teinud edusamme sellesväga olulises küsimuses, ning see oleks halvim võimalik tulemus meie kõigi jaoks, kunareipa suhtumisega „jätka samas vaimus” ei pääse me mööda viimasest kontrollikojaaruandest assistentide hüvitise kohta.

Mis puutub parlamendiliikmete assistentide hüvitisse, oleme koos otsustanud, et tahamepüsida arvamusel, et see ei ole imerohi. Ma soovitan teil kõigil lugeda peene trükiga lisainfot.See on ikka veel otsustamata, mis tähendab, et öelda, et parlamendiliikmete assistentidehüvitis aitab meil lahendada kõik probleemid, on lihtsalt vale ning see on avalikkuseleesitatav vale.

Ma sooviksin öelda veel viimase asja komisjoni eelarve kohta. Volinik, see läks napilt, ningma loodan, et teie kolleegid on toonud teile ühe napsu, kuna olete selle välja teeninud.Tänan teid väga eduka koostöö eest!

Paulo Casaca, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Hr president, komisjoni asepresident, masooviksin samuti tänada kõiki raportööre ja ka kõiki minu sotsialistidest kolleege ning kakolleege teistest fraktsioonidest, kes osalesid selles heakskiidu andmise menetluses ningkes andsid oma suure panuse selle lõpetamiseks. See on just see Euroopa Parlamendigaseotud küsimus, mida ma soovin kommenteerida. Ma soovin öelda, et mulle tundub selge,et siseauditi aruandest tehtav peamine järeldus on, et parlamendiliikmete assistentidetasustamissüsteemis on tõsised puudujäägid. Puudub igasugune kahtlus, et see nõuabassistentide põhimääruse vastuvõtmist ja makseid käsitlevate finantsjuhtimise ülesanneteüleandmist Euroopa Parlamendi haldusorganitele.

Järgmisel parlamendi ametiajal on hädavajalik, et mitte ainult parlamendiliikmetel onpõhimäärus, vaid et ka nende assistentide töö oleks reguleeritud ja rahastatud Euroopainstitutsioonilise raamistiku kaudu, mis ei anna võimalust õigustada riiklikult rahastatudvabatahtlikku pensionisüsteemi jätkuvat toimimist ning muudab reisikulude ja muudeüldkulude korra selgemaks. Nõukogu peab selle küsimuse poolt hääletama ja ametikohtadeosas selguse looma. On samuti tähtis, et parlamendiliikmetele tagataks parimadtöötingimused, pidades samas meeles vajadust alluda täieliku läbipaistvuse ja ranguseeeskirjadele, täielikus kooskõlas ühiskonna suhtes kehtivate üldeeskirjadega.


Ma soovin kutsuda üles eriti oma kolleege Euroopa Rahvaparteist (Kristlikud Demokraadid)ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist mitte tõkestama seda reformiprotsessi. On vägaoluline, et me jõuaksime assistentide põhimääruse suhtes parlamendis üksmeelele ja et seepõhimäärus oleks selge ja reguleeriks küsimust, mis on tarbetult kaasa aidanud meieinstitutsiooni usaldusväärsuse kadumisele. Selle saavutamine on ülimalt tähtis ning mevajame selleks kõigi toetust.

Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Hr president, ma sooviksin alustuseks tänadakõiki raportööre, kes on andnud oma panuse eelarve täitmisele heakskiidu andmisemenetlusele. Ma sooviksin kasutada minule antud kahte minutit, et arutada hr Jørgensenikoostatud komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruannet. Kontrollikoda avaldasselle aruande 2007. aasta novembris ja aruanne oli tunduvalt parem kui eelmistel aastatel,tänu sellele, et sel korral tuuakse aruandes ära protsendid. Seda tuleks jätkata ka edaspidi.Kui aruanne avaldati, näis, nagu oleks komisjon triumfeerinud. Aruanne ei ole veel kunaginii hea olnud. Kontrollikoda kiitis heaks 44% komisjoni kuludest. Pean ütlema, et eitundnud, nagu oleks aeg rahulolus lõõgastuda ja öelda: „See on parim, mida oleme kunagiteinud”. Ei, me võime teha palju paremini.

Torkab silma, et komisjon eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmiste otsustestegelikult ignoreeris parlamendi soovitusi. Mis on viimase kolme aasta jooksul olnudparlamendi jaoks tähtis? Riiklikud avaldused. Mida ütleb komisjon? Me ei austa riiklikkeavaldusi. See on liig. Enamgi veel, riiklikud avaldused on lisatud finantsperspektiivi jainstitutsioonidevahelisse kokkuleppesse. Õnneks on komisjon oma eksisamme kahetsenudning nüüd see toimub.

On ka teine küsimus. Volinikud ei saa anda peadirektorite avaldustele kaasallkirja. Seetekitab minus hämmeldust. Me võime võtta volinikke eelarvekomisjoni, nagu näeb ettekomisjoni ettepanek, ja korrapäraselt kuulda nende arvamust edasiminekust, kuidparlamendi suhtes allkirjaõiguslikud nad ei ole. Kuidas seda õiguslikust seisukohast seletada?Ma võin öelda ainult seda, hr president, et me loodame, et järgmine aasta on isegi parem.Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon võtab omaks konstruktiivse seisukohanendes küsimustes, nagu ta on seda ka eelnevalt teinud.

Mogens Camre, fraktsiooni UEN nimel. – (DA) Hr president, üheksandat korda on mulolnud võimalus osaleda menetluses, millega parlament annab heakskiidu komisjoni,nõukogu, Euroopa Parlamendi ja teiste ELi organite raamatupidamisarvestustele. Jälle kordoleme me ka sel aastal avastanud eeskirjade jämedat rikkumist. Olukord oli eriti halbstruktuurifondide rahaliste vahendite haldamisega komisjoni poolt, kus ligi 4 miljarditeurot (peaaegu 30 miljonit Taani krooni) maksti välja ebaõigesti. Aja kokkuhoiu mõtteskeskendun ma sellele küsimusele.

Taas kord ütleme me ka sel aastal, et midagi on valesti, ning taas kord kinnitatakse meile,et asjad paranevad. Me oleme saanud selliseid kinnitusi igal aastal, kuid selline olukordkestab, kuna kogu tugisüsteem on niivõrd keerukas, nii ebamõistlik ja nii keeruline hallata.Eelarvekontrollikomisjonis tõstatasime me keskse küsimuse: milline on liikmesriikidevahelise raha väga suurte ümberjaotamiste mõju Euroopa Liidule tervikuna? Toetust saanudriikides nähtavaid märke olukorra paranemisest ei ole. Järgmisel aastal on nad jällemahajäänud ning saavad taas abi. 15 vanast ELi liikmesriigist on Kreeka, Hispaania, Portugalja Iirimaa saanud toetust igal aastal. 11 liikmesriiki, kõik vanad liikmesriigid, maksavadkinni kogu vahe. Loomulikult saavad toetust kõik uued liikmesriigid.


Riigid, mis rakendavad majandusreforme ja töötavad tulemuslikult ning kus kodanikudon valmis maksma kõrgeid makse, peavad maksma riikidele, kes ei reformi oma vananenudsüsteeme või nõuavad eriti kõrgeid makse. ELi toetuspoliitika seisneb suures osas mittemillegi tegemises! Milleks viia läbi reforme, kui on võimalik saata arveid selle mittetegemiseeest teiste riikide kodanikele? Kogu ümberjaotamispoliitika on rumalus. Mitte ainult seetõttu,et mitmed miljardid jõuavad valedesse kätesse, vaid toetuse idee ise on puudulik, kunatasustab riike, kes ei rakenda reforme, ja karistab neid, kes seda just teevad, riike, keda ELvajab. EL saaks oma ülesandeid täita 15% jooksvast eelarvest! Lisaks ei oleks meil selliseidmajandusskandaalide juhtumeid. Sellepärast kavatsen mina isiklikult hääletada komisjoniraamatupidamisaruannetele heakskiidu andmise vastu.

Ma soovin kasutada seda võimalust tänada oma kolleege eelarvekontrollikomisjonist nendemahuka põhjaliku töö eest.

Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr president, volinik, daamid ja härrad, mapiirdun oma sõnavõtus komisjoni ja parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega.

Mis puutub komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisesse, seisame silmitsiprobleemidega, mida on küllaldaselt selgitatud, eriti raportööride poolt: asjaolu, etkontrollikoja aruandes esitati palju struktuurifondidega seotud probleeme, et 12% ei olekstegelikult pidanud välja maksma (4 miljardit eurot, mis on väga suur summa), ning seosesvälissuhetega muu hulgas asjaolu, et koostöö ÜROga kulgeb viletsalt ja ebakindlalt. Needon probleemid, mida oleme arutanud.

See oli oluline heakskiidu andmine, kuna see oli viimane selline enne valimisi. Järgmineheakskiidu andmine toimub järgmisel aastal, kuid see toimub valimiste-eelsel perioodil.Seepärast oli see oluline heakskiidu andmine ja me oleme pidanud nõudma dialoogi. Mulon hea meel, et me tegime seda väga konstruktiivselt, fraktsioonide kaupa. Tõsiasi, et meoleme volinike Špidla ja Hübneriga kaks korda arutelu korraldanud ning et meie,hr Jørgensen, hr Mulder, pr Gräßle ja mina, oleme ühise kirja kaudu saanud komisjoniltteavet, on viinud suurepärase tulemuseni. Ma loodan siiralt, et järgmisel aastal saavutameme veel parema tulemuse.

Parlamendi osas soovin ma keskenduda kahele põhiprobleemile. Mis puutub assistentidepõhimäärusesse, siis on meil siseaudiitori teostatud siseaudit. Ma pean teda usaldama, seeon suurepärane dokument. Ma ei saa ikkagi aru, hr president, miks teie ja büroo ei ole sedaauditit avaldanud. Seda on praegu saladuses hoitud, kuid see ei ole vajalik, kuna meie,parlamendina, oleme alati palunud selle auditi läbiviimist ja uurimise teostamist sekretariaadihüvitiste haldamise kohta. Ma olen kindlalt veendunud, et me peame seda põhimäärustrakendama. Ma olen esitanud mitmeid muid muudatusettepanekuid hr Pomés Ruizi tekstitugevdamiseks. See peaks toimuma dialoogis parlamendiga, kuid eelkõige dialoogisnõukoguga, sest kui lähitulevikus pöördume nõukogu poole probleemiga, mida ta ei suudapüsivalt jälgida, siis ei ole me jõudnud sinna, kus me peaksime olema. Seepärast peab sedategema dialoogis komisjoni ja nõukoguga.

Viimane probleem, mida ma soovin ära märkida, on see, et vabatahtlik pensionifond teebmind väga murelikuks. Esiteks suureneb aktuaalne eelarvepuudujääk ning teiseks soovinma ka, et vabatahtlikus pensionifondis osalejate nimekiri lõpuks avaldatakse.

Umberto Guidoni, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Hr president, daamid ja härrad,kogu parlament ja kõik minu kolleegid on rahul edusammudega, mis on tehtud Euroopaassigneeringute tõhusamal kasutamisel. Me ei saa hoiduda nimetamast, et suuremaid


puudusi siiski esineb. Komisjon peaks algatama rikkumismenetlused ja trahvid liikmesriikidesuhtes, kes ei kohalda või vaid osaliselt kohaldavad struktuurifonde reguleerivaid määrusi.Liikmesriigid peavad avaldama kogu informatsiooni korrektsioonide ja tagasinõudmistekohta, eriti algava finantsperioodi osas.

Komisjon peaks esitama parlamendile hinnangu erinevatest riikidest saadud aastaaruanneteõigsusele, mis esitatakse sekkumisvaldkonna ja erinevate poliitikasuundade kaupa. Kõigetähtsam valdkond on struktuurifondid, kus on ikka veel märkimisväärne hulk ehk 12%ebasobivaid tagasimakseid.

Komisjon peab selgitama, kuidas ta tagab selle raha tagasinõudmise, eriti juhul, kui projektidei ole pakkumismenetluse kasutamise teel heaks kiidetud. Liikmesriikide suhtes, kes ei viiläbi vajalikke kontrollimisi, tuleb kasutada kiiremaid ja tõhusamaid maksete peatamisemenetlusi.

Küsimus, mida ma tahaksin rõhutada, kuna see tundub mulle selle eelarve suurimapuudusena, on välistegevus: selle kohta puudub piisav informatsioon, kuigi sellega seotudprojektid saavad kasu mitmetest Euroopa Liidu meetmetest. Komisjon peaks tagamasuurema läbipaistvuse eelkõige Euroopa Liidu rahastatavate projektide osas, mis 2006.aastal suunati Iraagi ülesehitamiseks; näiteks peaks ta projektid loetlema, kirjeldama nendesisu, märkima ära eeldatavad kulud ja asjaomased asutused.

Selline informatsioon on antud, kuigi hilinenult, kuid ma ei arva ikka veel, et see on piisav.Ma arvan, et selliste fondide kasutamise puhul peaksime kaalutlema võimalust kasutadaEuroopa Ülesehitusametit, mida parlament on ka eelnevalt rõhutanud.

Ma tulen nüüd kiiresti parlamendi tööle heakskiidu andmise juurde. Esiteks on raportööritõstatatud küsimus kolmest asukohast, mille puhul tuleks finantseerimiskuludele lisadakeskkonnakulud. Lõpetuseks, siseaudit assistentidega seotud kulutuste haldamisest. Maarvan, et oli vale hoida seda konfidentsiaalsena, kuna see on põhjustanud ajakirjandusesterve rea artiklite ilmutise, mis mõjuvad häirivalt parlamendi läbipaistvusele janõuetekohasele toimimisele. Sellel põhjusel palume me selle siseauditi avaldamist.

Jeffrey Titford, fraktsiooni IND/DEM nimel . – Hr president, piiratud ajaga, mis mul onselle mahuka raporti kommenteerimiseks, soovin ma teha kaks märkust. Esiteks, see sisaldabpalju sisutühje kulunud väljendeid paberitööst, mida parlamendisaadikud peaksid esitama,et tõendada parlamendisaadikute assistentide hüvitisnõudeid. Hiljutiste sündmuste valguseson täiesti selge, et praegu kehtiv kord on täielikult ebapiisav, kuna paljud parlamendiliikmedseda järjepidevalt jämedalt rikuvad. Enamgi veel, on sama selge, et puudub tõsine kavatsusmidagi nende rikkumiste suhtes ette võtta – nagu ma aru saan, süsteem enne uue parlamendikokkutulemist 2009. aasta sügisel ei muutu. Seepärast ei saa ma aruande kriitilist tooniüldse tõsiselt võtta.

Teiseks juhin ma parlamendiliikmete tähelepanu üsna pahaendelisele aruande punktile55, mis näitab, et aastast 2008 võib Euroopa Liidu eelarvest Euroopa erakondi rahastadakuni 85% ulatuses. Seejärel tuuakse välja, et selline kõrge toetus toob kaasa lisavastutusenende tegevuse eest. Teiste sõnadega, EL rahastab erakondi ning ka kontrollib nendetegevust.

See annab isegi rohkem tõestust demokraatia allakäigust Euroopas, mille tekitab järjestenam totalitaarne Euroopa Liit. Demokraadina ma põlastan seda ja need, kes seda toetavad– häbi teile.


Ashley Mote (NI). – Hr president, on õige teavitada parlamenti ja EuroopaInvesteerimispanka, kelle raamatupidamisaruandeid täna hommikul läbi vaadatakse, etnende British Broadcasting Corporationile – mida tänapäeval teatakse nime all BrusselsBroadcasting Corporation – antud sooduslaenude suhtes, mille väärtus on 200 miljoniteurot, viib nüüd Briti politsei läbi kriminaaljuurdlust. BBC on esmapilgul silmitsi omakuningliku harta rikkumisega, eriti päevasündmuste mittetasakaalustatud ja ebaobjektiivseedastamise tõttu.

EIP väited selle kohta, et need laenud ei ole BBC toimetuse poliitikat mõjutanud, ei olelihtsalt usutav. Aastatepikkune uurimine, mida teostas eeskätt lord Pearson ja milleks tategi märkimisväärseid kulutusi, on välja selgitanud, et EIP on BBC ELi nimel ära ostnud.Seetõttu näib, et BBC tippjuhid peavad end seadusest kõrgemal seisvateks. Peatselt näeme,kas Scotland Yardi politsei sellega nõustub.

Gabriele Stauner (PPE-DE). – (DE) Hr president, daamid ja härrad, ma piirdun teisteinstitutsioonide tööle heakskiidu andmise raportiga ja tänan raportöör hr Lundgrenitkoostöö eest.

Seoses institutsioonidega tahaksin ma esiteks juhtida tähelepanu sellele, et me peamelõpuks leidma nende tegevusele heakskiidu andmisele õigusliku aluse ning see kehtibeelkõige nõukogu kohta. Praegune tegevus, kus parlament võtab endale ülesandeks andanõukogu peasekretäri ja teiste institutsioonide tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu, eiole sätestatud finantsmääruses ega ole kooskõlas asutamislepingu artikliga 274.

Eeskätt sellistes tundlikes valdkondades nagu eelarvekontroll, ei ole viide 1970. aastatestpärinevale suulisele kokkuleppele enam asjakohane ning see on vastuolus õigusliku selguseja õigusliku tõe põhimõttega. Seepärast kutsume komisjoni üles esitama 2008. aastaseptembris sobiv ettepanek selle puuduse kõrvaldamiseks. Seepärast palun, et kõikparlamendiliikmed toetaksid meie muudatusettepanekut nr 1 nõukogu tööle eelarvetäitmisel heakskiidu andmise kohta.

Nüüd käsitlen ma taas ühise välis- ja julgeolekupoliitika kulusid. Suurima võimalikuläbipaistvuse saavutamiseks on hädavajalik, et tulevikus ei annaks nõukogu järele kiusatuseleeelistada halduskulusid nendele kuludele.

Sellel, nagu igal aastal, on institutsioonide ehituspoliitika valdkond, mille puhuleelarvekontroll on oma vaeva väärt. Võtame näiteks kontrollikoja, kes isegi ei vaevunudoma maja juurdeehituse suhtes hankemenetlust korraldama ega pidama selle lepinguteüle läbirääkimisi, ehkki ta ise rahastamise eest vastutab.

Ma soovin võtta taas kõne alla lepingute sõlmimise korra. On mõeldamatu anda meiekodanikele mõista, et iga väike omavalitsus, kes soovib sõlmida lepingu rohkem kui 200 000euro väärtuses, peab korraldama pakkumismenetluse üle kogu Euroopa, kui institutsioonidise lepingute sõlmimise korda ei järgi.

Lubage mul öelda veel viimased sõnad Euroopa Kontrollikoja kohta. Ma kahetsen väga, etmeie aruande kohaselt peab kontrollikoda olema moodustatud Euroopa Keskpanga mudelijärgi. Ma kardan selle institutsiooni taasriigistamist, mis tuleks hoida eemal liikmesriikidepoliitilisest mõjust.

Herbert Bösch (PSE). – (DE) Hr president, tahaksin algatuseks tänada kõiki, kesvalmistasid ette selle tähtsa 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja toetasidmeie raportööri.


See on võib-olla kõige tähtsam eelarve täitmisele heakskiidu andmine selle ametiaja jooksul.Me teame probleeme ning meil on veel aega need probleemid lahendada. Siinkohal soovinma anda edasi meie erilised tänusõnad Euroopa Kontrollikojale, kelle aruande usaldatavussuureneb aasta-aastalt. Oleks hea, kui kontrollikoda suudaks aeg-ajalt seista vastu ahvatluselekalduda populismile. Meil on meeles hobusekasvatuseühingud ja golfiklubid ning kõiknendega seonduv. Need hinnangud olid pigem poliitilised kui ühele kontrollikojaleväärilised.

Ma sooviksin tänada Euroopa Komisjoni, kes kõnealuse parlamendikomisjoni sõnakaraportööri surve all pidas meiega läbirääkimisi rangete järelmeetmete rakendamise kohta.Volinik Kallas on juba rääkinud sellest, kuidas me eelolevatel kuudel jätkata tahame.Liikmesriikide esitatavad riiklikud avaldused on tähtsad. Nõukogu, nagu me näeme, tänasiin ei viibi, nad ei pööra tähelepanu sellele, kuidas nende maksumaksjate makse kasutatakse,seega peame meie seda tegema.

Me oleme struktuuripoliitikas edu saavutanud. Volinik Kallas, meil on jätkuvalt raskusivälispoliitikas. Esimesel korral pöörasime me tähelepanu sellele, et seda välispoliitikatpiisavalt ei jälgita, kuigi me kulutame sellele miljardeid. Rahvusvahelises finantsmaailmason tavaline, et hääleõigus antakse vastavalt kohustusele teha sissemakseid. Kui EuroopaLiit panustab näiteks rohkem kui 40% Iraagi ülesehituseks, sooviksin ma, et meil oleksrohkem kui 40% osavõtu- ja kaasotsustamisõigus. Seega on veel pikk tee minna, siin onveel palju ära teha.

Täna hääletame me heade raportite üle ning praegu on küsimus neile väärilise toetuseandmises.

Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Hr president, tahaksin algatuseks tänada raportööreja eelarvekontrollikomisjoni esimeest suurepärase töö eest. Praegu on meie eeskolmkümmend 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportit. Kõige tähtsamneist on komisjoni käsitlev raport, mis on seotud 97% ELi eelarvest. Ülejäänud on seotudELi teiste institutsioonidega ja iseseisvate ametitega.

Minu arvamuse kohaselt tuleks parlamendi tegevuse tulemuslikkust eelarve täitmiseleheakskiidu andmisel parandada. Eelarvekontrollikomisjon ei saa olla kontrollikoda jaraamatupidamisettevõte. Füüsiliselt on võimatu viia läbi administratsiooni ja 30 üksuseraamatupidamisaruannete üksikasjalikku kontrollimist. Parlament peab usaldama alaasjatundjaid ja teiste ametiasutuste arvamust. Tähtsaimad neist on Euroopa Kontrollikoda,asutusesisesed järelevalveorganid ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

Isegi raamatupidamisaruannete täpne üksikasjalik läbivaatamine annab eeldatava ilmsetäpsusega tulemused ning see ei muuda tulemust kuigivõrd usaldusväärsemaks. Puudubotsene seos selle vahel, kuidas eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, jakoostatud raportite arvu vahel. Vastupidi, kui parlament annab heakskiidu konkreetseüksiku ameti eelarve täitmisele, on see väga tugev kinnitus sellele, et raamatupidamisaruandeja haldamisega tegeleti väga hoolikalt.

Kui parlament tõepoolest soovib tugevdada oma rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmiseprotsessis, peab see oma tegevuse läbi vaatama. Vastasel korral on eelarvekontrollikomisjontööga üle koormatud.

Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Hr president, hr Jørgenseni raportis onkontrollikoja arvamust järgides esitatud küllaltki õige kaalutlus ühise põllumajanduspoliitikarahastamisprobleemidest ja eriti tõsiasjast, et mõnedel toetuse saajatel ei ole


põllumajandusega midagi pistmist. Golfiklubid, kriketiklubid, ratsutamisklubid, pargid –need võivad majanduslikult õitseda, kuid mitte põllumajanduspoliitikale mõeldud rahalistevahendite abil.

Sel pärastlõunal arutame parlamendis toidukriisi ja toiduainete hinnatõusu ning kindlastion üheks kriisi tekkimise põhjuseks see, et ELi fonde, mida tuleks kasutada põllumajandusetoetamiseks, kasutakse täiesti teistsuguste ettevõtete toetamiseks, kes tulevad suurepäraselttoime ka ilma selle abita. Seepärast toetan täielikult hr Jørgenseni raporti lõigetes 99 ja100 nimetatud järeldusi, mis viitavad vajadusele muudatusteks ühise põllumajanduspoliitikarahastamisel, et tagada abi jõudmine ainult reaalselt põllumajandusega tegelejatele, neile,kes kasutavad maad põllumajanduslikel eesmärkidel, ning need muudatused tuleb tarvituselevõtta nii ruttu kui võimalik.

Paul van Buitenen (Verts/ALE). – (NL) Sooviksin tsiteerida meie aja kõige õpetatumatmeest, hr Einsteini. Ta ütles: „Maailma on ohtlik paik elamiseks, mitte nende inimestepärast, kes teevad kurja, vaid nende pärast, kes vaatavad pealt ja seda teha lubavad”. Nii onpraegu ka siin parlamendis. Juba aastakümneid teame, et assistentide hüvitise, reisikulude,üldkulude hüvitise, päevarahade, töörühmadele ja poliitilistele rühmitustele ettenähtudrahaliste vahenditega on toimunud palju lubamatuid rikkumisi. Ma loodan, et parlamentvõtab enne 2009. aasta valimisi viimaks ometi midagi ette ning et need ei oleks vaid tühjadlubadused, nagu eelnevatel aastatel. Selle ootuses tõepoolest usun, et peaksime eelarvetäitmisele heakskiidu andmise edasi lükkama. Mulle tundub, et iseenda tegevusele heakskiiduandmisega me valijate hulgas poolehoidu ei võida.

Esko Seppänen (GUE/NGL). – (FI) Hr president, Euroopa Komisjoni asepresidendi SiimKallase juhtimisel on tehtud ära suurepärane töö Euroopa Liidu raamatupidamisaruanneteavatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel. Üleskutse avalikustada ELi otsemaksed vääriberaldi tunnustamist. Minu kodumaal Soomes on riiklikud toetused siiski kaks kordasuuremad kui ELi abi. Kahjuks ei anna informatsioon ELi abi saajate kohta kogu tõdeotsemaksetest.

Eelarvekontrollikomisjoni survel on komisjon edendanud raamatupidamisaruanneteläbivaatamisviisi ja on lubanud teha rohkem jõupingutusi valedel põhjustel tehtud maksetetagasinõudmiseks. Tänu raportööride ja variraportööride tööle on samuti kättesaadavparem informatsioon välistegevuse rahastamise kohta.

Loodan, et tulevikus rakendatakse ranget suhtumist ka üleeuroopaliste erakondade tegevuseja eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamisse vastupidiselt sellele, mida me tavaliseltparlamendi tegevuse põhjal järeldada võime.

Jens-Peter Bonde (IND/DEM). – (DA) Hr president, oleme käinud ELis pika tee suuremaavatuse saavutamisel ja pettustevastases võitluses. Kui mind 1979. aastal esimest kordavaliti, olid fraktsioonide esimehed teenäitajateks rahaliste vahendite kasutamisel. Esmaltparlamendi kinnimakstud juhiga limusiin ning seejärel kasutati samaks reisiksparlamendiliikmete rahalisi vahendeid reisimiseks äriklassis, millele lisandus ka väikelisakulu! Tänapäeval on esimehed teenäitajateks korra jalule seadmises. Pikk tee on siiskiveel käia ja meid on mõjutanud enamuse otsus siseauditi raportit avalikuks mitte teha.Kuidas saame olla teiste eestkostjateks, kui me ei julge iseenda probleemidega tegeleda?Suurtel fraktsioonidel on raske vastutuskoorem, kuna hääletusprotsent järgmistelparlamendivalimistel võib langeda alla 40% ja seega valimiste õiguspärasust nõrgendada.


Ma lootsin, et ühel päeval saan ma hääletada aastaaruannete kogumiku poolt, kuna ei oleenam midagi kritiseerida. Suured fraktsioonid soovitavad taas komisjoniraamatupidamisaruandeid pimesi heaks kiita, kuigi meil ei ole ikka veel nendekontrollimiseks neile täielikku juurdepääsu. Mida saaks audiitor öeldaraamatupidamisaruannete kohta, kui tal ei oleks juurdepääsu kõigile lisadele? 14 aastatjärjest on kontrollikoda teatanud, et nad ei saa tõestada raamatupidamisaruannete aluseksolevate tehingute õigsust ning seetõttu pean ma kahjuks 29. aastat järjest taas eelarvetäitmisele heakskiidu andmise vastu hääletama.

Ma sooviksin siiski tänada oma kaasparlamendiliikmeid eelarvekontrollikomisjonis ja teisipaljude aastate jooksul tehtud ühisalgatuse eest puhastada EL korruptsioonist. Oma tegevusealgul, eelarvega tegelemise ajal, kohtusin inimesega, keda kutsuti Kooritud Piimaks. Talleeraldati 1,3 miljardit Taani krooni ja ta oli sellega suurim ELi rahalise toetuse saaja. Ma eisaanud isegi statistilist analüüsi näiteks selle kohta, kui palju suurimad rahalise toetusesaajad toetust said. Alates järgmisest aastast tehakse Interneti teel avalikuks kõikpõllumajandustoetuse saajad. Neli aastat tagasi olid komisjoni töörühmad rangelt salastatud.Nüüd võime me Internetis näha, kes on need konsultandid, ning seda tänu meie ühiselesurvele. Lisaks oleme leidnud toetust komisjonis hr Kallase poolt. Ma soovin väljendadaoma tänu selle eest. Kui ma lahkun Euroopa Parlamendist 9. mail, hakkan puudust tundmanendest, kellega koos töötasin. Tänan teid, daamid ja härrad! Oleme käinud ära pika tee,kuid ei ole veel eesmärki saavutanud. Ma olen siiski kindel, et te jätkate seda tööd.

Daniel Hannan (NI). – Hr juhataja, 1944. aastal tegi Friedrich Hayek ettenägeva märkuse,et regulaarne tehniliste ülesannete delegeerimine erinevatele asutustele on esimene samm,mille kaudu demokraatia oma võimu loovutab.

Kolleegid peaksid endalt küsima, kui palju demokraatlikku kontrolli erinevate Euroopaasutuste üle rakendatakse. Me võime saata ootamatu komisjoni neid külastama võiväljendama üldist arvamust nende mandaatide kohta, kuid üldiselt seisneb parlamendi rollhääletamises vajaliku käibe poolt, igal aastal ja tingimusteta. Seega juhib Euroopa Liituseisev masinavärk.

Ausalt öeldes ei ole nii ainult siin. Paljudes liikmesriikides, sealhulgas ka minu kodumaal,toimub sarnane protsess, kus valitud esindajad on oma volitustest loobunud. ELi teebebatavaliseks see, et nendel erinevatel asutustel on väga nõrk õiguslik alus. On tõsi, et needorganid oleksid olnud volitatud Euroopa põhikirja alusel. Kuid see põhimäärus, näib, etsellele seadusandlikule kojale on seda aegajalt vaja meenutada, lükati valimisel tagasi.Seepärast on paljud need asutused – inimõiguste amet, kaitseagentuur, välispiiride agentuurja teised – paremal juhul reguleerimata ja halvimal juhul ebaseaduslikud.

Kui soovite nende staatust õiguspärastada ning neile vajaliku mandaadi luua, pangepõhimäärus rahvahääletusele, nagu olete lubanud. Pactio Olisipio censenda est!

Esther De Lange (PPE-DE). – (NL) Hr president, täna on parlamendi tööst eelarvetäitmisele heakskiidu andmisel juba palju räägitud. Seepärast soovin piirduda märkusegaselle kohta, et endise assistendina loodan, et assistentide põhimäärus, mille üle siin on jubaüksikasjalikult arutatud, saab teoks, kuna ausalt rääkides jätavad praegused eeskirjad liigapalju tegutsemisruumi. See on probleem. Paljud parlamendiliikmed kasutavad seda õigesti,kuid sellist käitumist praegu tagada ei ole võimalik. Seepärast tuleb reegleid karmistadaning parlamendi teenistused peavad võtma järjekindlamaid meetmeid juhtudel, kui eeskirjuei kohaldata nõuetekohaselt. See on valdkond, milles meie teenistused on mõnikord,sealhulgas ka minevikus, vigu teinud.


Samas sooviksin ma erilist tähelepanu osutada komisjoni tööle eelarve täitmisel heakskiiduandmisele, kus minu arvates on peamine probleem, mis esineb igal aastal ning põhjustabpalju peavalu, keeruline olukord, milles me praegu oleme Euroopa ja riikliku tasandi vahel.Olukord, mis on tingitud tõsiasjast, et komisjon on täielikult vastutav Euroopa Liidu kuludeeest, kui 80% neist kuludest haldavad liikmesriigid. On juba märgitud, et tõepoolestpositiivne areng toimub, näiteks põllumajandussektoris. Ainus, mis aitab meil sellestkeerulisest olukorrast välja pääseda, on riiklikud juhtimisdeklaratsioonid, mida neliliikmesriiki juba esitavad. Jørgenseni raportis väljendame me parlamendina selgelt, etliikmesriikide iga-aastased jooksvad kokkuvõtted on ettevaatlik samm riiklikejuhtimisdeklaratsioonide poole. Olen siiski samuti teadlik institutsioonidevahelisekokkuleppe ja finantsmääruse muutmise vajadusest riiklike juhtimisdeklaratsiooniderakendamiseks. Igal juhul olen praegu rahul komisjoni eelmisel kuul antud lubadusegajulgustada ka teisi liikmesriike riiklike deklaratsioonide esitamiseks. Ma ütlen kavatsetult„praegu rahul”, kuna, volinik, lubadusi hinnatakse nende täitmise järgi ja minu fraktsioonastub järgnevatel kuudel konkreetseid samme, et jälgida, kuidas komisjon seda lubadusttäidab. Enamgi veel, tõsiasi, et nõukogu ei ole praegu siin, näitab, et veel palju tulebsaavutada. Me vaatleme neid tulemusi, kui oleme siin taas järgmisel aastal 2007. aastaeelarve täitmisele heakskiitu andmas. Jätkame siis!

Edit Herczog (PSE). – (HU) Tänan teid, hr president. Ma sooviksin arutleda EuroopaLiidu ameteid käsitleva raporti üle. Euroopa Parlament vaatab igal aastal üle Euroopa Liiduametite haldamise ja toetub selles Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ametitehtud tööle. Meie pika, ühise, hoolika, analüütilise ja ettevalmistava töö tulemusel annameotsuse ühenduse ametite juhtimise kohta eelarve täitmisel 2006. aastal ning on tõesti õnn,et Euroopa Kontrollikoja nõusolekul saame me esitada kõikide ametite töö heakskiitmiseks.See ei tähenda, et me ei leidnud juhtimises ühtegi viga, vaid et me ei leidnud ühtegi sedavõrdtõsist viga, mis takistaks meil heakskiitu andmast. Ma tahaksin pöörata tähelepanu kasellele, et fraktsioonid on juba suure häälteenamusega heakskiidu andmise poolt hääletanudja ma teen nüüd siin täiskogul ettepaneku ametite töö heaks kiita isegi siis, kui raportööraruandega täielikult ei nõustu. Tänan teid tähelepanu eest.

Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – (LT) Hr president, alates ametiaja algusest olen maEuroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel ELi ametite töötulemusianalüüsinud. Ma sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et ametite arv on sellel aastal peaaegukahekordistunud. Hoolimata kriitilistest märkustest nende ametite kohta raportööri kõnes,pean vajalikuks märkida teatud positiivseid muutusi, mis on võrreldes eelmiste aastategaaset leidnud. Läbipaistvus ja demokraatlik vastutustunne on suurenenud parlamendisoovitusel rakendatud asjaomaste komisjonide poolt läbiviidud ametite töö hindamisetulemusel.

Siiski on jäänud veel mõned probleemid. Selles osas peaksime määratlema ametite tegevuseELi juhtimissüsteemis. Nagu ma juba mainisin, on ametite arv tuntavalt suurenenud jaselles süüdistatakse meid; ning ka parlament jagab vahel arvamust, et see on kaudne viisbürokraatia suurendamiseks. Võibolla rõhutab see vajadust vaadata läbi ELi juhtimis- jahaldussüsteem. Praegu rakendatakse mitmeid projekte eesmärgiga seda süsteemi parandada.Näib, et me peaksime kaaluma radikaalsema reformi läbiviimist, mis tooks kaasa positiivseidtulemusi ja aitaks kaasa suurema läbipaistvuse saavutamisele nii ametite kui ka komisjonitöös.

Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Hr juhataja, volinik, sooviksin sellelarutlusel osutada tähelepanu kolmele küsimusele.


Kuigi kontrollikoda on tunnistanud, et Euroopa Ühenduste finantsaruanne esitab üldiseltausa ülevaate finantssituatsioonist 2006. aasta detsembri lõpus ja et see ei leidnud meiefondides ja kuludes suuri ebatäpsusi, leidis see palju vigu nii arvestusregistritesse kantudsummades kui ka liikmesriikide esitatud aruannetes. Erilist muret tekitab asjaolu, etmõningat tüüpi ebatäpsused esinevad taas aasta aastalt, hoolimata kontrollikoja ja EuroopaParlamendi kriitilistest märkustest.

Teine muret tekitav asjaolu on märkimisväärsete eelarveliste maksekohustuste suurenemine,eriti vanade liikmesriikide puhul.

Kolmandaks soovin ma nende märkuste kontekstis märkida ära oma rahulolu olukorraüldise paranemisega ühise põllumajanduspoliitikaga seotud kulude osas, mis on saavutatudpeamiselt ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise kaudu, mis piirabmärkimisväärselt ebaõige kulutuse riski.

Antonio De Blasio (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr president. Daamid ja härrad, 2006.aastal eraldas Euroopa Liit 39%, kokku 38,9 miljardit eurot, oma eelarveststruktuurikulutustele. Kontrollikoja aastaaruandes tõestati, et Euroopa Komisjon oli astunudmitmeid samme seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamisega, mis moodustasosa selle ulatuslikust järelevalvest. Kui finantsabi vastuvõtmine on silmnähtavalt paranenud,pöörab aruanne tähelepanu tõsiasjale, et 2006. aastal ei suudetud struktuuriprojektideassigneeringutest tagasi nõuda vähemalt 12%. See teeb umbes 4 miljardit eurot, ning samutiesines vigu 20% projektide tegevuses.

Aastaid on olnud mitmeid probleeme struktuurifondide mitmetasandilise ning jagatudjuhtimisega. Suhteliselt kõrge avastatud rikkumiste ja ebaõigete tagasimaksete osakaal onpeamiselt põhjustatud liikmesriigi kontrollisüsteemide ja neil põhinevatejärelevalvesüsteemide madalast tõhususest. Suurimaks probleemiks pean ma kõigi pooltkasutatava ühtse hindamismudeli, võrdluse aluse, võrdlussüsteemi puudumist, samuti eiole tõhusat meetodit projektide hindamiseks.

Kuigi struktuurifondid on äärmiselt oluline allikas, millest teha eraldisi vastastikuse arengueesmärgil, võime saavutada ühise rahakassa kuritarvitamiste arvu vähenemist vaid juhul,kui liikmesriigid tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult raha ebaseadusliku kasutamisetõkestamiseks. Liikmesriikide järelevalvesüsteemid vajavad samuti parandamist janormeerimist. Enamgi veel, on oluline, et komisjon tõhustaks järelevalvet omastruktuuriliste kulutuste üle, seaks sisse peatamis- ja korrigeerimismenetluse ning arendaksuue liikmesriigi aruandlussüsteemi, pidades meeles, et probleeme esineb 40% komisjoniaudititest. Kõike eespool öeldut arvesse võttes teeb meie delegatsioon ettepaneku andaeelarve täitmisele heakskiit. Tänan teid tähelepanu eest.

Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr president, ma soovin väljendada meie rahulolu, kunajuba teist aastat on Euroopa Liidu raamatupidamisaruande läbipaistvus suurenenud,hoolimata sellest, nagu peame mainima, et kontrollikoda meid ikka veel süsteemi peamisteaspektide osas aitab. On tõsi, et väga konstruktiivse, väsitava, kuid väga konstruktiivsedialoogi kaudu komisjoniga, mille puhul peame eriti tunnustama regionaalarengu jatööhõive volinike jõupingutusi, saavutati tõeline edasiminek nii tööhõive kui kastruktuurifondidega seotud kõigi aspektide järelevalve parandamisel.

Me lootsime samasugust koostööd välissuhete volinikult, kes, me loodame, lisab omapanuse või ühineb meiega nendes jõupingutustes.


Regioonide Komitee puhul tunneme heameelt, kuna oleme teinud tõepoolest vägamärkimisväärseid edusamme ning tegevuse hindamist ja jälgimist jätkates näeme tõepoolest,et aset on leidnud suur areng.

Kontrollikoja puhul sooviksime suuremat läbipaistvust selle huvide deklaratsioonis ningkomisjoni puhul nõustume märkustega siseauditi läbipaistvamaks ja tõhusamaksmuutmiseks, kuid ei nõustu suurenevate bürokraatlike tõkete loomisega, nagu päevakordavõetud muudatusettepanekus esitatakse.

Chris Davies (ALDE). – Hr president, mul on mõned küsimused. Miks on nii, et avatuseja läbipaistvuse suurendamisele pühendunud parlamendis koostavad meie endi asutusedsalajasi piinlikke raporteid, mis paljastavad parlamendiliikmete pettuslikku tegevust? Mikspuudus parlamendiliikmete puhul üldkulude kasutamise selgitamise nõue? Kui palju sellestrahast jõuab isiklikesse taskutesse? Miks me hoiame saladuses nende 407 parlamendiliikmenimed, sealhulgas mina ise, kelle vabatahtlikku pensionifondi makstakse igale 27 000eurot? Miks meil ei ole kontrolli nende parlamendiliikmete tegevuse üle, kes igal aastalkõrvaldavad riiklikest vahenditest ligikaudu 14 000 eurot, tehes makseid vabatahtlikkupensionifondi? Kas on veel teist põhjust peale ahnuse, mis takistab neid, kellelt me juhtimistootame, juhatus ning mõnikord isegi esimeeste konverents, võtta tarvitusele tõelisedreformid, mis on juba nii palju hilinenud? See ebaõnnestumine häbistab meid kõiki ja sedaparlamenti.

Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Hr president, ma sooviksin lihtsalt öelda hr Davisele, etsee on tema, kes häbistab seda parlamenti.

Samas, hr president, hääletan ma 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt.Kahjuks on sellega kaasnevas resolutsiooni ettepanekus küsimused ja märkused, mis avavaduksed, mis on juba avatud (lõige 58), või on ebaõiged, nagu vabatahtlikku pensionifondikäsitlevad lõiked.

Hoolimata fondi esimehe korduvatest püüdlustest anda õiget informatsiooni, kordavadinimesed siin valesid fondi aktuaarse kahjumi kohta. Tänu suurepärasele juhtimisele suudabfond tagada saadud õigusi aastani 2060. Ma arvan, et paljud meist on selleks ajaks surnud!

Aktuaari kinnituse ajakohastamine (lõige 71) on olemas, kuid see esitatakse esmalthalduskogu esimeestele. Lubage mul siinkohal juhtida teie tähelepanu sellele, et parlamentraiskas 36 000 eurot niiöelda sõltumatu aktuaari aruande tellimisele. Kus see on? Mis onselle järeldused? Niipalju kui mina tean, ei erine need fondi aktuaaride omadest.

Lõigete 72 ja 73 puhul tuleb teha vahet eelarvekontrollikomisjoni teatud liikmete soovideja Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusest tuleneva tegeliku olukorra vahel. Väita, etei praegused parlamendiliikmed ega teised sidusisikud ei või fondi sissemakseid teha, onvastuolus põhimääruse artikliga 27. Õnneks ei loe siin väheste soovid, isegi kui need ontingitud resolutsioonide raames tehtavatest otsustest, vaid põhimäärus.

Juhatuse parlamendiliikmete põhimääruse töörühm, mille liige ma olen, on oma töö teinudning valmistanud ette vajalikud meetmed, mis ei ole kooskõlas resolutsioonis väljendatudsoovide, vaid 7. oktoobril 2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud parlamendiliikmetepõhimääruse artikliga 27.

Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Hr president, ma soovin lisada oma hääle nendele,kes annavad 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu. Nii komisjon kui ka volinikud on


silma paistnud märkimisväärse ja pidevalt kasvava koostöö poolest. Kontrollikoda vääribtänu. Koda on oma tööd hästi teinud.

Me oleme hinnanud ELi eesmärkide saavutamist ja rahaliste vahendite haldamist. See onsamuti väga positiivne märk. Ma soovin tungivalt rõhutada, et parlament võtab faktiliseltosa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest, andes kaalutud otsuseid rakendamisekohta ning konkreetsete valdkondadega tegelevate komisjonide kaudu. Ma sooviksintänada eelarvekontrollikomisjoni esimeest hr Böschi kogu tehtud töö ja kannatlikkuse eestja ka raportööre – hr Jørgenseni, hr Pomés Ruizi ja hr Stubbi.

Erakordselt raske on rikkumisi vältida, kuid veelgi tähtsam on neid leida ja ennetada. Selleülesande oleme edukalt täitnud.

Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr president. ENVI-komisjoni (keskkonna-,rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisearvamuse variraportöörina tahaksin tänada Jutta Haugi ja raportööri väga usaldusväärsetöö eest. Tunnen, et nende nelja ameti töö, kellega me tegelesime, on väga tähtis, see, milleganad tegelevad, aitab palju Euroopa Parlamenti ning erinevaid ELi organeid ja parandabseeläbi ELi kodanike elukvaliteeti.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus etendab tähtsat osa inimeste arvamusekujundamisel haiguste tõrjest ning uute ja esilekerkinud nakkushaiguste riskist. Ma tahaksinlisada siia oma tänusõnad selle puhul, et sel aastal oli Ungari haiguste ennetamises esikohal,kuna haigustesse nakatunud inimeste arv oli meil väikseim haiguste puhul, mille vastu olidvaktsineerimiskampaaniad läbi viidud.

Euroopa Keskkonnaagentuuri töö on keskkonnakaitse alase informatsiooni kogumisel javõrdleval kõrvutamisel olnud asendamatu ning Euroopa Ravimiamet etendab tähtsat osarahvatervise ja loomade tervishoiu kaitsmisel. Arvan, et ametite koostöö uute ravimiteväljatöötamisel on erakordselt tähtis. Euroopa Toiduohutusamet pakub hädavajalikku abiloomade tervishoiu ja taimekaitse valdkonnas.

Oluline on siinkohal, et kõik ametid on oma olemasoleva aastaeelarve ümber jaotanud.Nagu raportöör rõhutab, on see tingitud ülesannete keerukusest. Seda oleks kasulik edaspidiplaneerimisel enam rõhutada. Ma tervitan raportööri ettepanekuid sisekontrolli tähtsusekohta ja selle tugevdamise vajaduse kohta. Lõpuks soovin ma juhtida teie tähelepanuametite rolli selgitavate komisjoni dokumentide tähtsusele. Ametitel on täita vajalik roll,kuid läbipaistvus ja tõhusus määratleb vajaduse selgitada nende koha liidu juhtimisel.Tänan teid.

Szabolcs Fazakas (PSE). – (HU) Hr president, tänan, et mulle sõna andsite. Me olemejõudnud pika pingelise protsessi lõppu ja tänase kauaoodatud 2006. aasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmise üle hääletamiseni, mida võib teenitult pidada pidupäevaks javerstapostiks Euroopa Parlamendi aastaraamatutes. Pidupäev, kuna Euroopa Kontrollikodaon esimest korda seadnud meid kõiki silmitsi struktuurifondide 12% veamääraga, midasensatsiooninäljas kollane ajakirjandus serveeris kui kadunud nelja miljardit eurot.Eelarvekontrollikomisjon, kes selles küsimuses vastust kannab, teostas töö, olles täielikultteadlik oma poliitilisest ja ametialasest vastutusest, Taani raportööri hr Jørgenseni abiga.Selle eesmärgiks ei olnud põhjustada skandaali või tekitada ettenägematute tagajärgedegasensatsiooni, vaid rakendada läbipaistva avalikustamise põhimõtteid ja esitada ettepanekud,mis tagaksid tulevikus selliste probleemide ärahoidmise. Selles töös leidsime me väga heapartneri asepresident Siim Kallase näol, kellele sooviksin edasi anda erilised tänusõnad,


ning ma olen kindel, et suudame tõenäoliselt tulevikus kõik sellised probleemid lahendada.Tänan teid.

Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Hr president, daamid ja härrad, ma sooviksin mainidaolulist eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud aspekti, täpsemalt tegevuse hindamistvalimi kaudu.

Kui ma valmistasin ette oma töödokumenti, mis käsitles Balkani riikide abistamiseks loodudprogrammi CARDS juhtimist komisjoni poolt ning mis kuulus eelarve täitmisele heakskiiduandmise menetlusse, sai kontrollikoda kontrollida vaid 2,23% toimingutest, et hinnataEuroopa Liidu poolt selles Euroopa piirkonnas välistegevusel kasutatud juhtimismeetodeid.Valimi väiksusest tulenevalt ei saanud kontrollikoda analüüsida näiteks välistegevuse mõjuMontenegrole, kuna 256 rahastatud tegevusest ühtegi ei uuritud.

Kuidas saab sellistes tingimustes tegelikku mõju hinnata? Millist teaduslikku ja rahanduslikkuusaldatavust sellistele hindamisaruannetele saab omistada? Kuigi statistilisest seisukohastsaab väikesearvulisi valimeid süsteemide toimimisel hinnata, peavad valimid olemaesinduslikud, mida nad aga programmi CARDS raames Montenegros läbiviidudfinantstegevuseks kasutatud assigneeringute puhul ei olnud. Euroopa maksumaksjadvõidaksid meie eelarve assigneeringute tõhususe selgemaks määratlemiseks kontrollikojakasutatavate valimi analüüsimise meetodite täiustamisest.

Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Ma sooviksin rõhutada kahte küsimust,mida ma pean Euroopa Komisjoni tegevuse jaoks seoses eelarve täitmisele heakskiiduandmisega väga tähtsaks.

Esimene küsimus puudutab liikmesriikide kaasatust Euroopa Liidu eelarve täitmisesse.Kuigi komisjoni ja liikmesriikide vahel rakendatakse Euroopa Liidu eelarve ühist haldamist80% ulatuses, olen veendunud, et tuleks kohaldada uusi meetmeid osaluse suurendamisekskõigis eelarve menetlemise etappides.

Mis puutub kontrolli, siis toetan ma iga liikmesriigi riigikontrolli heakskiidetud riiklikeavalduste kasutuselevõtmist, mis sunniks valitsusi ja makseasutusi võtma vastutustvahendite õige ja objektiivse eraldamise eest ühenduse fondidest.

Kõikide maksete peatamist puuduse avastamisel tuleks kasutada suure ettevaatlikkusegaja vaid juhul, kui Euroopa Liidu fondide haldamisel on leitud tõsiseid probleeme.

Muret tekitavalt madalad toetuste vastuvõtmise määrad uutes liikmesriikides on teineerakordselt tähtis aspekt eelarve täitmisele heakskiidu andmisel. Ei ole normaalne, et kõigiuute liikmesriikide toetuste vastuvõtmise määr on oodatust keskmiselt 30% võrra madalam.

Minu jaoks tähendab see mitte nende võimetust Euroopa Liidu fondide vastuvõtmiseks,vaid Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku liigset bürokraatiat.

Richard Corbett (PSE). – Hr president, ma leian end väga ebatavalises olukorras,nõustudes osaliselt hr Hannani äsja öelduga, mis puudutas tema muret asutustekorruptsiooni pärast. Näib, et me loome asutusi rohkem vastavalt liikmesriikide soovilesaada üks sellistest oma territooriumile, ning jaotame neid üle liidu nagu kompvekke, kuivastavalt tegelikule ja tõelisele soovile seda teha.

Kui see suundumus jätkub, suurendab see asutustepoolse juhtimise osakaalu komisjoniarvelt, mis on meie täitevorgan ja parlamendi ees aruandekohustuslik, ning seda palju


vahetumalt kui asutused, isegi kui meil on asutuste kontrollimiseks vahendeid rohkem kuihr Hannan väitis.

Meie arvamused lahknevad temaga muidugi seal, kus ta liiale läheb, nagu tavaliselt, väites,et need asutused on loodud ebaseaduslikult. See on loomulikult absurd. Need kõik loodiolemasolevate lepingute põhjal, nõuetekohasel ja sobival õiguslikul alusel. Kas nendeloomine oli tark tegu, on hoopis teine küsimus ning edaspidi peaksime olema vägaettevaatlikud, enne kui uusi asutusi loome.

Costas Botopoulos (PSE). – (EL) Hr juhataja, Euroopa Parlament on poliitiline organ jama arvan, et peaksime käsitlema poliitiliselt neid küsimusi, mille üle me mõtteid vahetame.Meede, mis peaks minu arvates meie tegevusi ühendama, ütleb meile kahte asja. Lubagemul esitada kaks näidet meie arutelust. Esimene on küsimus sõltumatutest asutustest ehkametitest. Muidugi on küsimus kõigi nende ametite suures laienemises, kuid on võimatuöelda, et sõltumatute ametite detsentraliseerimine ei oleks iseäranis kasulik. Kas suurelaienemisega seotud probleemi tõttu ütleme me „ei” kõigile sõltumatutele ametitele?Loomulikult ei oleks see võimalik.

Teine asjaolu on seotud ebapopulaarse küsimusega meie kolleegide palgast. See on kindlastiprobleem ning seda ütlesime me ka parlamendikomisjonis. On siiski suur vahe, kas öelda,et on probleem ja kogu aasta parlamendi puhul ühtki erandit mitte teha või teha vägapopulistlikke märkusi, näiteks et me kõik oleme vastutavad, ja väita, et puudub läbipaistvus.Kuidas ei ole läbipaistvust? Meie, parlamendikomisjoni liikmed, oleme raportit näinud.

Siim Kallas, komisjoni asepresident . - Hr president, ma tahaksin tänada auväärseidparlamendiliikmeid, raportööri ja eelarvekontrollikomisjoni liikmeid.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu on sel aastal olnud väga pingeline ningkomisjon on võtnud kohustuseks jälgida parlamendi märkusi ja soovitusi. Me jätkameseda pingelist menetlust mais, kui eelarvekontrollikomisjonis arutatakse järgmise aastaplaane.

See on pingeline menetlus ja ma tagaksin kinnitada parlamendile, et me võtame omakohustusi väga tõsiselt ja me läheme edasi ühiste ettepanekute ja ideedegavastutustundlikkuse tõstmise, liikmesriikidega koostöö tõhustamise ning ühise haldamisepuhul liikmesriikide vastutuse suurendamise kohta. See on meie ühine seisukoht ning metöötame tõsiselt kõigi nende tegevuskavade ja ettepanekutega.

Ameteid on erinevaid. Esiteks on täitevasutused, mis jäävad selgelt komisjoni vastutusalassening mille tegevuse kohta te komisjonile hinnangu annate. Meil on mõned täitevasutused,kuid me oleme otsustanud kehtestada moratooriumi uute täitevasutuste asutamiseks.

Millised on traditsiooniliste ametitega seotud mured? Juhtimine on tõsine probleem ningnende ametite haldamisel ja kohtlemisel on mõningaid nõrku kohti. Me peaksime võibollapidama tõsiseid arutelusid juhtimisega seotud küsimustes, kuid me ei tohi alahinnata kapoliitilisi märkusi töö kohta, mida nad teevad, ning kui suur on sellest tööst saadav tegelikkasu, ning parlamendil on etendada väga tähtis osa nende tegevuse edukuse hindamisel jamõõtmisel. Samuti ei tohiks me alahinnata positiivseid aspekte nii detsentraliseerimisepuhul kui ka Euroopa Liidu organite jaotumisel üle kogu Euroopa. Kui peame silmas omariike, ei olegi see nii halb mõte.

Ma sooviksin teid veel kord tänada kaastöö/panuse, märkuste, mõttevahetuste ja aruteludeeest. Me jätkame oma kohustuste ja tegevuskavade täitmist.


Dan Jørgensen, raportöör. - (DA) Hr president, ma sooviksin tänada volinik Kallast. Onselge, et oleme läbinud protsessi, mis on aegajalt olnud küllalt tormiline. Komisjoni japarlamendi vahel on aset leidnud konflikt. See on konflikt, mille me suutsime muutadialoogiks. See on viinud mõningate heade tulemusteni ja mõningate heade lubadustenikomisjonilt ning ka väga konkreetsete täpsete tähtaegade ja edukriteeriumidegategevuskavade koostamiseni. Me peame jääma kindlaks, kui mõni parlamendiliige EuroopaLiidu suhtes enam skeptiliselt meelestatud fraktsioonist ütleb: „Need on lihtsalt sõnad,sõnad, mida on varemgi öeldud”. See ei ole tõsi! Asi ei ole kindlasti ainult sõnades vaidkonkreetsetes meetmetes, mida komisjon nüüd lubab rakendada. Mõned meetmed on jubarakendatud. Lisaks on kehtestatud mõned väga konkreetsed tähtajad, millest kinnipidamistme saame jälgida. Väga tähtsaks asjaoluks on, et meil on nüüd volinik, kes kohtubkomisjoniga kord kuus, et seda protsessi jälgida. See on tõepoolest suur samm edasi.

Samas sooviksin ma tuletada inimestele meelde, miks need probleemid tekkisid. Ühekspõhjuseks on see, et märkimisväärne hulk rahalistest vahenditest on ühiselt hallatavad, stliikmesriigid haldavad 80% ELi rahalistest vahenditest. Komisjoni kohustuseks on lepingutjälgida ja see on rist, mida ta peab kandma. Seepärast me kritiseerime komisjoni tugevalt.Tegelikult seisneb probleem aga suuresti liikmesriikides. Sel põhjusel oleme me siinparlamendis nõutaval poliitilisel tasandil, s.o rahandusministri allkirjastatud riiklike aastaauditeerimisaruannete idee kindlad toetajad. Seda rakendatakse juba mitmes riigis: Taanis,Madalmaades, Ühendkuningriigis ja Rootsis. Kui me suudaksime saavutada midagi sarnastkõigis ELi riikides, näeksime, et selliseid auditeerimiskohustusi võetaks riikides tõsisemalt.Ma arvan, et me saavutaksime tõepoolest hea vahendi riikide nende piirkondadekõrvaldamiseks, kus asjad ei suju.

José Javier Pomés Ruiz, raportöör. - (ES) Hr president, mõnikord ei näe me puude tagametsa. Selles eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses peame me ütlema, mis onvalesti, ja vahel me unustame, kui paljud asjad lähevad hästi ja kui palju erakordseltasjatundlikke töötajaid on meil komisjonis ja siin parlamendis, sealhulgas uksehoidjad,palju teenistusi, tõlgid ja tõlkijad, kes kõik pakuvad suurepärast teenust. Me unustame,kuidas saame olemasolevat eelarvet pingule tõmmata oma eesmärkide täitmiseks, kuidasparlament ja komisjon on teinud läbipaistvuspoliitika osas üha suuremaid edusamme.

On siiski veel üks ülesanne, parlamendi jaoks väga oluline proovikivi, milleks onkommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika. See on üks Euroopa Parlamendi 2006.aasta eesmärkidest ja ma ei ole selle arenguga rahul. Aasta pärast toimuvad valimised jame peame teadma, kuidas sinna jõuda, mis tähendab meie informeerimise korraparandamist ja selle jätkuvat läbipaistvust. Läbipaistvus, ma olin raportöör sellele raportile,on kooskõlas mitteavalike dokumentide omamisega, nagu liikmesriikides, ajakirjanikegasuheldes, ettevõtetes ja perekondades ette tuleb. Meie töös on hea, kui on olemaskriteeriumide koostamise tasandid, mida avalikkusele ei esitata ja mis peavad seepärastjääma nende saladuseks, kes selle küsimusega tegelevad.

Ma olen täiesti rahul juurdepääsuga, mis minul on kogu informatsioonile olnud, ning maarvan, et raport, mille ma parlamendi raamatupidamisaruande kohta esitan, on vastutavraport. Ma väidan, et parlamendi raamatupidamisaruandele tuleks anda heakskiit, kunaparlament, kui lubate mul nii öelda, töötab väga hästi ja palju paremini kui mõnede riikideparlamendid, nad töötavad palju läbipaistvamalt ja töötajatega, kes töötavad rohkem tundekui töötajad sarnastes parlamentides.


See ei tähenda seega, et see oleks täiuslik, me peame edasi töötama. Meil on veel pikk teekäia, kuid sellel poliitikaelu aastal on meil positiivne pilt sellest, kuidas me oleme meileoma kodanike antud raha kasutanud; oleme kasutanud seda hästi, läbipaistvalt ja sidusalt.

Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Jutta Haug kirjeldas minu kriitilisi märkusiseletuskirjas ja põhitekstis kui sobimatuid ja skandaali tekitavaid. Ma sooviksin lugeda ettemõned tsitaadid: „Riikide ja valitsuste juhid mõtlevad välja ühe ameti teise järel. Ametidsöövad ära meie raha. Puudub nõuetekohane kontroll nende ametite vajalikkuse üle.Eksisteerib suur kontrollivaba ruum, kus keegi tegelikult ei vastuta. Selget kavandamist eitoimu. Luuakse üks amet teise järel.”

Kõik need tsitaadid pärinevad Herbert Böschilt. Need on palju kriitilisemad märkused kuineed, mille mina kirjutasin. Ahah! Kui mina nii kirjutan, nimetatakse seda „skandaalitekitamiseks”, kuid Herbert Bösch, kes on muidugi fraktsiooni liige, siis need arvamusedsobivad. Jah, ma olen seda ka varem kogenud. Ma pean silmas just seda, kui rääginkaalutletud kahemõttelisusest, mis siin valitseb. See on eriline silmakirjalikkuse väljendus,kui inimesed ütlevad, et on kohutav mainida skandaali avalikult ametlikus parlamendihäälekandjas, kuid samas teevad avalikult kriitilisi märkusi. See on üks peamisi probleemeselles parlamendis.

Loomulikult võivad inimesed olla erinevatel arvamustel eelarve täitmisele heakskiiduandmises suhtes, kuid need lõigud, mis ma teile alguses ette lugesin, ei rääkinud sellest,üldsegi mitte. Need käsitlesid pigem peamisi seisukohti, kus avaneb võimalus näidata endatõelist palet, inimesed taas varjavad seda, mis siin tegelikult toimub. See on Euroopademokraatia tõeliselt suur probleem, et süsteem ei ole isereguleeruv, vaid et see seisneblihtsalt vastastikkuses õlalepatsutamises.

Hr president, ma sooviksin samuti paluda luba teha arutelu lõpus artiklis 145 sätestatudisiklik avaldus.

Christofer Fjellner, raportöör . - (SV) Ma sooviksin kasutada juhust ja esitada veidikonstruktiivset kriitikat komisjoni ja detsentraliseeritud ametite suhtes, kuna ma siiskiarvan, et raportöör Hans-Peter Martin ei ole seda teinud. Raportöörina, kes on järgmiselaastal selle küsimuse osas vastutav, soovin ma keskenduda kolmele peamisele küsimusele.Need tõstatatakse ka raportites.

Esimene on enamike väiksemate ametite haldusega seotud funktsioonide grupeerimisevõimaluse hindamine ja vahendite ning ekspertarvamuste andmine vastavalt ametitegaseotud keerukale reguleerivale raamistikule. Paljudel neist detsentraliseeritud asutusteston probleeme peamiste eelarvepõhimõtete või finantsmääruse, riigihanke alasteõigusaktidega jms kooskõlas olemisega. Seda arvamust on siin korduvalt väljendatud jama loodan, et komisjon tegeleb sellega edasi.

Me teeme samuti ettepaneku, et sõltumatud ametid, näiteks teised institutsioonid, lasevadoma töötajate assigneeringuid vähendada protsendi võrra, mis vastab ilmseltmittetäidetavate ametikohtade osakaalule. Ma olen veendunud, et ka see vabastabmärkimisväärse hulga vahendeid.

Viimaks, kuid mitte vähem olulisemana teeme me ettepaneku, et sihtotstarbelised tulud,mis ametid igal aastal komisjonile maksavad ja mis tagastatakse komisjonile, arvataksemaha sellest eelarvest, mille kohta Euroopa Parlament nii otsustab.


Need on kolm küsimust, mida ma sooviksin komisjoni ja detsentraliseeritud ametitegaarutada kuni ajani, mil ma hakkan tegelema eelarve täitmisele heakskiidu andmisemenetlemisega.

Lõpuks sooviksin ma öelda ka midagi kontrollikoja kalavarude kaitseks kehtestatudühenduse eeskirjade kontrolli, inspektsiooni ja sanktsioonisüsteeme käsitleva raporti kohta.See on osa komisjoni tööle heakskiidu andmisest, millega me täna tegeleme, ningkontrollikoda toob välja kriitika, mis peab viima ühise kalanduspoliitika laiaulatuslikureformini.

Kolm järeldust, milleni ma olen jõudnud ning mis sisalduvad ka raportis, mida mehääletame, on esmalt asjaolu, et on vastuvõetamatu, et liikmesriigid aasta aasta järelpüstitavad kõrgemaid kvoote kui teadlased on säästliku kalastamise põhimõtteid silmaspidades soovitanud, teiseks, et komisjon ja liikmesriigid peavad olema rangemadkvoodisüsteemi suhtes korda pandud rikkumiste või pettuste vastu võitlemisel, jakolmandaks, et me peame koostama kalanduspoliitika, mis tugevdab kutseliste kaluritealgatusi ja põhjusi kalavarude kaitsmiseks. Need on kolm seisukohta, millesse, ma soovin,et te suhtuksite tõsiselt seoses raportiga, mida me täna hääletame.

Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Te katkestasite, hr president mind, kui kutsusin teidhirmuvalitsejaks. Ma sooviksin enda sellist tegevust õigustada.

Alates 2007. aasta märtsist olen ma oodanud vastust ühele väga tähtsale küsimuseleEuroopa Parlamendi vea kohta, mis on minu jaoks isiklikult ja minu poliitilise tegevusejaoks väga raske, nimelt määrati mind fraktsiooni, mille vastu ma olen alati võidelnud,kuna pean neid varjatud natsideks; olen teile selle kohta ka avalduse teinud. Vahepeal olenma esitanud kaebuse ombudsmanile.

Mis puutub ühe minuti kõnedesse, hr president, te teate hästi kõiki oma selgitusi, ning kuion tulnud minu kord, ei luba te mul sõna võtta, seega nimetan teid hirmuvalitsejaks. Manimetan teid ka despootlikuks juhatajaks, kuna te 12. detsembril toimunud niinimetatudintsidentides valisite meelevaldselt teiste hulgast välja teatud parlamendiliikmed, mitteneed, kes olid fraktsiooni liikmed, kuhu ka teie veel tol ajal kuulusite, kuid ilmselt need,kes teile silma jäid.

Ma nimetan teid hirmuvalitsejaks, kuna te pidevalt katkestate mind, kui ma kõnelen jaütlen „ei, te ei anna mulle seda vastust”. On üllatav, et te praegu mul lõpuni rääkida lasete.

Enamgi veel, ma nimetan teid despootlikuks presidendiks, kuna, sellest võimalikusttõlgendamisest lähtuvalt, ja ma ei ole ainus, kes arvab, et see ei ole õigustatud, siinparlamendis võib toimuda tegevusi, millel õiges parlamendis kohta ei oleks, vähemalt mittesellisel moel nagu ma seda koolis olen õppinud. Minu õpingud toimusid siiski väga kauaaega tagasi, nagu näete ka minu eluloost. Seega peab sellise väljendi kasutamiseks piisavaltpõhjust olema.

Ma olen siiski veendunud, et te lubate sellist despootlikku seisukohta just sellepärast, ettegelikult ei olnud tegemist selgituse otsimisega assistentide hüvitise küsimusele. Te lasitemind avalikult häbistada naeruväärsete vormiliste vigade tõttu, mis võivad igaühega juhtuda,jah, igaühega, ja ma olen kindel, et neid juhtub igal parlamendiliikmel. Need varjavadtõsiasja, et sisejuurdluse andmetel oleks parlamendiliikmetelt tagasi nõutud vähemalt 80miljonit eurot, kui rahalisi vahendeid oleks võrdselt käsitletud ja need oleksid olnudproportsionaalsed. Seda ei toimu ja seepärast ma väidan, et minu arvates olete teie, 14%Austria valija esindaja, kahjuks despootlik juhataja, kes põhjustab asjatut kahju sellele


parlamendile ja Euroopa tähtsale peamisele sisulisele olemusele. Ma igatsen näha tõelist,õiglast, demokraatlikku parlamenti, kus ei oleks vajalik ega soovitav sellist väljenditkasutada.

President. - Hr Martin, meie parlamendis on sõnavabadus. Seepärast, nagu on minukohus, lubasin ma teil rääkida vastavalt kodukorra artiklile 145. Ma ei soovi teie selgitustarvustada, lihtsalt täheldan, et ma rakendasin kodukorda õiglaselt, et anda teile võimalusöelda, mida teil öelda oli. Enda nimel saan ma öelda, et püüan olla õiglane ja objektiivnekõigi parlamendiliikmete suhtes ning et mul on see õnnestunud.

Arutelu on lõppenud. Hääletamine toimub täna.

(Istung peatati kell 11.35 ja see jätkus kell 12.00.)

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRASAsepresident

5. Hääletused

Juhataja. - Nüüd alustame hääletust.

(Hääletuse tulemused ja muu üksikasjalik teave: vt protokoll)

5.1. Valitsemine ja partnerlus riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitikaprojektide alus (kodukorra artikkel 117) (hääletus)

5.2. Valitsemine ja partnerlus riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning regionaalpoliitikaprojektide alus (kodukorra artikkel 118) (hääletus)

5.3. Regionaalpoliitika aspektid ja sidusus Lissaboni lepinguga (hääletus)

5.4. Terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks (A6-0099/2008, BárbaraDührkop Dührkop) (hääletus)

5.5. Euroopa ombudsmani põhikiri (A6-0076/2008, Anneli Jäätteenmäki) (hääletus)

- Enne hääletust:

Anneli Jäätteenmäki, raportöör . - (FI) Hr juhataja, kas te saaksite esitada parlamendilejärgneva hääletuskorra, mille põhiseaduskomisjoni koordinaatorid 31. märtsil toimunudkoosolekul ühehäälselt heaks kiitsid.

Praegu toimub hääletus ainult resolutsiooni ettepaneku kohta, resolutsiooni ettepanekuhääletamine lükatakse edasi, kuni komisjon on esitanud oma arvamuse ja nõukogu onandnud sellele oma heakskiidu. Euroopa Parlamendi president peaks ametlikult parlamendipoolt hääletusel heakskiidetud resolutsiooni ettepaneku teksti komisjonile ja nõukoguleläbivaatamiseks esitama vastavalt EÜ asutamislepingu artiklike 195. Lõpuks peaks tapaluma põhiseaduskomisjonil võtta ühendust nõukogu ja komisjoniga ning tegemaparlamendile õigeaegselt ettepaneku antud küsimuse puhul tegutsemiseks.

(Parlament kiitis heaks hääletuskorra ettepaneku)


5.6. Elundidoonorlus ja elundite siirdamine: poliitikameetmed ELi tasandil(A6-0090/2008, Adamos Adamou) (hääletus)

- Enne hääletust:

Adamos Adamou, raportöör. - (EL) Hr juhataja, daamid ja härrad, kuigi elundite siirdamineon viimaste aastakümnetega pidevalt suurenenud, ületab siirdamist vajavate inimeste arvolemasolevate elundite arvu kahekordselt. Euroopas on siirdamise ootel üle 50 000 patsiendija iga päev sureb 10 elundi siirdamist ootavat inimest. Meie saame saata komisjonile jaeelkõige liikmesriikidele ja meie valitsustele konkreetse sõnumi.

On saabunud aeg tegutseda Euroopa kodanikena. Me peame mobiliseeruma, koordineerima,tõstma teadlikkust meid ümbritsevate inimeste seas ja hakkama ise doonoriteks.

(Aplaus)

- Enne hääletamist lõike 38 üle:

Marios Matsakis (ALDE). – Hr juhataja, lühidalt öeldes on lõike 38 muudatusettepanek2, mis on väga lühike muudatusettepanek, doonori õiguste suhtes tugevama tähendusega.Muudatus seisneb sõnade „on doonori ainuõigus ning” lisamine sõnadele „elundit annetada”.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepaneku vastuvõtmisega)

5.7. Vabatahtlik tegevus (A6-0070/2008, Marian Harkin) (hääletus)

5.8. EIP 2006. aasta aruanne (A6-0079/2008, Jean-Pierre Audy) (hääletus)

5.9. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, III jagu – komisjon(A6-0109/2008, Dan Jørgensen) (hääletus)

- Enne muudatusettepaneku 4 hääletust:

Dan Jørgensen, raportöör . - Hr juhataja, esitati suuline kompromissmuudatusettepanek,mis asendaks muudatusettepanekuid 4 ja 2. See kõlab järgmiselt: „tervitab komisjonilubadust esitada vastutavas komisjonis igal kuul aruanne 2006. aasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmise järelmeetmete rakendamise kohta, milles iga kuu annab vastutavvolinik ülevaate edusammudest oma valdkonnas, mis hõlmab riiklikke avaldusi jaiga-aastaseid kokkuvõtteid, välitegevust ja tegevuskava rakendamist ühendusejärelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel;”.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepaneku vastuvõtmisega)

5.10. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, I jagu – EuroopaParlament (A6-0091/2008, José Javier Pomés Ruiz) (hääletus)

- Enne hääletust:

Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, mul on teile ja teistele juhatajatele, keshääletusi juhivad, väike ettepanek. Meil on palju lihthäälteenamusega hääletusi ning maei arva, et kodukord eeldab, et juhataja loeks hääletustulemused ette. Kõik võivad ekraaniltlugeda. Piisab, kui te ütlete „vastu võetud” või „tagasi lükatud”.

Me hoiaksime aega kokku, kui te sellega nõustuksite.


Juhataja. - Kui kõik on nõus, on seda ka juhataja.

– Enne hääletamist lõike 65 üle:

José Javier Pomés Ruiz, raportöör . - (ES) Hr juhataja, numbrites on tekkinud viga ningsee, mille üle me esiteks eraldi hääletame, on lõige 65, välja arvatud neljas taane, ningseejärel viime läbi neljanda taande suhtes lihthäälteenamuse alusel hääletuse. Numbriteson lihtsalt muudatus toimunud.

Juhataja. - Teil on õigus, hr Pomés, seepärast jätkakem hääletamisega lõike 65 üle, väljaarvatud neljas taane.

– Enne hääletamist muudatusettepaneku 9 üle:

Jan Andersson (PSE). – (SV) Hr juhataja, me ei hääletanud lõike 65 viienda taande üle.Me hääletasime eraldi neljanda taande, kuid mitte viienda taande üle.

Juhataja. - Hr Andersson, me kasutame erinevaid keeleversioone ning see, mida me olemejuba hääletanud, see, millele te vihjate, oli juba sisse arvatud.

Et ei oleks mitmeti arusaamist, hääletame nüüd eraldi selle üle, mida hr Andersson märkis,see tähendab „tööle ei võetaks parlamendiliikmete sugulasi”.

– Enne hääletamist lõike 72 üle:

Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Hr juhataja, isegi kui seda on juba liiga hilja öelda,arvan ma, et parlamendiliikme vastulause võis olla valesti tõlgendatud. Tema tahtis hääletadalõike 65 viienda taande üle. Teie hääletasite seda, kas perekonnaliikmeid võib tööle võtta.Lõike 65 viies taane ei reguleeri seda, vaid seda, kas makseid võib kuritarvituse kahtlusekorral peatada. Me ei hääletanud seda või ütlesite midagi valesti. Teeme selle selgeks, etkõik mõistaksid, mis toimub.

Juhataja. - Hr Alvaro, probleem on selles, et erinevates keeleversioonides on see teksterinevalt struktureeritud. See on probleeme tekitanud. Seepärast oleme hääletades öelnudtäpselt, mille poolt me hääletame, et ei oleks mitmetimõistmist. Kas te saate aru, hr Alvaro?

Ingeborg Gräßle (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, ma sooviksin pöörata tähelepanu sellele,et hääletusnimekirja koostajad olid sellest probleemist teadlikud, nii et teiehääletusnimekirjas sisalduvad märkused arvestavad erinevaid lingvistilisi probleeme. Seegaoli selge, kuidas fraktsioonid hääletasid. Ei ole tegemist olukorraga, kus keegi ei teadnud,mille üle hääletatakse. Me püüdsime seda tekstide esitamise büroos parandada ja see kaõnnestus.

Juhataja. - Igal juhul oli hääletus arusaadav, seega probleemi ei ole.

5.11. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, II jagu – nõukogu(A6-0096/2008, Nils Lundgren) (hääletus)

5.12. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, IV jagu – EuroopaKohus (A6-0097/2008, Nils Lundgren) (hääletus)

5.13. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, V jagu – Kontrollikoda(A6-0093/2008, Nils Lundgren) (hääletus)


5.14. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, VI jagu – EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitee (A6-0098/2008, Nils Lundgren) (hääletus)

5.15. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, VII jagu – RegioonideKomitee (A6-0095/2008, Nils Lundgren) (hääletus)

5.16. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, VIII jagu – EuroopaOmbudsman (A6-0092/2008, Nils Lundgren) (hääletus )

5.17. 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmine: ELi üldeelarve, IX jagu – EuroopaAndmekaitseinspektor (A6-0094/2008, Nils Lundgren) (hääletus)

5.18. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2006. eelarveaasta eelarvetäitmisele heakskiidu andmine (A6-0111/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

– Enne hääletust:

Herbert Bösch (PSE), eelarvekontrollikomisjoni esimees. – (DE) Hr juhataja, ma sooviksinpöörata parlamendi tähelepanu asjaolule, et ametite tööle eelarve täitmisel heakskiiduandmise resolutsioonid võetakse vastu ilma seletuskirjadeta. Juhatajana kustutasin ma,vastavalt kodukorra artiklile 48, seletuskirja, kuna raportööri seletuskirjal ei ole mingitseost parlamendikomisjoni vastuvõetud tekstiga. Lihtsalt teile teadmiseks.

Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Hr juhataja, ma ei oleks uuesti sõna võtnud, kuiseda ei oleks teinud Herbert Bösch. See lihtsalt ei ole tõsi. Te võite seda ise vastavatestresolutsioonidest lugeda – algul tehti ettepanek vaid väikese osa tsenseerimiseks. Vastavaltkodukorrale olin ma selle vastu, mille peale hr Bösch, ma olen veendunud, et täiestimeelevaldselt ja vääralt, kustutas kogu seletuskirja, mis oli seotud kriitikaga, mida muideon tema fraktsioon avalikult täpselt samade sõnadega väljendanud. See on kaksikmoraal,kui selle ütlemine on endale lubatud, kuid teisele mitte.

5.19. Euroopa Koolitusfondi 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0114/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.20. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmine (A6-0110/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.21. Euroopa Liidu asutuste Tõlkekeskuse EN2006. eelarveaasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmine (A6-0124/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.22. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2006. eelarveaasta eelarvetäitmisele heakskiidu andmine (A6-0117/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.23. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2006. eelarveaastaeelarve täitmisele heakskiidu andmine (A6-0116/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.24. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (endine Rassismi ja Ksenofoobia EuroopaJärelevalvekeskus) 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine(A6-0113/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)


5.25. Euroopa Ülesehitusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0112/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.26. Euroopa Keskkonnaagentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0122/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.27. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2006. eelarveaasta eelarvetäitmisele heakskiidu andmine (A6-0128/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

– Pärast hääletust:

Jutta Haug (PSE). – (DE) Hr juhataja, ma lihtsalt tahaksin, et austatud parlamendiliikmedteaksid, et oleme blokeerinud ja hääletanud Euroopa märgistamist käsitleva direktiivivastuvõtmise vastu kümme korda ja me teeme seda veel kümme korda. Me oleme tegelikultalati hääletanud Hans-Peter Martini esitatud märgistamise versiooni poolt, kuid praeguneon midagi muud.

5.28. Euroopa Ravimiameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine(A6-0125/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.29. Euroopa Toiduohutusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0120/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.30. Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmine (A6-0115/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.31. Euroopa Lennundusohutusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmine (A6-0118/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.32. Euroopa Raudteeagentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0123/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.33. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmiseleheakskiidu andmine (ENISA) (A6-0119/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.34. Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö JuhtimiseEuroopa Agentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine(A6-0126/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

5.35. Eurojusti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine(A6-0129/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

6. Tervitus

Juhataja. - Mul on parlamendi nimel hea meel tervitada Indoneesia delegatsiooni, kesviibib siin meie parlamendi ja Indoneesia parlamendi vahelise viienda kohtumise raames.Meile anti teada, et täna hommikul peetud kohtumine oli väga kasulik ja viljakas. On terverida mõlemaid osapooli huvitavaid küsimusi ning ma sooviksin rõhutada ka huvi meietöö vastu, mida meie kolleegid Indoneesia parlamendist üles näitasid. Me täname teidsüdamlikult ja soovime teile meeldivat viibimist meie seltsis.


(Aplaus)

7. Hääletused (jätkamine)

7.1. Euroopa Politseikolledži 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0121/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

7.2. Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2006.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (A6-0106/2008, Christofer Fjellner)(hääletus)

7.3. Euroopa GNSS Järelevalveameti 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiiduandmine (A6-0127/2008, Hans-Peter Martin) (hääletus)

– Enne hääletamist muudatusettepaneku 1 üle:

Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, ma tahaksin teada, kas keegi siinteadis, mida „GNSS” tähendab.

Juhataja. - Igal juhul, hr Heaton-Harris, võite olla kindel, et tänasest alates teame kõik,mida see akronüüm tähendab.

Sellega hääletus lõpeb.

8. Hääletuse kohta selgituste andmine

Hääletuse kohta suuliste selgituste andmine

– Raport: Bárbara Dührkop Dührkop (A6-0099/2008)

Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, uued kuriteoliigid jarahvusvaheline organiseeritud kuritegevus on väga tõsiseks probleemiks liikmesriikideprokuratuuridele.

Süüdlaste tõhus vastutuselevõtmine ja võitlus kõige muret tekitavamate õigusrikkumistevastu ei oleks võimalik vajalike vahendite loomiseta, mida politsei saaks õigusaktidejõustamiseks kasutada. Piiriülese kuritegevuse juhtumite puhul on oluline kiire teabevahetuserinevate riikide vahel süüdlaste kindlakstegemisel ja meetmete koordineerimisel. DNAandmebaasid ja digitaalsed sõrmejäljed on väga tähtsad vahendid kuritegevuse vastasesvõitluses. Need võimaldavad süüdlase kindlakstegemist, sõltumata kuriteo toimepanemisekohast.

Dührkop Dührkopi raport prokuratuuride vahelise koostöö tõhustamise kohta terrorismija piiriülese kuritegevuse vastases võitluses on kõrgelt hinnatud algatus, mis tugevdab USAkodanike suurema turvalisuse eesmärgil võetavaid meetmeid ning mis loodi 2005. aastalPrümi lepingu alusel.

Syed Kamall (PPE-DE). – Hr juhataja, see raport kutsub üles Prümi lepingu laiendamistpiiriülese terrorismi vastu võitlemiseks. Me kõik pooldame terrorismivastast võitlust. Seeon endastmõistetav. Me kõik nõustume vajadusega piiriüleseks koostööks. Prümi lepingnäeb ette aga andmete pealesunnitud jagamist, arvestamata muret andmekaitse ja turvalisusepärast. Otsustades ajakirjanduse põhjal mõnede liikmesriikide politsei ausameelsuse kohta,peaksime me kõik tundma muret sellise andmete jagamise pärast.


Raporti sisu rikuks ELi kodanike kodanikuvabadusi, kuna DNA andmete kogumine jajagamine teistele ELi liikmesriikidele oleks esmakordselt kohustuslik.

Me suundume nn suure venna ideoloogia poole ning meie poliitikud ei tee selle peatamiseksmidagi. Sel põhjusel hääletasime me selle raporti vastu.

- Raport: Anneli Jäätteenmäki (A6-0076/2008)

Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, ombudsmani roll omandabjärjest suuremat tähtsust, eriti Lissaboni lepingu ja põhiõiguste harta lahenduste japrobleemide kontekstis. Me soovime ehitada kodanike Euroopat, Euroopat, mis seisaksoma kodanikele lähedal, Euroopat, mis oleks eeskujuks inimõiguste ja austuse järgmisel;seda silmas pidades tuleks ühendusse astumise kord ja koostöökord kodanike jaombudsmani institutsiooni vahel muuta lihtsamaks. Ombudsmani tasandil küsimusteläbivaatamise aeg tuleks viia miinimumini.

Ma sooviksin pöörata teie tähelepanu ka riiklike ombudsmanide ja Euroopa Ombudsmanivahelise subsidiaarsuse põhimõttest lähtuva koostöö printsiipidele. Rollide ja ülesannetejagamine parandaks nende institutsioonide töö tõhusust.

- Raport: Adamos Adamou (A6-0090/2008)

Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Ma hääletasin oma kaasparlamendiliikme hr Adamouelundidoonorlust ja elundite siirdamist käsitleva raport poolt. Me peame püüdma lahendadasiirdatavate elundite puuduse probleemi, mis mõjutab elundite siirdamise programmideläbiviimist kõige rohkem.

Euroopas on ootenimekirjades umbes 60 000 elundi siirdamist vajavat patsienti. Suremussüdame-, maksa- või kopsusiirdamist ootavate patsientide seas on tavaliselt 15–30%. 2006.aasta Eurobaromeetri avaliku arvamuse küsitluse tulemuste kohaselt soovib 56%eurooplastest annetada pärast oma surma oma elundid siirdamiseks. Inimesi tuleksjulgustada rääkima elundidoonorlusest ja edastama oma sellekohased soovid omasugulastele. Ekspertarstide koolitust tuleks samuti parandada.

Statistika järgi toetavad kuni 81% Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest elundidoonorikaardi kasutamist, mis muudaks lihtsamaks doonori kindlakstegemise. Sellest hoolimataon selline kaart praegu 12% eurooplastest. Ma toetan komisjoni algatust Euroopaelundidoonori kaardi loomiseks.

Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, inimelu ja tervis omavadsuurimat väärtust nende jaoks, kes liikmesriikides tervishoiu eest vastutavad. Kõik sammud,mida nende kaitseks astutakse, peaks Euroopa Parlament kiirkorras heaks kiitma.

Transplantoloogia on üks kõige kiiremini arenevaid meditsiiniharusid. Tuhandeteleinimestele antakse võimalus elule, võimalus, mis on justkui teine elu. Euroopa Liidusläbiviidavate elundisiirdamiste arv ei ole siirdamist ootavate inimeste arvuga võrreldes ikkaveel piisav ning paljud elundi siirdamist ootavad patsiendid surevad enne sellist operatsioonielundite puuduse tõttu.

Elundisiirdamisjuhtude arvu suurendamisele suunatud meetmed on eriti tähtsad. Üheksselliseks tähtsaimaks meetmeks on edendada transplantoloogiat ühiskonnas ja julgustadavõimalikke doonoreid väljendama oma nõusolekut elundite annetamiseks pärast nendesurma. Ebameeldiva ebaseadusliku elunditega kauplemise vastu võitlemiseks on tähtis luualaiaulatuslik süsteem läbiviidud elundite siirdamiste kontrollimiseks.


Minu arvamuse kohaselt on Adamou raport tähtis märguanne liikmesriikidele, kes selleprobleemi tõsidust rõhutavad.

Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, ma hääletasin selle raportipoolt, kuna see on äärmiselt tähtis, kuigi keeruline probleem. Valmisolek oma elundiannetamiseks pärast oma surma teisele inimesele tähendab kinkida elu. See tähendab teisteinimeste elude päästmist. See on midagi erakordselt väärtuslikku inimkonna jaoks.

Tuleb eraldi ära märkida, et elundite vähesuse ja nendega ebaseadusliku kauplemise vahelon seos. Elundi puudumine ärgitab inimesi seadust rikkuma ja saama elund ebaseaduslikult,et päästa elu. See on eetiline ja moraalne ning ka õiguslik probleem.

Kõrged nõudmised kvaliteedile ja turvalisusele doonorluses ja elundite võtmisel, testimisel,säilitamisel ja transportimisel on iseenesestmõistetavalt vajalikud, kuna nendest sõltubelundi siirdamise edukus.

Lõpuks peame meeles pidama, et ELi tasandil tuleb rakendada tõhusatinformatsioonipoliitikat meie kodanike teadlikkuse suurendamisel selles valdkonnas. Seeküsimus peaks olema liikmesriikidele peamiseks probleemiks. Lõpetuseks, probleem, midame täna arutame, nõuab asjakohast arutelu, edasist uurimist ja ka moraalseid ning eetilisilahendusi.

Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Ma sooviksin tänada oma kaasparlamendiliikmeid,et nad toetasid Euroopa Rahvapartei ettepanekuid Europoli ja teadusuuringute kohta. Meoleme pettunud, et Europol alahindas rahvusvahelise elundikaubanduse jälgimise tähtsust.Isegi Euroopas kaovad lapsed elundikaubanduse tõttu ja mitte ainult Hiinas, vaid kaMoldovas ostetakse elundeid ja seejärel müüakse mustal turul kõrge hinna eest eurooplastele.Seepärast peab Europol olukorda jälgima. Me ei saa rahvusvahelist elunditurismi ära hoidailma elundite siirdamise programmide parema koordineerimiseta kogu liidus. Sel eesmärgilpeame me esmalt kokku leppima ühises seisukohas elundidoonori informeeritud nõusolekusuhtes. Mina olen veendunud, et inimembrüo siirdamise valdkonnas tehtavad katsed onebaeetilised ja vastutustundetud. Teisest küljest annavad täiskasvanute tüvirakkudegatehtavad uuringud suurepäraseid tulemusi kudede siirdamisel, näiteks südamehaigusegapatsientidel, ning see protseduur austab inimese unikaalsust. Meie raport on selgeksmärguandeks komisjonile, kes peatselt teeb ettepaneku siduva teksti koostamiseks.

Mairead McGuinness (PPE-DE). – Hr juhataja, elundidoonorluse teemaga seosessooviksin ma avaldada austust oma endisele assistendile James Sullivanile, kes, nagu paljudteavad, suri traagiliselt 10. veebruaril.

8. veebruaril rääkisid James ja Aoife, teine assistent, meie büroos eeldatavast nõusolekustja leppisid kokku, et kui kummagagi neist, mõlemad noored inimesed, peaks midagijuhtuma, annetavad nad oma elundid. Me poleks võinud teada, et James samal õhtultraagiliselt kukkus ja et pühapäeval elustamisaparaat välja lülitatakse. Tänu Jamesile onEuroopa Liidus inimesi, kes nüüd elavad tänu tema suuremeelsusele. Tema Iirimaal Corkiselavate vanemate Edna ja Tomi jaoks, kes tema kaotusest kunagi üle ei saa, on ainus lootus,et kuigi James enam meie keskel olla ei saa, on tänu tema suuremeelsusele jäänud elluteised.

Ilmselgelt on see raport meie büroo jaoks väga isiklik ja ma toetan seda täielikult.

Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Hr juhataja, elundidoonorlus ja elunditesiirdamine on üks tähtsaimatest probleemidest, mis vajab kaalutlemist ja üksmeelele


jõudmist nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool. Ühest küljest on meil kümned tuhandedelundi siirdamist ootavad inimesed. Teisest küljest oleme tõsise õigusliku ja eetilise/moraalseprobleemi ees.

Me oleme jõudnud kokkuleppele tõhusa elundisiirdamissüsteemi loomise vajalikkuses.Elundisiirdamissüsteemist ei tohi saada majandusharu, mille tulemusena elundeidkoheldakse kui siseturu kaupa. Kui see peaks nii juhtuma, kerkivad esile kuritegevuslikudgrupeeringud, kes kasutaksid ära vaesust ja kitsikust ning suurendaksid inimesteärakasutamist, eriti piirkondades, mis kannatavad laialdase tööpuuduse, tõrjutuse jatoidupuuduse all.

- Raport: Dan Jørgensen (A6-0109/2008)

Juhataja. - Hr Heaton-Harris, mis puutub lühendi GNSS tähendusse, on meil nüüd kaksvarianti, üks on „Galileo satelliitnavigatsioonisüsteem” ja teine „Ülemaailmnesatelliitnavigatsioonisüsteem”. Kumba te eelistate, hr Heaton-Harris?

Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, teate, mul ei ole veel kunagi olnudparlamendis sellist võimu enne olnud! Ma arvan, et sooviksin valida „Galileo”, kuid ei,jääme „ülemaailmse” juurde. Ma olen päris kindel, et see on „ülemaailmne”. Ma kavatsesinmainida seda oma ameti hääletuse kohta selgituse andmisel.

Nüüd räägin ma lühidalt komisjoni tööle heakskiidu andmisest. Nagu ma sellele ametikohaleastumise algusest peale olen teinud, hääletasin ka nüüd Euroopa Komisjoni tööle heakskiiduandmise vastu. Ma möönan, et komisjonis tehakse palju tööd omaraamatupidamisaruannetega seotud segaduste väljaselgitamisel. Samas, tööd on tehtudsüsteemisiseselt, mitte üldise suhtumisega, mis Euroopa Komisjonis valitseb. Senini valitsebsuhtumine „hoidkem oma pead madalal ja ärgem teatagem rikkumisest”. Aeg-ajalt kohtamekomisjonis töötavaid inimesi, kes räägivad meile mitteametlikult seal toimuvast, kuid nadei lähe ega anna sellest aru oma peadirektoraadi juhatajale.

Ma tean, et sellele parlamendile ei meeldi eelarve täitmisele heakskiidu andmist tagasilükata. Sellest on kahju, kuna seega puuduvad poliitilised tagajärjed. Me võtsime selle kohtaseitse aastat tagasi vastu õigusliku arvamuse. Nagu ma juba ütlesin, hääletasin ma sellevastu ja teen seda siin ka edaspidi.

- Raport: José Javier Pomés Ruiz (A6-0091/2008)

Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja, ma hääletasin Euroopa Parlamendi tegevuseleeelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt, kuid seda täiendava pika resolutsiooni vastu,kuna see sisaldab märkusi ja küsimusi, mis kas ei väida ilmset (lõige 58) või ei toeta väärtusi,mida mina pean tähtsaks (lõige 65). Mõelda vaid, et enamik parlamendiliikmeid on äsjahääletanud selle poolt, et liikmed ei saaks võtta tööle oma abikaasat, kuid saavad võttatööle oma armsama, armukese või noore meesarmukese. Minul isiklikult ei ole neist ühtki,kuid ma sooviksin pöörata tähelepanu sellele, kui absurdne see on.

Oma varasemas sekkumises püüdsin parandada ebaõigeid väiteid vabatahtliku pensionifondikohta, nagu püüdis teha seda ka fondi esimees menetluse käigus, kuid kahjuks see oli asjatu.

Lõikes 71 kritiseerivad raporti koostajad tõsiasja, et fond ei ole 15. märtsiks 2008uuendanud oma aktuaari kalkulatsioone 2007. aasta detsembri lõpuni. Peale selle, et onabsurdne 2006. aasta raporti puhul nõuda 2007. aasta aruannete esitamist, võin ma raportikoostajaid rahustada. 2007. aasta aruanne on koostatud, kuid see esitatakse esmalt fondi


direktorite nõukogule, mis on Luxembourgis asuv mittetulundusorganisatsioon. Hr juhataja,ma võin lihtsalt lisada, eksimine on inimlik; sellele kindlaksjäämine on kurjast. Kuna maei ole kurjast vaevatud, hääletasin ma raporti vastu.

Titus Corlăţean (PSE). – (RO) Pomés Ruizi raporti I jaos – Euroopa Parlament, hääletasinma muudatusettepaneku poolt, mis keelab Euroopa Parlamendi liikmel omaperekonnaliikmeid tööle võtta. Ma arvan, et see tekst on õige ja ma tervitan seda, et EuroopaParlamendi täiskogu selle teksti vastu võttis.

Põhjused on väga lihtsad: mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas riigis, kust minatulen, Rumeenias, on käimas arutelu parlamentaarsete institutsioonide ja isegi parlamendiusaldusväärsuse üle.

Ma arvan et see on õige seisukoht, eriti kuna, ja ma toon näite oma kodumaa, Rumeeniakohta, riigipeal endal on sageli olnud poliitiline eesmärk vähendada parlamentaarseteinstitutsioonide ja parlamendi tegevuse usaldusväärsust, alustades parlamendiliikmetetegevusega seotud vigadest või nõrkadest kohtadest.

See on põhjuseks, miks, ma kordan, ma tervitan selle teksti vastuvõtmist, mis võiks koosteiste meetmetega viia parlamentaarsete institutsioonide lugupeetavuse ja usaldusväärsusetõstmisele liikmesriikides ja Euroopa tasandil.

Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Ma hääletasin parlamendi tegevusele eelarvetäitmisel heakskiidu andmise vastu paljude pressiteadete tõttu, mis tulenesid parlamenditeenistuste koostatud siseauditi aruandest. See raport tuleb avaldada ja teha üldiseltkättesaadavaks. Seal on kirjas, et esineb probleeme parlamendiliikmete erinevate hüvitistekasutamisega.

Ma arvan, et parlamendiliikmetena peame olema nii avatud ja läbipaistvad oma tegevuseskui vähegi võimalik. Parim viis raportit käsitleda oleks olnud muuta see üldiseltkättesaadavaks, sest selliselt oleks inimesed mõistnud, et küsimus ei ole miljonites naelades,vaid väga väikeses rahasummas, mis on siiski väärt tagaajamist ja järelevalvet ning tekitabkorda rikkunud parlamendiliikmetele palju jagelemist ja viib nad sellega avalikule arutelule,mis ei olekski nii halb, kui arvatakse.

Seega hääletasin ma raporti vastu, kuna arvan, et peaksime avaldama selle raporti. Maloodan, et parlamendi teenistused parlamendi kohta koostatavate raportite puhul nõuandes püüavad maksimaalse läbipaistvuse poole ja avaldavad neist võimalikult palju.

- Raport: Hans-Peter Martin (A6-0111/2008)

Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, ma oleksin esitanud teile hääletusekohta selgituse iga ameti puhul, kuid tegelikult väljendasite te minu mõtet hääletusel.Praegu on nii palju ameteid, et me kõik ei teagi, mis nad on ja millega nad tegelevad.Tegelikult olen üllatunud, et keegi, väljaarvatud need, kes osalesid vastava komisjoni töös,teadsid, millega Euroopa GNSS Järelevalveamet tegeleb või kui suur oli selle eelarve. Makardan, et mõnedel nendest ametitest, kelle raamatupidamisaruannetele heakskiidu andmisepoolt me hääletasime, tegelikult õiguslikku alust enne Lissaboni lepingu vastuvõtmistliikmesriikide poolt ei ole. Ma tahaksin näiteks teada, kust tuleneb Euroopa Liidu PõhiõigusteAmeti õiguslik alus.

Seega kiidame heaks selliste ametite raamatupidamisaruandeid, millel puudub siin õiguslikalus, ja mitte keegi sellest eriti ei hooli. Ma leian, et see on häiriv. Ma arvan, et Euroopa


maksumaksja arvates oleks see üsna segadusseajav, ja ma hääletan rõõmsalt nende ametitevastu, kuna arvan, et need on ebademokraatlikud. Ma arvan, et kui me millegi eest vastutusevõtame, tuleks seda teha siin istungisaalis ja mitte volituste loobumisega ametite kasuks,mille üle me piisavat järelevalvet ei teosta.

- Raport: Marian Harkin (A6-0070/2008)

Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, minust on saanud tundmatuisik, kuna ma ei ole enam kõikidel istungitel hääletuse kohta selgitusi andnud, kuna maküsisin, kas saaksin selgitada oma hääletamise otsust Marian Harkini raporti kohta ningametnik märkis selle üles, kuid mind ei ole sõna võtma kutsutud. Võib-olla ta ei teadnud,kes ma olen. Hr juhataja, te olete parim kõigist asepresidentidest ja ma sooviksin teid tänadaselle eest, et lubate mul öelda, et ma pooldan väga Marian Harkini raportit, mis rõhutabvabatahtliku töö olulisust Euroopa Liidus.

Te teate, et eakatel, pensionäridel on palju vaba aega ja paljud kasutavad seda oma naabrite,teiste kodanike hüvanguks nii Euroopas kui ka mujal. Mul on hea meel, et komisjonikutsutakse üles lisama programmi „Euroopa eakad” programmile „Euroopa noored”, naguma olen öelnud selle parlamendi kodades mitmeid juba aastaid, seega on mul hea meelöelda, et lõpuks on Euroopa Parlamendis tehtud palju ära vabatahtlike ja eakate osas.

Juhataja. - Tänan teid väga, hr Fatuzzo. Kas soovite, et teie märge selle kohta, et mina olenparim asepresident, protokollitakse? Hästi, kui te seda tungivalt soovite, protokollime meselle.

Selgitused hääletuse kohta

- Raport: Bárbara Dührkop Dührkop (A6-0099/2008)

Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult . -(SV) Me hääletasime raporti poolt, kuna on ülioluline tugevdada ja parandada liikmesriikidekoostöö tõhusust terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. Võrreldes Saksamaaalgatusega täiustab Euroopa Parlamendi raport kodanike õiguste sõnastust andmekaitsekõrge tasemega. See on hea. Kahjuks sisaldub raportis sõnastusi rassilise või rahvuslikupäritolu jms käsitlevate andmete töötlemist ja välismaa ametnike volituste kohta, mis onseotud ühisoperatsioonidel läbiviidava arreteerimise ja küsitlemisega. Me tegimeparlamendikomisjonis väga palju tööd, et see raportist eemaldada, kuid kahjuks meil seeei õnnestunud.

Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle prDührkop Dührkopi raportile, mis vastavalt muudatusettepanekutele kiitis heaks SaksamaaLiitvabariigi algatuse eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus piiriülese koostöö, erititerrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise tõhustamise otsuse rakendamisekohta.

Ma sooviksin õnnitleda Saksamaad selle algatuse puhul, mis sisaldab kinnitust selle kohta,et liikmesriigid jälgivad ühiseid tehnilisi kirjeldusi DNA andmete, daktüloskoopilisteandmete (sõrmejäljed, peopesa jäljed jms) ja sõidukite registreerimisandmete otsimise javõrdlemisega seotud kõikide päringute ja vastuste puhul.

Ma toetan raportööri väidet selle kohta, et andmete erikategooriaid, mis seonduvad rassilisevõi etnilise päritolu, poliitiliste seisukohtade, usuliste või filosoofiliste veendumuste,erakonda või ametiühingusse kuuluvuse, seksuaalse sättumuse või tervisega, tuleks töödelda


vaid juhul, kui see on absoluutselt vajalik ja proportsionaalne konkreetse juhtumi eesmärgilning on kooskõlas konkreetsete kaitsemeetmetega.

Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult . - Konservatiivid on hääletanud selle raportivastu, kuna see laiendab Prümi algatuse põhimõtteid teistele valdkondadele, mida saaksparemini käsitleda valitsustevahelise koostöö kui ühtlustamise teel. Raport kutsub ülesEuroopa tasandil ühtsete riiklike õigustavade kehtestamisele, mis on vastuolusÜhendkuningriigis kehtestatud õigussüsteemiga. Raportis nõutakse samuti näiteks DNAandmete kohustuslikku üleandmist teistele liikmesriikidele, sõltumata sellest, kas isik onkuriteos süüdimõistetud või kahtlustatav, ja jälitustegevuse rakendamist teiste riikidepolitseiteenistuste poolt, kellel oleksid volitused järelevalveoperatsioonide korraldamiseks,isikute vahistamiseks ja ülekuulamiseks, mis on kodanikuvabaduste rikkumine.

Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic(PPE-DE), kirjalikult . - (SV) Mõõdukate erakond hääletas täna pr Dührkop Dührkopi(PSE-DE) raporti (A6-99/2008) poolt, mis käsitleb piiriülese koostöö tõhustamist, eelkõigeseoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega. Põhilises osas toetame meraporti sisu.

Me ei saa siiski toetada raportööri muudatusettepanekut 3. Selle põhjuseks on asjaolu, etdistantseerime end rangelt rassilist või rahvuslikku päritolu käsitlevate andmete igasugusestregistreerimisest ja töötlemisest. Isegi kui põhjenduse eesmärk on kõnealuste andmetekasutamise piiramine, ei saa me toetada teksti, kuna see sellegipoolest avab võimalusedselliste andmete registreerimiseks ja töötlemiseks.

Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult . - (SV) Politsei ja õigusalanekoostöö kuulub kolmandasse sambasse ja on seega üksnes valitsustevaheline küsimus.Fraktsioon Juuni Nimekiri toetab liikmesriikide vahelist suurendatud koostööd terrorismija raske piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel. Otsuseid selles valdkonnas ei peaksseepärast vastu võtma Euroopa Parlament või mõni muu parlamendist kõrgemalseisevorgan.

Igas liikmesriigis on kehtestatud minimaalsed eeskirjad, mis reguleerivad isikute juurdepääsuõigusabile ja andmekaitset. Põhiline ja ulatuslik kaitse on selles osas juba kehtestatud kõigiliikmesriikide allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga.Interpoli vahendusel toimub juba DNA andmete vahetamine.

Samuti on oluline rõhutada eraelu puutumatuse põhimõtet, mida DNA kasutamine nõuab.Siinkohal nõustume raportiga päringute suhtes nende inimeste DNA kohta, kes on õigeksmõistetud või vabanenud.

Raport läheb aga paljudes aspektides liiga kaugele, kui arutleb paljude valdkondade, näiteksmenetlustagatiste puhul raamotsuste kasutuselevõtmist ja üldiste õigusaktide vastuvõtmist,mis hõlmaksid politsei ja õigusalase koostöö kogu valdkonna. Selles arutletakse isegi ühistetöörühmade moodustamise üle. Riigi sõjalised vahendid on rangelt riiklik küsimus ja sedaei tohi reguleerida ELi tasandil. Fraktsioon Juuni Nimekiri on seepärast otsustanud hääletadaraporti vastu.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. - (PT) Raport on osa Prümi lepingu ülevõtmiseprotsessist ühenduse õigustikku. See leping on ülima turvalisuse nõudmise lahutamatuosa, mis on terrorismivastase võitluse sildi all sisse toodud eesmärgiga tugevdada piiriülestkoostööd ELi tasandil terrorismivastases võitluses piiriülese kuritegevuse ja sisserände osas.


Hoolimata mõnest muudatusettepanekust, mis esialgset ettepanekut parandasid, ei välistaega mõista raport hukka muret tekitava politseikoostöö raamistiku loomist (sealhulgasühiste kiirreageerimisrühmade loomine, mis võimaldab ühe liikmesriigi politseijõududeltegutseda teise riigi territooriumil), isiklike andmete andmebaasi loomist (mis sisaldabDNA andmeid või vajaduse korral kodanike poliitilisi veendumusi) ja infoteenistustelihtsamat juurdepääsu nendele, mis kõik sisaldavad endas erinevate liikmesriikide kodanikeõiguste, vabaduste ja tagatiste rikkumist.

Tegelikult on sellisele protsessile omaseid ohte rõhutanud isegi Euroopaandmekaitseinspektor ise, mis rõhutab tõsiasja, et selliseid meetmeid rakendatakse (ja seeon toimunud juba mõnda aega) ilma kodanike isikuandmete korrapärase kaitsmiseta.

Sel põhjusel hääletasime me selle raporti vastu.

Anna Hedh (PSE), kirjalikult . - (SV) Ma olen veendumusel, et terrorismi ja piiriülesekuritegevuse vastu võitlemine on üks nendest probleemidest, millega seoses EL peakskoostööd tegema. Ma arvan siiski, et raport sisaldab liiga palju sõnastusi, mida ma ei saatoetada, seega otsustasin selle vastu hääletada.

Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Olles silmitsi suureneva kuritegevuseja ohtudega turvalisusele, peab Eruroopa Liit püstitama omale kaks peamist eesmärki.Esimene eesmärk sisaldab piireületava ja äärmiselt vägivaldse ja ohtliku terrorismi vastasevõitluse tõhustamist. Teine eesmärk on kaitsta põhiõigusi, millel Euroopa Liit rajaneb.

2007. aastal Saksamaa esitatud Prümi lepingu vastuvõtmine kõikide liikmesriikide poolton osa väga vajalikust politseikoostöö arengust ELis. DNA andmete ja väärtuslikeisikuandmete, näiteks sõrmejälgede ja sõidukite numbrimärkide vahetamine erinevateriiklike süsteemide vahel on juba aidanud lahendada mitmeid uurimisi. Need meetmed onolulised alates inimröövide vastu võitlemisest kuni võitluseni rahvusvahelise terrorismivastu, rääkimata riikidevaheliste sündmuste korraldamisest.

Euroopa poliitika peab pigem võitlema kuritegevuse vastu kui ehitama üles süsteemi, misõõnestab õigusriigi põhimõtteid ja destabiliseerib demokraatiat. Isikuandmetekättesaadavust ja kasutamist peavad reguleerima Euroopa Liidu õigusaktid, mis loodetavastivõetakse kiiresti vastu.

Raport kirjeldab hästi andmete kasutamise ja andmete kaitse vahelise tasakaalu tähtsust.

Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. - (PL) Hr juhataja, ma hääletasinraporti poolt, mis käsitleb piiriülest koostööd, terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastastvõitlemist, ning see on äärmiselt oluline probleem, mis on eksisteerinud alates omariikluseloomisest.

Siiani on piirialadel tegutsenud kurjategijad kasutanud ära riikide soovimatustkonfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid, vahetada, st õigust eraelupuutumatusele. Lisaks on viimasel ajal peale organiseeritud kuritegelike gruppide ja omalalgatusel tegutsejate tõusnud esile teine oluline probleem, milleks on rahvusvahelineterrorism.

Euroopa Liigu egiidi all ja vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ning tänapäevase ja turvalisetelekommunikatsiooniga saame me lõpuks kuritegevuse vastu tõhusalt võideldesterrorismiakte ära hoida. Sellise informatsiooniga, nagu DNA andmed, daktüloskoopilisedandmed ja riiklikud sõidukite registreerimisandmed, saame me tagada selle, et kurjategijad


ja terroristid ei tunneks end turvaliselt üheski ELi liikmesriigis või isegi väljaspool neid. Maolen veendunud, et see on üks prioriteetidest, millega EL peaks viivitamata tegelema.

Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma pooldasinhääletusel Bárbara Dührkop Dührkopi raportit Saksamaa Liitvabariigi algatuse kohtaeesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus otsuse 2008/…/JSK (piiriülese koostöö tõhustamisekohta, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) rakendamisekohta.

Uued kuriteoliigid, mis on tekkinud pärast nii piiride avamist kui ka ELi laienemist, nõuavadsuuremat koostööd liikmesriikide vahel, et kuritegevust ja ebaseaduslikku sisserännetkontrollida. On oluline, et koostöö ei piirduks Prümi lepingu allkirjastanud seitsme riigiga,vaid, nagu paneb ette raporti esimene muudatusettepanek, ELi tasandil tuleb töötada väljaühtsed menetlustagatised. Ma olen veendunud, et on väga oluline, et Euroopa Liit varustaksend kõrgetasemelise, ühtlustatud andmekaitsega, mis oleks seetõttu võimeline tagamaõiguskaitse ja kodanike tulemusliku kaitse.

Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult . - (CS) Bárbara Dührkop Dührkopi raport piiriülesekoostöö kohta terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses (A6-0099/2008) onväga tähtis kahel põhjusel. Esiteks on eespool nimetatud nähtuste vastu vaja tõhusaltvõidelda ja teiseks kodanikuõiguste ja vabaduste kaitsmise küsimuse tõttu. Seega tuleksneid küsimusi käsitleda väga tundlikul viisil. Me peame veel kord kaalutlema nõukoguotsuse eelnõu muudatusettepanekut 3, millega sätestatakse, et andmete erikategooriaid,mis seonduvad rassilise või etnilise päritolu, poliitiliste seisukohtade, usuliste võifilosoofiliste veendumuste, erakonda või ametiühingusse kuuluvuse, seksuaalse sättumusevõi tervisega, tuleks töödelda vaid juhul, kui see on absoluutselt vajalik ja proportsionaalnekonkreetse juhtumi eesmärgil ja on kooskõlas konkreetsete kaitsemeetmetega. Minu arvateson see avaldus tõsiselt puudulik. Kes otsustab, mis on vajalik ja millises proportsioonis jakuidas nad sellele otsusele jõuavad? On selleks teatud tähtis isik? Või anonüümne politseinik,kelle jaoks inimõiguste kaitsmine võib olla väga väikese tähtsusega küsimus? Mis on terviselvõi seksuaalsel sättumusel tegemist terrorismivastase võitlusega? Need on mõned põhjustest,miks ma soovitan resolutsiooni ettepaneku praeguses vormis tagasi lükata – me vajamepalju täpsemat teksti.

- Raport: Anneli Jäätteenmäki (A6-0076/2008)

Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma andsin oma poolthääle pr Jäätteenmäkiomaalgatuslikule raportile, mis sisaldas ettepanekut Euroopa Parlamendile võtta vastuotsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi otsust ombudsmani kohustuste täitmistreguleeriva ametijuhendi ja üldiste tingimuste kohta. Ka ombudsman on nõudnud nendeaspektide arendamist.

Ma tervitan raportis sisalduvaid ettepanekuid ombudsmani põhikirja kohandamisest, etkõrvaldada võimalik ebakindlus, mis on seotud ombudsmani suutlikkusega viia läbipõhjalikke ja erapooletuid uurimisi võimalike haldusomavoli juhtumite korral. Eeldusel,et kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust, tervitan ma ametnike kohustusttunnistusi anda. Samuti toetan ma põhimõtet, et juurdepääs klassifitseeritud teabele võidokumentidele, eriti tundliku sisuga dokumentidele, peaks olema ombudsmani pooltjälgitav ja vastama täpselt vaatlusaluses institutsioonis või organis kehtivatele eeskirjadele.

Ma õnnitlen raportööri selle eest, et ta rõhutas, et ombudsman ja tema töötajad ei peateatavaks tegema tundliku sisuga andmeid ega dokumente, mis kuuluvad ühenduse


andmekaitset käsitlevate õigusaktide reguleerimisalasse. Nende eeskirjade kohaldamisttuleb jälgida ja see ei ole lihtne.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. - (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, mistäiustab Euroopa Komisjoni ettepanekuid, kuigi ei ole selge, mis vastu võetakse. Siiski,nagu raportööri arusaamise kohaselt, lõpeb hääletamine, kui on teada, millised punktidheaks kiidetakse.

Oma 2006. aasta 1. juuli kirjas president Pötteringile palus Euroopa ombudsman hrDiamandouros Euroopa Parlamendil algatada menetlus ombudsmani põhikirja muutmiseksmitmete tema poolt mittekohasteks peetavate sätete osas, täpsemalt õigus sekkuda EuroopaKohtus arutatavatesse kohtuasjadesse, mis käsitlevad juurdepääsu institutsioonidokumentidele, ametnike ametlikele tunnistustele, teabele võimaliku kuritegeliku tegevusekohta, koostööle rahvusvaheliste institutsioonidega inimõiguste/põhiõiguste valdkonnas.

Mõnega nendest küsimustest tegeles parlament juba 2001. aastal ombudsman hr Södermanialgatusel. Parlament võttis siis 6. septembril 2001. aastal põhiseaduskomisjoni raportipõhjal vastu resolutsiooni, mis esitas mitmeid muudatusettepanekuid, mis sarnanesidpraegu tehtud ettepanekutega. Tol korral tundus komisjoni toetatav kokkulepe nõukogugakäegakatsutav, kuid läbirääkimised jäid lõpetamata hr Södermani mandaadi lõppemisetõttu.

Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult . - Ma toetasin Jäätteenmäki raportit ombudsmanikohustuste täitmiste kohta ja tervitan eriti muudatusi institutsiooni kohustuse osas andaombudsmanile tema töös vajaliku teavet.

David Martin (PSE), kirjalikult . - Ma ühinen pr Anneli Jäätteenmäki üleskutsega Euroopaombudsmani põhikirja läbivaatamiseks. Selle raporti raames tehtud ettepanekudsuurendavad ELi läbipaistvust ning neid tuleks tervitada. Ma hääletasin raporti soovitustepoolt.

- Raport: Adamos Adamou (A6-0090/2008)

Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin hr Adamou omaalgatuslikuraporti poolt, mis tervitab komisoni teatist „Elundidoonorlus ja elundite siirdamine:poliitikameetmed ELi tasandil” ja esitas integreeritud lähenemisviisi, mis tagaks elunditekvaliteedi ja turvalisuse, et parandada elundite kättesaadavust ja võidelda elundikaubandusevastu.

Ma tervitan nimetatud tegevusvaldkondi, täpsemalt kvaliteedi ja turvalisuse suurendamist,elundite kättesaadavuse parandamist ja elundisiirdamissüsteemide tõhusamaks jajuurdepääsetavamaks muutmist ning liikmesriikidevahelise koostöö tugevdamisemehhanisme, samuti ühenduse õigusakti vastuvõtmist, millega kehtestatakse kvaliteedi jaturvalisuse nõuded elundidoonorlusele, elundite hankimisele, testimisele, säilitamisele,transpordile ja paigutamisele ELis ja nende nõuete täitmiseks vajalikud vahendid.

Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic(PPE-DE), kirjalikult . - (SV) Me toetame raportit, kuna rahvusvaheline koostöö olulisteelundite siirdamisel on vajalik. Me otsime võimalust edendada edasisest koordineerimisesttulenevat lisandväärtust, kuid me siiski ei poolda ühtlustamist.


Seepärast ei arva me, et raportit tuleks pidada iseseisva ELi koordineerimisasutuse loomiseettekäändeks, kuid soovime rõhutada juba olemasolevaid koostöövorme, mida raportismainitakse.

Me ei toeta ka ettepanekut Euroopa doonorikaardi kohta. Otsused nõusoleku reeglitekohta, mida doonorluse ja elundite siirdamise puhul kohandatakse, peaksid jäämaliikmesriikide pädevusse, kuna need põhinevad peamiselt moraalsetel väärtustel, mis onsageli piirkonna ja/või kultuuriga seotud.

Edite Estrela (PSE), kirjalikult. - (PT) Ma hääletasin hr Adamou raporti „Elundidoonorlusja elundite siirdamine: poliitikameetmed ELi tasandil” poolt, kuna minu arvates onsuurenenud teadlikkus elundidoonorlusest ja ülemaailmse elundikaubanduse vastanevõitlus tähtsad meetmed elundite annetamise kvaliteedi ja turvalisuse tagamisel Euroopas.

Arvestades elundite suurenevat vajadust, pikenevaid elundite siirdamise ootenimekirjasidja annetatud elundite arvu vähesusest tingitud surmade arvu suurenemist, on parimateelundite siirdamise poliitiliste meetmete edendamine ELis eluliselt tähtis, et päästa enamelusid ja pakkuda Euroopa kodanikele paremat elukvaliteeti.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. - (PT) Inimorganite kasutamine raviotstarbel,sealhulgas mittetöötava elundi asendamine teise, doonorilt tuleva elundiga, võibõnnestumise korral anda täisväärtusliku ja tervelt elatud elu inimestele, kes vastasel korralvajaksid sagedast intensiivset ravi.

Kuigi inimorganite kasutamine siirdamiseks on viimastel aastakümnetel ELi riikides pidevaltsuurenenud, on elundisiirdamist vajavate inimeste arv suurem kui siirdamiseksolemasolevate elundite arv. Ametlike uuringute järgi on Lääne-Euroopas praegu 40 000inimest ootenimekirjas. Suremus südame-, maksa- või kopsusiirdamist ootavate inimesteseas on tavaliselt 15–30%.

Doonori testimine on tähtis, et viia miinimumini elundisaaja riske. Nagu raportis märgitud,on retsipienti ohustavate tegurite vähendamiseks oluline doonoreid uurida ning määratanende elundite puhul kindlaks haiguste edasiandmise riski olemasolu või puudumine. Onväga oluline uurida doonoreid ja teha kindlaks haiguse leviku riski olemasolu võipuudumine, mis hõlmab mitmete uuringute läbiviimist. Liikmesriikidel siiski puudubpraegu konsensus nende testide suhtes. Seega seisneb selle raporti tähtsus suuremalekoostööle julgustamises.

Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult . – (FR) Ma sooviksin kasutada seda hääletust, etrõhutada korduvat lahknevust Euroopa Liidu sõnade ja tegude vahel teatavatesvaldkondades.

Üks asi on paluda liikmesriikidel võidelda elundikaubanduse vastu ja varustada endkriminaalõiguse hirmutusvahendite arsenaliga, kuid mida peaksime arvama nüüd, kuikomisjon ja mitmed nendest samadest liikmesriikidest tunnustavad Kosovot ja selle juhte,kellest mõned on sel eesmärgil hukatud Serbia vangidelt eemaldatud organite kaubandusegaisiklikult seotud, kui uskuda pr del Pontet, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisekriminaalkohtu endist presidenti?

Mida me peaksime arvama, kui ükski liikmesriik ei rakenda sanktsioone ega esita protestiHiina vastu, kui tunnistajate ütlused ja uurimised viitavad tõsiasjale, et hukkamisiplaneeritakse vastavalt patsientide, vahel teise riigi patsientide, elundite vajadusele? Mida


tehakse nende rikaste eurooplastega, kes elundite vähesusest lahenduse leidmiselhaigusturismiga sellist tegevust soodustavad?

Hr Adamou raport on kummaliselt ebaselge nende küsimuste osas. Seestpoolt vagameelnelootus, väljastpoolt kurdistav vaikus. Me oleme seda juba teatud riikide puhul kogenud.

Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin selle raporti poolt.Elundidoonorlus päästab elusid; me kingime iseennast, mis on suurim solidaarsuse avaldus.Kahjuks on jätkuv puudus elunditest ja umbes 10 elundisiirdamise ootenimekirjas olevatinimest sureb Euroopa iga päev.

EL peab aitama viia kokku riiklikud elundite siirdamisega tegelevad organisatsioonid.Suurenenud koostöö pakuks tagatisi patsientidele, kes annetavad või saavad elundiväljastpoolt oma liikmesriiki. Sellest võiksid kasu saada mõned uued liikmesriigid, kelletervishoiusüsteemid on halvemini varustatud.

Elundite vähesust seostatakse sageli elundikaubandusega. Me näeme organiturismi vormitekkimist, mis kasutab ära vaesuse väljaspool ELi piire. See inimkaubandus ähvardabõõnestada kodanike kindlustunnet ja suurendada vabatahtlike elundi ja kudede annetustepuudust.

Tasuta annetamise põhimõte on samuti oluline, kuigi elavatele doonoritele tuleb hüvitadaelundi eelmaldamise tasu.

Lõpuks, me peaksime julgustama uuringuid biotehnoloogia valdkonnas, mis annaksidteadlastele vahendeid elundite kasvatamiseks olemasolevatest kudedest, mis on pärit kaspatsiendilt või teistelt kudede doonoritelt.

Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult . - Ma toetasin hääletusel Adamou raportit, miskäsitleb elulise tähtsusega küsimust kogu Euroopa jaoks ja soodustab koostöödliikmesriikides elundite siirdamisega seotud küsimustes. Minu kodumaa, Šotimaa, on üksväikseima annetustearvuga riike ELis ja Šoti valitsus töötab teiste Ühendkuningriigikoosseisu kuuluvate rahvaste tervishoiuasutuste juhtidega selle olukorra parandamiseks.

Ma usun kindlalt koostöösse kogu ELis, mis täiendaks igas riigis toimivat elundite siirdamisesüsteemi ja toetaks kvaliteedi ning turvalisuse nõuete kõrgeimat standardit. Selline koostöösuudab edendada elundite siirdamisega seotud teenuseid üle kogu Euroopa, tagadesparandatud juurdepääsu annetatud elunditele mittekaubanduslikel alustel.

Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Me tervitame raportööri võetudseisukohti elundidoonorluse ja elundite siirdamise arengu kohta ELis; doonori ja retsipiendivahelise mis tahes rahalise tehingu ja elunditega kauplemise keelustamise kohta ja võitlusekohta organiturismiga riikides, kus toimub elundikaubandus, ja tunnistamise kohta, etelunditega kauplemine on seotud sotsiaalse ebavõrdsusega.

Elundite siirdamisi tuleb edendada, need päästavad elusid ja parandavad elukvaliteetipaljudel kroonilisi haigusi põdevatel patsientidel, näiteks neeruhaigetel patsientidel.

Kui elundite siirdamist edendatakse, tuleks julgustada tugevat inimlikku teadlikkustelundidoonorlusest ning see eeldab vastavat sotsiaalset keskkonda.

Seepärast on hea, et arutlusalune resolutsioon tunnistab, et elunditega kaupleminenõrgendab elundidoonorlust ja takistab elundite siirdamiste arvu kasvu.


Teadlikkuse suurendamiseks elundidoonorluse valdkonnas tuleb olukorda arvestadesvastandada ELi poliitika ja tervise muutmine kaubaks, heaolu ja inimeste vajadused.

Rahvusvaheliste ettevõtete kasumite suurendamise nimel surub see poliitika miljonideurooplased isegi meie oma riigis alla vaesuspiiri, soodustab töötust ja tööhõive vähesust.Nad on sunnitud müüma kõik, mis neil on, et nende lähedaste tervis paraneks.

David Martin (PSE), kirjalikult . - Ma kordan Adamos Adamou üleskutsetelundidoonorluse ja elundite siirdamise valdkonnas poliitiliste meetmete võtmiseks. Eelmiselaastal tehti Ühendkuningriigis elundisiirdamine 2 400 inimesele, kuid rohkem kui 1 000inimest suri iga päev sobivat annetatud elundit oodates. Seega peavad liikmesriigid võtmameetmeid oma doonorireservi suurendamiseks heade tavade jagamise ja teadlikkusesuurendamise kaudu väga olulistest küsimustest, millega me elundidoonorlusega seosessilmitsi seisame. Euroopa valitsused ja institutsioonid peavad samuti rohkem tegemahäbiväärse elundikaubanduse tõkestamiseks. Raportis kutsutakse üles võtma meetmeidorganiturismi takistamise ja teiste sellega seotud üldisemat laadi probleemide suhtes ningseepärast hääletasin ma raporti poolt.

Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. - (FR) Eelolevatel aastatel on elundidoonorluselEuroopa Liidus kolm peamist probleemi.

Esiteks on ELis saadaolevate elundite arv ebapiisav. Iga päev põhjustab elundite nappuspeaaegu 10 elundisiirdamist ootava patsiendi surma.

Teiseks on muret tekitavad jätkuvad riskid elundite siirdamisel. Selliste haiguste nagu HIV,mõnede hepatiidi vormide ning isegi vähi ülekandumine on probleemiks, mis Euroopakodanikke jätkuvalt ohustab.

Viimaks peavad ELi liikmesriigid tegelema elundikaubanduse probleemiga õigesti jakoordineeritult. Kuigi seda esineb ühenduses veel üsna harva, tõstatab see siiski poliitilisi,ja mis veelgi tähtsam, eetilisi küsimusi.

Hr Adamou raportis sisalduvad soovitused on sammuks õiges suunas: heade tavadejagamine, suurem koostöö, elundite jagamise suurendamine liikmesriikide vahel, avalikkuseparem teadlikkus ja vajadus säilitada elundidoonorluse vabatahtlik ja mitteäriline iseloom.

Need ettepanekud, juhul, kui need vastu võetakse, parandavad elundidoonorluse ja elunditesiirdamise olukorda märkimisväärselt ja kiiresti.

Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult . - (SK) Ohutu, edukas ja kättesaadavelundidoonorlus ja elundite siirdamine on Euroopas täna väga tähtsad küsimused.

Rohkem kui 60 000 patsienti ootab südame-, maksa-, kopsu- või neerusiirdamist. Suremussiirdamist ootavate patsientide seas on 15–30%.

Täna hääletasin ma oma kolleegist parlamendiliikme, hr Adamou raporti poolt.

Ma tervitan algatust õigusliku raamistiku loomiseks, mis võtaks kasutusele ühise metoodikaja kriteeriumid doonori ja elundi sobivuse kohta. Ma olen veendunud, et liikmesriikidevaheline konsensus on peamine tingimus kogu siirdamisprotsessi turvalisuse ja kvaliteeditõstmisel, alates siirdamiseelsest hindamisest ja sobiliku doonori leidmisest õigeaegseoperatsiooni ja patsientide kompleksse operatsioonijärgse jälgimiseni. Arstina sooviksinma rõhutada tiheda koostöö olulisust ja heade tavade ning teabe vahetamisest liikmesriikidetervishoiutöötajate vahel.


Elundite nappuse leevendamine on kindlasti Euroopa jaoks tõsiseks proovikiviks. Matoetasin täielikult raportööri üleskutset luua Euroopas tulemuslik süsteem isikutekindlakstegemiseks, kes võiksid pärast oma surma saada elundidoonoriteks. Selline süsteemtagaks piisavad kommunikatsiooni- ja informatsioonimeetodid, muutes nende inimeste,kes tõepoolest on nõus elundit annetama, elundid tegelikult kättesaadavaks.

Teiseks oluliseks sammuks doonorile juurdepääsu suurendamiseks peaks olema avalikkuseleparema teabe andmine. Ma olen kindel, et kui arutelu sellisel tundlikul teemal peetaksriiklikul tasandil, aitaks see avalikkuse teadlikkust suurendada.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. - (DE) Sajad tuhanded inimesed Euroopas elavad omaelu, olles ootenimekirjas, oodates teist võimalust eluks. Kindlasti aitaksid Euroopaelundidoonori kaart, ühine doonorireserv ja elundisiirdamise abitelefon praktilist tegevustja koostööd tõhustada.

Austria, nagu mõned teised riigid, on selles suhtes eeskujuks, kuna iga austerlane, kes omaelu jooksul ei anna teada keeldumisest oma elundite kasutamiseks pärast surma, saabautomaatselt elundidoonoriks. Riikides, kus sellist süsteemi ei rakendata, tuleb teadlikkustsuurendada, kuna elundiannetuste märkimisväärselt väike arv on otseselt seotud tavaelanike,aga ka tervishoiutöötajate teadlikkuse puudumisega. Vaid selle probleemiga tegeledes,struktuure parandades ja arendusmeetmeid rakendades saame me suurendadaelundiannetuste ja elundite siirdamiste arvu ning teha lõpu ebaseaduslikuleelundikaubandusele.

Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Ma toetasin hääletusel hr Adamou esitatudraportit elundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta: poliitikameetmed ELi tasandil.

Nagu me kõik teame, võib elundite siirdamine päästa elusid ja parandada paljude meiekaaskodanike elukvaliteeti. EL kannatab aga praegu pideva elundite nappuse all: 40 000patsienti ootab elundisiirdamist ja iga päev hinnanguliselt 10 neist sureb.

Oleme tegelenud eelkõige selle probleemiga, kaalutledes selliseid meetmeid nagu Euroopadoonorikaardi kasutuselevõtmine, liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamine, üldsuseteadlikkuse suurendamine, elundisiirdamise abitelefoni sisseseadmine ja biotehnoloogiaalaste uuringute edendamine, mis võib edaspidi võimaldada elundeid pigem kasvatada kuikasutada annetatud elundeid.

Samas ei tohiks me elundite vähesusele tuua ohvriks oma väärtusi. Mul on hea meel, et seetekst rõhutab vabatahtlikku, tasuta ja võimaluse korral anonüümset annetamist, kutsudesliikmesriike üles võitema tõhusamalt elundikaubanduse ja elunditurismi vastu.

Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. - (FR) 23. aprillil ratifitseerime me raportielundidoonorluse ja elundite siirdamise ning siirdamiseks saadaolevate elundite arvusuurendamiseks võetavate meetmete kohta. See on väga oluline teema. Euroopas surebiga päev 10 inimest elundite nappuse tõttu; enam kui 15 000 patsineti Euroopas onootenimekirjas; Belgias on neerusiirdamise – kõige sagedamini teostatava siirdamise –keskmine ooteaeg rohkem kui 24 kuud. Selle statistikaga on raske leppida.

Ma toetasin algatust Euroopa doonorkaardi kasutuselevõtmise kohta. Arvestades elundieemaldamise kiireloomulisust, oleks pärast võimaliku doonori isiku kindlakstegemistäärmiselt kasulik, kui meil oleks standardsed Euroopa doonorkaardid, mis oleksid selgeltloetavad ja igaühele mõistetavad. Seda algatust toetab ka suur enamus Belgia kodanikke,suur enamus neist, kes elundidoonorlust pooldavad. See koos eeldatava nõusoleku


süsteemiga ja siirdamiskeskuste vahelise õige koordineerimisega selgitab, miks meie riikon teenäitajaks elundite eduka siirdamise valdkonnas.

Kahetseme seda, et me ei olnud ambitsioonikamad oma soovitustes eeldatavanõusolekusüsteemi rakendamise kohta kogu Euroopas.

Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma pooldasinhääletusel hr Adamou raportit „Elundidoonorlus ja elundite siirdamine: poliitikameetmedELi tasandil” raviga seotud põhjustel, mis rõhutab tervishoiu tähtsust ELi kodanike jaoksja ülemaailmsel tasandil.

Ma usun, et jätkuvad jõupingutused teadusuuringutes on vajalikud, et arendada uusiravivõimalusi ja elundisiirdamise paremaid tehnilisi ja korralduslikke lahendusikoordineerivate projektide ja programmide kaudu, mis muuhulgas on liikmesriikidevahelised.

Ma olen ka veendumusel, et elundidoonorluse kultuuri edendamineteadvustamiskampaaniate teel selliselt, et doonorluse kasv jätkuks, on väga olulisetähtsusega, ning samuti tuleks kodanikele meenutada, et elundi saamine on neli kordatõenäolisem sellest, et peaksite ise ühe annetama.

Lõpetuseks rõhutaksin elundikaubanduse vastu võitlemise vaieldamatut tähtsust niiELi-siseselt kui ka -väliselt, tunnistades, et see ebaseaduslik tegevus käib alati koos vaesuseja meeleheitega.

Catherine Stihler (PSE), kirjalikult . - Suurem koostöö liikmesriikide vahel on hädavajalik,kui tahame aidata ELi kodanikke, kes vajavad elundisiirdamist.

Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. - (PL) Ma toetasin Adamou raportitelundidoonorluse ja elundite siirdamise kohta, kuna olen veendunud, et elundidoonorluson tähtis samm edasi teenustes, mida teadus inimesele pakub. Paljud inimesed võlgnevadoma elud siirdatud elundile või on seeläbi parandanud oma elukvaliteeti.

Vaja on suurendada üldsuse teadlikkust ning sellega seoses omakasupüüdmatute doonoritearvu. Ma arvan, et kõige olulisemaks teguriks elundikaubanduse vastases võitluses on luuatõhus süsteem, mille abil oleks võimalik määratleda inimesi, kes võiksid pärast surmaelundidoonoriks hakata, kui liikmesriikides kehtivad ametlikud nõuded seoses selleksnõusoleku andmisega on täidetud. Üldsuse teadlikkusel ja avalikul arvamusel on etendadaväga suur osa, seega on täiendav harimine veel üheks oluliseks teguriks.

- Raport: Marian Harkin (A6-0070/2008)

Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin pr Harkini omaalgatuslikuraporti, mis käsitleb vabatahtliku tegevuse osatähtsust majandusliku ja sotsiaalseühtekuuluvuse toetamisel, poolt.

Ma imetlen pr Harkini suurepärast uuringut vabatahtlikust tööst kui peamisest jõustkodanikuühiskonna kasvatamisel ja solidaarsuse tugevdamisel, mis on ELi põhiväärtusteks.Vabatahtliku töö kasulikkuse tunnustamine nii avalikus kui ka erasektoris on selle arengulening majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase aspekti vahel tasakaalu leidmisel vägaoluline; see tähendab, et jätkusuutlik areng on üheks peamiseks seisukohaks Euroopas.

Mul on kahju, et raport ei käsitle vabatahtliku töö väärtust, puudutamata vabatahtlikkutegevust, mida võiks liigitada tasuliseks vabatahtlikuks tööks, kuna raportöör on


defineerinud vabatahtliku töö kui tasuta tehtavat tööd. See raport on tähtis sammmittetulundusühingute väga olulise tunnustamise poole.

Adam Bielan (UEN), kirjalikult. - (PL) Hr juhataja, vabatahtlik tegevus annab hindamatupanuse kodanikuühiskonna ja ulatusliku demokraatia ülesehitamisse kodanike tegevusekaudu kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Sellise tegevuse potentsiaalne areng on eritioluline riikides, kus aktiivne kodanikuühiskond kogeb võimuloleva eliidi tagakiusamist.Ma toetasin pr Harkini raportit, kuna nõustun sellega, et Euroopa Komisjon peaks edendamapiiriüleseid projekte vabatahtliku töö valdkonnas seoses meie lähima naabri Valgevenega.Eelkõige valgevenelaste jaoks oleks see eriline toetusavaldus nende jõupingutusteleLukašenko režiimi vastu võitlemisel.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. - (PT) Kahtlemata täidab see, mida me nimetamevabatahtlikuks tööks, väga tähtsat sotsiaalset rolli, aidates leida vastuseid kodanikeprobleemidele ja vajadustele, edendades konkreetselt tegelikku solidaarsust ja vastastikustabistamist.

Seepärast ei nõustu me ideega vabatahtlikust tööst kui märkimisväärsest kokkuhoiustavalike teenuste jaoks. Vastupidi, me oleme arvamusel, et mida rohkem riigid omakodanikele pakutavaid ja tagatavaid avalikke teenuseid arendavad, seda olulisemaks muutubvabatahtliku töö roll.

Nagu juba märgitud, on väga oluline tagada, et vabatahtlik töö täiendab avalikke teenuseid,mitte ei asenda neid. Vabatahtlikku tööd ei saa kasutada ettekäändena või vahendina,ergutamaks riike jätma unarusse oma kohustusi, eriti sotsiaalseid kohustusi, andes needüle näiliselt heategevuslikele organisatsioonidele.

Selle taustal võitleme me mittetulundusühingute, sealhulgas ühistegevuse, kohalike asutusteja ettevõtete, ühistute ning spordi-, vabaaja-, kultuuri-, noorte- ja lasteühenduste tõhusaja kohase toetamise eest.

Viimaks rõhutame tõsiasja, et vabatahtlik tegevus sõltub samuti töötajate vaba ajaolemasolust, millest tuleneb vajadus hoiduda liigsetest töötundidest, madalatest palkadestvõi ebakindlusest põhjustatud ületöötamisest.

Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. - (PL) Demokraatlik süsteem ei saa ilmakodanikuühiskonnata tõhusalt toimida. Ma tervitan soojalt kõiki algatusi, mis pooldavadsotsiaalsete sidemete ja osalusdemokraatia loomist, ning ma ei kahtle selles, et vabatahtliktöö on üheks selliseks algatuseks.

Ma tean ka seda, et kaasatusel ja teiste heaks töötamisel on kaugem mõju positiivseellusuhtumise kujundamisel. Vabatahtliku sektori panus kultuuridevahelise dialoogi jasotsiaalse integratsiooni edendamisele ning sotsiaalse usalduse taastamisele ningühiskonnast eelnevalt väljatõrjutute taasintegreerimisele on samuti hindamatu.

Ma sooviksin juhtida teie tähelepanu ka sellele, mis minu arvates on vabatahtliku töö vägaoluline majanduslik aspekt. Vabatahtlik töö on suurepärane võimalus omandada uusioskusi ja vilumusi, parandades seeläbi oma võimalusi tööturul ja võimaldades sujuvatüleminekut õpingutelt kutsetegevusele, mis on tähtis eelkõige noorte jaoks. Peale selle,nagu märgib ka raporti autor, etendab vabatahtlik töö tähtsat osa sisemajandusekogutoodangu kujunemisel, mida ei tohiks märkimata jätta.


Ma loodan, et raportis esitatud ettepanekud veenavad Euroopa Komisjoni ja liikmesriikeleidma veelgi võimalusi, mis aitaksid vabatahtlikku sektorit edendada ja institutsionaalsestküljest tugevdada.

Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult . - Ma hääletasin Harkini raporti poolt, tunnustadesvabatahtliku sektori väga suurt panust sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuseedendamisel. Raportiga nõutakse selgesõnaliselt, et liikmesriikide ametiasutused hindaksidpiirkondlikul või kohalikul tasandil vabatahtliku töö väärtust ning teeksid partnerlusalastkoostööd vabatahtlike organisatsioonidega. Ma olen veendunud, et selline koostöö onväga oluline ja sellega seoses tervitan ma Šoti valitsuse hiljutisi otsuseid suurendada Šotimaaloluliselt vabatahtlikule sektorile mõeldud rahalisi vahendeid.

Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult . - (RO) Ma hääletasin resolutsiooni,mis käsitleb vabatahtliku töö panust Euroopa sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, poolt, kuidsooviksin teha mõned finantseelarvega seotud täpsustused.

Programmi „Euroopa noored” raames asutas Euroopa Liit Euroopa vabatahtliku teenistuse.See annab noortele võimaluse osaleda erinevate kutsealade koolitustel või töötadavalitsusvälises organisatsioonis, mis asub mõnes teises liikmesriigis. Selle tegevuseläbiviijateks on Euroopa Komisjoni poolt akrediteeritud ettevõtted ja valitsusvälisedorganisatsioonid kõigis liikmesriikides.

Probleeme tekitab Euroopa vabatahtliku teenistuse eelarve. See ei ületa igal aastal 42 miljoniteurot, summa, mis peaks katma mõnekümne tuhande vabatahtliku reisikulud ja kaminimaalsed sellega seotud kulud. Noorte huvi on väga suur ja paljud organisatsioonidsoovivad seda programmi rakendada. Ainuüksi Rumeenias, uues liikmesriigis, onvabatahtlike vahetuseks akrediteeritud üle 60 organisatsiooni ja üle 5000 avalduse sellelkoolitusel osalemiseks.

Kuigi tegu on väga populaarse programmiga, on Euroopa vabatahtliku teenistuserahastamine kahjuks jätkuvalt ebapiisav.

Sérgio Marques (PPE-DE), kirjalikult. - (PT) Ma hääletasin raporti poolt, mis rõhutabvabatahtliku tegevuse osatähtsust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiselELis. Vabatahtlikuna tegutseb enam kui 10 miljonit Euroopa kodanikku, selle sektorikeskmine majanduslik panus on 5% SKTst. Vabatahtlik tegevus viib kodanike otseselekaasatusele kohalikku arengusse ja etendab tähtsat osa oskuste omandamisel, tugevdabvabatahtlike tööalast konkurentsivõimet ja võimaldab neil omandada paljusid erinevaidoskusi ja pädevust.

Ma toetan seda raportit, mis rõhutab tõsiasja, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikudomavalitsused peaksid tunnistama vabatahtliku tegevuse väärtust sotsiaalse ja majanduslikuühtekuuluvuse edendamisel ning peaksid arendama strateegiaid vabatahtliku tegevusesoodustamiseks. Komisjon peaks töötama selles suunas, et luua kõigi ühenduse fondidejaoks süsteem, millega vabatahtlikku tegevust oleks võimalik vaadelda kui panustkaasrahastatavatesse projektidesse.

Komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peaksid edendamavabatahtlikku tegevust iga haridustasandi kaudu nii, et seda peetaks normaalseks panuseksühiskonnaellu.

David Martin (PSE), kirjalikult . − Tervitan Marian Harkini raportit vabatahtliku tegevuseosatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel. Vabatahtliku


tegevuse ühiskondlik panus on hindamatu. On julgustav tõsiasi, et vabatahtliku tegevusegaon juba hõivatud 100 miljonit kodanikku kõigis 27 liikmesriigis. Mina hääletasin raportisoovituste poolt.

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Abistavate vabatahtlike töö on elutähtis üldiseheaolu tagamisel. Katastroofide, eriti üleujutuste või suurte tulekahjude korral, oleksvõimatu tulla toime tasustamata, palgata töölisteta. Meil tuleb mõista, et ilma vabatahtlikeabita ei toimiks paljud asjad, mida ei saa rahastada riigieelarvest.

Aktiivsete liikmete arv langeb jätkuvalt paljudes vabatahtlike organisatsioonides. Sellepõhjusteks on ajateenistuse asemel kohaldatava üldkasuliku töö lühem periood, peredeümberasumine ja töö või kooli surve. Näiteks ei lubata tööjõu nappuse tõttu vabatahtlikketuletõrjujaid oma töökohalt lahkuda, isegi juhul, kui riik hüvitab palgakulu nendetööandjale. Ettevõtetele tuleb saata tugev sõnum, et vabatahtlike tööst saavad kasu kanemad, ning meil tuleb jätkuvalt võrrelda parimaid viise vabatahtliku tegevuseatraktiivsemaks muutmiseks, et saaksime oma eesmärgid saavutada.

Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult . − (SK) Euroopa Liidus ei osutata vabatahtlikuletegevusele väärilist tuge ja tähelepanu. Seepärast hääletasin raportöör Marian Harkiniraporti poolt, mis käsitleb vabatahtliku tegevuse panust majanduslikku ja sotsiaalsesseühtekuuluvusse. Nõustun raportööriga, et Euroopa institutsioonid peavad rajama paindlikuja mittebürokraatliku toetussüsteemi.

Vabatahtlikku tegevust ei tohi alahinnata, kuna see esindab olulist osa Euroopademokraatlikust elust ning see hõlmab rohkem kui 100 miljonit erineva vanuse, usuliseveendumuse ja rahvusega eurooplast. See kajastab üksikisikute tohutut sihikindlust ningtugevdab kodanike ja ELi vahelist sidet.

Vabatahtlikul tegevusel on pikaajaline traditsioon Lääne-Euroopa riikides ja AmeerikaÜhendriikides. Erinevalt eelnimetatutest võeti vabatahtlik tegevus post-kommunistlikeriikide valitsusvälistes ja mittetulundusorganisatsioonides kasutusele alles pärastdemokraatia kehtestamist. Maailma Skautide Organisatsioon oli totalitaarse kommunistlikurežiimi ajal täiesti keelatud. Praegu tõmbavad selle tegevused organisatsiooni ridadesseaina rohkem ja rohkem entusiaste, kes on erinevas vanuses ja pärit erinevatest ELi osadest.Tänapäeval ei suuda me kujutada ette ühtegi üritust, kus ei viibiks kiriku jaheategevusorganisatsioonide esindajad, Punase Risti esindajad. Vabatahtlikud, näiteksEuroopa Vabatahtlike Keskuse ja Euroopa Noortefoorumi osalised, aitavadkodanikuühiskonna põhimõtet silmas pidades arendustegevuse ning piirkondliketraditsioonide, omapära ja piirkondade mitmekesisuse taaselustamise ja edendamise kauduergutada ja mobiliseerida ebasoodsas olukorras kogukondade kodanikke.

Mina näen vabatahtlikku tegevust kui taastuva energia vormi ning toetan sellest tulenevaltraportööri soovitust kuulutada 2011. aasta vabatahtliku tegevuse Euroopa aastaks.

Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ma võin kinnitada vabatahtliku tegevusesotsiaalset väärtust ja toetan selle arendamist ning väärtuse tunnustamist meie ühiskonnas.Soovin selgeks teha, et tegelikkuses võivad vabatahtlikku tegevust ikka veel mõnevõrrahägustada statistilised andmed, definitsioonid ja nende kasutamine.

Raportis esitatud selgitused tunduvad minu jaoks olulised ning vabatahtliku tegevuseolemasolevatele andmetele valguse heitmiseks välja pakutud meetmed on vajalikud, kunategemist on tasustamata tegevusega, mida tuleb selgelt eristada valitsusvälisteorganisatsioonide tegevusest. Vabatahtliku tegevuse lisandväärtus on meie ühiskonna


jaoks väga tähtis ning seetõttu on õige seda tunnustada ja esile tõsta. Kuid me ei tohikskasutada antud tegevuse altruistlikku olemust ära selleks, et asendada ühiskonna, vastutavateorganite või erasektori tehtavaid jõupingutusi ühenduse tasandil pakutavate võimalustesuurendamiseks.

Euroopa majanduse stimuleerimiseks ning Euroopa ühiskondade majandusliku ja sotsiaalseühtekuuluvuse, kasvu ja säästva arengu edendamiseks luuakse mitmesuguseid ühendusevahendeid. Vabatahtlik tegevus on boonus, mida me kodanikena teistele pakkuda saame.Peaksime seda julgustama ning tunnustama, nägemata selles lisavõimalust, mida saab ärakasutada ettekäändena, et Euroopa ühiskondades elukvaliteedi tagamiseks ja tõstmiseksise vähem teha.

Catherine Stihler (PSE), kirjalikult . − Vabatahtlik tegevus ELis nõuab suuremattunnustust. Harkini raportis pakutakse välja viisid, kuidas komisjon ja liikmesriigid saavadvabatahtlikule tegevusele kaasa aidata. Loodan, et komisjon toetab 2011. aasta kuulutamistvabatahtliku tegevuse Euroopa aastaks. Näeksin hea meelega, et Šotimaa kuulutaks järgmineaasta – 2009 – Šoti vabatahtliku tegevuse aastaks.

Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult . − (SK) Esiteks on meil probleem valitsusvälisteorganisatsioonide rahastamisega ühenduse rahalistest vahenditest. Kohalikul ja piirkondlikultasandil väga kasuliku tegevusega hõivatud väikesed organisatsioonid vajavad eriabi taotlustekoostamisel. Taotluste paberimajanduse maht on peaaegu sama suur kui Bratislavatelefoniraamat. Bürokraatia on muutunud nii keeruliseks, et lämmatab vabatahtlikeentusiasmi. Me peame ühenduse programme kuritarvitamise eest kaitsma, kuid ettevaatusja ennetustegevus ei tohi muuta neid kodanikele vähem kättesaadavaks.

Teiseks, lähtuvalt isiklikust kogemusest Forum for Life’i juhatuse liikmena, võin tunnistada,et vabatahtlik tegevus edendab sotsiaalset ühtekuuluvust, kuna loob inimkapitali, sõltumatavabatahtlike east. Forum for Life annab noortele võimaluse omandada vastutustunne jalahkus ning saada inimestevaheliste suhete loomise kogemus. Inimkapital on vabatahtlikutöö suurim panus sotsiaalsesse ühtekuuluvusse. Seetõttu palutakse liikmesriikidel japiirkondadel rakendada seda ületamatut tulevikku investeerimise vormi.

Kolmandaks tuleb vabatahtlikku tegevust piisavalt tunnustada. Mehed ja naised, kespühendavad oma aja vabatahtlikule tööle ning peavad samal ajal tulema toimemuudatustega tööturul ning põlvkondadevahelise solidaarsusega peres ja ühiskonnas,väärivad ametlikku tunnustust. Ma olen seda probleemi käsitleva naiste õiguste ja soolisevõrdõiguslikkuse komisjoni raporti esitaja, mis tähendab, et saame seda arutelu sügiseljätkata.

- Raport: Jean-Pierre Audy (A6-0079/2008)

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Pidades meeles, et EIP on avalik asutus,mis haldab märkimisväärseid rahasumasid, peaks see tegema kättesaadavaks üksikasjalikuteabe rahastatavate projektide ja tegevuste kohta. Praegu pakub EIP rahastatavate projektide,sealhulgas abisaaja riigi kohta üldist informatsiooni. Sellisest teabest siiski ei piisa. Seepärasttunneme kahetsust, et lükati tagasi meie fraktsiooni esitatud parandusettepanek, millespalutakse EIP-l laiendada läbipaistvuse tagamise püüdlusi finantsvahendajate kaudu saadudüldiste laenude saajate avalikustamisele.

Lisaks sellele ja muudele tähtsatele aspektidele pole me nõus EIP eesmärgiga saavutadasiseturu väljakujundamine, rahastades turgude liberaliseerimiseks mõeldud infrastruktuure


– nagu ka energia puhul – või panna rõhku avaliku ja erasektori partnerluse rahastamisele,mille aluseks on riiklike vahendite kasutamine erakapitali suuremahuliseks rahastamiseks.

Vastupidi, EIP peaks kasutama oma rahalisi vahendeid majandusliku ja sotsiaalseühtekuuluvuse tõhusaks saavutamiseks, edendades meetmeid piirkondlike erinevustevähendamiseks, julgustades reaalset vastastikust lähenemist ning stimuleeridesmajanduskasvu ja tööhõivet, eriti ELi majanduslikult vähimarenenud piirkondades, ningtõhusa koostööpoliitika kujundamist.

Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EIPd kutsutakse üles jõulisemalttoetama erakapitali rahastamist, tugevdama konkurentsi, soodustama energia-, transpordi-ja planeerimise infrastruktuuri erastamist ning rahastama suuri partnerluskoostööprojekteeraõiguslike üksustega. See infrastruktuur on kasulik kapitalile ning sellega kaasneb kaerastamine, mis on võrdväärne spekulatsiooniga. EIP peab vastama konkurentsi- ja vabaturueeskirjadele; inimeste vajaduste rahuldamise asemel tagab see hoopis uut kasumit.

Monopolid kurnavad ühenduse ja riiklikke vahendeid, kasutuselolevat infrastruktuuri jasuurprojekte ning samuti EIP eraldatud vahendeid. Seega vähendavad monopolid jubaniigi väikest kasutatava erakapitali hulka, võttes ette projekte, mis on kahjulikud ühenduseletervikuna.

Maksutulu ning rentnikele, pensionäridele, põllumajandustootjatele ja üldse töötavateleinimestele makstava toetuse vähendamine on suunatud monopolide rahastamisse.

Keskkonda hävitavad tuulegeneraatorid, nagu näiteks Egeuse mere saartel, suuremateriigiteede maksu järsk tõus, avaliku ja erasektori koostöö jne – nende kõigi eesmärgiks onsaada kasumit eraisikutega sõlmitud lepingutest ning neil on loomulikult riigigarantii.Sarnaseid projekte, millel puudub sotsiaalne kontroll, edendatakse ka kolmandates riikides,et tagada kasvu – mõistagi kapitali kasvu – nimel ettevõtete suurem kasum.

- Raport: Dan Jørgensen (A6-0109/2008)

Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin raporti poolt, mille esitashr Jørgensen Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmisekohta, milles komisjonil soovitatakse eelarve heaks kiita.

Raportis märgitakse, et 80% ühenduse kulutuste haldamine toimub koostöösliikmesriikidega ning et iga liikmesriik peab olema suuteline saadud ELi vahendite haldamiseeest vastutama. Praegu arvestatakse seda kas üksikute tegevtasandi juhtkonna avaldustevõi mitme avalduse kaudu riiklikul tasandil. On hädavajalik, et komisjon ja liikmesriigidjõuaksid kokkuleppele tulevase liikmesriikidega koostöös toimuva haldamisearuandluskorra osas, kuna on kahetsusväärne, et olulised vead rakendusorganite tasandilmõjutavad ikka veel struktuurimeetmeid, sisepoliitikat ja välistegevust.

Komisjoni vaikiv nõusolek enamiku liikmesriikide vastutustundetusega ELi finantshaldusesuhtes on kahetsusväärne. Lõpetuseks toetan ma Euroopa varahalduri ideed.

Bastiaan Belder (IND/DEM), kirjalikult. − (NL) Eelarvekontrollikomisjon lubab komisjonilanda heakskiit 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele. Mina seda otsust ei toeta, kunaleian, et heakskiitmise otsustamine oleks parem sügiseni edasi lükata.

Euroopa Komisjon püüab parandada suurt hulka struktuurifondidega seotud vigu. Pealeselle soovib Euroopa Parlament meetmete ettepanekute edaspidist arutelu töörühmas.


Kuid seda, kas meetmed avaldavad soovitud mõju, näeme hiljem. Lõppude lõpuks onstruktuurifondidega seotud vigade arv olnud liiga kõrge juba pikka aega.

Struktuurifondidega seotud praktilisus on juhitamatu: vead tekivad toetuse saajatelekehtestatud ülemääraste ja väga erinevate eeskirjade tõttu. Eeskirjad on osaks 2013. aastanijõus olevast õigusaktist. Siinkohal on probleemi lahendamiseks vajalik keskendunum jajäigem auditeerimine. Heakskiitmise edasilükkamise korral kaaluks parlament tulemusihoolikamalt ning hoiaks pinget üleval.

Peale selle saab parlament julgustada liikmesriike tegema suuremaid jõupingutusi riikidehaldusega seotud avalduste osas, mille korral ELi vahendite investeerimise eest liikmesriigisvastutab minister.

Lõpuks nõuan sobiva lahenduse leidmist assistentide positsioonile, et vältida probleemidetekkimist seoses nende ühiskondlike kohustuste ja maksudega.

James Elles (PPE-DE), kirjalikult . − Kontrollikoda pole suutnud 13. aastat järjest heakskiita ELi raamatupidamist. Kuigi on toimunud teatud edasiminek, tuleb sellega kiiresti jainnukalt edasi tegeleda. Konservatiivsed parlamendiliikmed on otsustanud suunatakomisjoni jätkuvalt sisuliste reformide poole, mida me oleme juba kaua nõudnud.

Raiskamise, pettuse ja vale juhtimise suhtes tuleb näidata üles nulltolerantsi. Komisjonilon poliitiline vastutus ning meil tuleb eelarve kontrollmenetlus rangele kontrollile allutada.

Kuid raamatupidamisarvestuse eest ei vastuta vaid komisjon. Ligikaudu 80 protsenti ELirahast kulutatakse tegelikult liikmesriikides. Parlamendi raportis komisjoni eelarve kohtatõstetakse esile vajadust suuremate kontrollimeetmete ja kooskõlastamise järele riiklikultasandil.

Liikmesriigid peavad võtma vastutuse nende vahendite eest riikide haldusega seotudavalduste kaudu. Õnneks toimub selles osas edasiminek, kuid soodsa kinnitava avaldusejaoks on seda esialgu siiski liiga vähe. Eespool mainitud olulisel põhjusel on konservatiividtaas vastu ettepanekule anda komisjoni ja teiste institutsioonide heakskiit 2006. eelarveaastaüldeelarve täitmisele.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Teiste oluliste aspektide hulgas rõhutamejärgmist:

– On märkimisväärne, et taas on esile kerkinud kahtlused ühenduse vahendite kasutamiseosas ELi välistegevuse raames. Kahtlused toetuse saajate, tegelikult kulutatud summade,rahastatavate projektide suhtes, põhiliselt selle suhtes, millisel eesmärgil vahendeid tegelikultkasutati (võiksime lisada: Iraagis, Afganistanis või Kosovos, need on vaid mõned näited).Kummalisel kombel on enamik parlamendiliikmeid, kes on meetmete nõudmisel tavaliseltnii veenvad, seekord ettevaatlikud. Miks küll nii?

– Lisaks kasvab jätkuvalt struktuuripoliitika ja ühtekuuluvusfondiga seotudeelarvekohustuste väljapaistev hulk, mis ulatub 131,6 miljardi euroni.

– Tuleb meeles pidada, et kui seda summat 2008. aasta lõpuks ära ei kasutata, siis vastavaltn+2 reeglile see aegub.

– Samuti tuleb märkida kontrollikoja välja toodud fakti, et ühise põllumajanduspoliitikaraames on ühtne otsemaksete kava põhjustanud otsetoetuse saajate ja hektarite arvu olulistsuurenemist. Nende hulgas on kontrollikoda leidnud raudtee-ettevõtteid, ratsabaase /


hobuste aretuskeskusi ja golfi-/vabaajaklubisid, samuti linnavolikogusid, ning möönab, etõigusi on antud maaomanikele, kes pole põllumajandusliku tegevusega kunagi tegelenud...

David Martin (PSE), kirjalikult . − Toetan hr Jørgenseni raportit Euroopa Liidu 2006.eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon. Parlamendija komisjoni vaheline koostöö sellistes küsimustes, eriti struktuurifondide tegevuskavarakendamise osas, on tervitatav. Seepärast hääletasin raporti poolt.

Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult . − Ma pole rahul sellega, et komisjon eiesitanud täpset arvestust selle kohta, kuhu raha läks ja millele see kulutati, eriti välistegevusevaldkonnas. Ajal, kui EL püüab laiendada oma välistegevuse valdkondi, on nii pealiskaudnesuhtumine raamatupidamisse vastuvõetamatu.

Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) 22. aprillil 2008 toimus tähtisarutelu seoses ettepanekuga esitada hääletamiseks 2006. eelarveaasta eelarve heakskiitmine.

Vaatamata reale olulistele otsustele seoses 2006. eelarveaasta eelarve täitmise hindamisega,esitati parlamendile heakskiitmiseks positiivne taotlus.

Tahaksin esitada märkuse mitme olulise probleemi suhtes.

Esiteks, ELi bürokraatia on liiga hästi arenenud, mistõttu meil tuleb ametkondades ja teisteskomisjoni peadirektoraatide juures asuvates institutsioonides viia läbi kohane revisjon.

Teiseks, ELi vahendite kasutamiseks tuleks lihtsustada riiklike tellimuste menetluskordaja kogu süsteemi.

Kolmandaks, toetuse saajad ootavad suuremat hulka väikeseid projekte ning keskmiselekodanikule kergemini kättesaadavaid projekte.

Neljandaks, ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas ELi vahendite kasutamise viisi osason tehtud märkimisväärseid edusamme. Samas tuleks uurida põhjust, miks uutesliikmesriikides on madal Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiühtekuuluvusvahendite kasutamise tase.

Viiendaks, mõned liikmesriigid on esitanud ELi vahendite haldamisega seotud riiklikekontrolliasutuste välja antud auditeerimistunnistused. Seda ELi finantshalduse vormi tulekslaiendada selliselt, et see hõlmaks ka teisi ühenduse riike.

Lõpuks tuleb rõhutada, et 2006. aasta on Berliini tegevuskava (finantsperspektiiv aastateks2000–2006) viimane aasta, mistõttu seda eelarveaastat peaks iseloomustama ELi rahaasjakohane kasutamine.

Gabriele Stauner (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma hääletasin komisjoni raamatupidamiseheakskiitmise vastu, kuna 2006. aastal oli eelarvevahendite kasutamine mitmes valdkonnasmittesäästlik ja ebatõhus. See kehtib eriti struktuurifondidest saadud raha, 2007. aastalmitmes valdkonnas avastatud korruptsiooni ning tagatislepingute kohta. Viimati mainitugaseoses olen esitanud mitmed kirjalikud küsimused, kuid komisjon pole neile rahuldavatvastust andnud.

- Raport: José Javier Pomés Ruiz (A6-0091/2008)

Jean-Pierre Audy (PPE-DE) , kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin 2006. aasta eelarve täitmiseleEuroopa Parlamendi presidendi heakskiidu andmise poolt ning Pomés Ruizi esitatud raportipoolt, milles soovitatakse, et parlament hääletaks heakskiidu andmise poolt. Ma tervitan


ettepanekut jõustada samaaegselt parlamendiliikmete põhimäärusega uus assistentidepõhimäärus.

Parlamendiliikmete assistentide hüvitise osas usun, et tuleb säilitada parlamendiliikmetesõltumatuse tingimuseks olev lepinguline vabadus, riigiasutuste järelevalve raames vastavaltsubsidiaarsuse põhimõttele. Seetõttu olen ma vastu kõigile meetmetele, mis piiravadparlamendiliikmete vabadust oma assistentide värbamiseks, seda muidugi eeldusel, et töötõesti toimub ning seda tasustatakse vastavalt.

Vabatahtliku pensionifondi ehk parlamendiliikme ja tööandja rahastatava täiendavapensioniskeemi suhtes nõustun abisaajate nimede avaldamisega ning tõsiasjaga, et sellepensioniskeemi reform peaks toimuma paralleelselt parlamendiliikmete põhimäärusereformiga. Lõpuks toetan ma personali vajaduste hindamist selleks, et otsustada, kui suuron parlamendiliikmeid abistavate ametnike arv pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. − (FR) Täna hääletamiseks esitatud umbes 30 raportitühenduse rahaliste vahendite haldamisele heakskiidu andmise kohta mitmesuguste ELiinstitutsioonide ja ametiasutuste poolt näitab, et eelarvekontroll on olemas. Samuti näitabsee, et just selline kontroll aitab tõsta esile kõik või vähemalt mõned rikkumised, raiskamiseja kuritarvitamise juhtumid struktuurifondide ja välisabi haldamises. Kuid need raportidnäitavad ka seda, et kõigest hoolimata on parlament valinud Euroopa rahaliste vahenditehaldamise heaks kiita.

See pole kriitilise tähtsusega tegevus; see on poliitilise toetuse näitamine Brüsselimasinavärgile, mille osaks see on. Tuleb möönda, et see on mure kontrolliaruandesesiletõstetud puudujääkide pärast parlamendiliikmete assistentide hüvitise osas. Samution oluline märkida, et läbipaistvust, mida parlament alati nõuab kõigilt teistelt – nõukogult,komisjonilt, liikmesriikidelt ja ametitelt – ei kohaldata parlamendi enda suhtes. See raport,mis võiks tõsiselt kahjustada selle koja mainet, ei ole kättesaadav avalikkusele ega isegikõigile parlamendiliikmetele. Pärast juhtunut pole korrigeerivate meetmete rakendaminenendest tõsistest süüdistustest vabastamiseks piisav ning andmete saladuses hoidmine eitähenda, nagu neid poleks.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Parlamendi 2006. eelarveaastaeelarve heakskiitmist segavad kahtlused ning selles on lubamatult süüdistatud kõikiparlamendiliikmed, lähtudes otsusest muuta konfidentsiaalseks 2006. aastasisekontrolliaruanne, mis viitab väidetavale eekirjade eiramisele parlamendiliikmeteassistentide hüvitise kasutamises.

Sedalaadi otsus seab kahtluse alla kõik valitud Euroopa Parlamendi liikmed, millega me eisaa nõustuda. Sellest tulenevalt esitas meie parlamentaarne fraktsioon muudatusettepaneku,milles nõutakse siseauditi aruande viivitamatut kättesaadavaks tegemist kõigile parlamendiliikmete ja avalikkusele. Kahjuks lükkas parlamendi enamus selle ettepaneku tagasi.

Mis puudutab mitmekeelsust, siis on muret tekitav, et ELi ametlike keelte kasutamisthinnatakse aina rohkem „majanduslikust” seisukohast – teiste sõnadega, lähtuvalt sellegaseotud kulutustest – ning et pidevalt kerkivad esile uued sätted, mille eesmärk on nendekasutamise piiramine, mis ohustab mitmete kõnelejate õigust rääkida ja kuulata EuroopaParlamendi tegevuse raames toimuvatel koosolekutel või ametlikel külastustel omaemakeeles.


Meil on samuti kahju sellest, et parlament ei kiitnud heaks meie parlamentaarse fraktsiooniesitatud muudatusettepanekut, milles nõutakse Euroopa Parlamendis avatud lähtekoodigatarkvara kasutamist.

Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult . − (FI) Ma ei saanud hääletada Pomés Ruiziraporti A6-0091/2008 lõike 65 poolt, kuna selles ei määratleta täpsemalt sugulastetähendust. Kui tekstis oleks juttu pereliikme tööga hõivamise keelamisest, siis oleks lõige65 olnud minu arvates kaitstavam ja vastuvõetavam.

Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Raportöör Pomés Ruiz on kirjutanud hearaporti.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi president aktsepteerib eelarve täitmise aruandekinnitamismenetluse kontekstis poliitilise dialoogi põhimõtet.

Mul on samuti hea meel peasekretäri ettepaneku üle pidada eelarvekontrollikomisjonigaparlamendi eelarve täitmisega seotud regulaarseid kohtumisi lisaks iga-aastasele eelarvetäitmise aruande kinnitamismenetlusele.

Brian Simpson (PSE), kirjalikult . − Ma hääletasin selle raporti resolutsiooni ettepanekuvastu, kuna minu arvates on parlamendiliikmetest äärmiselt silmakirjalik hääletada üheltpoolt pereliikmete seadusliku tööhõive keelamise poolt ning teiselt poolt keeldudaavaldamast maksumaksjate rahastatud ning neile endile kasulike erapensioniskeemideüksikasju.

Siia kuulub muidugi ka küsimus selle kohta, kas parlamendiliikmed maksavad tagasi omaosa, mis on arvatud maha parlamendiliikmetele makstavast üldkulude hüvitisest, midapaljud meie arvates ei tee. Parimal juhul pole selline tegevus läbipaistev, halvimal juhul ontegemist jultunud silmakirjalikkusega.

Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult . − Pean kahjuks ütlema, et hääletasin selle raportivastu. Ma ei saanud toetada lõikes 10 esitatud viidet Lissaboni lepingule, kus võetaksearvesse Lissaboni lepingust tulenevat uut eelarvemenetlust.

Catherine Stihler (PSE), kirjalikult . − Valmistab pettumust, et parlamendiliikmed eihääletanud suurema avatuse ja sisekontrolli aruande selge avaldamise poolt.

Glenis Willmott (PSE), kirjalikult . − Kõik tänasel istungjärgul erakonna EPLP (EuroopaParlamendi Tööerakond) toetatud muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi 2006.eelarveaasta eelarvele heakskiidu andmise kohta olid suunatud läbipaistvuse suurendamiseleküsimustes, kus parlament vastutab riiklike vahendite haldamise eest.

Muudatusettepanek 16: lähtudes mõnest eelarvekontrollikomisjoni liikmete raportisavaldatud üksikasjast, leiab erakond EPLP, et selle raporti avaldamine on avalikkuse huvides,eeldusel, et need üksikasjad ei ohusta jätkuvat uurimist.

Muudatusettepanek 4: erakond EPLP leiab, et see muudatusettepanek tugevdab järelmeetmevajadust lähtuvalt sisekontrolli aruande järel kohaldatud meetmetest.

Muudatusettepanek 7: erakond EPLP hääletas selle muudatusettepaneku poolt, kuna ontähtis, et eelarvekontrollikomisjonil oleks õigus kontrollida mõlema põhimääruse eelnõu.

Muudatusettepanek 11: erakond EPLP usub, et liikmete nimekiri tuleks avalikustada, kunavabatahtlikku pensionifondi rahastatakse osaliselt riiklikest vahenditest.


Thomas Wise (IND/DEM), kirjalikult . − Hääletasin selle vastu lihtsalt seetõttu, et ma eitaha, et EL mulle ütleks, keda ma tööle võtta võin ja keda mitte.

- Raport: Nils Lundgren (A6-0096/2008)

Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin nõukogu 2006. aasta eelarvetäitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes hr Lundgreni raportist, milles EuroopaParlamendil soovitatakse anda heakskiit nõukogu peasekretäri tegevusele eelarve täitmisel.Mul on kahju, et erinevalt teistest institutsioonidest ei esita nõukogu igal aastaltegevusaruannet, viidates 1970. aasta aumeeste kokkuleppele. Kuid see tundub olevathädavajalik, et nõukogu saaks paremini täita aruandekohustust Euroopa kodanike ees.Aumeeste kokkuleppes nähakse ette, et nõukogu kohustub mitte tegema muudatusiEuroopa Parlamendi kulude esialgses eelarves. See kohustus on siduv üksnes niivõrd,kuivõrd kõnealune kulude esialgne eelarve ei ole vastuolus ühenduse sätetega, eelkõigeseoses ametnike personalieeskirjade ja ühenduse muude teenistujate teenistustingimustening institutsioonide asukohaga.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) osas toetan maksimaalse läbipaistvuse nõuet ningselle tagamist, et vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile42 ei kajastuks nõukogu eelarves ÜVJPga seotud tegevuskulud. Sellest hoolimata usun, etnõukogul võiks ÜVJP jaoks olla vabalt kasutatav eelarve.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Läbipaistvus on väga sageli kasutatudsõna ning (mõnedele) liikmesriikidele on esitatud palju sellega seotud nõudeid nii eelarvekui ka majanduspoliitika tasandil.

Sellele vaatamata tundub, et nõukogu, erinevate liikmesriikide valitsusesindajatest koosnevELi rahvusülene otsustusorgan – mille võimupiirid pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmistveelgi kasvavad –, on selliste nõudmiste suhtes immuunne, kuna pole igal aastaltegevusaruannet esitanud.

„Tehke minu sõnade, mitte tegude järgi.” See võiks olla nõukogu tegevuse moto 2006.eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus.

Kuigi täna hääletamiseks esitatud Euroopa Parlamendi raportis ei võeta karmimat,kriitilisemat seisukohta nõukogu positsiooni suhtes, nõutakse selles vähemalt otsuseläbivaatamist ning täiendava teabe esitamist, eriti selles osas, mis puudutab ühise välis- jajulgeolekupoliitika (ÜVJP) raames tehtud kulutusi. Selles nõutakse iga kulutuse täpseolemuse näitamist ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja ELi eriesindajatetegevuse järelhindamist – meie arvates selgitust ELi sekkumis- ja militariseerimispoliitikatarbeks tehtud kulutuste kohta.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin 2006. eelarveaasta EuroopaKohtu eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes hr Lundgreni raportist, millesparlamendil soovitatakse anda heakskiit Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele eelarvetäitmisel. Mul on hea meel, et Euroopa Kohus võttis vastu tegevusjuhendi, mida kohaldatakseEuroopa Kohtu, esimese astme kohtu ja avaliku teenistuse kohtu praeguste ja endisteliikmete suhtes, sealhulgas kohustuse esitada finantshuvide deklaratsioon, kuigi onkahetsusväärne, et seda teavet ei ole avaldatud Euroopa Kohtu kodulehel.


Pean märkima, et ehitusalased küsimused (probleem seoses sõltumatu eksperdi määramisegapeahoone laiendamise küsimuses; Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Euroopa Kohtu vahelisejärelmaksuga ostu-müügilepingu allkirjastamine, milles sätestatakse 2001. aastaraamlepingu täiendamiseks vajalikud tingimused, ning Euroopa Kohtule kompleksi alloleva maa müümine sümboolse hinnaga 1 euro pärast Euroopa Kohtu hoonete omanikukssaamist; nõuetekohase konkursi puudumine) kinnitavad vajadust moodustada Euroopaasutus, mis tegeleks kõigi meie institutsioonide ehitusalaste küsimustega.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin 2006. eelarveaastakontrollikoja eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes hr Lundgreni raportist,milles Euroopa Parlamendil soovitatakse anda heakskiit kontrollikoja peasekretäri tegevuseleeelarve täitmisel.

Õnnitlen neid kvaliteetse raamatupidamise puhul, mille kontrollimise tulemuseks oliinstitutsioonivälise ettevõtte ja siseaudiitori positiivne seisukoht. Sarnaselt kolleegidelemärgin seoses liikmete majanduslike huvide deklaratsioonidega, et vastavalt kontrollikojaliikmete tegevusjuhendile esitavad kontrollikoja liikmed deklaratsiooni oma majanduslikehuvide ja muude varade (k.a osakud, vahetusvõlakirjad ja investeerimistunnistused, samutimaaomand ja kinnisvara ning abikaasa kutsetegevus) kohta.

Nõustun oma kolleegidega, et kõigi ELi institutsioonide liikmed peaksid esitamamajanduslike huvide deklaratsiooni, millega peaks olema võimalik tutvuda Internetisavalikus registris. Kuid tuleb teha vahet summade põhjal mõõdetava rikastumise ninghuvide konflikti vahel, mis peaks näitama otseses või kaudses omandis oleva vara ningisiklike suhete olemust.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See selgitus hääletuse kohta on vaidnäiteks sellest, et üks 2006. aastal kontrollikoja aruandes analüüsitud aspektidest olipersonali puudus, võttes arvesse seda töömahtu, millega kõnealune ELi institutsioon peabtoime tulema.

Juba varasematel aastatel on märgitud, et kontrollikojal on oma kontrolliülesande täielikukstäitmiseks liiga vähe ametnikke.

Kuigi selles osas on toimunud teatud edasiminek, on puudujääk jätkuvalt olemas. EuroopaParlamendi raportist selgub, et selle üheks põhjuseks on pakutava hüvitise ja kontrollikojaasukohaks oleva Luxembourgi elukalliduse vaheline lõhe.

Oleme kindlal veendumusel, et hinnastabiilsuse poliitika ehk teisiti öeldes palga piiramisemõju on tunda ka siin: rohkem ärakasutamist.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomitee (EMSK) 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt,lähtudes hr Lundgreni raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit EMSKipeasekretäri tegevusele eelarve täitmisel.

Sarnaselt paljudele kolleegidele tunnen ma heameelt selle üle, et 2007. aasta detsembriskirjutasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee alla uuelehalduskoostöölepingule ajavahemikuks 2008–2014, ning olen veendunud, et kaheinstitutsiooni koostöö on Euroopa maksumaksjale rahaliselt kasulik. Seoses kontrolliga


pidas EMSK aasta tegevusaruandes 2006. aastal läbi viidud järelkontrollide arvuebapiisavaks. Kuid see olukord näib olevat paranenud. On väga oluline, et läbiviidavadkontrollid oleksid piisavalt ranged. Me peaksime olema rahul isikliku kinnitusega, milleEMSKi peasekretär andis eel- ja järelkontrollide tõhususe ja korrapärasuse kohta.

Samal ajal tunnen ma koos paljude kolleegidega heameelt kolmest EMSKi liikmest koosnevaauditikomisjoni moodustamise üle, mille ülesanded hõlmavad siseauditiüksuse sõltumatusekontrollimist ja auditiaruannetes sisalduvate soovituste põhjal võetud meetmete hindamist.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Regioonide Komitee 2006.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes hr Lundgreni raportist, millesEuroopa Parlamendil soovitatakse anda heakskiit Regioonide Komitee peasekretäritegevusele eelarve täitmisel. Sarnaselt paljudele kolleegidele tunnen ma heameelt selle üle,et 2007. aasta detsembris kirjutasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning RegioonideKomitee alla uuele halduskoostöölepingule ajavahemikuks 2008–2014, ning olenveendunud, et kahe institutsiooni koostöö on Euroopa maksumaksjale rahaliselt kasulik.Uue lepingu kohaselt jäävad kõige tähtsamad valdkonnad (infrastruktuur, infotehnoloogiaja telekommunikatsioonid, samuti kirjalik tõlge, k.a. dokumentide koostamine) ühistalitustepädevusse, aga piiratud arv talitusi eraldatakse (nt sisetalitused, sotsiaal-meditsiinilinetalitus, raamatukogu ja trüki ettevalmistus). Tunnen heameelt Regioonide Komiteekahetsusväärse reisikulude ja mõnede ametnike palgakannete juhtumi lahenemise üle.Lõpuks on mul hea meel sõltumatuse ja ressursside suurendamise üle rahanduskontrollitalituses.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa ombudsmanitegevusele 2006. eelarveaasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt, lähtudeshr Lundgreni raportist, milles parlamendil soovitatakse heakskiit anda. Sarnaselt paljudelekolleegidele olen üllatunud, et ajavahemikus 2003–2006 on ombudsmani kulukohustusteassigneeringud püsivalt kasvanud 4 438 653 eurolt 7 682 538 euroni (+73%), ametikohtadearv on suurenenud 31-lt 57ni (+84%), samas kui kaebuste arv on suurenenud 57% ningalgatatud uute uurimiste arv on suurenenud 253-lt 258ni (+2%). Rakendustasandil olenrahul, et ombudsman ja Euroopa Parlament allkirjastasid uue koostöö raamlepingu teatavatehaldusteenuste osutamise kohta ning et 1. augustil 2006. aastal määrati ametisseombudsmani esimene peasekretär. Tundub, et kontrollide tõhusust võiks teatudvaldkondades parandada. Samuti olen üllatunud ombudsmani aastaaruandest nähtuvasttõsiasjast, et institutsioonil oli 2006. aastal raskusi töötajate värbamisel, eriti erialaseettevalmistusega juristide leidmisel seoses kahe järjestikuse laienemisega (2004 ja 2007),seoses kaadri voolavusega ning raskustega kandidaatide leidmisel ja hoidmisel Strasbourgisajutiste lepingutega.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin EuroopaAndmekaitseinspektori 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudeshr Lundgreni raportist, milles parlamendil soovitatakse heakskiit anda. Sarnaselt paljudelekolleegidele tervitan algatust, et Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmekaitseinspektoriasetäitjad avalikustavad igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni vormis, millesarnase täidavad igal aastal Euroopa Parlamendi liikmed. Õnneks pikendati 7. detsembril


2006. aastal komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu peasekretäride vahel koos EuroopaAndmekaitseinspektoriga alla kirjutatud halduskoostöölepingut veel 3 aastaks alates16. jaanuarist 2007. Lõpuks tuleks märkida, et eelkontrolli ning EuroopaAndmekaitseinspektori lõplike arvamuste esitamise protsess on hästi edenenud ningandmekaitseinspektor otsustas luua tema tegevusele ja nõuetele vastava sisekontrollistruktuuri.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Elu- jaTöötingimuste Parandamise Fondi 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt,lähtudes hr Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis, pidades silmas ametite pidevaltsuurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarvekogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, mille kohaseltkomisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ameti lisandväärtusekohta ning negatiivse hinnangu andmise korral ameti kõhklemata sulgema. Samuti onvaja parandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luuaametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Olen üllatunud, et asutuse 2006. eelarveaasta puhultuvastas kontrollikoda jälle kõrge ülekannete määra (43% halduskuludest ja 45%tegevuskuludest) ning et kontrollikojal tekkis kahtlusi asutuse eelarve aastapõhisuselevastavuse osas.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Koolitusfondi2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegiHans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks,pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Olenüllatunud, et kontrollikoja aruandes ei osutatud asjaolule, et asutuse direktori kinnitavavaldus on seatud sõltuvusse kahtlustest.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa KutseõppeArenduskeskuse (CEDEFOP) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt,lähtudes Austria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakseanda heakskiit direktori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisemenetlus tuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviisdetsentraliseeritud asutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatubpraegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viieaasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse


hinnangu andmise korral mittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vajaparandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevahelinedistsiplinaarnõukogu. Tervitan tõsiasja, et CEDEFOP ja Euroopa Elu- ja TöötingimusteParandamise Fondi direktorid kirjutasid alla koostööraamistikule eesmärgiga tagada ühisthuvi pakkuvates valdkondades saadaolevate teadusuuringute rahastamisvahenditekasutamine.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Liidu AsutusteTõlkekeskuse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austriakolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiitdirektori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleksläbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutustejaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Tulebüllatusega märkida, et 2006. aastal oli tõlkekeskuse akumuleeritud eelarveülejäägi summa16,9 miljonit eurot ja et 2007. aastal maksab keskus oma klientidele tagasi 9,3 miljoniteurot. Ülejääkide akumuleerimine näitab, et keskuse tõlgete hinnakujundusmeetod ei olepiisavalt täpne.

Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult . − (SK) Euroopa vajab püsimajäämiseksmitmekeelsust. Mitmekeelsusele viidatakse 1958. aasta esimeses Euroopa Ühendusedirektiivis. Liit ei kasuta üksnes enda valitud keelt või keeli, mida enamik liidu kodanikkeei mõista.

Õigusloomega seotud, poliitiliste ja haldusdokumentide tõlkimine võimaldab täita EuroopaLiidu õigusloomega seotud kohustusi. Mitmekeelsus aitab kaasa Euroopa Liidu läbipaistvuse,õiguspärasuse ja tõhususe suurendamisele. Mitmekeelsusest tingitud piirangud avaldavadpositiivset mõju dokumentidele, mis koostatakse täpsemalt ja esitatakse õigeaegselt. Slovakikeele (ja selle kõnelejate) nimel nõuan, et 2009. aasta eelarves arvestataks meetmetega,mis on vajalikud tõlkide tööpuuduse probleemi lahendamiseks ELi institutsioonides.

Ma pöördun Euroopa Parlamendi poole kõigi õigusloomega seotud, poliitiliste jahaldusdokumentide viivitamatuks ja jätkuvaks tõlkimiseks slovaki keelde ning kõigisseteistesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse, nii et kodanikud saaksid jälgida kõigiinstitutsioonide poliitilist tegevust, millest olulisim on parlamendi suuliste aruteludesõnasõnaline edasiandmine. Palun registreerida, et ma esitan kirjaliku avalduse mitmekeelsekorra säilitamise poolt ning kutsun üles kõiki slovaki tõlke ja tõlkijaid andma oma keelelisteoskuste kasutamisega panus mitmekeelsuse säilimisele Euroopas.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Haiguste Ennetamise jaTõrje Euroopa Keskuse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudesAustria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiitdirektori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleksläbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste


jaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu.Murelikuks teeb see, et vastupidiselt finantseeskirjades sätestatule võttis amet jälle juriidilisikohustusi, ilma et oleks eelnevalt võtnud eelarvelisi kulukohustusi. Keskus peab võtmavajalikke meetmeid, sealhulgas finantshaldusega seotud meetmeid, et parandadakulukohustuste ja maksete korda.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Narkootikumideja Narkomaania Seirekeskuse 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt,lähtudes Austria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakseanda heakskiit direktori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisemenetlus tuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviisdetsentraliseeritud asutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatubpraegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viieaasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivsehinnangu andmise korral mittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vajaparandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevahelinedistsiplinaarnõukogu. Üldiselt tervitavad parlamendiliikmed seirekeskuse tehtudjõupingutusi eelarve täitmise parandamiseks, vaatamata sellele, et assigneeringuteülekandmise määr on jätkuvalt kõrge. Tervitan seirekeskuse soovi anda hinnang omategevusele 2007. aastal ning tõsiasja, et on oodata halduskava ajavahemikuks 2008–2009.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Liidu PõhiõigusteAmeti (endine Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus) 2006. aasta eelarvetäitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes austria kolleegi Hans-Peter Martini raportist,milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarvetäitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsam jaarukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevaltsuurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarvekogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, mille kohaseltkomisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ameti lisandväärtusekohta ning negatiivse hinnangu andmise korral mittevajaliku ameti kõhklemata sulgema.Samuti on vaja parandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luuaametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Ameti aastaaruanne ning 2006. ja 2007. aastatööprogrammide raamatupidamisaruanded sisaldavad suhteliselt vähe teavet eelarvetäitmise, finantsaruandluse, riskide, hindamise ja auditi kohta; amet peaks parandamafinantsaruandluse kvaliteeti ja avaldama igal aastal tegevusaruande oma kodulehel.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Ülesehitusameti2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegi


Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks,pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Matervitan ameti panust Balkani riikide piirkonna stabiilsuse arendamisse ja tugevdamissening programmi CARDS veatut juhtimist. Amet on oma kohustused edukalt täitnud ningvõib nüüd oma tegevuse kokku tõmmata; amet on kavas 2008. aasta lõpuks sulgeda, etanda Serbiale, Kosovole, Montenegrole ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigileantava abi haldamine üle komisjoni delegatsioonidele nendes riikides.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõnealune amet loodi pärast NATOrünnakut endisele Jugoslaaviale ning haldab EL peamisi abiprogramme Balkani riikides.

Selle eesmärgid on selged ning hõlmavad ootuspäraselt abi reformiprotsesside jaoks, misviivad ELile omaste ja ELi ambitsioonidele vastavate institutsioonide ning õigusriigiloomiseni, nimelt turumajanduse, st kapitalistliku majanduse kehtestamiseni.

Võib-olla on Euroopa Parlament NATO ja ELi laienemisse takerdudes „veendunud, ethetkel, kui komisjon võtab üle uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi haldamise, (...),peaks ta lõpuks esitama nõukogule selle ameti uued volitused, mis peaks otsuse kohaseltlõpetama oma töö Balkanil 2008. aasta lõpuks ja muudetama tõeliselt Euroopa välistegevuseametiks”. See selgitab lisaks, et „sellele edukale ametile uute volituste andmine oleks kõigetõhusam viis täita välistegevuse uusi ülesandeid […] valdkondades, kus ei saa rakendadatavapärast arenguabi”.

Teiste sõnadega, selle ameti vastuvõetamatu ümberkujundamine järjekordseks ELisekkumispoliitikat toetavaks vahendiks teistes maailma piirkondades.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult – (FR) Ma hääletasin Euroopa Keskkonnaagentuuri2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegiHans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit tegevdirektoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks,pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Onüllatav, et märkimisväärne osa Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevuskuludeassigneeringutest on üle kantud 2007. majandusaastasse; seda võib mõista kui eelarveaastasuse põhimõtte rikkumist. Tuleks kriitiliselt suhtuda ameti kontrollsüsteemi teatudkõrvalekaldumistesse, kus volitatud eelarvevahendite käsutaja ja raamatupidamise eestvastutav isik pole selgelt eraldatud.



Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Tööohutuse jaTöötervishoiu Agentuuri 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudesAustria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiitdirektori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleksläbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutustejaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Avaldanametile kiitust tehtud töö eest ennetavate tavade levitamisel tööohutuse ja töötervishoiuedendamiseks ELis. Kuid sellele vaatamata on kahetsusväärne, et see ei suhtle piisavaltliikmesriikide sotsiaalasutustega, kes on spetsialiseerunud tööohutuse ja töötervishoiuküsimustele.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Ravimiameti 2006.aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegiHans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja ratsionaalsem lähenemisviis detsentraliseeritud asutustejaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Ma eimõista Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu muret neile määratud uute ülesanneteebapiisava rahastamise pärast. Tõepoolest, ameti finantsolukord näib olevat heal järjel,arvestades vahendite kasutuse madalat määra (alla 60%) ning märkimisväärsetakumuleeritud lõivutulu ülejääki ning samal ajal makstavat ühenduse toetust ja ettevõtetemakstud lõive ravimilubade eest ühenduse riikides turustamiseks (teiste sõnadega 2006.aastal tulu 119 miljoni euro ulatuses ja ühenduse toetust 31 miljoni euro ulatuses).


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Toiduohutusameti2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes austria kolleegiHans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks,pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Minu


arvates on kummaline, et toimub ameti kulukohustuste alakasutamine, mille peamisekspõhjuseks on ilmselt probleemid kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajate värbamiselParmasse (ainult kaks kolmandikku 250 ametikohast ametikohtade loetelus oli 2006. aastalõpuks täidetud) ning ka ühtse lähenemisviisi puudumine raamatupidamises.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa MeresõiduohutuseAmeti 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegiHans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit tegevdirektoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks,pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Seosesametiga on kahetsusväärne, et maksete assigneeringute kasutamise määr merereostusevältimiseks on liiga madal (67,7%), vaatamata asjaolule, et parlament toetas nende meetmetevõtmist kogu eelarvemenetluse vältel. Lõpuks on muret tekitav, et eelarves tehti liiga paljuümberpaigutusi, personali värbamine ei olnud piisavalt kavandatud ning eelarve oliebakorrektselt esitatud.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ametite ja teiste ühenduse asutuste arvon viimastel aastatel mitmekordistunud – alates Nice’i lepingust ning lõpetades praeguseLissaboni lepingu eelnõuga. Äärmiselt erinevate ülesannetega asutuste eesmärk on enamastitoimida katalüsaatorina üha rohkem rahvusülese iseloomuga Euroopa Liidu institutsioonideja poliitikate tugevdamiseks.

Üldkokkuvõttes on need asutatud liikmesriikide koordineerimiseks või abistamisekserinevates valdkondades ning nende asutuste ja organite arv on järk-järgult kasvanud:eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest selgub, et neid oli 2000. aastal 8 ning2006. aastal rohkem kui 20!

Siin on näiteks toodud vaid mõned neist: Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril TehtavaOperatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex), Euroopa Raudteeagentuur,Euroopa Keskkonnaagentuur, Euroopa Ülesehitusamet (Balkan), Euroopa Toiduohutusamet,Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Lennundusohutusamet …

Mis puutub nendele ametitele heakskiidu andmisesse, siis on kontrollikoda teinud üldisemärkuse selle kohta, et need pole järginud oma tegevuses näiteks finantsmäärustes,personalieeskirjades ja riigihankeid käsitlevates eeskirjades sätestatud meetmeid.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin EuroopaLennundusohutusameti 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudesAustria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiittegevdirektori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritudasutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal


20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardieuroni. Ma toetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringuiga olemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Tuleksvaadata läbi Euroopa Lennundusohutusameti lõivude struktuur, et saavutada tasakaalsertifitseerimistegevusega seotud kulude ja tulude vahel (tulusid oli 35 miljonit eurot, samaskui kulud ulatusid 48 miljoni euroni).


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Raudteeagentuuri2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegiHans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit tegevdirektoritegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbivaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks,pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Matoetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu igaolemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu. EuroopaRaudteeagentuuri tegevuse osas tuleb kahetsusega märkida väga suurt ülekandmismäära(85% tegevuskulude korral) ning tuleb tervitada tõsiasja, et agentuur on otsustanudrakendada komisjoni kehtestatud 24 sisekontrollistandardit 2008. aasta alguseks ningotsust võtta tööle hankeametnik ja siseaudiitor hanketegevuse parandamiseks.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Võrgu- jaInfoturbeameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudesAustria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiittegevdirektori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritudasutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardieuroni. Ma toetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringuiga olemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti osas tahaksinöelda, et ma ei jaga Euroopa Parlamendi arvamust, milles lükatakse tagasi komisjoniettepanek kanda ameti kohustused üle uuele Euroopa Elektroonilise Side Turu Ametile,kelle ülesanded oleksid alates 2010. aastast järgmised: tagada, et riikide reguleerivadasutused töötaksid tõhusa meeskonnana vastavalt ühistele aluspõhimõtetele; esitadaarvamusi ja aidata kaasa komisjonipoolsete ühtse turu meetmete koostamiseletelekommunikatsiooni-sektoris.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa LiiduLiikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri(FRONTEX) 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes


Austria kolleegi Hans-Peter Martini raportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiittegevdirektori tegevusele eelarve täitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritudasutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardieuroni. Ma toetan nõuet, mille kohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringuiga olemasoleva ameti lisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korralmittevajaliku ameti kõhklemata sulgema. Samuti on vaja parandada asutuste siseauditimenetlust ning ma tervitan võimalust luua ametitevaheline distsiplinaarnõukogu.FRONTEXi osas pole õige, et agentuurile anti täielik finantsalane autonoomia alles 1.oktoobril 2006 ja enne seda kinnitas kõik haldusasjadega seotud kulud komisjonipeadirektoraat Brüsselis. Avaldan agentuurile kiitust tehtud töö eest, vaatamataebapiisavatele ressurssidele, ning loodan, et need tulevikus oluliselt suurenevad.

Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Teiste võimalike asjakohaste kaalutlustehulgas agentuuri eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks tuleks rõhutada märkimisväärseidülejääke 2006. aasta lõpus ning mis veelgi enam, samal aastal kiideti heaks kaksparanduseelarvet, eesmärgiga suurendada eelarvet.

Pärast eelarve muutmist tõsteti agentuuri eelarvet 19,2 miljonile eurole. Kuid 2006. aastalõpuks oli agentuuri raamatupidamisaruande põhjal agentuuril 14,3 miljonit eurot rahalisivahendeid!

Samuti leiti mitmeid reeglite rikkumisi seoses personalihaldusega, nimelt personalivärbamiskriteeriumide ja menetluste osas, mis ei olnud kooskõlas ELi institutsioonideametnike personalieeskirjade üldsätetega (see on tegelikult korduv olukord mitmeteühenduse ametite eelarve heakskiitmisel, kus on esitatud kriitikat personalieeskirjadelemittevastavuse osas).

Poliitiline soov edendada piirihalduspoliitika kogukonnastumist ELi tasandil ning luuaFrontex – millele me ilmselgelt vastu oleme – on olnud selline, et on tagatud liigsedfinantsvahendid. Mistõttu pean ütlema, et 2006. aastal alustati küll valest otsast…

Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Oleme võidelnud raiskamise ja raha väärtarvitusekontrolli alla saamise nimel juba alates ELi algusaegadest. Lõpuks on aeg asuda võitlussekorruptsiooni vastu, nii et tulemuseks oleks reaalsed nõuded valesti väljamakstud summadetagastamiseks, ning meil tuleb kasutada kõiki võimalusi raha säästmiseks. Siia kuulubnäiteks ka parlamendi piirdumine ühe asukohaga ning ELi ametite mõistlik vahenditekasutamine. Me lubame mõne asja dubleerimist, nagu näiteks põhiõiguste amet, näljutadessamal ajal väärtuslikke ameteid, nagu näiteks Frontex. See ei tohi enam jätkuda.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Eurojusti 2006. aasta eelarvetäitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes Austria kolleegi Hans-Peter Martini raportist,milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit haldusdirektori tegevusele eelarve täitmisel.Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsamja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevaltsuurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarvekogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, mille kohaseltkomisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ameti lisandväärtusekohta ning negatiivse hinnangu andmise korral mittevajaliku ameti kõhklemata sulgema.


Samuti on vaja parandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luuaametitevaheline distsiplinaarnõukogu. EUROJUSTi osas on üllatav, et esineb probleeme,mis on seotud volituste lahususe põhimõtte eiramisega, kuna eelarvevahendite käsutajateostab ka finantskontrolli, ning et on veel palju võimalusi Eurojusti ja EuroopaPettustevastase Ameti (OLAF) vaheliste koostöösuhete arendamisel.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa Politseikolledži(CEPOL) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes hr Martiniraportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit direktori tegevusele eelarvetäitmisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbi vaadata, et töötadavälja lihtsam ja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks, pidades silmasametite pidevalt suurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ningeelarve kogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, millekohaselt komisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ametilisandväärtuse kohta ning negatiivse hinnangu andmise korral mittevajaliku ametikõhklemata sulgema.

Samuti on vaja parandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luuaametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Võttes arvesse kolledži esitatud märkusi, eriti seda,et kolledži finantseeskirjade teatavaid nõudeid ei saanud seetõttu järgida, et süsteeme allesjuurutati ning et nüüd on kontrollsüsteemid paika pandud, näib normaalne, et kolledžiltuleb hiljemalt 2008. aasta juuniks tagada, et tema finantsjuhtimine järgiks täielikultfinantsmääruse sätteid.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin heakskiidu andmise pooltkomisjoni tegevusele kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi(EAF) 2006. eelarveaasta eelarve täitmisel, lähtudes raportist, milles parlamendil soovitatakseanda heakskiit hr Fjellneri tegevusele, kes sisuliselt jätkas Soome valitsuse ministriksmääratud hr Stubbi väga head tööd.

Sarnaselt paljudele kolleegidele leian kahetsusega, et EAFi ei toodud liidu eelarvessefinantsperspektiivi 2007–2013 raames, ning olen seisukohal, et EAFi lisamine liidueelarvesse peaks olema prioriteetne eesmärk finantsraamistikus, mis käsitleb ajavahemikkupärast 2013 aastat. Vahepeal tuleks lihtsustada EAFi haldamist, eriti varasematearengufondide sulgemisega nii varakult kui võimalik ning nende finantseeskirjadestandardiseerimisega. Kümnenda EAFi avamisega 2008. aastal jätkab komisjon vähemaltnelja EAFi üheaegset rakendamist.

Lõpuks on üllatav täitmata kulukohustuste summa 10,3 miljardit eurot, mis moodustab25% kogu eraldatud vahenditest, ning komisjon peab veelgi vähendama kasutamata, eritivanu ja mittekasutatavaid kulukohustusi.


Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin Euroopa GNSSJärelevalveameti 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, lähtudes hr Martiniraportist, milles parlamendil soovitatakse anda heakskiit tegevdirektori tegevusele eelarvetäitmisel.


Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleks läbi vaadata, et töötada välja lihtsamja arukam lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste jaoks, pidades silmas ametite pidevaltsuurenevat arvu (8 asutuselt 2000. aastal 20 asutuseni 2006. aastal) ning eelarvekogumahtu, mis ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni. Ma toetan nõuet, mille kohaseltkomisjon peab iga viie aasta järel esitama uuringu iga olemasoleva ameti lisandväärtusekohta ning negatiivse hinnangu andmise korral mittevajaliku ameti kõhklemata sulgema.

Samuti on vaja parandada asutuste siseauditi menetlust ning ma tervitan võimalust luuaametitevaheline distsiplinaarnõukogu. Euroopa GNSS Järelevalveameti osas tuleks märkida,et alates 1. jaanuarist 2007 on amet kogu Galileo programmi arendusetapis loodud võiarendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik, millest 100% rahastatakse avalikusektori vahenditest ning mida tuleb seetõttu eriti hoolikalt kontrollida.

9. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.25 ja jätkus kell 15.00.)

ISTUNGIT JUHATAB: GERARD ONESTAAsepresident

10. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

11. Toiduainete hinnatõus Euroopa Liidus ja arenguriikides (arutelu)

Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldus toiduainetehinnatõusu kohta Euroopa Liidus ja arenguriikides.

Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, aasta algusest alatestoimunud toiduainete dramaatiline hinnatõus on teinud maailma teadlikuks ülemaailmsesttoidukriisist.

Mõne tunni pärast algab Londonis peamiste toiduabiga seotud osapoolte kohtumine. Maialguses toimub rahvusvaheline konverents teemal „Aafrika keskkonnasäästliku arengusuunas”. Nüüdseks on mobiliseeritud kõik poliitilised osapooled ja valdkonna eksperdid.Ühtlane toiduainete hinnatõus on maailmas toimunud juba mitu aastat.

Alates 2000. aastast on nisu hind dollarites kolmekordistunud ning riisi ja maisi hinnadkahekordistunud. 2008. aasta algus tõi kaasa täiendava 20% tõusu, mis on meietööstusriikides andnud tulemuseks mure ostujõu pärast ning arenguriikides kogu rahvastähvardava näljahäda pärast. Kui elada vähem kui ühe dollariga päevas ning kulutada enamiktulust toidule, siis pole toimetulek sellise tõusuga lihtsalt võimalik.

Eespool nimetatust tulenevalt on viimastel nädalatel toimunud protestiaktsioonidtoiduainete hinnatõusu vastu kogu maailmas: Haitil, Mehhikos, Egiptuses, Marokos,Kamerunis, Senegalis, Elevandiluurannikul, Guineas, Mauritaanias, Etioopias, Usbekistanis,Jeemenis, Filipiinidel, Tais ja Indoneesias. Uuringud näitavad, et odava toidu ajastumaailmaturul on möödas. Toiduainete hinnad ei naase esialgsele tasemele ning kiiretemeetmete rakendamata jätmise korral võib nende muutlikkus veelgi suureneda.

Praegune toiduainete ülikiire hinnatõus ohustab tõsiselt paljude riikide poliitilist,majanduslikku ja sotsiaalset stabiilsust kogu maailmas, seepärast tuleb kiiresti reageerida.


Selle ulatus ületab komisjoni ja isegi Euroopa Liidu pädevust. Tegutsema peab kogurahvusvaheline üldsus.

Võimalikke lahendusi otsides oleme välja selgitanud kaks peamist võimalust. Esiteks tulebmeil säästa elusid ja reageerida kõrgele tõusnud hindadest põhjustatud sotsiaalsetelekriisidele, mida mõnikord süvendab riigi poliitiline olukord. Teiseks on meil ilmselgeltvaja keskmise tähtajaga ja pikaajalist strateegiat. Olen veendunud, et meil tuleb tegutsedamõlemal rindel. On selge, et suurim viga oleks anda humanitaarabi struktuuriprobleemikorral, näiteks tõsta toiduainetega kindlustatust toiduabi näol. See kergendaks mõneksajaks kahtlemata osade inimeste südametunnistust, kuid toiduabi ei ole piisavstruktuuriprobleemi lahendamiseks.

Seepärast on lühemas perspektiivis lisaks riiklikule tegevusele toiduainete hindade paremakontrolli tagamiseks vajalik vastata kõige haavatavamate ja humanitaarabi vajavatesihtrühmade vajadustele. Seetõttu tuleb mobiliseerida täiendav humanitaarabi ning tõstaECHO toiduabi andmise suutlikkust.

Kuid see pole tavapärane toidukriis. Tegemist on ostujõu kriisiga, mis tabab kõige vaesemaidinimesi, kes ei saa enam toitu osta. Seepärast tuleb meil anda ka teistsuguses vormis toiduabi,mis on näiteks mõeldud imikute alatoitumise negatiivsete kõrvalmõjude vähendamiseksning kõige rohkem puudust kannatavate majapidamiste ostujõu toetamiseks. Samutipeame edendama kohalike põllumajandusvarude kiiret kasvu, tagades kohalikelepõllumajandustootjatele põllumajanduslike sisendite, seemnete ja väetiste kättesaadavuse.

Kriisi ulatuse ja võimaliku kestuse seisukohast on äärmiselt oluline, et Euroopa Liit tegelekska keskmise tähtajaga lähenemisviisiga, mis toetab sotsiaalkaitse poliitikaid kõige kõrgemariskitasemega riikides, eriti Aafrikas.

Keskmise tähtajaga ja pikemas perspektiivis on ainsaks lahenduseks see, et me teeme kõikpõllumajandustarnete tagamiseks. Rahvusvahelise nõudlusega sammupidamiseks peabtootmine suurenema kogu maailmas, kuigi seda ei tohi jätta peamiste ekspordiriikideülesandeks. Euroopa Liit on selles osas juba konkreetseid meetmeid võtnud. Maa tootmisestkõrvaldamine on peatatud, piimatootmiskvoote on tõstetud ning teravilja tollimaks ontühistatud.

Aafrika peab meie abiga oma osa mängima ning õhutama keskkonnasäästlikku arengut,et vähendada üldist sõltuvust maailmaturust. Aafrika põllumajanduse tootlikkus on hetkelkõige madalam maailmas, kuid sellel on tohutu arengupotentsiaal, eeldusel, et säilitatakseomamaiseid väikeettevõtteid soodustav poliitika ning prioriteediks muudetakseinvesteeringud, tootlikkuse tõstmine ja põllumajandusettevõtjatele juurdepääsusoodustamine riiklikele ja piirkondlikele turgudele.

Komisjon omistab juba sellele lähenemisviisile suurt tähtsust. Meie tõstsime esimesenaesile põllumajanduse tähtsust arengupoliitikas, juba ammu enne seda, kui teisedrahvusvahelised osapooled sellele tähelepanu pöörasid. Me oleme oma programmid läbivaadanud lähtuvalt Aafrika Liidu programmidest, milles tehakse ettepanek viia Euroopapõllumajandus- ja maaelu arengu abi kooskõlla 2007. aasta juunis avaldatud Aafrika Liidupõllumajanduse arenguprogrammiga.

Kümnenda Euroopa Arengufondi programmiperioodi koostamise ajal veendusime, etmaaelu arengu sektorit tervikuna ootab abi kahekordistumine – üheksanda EuroopaArengufondi puhul oli see 650 miljardit eurot, kuid kümnenda Euroopa Arengufondipuhul 1 250 miljardit eurot. Nagu teada, pole see olnud kerge, kuna arengupartnerid valivad


sektorid, kuhu abi rohkem suunatakse. See on märkimisväärne kasv, täielikult 100% kasv,kuigi seda ei saa tõlgendada tootmisest kõrvaldatud maa suuruse protsentuaalse kasvunapõllumajanduse ja maaelu arengu jaoks. Kättesaadavad rahasummad on kahekordistunud,kuid Euroopa Arengufondi protsentuaalne osakaal jääb enam-vähem samaks.

Selles kontekstis on meil hea meel näha rahastajate uuenenud huvi põllumajandussektorivastu, mida viimase 25 aasta vältel on ignoreeritud. Kogu komisjon ja eriti arengu jahumanitaarabi volinik on liigagi teadlikud selle kriisi poliitilisest tähtsustest. Möödunudkuul New Yorgis toimunud viimasel Aafrika aastatuhande arengueesmärkidekõrgetasemelise töörühma kohtumisel oli mul võimalus rääkida sellest ÜRO peasekretäriga.Samuti arutasin ma seda Aafrika Liidu komisjoni esimehe hr Pingiga. Selle kohtumise ajalkasutasin väljendit „humanitaartsunami”, kuna mulle tundus, et tegutsema hakkamisekson vaja poliitilisi liidreid šokeerida, mitte lihtsalt rääkida ja lubadusi anda.

Kriisi põhjused on mitmekülgsed ja komplitseeritud, kuid meil tuleb olla ettevaatlik, etmitte üksikasjadesse kaduda. Nõudlus kasvu põhjuseks, eriti Aasias, on paljude inimesteparanenud elatustase, kellel on nüüd võimalik rohkem ja paremini süüa. Samuti kerkivadnaftahinnad, millel on otsene mõju transpordi ja väetiste hinnale. Lisame sellelekliimamuutuste mõjust tingitud varustamisprobleemid ning saamegi kokku mõnedkäesoleva kriisi koostisosad.

Mida teeb komisjon? Komisjon töötab välja pikaajalist strateegiat, mis on väga oluline,nagu varem öeldud. Kuid kulub veel kaks aastat, enne kui me tegelikke tulemusi näeme.Põllumajandustootmise suurendamine ei ole üksnes kraani lahti keeramine, mistõttu meilon lühemas perspektiivis siiski vaja erakorralist abi. 2007. aasta märtsis otsustasime andaveel 160 miljonit eurot toiduabiks; me võtsime just vastu otsuse anda täiendav 57 miljoniteurot, mis on ette nähtud 2008. aasta eelarves, kuid mis tehakse kättesaadavaks paljuvarem. Me võtame kasutusele 60 miljoni euro ulatuses uut raha, mis saadakse kas rubriigi4 läbivaatamisest või parlamendile esitatud taotlusest erakorralise reservi kasutamiseks.

Lõpuks tahaksin märkida, et komisjon jätkab olukorra väga hoolikat jälgimist ning onvajaduste suurenedes valmis vajaduse korral kaaluma täiendavate rahaliste vahenditeeraldamist.

Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja . – (SL) Kõigepealt tahaksin kolleegide ees vabandadahilinemise pärast. Saabusin just komisjonide esimeeste konverentsilt ning mul on hea meel,et te korraldasite arutelu nii, et saan praegu siin kõneleda.

Euroopa Liit tunneb suurt muret põllumajandustoodete hinnatõusu pärast, mis onmuutumas probleemiks mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka mujal maailmas. Me olemeteadlikud võimalike tagajärgede tõsidusest ja ulatusest, eriti maailma vaesemates riikides.

Kus asuvad selle põhjused? Varustamise osas on hinnatõusu peamiseks põhjuseks saagikuselangus, mis on osaliselt tingitud kliimamuutuste mõjust, seda eriti teravilja osas, ning samutikõrgetest tootmiskuludest. Teisest küljest suurendab nõudlust maailma elanikkonna arvusuurenemine ja mitmete suuremate riikide, nagu Hiina, India ja Brasiilia, kiire areng.Suurenenud ostujõud ja kõrgem elatustase nendes riikides viib toitumisharjumustemuutumiseni. Liha- ja piimatoodete nõudluse kasvul on kaudne mõju söödateraviljahindadele.

Mõned või üsna mitmed inimesed peavad põhjuseks ka laienevat biokütuste turgu ningsellega kaasnevat nõudlust toiduks mittekasutatavate põllumajandustoodete järele. Justsellel põhjusel tehakse Euroopa Liidus spetsiaalselt selleks moodustatud töörühmade abil


jõupingutusi selgete jätkusuutlikkuse kriteeriumide koostamiseks, mis hõlbustaksidjätkusuutlikku biokütuste tootmist, avaldades võimalikult vähest mõju sellistele teguritelenagu toiduainete hinnad.

Kuna toiduainete kõrge hinna põhjused on nii pakkumise kui ka nõudmise korral omaolemuselt struktuursed, siis võib oodata, et hinnad ja hinnatõus jääb ka pikemasperspektiivis viimase kümnendi jooksul harjumuspäraseks saanud tasemest kõrgemaletasemele. Maailma mastaabis avaldab toiduainete hinnatõus eriti kahjulikku mõju riikidele,kus põllumajandustoodang ja toiduained moodustavad märkimisväärse osa impordist.See küsimus on eriti terav riikides, kus on madal ja keskmine sisemajanduslik kogutoodangning väiksema konkurentsivõimega toiduainete tootmise ja turustamise struktuurid.

Põhiliste toiduvarude tagamiseks on muu hulgas vajalik julgustada põllumajandustootmistvaesemates riikides. Samal ajal tuleks julgustada jõukamaid riike eraldama arenguabi rahalisivahendeid vaeseimatele riikidele ning osalema aktiivsemalt humanitaarabiorganisatsioonidetöös.

Euroopa Liit püüab toiduainete hinnatõusu ohjeldada mitmel viisil. Ühisepõllumajanduspoliitika hiljutiste reformide eesmärk oli muuta Euroopa põllumajandusjätkusuutlikumaks ja turule orienteeritumaks. Euroopa Liit on 2008. aasta maa tootmisestkõrvaldamise tingimuse juba heaks kiitnud ning seega suurendanud Euroopa Liidus toidutootmiseks üle antud põllumaa mahtu. Osana ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisesttuuakse välja ka selle kohustuse lõplik tühistamine ja energiakultuuride toetuse tühistamine.

Teise põlvkonna biokütuste tootmisele teed sillutavate uuringute toetamiseks tehtavadjõupingutused on samuti tähtsad. Teise põlvkonna biokütuste tootmiseks saab kasutadaselliseid kõrvalsaadusi nagu põhk ja muud jäätmed.

Peale selle soovib Euroopa Liit Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste osanakaotada eksporditoetuse 2013. aastaks. Igal juhul muutub põllumajandusturgudeebastabiilsuse küsimus üheks peamiseks Euroopa Liidu põllumajanduse japõllumajanduspoliitika ees seisvaks ülesandeks.

Võimalike tagajärgede seisukohast arutas Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalandusenõukogu kõrgete hindade küsimust aprillis toimunud kohtumisel. On väga tõenäoline, etseda arutatakse jätkuvalt ka edaspidistel kohtumistel ning ministrid tegelevad probleemigaka teistes nõukogu üksustes.

Rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO),Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond, Maailma Toiduabi Programm ja teised asutused,teevad samuti aktiivselt jõupingutusi toiduainete hinnatõusu ohjeldamiseks. EesistujariikSloveenia osaleb juuni alguses Roomas toimuval FAO korraldataval rahvusvaheliselkonverentsil, kus räägitakse maailma toiduga kindlustatusest kliimamuutuste ja bioenergiatootmise surve all.

Kokkuvõtteks võib öelda, et toiduainete hinnatõus on ülemaailmne probleem ning seepärasttuleb seda käsitleda tähelepanuga ning jõupingutuste tugevdamisega kõigis seotudvaldkondades. Meie eesmärk on taastada turuhinna stabiilsus.

(Aplaus)

Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. − (FR) Hr juhataja, nõukogu eesistuja, volinik,tervitan teie raportit. Teil on täiesti õigus, eriti selles osas, mis puudutab Aafrikat. FraktsioonPPE-DE tunneb äärmiselt suurt muret toidunappuse pärast, mis mõjutab arvukaid vaeseid


riike kogu maailmas, kuid samuti märkimisväärse tarbija ostukorvi kallinemise pärastEuroopas. Sellest pole piisavalt palju kuulda.

Esiteks nõuab toidukriis erakorralisi meetmeid nälgivate inimeste abistamiseks. Selles osastervitan maailma toiduabi programmile vahendite eraldamist. Kuid vaatamata nendepositiivsusele, toovad need meetmed probleemile vaid ajutist leevendust. Tegelikult peabjust maailma põllumajandus läbima põhjaliku reformi. Toidukriis on võimalus pidadasüvaarutelu toidu ja põllumajanduse soovitud positsiooni üle maailma majanduses jaEuroopa majanduses.

Täna on Euroopa rohkem kui kunagi varem teadlik sellest, et toiduainetega kindlustatusetagamiseks on vaja põllumajandust. Arenevate majanduste suureneva nõudluserahuldamiseks tuleb meil julgustada nende riikide põllumajanduse arendamist. Vaesteriikide peamiseks väljakutseks on toidualane isemajandamine, seega tuleb meil osutadaneile abi majanduslikult elujõulise põllumajanduse kujundamisel.

Tootmise külmutamine Euroopas pole enam kohane. Tarbimispäevade arvu osas on ELiteraviljareserv alates 2005. aastast kahanenud poole võrra ning sellest jätkuks kriisiolukorrasvaid kuuks ajaks. Impordist ei piisaks, kuna paljud kolmandad riigid kalduvad hoidmaoma toodangut siseturu jaoks. Neil on selleks täielik õigus. Tooraine on muutunudspekulatsiooniobjektiks. Ühte tonni nisu võib maha müüa mitu korda, enne kui see veskissejõuab.

Paljud arvavad, et käesolevas toidukriisis tuleb süüdistada põllumajanduskütuseid. Seepole aga sugugi nii. Need esindavad vaid 2% Euroopa praegusest põllumajandustoodangust.Soovin öelda, et ma ei taha kaitsta põllumajanduskemikaalide osas tehtavat lobitööd, kuidme ei tohiks kohe alla anda. Me peame seda 2% hoidma, et Euroopa osaleks ka tulevikuspõllumajanduskemikaalide arendamises.

Meil tuleb võtta kasutusele kliimamuutuste ja veevarude kahanemise suhtes vastupidavadtaimesordid. Selleks peame investeerima põllumajanduslikku teadustegevusse ningkajastama vastutustundlikult ja realistlikult geneetiliselt muundatud põllukultuurideküsimust. Avagem silmad. Ühise põllumajanduspoliitika tervisekontroll on ideaalnevõimalus algatada tõeline arutelu Euroopa põllumajanduse ja toidupoliitika üle.

Kas mäletate Ameerika Ühendriikide vana poliitikat? Kongressi sõnul on kaks pühamastpühamat poliitikat, mida keegi ei tohi puutuda, kaitse ja toiduainetega kindlustatus. Meiltuleb lõpetada lihtsameelsete ja puhtmajanduslike lahenduste toetamine, mis ei annapraegusele kriisile pikaajalist lahendust. Tuleb samuti tunnistada, et toiduprobleemilesaame vastuse leida vaid maailma tasandil. Euroopa peab leidma lahenduse koostöös sellisterahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond jamuidugi Maailma Kaubandusorganisatsioon. Meil tuleb leida võimalusfinantsspekulatsioonide kahjuliku mõju piiramiseks ajal, kui rahvas kannatab näljahädakäes. Mõnedel riikidel on märkimisväärsed varud, mille eksporti nad jätkuvalt piiravad.Spekulandid mängivad tervete rahvahulkade eluga. Me peame tegema kõik võimalikunende ilmingute mahasurumiseks ja kaubanduse hõlbustamiseks.

Lõpuks tuleb uurida, miks on hinnatõus nii suur, kui põllumajanduslik tooraine moodustabtöödeldud toiduainete koguhinnast väga väikese osa. Vastutus pole veel selgelt määratletudning näib, et toidukriis ei tähenda viletsust mitte kõigi jaoks.


Volinik, meil tuleb ohjad enda kätte haarata ning viia läbi mitmesugused vajalikud uuringud,et keegi ei saaks kasu maailma vaeseimate või Euroopa kõige rohkem puudust kannatavateinimeste arvel.

Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, minu fraktsioonpalus seda arutelu, kuna oleme kindlad, et on vajalik kiire tegutsemine. Volinik Michelesitas mõned asjakohased ja head märkused selle kohta, mida komisjon saab kohe ettevõtta. Kuid me palusime seda arutelu ka seetõttu, et me tahame käsitleda toiduainetehinnatõusu aluseks olevaid põhimõtteid ning hinnatõusu tagajärgi.

On palju selgitavaid tegureid. Maailma rahvastik kasvab, haritava maa pindala on piiratud,elatustase – ning koos sellega toidu ostmise ja tarbimise võimalused – tõuseb mitmel poolmaailmas. See on iseenesest positiivne areng. Näiteks kasvab eriti kiiresti liha tarbimineHiinas. Kuid see vähendab maailmas saadavalolevaid ressursse. Energia hinnatõus japoliitilised eesmärgid – sealhulgas meie kliimaalased poliitilised eesmärgid, näiteks tõsiasi,et biokütuste tootmine muutub üha atraktiivsemaks – annavad kõik just hr Dauli kirjeldatudtulemuse.

Need kõik on meile tuttavad selgitavad näited. Kuid tahaksin rõhutada ühte punkti, midapole minu arvates piisavalt sageli mainitud. Minu kolleegid käsitlevad oma märkustespõhjalikumalt mitmeid äsja kirjeldatud küsimusi, kuid mina tahan tuua meie arutellu ühepunkti, millest me pole üldse rääkinud ning mis on minu arvates kriisis äärmiselt oluline,nimelt see, et suured investeerimisfondid, mis on vallutanud kõik majanduselu tasandidning liigutavad iga päev kõikjal maailmas sadu miljardeid dollareid, needinvesteerimisfondid, riskifondid, on võtnud oma kontrolli alla ka toidusektori.

Ma ei taha kritiseerida inimesi, kes on tegelenud rahvusvahelise kaubandusega juba viimased140 aastat. See on täiesti normaalne, erinevalt sellest, mis toimub praegu, kuna toiduainetehinnatõusu peale pannakse mängu tohutuid summasid, mis meenutab suurt kihlvedu. Seetähendab, et Euroopa pangad soovitavad oma klientidel võtta toiduainete hinnatõusustviimast, et investeeringute pealt kasumit teenida. See on vihje, et tuleb luua toidupuudus,nii et hinnad tõuseksid ning inimesed saaksid kasumit teenida. Daamid ja härrad, see polemidagi muud kui kasiino-kapitalism, mis puudutab meid kõiki, kuna see sätib oma toolikõigi maailma vaeste laua äärde. Selle kriisi taga on tõeline moraalne skandaal ning seepärasttahame seda käesoleval foorumil arutada.

Rohkem kui kunagi varem annab kriis põhjust teostada finantsturgude rahvusvahelistkontrolli. Mind ei häiri mõne sekundiga teenitud tohutud kasumid näiteks kullagakauplemisel, kuid see on vastuvõetamatu, kui see toimub suure osa maailma rahvastikutoitmise arvel. See on äärmiselt ebamoraalne ning seda ei tohiks käesoleva arutelu käigusalahinnata.

Siinkohal tuleb meil arutleda selle üle, millised on vahetud tagajärjed meie jaoks. Millisedon selle tagasilöögid põllumajanduse tooraineturu reformi suhtes Euroopas? Milline onmeie enda toetuspoliitika roll? Kas me aitame koos eksportijatega kaasa toidunappusele,kuna kannatavate piirkondade põllumajandus ei suuda ise toime tulla? Milline on meievastus küsimusele bioenergia suurema saadavuse kohta? Kas sellega peab automaatseltkaasnema puudujääk ja toiduainete tootmispiirangud? Või kas järgmine põlvkond jõuabtehnoloogiliste arenguteni biokeemia valdkonnas – hr Daulil on selles osas õigus –, misaitaksid saavutada olukorda, kus me ei pea toidu tootmiseks kasutama ainult seda maad,mida oleme kasutanud seni?


Meil tuleb kaaluda kõiki neid küsimusi, kuid need ei tohi juhtida tähelepanu kõrvale sellelt,et me ei saa lubada finantssüsteemi, mis läheb viimase piirini, süvendades näljahäda vaidselleks, et mõned kapitalistid saaksid teenida veelgi suuremat kasumit.

(Aplaus)

Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. − (FR) Hr juhataja, hr Michel rääkis komisjoninimel, kuid nõukogu kohal. Õnneks on tal märkimisväärne kogemus mõlemastinstitutsioonist, mis tuleb meile kasuks.

fraktsiooni ALDE nimel . – Hr juhataja, möödunud aastal esines jahmatamapanevaid hüppeidpõhitoiduainete hinnas, mis tõukasid 100 miljonit inimest vaesusse ning sadu tuhandeidähvardab näljahäda. See tõsine oht ähvardab tühistada kõik edusammud 2015. aastaksmaailma vaesuse poole võrra vähendamise suunas.

Euroopa elatustaseme kasv on olnud kiire, nii kiire, et isegi minu põlvkond mäletab aedu,kus ei kasvanud palju muud peale lastele meelepärase. Me ei tohi katastroofi lähenedesoma eelisseisundi tõttu käed rüpes seista. Meil tuleb anda kohe maailma toiduabiprogrammile rohkem raha, et see saaks toita puudust kannatavaid inimesi, ning minufraktsioon tervitab voliniku sellealaseid avaldusi.

Paljud süüdistavad biokütuseid. ÜRO eriraportöör on tõepoolest nimetanudpõllumajanduskütuseid inimkonnavastaseks kuriteoks. Kuid hiljutise toiduainete hinnatõusupõhjuseid on palju ning seda peab arvestama ka rahvusvahelise üldsuse vastus.

Käesolevale kriisile on kaasa aidanud nii maailma rahvaarvu suurenemine, kliimamuutustesttulenevad kesised kasvutingimused, põllumajandusmaa minek tööstuse kasutusse,ebamoraalne toorainetega spekuleerimine ning muutuvad toitumisharjumused. Näitekson liha tarbimine Hiinas kasvanud 20 kg-lt inimese kohta 1980. aastal 50 kg-le inimesekohta 2007. aastal, kuid kui arvestada, et ühe kilogrammi loomaliha tootmiseks on vaja2 000 ruutjalga maad ja 13 000 liitrit vett, kuid soja tarbimise korral on sama toiteväärtusesaamiseks vaja 1% sellest maast ja veest, siis hakkame probleemi keerukust mõistma.

Peasüüdlaseks on turumoonutus, mis tõukab vaesed põllumajandustootjad vaesuse tsüklissening ei anna neile piisavalt toetust toiduainete tootmise suurendamiseks. Hankimise jatootmise kõrged säästmisnormid, mis on sätestatud Euroopa Liidu biokütuseid käsitlevatesettepanekutes, kindlustavad Euroopa mittesäästliku kasutuse vastu. Seega peame biokütustepatuoinaks tegemise asemel astuma samme põllumajandusliku protektsionismi jaekspordipiirangute lõpetamiseks; me peame astuma samme põllumajanduse arenguparandamiseks vaeseimates riikides ning Doha arengukava läbirääkimiste edu tagamiseks,et edendada vaba, õiglast ja säästvat põllumajanduskaubandust maailma tasandil.

Selle probleemi põhjuseks on ühine põllumajanduspoliitika, mitte Euroopa biokütused,ning seda ei lahenda mitte biokütuste sihtnormi langetamine, vaid ühisepõllumajanduspoliitika reform.

Meil tuleb samuti kasutada ühist jõudu, et tagada kliimamuutuste ja säästlikkusekriteeriumide kaasamine kaubanduspoliitikasse. On tõsi, et me suudame maailma toitaning, nagu ütles Dominique Strauss-Kahn, „ülemaailmne koostöö võib andamakromajandusliku raamistiku ning probleemiga tegelemiseks vajaliku toetuse”.

Minu fraktsioon usub, et õige poliitilise tahte ja õige rahvusvahelise koostöö korral võibglobaliseerumine olla lahendus, mitte probleem. Euroopa Liit peab teed näitama.


Eoin Ryan, fraktsiooni UEN nimel . – Hr juhataja, ma ei kavatse käsitleda põhjuseid, miksme oleme seal, kus me praegu oleme; seda, miks maailm kannatab või hakkab kannatamatohutu toidupuuduse all, on käsitlenud juba paljud eelkõnelejad. Kuid see esitab mitmesmõttes väljakutse meie kavatsusele kaotada 2015. aastaks maailmast näljahäda. Leian, etmeie ees seisab praegu tohutu suur väljakutse.

See on ülemaailmne probleem ning vajab ülemaailmset vastust. Oleme tegelenud teisteprobleemidega ning oleme püüdnud tegeleda selle tasandi teiste probleemidega, naguülemaailmne soojenemine. Usun, et ainus viis selle probleemi lahendamiseks onülemaailmse tegutsemise kaudu.

Nagu juba öeldi, on põhjuseid mitmeid – näiteks rahvaarvu suurenemine – ning leian, eton tõesti oluline viivitamata abi hulka suurendada. Kuid meil tuleb otsida ka pikaajalistlahendust, püüda välja selgitada, miks toiduaineteturg on just sellisesse olukorda jõudnud.Nagu ütlesin, on välja toodud mitmeid põhjuseid, kuid minu arvates tuleb otsida pikaajalistlahendust ning usun, et selle koja esindajatena on meil olemas vastav poliitiline tahe.

Üks osapool, kelle tegevust tuleks selles osas toetada, on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.ÜRO peaks kokku kutsuma konverentsi hetkeolukorra käsitlemiseks ning meil tuleks sedaigal võimalikul viisil toetada. See on ainus viis püüda midagi ära teha, kuna inimesed otsivadpõhjust riskifondidest või spekulantidest või põuast või millest iganes, kuid minu arvatestuleb meil koguda kõik oma vahendid ja kogu oma poliitiline tahe selleks, et tulla selleprobleemiga toime ka aastate pärast, kuna tegemist on väga tõsise probleemiga, eritimaailmas elavate vaesuses kannatavate inimeste jaoks.

Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja,daamid ja härrad, nüüdseks selja taha jäänud aastate ja aastakümnete jooksul onpõllumajandustoodete hinnad olnud katastroofiliselt madalad ning need pidid kogumaailmas kiiresti tõusma. See on väga hea areng, kuna hinnatase oli allpool mahe- /maapiirkondade põllumajanduse tootmiskulusid ning see on kaotanud sadade miljonitepõllumajandusettevõtjate elatise, mitte üksnes kolmandates riikides, vaid ka EuroopaLiidus.

Kui hr Schulzi sõnade kohaselt aitavad praegusele olukorrale kaasa spekulatsioonid, siison see seotud tõsiasjaga, et praegu, pärast seda, kui Euroopa Liit kaotas eksporditoetusedning võimaldas tulu kahanemist, oleme saavutanud midagi sekkumismehhanismi sarnast,kus toiduained ja söödad on seotud naftahinnaga, kuna me hakkame tootma kütusttoiduainetest ja söödast. See soodustab spekuleerimist, kuna kogu maailmas kasvabtoiduainete transportimise võimalus ja vajadus.

Euroopa Liit on maailma suurim toiduainete ja söötade importija, mis tähendab, et meilpole ülejääke ning et mehhanism, mida me kasutame impordi jaoks – mis ulatub 50 miljonitonni teraviljaühikuni, mis on ostetud kolmandatest riikidest peaaegu allpool vaesuspiiri– toidu puhul, mille suhtes kohaldatakse seejärel dumpingut ja mis eksporditakse miljarditeeest edasimüümiseks kolmandate riikide piirkondlikel turgudel, on lõplikult hävitanudmaapiirkondade põllumajanduse ning piirkondlikud elatustalud.

Seega tuleb selles näha võimalust. See ei tähenda, nagu ma usuksin, et põllumajanduskütusedon imerohi, kuna energiabilanss on negatiivne ning kuna see annab alust spekulatsioonidele,kuid me peame proovima muuta energiaks tegelikult olemasolevat materjali, nagu näiteksjäätmed. Ilustamata öeldes tuleb meil pigem sitast saia teha kui mõelda, et peamekonkureerima inimestele mõeldud toidu tagamise pärast. Pole võimalik tagada kõigile


inimestele kogu maailmas täis paak ja täis taldrik ainult taimede baasil. See võib olla võimalikEuroopas, kuna me oleme piisavalt rikkad, et endale neid tooteid ja saake osta, kuidülejäänud maailm jääks nälga.

Lõpetuseks sooviksin lisada veel ühe mõtte: meil on 850 miljonit nälgivat inimest ningneed 850 miljonit inimest nälgisid juba siis, kui hinnatase oli katastroofiliselt madal. Nüüdon aga juhtunud see, et kolmandate riikide keskklassi ostujõud on kahanenud, nii et nadei saa osta teisi tarbekaupu. See takistab Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondistrateegia elluviimist. Nüüd nõuavad inimesed rohkem raha, kuid 850 miljonit nälgivatinimest vajasid seda raha juba varem.

Luisa Morgantini, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad,inimestel on õigus toidule ning seda ei tohiks reguleerida üksnes turueeskirjad egafinantsspekulatsioonid. Me oleme tunnistajaks kriisile ning protestiaktsioonidele, mismeenutavad mässu leiva nimel, inimeste surmasaamist seepärast, et nad on näljased.

Põhjuseid on palju ning neid on juba nimetatud: nafta hinnatõus, biokütuste tootmisetoetamine, halvad ilmastikuolud, liha tarbimise suurenemine, toiduspekulatsioonid. Millisedon meie kohustused? Hr Ziegler võtab probleemi kokku, öeldes, et globaliseerimine onmaa rikkuste monopoliseerimine. Rahvusvahelised ettevõtted vastutavad struktuurilisevägivalla eest; nad on loonud ebavõrdsuse ja hirmutava maailma. Ta ütleb, et meil tulebsee kõik lõpetada. Kas me võtame teda kuulda?

Lisaks WTO eeskirjadele on Euroopa Liit valinud ka toetuste ühise põllumajanduspoliitika,mis näis kunagi ebapiisav, kuid tundub nüüd rahvusvahelist tasakaalu hävitavat. Tänaseolukorra tekkimisele on kaasa aidanud ka teraviljakvootide kohaldamine koos maatootmisest kõrvaldamise meetmetega.

Olgem ettevaatlikud geneetiliselt muundatud organisme pooldava lobitöö suhtes, mislubab vabastada maa näljahädast, kuid mis on vaid üürike kiire lahendus, mis võibpõhjustada hoopis tohutut kahju. Briti õigust on kirjeldatud hullumeelsusena, kunavaatamata väiksemale saastamise määrale hõlmab see kindlasti biokütuse kvoote, mis eihoia ära looduslike elupaikade hävimist.

Võimalike tegevuste hulgas toetaksin hr Ziegleri ettepanekut kehtestada biokütustetootmisele viieaastane moratoorium. Me peame täitma antud lubadust vähendada 2015.aastaks nälga surevate inimeste arvu poole võrra, ning Louis Michel märgib õigesti, et kuigisee on meie kohustus, ei ole maailma toiduabi programmi rahastamise suurendaminelahendus ning me tervitame erakorralise hädaabi paketi ja 10 miljoni USA dollari eraldamistHaitile.

Aafrika põllumajandusele juba lubatud vahendite osas on mul hea meel kuulda LouisMicheli sõnu, kui ma temast õigesti aru sain, et need lähevad väiksematele tootjatele ningseega on abiks elatustaludele, aidates kriisist üle saada just kõige vaesematel ning mitteekspordile keskendunud rahvusvahelistel ettevõtetel, mis muudaks riigid veelgi vaesemaksning impordist sõltuvamaks.

Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel . – Hr juhataja, EL on otsustanud, et me saamenüüd kütust kasvatada, ning räägib arenguriikidele, et toidu kasvatamise asemel peaksidnad kasvatama kütust, et EL saaks jätkuvalt oma limusiinidega sõita. Sellest ajast alates kuiminust sai Euroopa Parlamendi liige, on raske meenutada ühtegi teemat, mis oleks esilekutsunud sellise kirjadetulva nagu biokütuste teema. Ma olen saanud üle saja palve hääletadakomisjoni taastuvenergia sihtmäärade vastu.


Mind polnud vaja eriti veenda, kuna Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid esindava EuroopaParlamendi liikmena hääletan ma niikuinii iga ELi-poolse Ühendkuningriigile sihtmäärakehtestamise vastu. Kuid antud juhul on mul hea meel anda oma vastuhääl biokütustetõttu, sest see komisjoni strateegia oluline osa on põhitegur toiduainete hinnatõusus kogumaailmas.

Briti valitsuse nõunik professor John Beddington on öelnud, et on tõelisi probleemebiokütuste jätkusuutmatusega. Tal on õigus. Me oleme niivõrd vallatud ülemaailmsesoojenemise kinnisideest, et ei märka peamist ohtu – ülemaailmset toidukriisi.Põllumajandustootjatel on nüüd sellistes kohtades nagu Aafrika toidu kasvatamiseks vähemmaad, kuna paljud inimesed kasvatavad selle asemel kütust. See viib ka vihmametsadehävitamiseni, mis avaldab laastavat mõju. Seega võrdub vähem maad toidu kasvatamiseksväiksema toiduhulgaga, kuid tõstab inimeste hulka, mis tähendab vältimatut toiduainetehinnatõusu. Toiduainete hinnad on kogu maailmas ning eriti Euroopas tõusnud kiireminikui inflatsioon.

EL on uhke selle üle, et täidab juhtivat rolli keskkonnaküsimustes. Kas EL on seega ka üksesimesi, kes tunnistab, et biokütused pole vastus? Biokütused kergitavad toidukorvi hindakogu maailmas. Meie läänes toriseme, kortsutame kulmu ning lepime sellega; arenguriikideson see aga elu ja surma küsimus. EL pole kunagi olnud arenguriikide sõber. Hiiglaslikudtehaste laevad on tühjendanud Lääne-Aafrika mered kalast. Toetatud põllumajanduseülejääkide dumping on laastanud paljude nende põllumajandusettevõtjate rentaablust ningnüüd, kui nende rahvaarv kasvab, kasutatakse nende maad oma rahvale toidu kasvatamiseasemel selleks, et me oma autodega sõita saaksime.

Kõikjal maailmas on juba toimunud vägivaldseid toidupuudusest põhjustatud mässe, kusmeeleheitel inimesed ründavad viljahoidlaid ja supermarketeid. Mõnes riigis on tänavateletoodud väeüksused, kes peavad kaitsma seda, mis toidust järele on jäänud. ELi poliitikadsuurendavad riikidevahelise ja riikliku relvastatud konflikti ohtu veelgi – niipalju siis ELirahutagamisest. Mis on Aafrika külaelanikule kasulikum? Kas täis kütusepaak või täis kõht?Palun võtke kuulda kainet mõistust ning andke biokütuste poliitikale viivitamata tagasikäik.

Peter Baco (NI). – (SK) Kerkivad toiduainete hinnad tulenevad praegusestpõllumajandusturgude ebastabiilsusest, mis on juba oma olemuselt ebakindlad.Põllumajanduspoliitika peamine ülesanne on seega alati olnud ning on ka nüüd selleebastabiilsuse kõrvaldamine.

Meil tuleks pidada meeles piiblilugu seitsmest priskest lehmast ja seitsmest lahjast lehmast:juba tuhandeid aastaid tagasi oli ühiskond suuteline põllumajandusturge korraldama ninghoidma seeläbi ära nende turgude kõikumist ja looma Egiptusele tingimused õitsenguks,samas kui teised ühiskonnad kannatasid toidupuuduse tõttu näljahäda ja sõdade käes.

Oma ajaloo vältel on inimkonna areng olnud suurel määral kooskõlas ühiskonnasuutlikkusega tunnistada põllumajanduspoliitika esmatähtsust. Kuid see militaar- jakontrollipoliitikale või riiklikele äri- ja majandushuvidele keskenduv heitlus, milletunnistajaks me WTOs oleme, kinnitab kahjuks, et tänapäeva põllumajanduspoliitikal ontäiesti erinevad prioriteedid.

Põllumajandusturgude stabiilsuse tagamine peab seega muutuma WTO prioriteediks, kuime tahame, et riiklikul poliitikal, sealhulgas meie ühisel põllumajanduspoliitikal, mingimõte oleks. Vastasel korral, daamid ja härrad, piitsutame me surnud hobust ning jätkameseda seni, kuni ülemaailmne toidukriis sunnib meid võtma radikaalseid meetmeid, mis on


muidugi kahjuks põllumajandustootjatele ja üldsusele, kuid toob kasu spekulantidele.Seega on kõige tähtsam olla piisavalt julge, et härjal sarvist haarata.

Mairead McGuinness (PPE-DE). – Hr juhataja, minu arvates on see üks kõige olulisemaidarutelusid, mida parlamendis minu ametiaja jooksul peetud on. Kuid ma tahaksin paludakõigil jätta oma kinnismõtted, väärarusaamad, kuna tants ühise põllumajanduspoliitikaümber – ning endale praeguse olukorra pärast peapesu tegemine – seda probleemi eilahenda.

Keegi ei arvanud, et me siia jõuame – mitte ükski komisjoni ekspert ei näinud ette seda, ettoiduainetega kindlustatus võiks probleemiks osutuda, ükski suurtest poliitilistest juhtidestei rääkinud sellest kordagi – kuid äkki maksavad eurooplased toidu eest rohkem ning onhirmunud. Võib-olla on hea, et me tänaseks siia jõudnud oleme, sest võib-olla võtame meselle teadmise valguses tõepoolest arvesse maailma vaeseimatest vaesemate vajadusi, kespraegu toidu eest hingehinda maksavad.

Tahaksin teha mõned ettepanekud, alustades Euroopa tasandil, mis võib mõnda eelkõnelejathirmutada. Toorainete hindade tõustes saan vaid paluda teil mõelda selle üle, et samutitõusevad ka tootmiskulud. Põllumajandustootjad kasutavad kütust ja energiat toidukasvatamiseks ning nende kulud kasvavad. Põllumajandustootjad suurendavad toodangutainult siis, kui nad teenivad kasumit, ning siin ongi tõeline probleem. Vaadake väetistehindu ja hinnasuundumusi. Kliimamuutused – nende pärast oleme Euroopas tegelikulttoidu tootmist tagasi tõmmanud. Me ei saa mõlemat.

Kuid lubage mul jätkata arenguriikide teemaga. Ma olen teatavatel juhtudel – mitte sellelplatvormil, vaid mujal – öelnud, et Aafrika vajab ühist põllumajanduspoliitikat. Nii paniEuroopa aluse oma toiduainete tootmisele – nii me end toidame – ning meil tuleb tunnistada,nagu seda siin kojas on täna ka tehtud, et me oleme põllumajanduslikku uurimistegevusse,arendus- ja nõustamisteenustesse liiga vähe investeerinud.

Kordan oma mõtet: on hea, kui toiduainete kõrged hinnad Euroopas panevad meid mõistma,et meil tuleb investeerida tsivilisatsiooni põhialusesse, milleks on toidu tootmine, ning etmeil tuleb esmalt kanda hoolt arenguriikide eest. Seega tulen ma, vaatamata murele praeguseolukorra pärast, siia lootuses, et me ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse suhtes lõpuksmidagi ette võtame. Aga ärge materdage ühist põllumajanduspoliitikat!

Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, hinnatõusule aitavadkaasa mitmed objektiivsed tegurid. Samuti esineb spekuleerimist, nagu hr Schulz onüksikasjalikult selgitanud. Kas see kõik tähendab, et me oleme abitud, et kõik, mida meteha saame, on vaid pealt vaadata? Ma ei usu seda. Volinik ja nõukogu eesistujariigi esindajadon nimetanud teatud punkte. Palun nüüd teil, volinik, koos oma kolleegidega komisjoniskoostada laiapõhjaline kava järgmisteks nädalateks selles osas, milliseid vastuseid saaksimeme anda, kuna kodanikud – nii ülemaailmselt kui ka Euroopas – tahavad saada vastustküsimusele, mida me saame teha ja mida mitte.

Esiteks jõudsalt kasvava, jätkusuutliku põllumajanduse areng. See on elutähtis aspekt. Maei taha korrata juba öeldut, vaid teen vaid lühida lisamärkuse: hiljuti viibisime Kosovos,kus on palju maad, kus meie Euroopa Liiduna ei tee midagi selleks, et kohalikud lihtsadinimesed saaksid arendada kohast põllumajandust. Meil tuleb seega teha rohkem meieenda piirkonnas – Balkanil, Ukrainas ja teistes riikides – et edendada jätkusuutlikupõllumajanduse arengut.


Teiseks: me ei saa lihtsalt öelda, „jah, hinnad lihtsalt tõusevad ja see on kõik”, kuna meteame, keda see kõige rohkem mõjutab. Me teame, et mida vaesemad on inimesed, sedasuurem on sissetulekust toidule kulutatav osa ning seda tõsisemalt see neid mõjutab.Seepärast peame edastama selgeid signaale jaotamise ja sotsiaalhoolekandealase teavitustööosas, et palgatõusu korral ning eriti pensionitõusu korral toetaksid need eriti madalamasissetulekuga inimeste sihtrühmi Euroopas. Muidugi peame toetama ka madala sissetulekugainimesi kogu maailmas.

Tuleb rõhutada ka seda, et vaatamata sotsiaalsele rahutusele toimub näljale ja puuduselereageerimine palju paremini demokraatlikes riikides. Demokraatia areng on nende puudustekõrvaldamises tähtis aspekt kõigis riikides, kuid eriti kolmandates riikides.

Neljandaks – nagu juba mainitud – spekulatsiooni mõju. Kas see tähendab, et me ei saamidagi teha? Kas Euroopa, võib-olla ÜRO Arenguprogrammi, Maailmapanga jt raames eisaa aktiivselt tegutseda selleks, et varude nõuetekohase ladustamise ja vabastamise abilsaaksime spekuleerimise mõju vähemalt osaliselt vähendada? Me ei saa öelda „nojah,spekuleerimine lihtsalt töötabki nii”, vaid me peame nägema, mida me saame sellesvaldkonnas teha. Võib-olla kehtib sama nafta ja gaasi kohta; ka selles valdkonnas on vajatööd teha.

Meie energiapoliitika eesmärkide puhul ei tohiks last koos pesuveega välja visata. On täiestitõsi, et esineb ülemääraseid ootusi, eriti esimeste väljatöötatud tehnoloogiate osas. Kuidjust selles valdkonnas tuleb meil teostada rohkem energiaalaseid teadusuuringuid, misviiksid teise või kolmanda põlvkonna tehnoloogiani – olen sellega kogu südamest nõus –ning eriti biomassi ja muu tooraine kasutamiseni, mille puhul puudub kahjulikväljatõrjumise efekt. Ka siin peab komisjon selle üle koos meiega mõtlema, mitte eesmärkehülgama, vaid neid pigem kohandama.

Lõpuks kordan oma selget ja kindlat sõnumit: aidakem vaesematest vaesemaid – kogumaailmas, kuid ka Euroopas –, et tagada neile keerulisest olukorrast hoolimata tervislikumtoit. See on meie tähtis sotsiaal-demokraatlik eesmärk.

Thierry Cornillet (ALDE). − (FR) Hr juhataja, teised kõnelejad on teema üle pikaltarutlenud, kuid on parem pigem üksteist korrata kui üksteisele vastanduda.

Kui teie päevane sissetulek on üks dollar, te kulutate 75 senti toidule ning siis tõuseb toiduosakaal 40%, siis pole teil enam kuhugi minna. Te ei saa kulusid ümber jaotada, seegavähendate te oma toidukogust, jätate oma lapsed koolist koju, kuna see maksab raha ningteie peamiseks eesmärgiks on nende toitmine, seejärel seisate silmitsi kõigi sellega kaasnevatesotsiaalsete probleemidega.

Me näeme individuaalset inimlikku probleemi. Põhjustest on juba räägitud. Ma leian, etpeaksime hoiduma nende põhjuste ideoloogilisest tõlgendusest, kuna ühtne tõlgenduspuudub. On selge, et üheks põhjuseks võivad olla biokütused, kuna vastavalt hr Daulisõnadele moodustavad need 2% toodangust, 1% pindalast, nii et me peaksime selleületähtsustamisele lõpu tegema.

Kuigi kliimamuutused tagajärjed on mõne riigi jaoks katastroofilised, ei kahjusta needtingimata kõiki riike. Toitumisharjumuste muutmise osas on minu arvates üsna hea uudis,et osa maailma elanikkonnast sööb paremini. Mis puutub spekulatsiooni, siis jah, muidugi,me peaksime leidma viisi, kuidas peatada lääne kapitalistide küünitamine raha järele, mispeaks minema Vietnami riisikasvatajatele.


Rahaküsimus leiab lahenduse. Muidugi leiame me maailma toiduabi programmiolemasolevale 2,9 miljardile eurole lisaks täiendavad 315 miljonit eurot. Kuid nagu volinikoma raportis ütles, peitub tegelik lahendus tootmisküsimuste lahendamises. Meil tulebedendada põllumajandust, tõsta tootlikkust, eriti Aafrikas, mis nõuab muidugi investeerimisthübriiduuringutesse, ning me peaksime lõpetama GMOde kujutamist deemonina, kunasee võib olla osaks lahendusest.

Me peame investeerima koolitusse. Hr Dumont ütles, et „anna inimesele kala ja tal on toitupäevaks; õpeta inimene kala püüdma ning tal jätkub toitu kogu eluks”. Minu arvates kehtibsee ka siinkohal. Me peame eelkõige investeerima infrastruktuuri, kuna põllumajanduseparendamine tähendab paremat niisutust, transporti, toodangu saatmise võimaldamistpunktist A müügipunkti B ning kui me oma toodangut eksportida tahame, siis tulebtäiustada ka ladustamise ja külmhoonete ketti.

Tegutsema peavad kõik, mitte ainult humanitaarabiorganisatsioonid. Mobiliseerida tulebkõik abimeetmed – Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Aasia Arengupank jne –et tõsta põllumajandus arengustrateegias taas kesksele kohale. See annab meile samutivõimaluse mõelda toiduainetega kindlustatuse üle humanitaarabis. Tuleb olla piisavaltalandlik ning tunnistada, et aastatepikkune humanitaarabi ei ole sõltuvust vähendanud.Meil tuleb endalt küsida, kas humanitaarabi on vajalik vaid südametunnistuse rahustamiseks.Siinkohal pole õige aeg ideoloogilisteks tõlgendusteks. Peame uurima väliseid põhjuseid,rahvastikutihedust, looduskatastroofe, HIV ja AIDSi tõttu kaotatud inimelusid ning misveelgi tähtsam, seoseid halva valitsemistava ja humanitaarabi tagajärgede vahel.

Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Hr juhataja, alles mõni aeg tagasi oli EuroopaLiidu peamiseks mureks toidu ületootmine ning aruteludes keskenduti peamiselt sellele,kuidas vähem toota. Tootmiselt toetuste äravõtmine, eksporditoetuste tühistamine jatootmiskvootide kehtestamine aitasid piirata Euroopa põllumajanduse potentsiaali.

Tegelikkus pani selle poliitika proovile. Esimesed märgid toidukriisist on ilmnenud kiireminikui keegi oodata oskas. Toiduained muutuvad kallimaks, meil on aina vähem omamaisttoitu ning importkaup kallineb ja selle ohutus kahaneb. Need on laias laastus selle poliitikatagajärjed, mis põhineb sellel, et veenda põllumajandustootjaid vähem tootma.

Meil tuleb radikaalselt muuta oma lähenemisviisi põllumajanduspoliitikale. Peame mõistma,et põllumajandus on Euroopa julgeoleku üks alussambaid. Füüsilise julgeoleku jaenergiavarustuskindluse kõrval on toiduainetega kindlustatus üks peamisi alussambaid,mis on tähtis nii rahva, riigi kui ka iga üksikisiku jaoks. Lõpetame põllumajandusegamängimise. Tuleb tunnistada, et see on meie julgeoleku alussammas, ning toetada sedaEuroopa toiduainetega kindlustatuse tagamiseks ja kõigile toidu kättesaadavaks muutmiseks.

Claude Turmes (Verts/ALE). – Hr juhataja, põllumajanduskütused ei ole selle kriisipeamine ajend, kuid ebatõhusa esimese põlvkonna põllumajanduskütuste tootmisevõimendamine praegusel hetkel ei ole hea poliitiline valik, mistõttu põllumajanduskütuse10% ulatuses kohustuslikuks muutmine on halb poliitiline valik.

Peame endale meenutama, kust see pärineb. See oli kompromiss, mille aluseks oli üheltpoolt autotööstuse surve komisjoni ambitsioonide vähendamiseks auto tõhususe osasning teiselt poolt mitte nii ambitsioonika poliitika ostmine või hüvitaminepõllumajanduskütuste kõrgemate sihtmääradega. See hoiab alal müüti, et maailmas, kusauto omamisest unistavad ka miljonid Hiina ja India noorukid, saame me ise jätkata tohututelimusiinide ehitamist ning nende põllumajanduskütustega tankimist.


See pole piiratud ressurssidega planeedil tegelikult võimalik, mistõttu ma nõuan komisjoniltselle läbikaalumist. Olge auto tõhususe osas ambitsioonikamad. Me peame liikumaühemõõtmeliselt põllumajanduskütuste poliitikalt tervikliku biomassienergia poliitikasuunas ning paigutama biomassi sinna, kus see on kõige tõhusam, st elektri ja soojusetootmisse. See on muide odavam kui ebatõhusate põllumajanduskütuste kasutamine.

Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL). – (EL) Hr juhataja, vastavalt ÜRO andmeteleähvardab tõeline hinnatõusu laine rohkem kui 40 riiki ja näljahäda rohkem kui 100 miljonitinimest. Komisjoni ja nõukogu liikmed, samuti tõstab see ELi vaesemates riikides inflatsioonipalju kiiremini kui üldinflatsioon. Seetõttu tuleb liikuda avastustelt edasi koordineeritudüldsuse sekkumise suunas. Me pole üksnes analüüsi ülesannet täitva teoreetiliseinstitutsiooni liikmed. Tarvis on koordineeritud tegevust Euroopa tasandil. Samuti tulebkiiresti kokku kutsuda ÜRO Julgeolekunõukogu.

Tuleb lõpetada ühise põllumajanduspoliitika pidev alaväärtustamine. Tuleb muutabiokütuste poliitikat ning samas lõpetada toiduainete hindade kõikumine kontrollimatulturul ning kasumi tagaajamine.

Koenraad Dillen (NI). – (NL) Hr juhataja, tänase Prantsuse ajalehe Le Monde juhtkirjaksoli: „1 euro eest ei saa kuigi palju osta”. Toiduainete hinnatõus, inflatsioon ja kerkivadnaftahinnad kurnavad perede eelarvet. Majanduslanguse sotsiaalsed tagajärjed annavadüha rohkem tunda. Ajalehes Le Monde avaldatud analüüs kehtib kahtlemata ka teisteliikmesriikide kohta. Mõned kõnelejad on juba esile tõstnud, et liiga sageli unustatakse, etEuroopa jaoks on probleemiks ka ostujõud. Me kõik, mina kaasa arvatud, tervitamesolidaarsust kolmandate riikidega. Kuid vana ütluse kohaselt: heategevus algab kodust.Kui me selle unustame, siis ohustab eurooplasi taas selja pööramine poliitikale, mida nadei mõista, eriti kui see pole neile mõeldud.

Oleme kuulnud kõike: komisjon jälgib olukorda. Komisjon on eraldanud sadu miljoneidkõige enam kannatavate inimeste abistamiseks. Võiksime kõigi nende hea tahte avaldustepeale aplodeerida, kui poleks tõsiasja, et need kinnitavad taas kord tüüpilist Euroopameetodit, sümptomite ravi. Praegusel hetkel tahaksin välja tuua kahte paradoksi. Komisjonütleb, et teeb kõik enda võimuses oleva, et peatada ostujõu langus. Kuid kuidas seletadaeurooplastele, et te tahate ostujõudu säilitada, kui nemad on ainsad, kes peavad andmaaastas 200 eurot pere kohta ambitsioonika kliimaprogrammi jaoks? Kuidas kavatsetekohandada biokütused meie energianõuetele ning samal ajal võidelda toidupuuduse vastu?Need on vaid kaks suurema arutelu elementi, millele on samuti vähe tähelepanu pööratud.

Andreas Schwab (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, arutelu ontõepoolest kaugemale liikunud. Seepärast tahaksin keskenduda kahele küsimusele. Minuarvates viitab hr Schulz täiesti õigesti sellele, et turud – eriti kapitali- ja investeerimisturud– on väga tugevasti reageerinud kasvavale ebakindlusele, seda mitte üksnes kõrge riskitasemejärel, mitte üksnes viimastel kuudel Euroopas, ning et paljud investorid on seetõttu lülitunudümber pikaajalistele ja usaldusväärsematele investeeringutele. Lõppkokkuvõttes ontulemuseks tõeliselt dramaatilised tagajärjed kogu maailma tarbijate jaoks, kuna muuhulgas on lakke kerkinud ka toiduainete hinnad.

Kui vaatame näiteks toorainefonde, siis näeme, et mõned toorainefondid on viimastelaastatel teeninud kuni 30% kasumit. Kuid see ei saa olla meie arusaam õiglasest maailmastvõi säästvast poliitikast, kus me tõstame esmalt hindu, kus kapitaliturg ajab toor- jatoiduainete hinnad lakke ning kus me seejärel püüame luua solidaarsust Lõuna-Aafrika jaLõuna-Ameerika rahvastega , et seejärel neid kalleid tooteid sinna saata.


On õige, et me peame pöörduma EKP ja maailma kapitaliturgude poole, et nad teeksidkõik selleks, et tõsta usaldust olemasolevate konventsionaalsete investeerimisvõimalustesuhtes, nii et investorid leiaksid taas tee nende strateegiate juurde, nendeinvesteerimisvõimaluste juurde. Kahjuks ei viita hr Schulz kuidagi sellele, kuidas see võiksvõimalik olla. Usun, et me pole võimetud ning seega täiesti võimalustest ilma, kuid mepeame eelkõige looma mulje, et Euroopa Keskpangal on keskne roll.

Teiseks tahaksin öelda, et olen veendunud, et me peame hoiatama ebaproportsionaalsehoiatamise eest. Toiduainete hinnatõus on praegusel hetkel muidugi märkimisväärne –nagu meie kolleeg märkis – ning see on veelgi olulisem Euroopa tarbijate jaoks ning loobdramaatilisi eelarvekärpeid. Sellegipoolest usun, et meie ülesandeks on toetada kaparlamendi realistlikku ja põhjendatud tegutsemist – seda on käsitlenud ka mõned kolleegid– mitmesuguste energiaallikate osas, kui me tõepoolest neid eesmärke saavutada soovime.

Josep Borrell Fontelles (PSE). – (ES) Hr juhataja, ootamatult on finants- ja kinnisvarakriispõhjapoolsetes riikides ning toidukriis lõunapoolsetes riikides demonstreerinud kõikipiiramatu globaliseerimise vastunäidustusi.

Äkitselt on turud hakanud toiduainetega spekuleerima, kuna see on tohutult tulus. Kuiriisi hind kerkib seitsme nädalaga 400 USA dollarilt 1 000 USA dollarini, siis ei saa niimassiivset hinnatõusu õigustada mingi biokütuse hulk. Tegemist on üksnes ja ainult turuga,pühamast pühama turuga, mis pärast eluasemetega spekuleerimist ja miljonite inimestelaostamist spekuleerib nüüd toiduga, kuna sellelt saab teenida: 1 000 USA dollarit tonniriisi eest!

Sellel pole mingit pistmist ratsionaalse struktuuriprobleemiga, mida võib õigustada hiinlastenõudluse kasvuga või varude vähenemisega põua tõttu.

Maailm vajab veidi vähem turgu ja veidi rohkem reguleerimist. Globaliseerimine ei saaedeneda selliste löökide abil, mis põhjustavad praegusele sarnanevaid katastroofe; sedatuleb valitseda ning globaliseerumise valitsemine tähendab muu hulgas ka Aafrikapõllumajandusliku tootmise suurendamist.

Nagu volinik väga õigesti ütles, ei saa selline manner nagu Aafrika toitu importida. Aafrikapeab olema isemajandav ning selle saavutamiseks tuleb muuta mitmeid poliitikaid, et needvõimaldaksid arendada tootlikkust, aidata neil teha seda, mida nad oskavad ja saavad teha,ning seda, mida nad võiksid teha, kui poleks turust – taas kord turust – tingitud asjaolusid,mis on iga hinna eest konkurentsivõimet taga ajades põhjustanud suuri inimtragöödiaid.

Haiti impordib 80% tarbitavast riisist. Mõned aastad tagasi oli see täiesti isemajandav. Mikssiis hakati äkki importima Ameerika Ühendriikides toodetud ja kõrgelt subsideeritud riisi?Miks panime me selle äärmise sõltuvuse olukorda? On tõsi, et biokütused on põhjustanudAmeerikas maisi hinna tõusu. Kui 30% toodangust juhitakse kõrvale, siis on selge, et hinnadkõiguvad.

Nisu hind ei ole aga biokütuste tõttu muutunud: 1% ei saa selliseid muutusi põhjustada.Me ei saa peatada praegu alternatiivse ja ilmselt ainsa vedelkütusena kasutatava ainetehnoloogilist arendamist. Tuleb vältida ülemäärast kõrvalejuhtimist, kuid ärge visake lastkoos vanniveega välja ega otsige patuoinast probleemidele, mida pole põhjustanud eitehnoloogilised muutused ega nõudluse muudatused, vaid lubamatu spekuleerimine, millevastu meie koos kõigi poliitiliste jõududega peaksime võitlema.


ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELANAsepresident

Niels Busk (ALDE). – (DA) Hr juhataja, alates selle vastuvõtmisest 1957. aastal on ühinepõllumajanduspoliitika taganud meile küllaldase toiduvaru mõistliku hinnaga. Kuid tarbijadseisavad nüüd silmitsi kasvavast nõudlusest tuleneva leiva ja piima väga suure hinnatõusuga,eriti seetõttu, et kogu maailmas on olnud järjest mitu väga kehva saagiga aastat. Nüüdhakatakse Euroopas märkama selle finantsmõju ning vähem õnnelikud on juba sattunudraskesse olukorda. Toidu impordist sõltuvate kõige vaesemate arenguriikide jaoks onolukord täiesti jätkusuutmatu. Kuid toitu eksportivate arenguriikide jaoks on kõrged hinnadkasulikud, kuna nende tulu kasvab.

Tahaksin rõhutada tõsiasja, et meil tuleb teha vahet varude puudujäägi ja kõrgete hindadevahel. Varude puudujääke tuleb tõsiselt võtta ning neile reageerida. Kuid seni kuni liiterkoolat maksab rohkem kui liiter piima, ei leia ma, et piima hind oleks ebareaalselt kõrge.Maailmapanga hinnangul tõuseb toiduainete nõudlus 2030. aastaks 60% võrra, eelkõigeselliste riikide nagu Hiina ja India suurenenud nõudluse tulemusel, kus toiduainete nõudluskasvab vastavalt jõukuse kasvuga. Samuti tuleb märkida, et meie viljavarud on viimase 60aasta madalaimad – varud on praeguseks kriitiliselt madalal tasemel. Veel üks kehv saak2008. aastal võib viia toidunappuseni, mida keegi võimalikuks ei pidanud.

Meil tuleb arvestada olukorra tõsidusega; peame kauplema ning meile antud võimalusikasutama. Tuleb leida õige tasakaal keskkonna vajaduste ja piisava, nõudlusele vastavatoiduhulga tootmise vahel. Sellega seoses peame edasiliikumiseks arutlema biotehnoloogiaüle ning astuma objektiivsete andmete alusel vastu geneetiliselt muundatud toiduainetesuhtes loodud hirmukampaaniale. Minu arvates pakub biotehnoloogia praegusele olukorralearvukalt võimalikke lahendusi. Euroopat valitseval hirmul GMOde ees on täiesti absurdsedtagajärjed. Soja- ja maisitoorainest sööda importimise asemel loomade jaoks toidame neidteraviljatoodetega, mida võiks kasutada inimtoiduks. Biokütuste süüdistamine toiduainetehinnatõusus tuleb ilmselt samuti teadmatusest, kuna toiduks kasutatavat toorainet Euroopasbiokütuste tootmiseks üldiselt ei kasutata.

Meil on kasutada palju häid vahendeid. Eelkõige peaksime kasutama põllumajandustööstust,mis on väljakutse vastuvõtmiseks valmis. Põllumajandustööstust tuleks arendada, mittelasta sellel maha käia, nagu on olnud viimaste aastate poliitika. Me peaksime säilitamasaavutatud keskkonnakasu, kuid meil on mitmeid võimalusi selle kasu säilitamiseks, samalajal tootmist suurendades. Näiteks määravad poliitilised otsused selle, kui palju tuleksmaisipõllule väetist anda. See peab muidugi põhinema faktidel ning objektiivsetelkaalutlustel.

Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Hr juhataja, käesoleva sajandi keskpaigasületab meie planeedil elavate inimeste arv 9 miljardit. Lisaks rahvaarvu suurenemiselenäeme ka nõudluse suurenemist toiduainete järele, mida juba praegu napib – ning sedamitte üksnes kolmandates riikides, vaid ka Euroopa riikides. Euroopas ja maailmas onoodata suurt toidukriisi.

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mis põhineb käskudel, keeldudel, kvootidelja tingimustel, on mõne riigi jaoks tähendanud toidukriisist kasu lõikamist ning teistelepuudust. Olukorrast tulevad hästi välja vaid mõned ELi riigid. Kahjuks tuleb enamikulriikidel kahju kannatada, sealhulgas Poolal – veel hiljuti ELi suuruselt kolmandal toiduainetetootjal, kes oleks minevikus võinud tagada oma rahvale kahekordse toidukoguse.


Toidu puudujäägiga kaasnevad suuremad kulutused. Maailmapanga andmete kohaselt ontoiduainete hinnad viimase kolme aasta jooksul kerkinud kokku 83%; see tõus jätkubpidevalt.

Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ja paljude riikide valitsused teavad, et toidupuudujääk ähvardab inimeste bioloogilist turvalisust. Pärast mitmete, sealhulgas Poolaesindajate sekkumist eraldas Euroopa Liit 2 900 000 hektarit kesamaad teraviljatootmiseksning tõstis piimakvooti 2% võrra. See aga probleemi siiski ei lahendanud. ELi lühinägelikpõllumajanduspoliitika on jätkuvalt jõus. Töötlemiskeskusi suletakse, haritav maa-alakuivab kokku, põllumaal kasvatatakse puid ning tehakse palju muud toidu tootmisepiiramiseks.

Kes tagab meile tulevikus tervisliku, odava toidu? Kindlasti Ameerika tootjad, kuigi nendetoodang pole nii tervislik, sest on geneetiliselt muundatud. Miks me siis ootame? Me teamejuba kindlasti, et ELi põllumajanduspoliitika kohaldamine selleks, et see vastaks teatudhuvirühmade ootustele, ei vii meid kuhugi või paremal juhul bioloogilise turvalisusekaotamiseni ELis ning olukorra halvenemiseni kogu maailmas. Seepärast tuleb ühinepõllumajanduspoliitika mitte üksnes läbi vaadata, vaid pidada uusi läbirääkimisi sõlmitudlepingute üle ning leida tulevikuks uus lahendus.

Marie-Hélène Aubert (Verts/ALE). − (FR) Hr juhataja, Euroopa Liit, rahvusvahelineüldsus, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank löövad häirekella ning koguvadjõude, mis on käesolevat toidukriisi arvestades hea. Kuid nad käituvad nagu püromaanidesttuletõrjujad.

Minu arvates tuleb meil siiski läbi vaadata põhja- ja lõunapoolsetes riikides viimase 20aasta jooksul vastu võetud poliitikad: rahvusvaheliste finantsasutuste rakendatudstruktuurilised korrigeerimiskavad, mis on vähendanud riikide võimet oma majandustkorraldada ja reguleerida, huvi kahanemine ja puudumine põllumajanduse suhtes riiklikuarenguabi kontekstis, dereguleerimine, äkiline maailmamajanduse ja finantsvoogudeliberaliseerimine, mis on viinud teatud ökoloogilise sotsiaalse dumpingu jaspekulatsioonideni. Minus tekitab ebamugavust see, et me anname nõu ja pakume lahendusi,kuid me pole tegelikult kritiseerinud varasematel aastakümnetel tehtut.

Seega peaksime toiduainetega kindlustatusest rääkimise asemel lubama asjaomastel riikidel,eriti Aafrikas, kujundada oma põllumajandust, korraldada oma piirkondlikku turgu ja sedamingil moel kaitsta, just nii nagu tegi Euroopa Liit oma ühise põllumajanduspoliitikaväljakujundamisel. Selleks tuleb meil kuulata rohkem nende riikide põllumajandustootjateühendusi, kes võtavad meetmeid, kellel on ideesid, kellel on lihtsad nõudmised, mida saabtoetada vahenditega, mis ei tähenda tingimata väljapressimist. Alustagem kõigepealt nendekohapeal asuvate inimeste kuulamisega, kellel on mitmeid algatusi, mida tasub julgustadaja toetada, eriti peaks neid toetama Euroopa Liit.

Diamanto Manolakou (GUE/NGL). – (EL) Hr juhataja, mida ägedam on töötajateärakasutamine, seda suuremat jõukust koguneb väheste kätte. Selline on kapitalism.Demonstratsioonidel hüüavad näljahädalised Aafrikast Lähis-Idani ning Kagu-AasiastLadina-Ameerikani ühte ja sedasama: „me oleme näljased!”

Egiptuses, Somaalias, Bangladeshis, Indias ja mujal surutakse demonstratsioone veriseltmaha. On esinenud surmajuhtumeid, vigastusi ning sadu arreteerimisi. Haitil, mis on jubaimperialistlike jõudude poolt okupeeritud, on allasurujaks olnud ÜRO rahuvalvejõud, keson tulistanud isegi laste pihta. Sest imperialism ei ole midagi vähemat kui okupatsioon,


omastamine ja orjastamine. Demonstratsioonidel nähtav viha ei tulene ainult toiduainete,kütuse või biokütuse hindadest; see on inimeste protest vaesuse ja allakäigu vastu, midakapitalistlik barbaarsus aina süvendab.

Imperialistlikud organisatsioonid ja ühendused on mures näljaste ülestõusu pärast; nadnõuavad meetmeid, mis ei erine palju nendest, mis põhjustavad miljonite näljasurma. Teiemeetmed on katkendlikud. Te ei taha täita põhivajadusi, seda ei tee ka pakutud meetmed,sest kui meetmed toimiksid, siis tähendaks see teie jõukuse kahanemist. Lahendus onolemas. See on tõeline allumatus ja vastupanu, mis viib ekspluateeriva barbaarse kapitalismikukutamiseni.

Luca Romagnoli (NI). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma pole nõus sellega, midaon öeldud toiduainete tohutu hinnatõusu kohta. Mulle näib absurdne, et keegi mõtleb toitaarengumaid, pannes nad kasvatama pigem taimi kütuste tooraine jaoks kui toiduks. Ma eisaa sugugi toetada GMOsid pooldavat lobitööd, kuna biokütused on üks asi ning toit onteine, ning eriti teeb mind murelikuks Euroopa-väline patendi- ja seemnemonopol, mismuudab paljud väga sõltuvaks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa põllumajandustootjatest.

Minu arvates ei tulene toiduainete hinnatõus kliimamuutustest ega kütuse kallidusest, sestsee avaldab küll teatud mõju, kuid mitte sellises ulatuses, nagu räägitakse; muu hulgastuleks rõhutada, et me naudime ka head euro/dollari vahetuskurssi. Selle asemel olenveendunud, et hinnatõusu põhjustab spekuleerimine jaekaubandussektoris, eriti suurematejaemüüjate tegevuses, sest kuidas muidu selgitada seda, et Itaalias on viimase seitsme aastajooksul põllumajandustoodete hinnad väga vähe muutnud ning kindlasti mitte sellisesulatuses, nagu on tõusnud tarbijahinnad?

Itaalias kasutavad kas rahvusvahelised suuremad jaemüüjad või ühistud väga spekulatiivseltkartellistrateegiat tarbijate kahjuks. Ostujõud taastub minu arvates üksnes tarbijahindademoratooriumiga. Olen nõus: vähem turgu, vähem konkurentsi ning vähem globaliseerimiston tootlikkusele ja tarbimisele kasuks. Seepärast hääletan nõukogu ja komisjoni seisukohavastu.

John Bowis (PPE-DE). – Hr juhataja, 30 aastat on maailmas olnud teatud stabiilsus toiduosas, mis on nüüd lõpule jõudnud. See on dramaatiline, äkiline ning šokeeriv lõpp.Toimuvad toidumässud, nagu me kuulsime Haiti kohta, kus tapeti 20 inimest, ning riisi,ubade, puuvilja hinnad kerkivad 50% aastas.

Osaliselt on probleem muidugi rahvaarvu suurenemine: minu eluajal on maailma rahvaarvkasvanud kahelt ja poolelt miljardilt kuue ja poole miljardini. Me ei saa selles osas eritimidagi ette võtta. Osaliselt on see kasvava jõukuse tagajärg sellistes riikides nagu Hiinas,kus näiteks šokolaadi nõudlus kasvab 15% aastas ning see on varustuskindluse osasjätkusuutmatu. Me ei saa ka selles osas eriti midagi teha.

Osaliselt on see tingitud kliimamuutustest, kõrbestumisest, sademete režiimi muutumisest,üleujutuste sagenemisest jne, ning me püüame selles osas midagi ära teha. Meil on meetmetepakett olukorraga tegelemiseks ning mõistagi on meil meetmed, millest me täna volinikultkuulsime: toiduabi ja põllumajandustoetus vaeseimate riikide jaoks.

Kuid see on osaliselt ka biokütuste tormilise kasvatamise tulemus: ELi ettepanek tõstatranspordikütuste mahtu 10% võrra; Ameerikas läheb nüüd 30% maisisaagist etanoolitootmiseks, mis vähendab toidu kasvatamiseks vaba maa pinda ning kergitab maisijahuhinda.


Oleme näinud Jean Ziegleri avalduses väljatoodud inimkonnavastase kuriteo tagajärgi.Kõlab liialdusena, kuid selles on omajagu tõtt ning kindlasti on tõsi, et meil tuleb otsidateise põlvkonna biokütuseid. Meil tuleb transpordikütuste osas vaadata pigem puit- kuivedelate biokütuste poole. Meil tuleb kasvatada biokütuseid säästvalt. Kui me seda teeme– mitte ainult ühte kultuuri kasutades –, siis võivad biokütused olla osa lahendusest. Kuidhetkel on need suure tõenäosusega osa probleemist.

Luis Manuel Capoulas Santos (PSE). – (PT) Me kõik teame, et Euroopat ja maailma tabasootamatult probleem, mis oma mõõtmetelt ja majanduslike ning humanitaarsete tagajärgedeosas vajab mitmekülgset lähenemisviisi ning vastust Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.Ilmselgelt pole see põllumajanduslik küsimus, vaid probleem, mida ei saa lahendada ilmapõllumajanduseta.

Oleme teadlikud erinevatest põhjustest, kuid veel kaugel sellest, et teada kõigi osa käesolevasolukorras: selge nõudluse kasv, biokütused, lihtsalt kehva saagiga aastate kokkulangeminemitmetes maailma paikades, kliimamuutuste tagajärjed, eespool toodust tulenevspekulatsioon? Komisjon peab võtma meetmeid, et neile küsimustele kiiresti ja põhjalikultvastata. Peale selle on tähtis süvendada ja kiirendada edasilükatud arutelu WTOkaubandusläbirääkimiste ja tervisekontrolli üle.

Poliitiliste otsustajatena sunnib kriis meid vastama teatud küsimustele, millest ma tõstaksinesile järgmist: kas ühisele põllumajanduspoliitika suhtes jätkuvalt kohaldatud liberaalnemudel on piisavalt tõhus, et seda tüüpi probleemiga toime tulla? Kuidas saame me tootarohkem, riskimata ressursside jätkusuutlikkusega, ning millised on võimalikud alternatiivid,eriti loomasööda osas? Milliseid uusi sekkumismehhanisme tuleks rakendada selleks, ethoida ära riiklike varude asendamine spekulatiivse eravaru kogumisega? Kas Euroopa Liiduja rahvusvaheliste institutsioonide koostööpoliitika prioriteedid on õiged?

Meil tuleb kiiresti tegutseda, et vältida ootamatu ja veelgi halvema olukorra tekkimist.Sotsiaaldemokraadid ning eriti põllumajandusküsimustega seotud isikud on teadlikudoma kohustustest ning osalevad juba arutelul, andes oma panuse, et leida tõhusadlahendused olukorrale, millest võib kiiresti kujuneda tähtsaim ülemaailmne probleem.

Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN). – (PL) Hr juhataja, maailma rahvaarvusuurenemine ja tarbimise kvalitatiivne suurenemine arenenud riikides on viinud toiduainetesuure hinnakõikumiseni. Seda oleks võinud ette näha. See ei tohiks meid šokeerida.Probleem võib vaid kasvada, kuna rahvaarv suureneb jätkuvalt ning arenenud riikidekodanikud ootavad head, geneetiliselt saastumata toitu, mis maksab oluliselt rohkem.

Selle asemel et endalt küsida, kuidas saaksime ELis toiduainete hinda alandada, toetameme aga hoopis vanade riikide kallist põllumajandust, samas kui uutes ühinenud riikidestoetatakse tervisliku toidu tootmist vaid piiratud ulatuses ning see piirab ilmselt tootmisekasvu nendes riikides. Euroopa seisab silmitsi suure võimalusega tasakaalustada negatiivneväliskaubandusbilanss selliste riikidega nagu Hiina ja India, kuna elatustase nendes riikideskasvab püsivalt ning samuti suureneb rahvaarv. Nad vajavad palju rohkem toitu.

Horst Schnellhardt (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, kaks märkusttänase arutelu kohta. Esiteks on Haitil, Bangladeshis, Egiptuses ja teistes riikides toimunudvägivaldsed protestid toiduainete kõrge hinna vastu. Teiseks, Euroopa põllumajandustootjadavaldavad meelt hinnalanguse vastu piimasektoris. Kõigi tõendite kohaselt on tegemistkahe vastuolulise teatega, kuid need kuuluvad kokku ja tõestavad, et kriisil on mitu palet.Vajame meetmete paketti, kuna ahvatlus kalduda toidutootjate ja jaemüügikettide kaudu


protektsionismi on aspekt, mida tuleb tõsiselt võtta ning esmalt tuleb poliitika kindlaksmäärata selles osas.

Erinevalt hr Borrellist leian, et meil tuleks reguleerimise asemel pakkuda suurematkonkurentsi. See ongi võti! Seepärast ei näe ma sageli tsiteeritud seost toiduainete hindadeja taastuva tooraine kasvatamise vahel. See on ebaproportsionaalne ja sihitu. On tõsiasi,et toiduainete nõudlus on kasvanud, eriti Hiinas ja Indias. Me ei saa seda vältida, kuid mepeame siiski nentima, et toidupuudus pole hinnatõusu õigustamiseks veel piisav.

Kuid ma leian siiski, et meil tuleb võtta meetmed toidukauba tootmise suurendamiseks.Sellega seoses tuleb tõsta meie põllumajandustootjate toetust. Minu arvates onpõllumajanduspoliitika läbivaatamine vale; seda tuleb edasi arendada – see on tähtispõhimõte.

Ent me peame uurima ka oma õigusakte, et näha, kas see on tootmise suurendamiseksüldse kohane. Meil on palju määrusi, mis piiravad väetiste ja pestitsiidide kasutamist, misavaldavad survet veepoliitika raamdirektiivis sätestatule. Need ei tekita praegust hinnatõusu.Siinkohal tuleks taas kord mõelda suurema arengu vajalikkuse üle.

Muidugi tuleb edasi arendada ka maa tootmisest kõrvaldamise küsimust. Maa tootmisestkõrvaldamine tuleb lõpetada. Seda maad tuleb kasutada toidu kasvatamiseks.

Alain Hutchinson (PSE). − (FR) Hr juhataja, käesoleva toidukriisi kontekstis on komisjonjust teatanud, et tõstab märkimisväärselt erakorralise toiduabi hulka. See on suurepäraneuudis, kuid komisjon näitab eelkõige nendele struktuurilistele põhjustele keskendumisega,et on mõistnud kriisi ulatust, ning tunnistab, et täna toimuva eest vastutavad täielikult niikomisjon kui ka EL.

Euroopa sotsiaaldemokraatide jaoks pole käesoleval kriisil saatusega mingit pistmist; seeon üksnes põhjapoolsetes riikides mitme valdkonna suhtes vastu võetud väga selgetepoliitiliste otsuste tulemus. Meil tuleb mõista, et sel ajal, kui inimesed mässavad ja toimuvadnälja tõttu demonstratsioonid – ning kes saab neid hukka mõista –, jätkab komisjon, millelon mitu häält, ikka oma põllumajandustoodangu ekspordi toetamist miljonitekonkurentsivõimetute lõunapoolsete riikide väiketootjate arvel.

Pidage meeles, et mõned riigid Euroopa Liidus vähendavad riikliku arenguabi hulka, jätkateslubaduste andmist ja risti vastupidise väitmist. Tuleb meeles pidada ka seda, et komisjonpüüab ikka veel sundida maailma vaeseimatele AKV riikidele peale nn majanduslikkepartnerluslepinguid; lepinguid, mida need riigid ei taha, kuna neile on selge, et nendeslepingutes on varjul tulevaste kriiside alged.

On veel palju neid Euroopa Liidu ja komisjoni vastu võetud otsuseid, mis on karjuvasvastuolus arengukoostöö osas välja kuulutatud eesmärkidega. Mida saab veel öelda süsteemikohta, kus riisi või nisu hind on muutunud turvaliseks investeeringuks? Kas on õiglane, etEuroopa pangad pakuvad oma klientidele investeerimistooteid, mis spekuleerivad toor-ja toiduainete hinnatõusuga?

Kas me istume lihtsalt käed rüpes ning tunnistame tõsiasja, et me sunnime miljoneid inimesinälgima, selleks et saaksime sõita ringi keskkonnasõbralikes autodes ja oma rohelisipiirkondi imetleda? Ei, me ei tee seda. Seepärast nõuamegi suuremat Euroopa Liidu erinevatepoliitikate sidusust ning teeme tugevat lobitööd komisjoni ja hr Barrosoga, et peatada seetormiline biokütuste kasvatamine ning valmistada ette nende kasutamist ja tootmist käsitlevmoratoorium, mis sarnaneb ÜROs hr Ziegleri väljapakutule.


Tahaksin lõpetuseks öelda oma kolleeg hr Cornillet’le, et kala ja kalapüüki käsitleva ütluseautor on Mao Zedong ja mitte René Dumont.

Maria Martens (PPE-DE). – (NL) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, on öeldud, etumbes 850 miljonit inimest kannatab nälga või on alatoidetud. Huvitav on see, et enamikneist inimestest elab maal ning toodab ise toitu. See on veider. Siin on midagi väga valesti.Nüüd seisame silmitsi tohutu toiduainete hinnatõusuga. Selle põhjused on mitmesugusedning neid on siinkohal juba kirjeldatud. Jõukuse kasv Hiinas ja Indias ning kasvav nõudluslihatoodete järele, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide biokütuseid hõlmavad eesmärgid,kerkivad energiahinnad… loetelu võib jätkuda. Maailma toiduabi programm vajabkäesoleval aastal veel 7 miljonit USA dollarit, et aidata sama palju rahvast kui eelmiselaastal. Sellel on mõõtmatud tagajärjed vaeseimate inimeste jaoks.

Tarvis on uusi strateegiaid, eelkõige lühiajalisi strateegiaid. Lähitulevikus tuleb meil toetadamaailma toiduabi programmi raames olevaid puudujääke. Mul on hea meel volinikulubaduste üle rakendada selle saavutamiseks täiendavaid vahendeid, näiteks tuues sellelaastal hilisemaks mõeldud kulutused toiduabile ettepoole ning toetudes humanitaarabiksmõeldud reservidele.

Kuid lähtudes suurepärasest vanasõnast, on parem karta kui kahetseda. Sellel põhjuselpeame me kõik hindama ka pikemaajalisi poliitilisi meetmeid. Kuidas saame me tagadaarenguriikide jaoks piisava toiduvaru? Mida me saaksime julgustada ning kuidas saaksimeneile maad anda? Kas me teame, millised meie või Rahvusvahelise Valuutafondi võiMaailmapanga poliitikatest toetavad või ohustavad toiduainetega kindlustatust? Kas mesaame oma põllumajanduspoliitikaga veel midagi teha? Tahaksin küsida komisjonilt,millises ulatuses on toiduainetega kindlustatust käsitletud viimaste aastate tööprogrammiskuni tänaseni, kuna lõppude lõpuks pole globaliseerumine tulnud eikusagilt.

Mis puutub sellesse, et parem on karta kui kahetseda, siis tahaksin viidata rahvusvaheliseorganisatsiooni Hunger Project eduvalemile, mis on integreeritud lähenemisviisi abilsaavutanud suurepäraseid ja kestvaid tulemusi juba mitmes riigis. Samuti tahaksin osutadaühise ELi-Aafrika strateegia rakendamisele. Selles strateegias pühendatakse erilist tähelepanupartnerlusele Aafrika põllumajandussektori arendamise nimel. Minu küsimus on, et kuidasnäitab komisjon aktiivsust üles selles osas.

Reino Paasilinna (PSE). – (FI) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, energiasektoriees seisab nüüd väga eetiline väljakutse. Energia ja leib on läinud omavahel vastuollu. Seepole midagi vähemat kui erinevus jõukuse ja vaesuse vahel.

Spekuleerimise tagajärjel on teravilja hind tegelikkuses seotud naftahinnaga. Mida kõrgemsee on, seda enam hakatakse teravilja kütuseks kasutama, kui me ei sekku. Praegukasutatakse biokütuse tootmiseks vaid umbes 2% teraviljast, kuid see arv suureneb.Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning ÜRO hinnangul kahaneb toiduteraviljatootmine paari protsendi võrra ja teravilja ehk toidu hind kasvab umbes 10%, kui naftahind jõuab 56 dollari tasemele. Ent mis saaks siis, kui nafta hind tõuseb 100 dollarini nagupraegu? Meil on hädasti vaja rahvusvahelisi norme ja kokkuleppeid, mis võimaldakspidurdada toiduainete kallinemist ning takistada üleminekut teraviljast leiva tootmiseltmeie teedel liikuvate neljarattaliste jaoks kütuse tootmisele.

Me võime kujutleda kõikvõimalikke ähvardavaid stsenaariume, kuid on ka häid uudiseid.Venemaa töötab kava kallal, mis võimaldaks toota Euroopa turule konkurentsivõimelist


taastuvenergiat. See tähendab hüdroelektrit, vee- ja metsavarude mastaapset, õigupoolestmaailma mastaapseimat, kasutamist.

Karl-Heinz Florenz (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, ma olen selgelt seda meelt,et meil tuleb siin lahendada tõsine probleem. Samas tahaksin tungivalt soovitada, et me eiviskaks koos pesuveega last välja, vaid teeksime pigem kindlaks selle taga olevad tegelikudpõhjused.

Ma olen üsna hämmeldunud, et see arutelu toidu üle tuleb paljudele meie kolleegidelesellise üllatusena. Maailma rahvaarv on viimase 20 aasta jooksul pidevalt suurenenud. Igalaastal lisandub 80 miljonit inimest. Kui keegi on nüüd üllatunud, peaks ta seega endaltküsima, kus ta on viimasel ajal olnud.

Me peame mõtlema sellele, kus me saame midagi ära teha, ja sellele, kus meil tõenäoliseltpole võimalik midagi teha. Ma usun, et üks vastuväiteid esilekutsuv küsimus on ülemaailmneteravilja- ja kakaosaaduste börs. Börsil olevate varade maht on tohutu ning spekulandideelistavad pigem tegeleda sellega kui investeerida toorainesse. See toob loomulikult kaasahindade tõusu ja põhjustab inimestele kannatusi, mis juhuslikult mõjutab ka Euroopaloomakasvatajaid. Me peame siin rakendama agressiivseid meetmeid.

Eksporditoetused on meile armsad ja kõik ütlevad, et neid ei tohi kaotada. Muide, me olemeseda juba teinud –need lõpevad 2013. aastal. Samas ei tohi me unustada AmeerikaÜhendriikidele ütlemast, et ka nemad peavad järk-järgult oma toiduainete subsideerimiselõpetama, sest see vahend hakkab tööle ainult juhul, kui me teeme seda ühiselt. Et seetöötaks, peame suunama maailma nn rasketes riikides põllumajanduspoliitikat ja tootmist.Selleks on meil vaja nende riikidega stabiilseid poliitilisi suhteid. Oskamatu juhtiminevalmistab pettumust paljudele põllumajandustootjatele, omandiõigused on ebaselged,korrumpeerunud valitsustele tuleb maksta tohutuid põhimakse. Kahjuks eksisteerivadmeil rassikonfliktid ning puudub igasugune omakapital seemnete ja traktorite soetamiseks.Kuidas saaks põllumees – olen ka ise üks neist – vilja toota, kui tal ei ole seemet? Me peamesellele tähelepanu pöörama.

Meil võib olla vaja Euroopa välispõllumajanduspoliitikat. Euroopa Liit peab lisama sellesseküsimuse lahendamisse kogu oma mõjuvõimu, et neid puudusi kõrvaldada.

Bernadette Bourzai (PSE). – (FR) Härra juhataja, nõukogu esindaja, volinik, daamid jahärrad, tahaksin esmalt rõhutada toiduainekriisi raskust ja selle dramaatilisi tagajärgiarenguriikide inimeste vaesuse ja nälja süvendamisel.

Toiduainete hindade kasv mõjutab ka meie läänepoolsete riikide kõige halvemas seisusolevaid inimesi, kes on juba kuid võidelnud igapäevaste hinnatõusudega. Selles olukorrason vaja kiiresti reageerida, samuti leida sobivaid pikaajalisi lahendusi, nii et ühisestpõllumajanduspoliitikast saaks arenguabi poliitika ja Maailma Kaubandusorganisatsioonistiilis kaubanduspoliitika, mis takistaks Euroopa suurkauplustel oma domineerivat seisunditära kasutada ning hoiaks ära toiduainetega spekuleerimise, sest põllumajandus ei oletavaline majandusharu. Näljahäda ning ühiskondliku ja poliitilise destabiliseerumise ohton liiga suur ning ma tuletan teile meelde, et õigus toidule on põhiline inimõigus. Me eisaa jätta põllumajandust ainult turumajanduse ega spekulantide hoolde, kes otsivad praegu,pärast kinnisvaraturu langust ning energia ja mineraalkütuste kriisi, turvalisiinvesteerimisvõimalusi.

Me peame varustama endid tururegulatsiooni vahendite ning kindla ja sidusapõllumajandus- ja toidupoliitikaga, samuti taastama esimesel võimalusel oma


julgeolekuvarud, et suudaksime reageerida sellisele eriolukorrale. Samuti peamearenguriikides pidama mittetoidukaupade, eriti põllumajanduskütuste, tootmisesttähtsamaks toiduainete tootmist.

Gunnar Hökmark (PPE-DE). – (SV) Härra juhataja, meie ees seisev toidukriis ähvardabinimkonna arengut vaesuse osas kümme aastat tagasi kerida ning tekitada suures osasmaailmast ebastabiilsust ja inimlikke kannatusi.

Minu arvates on oluline seda rõhutada ning ühtlasi öelda, et me ei ole näinudpõllumajandussektoris samasugust kiiret kasvu, nagu on toimunud nendes maailmamajanduse osades, mis on ülemaailmastunud. Me näeme hoopis reguleeritudpõllumajandusturgude ebaedu, vabakaubanduse puudumist, eeskirju, mis ei lasepõllumajandustootjatel oma maad kasutada. On selge, et soovi korral võime otsustadalahendada paljud praegu meie ees seisvad rasked probleemid. Kasutuskõlbliku maa-alasuuremas osas ärakasutamine on hea võitluses parema kliima nimel.

Suurem kogus maal kasvatatud saadusi aitab suurendada nii biokütuste kui ka toiduainetetootmist. Samal ajal annab see võimaluse arenevate riikide majanduse arenguks. Ühtlasiannab see meile Euroopas võimaluse sillutada teed dünaamilisemale ja avatumalepõllumajandussektorile.

Kuid vastused neile probleemidele ei peitu rohkemates õigusaktides ja täiendavatessubsiidiumides. Pigem peituvad need Euroopa ja maailma põllumajandustootjatele suuremavabaduse andmises, et nad saaksid toota toiduaineid ja biokütuseid, mida maailm vajab.See tähendab vabamat põllumajandust, vabamaid põllumajandustootjaid ja vabakaubandust.

Kui meil õnnestub see saavutada, suudame kaugemale jõuda ka rahvusvahelistel Dohavabakaubanduse alastel läbirääkimistel, tehes midagi ühtlasi ära parema kliima ja paremamaailma saavutamiseks.

Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra juhataja, sotsiaalsed pinged Euroopas,inimkatastroof teistel mandritel ning toiduainete hinnatõusu mõju Euroopas, peamiseltvaesemates linnapiirkondades, on nüüd jõudnud ka keskklassini. Euroopa mandril on ELisumbes sada miljonit vaest inimest ja Ungaris elab allpool vaesuspiiri ligikaudu kolm miljonitinimest, kelle niigi rasket olukorda halvendab nii puuvilju sisaldavate toiduainete hinnatõuskui lihanappus. Juba olemasolevad ELi programmid, näiteks koolide piima ja puuviljadeprogrammid, on seetõttu äärmiselt olulised. Praegune kriis näitab, et meil on vaja aastaks2013 uut põllumajanduspoliitikat. EL peab tootma suurema osa oma toiduainetest, ningneed peavad olema kvaliteetsed, ja peab aitama ka ELi mitte kuuluvaid riike oskusteabe,teadmiste siirde ja põllumajandustootmise arendamisega, et lahendada seda üha tõsisemaksmuutuvat ülemaailmset probleemi. Tänan teid tähelepanu eest.

José Albino Silva Peneda (PPE-DE). – (PT) Härra juhataja, esilekerkivate majandustenõudluse suurenemine, nafta hinnatõus ja kliimamuutused on tegurid, mis on kaasa aidanudtoiduainete hinnatõusule kõikjal maailmas, kuid need ei selgita veel kõike. Finantsturgudetormiline kasv on suurendanud spekuleerimist, mis on ajendatud toorainetesse paigutatudvahendite tasuvusest. Selle tõestuseks ei ole ainult toiduainete, vaid ka nikli, hõbeda ja kullahinnatõus.

2005. aastaga võrreldes on toiduainete hinnad kasvanud 83% ning võttes arvesse, kuisuure osa oma tuludest kulutab vaeseim elanikkonna osa toidule, oleme nüüd silmitsi kõigeolulisema vaesust ja ebavõrdsust suurendava teguriga. Ent veelgi tõsisem on võimalus, et


me võime olla ülemaailmse mõõtmatu tragöödia äärel, mis võib tähendada miljoniteinimeste nälgimist ja surma.

Rahvusvaheline Valuutafond hoiatas just sellise olukorra eest, märkides, et kui toiduainetehind püsib praegusel tasemel, sureb üle 100 miljoni inimese, enamik neist Aafrikas. Seegaon tungivalt vaja ühist rahvusvahelist sekkumist, et suurendada kõige vaesematele antavatabi, sest meil on tegu miljonite elu ja surma küsimusega. Aga sellest ei piisa! Vaja on luuamehhanismid rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks ja finantsturgude tõhusakskontrollimiseks, et hoida ära spekulatiivseid tehinguid, millest saab sadade miljonite vaesteja kaitsetute inimeste arvel kasu vaid väike osa inimesi. Euroopa Liit on kohustatud olemaselles protsessis ülemaailmne eestvedaja, sest ainult sellise hoiaku korral ei ole vaesusekaotamine ja rahu edendamine maailmas enam utoopiline eesmärk.

Riitta Myller (PSE). – (FI) Härra juhataja, ma ei usu, et arenguriikide vaeste inimeste käsikäiks paremini, kui me lubaksime turujõududel toiduainete turgudel vabamalt tegutseda,nagu siin on välja pakutud. Ülemaailmne kapitalism liigub moraalse kriisi poole, kui selgub,et toiduainete kriisi algpõhjustajaks on börsispekulandid.

Siin on inimesed rääkinud biokütustest ja sellest, kuidas need konkureerivad maa pärasttoiduainete tootmisega. Siin on öeldud, et see konkurents ei ole olnud eriti suur, vähemaltseniajani. Sellegipoolest vajab probleem põhjalikku analüüsi, kuigi me ei tohiks teharutakaid järeldusi.

Me vajame taastuvatest allikatest saadud kütuseid, kuid mõistagi ei tohi selle nimel jättatoiduainete tootmist ilma vajalikust ruumist. Erinevad riigid ja uurimisasutused kulutavadpraegu suuri rahasummasid teise ja kolmanda põlvkonna biokütustega seotudteadusuuringutele. Need kütused ei konkureeri toiduainete tootmisega. Hinnanguliseltjõuab uus kütuste põlvkond turule kõigest mõne aasta pärast. Pole mingit põhjust takistadaselle valdkonna teadusuuringuid ning seepärast peame koostama biokütuste jaoks selgedjätkusuutlikkuse kriteeriumid ning tootma teise ja kolmanda põlvkonna biokütuseidsäästval moel.

Anna Záborská (PPE-DE). – (SK) Selliste probleemide lahendamisel nagu täna kõne allolev peame esmalt järele mõtlema, mis need üldse põhjustas. Demograafiline kriis,inimkaubandus, kliimasoojenemine, vähk ja terrorism ei tekkinud üleöö juhuslikult, samutiei tekkinud nii ka tõusvate toiduainete hindade probleem.

Samal kombel on meil toiduainete hinnatõusu ja selle mõjude puhul elanikkonnaleharjumuseks otsida lahendusi tagajärgedele, mitte mõelda põhjustele. Samas on tõsi see,et me saame kriisi halvenemist ära hoida üksnes siis, kui me jõuame selle probleemi juurteni.Rääkides kasvavatest toiduainehindadest ja mõnedes maailma osades valitsevasttoiduainekriisist, peame samuti käsitlema toidu kvaliteeti ja kvantiteeti, mis on iga sellelplaneedil elava mehe, naise, pere või rahva jaoks üks põhilisemaid elulisi aspekte.

Kuidas saab noor inimene füüsiliselt, intellektuaalselt ja vaimselt areneda, kui ta ei saavajalikke toitaineid? Kuidas saavad ema ja isa peret ülal pidada, kui neil ei ole selleks vajalikkutoitu? Me ei tohi unustada, et kõige rikkamad on need riigid, millel oli kombeks tihti ilmapikemalt mõtlemata ja ilma hüvitiseta ekspluateerida vaeste riikide rikkust. Nad ei austanudökoloogilist tasakaalu ning täna näeme nende tegude mõju kõige vaesemate elanikkonnaosade jaoks.


Võib-olla me ei pea üldse kaugelt otsima. Me peame vaatama iseendi asutusi, missise-eeskirjade nõudel iga päev rohkesti toitu minema viskavad, samas kui lähedal elavadnälgivad inimesed. Kõikjal maailmas on näljased inimesed tavaliselt halvad kaaslased.

James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, meie ees on nüüd veel üks lahendamistvajav väljakutse: meie toiduvarustuse kindlustamine. Me oleme olnud tunnistajaks tohutuletoiduainete hinnatõusule ning see olukord jääb veel pika aja jooksul samasuguseks. Odavatoidu varu on kadunud. Ma olen alati olnud nende seas, kelle arvates sellist asja nagu odavtoit pole kunagi olemas olnud, aga kui sa suunad teravilja toiduainetööstusestenergiatootmisesse, oled muutnud tasakaalu. Praegu oleme tunnistajaks selle järelmõjudele.

Me kõik teame selle põhjust, aga kõige enam mõjutab see neid riike, kes saavad seda endalekõige vähem lubada. Enam pole vajadust maa tootmisest kõrvaldamiseks ning meil onnüüd moraalne kohustus innustada meie põllumajandustootjaid rohkem tootma, tagamaks,et hinnad ei väljuks kontrolli alt ja paljud maailma piirkonnad ei jääks nälga.

Me peame vaatama uue pilguga põllumajanduspoliitika tervisekontrolli, et meil oleksvõimalik muutunud olukorrale reageerida. Sellel on põllumajandustootjatele ja nendeperedele mõrumagus mõju. Aastaid on neid naeruvääristatud piimajärvede ja võimägedepärast. Kus need nüüd on? Nad on kõik kadunud. Meil on Euroopas toitu varuks 27 päevaks,nagu Joseph Daul meile täna pärastlõunal rääkis.

Jah, ma usun, et me peame üle vaatama olukorra seoses geneetiliselt muundatudorganismide suhtes kehtivate standarditega. Me ei saa seda enam ignoreerida. Me reguleerimeennast üle, nii et meil ei ole turul enam kohta. Me oleme kehtestanud omapõllumajandustootjatele sellised piirangud, et paljud on lihtsalt alla andnud ja tegevuselõpetanud. Me peame rohkem tootma, vastasel korral juhtub katastroof. Me peameinnustama oma põllumajandustootjaid neid täiendavaid toiduaineid tootma. Seda ei osanudkeegi ennustada ega ette näha, olgugi et mõned võivad nüüd pingsalt meenutada ja meileöelda, et nad tegid seda. Tõde on see, et see olukord on nüüd tekkinud. Meie asi on sellelereageerida.

Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, muinasjutudalgavad tavaliselt sõnadega „oli kord”. Ka mina tahaksin oma sõnavõttu nii alustada. Olikord maailmas kaubandusorganisatsioon nimega WTO, kes tahtis luua ülemaailmsetpakkumise ja nõudluse tasakaalu täiesti vaba kaubanduse abil. See lubas kõige vaesemateriikide elanikele tõhusat jõukuse kasvu ning rikaste riikide elanikele odavat toitu tänukaubanduse liberaliseerimisele. See on muinasjutt; tegelikkus on veidi teistsugune.

Ülemaailmne vaba kauplemine põllumajandussaadustega ei ole püsiv lahendus maailmasnälja ja vaesuse vastu võitlemiseks. Maailmapank ja WTO peavad seda mõistma.Ülemaailmne vaba kauplemine põllumajandus-saadustega on kasulik ainult üksikutelepõllumajanduskontsernidele, mis ekspordivad toiduaineid kõige vaesematest riikidest,hoolimata vähematki olukorrast seoses toiduainetega. Ülemaailmnepõllumajanduskaubandus ei suuda tõhusalt vaesuse vastu võidelda. Vaeste piirkondadeelanikud ei saa kõrgete tootjahindade tõttu endale enam toitu lubada ning arenenudpiirkondade põllumajandustootjad ei saa enam toota madala tootjahinnaga toiduaineid,sest see pole sel tasemel kasumlik. Mõlema huvid on vastuolus. Ma kahtlen väga, kas RobertZoellick Maailmapangast, Pascal Lamy Maailma Kaubandusorganisatsioonist ja – kahjukspean seda ütlema – kolleeg Gunnar Hökmark minu enda fraktsioonist neid seoseidmõistavad. Seetõttu ei muutu selles olukorras lähitulevikus midagi.


Euroopa põllumajandussaaduste omahinnaga seoses, ma sain 1961. aastal 1 kilo teraviljaeest 26 senti. Kaks aastat tagasi sain 8 senti. Seega ei saa tootjahind olla kõrgete toiduainetehindade põhjuseks!

Mihael Brejc (PPE-DE). – (SL) Ma arvan, et vaja on põllumajanduspoliitikas rakendatavaderinevad kvoodid, koguseeraldised, piirangud ja stiimulid toiduainete mittetootmiseksümber struktureerida. Samuti tahaksin teada, kui palju on Euroopas veel harimatapõllumaad. Ma toetan täielikult James Nicholsoni väidet, et Euroopas tulebpõllumajandustootmist stimuleerida ning kaaluda tuleb toetusi, mis peataksidpõllumajandussektori kahanemise. Kui noored lahkuvad, siis kes jääb alles maal töödtegema?

Toiduainete nappuse fakt ei tähenda veel seda, et tuleb avada väravad geneetiliseltmuundatud põllumajandussaadustele. Samuti leian, et meil on vaja üle vaadata oma ootusedbiokütuste suhtes ning siseturul tuleb meil uurida, miks kõrged hinnad toovadsuurkauplustele alati kõige suuremat kasumit. Lühidalt, ma ootan, et Euroopa Komisjonvalmistaks ette kohesed meetmed ja strateegia selle uue olukorra jaoks.

Neil Parish (PPE-DE). – Härra juhataja, me oleme nüüd silmitsi olukorraga, kuhu olemepimesi sisse kõndinud, sest toit on olnud liiga kaua liiga odav: selle hind ei katnudtootmiskulusid. Kolme aasta eest maksis nisutonn 90 eurot, mis oli allpool tootmiseomahinda. Nüüd maksab selle tonn 270 eurot ja selle tootmine on kasumlik.

Ma ei ole nii pessimistlik nagu paljud täna siin kõnelenud, sest kui turg maksab toidu eestõiget hinda, siis seda ka toodetakse. Seetõttu peame selle turu vabastama. Euroopa suudabtoiduaineid toota: Euroopa põllumajandustootjad on pikisilmi oodanud võimalust toitukasvatada, kuid 20 aasta vältel on neile öeldud, et maailmas on liiga palju toitu ja seepärasttuleb toiduainete tootmist vähendada. Seetõttu peame kasutama toiduainete tootmisesuurendamiseks biotehnoloogiat, peame vähendama bürokraatiat ning vahepeal peameaitama maailma kõige vaesematel selle lühiajalise kriisiga, sest seda see on, toime tulla.Sellistes riikides nagu Zimbabwe Aafrikas seostub sellega ka hea valitsemistava: kui riikivalitseb hullumeelne, pole seda kunagi võimalik ära toita.

Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra juhataja, see on siin parlamendis üks olulisemaidarutelusid – nii poliitiliselt kui ka majanduslikult –, nagu näitab tänane kõnelejate koosseis.See arutelu ei puuduta ainult toiduainete hinnatõusu, vaid ka näljast tingitud surmasid.Täna ütlevad hääled siin kojas ja hoiatavad analüüsid, mis neil öelda on. Üksnes viimaselaastal on nisu hind tõusnud 130%, sojal 87% ja riisil 74% – need on faktid. Viimase 30aastaga oleme hinnad alla toonud, aga möödunud aastal juhtunu on ületanud kõikhoiatussignaalid.

Faktid on järgmised: maailmas valitseb toidupuudus; valitseb nälg – 850 miljonit inimestnälgivad. Tosinas või enamas riigis on olnud rahutusi ning need muutuvad hullemaks.Troopilisi metsi koos Amazonase vihmametsadega on raiutud massiliselt – teiste sõnadega,soov biokütuste järele kaalub üles soovi vähendada maailmas nälga. Järgmistel aastateljääb maailmas puudu 200 miljonit tonni teravilja. Ülemaailmne inflatsioon kasvab,veepuudus jätkub ning Euroopa tarbijad peavad kergendama rahakotti 30–40% võrrarohkem kui aasta varem.

Mida peaksime tegema? Kiiresti reformima ühise põllumajanduspoliitika, sest ka Euroopason miljoneid vaesuse käes kannatavaid põllumajandustootjaid, ning kutsuma esimesel


võimalusel kokku rahvusvahelise konverentsi, mis võtaks vastu kindlaid otsuseid ja teekssellest arutelust ja probleemist kindlaid järeldusi.

Robert Sturdy (PPE-DE). – Härra juhataja, ma olen olnud selle koja liige alates 1994.aastast ning pean ütlema, et ma pole kunagi kuulnud inimestelt nii palju silmakirjalikkust.

Nagu Jim Nicholson ütles, kritiseeriti meid aastate eest toidu ületootmise eest. Nüüdkritiseeritakse meid selle eest, et toiduained on saavutanud tõenäoliselt realistliku ja tegelikuhinnataseme.

Aga mida me saame selles suhtes ette võtta? Volinik, on midagi, mida teie saate teha ja tevõiks seda teha juba homme, kui teil oleks selleks tahet. See on esiteks tühistadadumpinguvastased eeskirjad Euroopa Liitu tuleva ja mujale maailma suunduva fosfaadi jaeriti kaaliumi, samuti lämmastiku suhtes.

Need eeskirjad kehtestas Peter Mandelson ning need põhjustavad tohutu probleemi, sesttoidu kasvatamiseks on vaja kolme asja: päikest, vett ning samuti lämmastikku, fosfaati jakaaliumi. Kolmanda maailma riigid ei suuda toiduaineid kasvatada, kui neil pole võimalikseda hankida taskukohase hinnaga ning hetkel on see hind tõusnud umbes 80 Inglisenaelalt tonni kohta umbes 500 Inglise naelani tonni kohta. Kui te teete midagi selle olukorramuutmiseks, siis aitate sellega ülejäänud maailma.

Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, me oleme nüüd EuroopaLiidus ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis mitmeid aastaid rääkinud kaubanduseliberaliseerimisest, mille all mõisteti kaubanduse soodustamist, kuid tegelikkuses mepiirame põllumajandustootmist. Euroopas, ja mitte ainult Euroopas, oleme tootmist jubapikemat aega piiranud.

Ülemaailmne toiduainete hinnatõus on tingitud tootmiskulude, energia- ja kütusekuludening väetise- ja tööjõukulude kasvust. Samas ärgem unustagem, et vaid napilt rohkem kuiaasta eest maksis naftabarrel 70 USA dollarit, põllumajandustootmise kasumlikkus oliteistsugune, nagu ka biokütuse kasumlikkus, samas kui täna maksab naftabarrel 115 USAdollarit. Siiski ei ole kriisi põhjuseks biokütused. Biokütuste arvele langeb vaid 2%põllumajandustootmisest, seega võib neid süüdistada vaid osaliselt.

Ma näen täna suurt muret, et mitte öelda hirmu, ka siin kojas, kuid äkilised, läbimõtlematategevused ei aita. Meil on vaja stabiilset põllumajanduspoliitikat, kuid me peame otsimastabiilsust lisaks põllumajandusele ka finantsturgudel. Finantsturgude üle kontrollipuudumine tekitab spekuleerimist ning ohtlike olukordade kujunemist esiteks laenuturulja seejärel toiduaineturul. Stabiliseerimine finantsturgudel.

Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Euroopa Parlamendi liige Koenraad Dillen ütles,et selles toiduaineturgu puudutavas olukorras ei tohi me piirduda sümptomiteleevendamisega, vaid peame ravima haigust. Et seda teha, tuleb meil panna õige diagnoos.Minu arvates oli see väga kasulik arutelu ning aitab nõukogul määrata diagnoosi ning leidaõigeid vastuseid ja ravi.

Ent millised põhjused tekitasid selle olukorra toiduaineturul ja toiduainete järsu hinnatõusu?Peapõhjus on kasvanud nõudlus. Nagu on juba mainitud, on maailma rahvastik kasvanudning suur osa sellest on saavutamas paremat elustandardit. Ning kellelgi ei ole õigust oodata,et nad pöörduksid tagasi oma varasemate kasinate toitumisharjumuste juurde.

Mis on lahendus sellele kasvanud nõudlusele? Pakkumise suurendamine. Tahaksin siinkohalmainida, et nõukogu on juba vastu võtnud teatud meetmeid. Nagu juba oma sissejuhatavas


sõnavõtus mainisin, tagame kesamaa kohustuse ajutise kaotamisega Euroopapõllumajandustootjatele võimaluse kasutada tootmiseks täiendavalt 10%põllumajandusmaast. Selle tähtsus ilmneb ka Joseph Dauli väitest selle kohta, kui paljumaad on Euroopas praegu kasutusel biokütuse tarbeks. Sellest pikemalt hiljem.

Samuti oleme suurendanud piimakvoote 2% võrra. Need on vaid mõned meetmed, millenõukogu on pakkumise suurendamiseks vastu võtnud. Lisaks pakkumise suurendamiseleEuroopa Liidus endas on loomulikult vaja tegutseda ka selleks, et suurendada toiduainetetootmist teistes maailma osades, eriti arenguriikides.

Teine põhjus on tootmise kallinemine muu hulgas ka kõrgemate energiahindade tõttu.Sellele lahenduste leidmiseks peame kasutama intensiivsemaid teadusuuringuid,ratsionaliseerimist, uusi tehnoloogiaid ning uuenduslikke tootmismeetodeidpõllumajanduses.

Kindlasti on üheks põhjuseks ka kliimamuutused. Ühes maailma suurimas teravilja ja riisitootvas riigis pikka aega kestnud põuad on vähendanud saagikust selles riigis ning sellepanust maailmaturul valitsevasse pakkumisse. Siin otsibki Euroopa Liit lahendusi, järgidespraegu kõne all olevas ja eesistujariigi kindla eesmärgi kohaselt käesoleva aasta lõpukskokkuleppeni jõudvas energiaalaste õigusaktide paketis osutatud suunist.

Nüüd mõned sõnad biokütuste kohta. Kahtlemata on seal mingi seos, kuid pole võimalikväita, et see on üks toiduaineturu praeguse olukorra peapõhjusi. Sellele vaatamata kaalubmaailm ka seda aspekti väga tõsiselt. Sel põhjusel moodustati eesistujariik Sloveenia algatuselajutine töörühm, mille põhiülesanne on koostada alalised kriteeriumid biokütustetootmisele. Need kriteeriumid peaks tagama, et biokütused ei asendaks toiduainete tootmist,et arvestataks biokütuste tootmise sotsiaalsete aspektide ja mõjuga ning säilitataksbioloogiline mitmekesisus. Ent need on vaid mõned sõnad nõukogu tegevuste jalähenemisviisi kohta selle tõsise probleemi puhul.

Tahaksin veel midagi lisada. Kõrged toiduainete hinnad ja vaesus üheskoos on halvimvõimalik kooslus. See on saatuslik kooslus, mis mitmetes arenguriikides rahutusi tekitab;see kooslus tekitab nälga. Arvestades, et toiduainete hinnad jäävad tõenäoliselt veel mõneksajaks kõrgeks, peame vaesuse kaotamise nimel rohkem tegema ja eesistujariigina teebSloveenia selleks jõupingutusi. Meie arvates on Euroopa Ülemkogu järgmise kohtumiseüks tähtsamaid teemasid käesoleva aastatuhande arengueesmärk. Euroopa edasiliikuminenende eesmärkide saavutamise suunas on peaaegu seiskunud. Tahaksime anda EuroopaLiidule uue impulsi nende eesmärkide saavutamiseks ning, nagu ma varem mainisin, meiearvates on see üks olulisi teemasid juunis toimuval Euroopa Liidu Nõukogul.

Tänan teid veel kord selle arutelu eest. Ma kordan oma veendumust, et see aitab nõukogulpanna õige diagnoosi ning leida õiged ravimid.

Louis Michel, volinik. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, arvestades minu käsutusesolevat lühikest aega, vastaksin väga lühidalt. Ent esmalt tahaksin teha mõned kriitilisedmärkused.

Mõistagi olen ma nõus mõningate siin välja öeldud kaalutluste ja arvamustega, kuigi mittekõigiga, seega püüan keskenduda teguritele, mis vajavad selgitamist.

Esiteks olen ma selgelt nõus, et Euroopa Liit üksinda ei saa tõhusalt lahendusi ellu viia; seeon üsna selge, aga ühtlasi ka üsna õpetlik. On selge, et kõik suuremad osapooled peavadneid lahendusi rakendama, ning ma usun, et see protsess on käimas.


Samas tahaksin märkida, et see, mida ma siin täna kuulsin, on väga hea demokraatia javastaspoolte arutelu jaoks. Samas olin endiselt tunnistajaks üsna pealiskaudseteideoloogiliste seisukohtade esitamisele, millest üks oli äärmiselt radikaalne. Ma austanseda, mul ei ole sel teemal mingeid eelarvamusi, aga kui on üks asi, mis minu meelest eitoo toidukriisile lahendust, siis on selleks lühinägelik ja kitsarinnaline ideoloogilineretoorika. Ma ei usu, et see annaks meile lahenduse, sest probleem on mitmekülgne jamitmetahuline. Nagu minister ütles, on olemas mitmed lahendused terve rea põhjustejaoks. Ei ole olemas ühteainsat põhjust.

Võtame näiteks biokütused. Euroopa Komisjon on alati rõhutanud, et investeeringudbiokütuste väljatöötamisse annaks käegakatsutavaid tulemusi vaesuse vähendamisel, eritimaapiirkondades. Me ei ole kunagi soovitanud ega öelnud, et biokütuseid tuleb kasvatadakõikjal. Me võime kasvatada biokütuseid ainult seal, kus on tõendeid võimaliku ületootmisekohta. Riikides, mis ei suuda ennast ise toiduga varustada, on biokütuste kasvataminemõistagi äärmiselt ohtlik ja täiesti ebasoovitav. Seega ei ole lahendused nii lihtsad.

Samuti tahaksin öelda veel midagi, nimelt seda, et ma ei saa lihtsalt aru. Ma kuulenparlamendiliikmeid, kes minu arvates usuvad endiselt Euroopa tõhususse, ausse javäärtustesse ning tunnevad eurooplaseks olemise üle teatavat uhkust. Ma kuulen, kuidasnad pidevalt kaeblevad ja vabandavad. Põhimõtteliselt olevat see kõik Euroopa süü. Ma eiole sellega nõus. Keegi ütles, et Euroopale ei meeldi arengumaid aidata või ta ei aita neid.

Euroopa arvele langeb täna 56% maailmas antavast abist. Toiduabi osas rahastab Euroopakohalike turgude toodangut ning ei saada oma põllumajanduse ülejääke arenguriikidesse.Samuti peame lõpetama mõttetuste rääkimise Euroopa poliitilisest vastutusest. Isiklikultolen ma üsna uhke selle üle, mida Euroopa viimase 50 aasta jooksul on teinud, eritiarenguriikide heaks, isegi kui keegi teine seda välja ei ütle.

Biokütused: sellele küsimusele ma juba vastasin. On selge, et WTO vajab reformimist, etme peame WTOga kaugemale minema. Ent kus me oleksime, kui WTOd ei oleks? Misjuhtuks maailma vaesusega? WTO on esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis onpüüdnud tuua ülemaailmsesse kaubandusse tagasi mõningaid eetilisi põhimõtteid. Mameenutan seda teile, sest liigagi lihtne on visata koos pesuveega välja ka laps. See on üksideoloogiline eelarvamus, millest ma tahaksin lahti saada. Me peame olema mõistlikud.

Geneetiliselt muundatud organismid: sel teemal avaldan ma mõistagi isiklikku seisukohta,sest selle küsimusega ühepoolsele tegelemisele ei vaadata hästi. Isiklikult ei kuulu ma nendehulka, kelle arvates see küsimus on juba lahendatud. Väide, et geneetiliselt muundatudorganismid on lihtsalt pahad, on ideoloogiline eelarvamus. See on teatud laadi stsientism,teatud improvisatsiooniline teadusfundamentalism. Ma usun, et pole midagi halba selles,kui jätkata uuringuid, mis võivad aidata riikidel, eriti vaestel riikidel, ennast ise toiduainetegavarustada. See on intellektuaalselt mõistlik. Teisiti käitumine ei oleks intellektuaalseltmõistlik, see ei oleks eelarvamustevaba lähenemisviis. Ma leian, et seda on vaja öelda.

Härra Hutchinson, ma ei hakka tagasi tulema teie pidevalt korduva teema,majanduspartnerluslepingute juurde, sest ma tõesti tunnen teie suhtes liiga suurt imetlustja austust. Kas te tahaksite minult kuulda, et kui minu arvates peaksidmajanduspartnerluslepingud looma piirkondlikke turge, siis sellepärast, et toiduainetegakindlustamise küsimuse lahendamisel on majanduspartnerluslepingud tõenäoliselt üksosa lahendusest, sest arenguriigid ei saa üleilmastumisest kasu enne, kui meil onmajanduslikult integreerunud piirkondlikud turud? See ongi minu vastus. Me ei jõua siin


üksmeelele, minu arvates ei saavuta me kunagi sel teemal ühist arvamust, kuigi leian, etsellegipoolest on tähtis teile minu seisukohta meenutada.

Ma kuulsin täna, kuidas inimesed rääkisid kapitalistlikust barbaarsusest. Ma ei saa pärishästi aru, mis see on. Minu jaoks on kapitalism majanduslik mehhanism; see onmajandusmasin, mis on osutunud kõigist teistest süsteemidest kasulikumaks, kuni poletõestatud vastupidist. Loomulikult, olen seda sageli varemgi öelnud, ei armasta makapitalismi. Kapitalism ei ole mu kiindumuse objekt, see on lihtsalt vahend eesmärgisaavutamiseks.

Igal juhul meeldib mulle sageli vahet teha kapitalismi ja liberalismi vahel. On selge, et musotsialistidest sõbrad tahavad need ühte liita, aga need kaks ei ole üks ja sama asi. Isegi minapean seda ütlema. Olgu, kapitalism on vahend eesmärgi saavutamiseks ja ei midagi enamat.Ma olen nõus, et turumajandus ja kapitalism ei saa olla vooruslikud ilma reegleid kehtestavavalitsuseta, mis nõuaks neist reeglitest kinnipidamist ning jaotaks loodud rikkust õigestija ausalt, kuid ärme palun takerdume ideoloogilisse lihtsustusse, sest sel juhul ei tulegi selkriisil lõppu. Arvan, et seda on vaja öelda.

See on enam-vähem kõik, mida ma tahtsin sel teemal öelda. See teema ei ole lõpetatud.Ma kuulsin selle koja mõlemalt poolelt kehtivaid ja olulisi argumente. Nagu minister ütles,peame seda arutelu jätkama, kuid hetkel olen ma silmitsi eriolukorraga. Me peame aitamamaailma toiduabi programmil leida võimalusi eelseisva toiduga seotud katastroofiärahoidmiseks. Teine, keskpikk prioriteet on suure toetuse andmine arenguriikidele, kesei suuda ennast toiduainetega varustada, et nad saaksid rohkem toota. Ent kui ma kuulenkõiki neid inimesi ütlemas, et nad tahavad kehtestada seadusi ja eeskirju, imestan ma, kasmeil on vaja turumajandust ohjata.

Sellegipoolest tahaksin teile meenutada, et meie põllumajandus on üks väheseidmajandussektoreid, kus on kehtestatud tohutu hulk reegleid ja ma ütleksin isegiimproviseeritud dirigisme. Kui dirigisme ei ole improviseeritud, võib see tulemusi anda, agakatkendlik, improviseeritud dirigisme on üsna ohtlik. Kui selle poliitika mõjupõllumajandussektoris ei ole olnud täiesti veenev, võib-olla peaksime endilt küsima, nagueelnevalt öeldi, kas selle põhjuseks pole nimelt seesama liigne improviseeritud dirigismeloomuliku ülemaailmastumise asemel.

Ma ei ole ülemaailmastumise tuline austaja; ma ütlen lihtsalt, et see toimub, me ei saa sedatagasi hoida. Jah, me saame kehtestada reegleid WTO, ÜRO, mitmete rahvusvahelisteorganisatsioonide kaudu, aga kui öeldakse, et meil on võimalik anda kõige selle kohtaseadusi välja üleöö ning vabaneda kõigist süsteemsetest kuritarvitustest eeskirjadega, millekehtestamiseks meil pole volitusi, siis ma tõesti ei tea, kuidas seda oleks võimalik teha.

Ma tahan olla pragmaatiline. Me teeme kõik endast sõltuva, ja oleme juba teinud, etsuurendada arenguriikides tootmist; see näib mulle ainus reaalne lahendus sellele nähtusele,mille suhtes ma, möönan, olin esialgu kriitiline. Ma tahtsin tõesti tõsta inimeste teadlikkust,sest kui midagi ei tehta, järgneb humanitaarkatastroof, toidutsunami koos konfliktide jatõeliselt kujuteldamatute olukordadega.

Tänan teid selle arutelu eest. Arvan, et me pöördume selle teema juurde veel tagasi. See oliäärmiselt tulemuslik ja huvitav. Ma võtan siit endaga kaasa mõlema poole parimadargumendid, mida ma püüan kasutada selle asja kaitsmiseks, mis lõppkokkuvõttes on siiskimeie kõigi ühine asi.

(Aplaus)


Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub 2008. aasta mai istungjärgul Strasbourgis.


kirjalikult. – (PL) Minu kodumaa Poola, mida ma siin Euroopa Parlamendi foorumil esindan,võiks olla suur põllumajandussaaduste tootja ning need saadused oleksid märksatervislikumad kui praegu läänes toodetavad toiduained. ELiga ühinemise ajal meieläbirääkijate tehtud vigade tulemusena kohustasid meie suhtes rakendatud piirmääradmeid kehtestama Poola põllumajandustootmisele suuri piiranguid. See toiduainete tootmisekunstliku piiramise poliitika on nüüd kaasa toonud drastilised tagajärjed kogu Euroopajaoks. Toiduainete hindade kasv koos kappava energiahindade inflatsiooniga tabab kõigevalusamalt pensionäre. Euroopa vaeste inimeste arv kasvab ähvardavalt ning haarab ühasuuremat hulka inimesi, eriti paljulapselisi peresid, kellel on praegu raske kuust kuusse äraelada.

Uutes liikmesriikides, kaasa arvatud Poolas, on palju maa-alasid, mida seni pole kunagiharitud. Nende kasutuselevõtmisega saaks tööstus hakata tootma näiteks biokütuseid, misavaldavad olulist mõju praegusele toiduainete hinnatõusule. See eeldab aga radikaalsetmuutust Euroopa Komisjoni ametnike lähenemisviisis sellele probleemile, samuti kohestesammude astumist, et kasutada ära uute liikmesriikide tootmispotentsiaali.

Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Toiduainete hinnatõusu põhjused EuroopaLiidus ja arenguriikides on erinevad, aga me ei saa eirata ühise põllumajanduspoliitikapanust sellesse ning asjaolu, et põllumajandust suunatakse biokütuste tootmise poole.

Seda teemat rõhutavad mitmed asutused. Näiteks EMÜ teaduskomisjoni arvates peaks ELpeatama eesmärgi, et aastaks 2020 peab biokütuste osakaal olema 10%. Isegi Maailmapangapresident rääkis toidupuuduse all kannatavatest riikidest ning kutsus biokütuse toorainetootjaid üles ajutiselt oma kasvatustegevust peatama. ÜRO Toidu- jaPõllumajandusorganisatsioon ise on hoiatanud toiduga seotud rahutuste eest. MitmetesAafrika ja Aasia riikides on toimunud toidupuuduse pärast meeleavaldusi ning on tekkinudtõsiseid sotsiaalseid pingeid. ÜRO toiduküsimuste eriraportöör Jean Ziegler ütles, etmassiline biokütuste tootmine on kuritegu inimkonna vastu, kuna see mõjutab toiduainetehindu maailmas.

Seda nõutuks tegevam on asjaolu, et Euroopa Komisjon on kinnitanud kindlaksjäämisteesmärgile, mille kohaselt 10% maanteetranspordis kasutatavast kütusest peab olemasaadud biomassist või taimsetest õlidest.

Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult . – (RO) Eurostati andmeil kasvaspõllumajandussaaduste reaalhind 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga Euroopa Liidus 5%võrra ning suurim kasv, 15,8%, registreeriti Rumeenias.

Euroopas oli piima ja kanaliha hinnatõus 7,8% ning põllusaadustest kasvas kõige enamteravilja (45,4%) ja söödavilja (11,5%) hind. Ka selles osas registreeriti kõige suuremhinnatõus (29,2%) Rumeenias.

Möödunud aastal kasvas põllumajandussaaduste tootjahind Euroopas 4,6% võrra, samaskui tootmiskulud kasvasid 5,3% ning toetuste tase vähenes 3,1%. Uutes liikmesriikideskasvasid põllumajandustootjate kulud järsult ning toetused on väga madalad. Kõige suuremtulude vähenemine põllumajandustootja kohta registreeriti Bulgaarias (–18,6%) jaRumeenias (–16,1%). Madal väärtus, põllumajandustoetuste mittemaksmine ning raskused


põllumajanduslaenude saamisel ei võimaldanud põllumajandustehnoloogiatekasutusele-võttu, mistõttu saagikus hektari kohta oli väga väike.

Konkurents põllumajandusmaa kasutamise pärast aitab samuti toiduainete hinnatõusulekaasa ning 2007. aastal kasvas biokütuste põllukultuuride jaoks mõeldud ala 2006. aastagavõrreldes 13,6% võrra ning ajavahemikuga 2002–2006 võrreldes 31,5% võrra.

Iuliu Winkler (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Viimased arengud maailmapõllumajandussaaduste turgudel on tekitanud olukorra, millega tegelemiseks on valmisvähesed valitsused. Tohutud hinnatõusud, eriti põhiliste teraviljade osas, ähvardavadmiljoneid inimesi nälga jätta.

See uus tegelikkus peab saama vastuse valitsustelt ja Euroopa institutsioonidelt.

See põllumajandustoodangu uus hinnatase annab uusi võimalusi tootjatele, kaasa arvatudELi liikmesriikide tootjatele. Rumeenias elab 40% elanikkonnast maapiirkondades, paljudneist on põllumajandustootjad.

Põllumajandussaaduste turgude uus olukord annab neile võimaluse parandada omamajandustulemusi ning selle kaudu tõsta oma elustandardit.

Kahjuks reageerib põllumajandussektor maailmaturu hinnamuutustele väga aeglaselt.Väiketootjad peavad toime tulema suure bürokraatiaga ning on ebasoodsamas olukorrasläbirääkimistel hankelepingute üle suurte hulgimüüjatega, kes on turgu valitsevas seisundis.

EL peaks toetama väikesi põllumajandustootjaid, et nad saaksid teenida oma töö eestsuuremat tulu. Väikeste põllumajandustootjate juurdepääsu turgudele tuleb lihtsustadaning ülemaailmsete hulgimüügiettevõtete suhtes tuleb kehtestada läbipaistvad eeskirjad,mis hoiaksid ära konkurentsivastased poliitikad.

12. Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmid (EGNOS ja Gallileo) (arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute jaenergeetikakomisjoni nimel esitatav Etelka Barsi-Pataky raport (A6-0144/2008) muudetudettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopasatelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta(KOM(2007)0535 – C6-0345/2007 – 2004/0156(COD)).

Radovan Žerjav, nõukogu eesistuja . − (SL) Mul on hea meel olla teiega tänasel täiskoguistungjärgul, mis on pühendatud Galileo rakendamise määrusele.

Me kõik teame hästi, milline on programmide Galileo ja EGNOS geostrateegiline jamajanduslik tähtsus Euroopa Liidu jaoks. Ent enne kui ma käsitlen esitatud teksti, lubagemul lühidalt mainida möödunud aastal toimunud otsustavaid sündmusi seoses nende kaheprogrammiga.

Saksamaa eesistujariigiks oleku ajal 2007. aasta juunis kiitis nõukogu heaks julge otsuselõpetada edutud läbirääkimised kontsessioonide üle. Sellele algatusele järgnes EuroopaParlamendi resolutsioon, mis avaldas tugevat toetust mõlema programmi jätkamiseleEuroopa Liidu egiidi all ning kutsus üksmeelselt üles eraldama kõik vajalikud rahalisedvahendid Euroopa Liidu eelarvest.

Kui komisjon esitas hiljem 2007. aasta septembris ettepanekute paketi, mille alusel oleksvõimalik projekte sajaprotsendiliselt rahastada avalikust sektorist, sisaldasid need


ettepanekud ka määrust rakendamise kohta. Tänu möödunud aasta novembris saavutatudmajandus- ja rahandusministrite nõukogu ja Euroopa Parlamendi kokkuleppele määruseosas ning üldisele otsusele järelduste kohta Galileo edasiarendamiseks, mille transpordi-,telekommunikatsiooni ja energeetikaministrite nõukogu nädal aega hiljem heaks kiitis,on meil õnnestunud need kaks programmi tupikust välja saada ning tuua nad tagasi avalikkusfääri.

Mul on hea meel, et kõik kolm institutsiooni tegid konstruktiivset koostööd, otsidesõiguslikku kompromissi, mis võimaldaks Galileo projekti tervikuna ellu viia. Eriti tahaksintänada raportöör Etelka Barsi-Patakyt, samuti tööstuse, teadusuuringute jaenergeetikakomisjoni esimeest Angelika Nieblerit. Eesistujariigina tunneb Sloveenia uhkust,et on teinud kõik vajalikud jõupingutused kokkuleppele jõudmiseks esimese lugemise ajal.

Ma usun, et meie läbirääkimised on andnud tulemuseks tasakaalustatud teksti. Meie eesolev tekst määrab kindlaks programmide jaoks ajavahemikul 2007–2013 vajaliku eelarvelisesumma, samuti ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) programmide juhtimiseja rakendamise, kaasa arvatud riigihangete põhimõtted ja struktuuri. Me kõik olemetunnistanud Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni vastutust kodanike ees.

Kõigi programmidest tulenevate ülesannete täitmiseks oleme moodustanudinstitutsioonidevahelise Galileo komitee. Komitee hakkab jälgima nende programmiderakendamise edenemist, kahe programmiga seotud rahvusvahelisi lepinguid, turgudeettevalmistamist, juhtimisstruktuuri tõhusust ning iga-aastaseid programmikokkuvõtteid.

Härra juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et pole vajadust eraldi rõhutada Euroopasatelliitnavigatsiooni programmide tähtsust uute töökohtade loomise ja Euroopakonkurentsivõime jaoks. Need kaks programmi on täiesti kooskõlas Lissaboni strateegiaja teiste ühenduse poliitikatega ning need aitavad meil arendada ja kaitsta Euroopaoskusteavet, eriti meie kodanikele otseselt kasulike rakenduste valdkonnas.

Tahan teid tänada tähelepanu eest ning eriti teie konstruktiivse koostöö eest selles olulisesEuroopa projektis.

ISTUNGIT JUHATAB: MAREK SIWIECAsepresident

Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, minister, daamid ja härrad,see on selgelt suure tähtsusega osaistungjärk. Ma usun, et me võime koos üksteist õnnitleda,et me näeme Galileo muutumist suureks Euroopa projektiks, mida on võimalik realiseerida.

2007. aasta novembri lõpus langetati kaks selle suure Euroopa projekti jaoks soodsatpoliitilist otsust. Sellest ajast on Euroopa Parlament ja nõukogu, olles teadlikud vajadusestvõtta kiiresti vastu programmide EGNOS ja Galileo jätkamisega seotud määrused, uurinudkomisjoni ettepaneku teksti eesmärgiga võtta see vastu esimesel lugemisel.

Tahaksin avaldada austust nende kolme institutsiooni, eriti parlamendi, konstruktiivseletööle. Tänu nende kõigi jõupingutustele oleme teinud erinevates kolmepoolsetes dialoogidestohutuid edusamme ning meie ees on täna määruse eelnõu, mis rahuldab parlamenti,nõukogu ja komisjoni. 7. aprillil 2008 teie eesistumisel, minister, toimunud nõukogukohtumisel väljendati valdavalt pooldavat suhtumist. Seetõttu on oluline, daamid ja härrad,et ka parlament väljendaks täna oma pooldavat suhtumist.


Võin kinnitada, et ettepanekus sisalduv programmide rahastamine vastab täielikult 2007.aasta novembris Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud eelarvekokkuleppele.Tahaksin veel kord avaldada südamlikku tänu Euroopa Parlamendile selle suure rolli eestantud tulemuse saavutamisel. Tekst kehtestab programmidele ka rahuldavadvalitsemispõhimõtted. See näeb ette range ülesannete jaotuse komisjoni, järelevalveasutuseja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, nii et komisjonile on määratud omaniku ning EuroopaKosmoseagentuurile haldaja roll.

Tulevane määrus käsitleb ka süsteemide ohutuse ja turvalisuse probleemi. Sedaprogrammide olulist aspekti ei ole varem sedavõrd selgelt ja rahuldavalt käsitletud. Komisjontagab nüüdsest alates programmi juhtimise koos selles valdkonnas vajalikku oskusteavetomavate liikmesriikide püsiva ja väärtusliku toetusega.

Selles osas võin kinnitada, et Galileo infrastruktuur on mõeldud täitma viit tulevase määruselisas kirjeldatud ülesannet. Julgeolekuga seotud sätted tekstis ei mõjuta kuidagi selle lisareguleerimisala. Kõik muudatused, mis võivad kahjustada Galileo programmitsiviilõiguslikku iseloomu, tähendavad ka määruse läbivaatamist. Me oleme olnud teadlikudhankepoliitika küsimusest. Meil on vaja hinnata iga liikmesriigi tööstusosapoolte pädevusining samal ajal piirata kaasnevaid ülemäärasuse ja viivituse ohte, seda mõistagi ausakonkurentsi abil.

Kolme ühenduse institutsiooni peamise omandi küsimuse osas sätestab määrus, et EuroopaÜhendus peab olema kõigi programmide EGNOS ja Galileo raames loodava materiaalseja immateriaalse vara omanik.

Lõpuks rahuldavad komitee töökorda ning koos määrusega kehtestatavat spetsiifilistraamistikku käsitlevad sätted parlamendi soove, et teda hoitaks kursis programmideedenemisega. Loomulikult, arvestades parlamendi senist rolli, on selgelt eelistatav ja isegihädavajalik, et parlament oleks eelarvepädeva institutsioonina tihedalt seotud selleprogrammi tulevikuga. Väljapakutud teksti kiire vastuvõtmine oleks esimene etappprogrammide haldamise reformis. Komisjon peaks esitama määruse parandusettepaneku,et muuta Euroopa GNSS programmide juhtimisstruktuure. Me kohandame määrustvastavalt teie poolt nõukoguga läbi räägitud tekstil põhinevatele uutele haldamis- jajärelevalvealastele rollidele. Ma hoolitsen isiklikult selle eest, et parlament oleks tihedaltseotud avaliku haldamise reformiga.

Minister, daamid ja härrad, me arvestame teie toetusega Galileole ning loodame, et te avatetee selle tohutu ühenduse projekti tõhusaks ja kiireks rakendamiseks. Eelseisvatel kuudelon meil võimalus käsitleda kõiki Galileo arvukaid võimalikke rakendusi ning selles osasavaldab komisjon tegevuskava. Ent nende rakenduste tõelisuseks saamiseks on igal juhulvaja Galileo teostumist. Härra juhataja, tänu Euroopa Parlamendile ja tänu eesistujariikidelePortugalile ja Sloveeniale on Galileol nüüd minu arvates kõik võimalused õnnestumiseks.

Etelka Barsi-Pataky, raportöör . − (HU) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, ministerŽerjav, asepresident Barrot, daamid ja härrad. Euroopa Parlament on Galileo programmiselle algusest peale pidevalt ja positiivselt toetanud. Möödunud 2007. aasta novembris tõiEuroopa Parlament selle programmi julge sammuga surnud seisust välja ning kiitisdetsembris heaks GNSS programmide arenduse rahastamise muudetud ühenduse eelarvest.

Me arutame nüüd pärast edukaid mitteametlikke kolmepoolseid kõnelusi esimesel lugemiselmäärust GNSS programmide Galileo ja EGNOS rakendamise kohta. Täies ulatuses ühenduseeelarvest tulev rahastamine tingib erilise vastutuse Euroopa maksumaksjate ees ning sellega


kaasneva hoolika reguleerimise vajaduse. See kehtib eriti rahastamise, programmi haldamise,riigihankemenetluste ja julgeoleku kohta. Me oleme viimastel aastatel väga palju õppinud,puutudes kokku arvukate probleemidega. Ka määrustega võtame me täiesti uue suuna,võiks öelda, et me rajame teed, sest see on esimene ühine Euroopa infrastruktuur, midaehitatakse ühiselt ja mis on ühenduse ühises omandis.

Rahastamine – Euroopa Parlament tunnistab, et programmi arenduskulud on 3,4 miljarditeurot, mis on tagatud eelarvepädevate institutsioonide poolt. Samuti palutakse komisjonilesitada 2010. aastaks ettepanek rahastamise jätkamise kohta pärast 2013. aastat, eritiseoses kaasomandist tulenevate kohustustega. Pange tähele, et tähtaegadest kinnipidamineja edasiste viivituste vältimine on ülimalt olulised programmide rahalise edu saavutamiseks.

Hinnapoliitika määratakse kindlaks pärast kasutusetapi üksikasjalikku analüüsi, arvestades,et tarbijad saavad kvaliteetse teenuse. Programmi juhtimine kujundatakse selgete jagatudvolituste põhimõttel. Komisjon vastutab programmi rakendamise ja programmi juhtimiseeest ning teda abistab selle töö juures komiteemenetlustes programmi komitee. EuroopaKosmoseagentuur (ESA) on peatöövõtja ning tuleb märkida, et leping komisjoni ja ESAvahel on programmi edu pandiks. Pärast pikka arutelu on otsustatud, et programmijulgeoleku üle teostab järelevalvet Euroopa GNSS Järelevalveamet (GSA).

Euroopa Parlament, nõukogu ja komitee tunnistavad, et programmi eduks on vaja leidauusi koostöövorme. Kooskõlas lisas esitatud avaldusega jälgime tulevikus üheskooskvartaalselt programmi rakendamise edenemist institutsioonidevahelises toimkonnas ningtööprogrammi hakatakse läbi vaatama igal aastal. Raportööri novembris esitatud raportioluliseks osaks olid riigihankemenetluse eeskirjad ning selle põhielemendid on lisatudnõukogu ettepanekusse. Me oleme ettepanekuga täielikult nõus. Galileo programm annabmeile lootust uuele tehnoloogiale, arengule, uutele äri- ja töövõimalustele ning me rõhutameeriti võimalusi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks kõigis 27 liikmesriigis.Määrused võimaldavad seda.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimehe Angelika Niebleri juhitudEuroopa Parlamendi läbirääkimisdelegatsioon koos variraportööride ja arvamust avaldanudparlamendikomisjonide esindajatega esitasid esimesel lugemisel heaks kiidetud tekstitööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile mitteametlike kolmepoolsete kõnelustekäigus. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon kiitis selle ühehäälselt heaks.Nüüd esitame need määrused Euroopa Parlamendi täiskogule. Lõpetuseks avaldan tänueesistujariik Sloveeniale pühendumise eest sellele programmile, komisjonile oskusliku tööeest ning oma kolleegidele toetuse eest, mis on võimaldanud selle kokkuleppe. Tänan teid.

Margaritis Schinas, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. − (EL) Härra juhataja, lubage muleelarvekomisjoni nimel väljendada rahulolu saavutatud tulemusega. Loomulikult tõotabsee jääda erandiks: tavaliselt palutakse eelarvekomisjonil mõne konkreetse programmijaoks raha leida, kuid antud juhul oli vastupidi. Me olime raha juba leidnud ning püüdsimekindlaks määrata programmi struktuuri. See õnnestus meil lõpuks pärast umbes 40 päevakestnud kõnelusi nõukoguga.

Galileo lõplik heakskiitmine näitab minu arvates kolme olulist tõsiasja. Esiteks, just siis,kui Euroopat süüdistatakse ambitsioonide puudumises, segaduses olemises, tõestab meievalmisolek leida sellise tehnoloogiliselt ambitsioonika kava jaoks ressursse, et ELil ei olemingit probleemi kriitikale vastata, kui kõne all on kodanike ja ettevõtete heaolu.


Teiseks, nagu volinik Barrot märkis, ei oleks Galileo olnud võimalik ilma EuroopaParlamendita. Euroopa Parlament on mänginud võtmerolli läbirääkimistes nõukoguga, etleida vahendeid, arvestades eriti erasektori suutmatust leida rahalisi vahendeid, kuigi sedaoli varem lubatud.

Kolmandaks ja viimaseks on meil nüüd täielikult ühenduse rahastatav programm. Kunaseda programmi finantseerivad eranditult ainult Euroopa maksumaksjad, paneb see EuroopaParlamendile ning programmi juhtidele, kelleks on Euroopa Komisjon, ESA ja Galileojärelevalveasutus, erilisi kohustusi.

Me ei hiili neist kohustustest kõrvale. Me jälgime programmi juhtimist kuni aastani 2013väga hoolikalt. Mängus on suured rahasummad, seega on meie kohustused eriti suured.

Tänan teid väga ning õnnitlen kõiki, kes on teinud tööd selle äärmiselt rahuldustpakkuvatulemuse saavutamiseks.

Anne E. Jensen, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. − (DA) Härra juhataja,transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostajana tahaksin samuti väljendada omamärkimisväärset rahulolu täna saavutatud tulemusega. Tulevikus tagab Galileo tõhusama,turvalisema ja keskkonnasäästlikuma transpordi. See süsteem võimaldab paremat juhtimistja kontrolli kõigi transpordiliikide, maantee-, raudtee-, õhu- ja meretranspordi puhul. Seekehtib eraettevõtete, ametiasutuste ja meie kui kodanike parema teavitamise kohta.

Paljud inimesed on küsinud, miks meil on vaja Galileod, kui GPS on juba olemas? Ent GPSon meil ainult laenuks. EL ei oma selle tehnoloogia üle mingit kontrolli; kunasatelliitnavigatsioon muutub meie ühiskonnas üha tähtsamaks, peaks ELil olema nii omainfrastruktuur kui ka ulatuslikud teadmised ja oskusteave. Kuna me nüüd saadame selle3,5 miljardit eurot ELi maksumaksjate raha kosmosesse Galileo jaoks, peame tagama, etsee annaks soovitud tulemusi. Seetõttu on oluline, et parlament saaks tulevasi protsessemõjutada.

Tahaksin tänada Etelka Barsi-Patakyt suurepärase koostöö eest selle raporti koostamisel.Samuti tahaksin tänada Margaritis Schinast ja tööstuse, teadusuuringute jaenergeetikakomisjoni esimeest Angelika Nieblerit nende hea koostöö eest ning selle eest,et me töötasime läbirääkimiste ajal ühtse meeskonnana. Samuti tahaksin tänada volinikBarrot’d tema panuse eest lahtiste otsade kokkusõlmimisse. Viimaks tahaksin õnnitledaeesistujariik Sloveeniat saavutatud suurepärase tulemuse puhul.

Angelika Niebler, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, eesistuja, volinik,daamid ja härrad, täna on Euroopa jaoks hea päev. Me anname rohelise tee ühele ELitähtsamatest projektidest – Galileo satelliitnavigatsioonisüsteemile. Sarnaselt eelkõnelejagatahaksin samuti alustada siira tänuavaldusega, tänan meie raportööri Etelka Barsi-Patakytning eelarvekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni liikmeid suurepärase koostööeest. Minu arvates oleme parlamendina selle toimiku puhul väga hästi koos töötanud ningoleme koos nõukogu ja komisjoniga saavutanud tõeliselt hea tulemuse.

Selle üle, kas meil on Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi vaja, on korduvalt arutletud.Anne Jensen on seda käsitlenud. Meil on endiselt Ameerika GPS, venelastel on GLONASSning ka hiinlased valmistavad midagi ette. See näitabki, et ka meil tuleb investeerida omaEuroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi. See tehnoloogia peab meil Euroopas olemas olema.

Selliste süsteemide iseseisvaks ehitamiseks Euroopas vajame oskusteavet ning samutipeame tegema midagi meie keskmise suurusega ettevõtete omanike, väikeste ja keskmise


suurusega ettevõtete heaks, mis saavad pärast infrastruktuuri rajamist sellest kasu, töötadesvälja rakendusi erinevate sektorite jaoks, millele me võib-olla täna eriti palju ei mõtle:logistikasektoris, maanteeveo sektoris, mere-, raudtee- ja õhutranspordis ning turvalisusevaldkonnas. Võimalikke rakendusi on väga palju ning ma loodan, et me oleme teinud tänanatuke head ettevalmistavat tööd meie keskmise suurusega ettevõtete omanike huvides.

Galileol on pikk ajalugu. Ma ei taha seda korrata; tahaksin vaid rõhutada, et parlamenttoetab Galileo projekti täies ulatuses. Möödunud aastal tagasime rahastamise Euroopamaksutuludest ning homse hääletusega anname olulise panuse selleks, et projekti juhtiminekulgeks ladusalt, et juhtimisprotsessi ülesehitus oleks läbipaistev ning et parlament kuiEuroopa kaasseadusandja oleks kaasatud selle projekti edasisse arendamisse ja juhtimisse.

Norbert Glante, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, Galileo alapealkirjaksvõiks olla ka „Lõputa lugu”. Ma loodan, et pärast tänast arutelu ja homset hääletust ei olesee alapealkiri enam aktuaalne. Lõputa loost saab nüüd tegelikkus.

Tahaksin eriti tänada Etelka Barsi-Patakyt abivalmi koostöö eest mitte ainult kolmepoolsetelläbirääkimistel, vaid ka viimastel aastatel. Ta on alati olnud aus partner ning me olemeleidnud mõistlikke ja kindlaid kompromisse. Loomulikult tänan ka eesistujariiki ja eritieesistujariigi esindajat, kes on pidanud meiega viis kolmepoolsete läbirääkimiste vooru.Ta on äärmiselt pädev, pühendunud naine, kes, võib kindlalt öelda, ei oleks suutnud leidaseda kompromissi nõukogus, nagu ma kahtlustan.

Minu fraktsioon, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, on Galileo projektialati toetanud ning me toetame nüüd ka saavutatud tulemust. Võin teile kinnitada, et meiefraktsioonilt ei tule homme teisitimõtlevaid hääli ning me kõik hääletame selle poolt.Samuti peame märkima tõsiasja – ning ma palun teil seda veel kord tähele panna ja see eipea ilmuma protokollis –, et mõned Saksamaa esindajad pidid võitlema omaendavalitsusega, et seda asja liikuma saada. Angelika Niebler naeratab, sest ta teab, millest maräägin.

Meil on õnnestunud selle määrusega kindlaks määrata selged struktuurid, leida selgekohustuste jaotus komisjoni, järelevalveasutuse ja ESA vahel. Meil oninstitutsioonidevaheline töörühm, kus Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on olnudtunnistajaks selle projekti edenemisele. Me kohtume kuni 2013. aastani neli korda aastasning me kõik eeldame, et aasta 2013 on tähtaeg, millest me samuti kinni peame, ning etme peame kinni ka 3,4 miljardi suurusest eelarvest, vastasel korral muutub väitlemineraskeks.

Galileo ei ole – nagu mu kolleeg Angelika Niebler äsja ütles – ainultsatelliitnavigatsioonisüsteem, mis võib-olla aitab mõnedel kodanikel kiiremini sihtkohtajõuda. Galileo on meie jaoks Euroopas oluline tehnoloogiline areng ning me peame säilitamaoskusteabe astronautikas, navigatsioonitehnoloogias ja elektroonikas. Seetõttu on meiejaoks oluline viia see projekt ellu siin.

Nüüd on eriti oluline, et komisjon saaks pakkumiskutsega valmis enne suve. See on vägaraske ülesanne. Sellest kujuneb otsustav leping. Me peame andma tööstusele teise võimalusening tööstus peab sellest teisest võimalusest kinni haarama. Ma loodan, et tööstuse esindajadteavad, mis neid ootab. Me ei saa lubada endale teist läbikukkumist tööstuse raskuste tõttu.Ma olen väga ärevil selle ettepaneku, komisjoni tegevuskava ja eelkõige 2014. aastast algavafinantsperspektiivi pärast.


Kinnitagem lõpetuseks veel kord: avaliku ja erasektori partnerlus ei ole ennast lõplikultammendanud. Alates 2013./2014. aastast on meil võimalik avaliku ja erasektori partnerlustselle mudeli kasutamisel uuesti kohaldada. Ma ei tahaks avaliku ja erasektori partnerlusttäielikult maha kanda.

Anne Laperrouze, fraktsiooni ALDE nimel. − (FR) Minister, volinik, raportöör, daamidja härrad, lennu- ja kosmosesektori ekspertide jaoks ei pruugi nimi Galileo meenutadaainult Itaalia astronoomi, vaid ka NASA poolt välja töötatud Ameerika Ühendriikidekosmosesondi Jupiteri ja selle düünide uurimiseks, mis pidi startima 18. oktoobril 1989kosmosesüstiku Atlantis pardal. Start lükkus pikka aega edasi pärast süstikulendudekülmutamist Challengeri õnnetuse tagajärjel.

Viimaks aga oli Galileo missioon Jupiteri süsteemis hiilgavalt edukas. Siin on sarnasusiEuroopa Galileo programmiga. Ka selles programmis on olnud tagasilööke. Aga ma loodan,et meie programm osutub täpselt sama edukaks. Eelkõige loodan, et alates nüüdsestseostatakse nime Galileo Euroopa programmi eduga.

Mõeldes tagasi avaliku ja erasektori partnerluse ebaõnnestumisega seotud rasketele aegadele,peame oma jõud ühendama, et see projekt käivituks. Euroopa Parlament tahtis möödunudvigadest õppida ning täita oma kohust ühena eelarvepädevatest institutsioonidest. Tõsiasi,et Euroopa Parlament nõustus lõpuks järelevalveasutuse säilitamisega, tundub oluline.Ekspertjärelevalve on kindlasti vajalik, eriti kuna Galileo programm on Euroopa Liidu jaoksesimene.

See on esimene kord, kui Euroopa Liit on investeerinud iseenda infrastruktuuri. EuroopaKomisjon saab omanikuks ja Euroopa Kosmoseagentuur haldajaks. Need ülesanded peavadolema selgelt määratletud ja jaotatud, kuid neid on vaja ka korrektselt jälgida. Kunaparlament on selle projektiga tihedalt seotud, näib igati õige, et parlament peab olemakaasatud ka programmi järelevalvesse. Seetõttu tervitan ma institutsioonidevahelisejärelevalverühma loomist, mis koosneb parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajatestning aitab igal institutsioonil, eriti meie omal, tunda enda osalust selles projektis. See projektpeab õnnestuma. Sellest sõltub Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus rahvusvahelisel areenil ning,mis veelgi olulisem, oma kodanike silmis.

Usun, et selle saavutamiseks peab ESA tuginema Euroopa ekspertide võrgustikule,ümbritsema end vajaliku oskusteabega. Vaja on koordineerida erinevaid osi ehitavateettevõtete tööd, tagada süsteemi ohutus ning ohjata kulusid.

Tahaksin kasutada seda võimalust ja mainida oma isiklikku seisukohta seoses Galileokasutamisega sõjalistel eesmärkidel. Euroopa Parlament on olnud sunnitud tugevalt piiramasõjalise kasutuse võimalusi. Sellest on kahju, kuigi võib-olla pärast programmi valmimistselgub, et eksisteerib võimalus ka selle vahendi ettevaatlikuks sõjaliseks kasutamiseks.Galileo arendas edasi teadust, kuid kaudselt tõi kaasa ka edusammud filosoofias ja teistesmõttevaldkondades. Galileo hakkab avaldama tohutut mõju rakenduse, meie mandriiseseisvuse, aga ka ühenduse pühendumuse aspektist.

David Hammerstein, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, tahaksin tänadaEtelka Barsi-Patakyt sellise avatud suhtumise eest, samuti kõiki neid meie hulgast, kes sellesprotsessis on osalenud.

Viimane, erainvesteeringuid kaasav Galileo projekt kukkus läbi ning meie ees on nüüdprojekt, mille rahastamine tuleb üksnes Euroopast. See tähendab suuremat sotsiaalsetvastutust projekti eest.


Selles osas võime tervitada asjaolu, et Galileo eesmärk on pakkuda kvaliteetset teenustõiglaste hindade eest; õiglased hinnad peavad tagama, et avalik investeering tooks kasukodanikele ja nad ei peaks tulevaste teenuste eest kaks korda maksma.

Veel üks positiivne asjaolu on see, et Galileol on koostalitlusvõime praeguse AmeerikaÜhendriikide süsteemiga GPS; et see õpib sellistest koostalitlusvõimelistest teenustest.

Samuti on oluline näha Galileos tehniliselt ette võimalus isikuandmete ja eraelupuutumatuse kaitseks. Lühidalt, Galileo on saanud sisse uue hoo. Loodetavasti õnnestubmeil kasutada seda võimalust, et pakkuda kõigile Euroopa inimestele kasulikke jauuenduslikke teenuseid.

Vladimír Remek, fraktsiooni GUE/NGL nimel . – (CS) Volinik, daamid ja härrad,variraportöörina on mul väga hea meel, et me oleme lahendanud põhiprobleemid, mistakistasid Galileo süsteemi rakendamist. Tahaksin rõhutada Etelka Barsi-Pataky panust,kelle teadmised ja diplomaatiline taktitunne aitasid jõuda kokkuleppele uue suunamiseasjus. Ma ütlen seda ka ühe osalejana nõukogu ja komisjoniga toimunud kolmepoolsetelkõnelustel, mida Angelika Niebler parlamendi nimel minu arvates väga edukalt juhtis.

See ei ole esimene kord, kui ma siin Galileost räägin. Sarnaselt eelmise korraga ma ei eita,et see projekt on väga ambitsioonikas ja kallis ning ka – just sel põhjusel – vastuolulinemitmete kolleegide jaoks minu fraktsioonist. Tuginedes oma kogemusele kosmonautikas,olen ma isiklikult veendunud, et me liigume Euroopas õiges suunas. Ent parimpooltargument oleks see, kui Galileo hakkaks võimalikult kiiresti ja edukalt tööle. Pärastseda, kui katse tugineda eraettevõtete konsortsiumile läbi kukkus, jõuti lõpuks kohaselahenduseni. Kas me oleks pidanud Euroopas ennast ilma jätma võimalusest olla tehnoloogiaesirinnas? Kas me oleks pidanud keelduma võimalusest suurendada tootlikkust, parandadakõigi transpordiliikide ohutust, säästa kütust, reageerida kiiremini tööstus- ja muudelekatastroofidele ning kasutada muid Galileo eeliseid? Ma olen veendunud, et vastus on ei.

Kõnealune tekst annab vastused ka sageli esitatud küsimustele, näiteks neile, mis puudutavadisikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset või ausa majandusliku konkurentsi tagamist.Samuti viitab see väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis peaksid saama vähemalt40% allhanketöödest. Galileo ei ole odav, kuid teisest küljest peaks see looma ELiliikmesriikides ligikaudu 140 000 uut töökohta. Ma olen veendunud, et kui Galileo onvalmis ja töötab, tuleb erasektor tagasi ja tahab samuti sellest projektist kasu saada.Lõpetuseks, ma olen juba kutsunud Galileod haldava asutuse meile Prahasse külla. Meoleme endiselt huvitatud ja kutse kehtib. Tšehhi Vabariik, üks liidu väiksemaid riike, näebGalileo projekti kui võimalust tulevikuks.

Jeffrey Titford, fraktsiooni IND/DEM nimel . – Härra juhataja, olgem ausad. ELisatelliitraadionavigatsiooniprogrammid on ilmne katastroof. Erasektor on kiirelt taibanud,et põrsast kotis ei osteta, ning on Galileo kannalt raputanud. Ent kas EL on valmistunnistama ilmselget tõde ja projektist loobuma? Ei, kaugel sellest. Selle asemel on meilsee raport, mis ei poolda ainult projekti täie hooga jätkamist, vaid ka seda, et Euroopamaksumaksja peaks kandma kõik kulud. Selles soovitakse antud juhul hiiglaslikku eelarvesuurendamist, 120 miljonilt Inglise naelalt 715 miljoni Inglise naelani. Teiste sõnadeganäeme olukorda, kus tšekiraamat hakkab selle häbiväärse projekti jaoks alati avatud olema.

Ameerika Ühendriikidel on oma satelliitsüsteem GPS ning seepärast peab ka ELil enda omaolema – see on Galileo peamine põhjendus. See on lasteaia tasemel poliitikakujundus, mis


käib vastu tervele mõistusele, millel pole mingit usutavat majanduslikku alust ning mis onmoraalselt ja keskkonna seisukohalt korrumpeerunud.

Meie institutsioonis kulutatakse palju aega keskkonna üle arutlemisele ning kehtestataksepiinavaid meetmeid, mille eesmärk on sundida Euroopas elavaid inimesi tundma ennastpidevalt süüdi oma ökoloogilise jalajälje pärast. Ometi samal ajal tahame läbi surudaprojekti, mille mõju keskkonnale ei ole peaaegu võimalik isegi välja arvutada. Kas keegion korraks mõelnud ökoloogilisele jalajäljele, mis kaasneb Galileo süsteemi jaoks vajaliku30 satelliidi orbiidile saatmisega, milleks on vaja põletada tohutul hulgal raketikütust? ELimaine keskkonnasäästjana on juba niigi äärmiselt kaheldav tänu ühise kalanduspoliitikaja ühise põllumajanduspoliitika tehtud kahjule, rääkimata juba parlamendi tarbetusttöötamisest kahes hoones, siin ja Brüsselis.

Ma kutsun täna siin kõiki parlamendiliikmeid, eriti neid, kes peavad ennast keskkonna eestvõitlejateks, vaatama oma südametunnistusse ning seisma vastu sellele tohutule valgeleelevandile. Me ei pea dubleerima juba Ameerika GPSi näol olemasolevaid rajatisi ningkindlasti ei tohiks me paisata tarbetult keskkonda sedavõrd palju süsinikdioksiidisaasteaineid.

Ján Hudacký (PPE-DE). – (SK) Alustuseks lubage mul tänada raportöörEtelka Barsi-Patakyt, kes on selles valdkonnas kaua tegutsenud ning on andnudmärkimisväärse panuse ühistesse otsustesse ja kokkulepetesse Galileo programmi edukarakendamise kohta.

Oma sõnavõtus tahaksin rõhutada kahte olulist aspekti, mis on vajalikud Euroopasatelliitraadionavigatsiooni programmide edukaks rakendamiseks. Ma tervitan väga ühistkokkulepet ja otsust nende programmide eelarve kohta, samuti asjaolu, et pärast Galileoprogrammi rahastamisel avaliku ja erasektori partnerluse läbikukkumist leiti täiendavaidvahendeid. Minu arvates oli see väga vastutustundlik ja mõistlik otsus kõigi Euroopainstitutsioonide poolt. Meie tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ning täiskogupidasid seda väga positiivseks arenguks.

Ma arvan, et Euroopa Liit peab oma avalikke vahendeid kasutades osalema sellistesprogrammides ja selle sektori arendamises, millel on suur potentsiaal uute, peaaegu kõigisühiskonnavaldkondades vajalike suure lisandväärtusega teenuste väljatöötamiseks.

Teine aspekt programmide rakendamisel on hankeprotsess Galileo arenduse etapis. Kasiin tahan väljendada oma rahulolu ettepanekutega, kuna need näevad ette tasakaalustatudosaluse kõigil tasanditel, kaasa arvatud kõigi liikmesriikide väikeste ja keskmise suurusegaettevõtete osaluse.

Samuti annab hangete infrastruktuuri jagamine kuueks peamiseks tööde paketiks ningmitmeteks lisatööde pakettideks enamatele tarnijatele võimaluse riigihangetes osaledaning see saab kogu rakendamise protsessi üksnes täiustada.

Tahan kasutada seda võimalust kutsuda kõiki asjaomaseid Euroopa ja riikliku tasandiinstitutsioone üles käivitama kõrgetasemelised teavituskampaaniad, et kõik asjaomasedhuvitatud isikud oleks kaasatud nii arendusetapis kui ka pärast Galileo süsteemitöölehakkamist.

Gilles Savary (PSE). – (FR) Härra juhataja, ma olen üks neist, kes viibis Galileo projektialguse juures, ning seega on mul ehk parem hinnata viivituse ulatust. Ma usun, et sellelprojektil on kaks kaasasündinud viga.


Esiteks on see ühenduse esimene suur tööstusliku interventsionismi projekt. Raske onolnud inimesi veenda, et ELil võiks olla oma satelliitnavigatsioonisüsteem, mistõttu poliitilisekonsensuse saavutamine võttis kaua aega. Teiseks ei saanud äriplaan jääda selliseks, naguseda algselt kujutleti, sest meie suur konkurent GPS on tasuta ja seda rahastab täielikultAmeerika Ühendriikide valitsus.

Me pidime neist kahest algsest probleemist üle saama ning olukorda eesistujariik Sloveeniaja Jacques Barrot’ kannustamisel hindama, enne kui oli võimalik saavutada kolmeinstitutsiooni vahel tähelepanuväärne konsensus. See kolmepoolne dialoog on toonudmeid punkti, kus meil on olemas dokument ja tekst. Homme toimub Galileo käivitamine,enne teise satelliidi väljasaatmist laupäeval Baikonuris.

Tobias Pflüger (GUE/NGL). – (DE) Härra juhataja, Galileoga on seotud üsna paljueufooriat. Samas on kaks tohutut negatiivset asjaolu.

Esimene on kõrge hind, mille ELi maksumaksjad peavad vahepeal peaaegu täielikult endakanda võtma. Räägitakse vähemalt 3,4 miljardist eurost, kuid tegelik summa kujunebkindlasti veel suuremaks.

Teiseks Galileo ettenähtav kasutamine sõjaliseks otstarbeks. Galileod on alati reklaamitudkui tsiviilkasutuses olevat alternatiivi GPSile. Selle kasutamine eranditult tsiviilotstarbekson isegi lepinguga kokku lepitud. Praegu ELi eelarves kavandatud rahastamine ei lubakehtivate lepingute alusel mingit sõjalist kasutust. Seetõttu ootavad mõned Lissabonilepingut, mis teeks selle võimalikuks, kuid mis Iirimaa rahvahääletusel loodetavasti tagasilükatakse. Samas oli sõjaline kasutus kavas juba hulk aega tagasi. Me loodame siin, etrelvastussektor eraldaks Galileo jaoks raha. Galileo neljas ülesanne, pakkuda avalikkureguleeritud teenust, on selgelt kavandatud kahetise kasutusvaldkonnana – nii sõjalisteoperatsioonide jaoks kui ka politsei, rannavalve ja luureteenistuste jaoks. Palun öelge sellekohta midagi!

Keegi ei vaja teist militaarset satelliidiprogrammi, kui seda just ei kasutata ELigeostrateegilistes ja sõjalistes huvides. Seetõttu peaks Galileo olema lihtsalt tsiviilprojekt.

Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). – (SL) Oleks raske leida Euroopa programmi, misjärgiks Lissaboni strateegia eesmärke sama hästi nagu Euroopa ülemaailmsesatelliitnavigatsioonisüsteemi raames tehtavad tegevused. Nendeks on teadus- jaarendustegevus äärmiselt keerukate tehnoloogiate valdkonnas, noortele inimestele uutevõimaluste loomine, uued ja paremad töökohad, ettevõtluse arendamine ning ma võiksseda loetelu jätkata…

Süsteemi rakendamine on sedavõrd suur ülesanne, et ükski liikmesriik ei suudaks sedaüksinda teha. Just siin ongi näha Euroopa integreerumisest tulenev lisandväärtus. Samutiannab süsteemi rakendamine Euroopale suurema iseseisvuse ja konkurentsieelise.

Veel hiljuti oli see projekt rahastamisraskuste tõttu praktiliselt maha maetud. Seetõttuõnnitlen raportöör Etelka Barsi-Patakyt ja Euroopa Parlamendi läbirääkimisdelegatsioonijuhti Angelika Nieblerit, kes tegid eeskujulikku tööd. Samuti tahaksin õnnitleda Sloveeniatkui Euroopa Ülemkogu eesistujariiki parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppe puhul.

Samas on rakendamisega nüüd mitu aastat hilinetud. Tahaksin, et järgmised, konkreetseidtegevusi sisaldavad etapid viidaks lõpule võimalikult kiiresti, ning ma soovin, et see niiläheks. Selle süsteemi ülesanne on kõige nõudlikumate ja mitmekesisemate rakendusteteostamine. Ma tean, et mõnes liikmesriigis on teostatavad rakendused juba sisse kirjutatud


praegustesse poliitilistesse strateegiatesse. Näiteks Sloveenias on vastu võetud pidevateedemaksustamise tegevuskava ning ma loodan, et me hakkame selleks otstarbekskasutama Euroopa, mitte teiste riikide satelliite.

Lõpetuseks, me peame samuti moodustama järelevalveasutuse ja selle peakorteri.Liikmesriigid peaks meenutama nõukogu 2003. aasta otsust ning peaksid paigutamaasutuse peakorteri mõnda uutest liikmesriikidest, kus ei ole veel ühtegi Euroopainstitutsiooni. Üks kandidaat on Sloveenia pealinn Ljubljana. Selle kandidaadi ettepanekon leidnud tugevat toetust ning ma loodan, et see on edukas, see on hoolikalt ja põhjalikultette valmistatud.

Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Härra juhataja, tõde on see, et meie kui eurooplasedvõime endid täna õnnitleda, sest meil on olnud õnn viia edukalt lõpule selline sümboolneprojekt nagu Galileo, mis muudab nähtavamaks soovi täiustada Euroopat kõigisvaldkondades, kaasa arvatud kosmoseuurimine, transport ja side. See on samuti platvormikspaljudele tulevastele teenustele, mida me praegu võime vaid kujutleda.

Tahaksin õnnitleda ja tänada raportöör Etelka Barsi-Patakyt tema tahte eest see projektkäivitada ja tagada selle jätkumine järelevalve abil, selle institutsioonidevahelise rühmaabil, mis minu arvates on väga positiivne uuendus, mida võiks ehk kasutada ka muudesasjades.

Tahaksin eriti õnnitleda komisjoni ja selle asepresidenti Jacques Barrot’d tema visaduse jaõigeaegsete vihapursete eest, mis on kahtlemata aidanud ületada olulisi rahalisi takistusi,samuti riikide kahtlusi ja isekust.

Lõpetuseks tahan tunnustada eesistujariik Sloveeniat ja selle kaudu nõukogu, mis on samutiaidanud seda saavutada ning jõudnud üksmeelele, samuti oma riigi rahvast, hispaanlasi,sest meil on suur usk sellesse projekti ning soov panustada sellesse kogu oma energia jakõik oma võimed.

Nüüd jääb vaid tagada ja kindlustada, et see, milles on kokku lepitud ja mille üle parlamenthomme hääletab, tegelikult teostuks, ning taas kord meenub mulle siinkohal EtelkaBarsi-Pataky algatatud rühm.

Juhataja. − Nõukogu esindaja Radovan Žerjav ütles mulle, et ta peab enne kella kuutlahkuma, ning küsis, kas ta võib seetõttu sõna saada. Mulle ei ole selge, millise sõnavõtugaon tegemist, sest tavaliselt on volinikul ja nõukogul õigus arutelu kokku võtta ja see aruteluei ole veel lõppenud. Sellegipoolest on mul kohustus lubada nõukogu esindajal rääkida jama teen seda siinkohal.

Radovan Žerjav, nõukogu eesistuja. − (SL) Lubage mul väljendada oma siirast tänu teiekonstruktiivse arutelu eest ning vabandada istungilt varajase lahkumise pärast, sest malähen tagasi koju.

Kokkuvõtteks tahaksin teie loal teile meenutada, et Galileo projekt kuulub avaliku kontrollialla. Euroopa GNSS süsteemide edu ei kuulu ainult Euroopale; selle tulemused saavadnähtavaks ka rahvusvahelisel tasandil.

Ma nõustun teiega, et see on esimene Euroopa ühine struktuur, seega ei tohi me raisatakallist aega ning peame andma nende programmide rakendamisele rohelise tule. Me teame,et rakendusmääruse vastuvõtmine on oluline samm Galileo projekti teostumise suunas.Sellepärast on meil ees palju ühist tööd ning me usume, et me oleme tulevikus samutiedukad, nagu oleme olnud minevikus.


Ulrich Stockmann (PSE). – (DE) Härra juhataja, tahan tilgutada veel natuke tõrvameepotti. Pärast suurt kriisi on meil nüüd hea ja tasakaalustatud määruse ettepanek, misminu arvates kindlustab ehitusetapi. Selleks aga ei tohi me päevakorda korrata. Projekt onviis aastat hilinenud, nii et selle rakendumine on kavandatud 2013. aastaks. See tähendab,et meie tööstuspoliitika strateegilised eesmärgid jäävad saavutamata, kuna Galileo pidijõudma turule enne kui GPS 3 ning kehtestama ülemaailmsed standardid. Seetõttu usun,et meil on endiselt vaja komisjoni enda põhjustatud kriisi analüüsi, sest me peame avalikuja erasektori partnerluse mudeli lagunemisest õppima, kuna teine selline mudel on ootelprojektiga Caesar.

Meil ei ole Galileoga enam konkurentsieelist, seega muutub selle süsteemi turustamineselgelt raskemaks. Sel põhjusel peame piisava ajalise varuga rääkima süsteemi maksumusestavalikule sektorile töötamisperioodil pärast aastat 2013 ning peame keskenduma sellele,kuidas luua Galileo jaoks avalikult rahastatavaid süsteeme, nagu teemaksud, eCall ja Caesar.Lõpuks vajame nüüd juba ka programmi Galileo ja GPSi signaalide ühiseks kasutamiseks.Me peame sellele keskenduma, sest seal peitub lisandväärtus.

(Juhataja katkestas kõneleja)

Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Härra juhataja, ma kuulun nende hulka, kelle arvatesme peaksime täna üksteist õnnitlema selle otsusekindluse puhul, millega ühenduseinstitutsioonid on ületanud selle projekti tõusud ja mõõnad; me oleme lõpuks olukorras,kus saame kindlalt alustada Galileo käikuandmise etapi kavandamist.

Samuti tervitame jõupingutusi selleks, et programmis osalemine oleks võimalikult laialdane.Seda öelnuna tahaksin rõhutada midagi olulist: projekti tsiviilõiguslik iseloom, mis onvajalik eeltingimus tegevuste läbipaistvuse tagamiseks.

Süsteemi sõltumatus võimaldab sertifitseerida kasutajatele pakutavaid teenuseid ningtagada selle kvaliteet, mis on eelduseks erinevate uute ärirakenduste väljatöötamiseks, etanda suuremaid võimalusi meie väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning millelon ka suur keskkondlik ja sotsiaalne potentsiaal: pimedate juhatamine, kõige kergeminiligipääsetava marsruudi kavandamine ratastooli kasutajatele jne jne.

Christine De Veyrac (PPE-DE). − (FR) Härra juhataja, samuti nagu EGNOS, sümboliseeribGalileo programm Euroopa vaimu: ühendada jõud selleks, et koos kaugemale jõuda.

Galileo väljendab riiklikku ego ületavat ühenduse vaimu rohkem kui ükski teine projekt.Riikide osamaksetel põhineva, olgugi osalise, rahastamise idee ei olnud hea. Õnneks onsee vaidlus täna lahendatud nii, et kogu rahastamine toimub ühenduse eelarvest.

Tahaksin tänada Euroopa Komisjoni alternatiivse lahenduse leidmise eest olukorras, kusettevõtted ei suutnud kokkuleppele jõuda, ning ettepaneku väljatöötamise eest, misvõimaldab sõlmida lepinguid nii, et kaasatud oleks kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Täna on meil lõpuks rahaline läbipaistvus. On hea, et meie institutsioon ja nõukogu onvalmis viivitamata kokku leppima. Teadlased ning lennu- ja kosmosetööstuse töötajad,kellest paljusid ma olen omaenda Toulouse’i piirkonnas kohanud, ootavad meilt suuri asju.Ärgem valmistagem neile pettumust.

Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Härra juhataja, (kuuldamatu) Galileo, esimene ühenduseinfrastruktuur, vajab, et kõigil osapooltel oleks ühine eesmärk – edu.


See väljakutse kinnitab vajadust selle toetuse järele, kuigi me ei vajanud kinnitust. Võrreldesrivaali GPSiga, on rida tagasilööke kahjuks seni edasiminekut takistanud. Selle muudetudraportiga varustame endid ühisel otsusel põhineva edu saavutamiseks vajalike vahenditega.Meie uus eesmärk selle ülemaailmse navigatsioonisüsteemi ehitamisel peab olema kaugemalkeerukatest regulatsioonidest, see peab olema uus arhitektuur, selged kohustused ja uuedjuhtimispõhimõtted.

Sellisel juhul ei pikenda me enam praegust viie aasta pikkust viivitust. Meie ühine kohustuson jälgida selle tegelikku rakendamist ning tegeleda turu hõivamisega selle arendamiselekaasa aidates. Elektroonika- ja tarkvaratööstusel on raadionavigatsioonisüsteemi edustpalju võita. Olemasolevast süsteemist eelistatumaks muutumise nimel seisab ees raskelahing.

Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, lubage mul keskenduda GalileoEuroopa GNSS Järelevalveameti peakorteri asukoha küsimusele. Minu vastus on, et TšehhiVabariik on selleks kõige paremini valmis riik ning lisaks on see liikmesriik, kus ei asu veelühtegi Euroopa asutust. Praha asub strateegilises kohas Euroopa südames ning uuepeakorteri jaoks välja pakutud hoones endises Klecany militaartsoonis asub praeguinformaatikaministeerium. Lisaks sellele on Tšehhi Vabariik kõrge turvalisuse tasemegariik ning selle teadus ja uuringud on vähemalt võrreldavad Euroopa Liidu arenenud riikidega.Tšehhi Vabariigis on alates 2001. aastast käigus olnud projekt, mis uurib süsteemi neljakasutusala raudteede, maanteede, lennujaamade ja ohtlike kaupade veo jaoks. Prahas asuvTšehhi tehnikaülikool koordineerib Ameerika ja Vene navigatsioonisüsteemidega ühilduvamaapealse vastuvõtja väljatöötamise projekti. Lisaks sellele on Praha tuntud ja ilus Euroopakonverentside korraldamise sihtpunkt.

Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Härra juhataja, Galileo programm on lõpuks valmis.See on strateegiline vahend Euroopa Liidu tuleviku jaoks, arvestades selle panust sellistesseolulistesse integreerumise valdkondadesse nagu teadusuuringud ja innovatsioon, Euroopakosmosepoliitika ning Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika. See on võimas vahend, misvõimaldab ELil mängida olulist rolli rahvusvahelisel areenil.

Täna esitatud eelnõu osas tuleb meeles pidada, et parlament tõi sisse väga selge ülesannetejaotuse ning jagas kohustused Euroopa Komisjoni, Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemijärelevalveasutuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel. Komisjon peab vastutama ainultprojekti juhtimise eest, samas kui kõik järelevalveasutuse ja kosmoseagentuuri tegevusedja ülesanded peavad jääma väljapoole komisjoni pädevusala.

Lisaks väljendas parlament väga selgelt, et tulevikus enam viivitamist ei sallita ning Galileoinstitutsioonidevahelise rühma moodustamine aitab sellele kaasa. Selle ettepaneku toetamistkaaludes peab parlament meeles pidama, et satelliitraadionavigatsiooni infrastruktuuriloomine ületab üksikute liikmesriikide rahalist ja tehnilist potentsiaali, mistõttu see ongiühenduse meede.

Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tahan ühineda oma kolleegidega, keson eraldi kiitnud volinik Jacques Barrot’d ning meie raportööre Etelka Barsi-Patakyt jaAngelika Nieblerit nende visaduse eest.

Meil on võimalikult kiiresti vaja toimivat Galileo süsteemi ning, veelgi enam, meie endaEuroopa süsteemi. Meil on tuhandeid ülesandeid, mida me tahame selle süsteemi abil täita.Me tahame tõhusamalt kontrollida oma liiklusvooge maanteel ja vetel ning me tahame


korraldada oma õhuliiklust nii, et säästaksime siin parema korraldusega võimalikult paljuenergiat, astudes nii mõistlikke samme kliimamuutuste aeglustamiseks.

Sellel taustal on meie kõigi jaoks eeliseks iga võidetud kuu. Seetõttu peaksime sellel teelliikuma keskendunumalt.

Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Härra juhataja, arvan, et Euroopa Liit on selle süsteemigaõigel kursil. Samas peame ka väga kriitiliselt arvestama murdega, mida väljendas näiteksTobias Pflüger. Me peame põhimõtte pärast selgeks tegema, millised erinevadsatelliitnavigatsioonisüsteemid praegu töötavad ning kui sõltuvaks Ameerika Ühendriikidestme oleme selles valdkonnas muutunud. Seetõttu on hea, kui meil on võimalik seda millegagivõrrelda.

Eriti hea ja oluline on, et seda süsteemi kasutataks suures mastaabis raskeveokiteleteemaksude kehtestamisel ning liiklusvoogude suunamisel maanteedelt raudteele, sestsellega on seotud nii palju võimalusi. Me võime kehtestada teemakse läbitud kilomeetritearvu või sõidukitüübi põhjal, samuti võime kehtestada kogu Euroopa jaoks ühtsedteemaksud. Ma arvan, et see on oluline transpordi jaoks Euroopas ja oluline meie kõigijaoks.

Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, ilmselt võimaldab see tekst,mille te vastu võtate, Euroopa Liidul välja töötada ühe käesoleva sajandi tähtsamaidtehnoloogiaid.

Härra juhataja, tahaksin eriti tänada igaühte, kes aitas kaasa selle edu saavutamisele siinparlamendis. Esiteks tahaksin tänada Etelka Barsi-Patakyt, kes ei lakanud Angelika Nieblerijuhitavas komisjonis – ja ma tänan ka Angelike Nieblerit tema otsustava rolli eestkolmepoolsetel läbirääkimistel – kunagi Galileosse uskumast, jätkates samal ajal kõrgetestandardite seadmist.

Samuti tahaksin tänada eelarvekomisjoni ja Reimer Böget, kes ei viibi täna siin. Aga härraSkynas oli raportöör, sest sel ajal me vajasime parlamendi toetust rahastamise tagamiseks.

Härra Jensen, tänan teid, et olete sedavõrd innukas Galileo toetaja transpordi- jaturismikomisjonis. Nagu Angelika Niebler ütles, on see Euroopa jaoks hea päev.

Härra juhataja, mul pole võimalik vastata kõigile sõnavõtjatele. Ma kuulasin neid hoolikalt,ma tegin märkmeid. Tahaksin öelda, et me peame nüüd pöörduma väikeste ja keskmisesuurusega ettevõtete poole kõigis liikmesriikides, et teha ära need ettevalmistused ninglõpetada Galileo rakendused. Mul on võimalus veel teie ette tagasi pöörduda, et kirjeldadakõiki neid rakendusi, mis hõlmavad nii transporti kui ka tsiviilkaitset. Igal juhul on Galileotulevikus märksa tõhusam kui praegune GPS.

Samuti tahaksin korrata oma soovi kutsuda ellu institutsioonidevaheline järelevalverühm,mis on veel üks moodus, kuidas meie institutsioone selle projektiga innukamalt töölepanna.

Tahaksin nüüd rääkida teile pisut ees ootavast tööst. Tänu Euroopa Parlamendi hääletuseleon meil nüüd eelarve, õiguslik alus, selged juhtimispõhimõtted ja hankeplaan. Selle plaanikoostamine polnud lihtne, sest eesmärk oli jagada töö kõigi meie liikmesriikides asuvatesuuremate lennu- ja kosmosetööstuse ettevõtete vahel, korraldades samal ajal alltöövõttu,mida paljud teist täiesti õigustatult soovisid. Meie väikesed ja keskmise suurusega ettevõttedpeavad samuti olema ehitusprotsessi kaasatud. Sellepärast määrasime hankeplaanis 40%vahenditest alltöövõtu jaoks.


Euroopa Komisjon sõlmib lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga. Me loodame, et see saabtehtud enne suve ning et me avaldame pakkumiskutsed kuue kindlaksmääratud peamisetööde paketi jaoks. Tahaksime sõlmida lepingud aasta lõpul, nii et satelliitide jasatelliitsüsteemi ehitus saaks alata esimesel võimalusel pärast uue aasta algust. Ülejäänud26 satelliidi ehitamiseks kulub umbes kaks või kolm aastat. Nende ülessaatmiseks kulubveel üks või kaks aastat. Seetõttu tuleb Galileo tegevuskava väga täpselt järgida.

Pean ütlema, et insenerid ja tehnikud teevad kõvasti tööd. Nagu Gilles Savary eelnevaltütles, on mul hea meel teatada, et Galileo teine satelliit Giove-B saadetakse kanderaketigaSojuz Baikonurist üles sel pühapäeval, 27. aprillil 2008 kell 00.15 (kohaliku aja järgi kell4.15). Giove-B on juba Baikonuris, kus see läbib enne stardipäeva viimased katsetused.Satelliit peaks jõudma oma lõpporbiidile umbes seitse tundi pärast starti ning seda juhitakseotse Fucino juhtimiskeskusest Itaalias. Me kõik peame lootma, et Giove-B kujuneb samaedukaks nagu Giove-A, eriti kuna kogu tehnika on Giove-B pardal juba olemas.

Härra Remek, lubage mul tänada teid siin viibimise eest, sest teie teate, mis seal kosmoseson.

Ma olen parlamenti põhjalikult tänanud, kuid uskuge mind, need ei ole õõnsad žestid.Mulle tõesti tundub, et kui see Euroopa projekt päevavalgust näeb, on parlament selleksandnud tõhusa panuse. Seepärast tänan teid veel kord. Üheskoos muudame Galileo edukaks.

Etelka Barsi-Pataky (PPE-DE). – (HU) Härra juhataja, mul pole võimalik piisavaltrõhutada, et Euroopa insenerid ja arendajad on teinud eeskujulikku tööd ning, naguasepresident teatas, ootame Giove-B starti. Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot’esitas arutamiseks uue ettepaneku intensiivse üheaastase programmi kohta ning EuroopaÜhendus moodustas uue struktuuri ning lubas tagada vajaliku raha. Galileo programm onvalmis uueks stardiks, teiste sõnadega on projekt teatava lõpuni jõudnud. Täpsemalt seisabmeil ees palju raskeid ülesandeid. Tahan rõhutada, et programm GNSS, „valmistatudEuroopas”, ei teeni üksnes ühe või teise liikmesriigi või tööstuskontserni huve. Selleprogrammi rakendamisel tuleb seda alati meeles pidada. Ning lõpetuseks, härra juhataja,kui te lubate mulle isikliku märkuse – kui Galileo programm käivitati, ei olnud Ungari,kust mind 2004. aastal valiti, veel ELi liige, nagu seda polnud ka Sloveenia. Seetõttu oleneriti õnnelik, et me teeme selle uue stardi nimel koostööd 27. kuupäeval. Galileo on vägaoluline samm tugeva Euroopa loomisel. Tänan teid.

Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.


Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Olnud tunnistajaks ja osaliseks Galileoprogrammi rahalise baasi üle kokkuleppimise pikas protsessis, jälgin ma huviga EuroopaLiidu samme selle programmi rakendamiseks. Algsetest põhimõtetest suuresti erinevrahastamismeetod suurendab meie ühist vastutust programmi õnnestumise eest. Avalikuja erasektori koostöö algatus lõppes fiaskoga. Me vastutame Euroopa maksumaksjate rahamõistliku kasutamise eest, jagamata riske erasektoriga.

Sellepärast on projektijuhtimise süsteem sedavõrd tähtis. Väga asjakohane on raportiprojektis sisalduv selge avaldus, et Euroopa Ühendus on kõigi programmide EGNOS jaGalileo egiidi all loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade ainuomanik. Kahjuksliiguvad asjad aeglaselt – 11 aastat on möödunud sellest, kui Euroopa Komisjon esitas oma


esimese teatise Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi kohta. Viivitused on kahtlemataprogrammi maksumust mitmekordistanud ning suurendanud ohtu sellekonkurentsivõimelisusele, kuna maailmas on tekkinud teisi sarnaseid algatusi. Maailm eiseisa paigal!

Programmi puhtalt ühendusekeskne ja avalik iseloom õigustab Euroopa Parlamendidemokraatlikust mandaadist tulenevaid nõudeid oma kontrolliva ja tegevusliku mõjusuurendamiseks Galileo süsteemi ettevalmistavas ja rakendamisetapis.

13. Majanduslike huvide deklaratsioon (vt protokoll)

JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOSAsepresident

14. Infotund (küsimused komisjonile)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0019/2008).

Komisjonile on esitatud järgmised küsimused.

I osa

Juhataja. − Küsimus nr 45, mille on esitanud Manolis Mavrommatis (H-0218/08).

Teema: Pangakontodealane teabevahetus

Hiljutine maksuskandaal Liechtensteinis on leidnud vastukaja paljudes ELi liikmesriikides.Pädevate asutuste uurimise andmeil on maksudest kõrvalehoidumisse väidetavalt kaasatudliikmesriikide kodanikke. Ma olen kuulnud, et 27 liikmesriigi rahandusministrid onõhutanud komisjoni vastutavat peadirektoraati läbi viima kiiret uurimist ning tegemaettepanekuid õigusliku raamistiku muutmiseks, et lubada kodanike pangakontode kohtateabe vahetamist.

Kuidas kaitstaks sellise raamistiku korral kodanike isikuandmeid, kui samal ajalsuurendatakse läbipaistvust ning tõkestatakse ebaseadusliku raha ülekandmist ja rahapesu?Millise korra paneb komisjon ette, tagamaks, et pangakontode avamine toimuks suurimaaustusega õiguspärasuse suhtes? Mil moel on ette nähtud liikmesriikidemaksustamissüsteeme ühtlustada, et vältida tulevikus sarnaseid olukordi, kus ebaseaduslikkuraha pestakse pangakontode abil?

Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, mepeame võitlema maksudest kõrvalehoidumise vastu. Kui me seda ei tee, võib meiedemokraatliku ühiskonna alus mureneda.

Igal riigil on õigus kehtestada rahvaesindajate nõusolekul reegleid, et tagada tõhusatmaksude kogumist. Üksikud meetmed selles sektoris ei anna aga sageli soovitud tulemustriigi tasandil. Seetõttu on vaja maksuametite vahelist rahvusvahelist koostööd, mille käigusvahetatakse ka teavet pangakontode kohta. 27 liikmesriigi rahandusministrid teevad sellenimel ELi tasandil koostööd. Mõned meetmed on Euroopa tasandil juba kehtestatud. Erititasub siin märkida nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta.

Lisaks on Euroopa Liit sõlminud kolmandate riikidega, kaasa arvatud Liechtensteiniga,lepinguid, mis täidavad sama eesmärki nagu see direktiiv. Need lepingud tagavad, etkõnealustes kolmandates riikides ELi kodanikele makstav intress kuulub tulumaksuga


maksustamisele kodaniku enda liikmesriigis või peetakse tulumaks kinni kohapeal. Kohapealkinni peetud tulumaks võidakse maksukohustuslikule isikule tema alalise elukohaliikmesriigis hüvitada, kui vastav tulu maksustamise eesmärgil avaldatakse.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu vahetas 4. märtsil 2008. aastal arvamusi hoiusteintresside maksustamise direktiivi kohaldamise kohta. Selle arutelu tulemusel palusidministrid, et komisjon jätkaks tööd raportiga direktiivi rakendamise kohta alates sellejõustumisest 1. juulil 2005. See raport peaks käsitlema mõistete „intresside maksmine” ja„tulusaaja” määratlust.

Siin õigustatult esitatud küsimus puudutab seda, mil määral teabevahetussüsteemid sobivadkokku isikuandmete kaitsega. Selles kontekstis võib märkida, et ühenduseandmekaitse-eeskirjad, mis kehtivad ka Euroopa Majanduspiirkonnas, annavadliikmesriikidele võimaluse rakendada õigusloomega seotud meetmeid. Need meetmedvõivad piirata asjaosaliste teatud õigusi, näiteks õigust juurdepääsule või õigust teabele,kui see on vajalik Euroopa Liidu või liikmesriigi oluliste rahanduslike või majanduslikehuvide kaitseks. See kehtib ka rahanduse, eelarve ja maksustamise valdkonnas.

Võrreldavad piirangud kehtivad ka kolmanda rahapesu käsitleva direktiivi tõhusarakendamise suhtes. Liikmesriigid peavad igal juhul mõistlikkuse piirides tagama, et nendepädevad asutused täidaksid isikuandmete esitamisel ja töötlemisel vastavaid ELi määrusija riiklikke andmekaitse-eeskirju.

Siin tuleb leida tasakaal seaduslike maksupoliitika eesmärkide täitmise ja eraelu puutumatusekaitse vahel.

Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, volinik, maksustamise ajaluguon täis fiktiivseid pangakontosid, mis on veelgi kahjulikumad, kui sellised skandaalidtulevad päevavalgele Euroopa riikides. Kui see juhtub, võtame me selle sündmuse lihtsaltteadmiseks, kuid selliste juhtumite kordumise korral meenub ka mälus selle kohta talletatu.

Kas teie üldise hinnangu kohaselt, volinik, on see süsteem tegelikult töökindel?

Günter Verheugen, (DE) komisjoni asepresident. − (DE) Austatud parlamendiliikmeküsimusele võib vastata lihtsalt: ei. Meie praegused süsteemid ei ole töökindlad; me teameseda. Seetõttu teeme jõupingutusi nende parandamiseks. Konkreetseid määrusi rahapesuvastu võitlemiseks on kindlasti võimalik täiustada ning me teeme koostöös EuroopaMajanduspiirkonda, kuid mitte Euroopa Liitu kuuluvate Euroopa riikidega, jõupingutusivastavate täiustuste saavutamiseks.

Komisjon on nõukogult taotlenud ja saanud läbirääkimiste mandaadi, mis annab volitusedläbirääkimisteks konkreetselt Liechtensteiniga selle üle, kuidas kõrvaldada praeguseidnõrku kohti rahapesu ja maksupettuste vastu võitlemise süsteemist. Ma loodan, et sellesküsimuses hiljuti Euroopas avaldatud selge avalik arvamus aitab meil saavutada vajalikkekokkuleppeid. Me teeme selle nimel kõvasti tööd, aga, nagu te teate, on maksuküsimusederakordselt tundlikud. Ka liikmesriikide sees on siin kindlasti veel paranemisruumi.

Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, te tõite õigesti välja, et mepeame võitlema maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu, pole kahtlustki. Temärkisite, et meil on selleks vaja Euroopa Liidu õiguskorra alla jäävaid õiguslikke vahendeid.

Ajakirjanduse andmeil jõuab osa selle Liechtensteini skandaaliga seotud andmeid nüüdfinantsasutusteni tänu sellele, et Saksamaa asutused maksid kuritegelikul teel saadudandmete eest. Kas see on õige tee?


Jörg Leichtfried (PSE). – (DE) Härra juhataja, olenemata sellest, kas see on õige tee võimitte, on hea, et need välja lekkisid. Volinik, siin on tekkinud süsteem, mis on jätkuvaltkasulik nendele, kes võimaldavad suurtel kontsernidel maksta üha vähem ja vähem maksening kes on nüüd nähtavasti maksude maksmisest üldse loobunud. Minu arvates ei saaselle arenguga leppida. Mind huvitaks, mille üle te täpselt Liechtensteiniga läbi räägite ningmida täpselt te tahate teha nende kuritegude – ja ma ütlen teadlikult kuritegude –lõpetamiseks tulevikus.

Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Esimesele küsimusele tahan vastata,et kindlasti ei ole komisjoni ülesanne langetada otsuseid meetodite kohta, mille abil mõniliikmesriik oma kodanike maksudest kõrvalehoidumise vastu võitleb.

Ma märkisin, et üldreeglid isikuandmete kaitse kohta kehtivad ka maksuküsimustes, nii etliikmesriikidel on õigus nende reeglite kehtivust piirata, kui see on vajalik nendefinantshuvide kaitseks.

Ma arvan, et teie küsimus tuleks esitada Saksamaa valitsusele. Minu teada on Saksamaavalitsus teie kirjeldatud juhtumi puhul teostatud menetluse seaduslikkust enne otsuselangetamist põhjalikult uurinud ning jõudnud järeldusele, et Saksamaa maksuametil oliõigus hankida selle küsimusega seotud andmeid.

Mis puudutab teist, väga üldist küsimust, siis ka minu arvates on häiriv, et me ei peapraeguses ELi asutamislepingus tagama võimalust maksude mittemaksmise ja maksudestkõrvalehoidumise ühesuguseks jälitustegevuseks kõikjal Euroopas ning et endiselt ei saatagada, et keegi ei aita ja ei õhuta tagant maksudest kõrvalehoidumist või maksudemittemaksmist.

Viimastel aastatel oleme päris palju saavutanud, arvestades eelkõige vajalikku lahingutrahapesu ning kõigi rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vormide vastu. Samas majuba märkisin, et komisjoni arvates on siin parandamisvõimalusi ning see, mida me tahameLiechtensteini ja teiste riikidega saavutada, on täiesti selge. Me tahame säilitadaLiechtensteiniga samasugust koostööd ja teabevahetust nagu see, mis juba toimib ELiliikmesriikide vahel.

Juhataja. − Küsimus nr 46, mille on esitanud Saïd El Khadraoui (H-0234/08)

Teema: Mopeedide peentolmu heited

Utrechti ülikooli juures läbi viidud uuringud on näidanud, et mopeedid ja motorolleridpaiskavad välja suures koguses peeneid ja ülipeeneid tolmuosakesi. Uurijad mõõtsid 12keskmise suurusega linnas ratturite ja autojuhtide poolt sisse hingatavaid heidet. See näitas,et ratturid hingasid mopeedi läheduses sisse ülisuure koguse peenosakesi. Näib, et mopeedidpaiskavad sekundis välja rohkem tolmuosakesi kui raskeveokid. Direktiiviga2002/51/EÜ (1) kehtestatakse seda tüüpi sõidukitele heitkoguste piirnormid. Ent selles eimainita tolmuosakesi.

Kas komisjon on teadlik motorollerite saasteprobleemist? Mida kavatseb komisjon teha,et seda probleemi sobival moel lahendada?

Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad,Euroopa Komisjon on juba aastaid toetanud peente ja ülipeente tolmuosakeste koguse

(1) EÜT L 252, 20.9.2002, lk 20.


vähendamist. Alates 2005. aastast on komisjon välja pakkunud suure hulga teileteadaolevaid õigusloomega seotud meetmeid õhu kvaliteedi parandamiseks.Teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi osana aga uuritakse olulisikeskkonnasõbraliku transpordipoliitika aspekte.

Sõidukite tolmuosakeste heitkoguste piirnormide kehtestamisel keskendus komisjonesmalt diiselautodele ja kommertsveokitele, sest nende sõidukite pakkumine oli märgatavaltsuurem kui mootoriga kaherattaliste sõidukite pakkumine. Seetõttu keskendusime esmaltprobleemi lahendamisele seal, kus heide esineb suurtes kogustes. Selles osas oleme jõudnudmõnede oluliste teetähisteni.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2007. aastal vastu määruse kergesõidukite jakommertsveokite heitkoguste kohta. Need on standardid Euro 5 ja Euro 6. Need on jubavastu võetud ja jõustuvad varsti. Standardid Euro 5 ja Euro 6 vähendavad nüüd täiendavattolmuosakeste heite piirmäära diiselsõidukitest praeguselt tasemelt 25 milligrammikilomeetri kohta tasemele 5 milligrammi kilomeetri kohta.

Lisaks esitas komisjon 21. detsembril 2007. aastal ettepaneku võtta vastu määrus rasketekommertsveokite heitkoguste kohta ning see on standard Euro VI. Võrreldes täna kehtivastandardiga Euro V, vähendab see lämmastikoksiidi heidet 80% võrra ning tolmuosakesteheidet 66% võrra.

Kaherattaliste sõidukite tolmuosakeste heide tekib peamiselt kahetaktiliste mootorite tõttu.Sellega võrreldes on neljataktiliste mootorite tolmuosakeste heide väga väike, isegi kuineed vastavad standardile Euro 5.

2004. aastal tellis komisjon uurimuse, mis pidi heitma valgust sellele, kas õiguslike vahenditekasutamine oleks mõistlik, et vähendada kahetaktiliste mootorite tolmuosakeste heidet.Uurimuse tulemused näitasid, et neist mootoritest väljuvad tolmuosakesed on valdavaltsüsivesinikud. Süsivesinike heitkoguste piirnorme mootorrataste ja mopeedide – ehkkaherattaliste sõidukite – jaoks muudeti siin juba oluliselt rangemaks 2004. ja 2007. aastalning olukord on juba märkimisväärselt paranenud uute sõidukite puhul. Lisaks lähevadtootjad kahetaktiliste mootorite tootmiselt üle neljataktiliste mootorite tootmisele, nii etsüsivesiniku piirnorme on võimalik üldiselt täita. Sel põhjusel ei ole komisjon teinudettepanekuid konkreetsete meetmete kehtestamiseks, et piirata kaherattaliste sõidukitetolmuosakeste heidet. Samas pean ütlema, et olukord on selgelt kriitilisem vanematekahetaktilise mootoriga sõidukite puhul, mis lasevad välja suuremaid süsivesinike jatolmuosakeste heitkoguseid. Samas on neid heitkoguseid võimalik tunduvalt vähendada,kui kasutada mootori määrimiseks mineraalõli asemel sünteetilist õli. Seetõttu toetabkomisjon Euroopa mootorrattatootjate liidu ja mootorratturite liidu vastavat kampaaniat.Sellegipoolest uurib komisjon vajadust vaadata läbi kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukitekohta kehtivad õiguslikud vahendid.

Käesoleva aasta algul telliti uuring, mis vaatleb 2004. aasta uurimuse järeldusi, võttesarvesse tehnoloogia viimaseid arenguid. Selle uuringu tulemused on kättesaadavad käesolevaaasta lõpuks. Kui selgub, et komisjonilt on vaja õigusloomega seotud ettepanekut – ja maolen valmis selle koostama, kui see peaks vajalikuks osutuma –, siis esitatakse see 2009.aastal.

Raamdirektiiv välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta ning vastavad üksikuddirektiivid, mis sätestavad heitkoguste piirnormid PM10 tolmuosakeste ja benseeni jaoks,ütlevad, et liikmesriigid peavad tagama vajalikud meetmed, mis võimaldavad riigis


kindlaksmääratud kuupäevaks piirnormidest kinnipidamist. Samuti peavad liikmesriigidnägema ette eriolukorra meetmed, kui piirnorme ajutiselt ületatakse. Piirkondades, kusesineb märkimisväärselt suurem tõenäosus, et kahetaktilised mootorid ületavad piirnorme,võtavad liikmesriigid seda olukorda oma õhu kvaliteedi kavades ja eriolukorra meetmetesarvesse pärast seda, kui komisjon on läbi viinud hindamise.

Saïd El Khadraoui (PSE). – (NL) Härra juhataja, volinik, tänan teid üksikasjaliku vastuseeest. Te viitasite õigesti komisjoni senistele jõupingutustele seoses veoautode ja kaubikuteheitega, kuid mopeedide suhtes ei ole õigusloomega seotud ettepanekut veel välja töötatud.Te viitate tööstuse püüdlusele asendada kahetaktilised mootorid neljataktiliste mootoritega,millega kaasneks positiivne areng.

Esiteks küsin ma endalt, mil määral see on lihtsalt mitte millekski kohustav kokkulepe. Kassee on siiras kokkulepe? Teiseks peame arvesse võtma, et kõnealune saastumine on äärmiseltlokaliseeritud ning avaldab näiteks suurt mõju mopeedide vahetus läheduses asuvatelejalgratturitele, mis on probleem rahvatervise jaoks.

Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Ma mõistan austatud parlamendiliikmeküsimust väga hästi. Meil ei ole siin tegemist komisjoni algatusel tööstusega sõlmitudkokkuleppega, nagu oli näiteks kunagine mootorsõidukite süsinikdioksiidi heitevähendamine, vaid pigem teatava automaatse arenguga. Nagu ma ütlesin, ei suudakaherattaliste sõidukite tootjad tavaliste kahetaktiliste mootorite puhul täita juba kehtivaidsüsivesiniku heite rangeid piirnorme. Nad lihtsalt ei ole selleks võimelised. Sel põhjusellähevad nad üle neljataktilistele mootoritele, mis tekitab teistsuguse probleemi.

Uurimus, millest ma rääkisin, teeb kindlaks selle tehnoloogilise arengu tulemused, ningma kordan: kui peaks selguma, et äsja kõne all olnud probleem ei lahene n-ö automaatselt,on tõepoolest vaja esitada õigusloomega seotud ettepanek. Ma kordan veel: ma olen valmisseda tegema.

Juhataja. − Küsimus nr 47, mille on esitanud Johan Van Hecke (H-0243/08).

Teema: 2,2 miljardit last hädaolukorras

Maailmas kannatab 2,2 miljardit last vaesuse, kirjaoskamatuse, seksuaalse kuritarvitamiseja sõjaliste konfliktide tagajärjel. Sahara kõrbest lõunasse jäävas Aafrika osas sündinudlapsel on tõenäosus üks kuue vastu surra enne 5aastaseks saamist. ÜRO lastefondi UNICEFandmeil sureb iga päev enam kui 27 000 last, peamiselt välditavatesse haigustesse. UNICEFiviimased arvud näitavad, et maailmas ei käi koolis 93 miljonit algkooliealist last, kellest41 miljonit elab Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Aafrika osas, 31,5 miljonit Lõuna-Aasiasning 6,9 miljonit Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.

Arvestades asjaolu, et järgmisel aastal on lapse õiguste konventsiooni 20. aastapäev, onneid arve väga kurb lugeda. Kas komisjonil on kavas astuda käegakatsutavaid samme, etvõidelda laste ekspluateerimise vastu seksitööstuses või olukordades, kus neid kasutataksesõduritena? Kui jõustub Lissaboni leping, mis sisaldab ka lapse õigusi, kas komisjonil onsiis selles valdkonnas rohkem mõjujõudu?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon nõustubhr Van Hecke analüüsiga ja ma sooviksin talle kinnitada, et komisjon võitleb väga aktiivseltlaste kuritarvitamise vastu. Laste õigused on komisjoni 2005.–2009. aasta strateegilisteseesmärkides kesksel kohal. Seda rõhuasetust väljendati ka komisjoni 2006. aasta teatises„Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine“ ja hiljutises komisjoni teatises


„Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses“, mis võeti vastu 5. veebruaril 2008. Hiljutivastu võetud teatise eesmärk oli luua raamistik ELi ühisele lähenemisviisile lapse õigustekaitsmiseks ja edendamiseks kolmandates riikides, mis kajastuks meie välissuhete kõikidesvaldkondades, sealhulgas arenguabi, humanitaarabi ja kaubanduspoliitika valdkonnas.

Selles teatises sisalduvas tegevuskavas laste õiguste kohta ELi välistegevuses määratletakseesmatähtsad valdkonnad, mis eeldavad tegutsemist piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil:lapstööjõud, lastekaubandus, lastevastane vägivald, sealhulgas seksuaalvägivald, ninglapsed, keda mõjutavad relvakonfliktid. Selle poliitika rakendamiseks kasutab komisjontemaatilise programmi „Investeerides inimestesse” vahendeid 25 miljoni euro ulatuses, ettoetada algatusi järgmistes valdkondades: lastekaubandus, relvakonfliktidest mõjutatudlapsed, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning noorte õigused. Komisjon toetab demokraatiaja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames ka edaspidi projekte, millegarakendatakse lapse õiguste toetamist ja kaitsmist käsitlevaid ELi aluspõhimõtteid ningrelvakonfliktidest mõjutatud lastega seotud põhimõtteid. Kuigi Lissaboni leping ei ole veelratifitseeritud, tasub mainida, et selles sätestatakse, et suhetes muu maailmaga toetab liitinimõiguste, eeskätt lapse õiguste kaitsmist. Seejuures seab liit oma välispoliitikas esikohaleselle tõenäoliselt kõige kaitsetuma ühiskonnarühma inimõigused.

Johan Van Hecke (ALDE). – (NL) Hr juhataja, sooviksin tänada volinikku ja samutikomisjoni jõupingutuste eest, mida nad tõesti teevad, et kaitsta lapse õigusi võimalikultsuures ulatuses. Siiski sooviksin oma küsimust ajakohastada. UNICEF on hiljuti avaldanudaruande, millest nähtub, et viimasel nädalal on miilits Ida-Kongos röövinud 2000–3000last, keda häbitult kuritarvitatakse sõjalises konfliktis. Mida komisjon enda arvates saaksveel teha, et selliseid olukordi kõnealuses valdkonnas vältida? Ma tervitan kõiki jõupingutusija tegevuskavas sisalduvat. Kui räägite aga selles valdkonnas tegutsevatest inimestest, siistundub aga, et laste õiguste kaitsmiseks relvakonfliktides ei rakendata piisavalt inimesi egavahendeid.

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, hr Van Hecke, loomulikult sunnibselline traagiline ja julm tegu meid endalt küsima, kas me saaksime veel midagi teha. Minuarvates on Euroopa Komisjoni strateegia komisjoni pädevuse ja õigusliku aluse raamessidus ja järjekindel. Mis puutub kohalike olukordade puhul tegutsemisse, siis on minuarvates tähtis teha otsus ajal, mil, ja kohas, kus esineb oht, tuginedes komisjoni käsutusesolevatele struktuuridele ja toimides kooskõlas poliitiliste ja organisatsioonilistevalikuvõimalustega. Seetõttu on teil õigus: tugevdamaks laste õiguste kaitset samalaadsevägivalla eest on alati vaja rakendada struktuure ja meetmeid, mis on olemas kohas, kussündmused toimuvad.

Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Hr juhataja, komisjon on kahtlemata teadlik,et paar nädalat tagasi külastas minu valimisringkonnast pärinev perekond McCann EuroopaParlamenti. Nad olid eelnevalt pidanud volinik Frattiniga kirjavahetust lapseröövidegaseotud häiresüsteemist AMBER. Mõtlesin just, et millisesse järku see projekt on komisjonisjõudnud, nüüd kui hr Frattini on lahkunud ja parlament tegeleb agaralt seda ideed edendavakirjaliku deklaratsiooni allkirjastamisega. Tahaksime lihtsalt teada, kas komisjon tegelebsellega, kas selles küsimuses liigutakse edasi ja milline volinik vastutab praegu selle eest.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Me kuuleme pidevalt meedia kaudu inimkaubandusest,millega tegelevad Euroopa või isegi Ameerika Ühendriikide organisatsioonid. Austrias,Prantsusmaal ja muudes riikides asuvaid lapsendusasutusi kahtlustatakse lastekaubanduses.Juba pikka aega on teatatud kahtlastest lapsendusjuhtumitest, väikelaste organitega


kauplemisest ning prostitutsioonist. Milliseid meetmeid kavatseb komisjon selliste juhtumiteärahoidmiseks võtta?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Esimene küsimus oli suunatud volinik Frattinile,kes on otsustanud naasta riigi poliitikasse. Hetkel vastutab tema portfelli eest minu kolleeg,volinik Barrot, kes suudab sellele küsimusele vastata ja esitada kogu värskeima teabe teienimetatud projekti ettevalmistamise kohta.

Teine väga tähtis küsimus, rahvusvaheline lapsendamine, on väga tundlik küsimus: mittemingil juhul ei saa me heaks kiita arusaama, et rahvusvaheline lapsendamine on iseenesestvale, sest see annab paljudele lastele sobiva perekonna ja sobiva kodu. Samas on loomulikulttõsi, et rahvusvahelise lapsendamise äärmustena näeme meetodeid ja tegevuspõhimõtteid,mis on ohtlikud ja taunitavad. Euroopa Komisjoni pädevuse osas on igal juhul liikmesriikideülesanne võtta meetmeid, mis välistaks kuritarvitused rahvusvahelisel lapsendamisel. Seekehtib loomulikult ka Austria Vabariigi suhtes. Sooviksin märkida, et rahvusvahelistlapsendamist käsitlevad eeskirjad ei ole kogu Euroopa Liidus igas suhtes ühetaolised ja etiga riik kehtestab oma riiklikud eeskirjad rahvusvaheliste lastekaitse konventsioonideraames; neid riiklikke eeskirju saab muuta ja täiustada mitut moodi. Daamid ja härrad,sooviksin korrata, et põhimõtteliselt annab rahvusvaheline lapsendamine paljudele lastelevõimaluse leida perekond ja normaalne elu, teisalt aga on see väga tundlik valdkond, miskuulub liikmesriikide pädevusse.

II osa

Juhataja. − Küsimus nr 48, mille on esitanud Marie Panayotopoulos-Cassiotou(H-0160/08)

Teema: Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemi reformid

Nõukogu otsustes ja komisjoni dokumentides viidatakse korduvalt vajadusele kaasajastadaja reformida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme, muutes pensionile jäämise iga jaleevendades enneaegsest pensionilejäämisest majandusele ja ühiskonnale tulenevaidnegatiivseid tagajärgi.

Kas komisjon osaleb nõustajana muudatuste tegemise protsessis ja kas ta tegelebliikmesriikide uute õigusloomega seotud meetmete hindamisega?

Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemi hiljutised reformid kuuluvad riigi pädevusse. Kaskomisjon sellegipoolest teostab nende hindamist?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon on teadlikpensionisüsteemidega seotud demograafilistest küsimustest. Kuna sündimus on 1970.aastatest alates langenud ja kuna inimesed elavad kauem, peab üha vähenev hulk tööealisiinimesi üleval pidama üha kasvavat hulka inimesi, kes ei ole tööealised. Nagu te teate,kuulub sotsiaalkaitse Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt liikmesriikide pädevusse.Seetõttu ei sekku komisjon liikmesriikide pensionisüsteemidesse, samuti ei ole tal iseginõustavat rolli seoses riiklike muudatustega. Seepärast leppisid liikmesriigid ja komisjonkokku, et nad teevad sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas koostööd avatudkoordineerimismeetodi alusel, mis tähendab, et komisjon ja nõukogu seavad ühisedeesmärgid, liikmesriigid annavad aru nende eesmärkide saavutamise kohta ja komisjonkoondab oma tähelepanekud aruandesse, mille nõukogu seejärel kinnitab.

Liikmesriigid esitasid esimese riiklike strateegiaaruannete komplekti 2002. ja teise komplekti2005. aastal. Teise komplekti koondas komisjon sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse


ühisaruandesse, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 2006. aastal. Hindamine näitab, etkuigi hiljutised reformid on tugevamalt ajendanud inimesi kauem töötama, on ikkagi vajaveel täiendavaid meetmeid, et saavutada suurem tööhõivemäär, eelkõige naiste ja vanematetöötajate hulgas. Tööhõivemäära suurendamine on parim viis tagada, et pensionisüsteemidon ka edaspidi piisavad ja jätkusuutlikud. Kreekas on oht vanaduses vaesuda palju suuremkui keskmiselt: üle 65aastaste inimeste puhul 2005. aastal 26%, võrreldes 19%ga 64aastasteinimeste puhul. Kreeka pensionisüsteemi tuleb reformida, et see oleks sobivam jajätkusuutlikum.

Reforme on vaja selleks, et ergutada vanemaid inimesi ja naisi töötama rohkem ja kauem.Arvestades naiste vähest osalemist, peame rakendama poliitikat, mille eesmärk onsuurendada tööhõivet naiste hulgas, tagamaks, et pensionisüsteemid on pikema aja jooksulpiisavad ja jätkusuutlikud. Kuna pensionisüsteemid seisavad juba nüüd silmitsi rahalisteraskustega, jääb vaesus eakate hulgas probleemiks ka edaspidi ja seda niikauaks, kuni need,kes ei osale põhipensionisüsteemis, saavad õiguse nõuda pensioni pikema ajavahemikumöödudes.

Eeldatakse, et järgmine komplekt riiklikke strateegiaaruandeid koostatakse 2008. aastal.Komisjon koostab kokkuvõtte peamistest arengutest liikmesriikides. See saab olema aluseks2009. aastal esitatavale sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühisaruandele.

Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, tänan teidsisuka vastuse eest. Nüüd aga lubage mul käsitleda teemat, milleks on emade enneaegnepensionilejäämine põhjusel, et neil on pensionile jäädes ikka veel lapsi, kes on alaealised.Enneaegse pensionilejäämise alampiiriks oli Kreekas varem 50 aastat; seda on tulevastelepõlvkondadele tõstetud 55 aastani, kuid see ei kehti kõnealustele lastega emade juhtumitele.Kuidas hindate seda alampiiri komisjoni seisukohast ja võrreldes muude liikmesriikidekohta teadaolevaga?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Nagu alguses mainisin, on pensionisüsteemiüldehituse kujundamine Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel liikmesriikide kohustusja kuulub nende pädevusse. Liikmesriigid rakendavaid erinevaid viise pensionile jäämiseea määramiseks. Levinuim iga on 65 aastat, kuid on riike, kus see on kõrgem, nagu ka riike,kus see on madalam. Sama kehtib naiste pensionide kohta: erinevad pensionile jäämiseead määratakse igas liikmesriigis tehtavate otsuste ja toimuvate poliitiliste arutelude põhjal.Komisjoni toetatav aluspõhimõte, mida asutamislepingus sätestatud ei ole, on, et needsüsteemid ei tohi olla mingil viisil diskrimineerivad. Kui see tingimus on täidetud, onpensionile jäämise ea määramine täielikult liikmesriikide teha. Seepärast ei soovi maüksikasjalikult kommenteerida liikmesriikides kehtivaid erinevaid pensionile jäämise igasid.

Juhataja. − Küsimus nr 49, mille on esitanud Eoin Ryan (H-0179/08)

Teema: Noorte ja pikaajalise töötuse vastane võitlus Euroopas

Kas Euroopa Komisjon suudab anda tervikliku ülevaate, kirjeldades, milliseid uusi algatusita sel aastal teostab, et võidelda noorte ja pikaajalise töötuse vastu Euroopas, ja eeskättseda, milliseid süsteeme rakendatakse tagamaks, et töötud saaksid omandada uusiinfotehnoloogilisi oskusi?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, komisjon on muresnoorte kõrge töötusemäära pärast liikmesriikides, mis oli 2007. aasta lõpus 12,7% ehkumbes kaks korda suurem kui üldine töötusemäär. Komisjon on mures ka pikaajalisetöötuse püsivuse pärast, mis mõjutab umbes poolt (45%) kõigist töötutest, kuigi ma pean


rõhutama, et me oleme hiljuti täheldanud pikaajalise töötuse märgatavat vähenemist. Seevähenemine erineb liikmesriikides, kuid ELis tervikuna valitseb kindlasti langustrend.

Sellest hoolimata on olukord muret tekitav. Paljud noored lõpetavad oma haridustee,omandamata tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi. Põhjuseks on asjaolu, et umbes igakuues Euroopa Liidu noor langeb koolist varakult välja ja iga neljas ei omanda keskharidust.

Olenemata liikmesriikide märkimisväärsetest jõupingutustest tööhõivemäära tõstmiseksnoorte hulgas, ei ole umbes pooled riigid veel saavutanud eesmärki, milleks on võimaldadanoortele töötutele „uus algus“ kuue kuu jooksul, mis oli seatud 2007. aastaks, või neljakuu jooksul, mis on eesmärk 2010. aastaks.

Liikmesriigid vastutavad peamiselt noorte töötuse määra ja pikaajalist tööpuudustvähendavate meetmete rakendamise eest. Euroopa Liidul on liikmesriikide tööhõivepoliitikakoordineerimise ja Euroopa Sotsiaalfondist antava rahalise toetuse kaudu täiendav roll.

Nagu te teate, võtab komisjon igal aastal vastu oma iga-aastase eduaruandetööhõivestrateegia kohta. Oma 2008. aasta märtsi kohtumisel võttis Euroopa Ülemkoguvastu hulga liikmesriikidele suunatud soovitusi: neist 17 olid soovitused hariduse jakutseõppe valdkonnas ning 15 tööhõive valdkonnas.

Ma usun, et noorte tööturuga integreerumise edendamiseks on kolm olulist tegevussuunda.

1. Hariduse ja koolituse parandamine: on tähtis koondada jõupingutused põhioskustearendamisele lapsepõlves ja tugimehhanismi loomisele, et vältida noorte varajastväljalangemist koolist. Elukestva õppe programm, mida rakendatakse 2007. aastast, aitabkaasa Euroopa Liidu kui arenenud teadmistepõhise ühiskonna arengule, toetadesharidussüsteemide ja kutseõppe kaasajastamist ning kohandamist liikmesriikides.

2. Sotsiaalse kaasatuse toetamine: siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata kõigekaitsetumate noorte olukorra parandamisele ja laste vaesuse kõrvaldamisele.

3. Geograafilise liikuvuse parandamine: hetkel käib töötus käsikäes tööjõupuudusegatööturgudel. See on sundinud komisjoni toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja eeskättsoodustama noorte suuremat liikuvust Euroopa Liidus.

Oma tööturupoliitika rakendamisel saavad liikmesriigid ka rahalist abi struktuurifondidestja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist.

Ajavahemikuks 2007–2013 on liikmesriikide käsutuses 75 miljardit eurot. EuroopaSotsiaalfond on seejuures äärmiselt tähtis. Umbes 25% Euroopa Liidu töötutest oli ühelvõi teisel viisil kaasatud 2007. aastal ESFi projektidesse. See tähendab, et igal aastal antakseabi ligikaudu 1 miljonile tõrjutuse all kannatavale inimesele, sealhulgas noortele. Igal aastalsiseneb umbes 2 miljonit inimeste tööturule, olles saanud abi Euroopa Sotsiaalfondist.

Kuigi Euroopa Regionaalarengu Fond ei keskendu iseenesest noortele, kaasrahastataksesellest projekte, mis otseselt hõlmavad noori, nagu hariduse ja kutseõppe infrastruktuur,teadusuuringud ülikoolides ja ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetetoetamine. Algatuse „Piirkondade tegevus majandusmuutuste nimel“ raames toetabkomisjon heade tavade alast teabevahetust piirkondliku võrgustiku „Tõrjutud noorteintegreerimine“ kaudu.

Daamid ja härrad, võitlus noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vastu on Euroopa jaliikmesriikide jaoks kesksel kohal. Noorte integreerimine tööellu ja ühiskonda ning nende


potentsiaali parem rakendamine on taaselustuva, tugeva ja jätkusuutliku kasvupõhieeldusteks Euroopas.

Eoin Ryan (UEN). – Tänan teid äärmiselt ammendava vastuse eest.

Kas te ergutate või ajendate liikmesriike rakendama häid tavasid või näiteid headest tavadestriikidevaheliselt, et püüda piirata pikaajalise töötuse määra noorte hulgas? Olen kindel, etmõned riigid on, ütleme, edukamad kui teised, ja ma sooviksin teada, kas on olemas viise,kuidas riigid saaksid omavahel suhelda, et õppida näidetest selle kohta, kuidas seda tehaksemuudes riikides.

Varem olen kritiseerinud vastuseid küsimustele ja tahan vaid tänada teid väga ammendavavastuse eest.

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr Ryan, teabe ja heade tavade vahetamine onüks Euroopa Liidu hindamatutest varadest. See on avatud koordineerimismeetodilahutamatu osa, samuti meie töö lahutamatu osa, ning ma tahaksin rõhutada, et näitekseesistujariik Sloveenia pühendas ühe oma eesistujariigina peetavatest konverentsidestnoorte tööhõivele. See on tüüpiline ja suurepärane võimalus võrrelda liikmesriikideerinevaid lähenemisviise. Teil on õigus: mõned liikmesriigid on mõningate küsimustelahendamisel kiiremad ja tõhusamad kui teised. Seetõttu on kogemuste ja praktilisteteadmiste pidev vahetamine ja võrdlemine väga tõhusad meetodid edu saavutamiseks.

Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Uued oskused, Internet, tehnoloogia jms on tööturulkindlasti väga tähtsad. Oleme kõik siiski tõdenud, et isegi noorte töötuse puhul on asi sagelipõhioskuste – lugemine, kirjutamine ja arvutamine – puudumises ja see on tegelik põhjus,miks noored ei suuda varajases elujärgus esimest korda tööturule siseneda. Kas sellesvaldkonnas on erilisi rõhuasetusi?

Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – Hr juhataja, volinik, te rääkisite noortetöötusest ja eelmises küsimuses naiste väiksest tööhõivemäärast.

Kas komisjon kavatseb esitada ettepanekuid, mis ühitavad pere- ja tööelu, eeskätt seosessünnitus- ja lapsehoolduspuhkusega?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Lubage mul korraks naasta selle juurde, midaalguses ütlesin. Hetkel keskendub komisjon eeskätt minu kolleegi, volinik Figeli tehtudtöö kaudu varajase väljalangemise määradele ja põhioskuste omandamisele. Teil on õigus:on oluline, et inimesed omandaksid põhioskused ja õppimisvõime varases lapsepõlves janooruses, sest nii on neil oma edaspidises elus lihtsam saavutada tööalast edu. Omaprogrammide, näiteks selliste raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond, keskendumeniinimetatud teisele võimalusele, teisisõnu, anname lastele, kellel on olnud probleeme (janeid lapsi on üsna palju), võimaluse naasta ametlikku haridussüsteemi ja oma õpingudlõpule viia. See on üks komisjoni rõhuasetustest, sest, nagu juba mainitud, on see määravatähtsusega.

Juhataja. − Küsimus nr 50, mille on esitanud Robert Evans (H-0185/08)

Teema: ELi diskrimineerimisvastased õigusaktid

Praeguste ELi õigusaktide alusel on ELi kodanikud vaid tööhõive ja kutseõppe valdkonnaskaitstud diskrimineerimise eest, mis põhineb vanusel, usutunnistusel või veendumustel,puudel või seksuaalsel sättumusel, samas kui hariduse, sotsiaalkaitse ning kaupade ja


teenuste kättesaadavuse valdkonnas keelavad õigusaktid vaid rassil või rahvusel põhinevadiskrimineerimise.

Kuivõrd on komisjon õigusliku raamistiku laiendamisel täiendavate kategooriatele kaupadeja teenuste valdkonnas kaalunud selle võimalikke soovimatuid tagajärgi?

Näiteks milliseid kaitsemeetmeid on komisjon uute õigusaktide puhul kaalunud, tagamaks,et eakate ja soodustatud rühmadega seotud vähendustele ei avalduks kahjulikku mõju?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, nagu te teate, onEuroopa Liit loonud laia raamistiku diskrimineerimisvastaseks võitluseks ja võib ollasaavutatud tulemuste üle uhke. Siiski on mõned rühmad rohkem kaitstud kui teised.Lahtiseletatult tähendab see, et inimesed on kaitstud vanusel, puudel, seksuaalsel sättumuselvõi usutunnistusel põhineva diskrimineerimise eest, kuid sellisel terviklikul viisil on nadkaitstud vaid töökohas. Vaid kaitse rassil, rahvuse ja sool põhineva diskrimineerimise eeston laiaulatuslikum.

Nagu teatavaks tehtud komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja töökavas, kavandab komisjonesitada ettepaneku vastu võtta direktiiv, mis põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepinguartiklil 13 ja millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet väljaspool tööhõivet jalaiendatakse kehtivat ELi õiguslikku raamistikku. Veel on otsustamata üksikasjad: näiteks,me ootame hetkel käimasoleva mõju-uuringu tulemusi, mis on varsti saadaval. Siiskimõistab komisjon vajadust saavutada mittediskrimineerimise ja sooduskohtlemisepõhimõtete vaheline tasakaal; teatavatel asjaoludel võib sooduskohtlemine olla põhjendatud.

Liikmesriikides esineb mitut liiki sooduskohtlemist ning liikmesriigid võimaldavad teatavatelpõhjustel erikohtlemist teatavatele rühmadele, kedagi seejuures diskrimineerimata.Sooduskohtlemise näiteks on eakate õigus ühissõidukites tasuta sõita: see toetab liikuvust.Komisjon ei pea selliseid meetmeid ebaseaduslikuks, kui neil on riiklikus õigusessotsiaalsetel, hariduslikel, kultuurilistel või muudel põhjustel seaduslik alus.

Robert Evans (PSE). – Hr juhataja, sooviksin tänada volinikku selle kinnituse eest temaavalduse lõpus, et komisjon ei kavatse kahjulikult mõjutada seda, mida ta kirjeldassooduskohtlemisena. Minu arvates on see tervitatav. Kui tema kirjeldatud töö jätkub ja tasuudab leida õige tasakaalu, on see minu arvates tervitatav kõigis Euroopa Liidu riikides.Tänan teda selle kinnituse eest.

Kuna mulle on juba sõna antud seonduvas küsimuses, siis kas volinikul on mingi ettekujutus,millal ta loodab avalikustada oma ettepaneku otsuse kohta ühineda ÜRO konventsioonigapuuetega inimeste õiguste kohta, mis loomulikult käib selle sama teema alla?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) ÜRO konventsioon puuetega inimeste õigustekohta sai valmis ajal, mil Luksemburg oli eesistujariik, ja seda ka tänu Euroopa Liidukoordineeritud jõupingutustele. Olen kindel, et seda konventsiooni ei oleks meiejõupingutusteta sõlmitud. Loomulikult on konventsiooni ratifitseerimine liikmesriikidekohustus ja Euroopa Liit püüab seda ratifitseerimist liikmesriikidega peetavate aruteludeabil toetada ja kiirendada.

Seoses teie küsimusega, mil ma loodan ettepaneku avalikustada, on esialgne tähtaeg seatudselle aasta juuni lõpuks, kuid see on tõepoolest vaid esialgne tähtaeg.

Jim Allister (NI). – Hr juhataja, ma sooviksin juhtida voliniku tähelepanu usuliselediskrimineerimisele ja hämmastavale ajaolule, et hoolimata ELi kaitsest usulise


diskrimineerimise eest on ELis üks koht, kus usuline diskrimineerimine on lubatud. Kahjukson see minu valimisringkond Põhja-Iirimaa, kus ELi õigusnormidest ELi loal tehtud eranditõttu on selgesõnaliselt sätestatud, et Põhja-Iirimaa politseisse värbamisel on protestantidediskrimineerimine seaduslik. Kas volinik oskab meile öelda, millal see naeruväärne olukordlõpeb ja minu valijaskonna liikmetele ennistatakse õigused, mis on teistel?

Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). – Väga lühidalt, olen kindel, nagu oli ka küsija,Robert Evans, mida volinik kavatseb tulevaste õigusaktide osas teha. Kuid küsimus käsitlestäpsemalt soovimatute tagajärgede võimalikku ohtu.

Arvestades selle valdkonna tundlikkust, siis kas volinik võiks palun kinnitada, enne kuitulevased õigusaktid selles valdkonnas välja töötatakse lõplikuks seisukohaks, et igasugunemõju hindamine teostataks eriti hoolikalt ja eelnevalt?

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Olemasolevad direktiivid näevad ette erieeskirjadusuliste rühmituste ja usuliste veendumuste jaoks. Seoses sellega jälgib komisjon meetmetejälgimisel ka eeskirjade rakendamist. See on keerukas ja äärmiselt tundlik küsimus, kuidüldiselt võttes on see reguleeritud Euroopa direktiividega ning komisjon saab hinnata, kasliikmesriigid rakendavad õigusakte õigesti või rikuvad mittediskrimineerimise põhimõtet.

Teisele küsimusele saan vastata väga lihtsalt. Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimisepõhimõte on Euroopa põhiväärtus, mida tuleb rakendada, ning selle rakendamisel peamekasutama kõiki Euroopa Liidu käsutuses olevaid vahendeid. Teisalt on selge, et nii paljudejaoks sedavõrd tähtsate otsuste tegemisel peame uurima tagajärgi ja vajame mõju hindamisi.Euroopa Komisjon rakendab seda meetodit rangelt kõikides valdkondades, sealhulgasvõrdsete võimaluste, põhiõiguste ja mittediskrimineerimise valdkonnas.

Mario Mantovani (PPE-DE). – (IT) Tänan teid, hr juhataja, ma ei lisa ühtegi muudküsimust. Kuid Marie Panayotopoulos-Cassiotou esitas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusekohta üksikasjaliku küsimuse. Kas võimaldaksite volinikul vastata?

Juhataja. − Hr Mantovani, nendele küsimustele vastamise aeg on juba läbi ja ilmselgeltei saa me seda teha. Volinik kuulis küsimust ja kui ta leiab olevat sobiliku vastata kirjalikult,võib ta seda teha. Pr Panayotopoulos-Cassiotou oleks võinud seda mainida, kui ta hetktagasi kõneles.

Küsimustele nr 51–61 vastatakse kirjalikult. Kuna küsimuste nr 62 ja 63 teemat käsitletaksehiljem sellel osaistungjärgul, siis neid ei tõstatata.

Juhataja. − Küsimus nr 64, mille on esitanud Manuel Medina Ortega (H-0155/08)

Teema: Kalanduskokkulepe Marokoga

Kas komisjon on hinnanud nende kalastusretkede tulemusi, mida ELi laevad on sooritanudMarokoga sõlmitud viimase kalanduskokkuleppe kohaselt?

Joe Borg, komisjoni liige . − Hr juhataja, austatud parlamendiliikmed, sooviksin tänadaaustatud parlamendiliiget Medina Ortegat tema küsimuse eest, mis annab mulle võimaluseväljendada komisjoni seisukohta seoses tähtsa küsimusega, milleks on kalanduskokkulepeMarokoga.

Komisjon teostab järelevalvet ELi ja Maroko vahelise kalandusalase partnerluskokkuleppeüle. Selle kokkuleppe esimest rakendusaastat käsitlevad arvud ei ole veel lõplikud, sestesimene aasta lõppes alles 28. veebruaril 2008 ja kalapüügitoimingute ning andmete


edastamise ja analüüsimise vahel on kuuekuuline viivitus. Hoolimata selles viibimisest,vihjavad arvandmed, mis juba on meie käsutuses, positiivsetele püügiväljavaadetele,osutades, et ligikaudu 80% kogu püügivõimalustest on ära kasutatud.

Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Ma tänan volinikku tema vastuse eest ja mõistan,et on raske andmeid kiiresti saada, kuid kuna elan juhtumisi püügipiirkonna lähedal, onkalurid mulle öelnud, et selles püügipiirkonnas esineb teatavaid struktuurilisi probleemepiirkonda maha jäetud ohtrate võrkude ja muude püügivahendite tõttu, mis muudabkalapüügi äärmiselt raskeks.

Ma ei tea, kas volinik on teadlik struktuurilistest raskustest, mis on Sahara püügipiirkonnaspärast viimast kokkulepet ilmnenud. Jutt käib ajavahemikust, mil Euroopakalapüügilaevastik seal ei viibinud, kuid ilmselt on see püügipiirkonna mittesäilitamisetõttu põhjustanud püügitingimuste halvenemise.

Joe Borg, komisjoni liige . − Kui lubate veidi täpsustada, siis esimesel rakendusaastal onpõhirühmade puhul – väikesemõõtmeliste rühmade ja tuunikala puhul – välja püütudumbes 90% ning tööstuslike pelaagiliste liikide puhul umbes 80%.

Siiski on põhjalähedaste liikide püügimäär palju väiksem. Siinkohal käib jutt umbes 23%st.See on tingitud peamiselt teatavatest probleemidest, millele viitasite, eelkõige kohustuslikestlossimistest Maroko nõudmisel, mis lisati kalandusalasesse partnerluskokkuleppesse,samuti Maroko meremeeste värbamisest ühenduse laevadele.

Olin ise Marokos umbes kaks nädalat tagasi ja mul avanes võimalus arutada Marokoministriga neid kasvuraskusi, nagu neid võib nimetada, seoses Marokoga sõlmitudkalandusalase partnerluskokkuleppe rakendamisega. Minu arvates valitseb üldine arusaam,et me peame uuesti läbi vaatama kohustuslike lossimiste küsimuse, arvestades, etkalandusalase partnerluskokkuleppe eesmärk oli, et neid lossimisi oleks vaja reeksporditarvis. Ühenduse laevad oleksid kohustatud lossima Marokos püütud kala ja pärasttöötlemist see kala reeksporditaks.

Tegelikult aga kasutatakse lossitud kala nüüd kohalikuks tarbimiseks. See tähendab, etkuna kala on püütud väljaspool territoriaalseid piire, käsitatakse seda Marokosseimpordituna, mistõttu võetakse kopsakat tollimaksu.

Ma tõstatasin selle küsimuse ja me saavutasime kokkuleppe ning ma loodan, et lähima ajajooksul me leiame sellele lahenduse. Samamoodi oleme Maroko meremeeste värbamiseküsimusega pöördunud Maroko ametiasutuste poole – ministri enda poole – ning onlaiendatud loendit hõlmatud isikutest, kelle hulgast Euroopa Ühenduse laevaomanikudsaavad valida.

Me püüame seda loendit veelgi laiendada, et püüda niiviisi võimalikult palju vähendadaebamugavusi, mis tulenevad väga piiratud loendist, mis sisaldab isikuid, kelle hulgastlaevaomanikud saavad valida oma laevadel tegutsevaid kalureid.

Rosa Miguélez Ramos (PSE). – (ES) Hr juhataja, ohtlikus kalandusmaailmas sooviksinküsida tuunikülmutuslaeva Playa de Bakio saatuse kohta, mis kaaperdati pühapäevalSomaalia ranniku lähedal ja mille pardal oli 26 meeskonnaliiget, kellest 8 on galicialased,5 baskid ja 13 aafriklased.

Sooviksin teilt küsida, volinik, mida komisjon selles küsimuses ette võtab, kas komisjonon tegutsenud või kavatseb tegutseda; sest me oleme äärmiselt mures selle pärast, mis võibjuhtuda nendega, kes on veel selle tuunikülmutuslaeva pardal.


Joe Borg, komisjoni liige . − Pr Miguélez Ramose viidatud juhtumiga seoses sooviksinöelda, et täna tegi komisjon avalduse selle kohta, et meile valmistab muret uudis Hispaaniakalalaeva kaaperdamisest rahvusvahelistes vetes Somaalia ranniku lähedal.

Komisjoni põhimureks on pardal viibivate Hispaania kalurite turvalisus. Edasi öeldakseavalduses, et komisjon taunib igasugust piraatlust ja relvastatud röövimist. Somaaliaametiasutused ei suuda piisavalt tagada julgeolekut Somaalia ranniku lähedastes vetes.Tagajärjeks on tõsine piraatlus.

Avalduses lõpetuseks öeldakse, et komisjon on seisukohal, et koordineeritud lähenemisviisturvamata merepiirkondades seilavate ELi kauba- ja kalalaevade kaitsmisele võib õigustatultolla Euroopa merenduspoliitika osaks, kuid see on seotud ka Euroopa julgeoleku- jakaitsepoliitikaga. Igal juhul on see küsimus nõukogu otsustada.

Juhataja. − Küsimus nr 65, mille on esitanud Sharon Bowles (H-0175/08)

Teema: Rannalähedases piirkonnas kalastavad kalurid

Kas komisjon on teadlik rannalähedases piirkonnas kalastavate kalurite liidu asutamisestÜhendkuningriigis pärast kalapüügikvootide kehtestamist sel aastal? Kas komisjon onteadlik, et need uued kvoodid mõningatele Ühendkuningriigi piirkondadele on tähendanudseda, et mõned väikesed laevastikud saavad iga päev püüda vaid ühe tursa paadi kohta?Kuigi püügikvootide jaotus suurte ja väikeste laevade vahel on Ühendkuningriigi valitsuseotsustada, siis kas komisjon tunnustab väikelaevastike, millest mõned on saanudjätkusuutlikkusauhindu, kohalikku ja traditsioonilist tähtsust? Kas komisjoni arvates tuleksneid Euroopas rohkem kaitsta? Kui jah, siis kuidas?

Joe Borg, komisjoni liige . − Sooviksin tänada auväärt parlamendiliiget pr Bowlesi temaküsimuse eest, mis annab mulle võimaluse väljendada komisjoni seisukohta tähtsastväikelaevade küsimuses.

Olen teadlik vähem kui 10 meetri pikkuste Ühendkuningriigi laevade omanikke ühendavaliidu loomisest. Samuti olen teadlik, et selle liidu loomise põhjuseks on väikestetursakvootide eraldamine, kuna Ühendkuningriigi tursakvoot laevastiku sellele osale onvaid 3% kogukvoodist, hoolimata asjaolust, et selle laevastikuosa suhteline püügivõimevõib olla palju suurem.

Nagu õigustatult oma küsimuses märkisite, vastutavad liikmesriigid – antud juhulÜhendkuningriik – püügivõimaluste jaotamise eest oma laevade vahel. Sooviksin veellisada, et liikmesriigid vastutavad ka laevastiku – koosnegu see väikestest või suurtestlaevadest – suuruse kohandamise eest tema käsutuses olevatele püügivõimalustele.

Lubage mul rõhutada, et komisjon ei tunnista väikesemõõtmeliste laevastike, täpsemaltlaevade, mille pikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püüniseid, eriolusid. Sellelelaevastikuosale näeb Euroopa Kalandusfond ette väga soodsa rahalise raamistiku, misvõimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid selle kaitsmiseks.

Öeldut arvestades sooviksin tähelepanu juhtida asjaolule, et minu käsutuses olevatestandmetest alla 10 meetri pikkuste laevade kohta Ühendkuningriigis nähtub, et seelaevastikuosa on hiljuti saavutanud püügivõimsuse, mis on palju suurem kui talletavapäraselt eraldatud püügivõimalused. Selle probleemi lahendamine on Ühendkuningriigiametiasutuste ülesanne.


Sharon Bowles (ALDE). – Ma arvan, et palju sellest on ehk nii, nagu ma kahtlustasin.Kuid võib-olla saaksite mul lahendada ühe teise väikese probleemi. Aeg-ajalt öeldaksemulle, et La Manche’i väinas olevat turska ei tunnustata ametlikult seal põlisliigina elavana.

Kui see on nii, siis ärrituvad Inglismaa kaguranniku kalurid veelgi rohkem, kui neile öeldakse,et nad ei saa püüda turska, mida teoreetiliselt ei ole olemas, kuigi tegelikult on varud sealüsna rikkalikud.

Kas saaksite selle minu eest lahendada ja anda mulle teada, millises ulatuses on väinas olevatturska uusimas ELi statistikas arvesse võetud? Ma mõistan, et teil ei pruugi kogu seda teavetettevalmistatuna olla, mistõttu nõustun vajaduse korral kirjaliku vastusega.

Joe Borg, komisjoni liige . − Mul ei ole arve käepärast, kuid uurin seda kindlasti ja esitanteile teabe kirjalikult.

Tursa puhul tahaksin rõhutada, et me oleme praegu uuesti läbi vaatamas tursavarudetaastamiskava, mis hõlmab üsna suurt osa Ühendkuningriiki ümbritsevatest meredest.

Esitasin nõukogule ettepaneku uue tursavarude taastamiskava vastuvõtmiseks eelmisenädala esmaspäeval, mil me vahetasime esialgseid seisukohti kava suhtes, mis on mõeldudhõlmama ka Iiri merd.

Seega laiendame me tursavarude taastamiskava kehtivusala veelgi. Kuid me püüame kavatäpsustada, et paremini arvesse võtta erinevates vetes valitsevaid olusid, et saaks võttateatavaid meetmeid juhul, kui teatavas ühenduse vete osas on tursavarud suuremad. Muudespiirkondades, kus tursavarud on palju halvemas seisus, on ilmselgelt vaja rangemaidmeetmeid, et anda varudele võimalus taastuda.

Üleüldiselt on tursavarud väga halvas seisus. Minu meelest on need suremuse poolestesimeste hulgas, mistõttu on vaja väga rangeid meetmeid, et võimaldada neil väärtuslikelvarudel taastuda.

Juhataja. − Küsimus nr 66, mille on esitanud Seán Ó Neachtain (H-0183/08)

Teema: Ühe kolmandiku Iiri valge lihaga kala püügi lõpetamise kava

Kas komisjon suudab anda tervikliku ülevaate, kirjeldades, kuidas edeneb kava Iiri valgelihaga kala sektori vähendamiseks ühe kolmandiku võrra, mille maksumus on 60 miljoniteurot?

Joe Borg, komisjoni liige . − Hr juhataja, sooviksin tänada auväärt liiget hr Ó Neachtainitema küsimuse eest, mis annab mulle võimaluse käsitleda kalalaevade kasutuseltkõrvaldamise küsimust.

Oma 6. augusti 2007. aasta kirjaga teavitasid Iiri ametiasutused komisjoni riigiabikavast„Kalapüügivõimsuste kohandamine”. Kavaga nähakse ette Iiri laevastiku polüvalentses võipiimtraalide segmendis registreeritud ja peamiselt valge lihaga kala püüdvate laevadekasutuselt kõrvaldamine, kuigi hõlmatud on ka põhjalähedasi ja karpe püüdvad laevad.Kavale ettenähtud riiklik üldeelarve on 66 miljonit eurot. Komisjon kiitis kava riigiabieeskirjade alusel heaks 13. novembril 2007. Iiri kava näeb ette, et toetust saab anda 1.oktoobrini 2009. Kuid Iiri ametiasutuste sõnul on taotluste esitamise viimane kuupäev30. aprill 2008, misjärel selgub kava edukus.

Komisjon tervitab Iirimaa algatust, millega püütakse vähendada Iiri kalalaevastiku võimsust,et vähendada survet olemasolevatele kalavarudele. Püügivõimsuste sobitamine


püügivõimalustega on ühise kalanduspoliitika nurgakiviks. Pealegi seatakse Iiri kavasesikohale tundlikke valge lihaga kala varusid püüdvate laevade kasutuselt kõrvaldamine,andes vähenenud kvootide, suuremate kütusekulude jms juba silmitsi seisvatelelaevaomanikele võimaluse sellelt tegevusalalt lahkuda. Ülejäänud ettevõtjad peaksid kasusaama ligitõmbavamatest tulunumbritest.

Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Hr juhataja, sooviksin tänada volinikku tema vastuseeest ja ma nõustun, et on ja oli vajadus ebapiisavate kalavarude tõttu laevad kasutuseltkõrvaldada.

Siiski sooviksin volinikult küsida, kas komisjonil on mingeid plaane või ettepanekuid, misannavad kalanduses töökoha kaotanutele võimaluse leida mõni muu töökoht, võimalusekorral sarnases tegevusvaldkonnas? Inimestel, kes on veetnud kogu oma elu merel, onvähe lootust saada muud tööd.

Joe Borg, komisjoni liige . − Kasutuselt kõrvaldatavate laevade meeskonnaliikmete osassooviksin esiteks öelda, et Euroopa Kalandusfond annab toetust kasutuselt kõrvaldamisegaseotud alalise tegevuse lõpetamise puhul. Siiski on asjaomase liikmesriigi otsustada, kaslisada see kuluartikkel oma Euroopa Kalandusfondi tegevuskavasse. Ma mõistan, et Iirimaaleiab, et riikliku toetuskava raames võimaldatakse meeskonnaliikmetele hüvitist.

Öeldut arvestades, jättes kasutuselt kõrvaldamisega seonduva alalise tegevuse lõpetamisekõrvale, näeb Euroopa Kalandusfond ette ka sotsiaal-majandusliku hüvitamise,mitmekesistamise, ümberõppe ja enneaegse pensionilejäämise võimaluse. Nii et on võimalikabi anda ka Euroopa Kalandusfondi raames, et meeskonnaliikmeid ümber koolitadateistsuguste, kuid seonduvate tegevusalade jaoks, luues ka võimalusi mitmekesistamiseksja töö otsimiseks muudel tegevusaladel. Jällegi rõhutaksin, et liikmesriik peab koostamategevuskava.

Komisjon kinnitab tegevuskava, kui see on kooskõlas Euroopa Kalandusfondi nõuetega,kuid asjaomaste liikmesriikide ülesanne on kindlaks määrata vastavad rõhuasetused javaldkonnad. Komisjonil ei ole õigust nõuda, et liikmesriigid peaksid eelistama ühte võiteist. Kui need mahuvad Euroopa Kalandusfondi eesmärkide piiresse, siis see rahuldabmeid.

Juhataja. − Kuna küsimuse esitaja ei ole kohal, langeb küsimus nr 67 ära.

Juhataja. − Küsimus nr 68, mille on esitanud Ioannis Gklavakis (H-0221/08)

Teema: Ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsine rikkumine 2005. aastal

Määruse (EÜ) nr 1447/1999 (2) kohaselt peavad liikmesriigid teatama komisjonile igalaastal ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumistest ja sellega seoses määratud trahvidest.Hiljuti avaldas komisjon kuuenda aruande ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsisterikkumiste kohta (KOM(2007)0448).

Aruandes avaldatud andmetest nähtub, et rikkumiste arv kasvab, samas kui kogu ELismääratavad trahvid vähenevad. Täpsemalt tuvastati 2005. aastal 8,1% võrra rohkemrikkumisi, samas kui karistuste määr langes pea 45% võrra, võrreldes 2004. aastaga. Samution liikmesriikide vahel suured erinevused trahvide määramise asjaolude ja trahvide määraosas.

(2) EÜT L 167, 2.7.1999, lk 5.


Kas komisjon oskab öelda, et erinevad riiklikud karistuste määramise süsteemid tagavadvõrdse konkurentsi Euroopa kalurite vahel? Kas komisjon leiab, et oleks asjakohane seadasisse ühtlustatud süsteem karistuste määramiseks ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsisterikkumiste eest? Kuidas saab suurendada kalurite kindlustunnet, et ühise kalanduspoliitikaeeskirju kohaldatakse ühetaoliselt, nii et nad täidaksid kalavarude säilitamist käsitlevaideeskirju?

Joe Borg, komisjoni liige . − Tahaksin tänada austatud parlamendiliiget hr Gklavakisttähtsa küsimuse eest, mille ta tõstatas, andes mulle seeläbi võimaluse väljendada omaseisukohta selles olulises küsimuses ja käsitleda ka selles valdkonnas ettevalmistatavatreformi.

Olen teadlik märkimisväärsetest lahknevustest karistuste osas, mida liikmesriigid määravadtõsiste rikkumiste korral, mis alatasa põhjustab puudujääke praeguses kontrollisüsteemis.

Nagu te õigustatult oma küsimuses märkisite, on liikmesriikide määratavate karistustehoiatav mõju ebapiisav ega ajenda tegelikult eeskirju täitma. Toon teile näite: 2005. aastaloli trahvi keskmine suurus Euroopa Liidus 2 000eurot, ulatudes liikmesriigiti 98 eurost8 876 euroni.

Lubage mul rõhutada, et ühenduse õiguse kohaselt on riigivõimude ülesanne tagada, etiga ühise kalanduspoliitika tõsise rikkumise suhtes rakendatakse sobivat menetlust javajaduse korral hoiatava mõjuga karistust. Liikmesriikidel on esmane vastutus jakaalutlusõigus seoses summa piiritlemise ja karistuste määramisega ühise kalanduspoliitikatõsiste rikkumiste eest. Komisjon saab seda protsessi ainult jälgida ja hinnata.

Arvestades öeldut, sooviksin teid teavitada, et viimastel aastatel liikmesriikide esitatudiga-aastaste aruannete põhjal tõsiste rikkumiste kohta ning eeskätt Euroopa Kontrollikojaaruande nr 7/2007 põhjal on komisjon otsustanud käivitada ühise kalanduspoliitikakontrollisüsteemi reformi, nähes ette karistuste ühtlustamise ühenduse tasandil üheskoostõsiste rikkumiste selgema määratlemisega, et tagada ühtsus ja läbipaistvus.

Olen veendunud, et see uus, lihtsam ja tõhusam kontrollikord tagab ühenduse kaluriteleühesugused mängureeglid, tugevdades ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmist jajuurutades seadusekuulekust.

Ioannis Gklavakis (PPE-DE). – (EL) Hr juhataja, volinik, mul on teie vastuse üle eriti heameel. Mul on hea meel, et meil saab olema ühtne lähenemisviis kõikides ELi liikmesriikides.Loodan vaid, et see kehtib kõikide sektorite suhtes. Loodan, et jätkate selle põhimõttekohaselt. Lubage mul tähelepanu juhtida veel ühele asjale: mida väiksemaks meredekalavarud muutuvad, seda rangemad peame olema, sest muidu on tulevik väga tume.

Joe Borg, komisjoni liige . − Sooviksin tänada hr Gklavakist tema kommentaaride eest.

Sooviksin kutsuda parlamendiliikmeid üles toetama komisjoni selles püüdluses karistamisekorda ühtlustada.

Alles eelmisel nädalal oli mul nõukogus esimene arvamuste vahetus seonduvas valdkonnas,milleks on võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu.Ebaseaduslikku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevas ettepanekus püüamesätteid ehk niinimetatud karistamise korda ühtlustada. Kuigi kõik liikmesriigid nõustuvadüksmeelselt, et me peame ebaseadusliku kalapüügi vastu tõhusalt võitlema, siis ettepanekuulatuse üksikasjade, karistuste ühtlustamise ning ebaseaduslikult töödeldud kalatoodete


impordi osas järelevalve tagamise arutamisel püüti peaaegu üksmeelselt leida probleemeseoses meie ettepanekutega.

On ilmne, et lähikuudel tõstatan selle küsimuse liikmesriikidega. Eeldan, et kogukontrolliraamistiku puhul, mis hõlmab ka ebaseaduslikku, deklareerimata ja reguleerimatakalapüüki, saab olema tegu palju suurema väljakutsega. Ma loodan, et raportis, milleparlament kavatseb koostada uue kontrollialase ettepaneku kohta, mille ma loodetavastiesitan kolleegiumile vastuvõtmiseks hiljem käesoleval aastal, toetab parlament sedaettepanekut täielikult.

Juhataja. − Küsimusele nr 69 vastatakse kirjalikult. Küsimus nr 70, mille on esitanudGiovanna Corda (H-0157/08)

Teema: Lammaste katarraalse palaviku levik Põhja-Euroopas

Kahe Belgia ülikooli hiljutine uurimus näitab, et on suur oht, et lammaste katarraalnepalavik muutub Põhja-Euroopas endeemiliseks. Kuna palaviku levik on seotud viirusekandjate liikumise ja viirusetüvede tugevnemisega, siis kas me ei peaks viivitamata võtmaerakorralisi meetmeid, et ennetada haiguse levikut?

Samuti, kuna nakatunud veise- ja lambakarjade koguarv suurenes ainuüksi Belgias 295-lt2006. aastal 6857ni 2007. aastal, siis kas komisjon ütleks, milliseid meetmeid ta kavatsebvõtta viirusevastase ravi väljatöötamiseks, vaktsineerimiskampaaniate teostamiseks jaeespool nimetatud tegevuse rahastamiseks?

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Ma tänan austatud parlamendiliiget küsimuseeest. Ütleksin, et komisjon on vägagi teadlik enneolematust olukorrast, mille on tinginudlammaste katarraalse palaviku levik mitmetes liikmesriikides viimastel aastatel, ja teebsuuri jõupingutusi selle haiguse vastu võitlemiseks.

Eelmise aasta jaanuaris ilmnes komisjoni korraldatud lammaste katarraalse palaviku alaselkonverentsil selgelt, et vaktsineerimine on peamine ja tõhusaim veterinaarmeede sellehaiguse vastu võitlemiseks. Ühtlustatud ELi lähenemisviisi saavutamiseks andis komisjonkiirelt välja vaktsineerimiskavade suunised ja kriteeriumid, jättes liikmesriikidele vajalikumänguruumi vaktsineerimisstrateegia kohandamiseks oma erioludele.

Seejärel hindas komisjon liikmesriikide esitatud kavasid, kiitis need heaks ja tagas koguettevõtmiseks ettenähtud 130 miljonist eurost kuni 64 miljonit eurot esmase rahalisetoetusena. Kõik need meetmed näitavad, kuivõrd tähtsaks komisjon vaktsineerimist peab.

Ühendus toetab ka mitut lammaste katarraalse palaviku uurimise kava. Viienda ja kuuendaraamprogrammi raames pühendati kaks eriprojekti ohutu ja tulemusliku strateegiaväljatöötamiseks selle viiruse vastu vaktsineerimiseks. ELi panus oli vastavalt 1,7 miljoniteurot ja 804 000 eurot. Need meetmed jätkuvad seitsmendas raamprogrammis. Siiski eileia teadlased hetkel, et viirusevastase ravi väljatöötamine vähendaks tulemuslikult sellehaiguse põhjustatavat kahju.

Giovanna Corda (PSE). – (FR) Volinik, esiteks ma tean, et olen esimene, kes esitab teiletäna suuliselt vastatava küsimuse. Usun, et teil on täna siin saalis viibimise üle sama heameel kui mul. Tahtsin siinkohal teha vaid lühikese kõrvalepõike.

Niisiis, olete meile andnud ohtralt teavet, kuigi hiljuti Beneluxi riikides ja Saksamaalkoostatud andmete kohaselt on palavikuga nakatunud karjade arv aastaga suurenenud 25korda, mis on märkimisväärne.


Sooviksin mainida ühte juhtumit Belgias, kuna töötan ju seal. Ligikaudu 7 000 karja onnakatunud. Seetõttu avaldab see põllumajandustootjatele väga suurt majanduslikku mõju.

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Meie arvates levib haigus 2008. aastal koguEuroopas. Seepärast rakendab komisjon väga rangeid meetmeid haiguse ohjeldamiseksning, nagu ma ütlesin, on parim viis tõrjumiseks vaktsineerimine. Me oleme kulutanud jakulutame üsna palju raha, et aidata liikmesriike vaktsiinide ja vaktsineerimise osas.

James Nicholson (PPE-DE). – Hr juhataja, sooviksin volinikule öelda järgmist: lammastekatarraalne palavik on kiirelt levinud kogu Euroopa Liidus ja te olete öelnud, etvaktsineerimine on parim viis, kuid kas komisjon ei kaaluks, isegi praeguses järgus,võimalust, et igas piirkonnas, kus seni ei ole haigust esinenud, lubataks keelustada loomadeimport sellesse piirkonda juhtudel, kui on kindlaks tehtud, et karjad on haiguseganakatunud, ja kui see on tõendatud? See oleks kindlasti mõistlik, et inimesed – ka mittetahtmatult – ei impordiks loomi nakatunud piirkonnast nakatumata piirkonda, sest haiguslevib kiiresti. Te ütlete, et see on vältimatu, kuid ma arvan, et me peaksime seda tegema.

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Nagu te teate, oleme võtnud meetmeid. Meil onnäideteks Itaalia ja Prantsusmaa – ning Portugal – kes on võtnud ühepoolseid meetmeidnakatunud loomade impordi vältimiseks. Võetud lisameetmete tulemusena kehtestavadmõlemad riigid nüüd varem võetud ühepoolsed meetmed. Me jälgime olukord väga pingsaltja võtame täiendavaid meetmeid, kui leiame, et peame seda tegema.

Juhataja. − Kuna järgnevad küsimused käsitlevad sama teemat, ühendatakse need: Küsimusnr 71, mille on esitanud Marian Harkin (H-0164/08)

Teema: Brasiilia veiseliha

Millised on kehtivad nõuded seoses Brasiilia veiseliha impordiga ELi?

Küsimus nr 72, mille on esitanud Brian Crowley (H-0177/08)

Teema: Brasiilia veiseliha

Kas komisjon saab anda tervikliku ülevaate, kirjeldades uusimat seisukohta seosesmärkimisväärsete piirangutega Brasiilia veiseliha importimisel Euroopa Liitu?

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Nagu teate, on EL aastaid ellu viinud väga tõhusatimpordipoliitikat Brasiiliast pärineva veiseliha suhtes.

ELi jaoks mõeldud Brasiilia veiseliha lubatakse importida üksnes piirkondadest, midapeetakse suu- ja sõrataudivabaks. Hetkel asuvad sellised piirkonnad kuues Brasiilia osariigis:Espírito Santo, Goiás, Mato Grosso, Minas Gerais, Rio Grande do Sul ja Santa Catarina.

Veised, kelle liha on mõeldud ELi turule, peavad olema viibinud lubatud piirkonnas vähemalt90 järjestikust päeva. Lisaks peavad nad olema viibinud majandis enne tapmist vähemalt40 järjestikust päeva.

Tapamajas ei tohi veised kokku puutuda muude loomadega, kes ei vasta eelnevalt kirjeldatudtingimustele, ning nad peavad läbima tapaeelse veterinaarkontrolli ja neil ei tohi 24 tundienne tapmist esineda haiguse kliinilisi tunnuseid.

ELi võib eksportida ainult värsket veiseliha ning liha peab olema konditustatud jalaagerdunud, et tagada suu- ja sõrataudi inaktiveerumine juhul, kui seda peaks lihashoolimata eelnevalt mainitud meetmetest siiski esinema.


Sellegipoolest tuvastati 2007. aasta novembris komisjoni teostatud kontrolli käigus niitõsiseid rikkumisi seoses majandite registreerimise, loomade identifitseerimise ja liikumisejärelevalvega kui ka asjaoluga, et Brasiilia ei täitnud varasemaid kohustusi rakendadakohaseid parandusmeetmeid.

Sellest tulenevalt võttis komisjon käesoleva aasta jaanuaris vastu meetmed, mille kohaseltpiirdub Brasiilia veiseliha import majanditega, mis vastavad mitmetele lisanõuetele. Nendelisanõuete hulka kuulub kõikide loomade täielik identifitseerimine ja registreerimineBrasiilia veiste riiklikus süsteemis. Lisaks sellele tuleb majandid allutada Brasiiliaveterinaarteenistuste tõhusale kontrollile ning Brasiilia ametiasutused peavad neidkorrapäraselt kontrollima.

Marian Harkin (ALDE). – Ka mina tervitan volinikku.

Ehk on minu küsimus veidi ebaõiglane, kuna sel on ajalooline vaatenurk. Kuid teie eelkäijalt,volinik Kyprianoult, sain ma umbes kuus kuud tagasi vastuse seoses toidu- javeterinaararuandega. Tema vastus oli, et aruande esialgsed järeldused ei õigusta ELi poliitika,mis käsitleb suhteid Brasiiliaga, kohest muutmist. Vaid kaks või kolm kuud enne keelukehtestamist väitsid toidu- ja veterinaarametnikud põllumajanduskomisjonis ja mujal, etprobleemid ei ole tegelikult märkimisväärsed. Kuid kahe või kolme kuu möödudes kehtestatikeeld ja nüüd impordime me vaid 1% algsetest põllumajandusettevõtetest.

Minu küsimus on: kas Iiri Põllumajandustootjate Liidu raport sundis Veterinaar- jaToiduametit olukorda palju lähemalt uurima ja kas see põhjustas komisjoni tegutsemise?

Brian Crowley (UEN). – Tahaksin volinikku tänada tema vastuse eest ja tervitada tedatema esimesel infotunnil Euroopa Parlamendis. Ilmselt on teil saavutatud vastukaja üleväga hea meel.

Minu lisaküsimus puudutab asjaolu, et teie kuulamisel parlamendi keskkonna-, rahvatervise-ja toiduohutuse komisjonis esitasite seisukoha, et toiduohutus on küll üks meie kesksetestrõhuasetustest, kuid et me peame ka oma kaubanduspartnerite suhtes olema õiglased.

Usun siiski, et peaksime olema õiglased mitte ainult eeskirjade osas, mis kehtivad Euroopapõllumajandus- ja toiduainetootjatele, vaid ka Euroopa Liitu importijatele, ning et kohaldadatuleks samu eeskirju. Kuidas me tagame, et toiduvarustus on turvaline ja ohutu, kooskõlassamade nõuetega, mida Euroopa tootjad peavad täitma, pidades eeskätt silmas Brasiiliastpärit veiseliha?

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Komisjoni Brasiilia missioonide käigus tuvastatiELi tervishoiunõuetega seotud puudusi. Mõningatega nendest puudustest on Brasiiliaametiasutused ise tegelenud.

Kuid 2007. aasta novembri missiooni käigus tuvastati nii rikkumisi, eeskätt seoses majanditeregistreerimise, loomade identifitseerimise ja liikumise järelevalvega, kui kaparandusmeetmete rakendamist käsitlevate varasemate kohustuste eiramist.

Nagu ütlesin, võeti sellest tulenevalt vastu lisanõuded ning praegu me hoolitseme selleeest, et Brasiilia oma kohustusi tegelikult täidaks. Hetkel pakuvad komisjoni eksperdidinspektoritele praktilist väljaõpet, hoolitsedes samas selle eest, et koolitatud inspektoridõpetavad põllumajandusettevõtetes kohapeal välja oma inimesi, et iga liikmesriik, kuhuBrasiilia ekspordib veiseliha, saaks olla kindel, et meie nõuete ja eeskirjade täitmist jälgivadhästi koolitatud inimesed.


Mairead McGuinness (PPE-DE). – Tere tulemast, volinik. Teie viimane avaldus teebmulle muret, sest kui Iiri põllumajandustootjaid, Euroopa põllumajandustootjaid külastavadkomisjoni inspektorid, siis ei saa neile osaks mitte igakülgne abistamine, vaidinspekteerimine ja kontrollimine. Mulle jääb mulje, et meie komisjoni ametnikud hoiavadbrasiillastel käest ja aitavad neil nõudeid täita. Ma loodan, et meie endi tootjate puhulkehtiks sama.

Minu teine küsimus on: milliseid jõupingutusi teeb Brasiilia oma käitumise parandamiseksja kas kavandate – kui jah, siis millal – Brasiiliast Euroopasse imporditavate veiselihakogustejõudmist varasemale tasemele, nagu brasiillased kindlasti soovivad? Ma tean, et olete uuelametikohal, kuid kas teie arvates on nende standardid, kui nad peaksid kunagi nendeniküündima, meie omadega samaväärsed, arvestades, et nad nõuavad vaid 90 ja 40 päeva?Meie jälgime loomi sünnist tapani.

Elspeth Attwooll (ALDE). – Ka mina tervitan teid, volinik. Arvestades, mida ütlesiteVeterinaar- ja Toiduameti viimase raporti ja teatamata haiguspuhangutega seotudprobleemide kohta, kusjuures jälgitavuses ja identifitseerimises on tuvastatud suuri puudusi– lausa süsteemivigu – ja asjaolu, et Brasiilia ametiasutused ei suutnud teie rakendatuduutest meetmetes hoolimata nõuete täitmist tagada, tundub kahtlemata ebatõenäoline, etpiirkonnastamispoliitika suu- ja sõrataudi ohjeldamiseks Brasiilias üldse toimib ja et selleüldse kunagi toimima saab. Kas see ei ole siis ebatõenäoline, volinik?

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Esiteks tahaksin teile kinnitada, et meiekohaldatavad nõuded on eksporditava toote osas samaväärsed ja et komisjoni ametnikudvõivad nüüd inimesi nende soovil koolitada, et võtta kasutusele asjakohaseidkontrollimeetmeid ja eeskirju, kuid ma olen kindel, et nad ei keelduks meie inimestele abipakkumast. Me püüame olla õiglased ja ma olen kindel, et esmaseks nõudeks on meietoodete ohutus. Piirkonnastamist kohaldatakse Brasiilias samamoodi kui ELis.

Juhataja. − Küsimus nr 73, mille on esitanud Avril Doyle (H-0166/08)

Teema: Ettepanek tervishoiuteenuste kohta

Kas komisjon palun selgitaks viivitust piiriülest tervishoiuteenuseid käsitleva ettepanekuprojekti avaldamisel, arvestades poliitilist nõudlust õigusakti järele, mis tuleneb EuroopaKohtu otsustest selles valdkonnas ja lubadusest, mis anti tervishoiuteenuste väljajätmiselteenuste direktiivist (2006/123/EÜ (3) )?

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Austatud parlamendiliikmed, komisjon kavatsebkindlasti reageerida parlamendi ja nõukogu otsusele, millega arvati tervishoiuteenusedteenuste direktiivist 2006. aastal välja eesmärgiga neid eraldi käsitleda.

Komisjon kavatseb esitada ettepaneku, millega kodifitseeritakse Euroopa Kohtu lahendidselles valdkonnas, selgitades seeläbi patsientide õigusi piiriülese tervishoiuteenuseosutamisel, ja pakkuda välja kõrvalmeetmed, et tagada heatasemelise piiriülesetervishoiuteenuse kättesaadavus.

Viimase kuu jooksul selle küsimuste erinevate tahkude osas avaldatud teatav mure ontinginud täiendavaid arutelusid ja nõupidamisi. Praegu on aga kaalumisel ettepanek võttavastu patsientide õigusi piiriüleses tervishoius käsitlev direktiiv, et võtta see kolleegiumisvastu enne 2008. aasta juuni lõppu.

(3) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.


Meie eesmärk on esitada ettepanek lõppeesmärgiga aidata kodanikel teostada oma õigusi,mille on neile andnud Euroopa Kohus, mitte aga tekitada lisaprobleeme. See ettepanekkeskendub patsientide õigustele ja tervishoiu suuremale kättesaadavusele. See saab olemaosa sotsiaalpaketist, mis algatatakse koostöös volinik Špidlaga ja mis edendabkättesaadavust, võimalusi ja solidaarsust kõikide ELi kodanike jaoks.

Patsiendid on selle algatuse keskpunktiks, mis on kooskõlas komisjoni üleüldisekodanikukeskse lähenemisviisiga.

See ettepanek ei anna patsientidele uusi rahalisi õigusi. Kohtu kehtestatud patsiendiõigusedon seotud rahaliste õigustega, mis on liikmesriikides juba määratletud. See ettepanek vaidloob raamistiku patsientidele nende õiguste tõhusaks teostamiseks üheskoos suuremaõiguskindluse, läbipaistvuse ja ennustatavusega.

Lõpetuseks, see ettepanek sätestab ka õiguslikud ja halduslikud alusedliikmesriikidevahelisele täiustatud koostööle mõningates tulevikku suunatud, tervishoiugaseotud valdkondades, kus ELi lisandväärtus ja koostoime on eeldatavasti määrava tähtsusega.

Avril Doyle (PPE-DE). – Ma ühinen nendega, kes tervitavad volinik Vassilioud siin temaesimesel küsimustele vastamise päeval. On tore, et ta on meiega. Tänan teid teie vastuseeest.

Tervishoid jäeti algselt teenuste direktiivist välja väga mõjuvatel põhjustel, sest me tahtsimetervishoiuteenuste direktiivi. Me oleme oodanud juba liigagi kaua. Ma ei ole päris kindel,millist signaali komisjonis toimuv erinevate laudade ümber askeldamine meile annab. Kasküsimus on liiga suures erastamises? Kas küsimus on selles, et me võime liikmesriikidetervishoiuteenistused ära kurnata? Selles valdkonnas on juba suured erinevused pädevuses,samuti erinevused standardites, ning ühtse turu raames on patsientidel õigus EuroopaKohtu otsuste kohaselt reisida ravi saamiseks mujale, kui neil ei ole oma liikmesriigismõistlikku juurdepääsu ravile. Mis täpselt on seni tinginud selle viivituse, volinik?

Mairead McGuinness (PPE-DE). – Te võib-olla ei saa seda kohe käsitleda, kuid ehk saateminu küsimuse juurde hiljem naasta.

Seoses Lissaboni lepinguga on mõningaid kommentaare Iirimaal kampaania „Ei” raamesesitatud väidete kohta, et lepinguga surutakse peale tervishoiuteenuste erastamist ja-teenustega kauplemist. Mul oleks hea meel, kui saaksite mulle selles küsimuses hiljemselgust anda.

Androula Vassiliou, komisjoni liige . − Ainus asi, mida saan hetkel öelda, on rõhutadameie täit otsusekindlust edasiliikumise suhtes. Ärgem rääkigem minevikust. Otsus ontehtud ja ma kinnitan teile, et juunis esitame ettepaneku kolleegiumile. Võite mind uskuda,et juunis liigume edasi.

Mis puutub erastamisse, siis selles osas tuntakse suurt muret, kuid minu vastus on, et seemure on põhjendamatu. Ettepanek keskendub patsientide vajadustele. See tagab, et kuipatsiendid reisivad ravi saamiseks mujale, siis on see ravi heatasemeline. Samuti selgitabsee, millistel tingimustel kodanikud saavad piiriülese tervishoiu eest hüvitist oma riiklikulttervishoiusüsteemilt või tervishoiuteenuse osutajalt ja millal nad ei saa. Needhüvitamistingimused ei ole uued, kuid need on Euroopa Kohtu lahendite kodifitseeritud.

See ettepanek ei loo selliseid võimalusi saada tervishoiuteenuseid välismaal, mida ei oleEuroopa Kohtu lahenditega juba ette nähtud. See ettepanek püüab tagada, et


tervishoiuteenuste piiriülene osutamine toimub selges raamistikus, mis kindlustab ohutu,heatasemelise ja tõhusa tervishoiu kogu liidus. Eesmärk on sätestada selge raamistik.

Juhataja. − Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult(vt lisa).

Juhataja. − Sellega on infotund lõppenud.

(Istung peatati kell 20.00 ja see jätkus kell 21.00.)

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZAsepresident

15. Töötajate lähetamise direktiivi rakendamine tulenevalt Euroopa Kohtu otsustest(arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus töötajate lähetamise direktiivirakendamise kohta tulenevalt Euroopa Kohtu otsustest. See on tähtis küsimus, mis onpõhjustanud palju vääritimõistmist ja eelkõige mitmesuguseid kuulujutte ja mureküsimusimõnedes meie riikides, mistõttu me kavatseme suure huviga jälgida seda arutelu ja eeskättavaldust, mille hr Špidla komisjoni nimel teeb.

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (CS) Hr juhataja, daamid ja härrad, oma 2007. aastajuuni teatises „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle eeliste ja võimalustetõhustamine, tagades töötajate kaitse“ tõstis komisjon esile mõningaid puudujääke töötajatelähetamise direktiivi rakendamises ja piiriüleses jõustamises.

Tollal jõudsime järeldusele, et neid probleeme saab lahendada ainult siis, kui liikmesriigidtõhustavad vastastikust koostööd ja eelkõige täidavad oma kohustusi, mis käsitlevadhalduskoostööd ja juurdepääsu teabele, nagu on sätestatud direktiivis.

Õige ja tõhus rakendamine ning jõustamine on lähetatud töötajate õiguste kaitsmisevõtmeks, samas kui ebapiisav jõustamise tagamine nõrgendab selles valdkonnas kehtivateühenduse direktiivide mõjusust.

Sellest tulenevalt võttis komisjon käesoleva aasta 3. aprillil vastu soovituse parema koostöökohta, et kõrvaldada puudujäägid kehtiva direktiivi rakendamisel, kohaldamisel jajõustamisel. Soovituses keskendutakse eeskätt paremale teabevahetusele, teabekättesaadavuse parandamisele ning heade tavade vahetamisele.

Seega peaks parema halduskoostöö tulemuseks olema praktikas suurem töötingimustekaitse, väiksemad ettevõtete halduskulud, tõhusam järelevalve töötingimuste tagamistkäsitlevate kehtivate kohustuste täitmise üle ja tõhusate kontrollimehhanismide loomine.

Soovituses tehakse ka ettepanek luua kõrgetasemeline komitee, mis peaks vahetult kaasamasotsiaalpartnereid, kes on probleemidega kõige otsesemalt seotud, ja looma aluse tihedamakskoostööks tööinspektsioonide vahel. See komitee võiks olla sobivaks foorumiks, kusarutada suurt hulka küsimusi, mis tulenevad töötajate lähetamise direktiivi rakendamisest.

Komisjon on veendunud, et see soovitus loob aluse tõhusamale võitlusele töötajate õigusterikkumise ja deklareerimata töö vastu ning et see parandab võõrtöötajate töötingimusikogu Euroopa Liidus.


Nüüd on liikmesriikide ülesanne võtta vajalikke meetmeid, et töötajate lähetamise direktiiviparemini rakendada. Eeldatavasti kiidetakse soovitus heaks järgmisel tööhõive jasotsiaalküsimuste eest vastutavate ministrite nõukogu istungil 9. juunil.

Seejärel kavatseb komisjon anda hinnangu direktiivi rakendamisele uuemate EuroopaKohtu otsuste valguses, tehes samas Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd parlamendiomaalgatusliku raporti koostamisel.

Komisjon on täielikult pühendunud töötajate õiguste tõhusa kaitse tagamisele, jätkatesvõitlust igasuguse sotsiaalse dumpingu ning töötajate õiguste rikkumiste vastu.

Tuleks rõhutada, et töötajate õiguste pidev toetamine ja konkurentsivõimelise siseturutoetamine, mis annab meile vahendid Euroopa sotsiaalse heaolu säilitamiseks, ei oleomavahel vastuolus. Et meie ühiskond ja majandus ka edaspidi õitseksid, peame võrdselttähtsustama nii sotsiaalseid aspekte kui ka konkurentsivõimet.

Gunnar Hökmark, fraktsiooni PPE-DE nimel . – (SV) Hr juhataja, sooviksin tänadavolinikku tema esinemise eest ja ma tervitan asjaolu, et ta rõhutab liikmesriikidevahelisesuurema koostöö tähtsust ja liikmesriikide vastutust töötajate lähetamise direktiivi õigerakendamise eest.

Minu arvates võiks olla õigustatud selle arutelu käigus rõhutada veel ühte asja, nimelt seda,et alates 2004. aastast on Euroopa tööturg kiiresti muutunud. Me oleme saavutanudsuurema liikuvuse. On oluline märkida, et mitmesugused suurema liikuvuse tagajärgedegaseotud õudusstsenaariumid, mis olid tollal levinud, on osutunud valeks. Räägitiheaoluturismist ja lugematul hulgal muudest probleemidest.

Tegelikult on tänapäeval erinevatesse riikidesse lähetatud üks miljon eurooplast. Samuti onenim avatud liikmesriikides tööturg ja palgatingimused kõige paremini arenenud. Töötajatelähetamise direktiiv on aidanud tagada inimestele paremad võimalused ja andnud omapanuse nii Euroopa majandusse kui ka Euroopa tööturgu. Üks miljon inimest!

Me peame seda kolme kohtuasja arutamisel meeles pidama. Seda seepärast, et kui kohuson oma otsuse teinud, näeme, et erinevatel juhtudel on tegu erinevate olukordadega. Samution aga tähtis, et mitte miski siin ei vihja, et erinevates liikmesriikides puuduvad takistusedmitmesugusele ametiühingualasele tegevusele. Mitte miski kohtuotsuses ei viita sellele, etneed oleksid vastuolus erinevat laadi kollektiivlepingute või muude palgakokkulepetega.Teisalt peab liikmesriikides olema õiguslik raamistik ja ühiskond peab toimima, etvõimaldada ja soodustada liikuvust. Seoses sellega leian ka, et on tähtis, et parandame nüüdkoostööd ja et liikmesriigid tagavad selle rakendamise ja hindamise eesmärgiga ühendadaliikuvus sotsiaalkindlustuse ja stabiilsusega igaühe jaoks Euroopas. Me ei tohi süüdistadaolemasolevates probleemides ELi. Selle asemel peame liikmesriikides võtma vastutuseendale ning tervitama suuremat liikuvust ja heaolu, mida saab käsitada kui töötajatelähetamise direktiiviga antud võimalust.

Anne Van Lancker, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Hr juhataja, sooviksin tänada volinikkusoovituse eest parandada halduskoostööd ja tööinspektsioonide võimalusi. Siiski, volinik,kas te olete teadlik, et meie heameelt selle üle on varjutanud Lavali ja Rüfferti kohtuasjadelahendid? Need põhjustasid suurt ärevust mitte üksnes Euroopa Parlamendisotsiaaldemokraatide fraktsioonis, vaid ka ametiühingutes väljaspool parlamenti ja riikides,kes on ratifitseerimas Lissaboni lepingut.


Me oleme pikka aega mõelnud, et töötajate lähetamise direktiiv oli selge põhimõttegasuurepärane direktiiv. Pidades silmas asjaolu, et me ei saa tagada palkade ja töötingimustevõrdsust kogu Euroopas, on põhjendamatu, et töötajad saaksid eeldada võrdset kohtlemistoma töökohas, sõltumata oma kodakondsusest. On õige, et töötajate lähetamise direktiivei rakenda terviklikku töökohariigi põhimõtet, vaid kehtestab lihtsalt hulga kohustuslikketingimusi. Siiski annab direktiiv liikmesriikidele mänguruumi kehtestada soodsamaidsätteid töötajate kaitseks kooskõlas oma ühiskondlike tavade ning kollektiivlepingute võiüldsiduvate kollektiivlepingutega.

Kohtulahendid tõmbasid võrdse kohtlemise tugipunkti meie jalge alt. Direktiiviga ettenähtudmiinimumkaitse muutub järk-järgult maksimaalseks. Juba pikka aega ei ole probleemseisnenud enam kehvas ülevõtmises teatavates liikmesriikides. Kuid meile muutub ühaselgemaks, et direktiivi aluseks olev käsitlusviis on vale ja see on: töötajaid tuleb kaitsta,kuid mõõdukalt. Sotsiaalsed õigused läbirääkimiseks ja streikimiseks on olemas, kuidtingimusel, et need ei häiri teenuste vaba liikumist. Siin ei ole küsimuses ksenofoobseteskõrvalmärkustes – otse vastupidi. Võõrtöötajad on enam kui teretulnud. Tõepoolest,töötajate vaba liikumine tagab võrdse kohtlemise algusest peale ja seda me tahamegiteenuste vaba liikumise osas saavutada.

Seetõttu taotleb minu fraktsioon töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamist kolmelpõhjusel: esiteks, et tagada kohalike ja võõrtöötajate võrdne kohtlemine; teiseks, et tagadariiklike sotsiaaldialoogi pidamise süsteemide täielik austamine, ja kolmandaks, et tagadaigaühe sotsiaalsete põhiõiguste kaitsmine. Me loodame teie toetusele, volinik.

Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Hr juhataja, sooviksin volinikku temaavalduse eest tänada. Kahtlemata on mitmetele Euroopa Kohtu otsustele hiljuti olnud paljutugevaid reaktsioone. Mõned vaatlejad leiavad, et muu hulgas Lavali kohtuotsuse tõttutuleks Lissaboni lepingut muuta ja et Euroopa Kohut tuleks ohjeldada. Tahaksin öelda, etsee on ülepingutamine, mis tuleneb asjaolust, et teataval poolel olevad inimesed soovivadkaikaid kodaratesse loopida ja panna inimesi uskuma, et Lissaboni leping võib kujunedaprobleemiks töötajate õiguskindluse osas. Vastupidi, Lissaboni leping tähendab rohkemõigusi töötajatele.

Teised vaatlejad, nagu pr Van Lancker, usuvad, et töötajate lähetamise direktiivi tuleksmuuta. Jällegi ütleksin ei. Ma ei usu, et seda tuleks esmajärjekorras teha. Ma usun, naguseda välja pakkunud volinik, et peaksime esmalt tegema põhjalikku tööd, et teada saada,kuidas töötajate lähetamise direktiivi tegelikult rakendatakse, ja hinnata sotsiaalse dumpingueest kaitsmise võimalusi kohaldatava õiguse raames.

Samuti leian, et me peaksime ära ootama liikmesriikide reaktsiooni. Siinkohal pean ehkeeskätt silmas Lavali kohtuasja. Lavali kohtuasjas ei ole Rootsis lõpliku otsuseni jõutud jaselles kohtuotsuses on mitu tahku – nii välisettevõtete ilmne diskrimineerimine, mida meei saa toetada, kui ka ettevõttele antud ebaselge teave. Taanis on valitsus moodustanudsotsiaalekspertidest – nii õigusasjatundjatest kui ka sotsiaalpartneritest – koosnevatoimkonna, et hinnata, kuidas viimane kohtuotsus ühtib Taani mudeliga, mis onkokkuleppepõhine ja mida õigusnormid reguleerivad vaid väga piiratud ulatuses. Ma arvan,et oleks mõistlik ära oodata selle toimkonna töö tulemused. See toimkond töötab kiirestija jõuab oma tööga lõpule juunis.

Nagu poliitikas sageli tavaks, peitub konks üksikasjades, mistõttu on tähtis säilitadatasakaalustatud hoiak nende küsimuste suhtes. Vaid poolteist aastat tagasi oli meilparlamendis põhjalik arutelu töötajate lähetamise direktiivi üle ja toimus nõupidamine


sotsiaalpartneritega. Kõik ütlesid, et direktiiv on hea, kuid tegelikkuses raskesti rakendatav.Töötajad ei tea oma õigusi ega tööandjad oma kohustusi piisavalt hästi. Seetõttu on meiejäreldus, et on vaja paremat teavitamist ja paremat koostööd; see on miski, mida teie,volinik, nüüd välja pakute. Samuti oleme näiteks teinud ettepaneku kasutada Dubliniagentuuri, mis esindab nii valitsusi kui ka sotsiaalpartnereid, et töötada selles valdkonnasvälja hea tava. Sooviksin väga kuulda, mis selles valdkonnas toimub. Mõistan hästi hirmusotsiaalse dumpingu ees; samas tunnen, et peame käsitlema seda küsimust targalt. Töötajatelähetamise direktiivi muutmine võtab palju aega, mistõttu on tähtis uurida kõiki võimalusi,et kindlustada kehtivate eeskirjade raames alus paindlikele tööturgudele, nagu Taani tööturg.Küsimus on selle tagamises, et me saame tegelikult omada paindlikke tööturgusid.

Kohtuotsus ei ohusta õigust võtta ametiühinguga seotud meetmeid; siiski peaks valitsematasakaal konfliktidega seotud küsimuste suhtes. Minu arust on tähtis rõhutada, et Lissabonileping tugevdab töötajate õigusi ja et nii sotsiaalpartnerid kui ka valitsused peavad töötamakoos, piiridest sõltumata, et muuta õigusloomealane töö paremaks ja tegutseda lahkhelideta.Nii saame liikuda edasi!

Roberts Zīle, fraktsiooni UEN nimel. – (LV) Tänan teid, hr juhataja, volinik. Selleskohtuasjas tehtud kohtuotsus annab tõesti lootust, et Euroopa Kohus mõistab EuroopaLiidu nelja põhivabadust nende tegelikus tähenduses. Mõiste „sotsiaalne dumping”, mison niivõrd populaarne ka siin parlamendis, ei toiminud kõnealusel juhul, mil eesmärk olikeelustada muust liikmesriigist pärineval ettevõttel teenuste osutamine ELi siseturul. Sellesarutelus sooviksin esile tõsta ühe poliitilise aspekti: ELi liikmesriigid, nende hulgas enamastisellised riigid nagu Rootsi, on viimastel aastatel teeninud Balti riikides tohutuid kasumeidagressiivsete finantsteenuste osutamisega, eeskätt kinnisvaralaenudega. Me ei ole kunagipiiranud selle kapitali liikumist, isegi kui kasumid olid erakordselt suured ja osaliselt saadineed ekspordialase ainulaadse sotsiaalse dumpingu teel – teisisõnu, lätlased, kes nendespankades töötasid, said palka, mis ei küündinud ligilähedalegi sellele, mida said rootslasedsama töö eest Rootsis. Nüüd, finantskriisi ajal, maksavad paljud Läti pered laenatud rahapikka aega hambad ristis, kuid meie inimesed ja meie ettevõtted ei saa konkureerida ELiturul, mistõttu nad ei saa neid võlgu tagasi maksta. Selle tulemusena on Rootsipensionifondid ja muude pankade aktsionärid need, kes lõpuks kaotavad. Daamid ja härrad,me oleme kõik ühes Euroopa paadis: laskem Euroopa põhivabadused olla tõeliselt vabad,sest me kõik võidame sellest! Tänan teid.

Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad,kõik kohtuotsused on seotud juhtumitega, kus ametiühingud on rakendanudrahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivmeetmeid sotsiaalse dumpingu vastu. Kõigis kolmesotsuses on Euroopa Kohus tunnustanud, et ametiühingutel oli seaduslik õigus neidmeetmeid rakendada. Kuid Euroopa Kohus vaidlustas selle õiguse seoses siseturuga.

Lavali ja Rüfferti kohtuasjades tõlgendati õiguslikku miinimumstandardit ainsa siseturulkehtiva maksimumstandardina. Seega tõlgendas Euroopa Kohus töötajate lähetamisedirektiivi väga eriomasel viisil. Kuid seadusandja ei olnud seda nii mõelnud. Direktiivigaseoses tuleb vaba teenuskaubandust edendada ausas konkurentsis ning töötajate õigusedtuleb tagada. Töötajate lähetamise direktiiv sisaldab ka enamsoodustuskorra tingimusttöötajate jaoks, kuid seda ei võetud kohtuotsustes arvesse.

Euroopa Kohus loob nüüd Euroopa Liidus olukorra, kus töötajate lähetamise direktiiv onmuudetud miinimumdirektiivist maksimumdirektiiviks ja kus on seaduslik seadakonkurentsieelis sotsiaalsest dumpingust tähtsamaks. Rahvusvahelise sotsiaalõiguse raames


tuleks nüüd esitada süüdistused vabal siseturul tegutsevatele ettevõtetele. Võib-ollakritiseerin seeläbi kohtuotsuseid. Liit ilma sotsiaalse Euroopa samaväärsete elementideta,nagu kollektiivlepingud, kollektiivmeetmed ja võitlus sotsiaalse dumpingu vastu, onmääratud siiski hukkumisele ja sel puudub edaspidi kodanike toetus. Seetõttu on meiefraktsiooni vastus hetkel järgmine: põhimõte „võrdne palk võrdse töö eest samas asutuses“peab olema siseturul vabaduse kriteeriumiga samaväärsel positsioonil.

Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (FR) Volinik, esiteks sooviksinkõrvalmärkusena öelda, et minu kolleegid esimeeste konverentsilt, kes otsustasid hilisõhtusearutelu kasuks vastupidi minu soovile, puuduvad kõik täna õhtul. Kui poleks olnud sedahilisõhtust arutelu, oleksin meeleldi lõpuks algatanud arutelu selle tõsise küsimuse üle,milleks on asjaolu, et Euroopa Kohus tunnistab palgadumpingut, küsimus, millele teie,volinik, kulutasite märkimisväärselt muretul viisil vaid 20 sekundit.

Seetõttu kirjeldan lühidalt selle Euroopa õiguse uue mõõtme kolme järku. 11. detsembril2007 jättis kohus rahuldamata ametiühingu hagi, milles väideti, et Soomelaevandusettevõttel Viking Line ei tohiks lubada oma praami töötajate palkadevähendamiseks Eestis registreerida. 18. detsember 2007: taas otsustas kohus ametiühingutekahjuks, seekord Vaxholmis, Rootsis, seoses hoone blokeerimisega Läti ettevõtte eest, keskeeldus täitmast ehitusvaldkonnas kehtivat kollektiivlepingut. 3. aprill 2008: kohus leidis,et Saksamaa liidumaa Alam-Saksimaa on süüdi alampalga kehtestamises igaleehitusettevõttele, kellega sõlmitakse hankeleping. Siis otsustas Euroopa Kohus Saksaettevõtte Poola alltöövõtja kasuks, kes maksis oma töötajatele ettenähtud alampalgastrohkem kui poole võrra vähem. See oli Rüfferti kohtuotsus.

Kõigil kolmel juhul oli peamine põhjendus, mille abil kohus õigustas oma otsust toetadapalgadumpingut, et ühenduse õigus keelab igasugused meetmed – pange tähele – mistõenäoliselt „muudavad vähem soodsaks” muust liikmesriigist pärineva ettevõtte tingimused,sest see on – ja ma tsiteerin – piirang teenuste osutamise vabadusele või asutamisvabadusele,mis kuuluvad asutamislepinguga tagatud põhiõiguste hulka. See on lihtsalt vastuvõetamatu.Kus on selle vabameelse mõttekäigu sotsiaalne aspekt?

Tegelikult muudab igasugune sotsiaalne progress riigis turu konkureerivatele ettevõtetelevähem soodsaks – kasutades kohtu väljendusviisi. Peaksin lisama, et kõigis kolmes asjasei ole kuulus töötajate lähetamise direktiivi asjaomastele töötajatele pakkunud vähimatkikaitset. Juhtumisi selgitas kohus, ma tsiteerin: „direktiivi eesmärk on eelkõige viia elluteenuste osutamise vabadust”. Kohus ei maininud töötajate kaitsmist.

Lõpetuseks, kohus on kõigis kolmes kohtuasjas teinud oma otsuse asutamislepinguasjakohaste artiklite ja mitte ainult direktiivi põhjal. Nendeks olid esimeses kohtuasjasartikkel 43 ja kahes ülejäänus artikkel 49, millest kumbki on hetkel ratifitseerimisel olevasLissaboni lepingus sõna-sõnalt taasesitatud.

Seetõttu on minu järeldus selge. Nendest kohtuotsustest tingitud probleemi lahendamiseksei piisa direktiivi muutmisest. Igaüks, kes tahab taaskehtestada sotsiaalsete õigusteülimuslikkust vaba kaubanduse suhtes, peab nõudma aluslepingute, täpsemalt artiklite,millele kohus oma hiljutiste otsuste põhjendamisel tugines, läbivaatamist. See on raske,kuid minu arvates vajalik, sest muidu võime oodata tõelist kriisi praeguse Euroopamajandus- ja sotsiaalmudeli õiguspärase osas.

Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel . – Hr juhataja, hiljutises Rüfferti kohtuasjasmaksis Poola ettevõtte 53 töötajale vaid 46% selle töö eest Saksamaal kokkulepitud palgast.


Poola alltöövõtjale esitati süüdistus; vastuseks pöördus alltöövõtja kohtu poole ja EuroopaKohus otsustas hiljuti Poola alltöövõtja kasuks.

Mitte ammu rääkis John Monks, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni esimees,tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni koosolekul varasemast kohtuasjast – Lavali kohtuasjast –ja hoiatas tulevaste kohtuasjade eest, et „meile on öeldud, et meie õigus streikida on tähtis,kuid mitte nii tähtis kui teenuste vaba liikumine“.

Need kohtulahendid muudavad ametiühingute liikumise jõuetuks. Teenuste direktiiv jatöötajate lähetamise direktiiv kujutavad otsest ohtu kõigele, mis on töötajate õigustevaldkonnas viimase 30 aasta jooksul saavutatud.

On olnud kolm kohtuasja – Laval, Viking ja nüüd Rüffert – ning seaduste tõlgendamiseorgan muudab lepingud mõttetuks, ametiühingud võimetuks ja palkade õigluse sisutuksmõisteks. Nagu hr Monk ütles Lavali kohtuasja käsitleval istungil, vajame Lissaboni lepinguskaitsvat protokolli või seisame tulevikus silmitsi sotsiaalse dumpinguga.

Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). – Hr juhataja, ma usun, et esimest korda avaldaskomisjon juhisdokumendi töötajate lähetamise direktiivi rakendamise kohta 2006. aastalja tollal oli sotsiaaldemokraatide fraktsioon – vastusena – parlamendis eestvedajaksüleskutsele direktiivi karmistada. Komisjon ei pidanud seda siis vajalikuks ja on selge, etta ei pea seda vajalikuks ka praegu, ja omavahel öeldes ma nõustun sellega.

Nagu komisjon on väga selgelt määratlenud, seisneb probleem riikliku rakendamisenõrkuses, ebapiisavas koostöös liikmesriikide vahel ja kehvas teabega varustamises. ELiõigusnormide karmistamine ei lahendaks neid nõrkusi. Tegelikult muudaks see nendelahendamise veelgi raskemaks.

Lõpetuseks sooviksin märkida, et volinik kinnitab täit pühendumist töötajate õigustekaitsmisele ja sotsiaalse dumpingu vastu võitlemisele. Me kõik peaksime sellega nõustumakõigis parlamendi tiibades, kuid samuti peaksime nõustuma, et kaitsta tuleb veel ühteõigust: kõikide töötajate õigust olla liikuv, viibida lähetustes ja osutada teenuseid üle piiride.

Õigused saada sotsiaalset kaitset peavad käima käsikäes õigusega osutada teenuseid ja mitteolema vastuolus. Õige tasakaalu leidmine on loomulikult suur ülesanne. Siiski on seeülesanne lahendamiseks liikmesriikidele, mitte rangemaid seadusi väljapakkuvale ELile.Ma usun, et volinik on näidanud suuna kätte ja ma kutsun teda üles minuga nõustuma, etEuroopa Parlamendi liikmetena peaksime igaüks panema oma riigi selles suunas tegutsema.

Jan Andersson (PSE). – (SV) Hr juhataja, volinik, ma tervitan soovitust ja veelgi enamasjaolu, et volinik püüab võidelda sotsiaalse dumpingu vastu ja et hr Barroso ja hr Špidlaütlevad, et õigus streikida ei asetu vabast liikumisest kõrgemale. Siiski on teie ettepanekliialt piiratud. See on liialt piiratud, et vältida sotsiaalset dumpingut.

Vaadakem esmalt, mida kohus ütles Rüfferti ja Lavali kohtuasjades. Kohus ütles, et loebpäritoluriigi alampalk, teisisõnu, Poola töötaja peab töötama Saksa töötajaga samastöökohas palga eest, mis moodustab 46% Saksa töötaja palgast. Kui oleksite öelnud, etnaised peavad töötama palga eest, mis moodustab 46% meeste töötasust, siis oleksimeöelnud, et see on diskrimineerimine. Kõnealusel juhul diskrimineeritakse Poola töötajaid,kes ei saa sama palka kui Saksa töötajad. See on vastuvõetamatu.

Teiseks, erinevate sotsiaalmudelite üle ei otsustata samamoodi. Rüfferti kohtuasjas tuuakseesile, et kollektiivlepingud peavad olema üldkohaldatavad, mitte aga Alam-Saksimaal


valitud mudeli kohased. Sama tehakse Lavali kohtuasjas. Teatavad tööturumudelid onmuude suhtes ülimuslikud. Ka see on vastuvõetamatu.

Kolmandaks, öeldakse, et õigus streikida on tähtis, kuid pannes selle kaalukausile vabaliikumisega, ei kaalu see väga palju, üldsegi mitte palju. Hoopis vaba liikumine on sellesuhtes ülimuslik.

Mõned kõnelejad on öelnud: „Jah, kuid meil peab olema vaba liikumine.” Loomulikultpeab, aga kuidas me soodustame vaba liikumist, kui me hülgame riikides kehtivadtingimused? Kas teie arvates ütlevad nendes riikides elavad inimesed, et nad tervitavadinimesi? Ei, nad nõuavad piiride sulgemist. Ma pooldan avatud piire uute ja vanadeliikmesriikide vahel, kuid samuti pooldan võrdseid tingimusi võrdse töö eest, ja ka see peabolema esmatähtis. Seetõttu peab komisjon töötajate lähetamise direktiivi muutmise suhtesvõtma rangemaid meetmeid.

Pierre Jonckheer (Verts/ALE). – (FR) Hr juhataja, volinik, ma jagan enamjaolt omakolleegide, pr Van Lanckeri ja hr Wurtzi arvamust. Lõppude lõpuks on küsimus selles, kuipalju vaeseid töötajaid me Euroopa Liidus tahame? See on põhiküsimus.

Kordamata Euroopa Kohtu otsuseid, näen ma, et me oleme jõudnud punkti, kus töötajatelähetamise direktiivi kasutatakse riiklike või piirkondlike sätete vastu, mille eesmärk ontagada „võrdsed mängureeglid“ kõikidele töötajatele ja kindlustada alampalk kõikideletöötajatele.

Seega oleme jõudnud olukorrani, kus kõnealune direktiiv õnnestab töötamisõiguseterritoriaalsust. Me saame tagada töötajate liikuvuse, tagades samas töötamisõiguseterritoriaalsuse, ja nimelt see ongi arutlusel. Kui jätta töötajate lähetamise direktiiv hetkekskõrvale, sooviksin juhtida teie tähelepanu ühele teisele seonduvale teemale, kaebusele,mille ettevõte TNT on esitanud komisjonile pärast Berliini halduskohtu otsust, väites, etSaksa valitsus ei ole postivaldkonnas alampalga kehtestamisel arvesse võtnud alampalgamajanduslikku mõju tema konkurentidele – me räägime alampalgast 9,80 eurot tunnis.Me leiame end olukorrast, kus riigi pädevuses olev alampalk tegelikkuses pärsib konkurentsi.See on TNT tõlgendus.

Komisjon tegeleb hetkel selle kaebuse läbivaatamisega. Kui teie otsustate või teie kolleegidja kolleegium otsustavad sel juhul TNT kasuks, usun, et teie, hr Špidla, kaotate igasuguseusaldusväärsuse nii selle kui ka muude juhtumite puhul ja et töötajate väärikuse tõelisekstagamiseks Euroopa Liidus on vaja enamat kui pelgalt komisjoni soovitust parimateabevahetus- ja haldusalase koostöö kohta liikmesriikide vahel.

Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). – (SV) Hr juhataja, Euroopa Kohtu ülesanne on tehakohtuotsuseid kooskõlas aluslepingutega. Seetõttu tuleb aluslepinguid töötajate huvidekaitsmiseks muuta. Järeldus, mis tuleneb kohtu otsustest Lavali, Viking Line’i ja Rüffertikohtuasjades, on see, et Euroopa palgatöötajad ei saa Lissaboni lepingut heaks kiita, kuisellesse ei lisata sätet töötajate õiguste kohta – õigus kaitsta kollektiivlepinguid, õigus võttaametiühinguga seotud meetmeid palga ja töötingimuste parandamiseks.

Alampalgast suurema töötasu nõudmine on nüüd kohtu kohaselt kaubandustõke ningametiühingud ei saa ära hoida palgadumpingut. Käesoleva aasta 17. aprillil andis volinikMcGreevy minu küsimusele ametiühingute õiguste kohta järgmise kirjaliku vastuse:„Ametiühingud võivad ka edaspidi võtta ametiühinguga seotud meetmeid, tingimusel etseda tehakse õiguspärastel eesmärkidel, mis on kooskõlas EÜ õigusega.“ Seda ei saa enam


selgemini öelda. Seetõttu tuleb EÜ õigust muuta. Vaba liikumine, jah, kuid ilma muuderiikide töötajate diskrimineerimiseta.

Hélène Goudin (IND/DEM). – (SV) Hr juhataja, ikka ja jälle on Euroopa Kohusliikmesriikidele selgeks teinud, et nad ei saa käsitleda ennast sõltumatuna, kui tegu onpoliitika põhivaldkondadega, nagu tervishoiupoliitika, hasartmängupoliitika jaalkoholireklaam, millele nüüd hiljuti lisandus tööturupoliitika. Seda tuntakse nimetusealla õiguslik aktivism ja seda tuleb käsitleda otsese ohuna demokraatiale ja subsidiaarsusepõhimõttele. Oma üleoleva hoiaku tõttu liikmesriikide demokraatlikult valitud valitsustesuhtes on Euroopa Kohus tegelikult end ise ametisse nimetanud võim Euroopas.

Mis puutub Lavali kohtuotsusesse, siis tähendab see, et Rootsi ja välismaised ettevõttedtegutsevad Rootsi territooriumil täiesti erinevatel tingimustel. See on täiesti vastuvõetamatu.Ma kutsun parlamendiliikmeid tungivalt üles järele mõtlema, kui nad järgmine kordotsustavad anda ELi mittevalitavatele institutsioonidele rohkem võimu. Mis puutubtänasesse, siis tundub, et me viimaks ärkame.

Jacek Protasiewicz (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, töötajate lähetamise direktiiv on üksalustalasid, millel põhineb ühenduse neljast põhivabadusest, mis on Euroopapõhivabadused, ühe sisuline rakendamine, mis on aluslepingute ja Euroopa Ühenduseosaks olnud algusest peale.

Asutamislepingu artikkel 49 on üks selgemini sõnastatud sätteid, mis reguleerib EuroopaLiidu siseasju, öeldes ühemõtteliselt, et piirangud vabadusele osutada ühenduses teenuseidon keelatud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad muus ühenduse riigis kui see, kusasub isik, kellele teenuseid pakutakse. Seetõttu on üllatav paljudes liikmesriikides ilmnevjärjekindel tegevus, mille eesmärgiks on halduslikult piirata seda asutamislepinguga tagatudvabadust.

Alates sellesse parlamenti valimisest olen saanud ettevõtjatelt, kes on pärit peamiselt uutestliikmesriikidest, kes on ühinenud ELiga alates 2004. aastast, hulgaliselt kaebusi kohalikeja piirkondlike ametiasutuste tegevuse suhtes, kes tahtlikult seavad nendele ettevõtjatelelisanõudeid, mis ei ole vähimalgi määral põhjendatud ühegi ELi õigusaktiga. Olen tõstatanudselle küsimuse siin saalis palju kordi, nõudes Euroopa Komisjonilt ühemõttelist avaldustELi õiguse ja seega teenuste osutamise vabaduse kaitseks.

Mul on hea meel, et minu jõupingutused on saanud sellise selge kinnituse Euroopa Kohtulahendi näol, mida me täna arutame. Olen veendunud, et kohtu hiljutisi otsuseid silmaspidades suudame me – see tähendab parlament ja Euroopa Komisjon üheskoos – koostadajuhendi teenuste siseturu korraldamiseks, tagades samas töötajate põhiõigused; nendeõiguste – nende põhiõiguste – tagamine ei too ELi ettevõtjatele lisakoormust, mis kahjustaksnende tegevust ja mis oleks määratluse poolest – nagu Euroopa Kohtu lahendites öeldakse– Euroopa õigust rikkuvad.

Vaba teenuste turgu ja töötajate liikuvust tuleks toetada, mitte selle vastu võidelda. Needon 21. sajandi väljakutsed.

Magda Kósáné Kovács (PSE). – (HU) Tänan teid, hr juhataja, volinik. Pärast mitut EuroopaKohtu lahendit on töötajate lähetamise direktiiv (96/71/EÜ) sattunud liidus tähelepanukeskmesse. Kohus on oma sõna öelnud. Selle üle, mida ta tegelikult ütles, võib arutleda,kuid selles ei oleks kasu, sest otsus jääb kehtima ning kohus ei kehtestanud mingitväärtushinnangute astmestikku.


Võime näha, et parlamendis on need lahendid tekitanud vastakaid arvamusi, kuid on hea,et komisjon on mõelnud, mida tuleb teha, ja on liikmesriikidelt küsinud. See on iseäranisoluline, kuna nad püüavad pingelist olukorda rahustada. See on asjakohane, kuna komisjonivarasem tegevusetus aitas kahjuks kaasa pingelise õhkkonna tekkele, sest liikmesriigid eiolnud ikka veel läbi mõelnud töötajate lähetamise direktiivi ülevõtmist riiklikessesüsteemidesse, kuigi kaks aastat varem oli seda Euroopa Parlamendi resolutsioonis tungivaltpalutud. Seega ei ole vastust, kas liikmesriigi meetmed, mis kaitsevad töötajaid, on kooskõlastöötajate lähetamise direktiiviga, ning, parema puudumisel, ei suuda me öelda, kas töötajatelähetamise direktiiv tegelikult toimib hästi või kas seda on vaja teenuste turgu reguleerivateseaduste kontekstis muuta. Puuduvad rakendamisalased õppetunnid, parimal juhul onolemas tugevasti vastanduvad avaldused. Meid huvitab küsimus, kas see ebakindel olukordloob pinnase populismile ja hämamisele. Ja kas me ei tekita juhuslikest õiguslikestpuudujääkidest poliitilist probleemi? Võib-olla oleme tekitanud poliitilisi pingeid kohas,kus peaks valitsema vaid kaine reguleerimine.

Daamid ja härrad, teenuste turu vabadus toimib õiguslikus raamistikus, väga vähesteeranditega. Teisalt on heade seaduste tegemiseks vaja konkreetseid meetmeid. Me loodame,et komisjon astuks need konkreetsed sammud, kuna kohus ei saa õiguslikku raamistikkuterviklikult uurida. See on komisjoni teha. Ning komisjoni töö on algatada vajaduse korralmenetlus õigusrikkujate vastu. See võiks võimendada hr Špidla sõnu, et me peame tegutsemasamal ajal ja koos nii töötajate seaduslike õiguste kui ka sotsiaalse turumajanduse huvides.Tänan teid.

Gabriele Zimmer (GUE/NGL). – (DE) Hr juhataja, volinik, ma ei nõustu teiega, et töötajatetugeva sotsiaalkaitse ja tugeva siseturu vahel ei oleks ebakõlasid. Ülemaailmse konkurentsisüsteemiga kooskõlas olev ELi siseturg on lõppude lõpuks sedalaadi vastasseisu kehastuseks.Kuid ma nõustun teiega, et liikmesriigid vastutavad ELi õiguse riiklikkusse õigusesseülevõtmise eest. Vähemalt Rüfferti kohtuasjas ei näita Berliini ja Alam-Saksimaaõigusemõistjad lihtsalt näpuga Euroopa Kohtu poole.

Nad ei ole üldkokkuvõttes suutnud mõjuvalt selgitada kollektiivläbirääkimisi käsitlevaidõigusakte ega nõuda seaduslikku alampalka. Volinik, ma nõuan, et täidaksite oma kohustustja nõuaksite avalikult vajalikke muudatusi ELi õiguslikes alustes. See puudutab näiteks 15.aprillist pärineva Lissaboni lepingu konsolideeritud versiooni artikleid 50 ja 56, töötajatelähetamise direktiivi karmistamist, ametiühingutega seotud meetmete rakendamise õiguseja ametiühingutega seotud meetmete piiriülese rakendamise õiguse andmist. Samuti viitanasjaolule, et poliitiliste probleemide läbivaatamist ei tohiks jätta lihtsalt Euroopa Kohtuhooleks, vaid et nii ELi institutsioonid – nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament – kuika rahvusriigid võtaksid vastutuse selle eest oma õigusloome kaudu.

Elmar Brok (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, Lissaboni lepingtähendab märgatavat olukorra paranemist töötajate jaoks – hr Wurtz, pean teile siinkohalvastu vaidlema. Peame sellega nõustuma, kuna sotsiaalpoliitika on muutumas piiriülesekskohustuseks. Tulevikus tuleb kõike kontrollida õigusloomega seotud vahendite abilsotsiaalpoliitika vaatenurgast ning lepingus sätestatud sotsiaalse turumajanduse määratluskujutab märkimisväärset edasiminekut.

Me vajame konkurentsivõimet, me vajame suuremat tootlikkust ja see peab ülemaailmsesplaanis olema kindlasti juhtkirjaks, kuid kõigi kolme juhtumi puhul tõdeme, et siin ei oletegu konkurentsiga ülemaailmses tähenduses, vaid pigem sellega, kas tööd tehti teatavatesvaldkondades Euroopa Liidu liikmesriikide vahel osana ühisest siseturust.


Me ei tohi sattuda olukorda, kus ülemaailmset korda kasutatakse siin selleks, et erinevateliikmesriikide töötajaid rahvusvahelise konkurentsivõime põhjal teineteisele vastandada.Kui töötajate solidaarsus hävitatakse, hävib ka Euroopa Liit, meie ühiskondadeühtekuuluvus.

Seetõttu on tähtis, et me ei laseks end nüüd kohtutel tugevalt kritiseerida, vaid selgitaksime,et me peame õigusliku raamistiku läbi vaatama. Töötajate lähetamise direktiiv pärineb1990. aastate algusest. Täna see enam ei kehti. Me peame välja selgitama, mis selles valestiläks. Ma täpselt ei tea. Kollektiivläbirääkimiste osapooled peavad veenduma, et nad sõlmivadoma kollektiivlepinguid kooskõlas siseturuga. Riiklikud õigusnormid tuleb sellegakohandada. Me peame kõik seda kontrollima. Samas ei tohi see tingida eraldumist japrotektsionismi, sest liikuvus peab olema tagatud.

Nelja põhivabaduse käsitlemisel peame silmas nelja turu põhivabadust. Kuid minu määratlussotsiaalsest turumajandusest tähendab, et turg saab toimida ainult seadusandja lubatudraamistikus, et selle majanduskorra kasutegurid jaotuksid õiglaselt ega jääks ainititurujõudude meelevalda. Kui see juhtub, neelab turg ka ennast alla. Seetõttu vajame sellistsotsiaalset turumajanduse raamistikku.

Hr juhataja, lubage mul lõpetuseks lugeda ette üks tsitaat. „Mitte möödunud ajastusekkumatu rüüstamise vaba turumajandus ega turujõudude vaba tegutsemine” – ja sarnasedväljendid – „vaid sotsiaalselt vastutustundlik turumajandus, kus üksikisikut taas austatakseja mis väärtustab kõrgelt inimest ja selles tulenevalt tagab õiglase tasu tehtud töö eest; seeon tänapäevast laadi turumajandus”. See on tsitaat Ludwig Erhardilt, kelle kohta ei saakuidagi öelda, et ta oleks olnud turumajanduse vastu.

Stephen Hughes (PSE). – Hr juhataja, lubage mul öelda, kuivõrd palju ma nõustun hrBrokiga ja kuivõrd palju ma jään lahkarvamusele hr Bushill-Matthewsiga, kuid jõuan sellenihetke pärast. Sooviksin tänada volinikku 3. aprillil vastu võetud soovituse eest. See ontähtis samm õiges suunas. Usun, et tõhusam teabevahetus ja parem juurdepääs teabelening heade tavade levitamine kindlasti aitavad, kuid see oli üks neist veidratest ajastustest,et soovitus võeti vastu samal päeval, mil tehti teatavaks Rüfferti kohtuotsus. Minu arvateseeldavad eeskätt Lavali ja Rüfferti kohtuasjad, et teeksime nüüd palju enamat kui seesoovitus.

Need kohtuasjad loovad võimaluse majanduslike vabaduste tõlgendamiseks nii, naguannaksid need ettevõtjatele õiguse kõrvale hoiduda riiklikest sotsiaal- ja tööhõivealastestõigusnormidest ja tavadest. Tundub, et ainsaks kaitseks on töötajate lähetamise direktiivisätted. Kui see on nii, siis on selge, et peame direktiivi uuesti läbi vaatama. Eelkõige peameselgitama kollektiivlepingute ulatust, et kehtestada kohustuslikud standardid, ningkollektiivmeetmete ulatust, et neid standardeid rakendada.

Minu arvates peame tegema mitmeid asju. Me peame tagama, et vastuvõtjariigikollektiivlepingutega saaks ette näha enamat kui miinimumstandardid. Me peame muutmahetkel vabatahtliku liikmesriikidele kohustuslikuks, nagu näiteks kõikide üldkehtivatekollektiivlepingute kohaldamine lähetatud töötajate suhtes. Arvan, et vajame ka selgetajalist raamistikku lähetatud töötaja määratlemiseks, et oleks selge ettekujutus, millallähetatud töötaja lakkab olemast lähetatud töötaja.

Lõpetuseks, peaksime minu arvates praegu laiendama direktiivi õiguslikku alust nii, et seehõlmaks töötajate liikumise vabadust, samuti teenuste osutamise vabadust. See oli ettepanek,


mis lükati 1996. aastal tagasi, kuid ma loodan, et me suudame nüüd mõista, kui tähtis seeon.

Kohus on öelnud, et õigus streikida ja õigus ühineda on põhiõigused, kuid mitte nii tähtsadkui majanduslikud vabadused. Ametiühingutele võib andestada mõttekäigu, et nad onjärsku sattunud loomade farmi. Me võlgneme neile õige tasakaalu taastamise. Minu arvatesoleksid need väljapakutud tagasihoidlikud töötajate lähetamise direktiivi muudatusedalguseks.

Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). – (DA) Hr juhataja, kui me käsitlesime veebruarisLissaboni lepingut, pakkusid nii minu kaasliikmed kui ka mina ise välja, et õigus rakendadakollektiivseid ametiühingutega seotud meetmeid peaks jääma liikmesriikidepädevusvaldkonda. Kahjuks hääletas enamik selle vastu ja nüüd tuleb tõstatada järgnevküsimus: miks te seda tegite? Ainus loogiline seletus ja loogiline järeldus on, et tööandjatepiiriülesed püüdlused saavutada võimalikult suur kasum muutuvad lõpuks ülimuslikukstöötajate õiguse suhtes kaitsta end sotsiaalse dumpingu eest. Võite loomulikult nii arvata,kuid sel juhul ei tohi te enam rääkida sotsiaalsest Euroopast.

Igas riigis peab töötajatel olema tingimusteta õigus rakendada ametiühingutega seotudmeetmeid, tagamaks, et võõrtöötajad saavad vähemalt sama palka kui nad ise. See ei olediskrimineerimine. Me ei arva, et võõrtöötajad peaksid saama väiksemat palka kui töötajad,kes juba elavad riigis. Me oleme diskrimineerimise vastu, mistõttu tuleb võtta meetmeid.Alternatiiviks on sotsiaalne dumping. See on allakäigutrepp. Seepärast peame rakendamakõikvõimalikke vahendeid ja Lissaboni lepingus sisalduva õiguslikult kohustava protokolliabil tagama vähemalt vaba ja piiramatu õiguse rakendada ametiühingutega seotudmeetmeid.

Jacques Toubon (PPE-DE). – (FR) Volinik, on tõsi, et me oleme äärmiselt pettunud,nähes, kuidas teenuste osutamise vabadust rakendatakse kohtupraktikas. Võib andestadamõttekäigu, et mõningates tõlgendustes on Euroopa Kohus püüdnud seada artiklid 43 ja49 kõikidest muudest kaalutlustest kõrgemale. Siiski olen nende kohtuotsuste, mis, nagute kõik teate, on ennekõike katselised kohtuasjad, manihheistlike analüüside suhtesettevaatlik.

Usun, et küsimus, mida peame endalt küsima, on see, kuidas tagada sotsiaalne õigustik.Täpsemalt peame vastama kahele küsimusele. Esiteks, milline palgatase tuleks ettevõtetelekehtestada vastuvõtjariigi seaduste alusel? Teiseks, mil määral me saame piirataametiühingute kollektiivmeetmeid, mille eesmärk on tagada kodumaiste ja lähetatudtöötajate võrdne kohtlemine?

Vastuseks nendele küsimustele ei usu ma töötajate lähetamise direktiivi muutmisse. Usunisegi, et me võtaksime seda teha püüdes tohutu riski. Euroopa AmetiühinguteKonföderatsiooni ettepanek sotsiaalse klausli lisamiseks tundub mulle hoopis huvitavam.Minu arvates on tegu lihtsalt, nagu hr Brok ütles, nii uute kui ka vanade aluslepingutekohaldamisega: artikli 3 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ning põhiõiguste harta, mis on nüüdmateriaalõiguseks.

Samuti peame rakendama – ja kõikide riikide parlamendid võiks teostada järelevalvet selleüle – subsidiaarsuse põhimõtet kõiges seoses töötamisõiguse, töötajate õiguste ja eelkõigestreikimisõigusega.

Lähitulevikus kavatseb eesistujariik Prantsusmaa käivitada sotsiaalmeetmete kava. Mispuutub teisse, volinik, siis komisjon peab tegema enamat kui teie öeldu ja minimaalne on


haldusalane soovitus muuta tekst poliitilisemaks, võttes täielikult arvesse kohtupraktikasttingitud ebakindlust.

Karin Jöns (PSE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tihedam koostöö riikidevalitsuste vahel on loomulikult õige ja asjakohane. Ma tervitan seda. See on lausa hädavajalik.

Kuid kui me kõik tõesti tahame ära hoida väikseima alampalga võidujooksu Euroopas,vajame enamat, ja ka teie teate seda, volinik. Rüfferti kohtuotsuse kohaselt on minu arvatesvaid üks lahendus. Me peame täiustama töötajate lähetamise direktiivi. Komisjon on kakohustatud seda tegema.

Me peame tegema sellest kohtuotsusest õiguslikud järeldused, sest see muudab töötajatelähetamise direktiivi mõtte vastupidiseks. Vabadus osutada teenuseid seatakse siin kõrgemalekui töötajate kaitse. Isegi kavandatavat üleminekut minimaalselt maksimaalsele kaitseleon selgitatud. Minu kodumaal Saksamaal mõjutab see kohtuotsus 16 liidumaast otseselt8. Piirkondlikud omavalitsused soovisid vaid olla eeskujuks palgadumpingu küsimustes.

Töötajate lähetamise direktiivi ja hankedirektiivide põhjal soovisid nad tagada teatavatesotsiaalsete kriteeriumide täitmise, vähemasti riigihankelepingute sõlmimisel. Seetõttu onnad nõudnud sotsiaalse kriteeriumina kohalike standardsete palgamäärade järgimist, kunaneed on alampalgast kõrgemad.

Mul on raske mõista Euroopa Kohtu otsust. Kui me tõesti soovime sotsiaalseid kriteeriume– ja ma arvan, et me kõik tahame seda – siis peab olema võimalik saavutada enamatki kuialampalk. Me ei tohiks lasta kohtuotsusel end kammitseda nii, et ka edaspidi võimaldamelähetatud töötajatele vaid miinimumstandardid. See ei ole selline sotsiaalne Euroopa, midaminu fraktsioon tahab. Kindluse mõttes peame hoolikalt läbi vaatama ka hankedirektiivid.

Saksamaal on täna õhtul käsitletavad, tööhõive valdkonnas tehtud Euroopa Kohtu otsusedtinginud tagasihüppe Euroopa aktsepteerimises. Nüüd nõutakse meilt kõigilt siinkohaluuesti taktika muutmist.

Alejandro Cercas (PSE). – (ES) Hr juhataja, volinik, kui me käsitleksime pisiprobleemi,mõistaksin, et pelk soovitus, mis käsitleb heade tavade levitamist ja hõlmab tõhusamatteavitamist, võiks probleemi lahendada. Kuid, volinik, probleem on selles, et me käsitlemesuurt probleemi, mida te oma kõnes väga kahetsusväärselt isegi ei maininud.

Probleemiks on, volinik, et praegu on Euroopa Kohus loonud järjepidevat pretsedendiõigust,mis ütleb, et ühest riigist pärinevad töötajad võivad töötada teises riigis vähema kui 50%eest palgast direktiivi alusel, mis, tuleb öelda, loodi just selle ärahoidmiseks.

Seega, kui on võimalik, et kehtivad seadused, mis võimaldavad sellise olukorra, on meilselgelt sügav probleem, mida ei saa lahendada vaid teabeprobleemide lahendamisega.

Teiseks, volinik, meil on probleem, et mitmesugused ametiühingute riiklikud tavad palkadekehtestamise ja kollektiivlepingute sõlmimise valdkonnas jäetakse välja. Soome, Rootsi,Taani ja Saksamaa on välja jäetud. Seega on tegu laiaulatusliku probleemiga mitte ainultnendele riikidele, vaid ka kogu Euroopale, kus riiklikke õigusakte õõnestatakse ja kus mitteainult ei suudeta tagada oma töötajate paremat kaitset, vaid lammutatakse ka riiklikkekaitsesüsteeme.

Seda olukorda silmas pidades, volinik, arvan ma, et me ei saa kõrvale vaadata. Ma ei arva,et me saame välja kirjutada aspiriini, kui vajame suurt lõikust, ja ma leian, et me peame


taastama tasakaalu töötajate õiguste ja turuõiguste aluseks olevate põhimõtete vahel, sestmuidu ei lähe mitte ainult sotsiaalne Euroopa, vaid kogu Euroopa selles suunas.

Dariusz Rosati (PSE). – (PL) Hr juhataja, volinik, töötajate lähetamise direktiivi eesmärkon tagada teenuste osutamise vabadus, kindlustades samal ajal töötajate õigused. Minuarvates on see direktiiv tulnud Euroopa Liidule kasuks ning kriitika, mida täna siin saaliskuulen, on suuresti põhjendamatu.

Juhiksin tähelepanu, et Rüfferti asjas, mida me arutame, toimus sotsiaalsete standarditerikkumine ja palgataseme seadmine skandaalselt madalale tasemele – 46% – mitte töötajatelähetamise direktiivi puuduste tulemusena, vaid seetõttu, et asjakohastest osaAlam-Saksimaa seadustest ei rakendatud töötajate lähetamise direktiivis ettenähtud viisil.Järelikult on siin tegu õigusnormide rakendamise probleemiga Saksamaal, mitte töötajatelähetamise direktiivi puudustega. Samalaadne oli olukord Lavali asjas: Rootsis valitsesolukord, kus alampalka ei ole põhimääruses ega kollektiivlepingus sätestatud töötajatelähetamise direktiiviga ettenähtud viisil. Seetõttu on minu seisukoht, et selle olukorralahendus seisneb peamiselt siseriiklike õigusnormide kohandamisel kehtiva direktiivisätetele, kuigi ma möönan, et on palju küsimusi, mida võiks direktiivis ikkagi parandada,ja neis küsimustes toetan ma komisjoni arvamust.

Sooviksin ka kasutada võimalust rääkida sotsiaalse dumpingu mõistest, mida on siin vägasageli mainitud. Juhin tähelepanu, et sotsiaalse dumpingu mõistet ei eksisteerirahvusvahelises õiguses ega majandusteoorias. See on puhtalt propagandistlik termin. Eisaa rääkida dumpingust olukorras, kus lähetatud töötajad – poolakad Saksamaal või lätlasedRootsis – saavad töötasu, mis on suurem kui see, mida nad saaksid oma riigis. Samuti eisaa rääkida sotsiaalsest dumpingust olukorras, kus puuduvad kõike riike kohustavadsotsiaalsed või palgastandardid, kusjuures selliste standardite puudumise põhjuseks onmeie liikmesriikide arengutaseme erinevus, samuti erineb poliitika riigiti.

Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Hr juhataja, minu arust on selge, et Euroopa Kohtuotsus ohustab Euroopa Liidu alustalasid. On selge, et kohus on kõrgeim Euroopa Liiduõigust tõlgendav organ ning hetkel ei ole soovi keegi seda institutsiooni nõrgendada. Kuisee pretsedendiõigus, nagu hr Cercas märkis, ohustab sotsiaalse ühtekuuluvuse põhimõtet.Paljude Euroopa inimeste arvates ei ole minimaalseid sotsiaalseid õigusi mittetagavatEuroopa Liitu vaja, mistõttu me ohustame Euroopa Liidu olemasolu.

Kuna me ei saa tegutseda vastupidiselt kohtu otsustele ja peame neid täitma, on ilmselgeltsaabunud aeg, et seadusandliku võimu kandjad – komisjoni, parlament ja nõukogu –võtaksid vastu meetmed, mis tagaksid, et selline pretsedendiõigus ei kinnistu, sest see onpretsedendiõigus, mis seondub kitsapiiriliste õigusloomega seotud tekstidega, mida saabmuuta.

Tundub, et kohus ise kutsub meid üles tegema seda õigusloomega seotud muudatust, jaminu arvates on nüüd ennekõike komisjoni, kuid samuti parlamendi ja nõukogu ülesandeksmuuta õigusloomega seotud tekste, et vältida selle pretsedendiõiguse kinnistumist.

Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Täna arutusel olevad õigusnormid võivadparemaks muuta enam kui ühe miljoni Euroopa kodaniku elu, kes töötavad muusliikmesriigis teenuseosutajate või lähetatud töötajatena.

Eelkõige ei ole kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides täielikult rakendatud direktiivi artikli3 sätteid. Lähetatud töötajatega seotud töötervishoiu- ja -ohutusnorme, töötundideülemmäära ning puhkuse ja sünnitushüvitiste minimaalset perioodi ei ole rakendatud.


Pealegi peaks olema tagatud vastuvõtjariigi seadusega ettenähtud alampalk. Sellegipoolestsunnib see viimane küsimus väga paljusid ettevõtteid kasutama alternatiivseidtöövõtulepinguid, mis automaatselt välistavad madalama palga maksmise.

Lisaks sellele on paljudes Euroopa ettevõtetes muutunud tavaks töötajate palkamine uutestliikmesriikidest ning nende saatmine välismaale lähetatud töötajatena perioodiks, midasaab pikendada 24 kuuni, kasutades seega ära sotsiaalkindlustusmaksete osas valitsevaiderinevusi.

Lõpetuseks ütlen, et selline sotsiaalne dumping tuleb peatada, rakendades kõiki töötajatelähetamise direktiivi sätteid.

Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Hr juhataja, siin saalis on kuuldud paljukommentaare, samuti mõningaid väga kriitilisi hinnanguid kohtuotsustele – EuroopaKohtu otsustele. Kutsuksin üles säilitama rahu.

Euroopa Kohtu otsused ei ole lõppude lõpuks poliitilist laadi; need põhinevad liikmesriikidesvalitseva olukorra ja kehtivate õigusnormide tegeliku seisu süvaanalüüsil. See on selleasutuse ülesanne, austagem seda. Lähenegem asjale rahulikult. Ärgem reageerigem halvastinendele kohtuotsustele, kui need meile ei sobi, ega näidakem üles rõõmupuhanguid, kuineed meile meeldivad. Selline sihtotstarbeline õigusemõistmine ei tohiks meid motiveeridaja me ei tohiks seda aktsepteerida.

Teine küsimus, millele soovin tähelepanu juhtida, on järgmine: ärgem lubagem tekkidauute ja vanade liikmesriikide töötajate vahelisel vastasseisul. Vanade liikmesriikideametiühingutegelaste tülliajamine uute liikmesriikide ametiühingutegelasega oleks halvim,mida me teha saame. Õigusemõistmine Euroopa Liidus ei tohiks sellel põhineda. Ma hoiatanselle eest.

Marian Harkin (ALDE). – Hr juhataja, hetkel arutame Iirimaal Lissaboni lepingu poolt-ja vastuargumente ning Euroopa Kohtu hiljutiste otsuste ja nende mõju osas, mida needavaldavad töötajate kaitsele ja õigustele, on vastakaid tõlgendusi.

Kuigi ma tean, et Lavali kohtuasjas ei ole lõplikku otsust tehtud, paluksin volinikul andalühiülevaade oma reaktsioonist olukorrale ja oma seisukohtadest seoses sellega, kuidastöötajate lähetamise direktiivi ülevõtmine ja rakendamine eeskätt Rootsis on mõjutanudLavali kohtuasjas tehtud kohtuotsust.

Üks eelkõneleja, hr Andersson, esitas väga veenva argumendi, et kui naisele makstaks 46%sellest, mida mehele makstakse sama töö eest samas riigis, peetaks seda diskrimineerimiseks.Samas tunduvad kohtud seda lubavat, kui tegu on eri riikidest pärit töötajatega, kes teevadsamas riigis sama tööd. Jällegi sooviksin voliniku kommentaare selle kohta, kuidas direktiiviülevõtmine ja rakendamine on mõjutanud seda olukorda.

Lõpetuseks, kuulasin väga tähelepanelikult, mida volinik ütles, rääkides töötajate õigustetagamisest ja sotsiaalse dumpingu vastu võitlemisest, kuid ma ei ole täielikult veendunud,et tema ettepanekute ja soovitustega saavutatakse see eesmärk, ja ma ootan komisjoniltjõulisemaid ettepanekuid.

Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Hr juhataja, Euroopa Kohtu kolm otsust VikingLine’i, Lavali ja Rüfferti kohtuasjades põhinevad ühel eeldusel. See eeldus tuleneb neljastkapitali liikumise vabadusest, mis on sätestatud Maastrichti lepingus, siseturgu ja töötajatelähetamist käsitlevates direktiivides ning mida on kinnitatud ümbernimetatud Euroopapõhiseaduse, milleks on Lissaboni leping, artiklites 43 ja 49.


Euroopa Kohtu otsused on poliitilised ja sügavalt tagurlikud: suured ärikontsernidkehtestavad keskaegseid tööhõivetingimusi oma kasumi suurendamiseks.

Kahtluse alla ei seata mitte üksnes õigust streikida ja pidada kollektiivläbirääkimisi –sooviksin lisada veel kolmanda tähtsa teguri. Rahvusvahelised töökonventsioonid, mis onallkirjastatud ja ratifitseeritud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kaudu, seataksekahtluse alla. Seetõttu tuleb tagada võrdne palk ja võrdne töö kõikide töötajate jaoks.

ELiga pärast 1. maist 2004 ühinenud riikide töötajad ei võlgne kellelegi midagi. Kooskõikide teiste Euroopa töötajatega peaksid nad võitlema paremate töötingimuste ja palganimel. Võrdse töö eest tuleks maksta võrdset palka.

Maùgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, töötajate lähetamine on lahutamatultseotud teenuste osutamise vabadusega. Oma otsusega toetas Euroopa Kohus seda minuarvates ülitähtsat ühisturu põhimõtet.

Sooviksin siiski väljendada oma rahulolematust asjaoluga, et ühenduse turul kehtivad ikkaveel eeskirjad, mis ei ole kooskõlas töötajate lähetamise direktiiviga. Ärgem unustagem,et direktiivi eesmärk on aidata nii töötajaid kui ka töövõtjaid. Olukorrad, kus direktiivivõtmesätteid tõlgendatakse liikmesriigiti erinevalt, on samuti lubamatud. Töötajad ei teaoma õigusi ning liikmesriigid ei jälgi, kas direktiivi sätteid rakendatakse õigesti. Nendesätete õige rakendamine ja täitmine on lõppude lõpuks siseturu tõhusa toimimise võti.

Seepärast kujutavad kõik meetmed, olgu nende vormiks siis halduskoostöö või direktiiviõige rakendamise suunised, endast hädavajalikku tegevust. Loodan siiski, et selliste algatustetulemuseks on sätete parem tõlgendamine, mitte aga rohkem kaebusi olematu sotsiaalsedumpingu kohta.

Katrin Saks (PSE). – (ET) Hr juhataja, kolleegid. Ka mina olen võrdse kohtlemisepõhimõtte suur toetaja ja võin siiralt öelda, et mõnikord on väga raske mõista, miks saanma selles parlamendis tehtava töö eest palju vähem palka kui minu lääne kolleegid (kümmekorda vähem kui itaallased). Siiski mõistan ma, et palkade võrdsustumine Euroopas võtabveidi aega.

Täna on jäänud mulle siin mulje suurest silmakirjalikkusest. Paljud inimesed võtavad sõnaja räägivad ühe miljoni lähetatud töötaja nimel, võideldes nende õiguste eest. Kuid olgemausad – enamik kõnelejaid tegelikult ei esinda neid ühte miljonit lähetatud töötajat siin,vaid hoopis kaitsevad oma tööturgu. Seetõttu on mul väga hea meel, et volinik on lubanudselle küsimuse uurimiseks moodustada komitee. Need kolm kohtuasja on siin jätnud vägaebaõiglase mulje. Siiski oli see vajalik, et heita valgust valdkondadele, kus valitsebärakasutamine, kus esineb sotsiaalne dumping ja kus valitseb ebakindlus. Õnneks ei olnudnendes kolmes kohtuasjas ühtegi neist.

Teenuste vaba liikumine on meie kõigi huvides. Olen oodanud kolm nädalat, ettorulukksepp tuleks minu korterisse Brüsselis – äravool on ummistunud. Võin teilekinnitada, et öösel kummitab mind unes legendaarne Poola torulukksepp.

Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, tänan teid kõikiteie sõnavõttude eest. Oli väga huvitav neid kuulata. Minu arvates on meil täna siin olnudmitmekülgne ja elav arutelu. Olen ka teadmiseks võtnud mitmesugused väljendatudarvamused. Erinevused tõlgendustes ja seisukohtades on pannud mind seda teematettevaatlikult käsitlema.


Arutelu on ka paljastanud teema tohutu keerukuse ja seejuures tekkivad keerulisedõiguslikud küsimused. Euroopa Kohtu kolm lahendit on kõik juhtumikohased. Oleks valeteha nende põhjal üldiseid järeldusi. Esiteks, asjaomaste liikmesriikide ülesanne on otsustada,mida nad peavad siseriiklikus kontekstis tegema, et täita kohtu otsuseid. Tahaksintunnustada ka Rootsis ja Taanis nende otsuste täitmiseks rakendatud edasiviivatlähenemisviisi.

Kuid tänane on näidanud, et on oluline asja põhjalikult arutada, et saaksime tõstatatudprobleemidele asjakohaselt reageerida. Just see on hetkel üks komisjoni rõhuasetustest.Oleme sisuliselt otsustanud jätkata seda arutelu, valmistudes nüüd uueks sotsiaalmeetmetekavaks. See kava, mille ma avalikustan kolleegiumis järgmise aasta juunis, sisaldabloomulikult ka uute sotsiaalsete asjaolude valdkonnas käivitatud laiaulatusliku nõupidamisetulemusi. Samuti lähtutakse selles komisjoni teatisest „Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus:uus sotsiaalne visioon 21. sajandi Euroopast“. See on tõeline võimalus edendada uusilahendusi vastamaks Euroopa ühiskondade ees seisvatele väljakutsetele.

Nende väljakutsete hulgas on loomulikult demograafilised muutused ja tehnoloogia ühakiirenev areng, kuid ka ülemaailmastumise sotsiaalne mõju. Töötajate liikuvusemitmekesised vormid ning rände suurenemine, mis on ilmselt vältimatu, kujutavad endastuusi väljakutseid, millele me peame vastama. Need on küsimused, millega peame tegelema,et säilitada ja tugevdada Euroopa sotsiaalmudelit.

Olen veendunud, et sotsiaalmeetmete kava on õige vahend, mille raames välja pakkudaliikuvusest tingitud probleemide lahendamiseks esialgsed meetmed, et tagada töötajatekaitse. Arutelu, mis hakkab Euroopa Parlamendis toimuma seoses parlamendiomaalgatusliku raportiga, on samuti samm õiges suunas. Komisjon on ka valmis sellesaktiivselt osalema ning toetama arutelusid ja lahenduste otsimist.

Tahan töötada avatud õhkkonnas, seades kõrgeid nõudmisi, mis on kooskõlas sotsiaalseja majandusliku tegelikkusega. Tahan, et liiguksime edasi tulemuslikult ja kindlalt. Sotsiaalsetegelikkuse keerukus muudab valmislahenduste koostamise raskemaks. Me peamesotsiaalmeetmete kava arutamisele rohkem aega pühendama. Nii leiame ühenduse töötajatejaoks kaitsvama ja üldisema lähenemisviisi.

Juhataja. − Voliniku kõnega on arutelu lõppenud.

Pean tõdema, et, kuigi presidentuuri puhul ei ole sellised avaldused tavapärased, olen arutelulõppenuks lugemisel mõnevõrra nõutu. Seda põhjusel, et olen 30 aastat oma elust võidelnudselle nimel, et Hispaania töötaja ei teeniks Rootsis või Saksamaal vähem kui Saksa võiRootsi töötaja, ja et veel 20 aastat olen võidelnud selle nimel, et Poola, Rumeenia võiMaroko töötaja ei teeniks Hispaanias vähem kui Hispaania töötaja.

(Aplaus)


Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Kohtu hiljutised otsusedLaval-Vaxholmi kohtuasjas Rootsis, Viking Line’i kohtuasjas Soomes ja nüüd Rüffertikohtuasjas Saksamaal aitavad lihtsalt kaasa selle Euroopa Liidu tegelike eesmärkide japrioriteetide selgitamisele.

Täpsemalt, asutamisvabaduse põhimõtte ülimuslikkus, nagu on sätestatud EÜasutamislepingu artiklites 43 ja 46, millega keelatakse mis tahes piirangudasutamisvabadusele.


Euroopa Kohus peab piiranguks ja seega ühenduse õiguse alusel õigusvastaseks töötajateja nende esinduskogude vabadust kaitsta oma õigusi ja huve, nimelt kollektiivläbirääkimistekäigus kokkulepitu austamist.

See muudab õiguspäraseks sotsiaalse dumpingu ja rünnakud kollektiivläbirääkimiste vastuELis ning soodustab konkurentsi töötajate vahel, aidates tegelikkuses kaasa päritolumaapõhimõtte valdavale rakendamisele, see tähendab madalama töötasu maksmist ja töötajateõiguste kaitse vähendamist lepingulistes suhetes tööandjatega.

Nimetatud otsused paljastavad ELi klassilise olemuse ning selle, kellele ELi neoliberaalsedpoliitikad tegelikkuses kasu toovad (ja kes neid juhivad), hajutades kogu sõnadetegemisepaljukiidetud sotsiaalse Euroopa“ kohta ja näidates, kuidas ELi poliitikad solvavad töötajateraskustega võidetud õigusi.

Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult . – See, kuidas olemasolevaid lepinguidkasutatakse töötajate õiguste õõnestamiseks, on lihtsalt skandaalne. Euroopa Kohus väitis,et selle otsus Rüfferti asjas on kooskõlas kehtivate aluslepingute sätetega. Lissaboni lepingei aita kuidagi antud olukorra parandamisele kaasa.

Kaitsetute töötajate kaitsmine kogu Euroopa Liidus oleks pidanud olema kindlustatudaluslepingu osas peetud läbirääkimiste raames. Seda ei juhtunud. Alusleping soovibEuroopat juhtida suunas, mis õõnestab põhjalikult Euroopa sotsiaalmudelit.

Iirimaal oleme me teadnud alates Irish Ferriesest ja enne seda, et siseturu valitsemine viisolukordadeni, kus töötajate õigusi kahjustatakse.

Toetan Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni üleskutset lisada aluslepingusse sotsiaalsearengu punkt. Usun, et ainus võimalus töötajate õiguste tagamiseks on lükata nimetatudalusleping tagasi ja saata liikmesriigid uuesti läbirääkimistelaua taha.

Uus alusleping võiks kindlalt sätestada, et põhiõigused, streigiõigus ning töötajate õigusastuda kollektiivseid samme oma töö- ja elutingimuste parandamiseks ülemiinimumstandardite oleksid tähtsamad kui siseturg.

Esko Seppänen (GUE/NGL), kirjalikult . – (FI) Euroopa Ühenduste Kohus on langetanudkolm otsust ametiühingute liikumise vastu ja me võime seega oodata rohkem kohtuotsuseidsamaväärsetes asjades. Asjad puudutavad Viking Line’i, Vaxholmi (Lavali) ja Rüffertit ningnende kõigi puhul on Euroopa Kohus tõlgendanud aluslepinguid vaid ühest, s.okonkurentsivabaduse vaatenurgast, eirates parlamendi tahet. Ettepanek järgida lähetatudtöötajate puhul päritolumaa töötingimusi, nagu Bolkesteini direktiivis, jäeti kõrvale. Kahjukson Euroopa Kohus nimetatud asjade küsimuses langetatud otsustega võtnud endaleseadusandja rolli ja eiranud tegeliku seadusandja, antud juhul Euroopa Parlamendi tahtetõlgendust. Komisjon ei tohiks kaitsta sellist õiguspädevuse rikkumist nimetatudinstitutsiooni poolt.

16. Hiina poliitika ja selle mõju Aafrikale (arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Ana Maria Gomesi raport (A6-0080/2008)arengukomisjoni nimel, mis käsitleb Hiina poliitikat ja selle mõju Aafrikale(2007/2255(INI)).

Ana Maria Gomes, raportöör. − (PT) Hr juhataja, Hiina piiramatu jaht nafta, loodusvaradeja uute turgude järele Aafrikas tekitab muret Hiina kasvava mõju pärast sellel mandril ja


selle vastavate mõjude pärast Euroopa poliitikavaldkondadele. Euroopa ei saa kartuse tõttuHiinale näpuga näidata, samuti ei ole Euroopal võimalik osaleda põhimõteteta konkurentsis,eirates meetodeid ja kriteeriume, mis toimivad Pekingi enda huvides. Nii Euroopal kui kaHiinal lasub kohustus anda panus aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse: vaesusevähendamine ja konfliktide lahendamine Aafrikas. Mõlemad peavad tunnistama, et vaidjätkusuutliku arengu ja hea valitsemistava kaudu saavad nende endi huvid ja investeeringudolla jätkusuutlikud ning neid nähtaks Aafrikas õiguspärastena.

Selles raportis oleme püüdnud objektiivselt analüüsida Hiina viibimist Aafrikas, tunnustadesnii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Tegevuse osas antud erinevatele konkreetsetelesoovitustele tuginedes on siin kaks põhilist poliitilist sõnumit: esiteks, et EL peabkoordineeritult reageerima väljakutsetele, mille on tõstatanud Hiina väidetavalt piirangutetapoliitika. Kõnealuse reageeringuga ei või hüljata Euroopa põhimõtteid. EL peab järgimaoma arengukoostööpoliitikat, eriti seoses inimõiguste tingimuslikkusega. Seda seetõttu,et hea valitsemistava ei saa eksisteerida inimõiguste austamiseta ning hea valitsemistavaja selle kehtestava õigusriigita ei saa Aafrikas ega mujal maailmas eksisteerida jätkusuutlikkuarengut. Teiseks, Euroopa peab kaasama Hiina oma vastavaid Aafrika poliitikaidkäsitlevatesse aruteludesse, kuid selline koostöö ei saa loomulikult aset leida aafriklasteselja taga. Selliseks kolmepoolseks osalemiseks on vaja piisavat toetust rollile, midamängivad Aafrika institutsioonid, näiteks Aafrika Liit, NEPAD, muud piirkondlikudinstitutsioonid ning valitsused ja riikide parlamendid. Sel põhjusel peab Euroopasuurendama oma toetust Aafrika kodanikuühiskonna tugevdamisele, et soodustadavastavate valitsuste aruandluskohustust.

Selles raportis soovitame me ELil mitte lasta mööda võimalusi otsekoheselt Hiinaga, võiHiina viibimisest Aafrikas, rääkimiseks, eriti, kui see tähendab kriitika avaldamist eraviisiliseltvõi avalikkuse ees. Hiina soovib, et teda nähtaks Aafrikas vastutustundliku tegutsejana,aga siiski võtab ta sageli abiks mittevahelesegamise retoorika, et püüda õigustadavastuvõetamatuid tegevusi, nagu Hiina jätkuv enesega rahulolu seoses sellega, et Sudaanivalitsus takistab ÜRO ja Aafrika Liidu ühisjõudude saatmist – mis oleks pidanud juba ammuDarfuris olema – või veelgi hiljutisema ja tülgastavama asjaoluga, et saadeti relvi Mugaberežiimile laeva pardale, mida – täiesti õigustatult – Zimbabwet ümbritsevad riigid ei lubalossida. Tegelikkuses on kõigel, mida Hiina Aafrikas korda saadab, poliitiline mõju, olgusee siis positiivne või negatiivne.

Lisaks demonstreerib Hiina, et tema näol on tegemist pragmaatilise ja kiiresti õppiva jõuga.Seega on ülioluline, et Euroopa ei lõpetaks oma püüdlusi selgitada Pekingile, et ÜROJulgeolekunõukogu alaliselt liikmelt, nagu Hiina, oodatakse kaasaaitamist ÜRO põhimõteteja eesmärkide saavutamisele.

Selles raportis teeme ettepaneku, et EL peaks Hiinat julgustama suurendama oma osalustmitmepoolsetel doonorriikide kohtumistel ja vastu võtma kindlaid rahvusvaheliseltheakskiidetud kriteeriume ja suuniseid abi läbipaistvuse, kaevandustööstuste, heavalitsemistava, keskkonnakaitse, tööõiguste jne kohta, eesmärgiga tagada, et see aitakstõesti kaasa vaesuse vähendamisele, aastatuhande arengueesmärkidele ning rahu jajulgeoleku tagamisele Aafrikas.

Euroopa peab siiski heitma pilgu peeglisse ja õppima oma vigadest ja vajakajäämistestAafrika küsimuses. Liikmesriigid peavad reageerima ametlikele arenguabipalvetele ningabi vähendamine ja saavutatavad eesmärgid ainult aitavad toonitada Hiina teeneid Aafrikakiirele rahastamisele kaasaaitamisel. Euroopa peab parendama oma abi tõhusust ja tagamakooskõla oma erinevate poliitikate vahel ning see tähendab, et enam ei pigistata silma kinni


kuritegude suhtes, mille on toime pannud teatavad rõhuvad Aafrika režiimid, kellega tajätkuvalt asju ajab, nagu tavaks on saanud, karjuvas vastuolus oma väljakuulutatudkriteeriumide ja põhimõtetega.

Lõpetuseks, hr juhataja, tahaksin tänada kaasraportööre ja teisi kolleege suurepärasekoostöö eest. Nende esitatud muudatusettepanekud rikastasid seda raportit väga. Loodan,et selline laialdane üksmeel jätkub ka homme, seda enam, et hääletus toimub ainult mõnemuudatuseettepaneku osas. Mina ise esitasid kolm muudatusettepanekut: kaks puudutavadväiksemaid täpsustusi ja kolmas käsitleb Euroopa Parlamendi seisukoha uuesti kirjeldamist,kutsudes üles muutma ELi relvaekspordi toimimisjuhendit õiguslikult siduvaks. Nii eikordaks kehtiv lõige 62 lõikes 66 sisalduvat üleskutset.

Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Hr juhataja, raportöör, daamid ja härrad, austatudparlamendiliikmed, tahaksin esmalt tänada pr Gomesit suurepärase tehtud töö eest sellestundlikus ja keerulises, isegi vastuolulises küsimuses.

Ma toetan arvukaid soovitusi, mida te tegite seoses poliitikaga, mille Euroopa Liit peabvastu võtma selleks, et tegeleda Hiina üha suureneva viibimisega Aafrikas. ELil ja Hiinalon tegelikult Aafrikaga suhtlemisel nii mõndagi ühist. Esiteks on nad mõlemad tunnustanudAafrika tohutut potentsiaali tõenäoliselt enam kui keegi teine, või vähemalt hiljuti oli seenii.

EL ja Hiina on ka kaks kõige olulisemat Aafrikasse investeerivat kaubanduspartnerit, ollesvastavalt maailmas esimesel ja kolmandal kohal. Loomulikult on siin vaja palju suurematkoostööd, arutelusid ja võib-olla ühiseid strateegiaid Hiina ja Euroopa vahel seoses Aafrikaganing Aafrikaga nõupidamisel. Olen selles küsimuses teiega ühel arvamusel.

Tahaksin täna rääkida teile punktidest, mida ma pean lootustandvaks, kui eesmärgiks onHiina ja meie Aafrika partnerite kaasamine kolmepoolsesse koostöösse. Samuti tahaksinteiega jagada oma kahtlusi ja teiste punktide osas tekkinud küsimusi. Lõpetuseks tahaksinteile rääkida, kuidas ma kavatsen seda raportit järgida.

Esiteks elab Aafrika ülemaailmse majanduse ja globaliseerumise ajal. Aafrika kinnitab omapositsiooni rahvusvahelise ja ülemaailmse tegutsejana, kes astub samme suurtesülemaailmsetes küsimustes. See on uuesti suhete loomise selge eesmärgiga rajanud laialdasepartnerlusvõrgustiku kogu maailmas. Tõtt öelda sunnib Aafrika nüüd oma partnereidüksteisega konkureerima, seda ehk üsna kohmakalt, kuid heal põhjusel. See on tegelikkusja ma läheksin isegi nii kaugele, et ütlen, et see on ka õiglane ja õiguspärane. See tähendab,et Aafrika partnerid peavad oma käitumises olema kaasaegsed, usaldavad ja õiglased.

Usun, et EL ja Hiina on juba valmis seda uut lähenemisviisi rakendama ja et nad tahavadseda teha, võib-olla küll erinevatel põhjustel, kuid ilmselgelt on nad selleks valmis. Memõlemad oleme Aafrika jaoks olulised partnerid. Meie Aafrika poliitika erineb muidugipõhimõtete ja väärtuste osas, kuid üldiselt on võimalik ära tunda mitmeid ühiseid huvisidja sarnasusi. Näiteks oleme juba alustanud dialoogi rahu, stabiilsuse ja jätkusuutliku arenguküsimuses Aafrikas. On selge, et peame suurendama üliolulise toetuse avaldamist omaAafrika sõpradele, kes peavad antud dialoogile andma tõuke. See selgitab kolmepoolsetlähenemisviisi, milleks ma möödunud aastal ettepaneku tegin ja mida teie tundute jagavat,eriti oma ettepanekus rajada püsiv platvorm.

Selles osas toonitate te üsna õigesti võrdväärsuse ja vastastikuse austuse tähtsust, mis peabolema aluseks sellele kolmepoolsele partnerlusele. Riskeerides vaidluste tekitamisega peabEuroopa mõistma, et ei ole tingimata mõistlik, praegusel hetkel ja sellise partneriga nagu


Hiina, püüda ühepoolselt oma tingimusi dikteerides ohje haarata. Peame vältima üldistamistja panustama dialoogi. Mina usun, et kui oleme Hiinaga dialoogi alustanud, saame sedakasutada selliste küsimuste üle läbirääkimiseks nagu õigusriik, demokraatia ja valitsemine;teisisõnu, rääkimiseks kõigest, millele on rajatud Euroopa väärtused ja innustus sellepoliitikateks.

Olen teiega nõus, et me vajame Euroopa poliitikat, mis oleks tulemuslikum ja ehk katõhusam, kuna see on peamine eelis, mida Hiina meiega võrreldes omab. See oleks kaligitõmbavam ning rohkem kooskõlas meie Aafrika partnerite prioriteetidega. Toon teilevaid ühe näite: Euroopa institutsioonidena oleme me enam-vähem võimetud, kui asipuudutab programmide, toetuse või meetmete rakendamist konfliktijärgsetes olukordades.Võtame näiteks Libeeria. See on riik, kus on valitud valitsus, president, kellel on reaalneprogramm ja kes soovib muutusi. Kus on see tõhus vastus, mida see riik vajab nägemaks,et rahu, stabiliseerumine ja demokraatia annavad dividende? Mitte kuskil! See painab mindpäevast päeva.

Euroopa Aafrika-poliitika kaasajastamine on olnud minu prioriteediks ametisse asumisehetkest alates. Arvan, et võib öelda, et me oleme juba saavutanud märkimisväärset edu,seda eriti seoses Lissaboni tippkohtumise tulemuseks olevate strateegiliste partnerlustega,kuigi on selge, et käia on veel pikk tee. Vaesuse vastane võitlus on meie arengupoliitikapõhieesmärk. Selle eesmärgi saavutamiseks peame panema aluse jõukusele jamajanduskasvule. Hiina on iga päev selle majanduskasvu tunnistajaks ja ilmselgelt võikssee kogemus kasu tuua ka Aafrika riikidele.

Selleks et vaesuse vastu tõhusalt võidelda, peab igasugust majanduskasvu muidugi saatmaaktiivne tulude ümberjaotamise poliitika. Olen mitu korda öelnud: majanduskasv ei tagaarengut. Võtmeks on tulude ümberjaotamine ja see vajab kindlat valitsust. Samuti vajabsee valvsat ühiskonda, vaba ajakirjandust, kõike seda. Usun, et EL ja Hiina mängivad siintõelist rolli, kuigi tegemist on pikaldase protsessiga, milleks on vaja märkimisväärseidjõupingutusi mõlemalt osapoolelt.

Tahaksin teile rääkida mõnest küsimusest, mis mul tekkinud on. Kas on näiteks tegelikultrealistlik, konstruktiivne, kasulik, isegi soovitav alustada seda koostööd, nõudes, et Hiinavõtaks vastu ühise põllumajanduspoliitika kehtestatud poliitika ja normid? Millegipärastma kahtlen selles. Kui see toimib, siis on asi suurepärane, kuid ma kahtlen selles.

Igatahes ei tundu aafriklased olema just ülemäära huvitatud sellest, et Hiina selle tee ettevõtaks, seda seepärast, et nad otsivad alternatiive Euroopa arenguabile. Hiina abi hinnatakseseetõttu, et see on kiirem kui Euroopa abi ja ei too kaasa nii palju piiranguid, miskokkuvõttes vähendavad Aafrika poliitilist ruumi. Sellele on mõned põhjendused. Kuskilon toimunud valestimõistmine. Inimesed ütlevad sageli, „Teie, eurooplased, te kehtestatetingimusi!“ See ei ole tõsi. Meie tagatud koostöö või rahastamisega ei kaasne mingidpoliitilised tingimused. Selle abi olemusega, selle kasutamise viisiga aga küll. Eelarvelisttoetust näiteks ei anta, kui ei eksisteeri head valitsemistava, eelarvelist toetust ei anta riikidele,kus eksisteerivad konfliktid. See aga ei takista meid pakkumast arenguabi või humanitaarabi,isegi kui me ei nõustu valitsuse või kehtiva režiimiga.

Põhjalikult erinev ja segadust tekitav on asjaolu, et hiinlased reageerivad, nende väljamakseteprotsess on meie omast palju kiirem, kogu meie bürokraatia juures, mis on olnud minujaoks kirstunaelaks pea neli aastat. Selline on tegelikkus, siin peituvad segadus javalestimõistmine ning ma arvan, et sellest tuleb rääkida.


Selge on see, et ma jagan teie hinnangut. On oluline, et Hiina abi oleks kooskõlas Aafrikariiklike prioriteetide ja riiklike süsteemidega, eelistatavalt koos teiste partneritega.

Sama võib öelda ka täna. On enneaegne, võib-olla isegi vastupidist tulemust andev, sellesküsimuses asju tagant sundida, rääkimata püüdest seda ühepoolselt saavutada. see onpikaajaline eesmärk, aga hetkel näen ma vaid kolme valdkonda, millele meie koostöö jadialoog keskenduda saab.

Üks on avatud ja konstruktiivne dialoog Aafrika teemal kauaaegse rahastaja ELi ja Hiinavahel. Teine on vajadus vahetada meie arengualaseid kogemusi Hiina ja Aafrikaga, nii etme saaksime koos saavutada arengualast edu. Näiteks on Hiina kujundanud fotogalvaanikaprogrammide seeria. On selge, et sellisel mandril nagu Aafrika on ruumi kolmepoolsekoostöö jaoks ning see on üks näide. Rääkisin sellest kaubandusministriga, kui nägin tedaühel kohtumisel Tongal, ning ta oli antud küsimuses väga avatud. Me räägime sellest uuestiPekingis, kuna ma lähen siit otse sinna, nii et me saame seal kõnealuseid küsimusi uuestikäsitleda.

Kolmandaks peame austama oma kohustusi Pariisi tegevuskava alusel. Siin on tegemistregulatiivse ühtlustamisega ja tööjaotuse küsimusega. Siinkohal palun, innustan parlamentimeid aitama, sundides meie liikmesriike tegutsema. Eranditult kõik Euroopa arenguministridja peaministrid nõustuvad, et vaja on tööjõu paremat tööjaotust, sidususe tagamiseks onvaja tõhusamat koordineerimist. See on piisavalt õiglane, aga kui me teeme neile ettepanekutegelike tööjaotuse strateegiate osas, ei saa me mingit vastust. Sellele on vaja tähelepanupöörata, kuna see on fakt. Saate aru, minu eesmärk ei ole ainult Hiina kaasamine ühisessepõllumajanduspoliitikasse. Ma tahan minna sellest kaugemale ja püüda leida ühiseid huvemitmete Hiina ettevõtjatega Aafrikas, kaasa arvatud valitsusega, et soodustada arengutAafrikas.

Eurooplased ja hiinlased peavad alustama Aafrika tegevuskavaga, andma oma panuse ningkoondama oma vastavad eelised, ohverdamata väärtusi ja põhimõtteid, mis on taganudEuroopa stabiilsuse, rahu ja õitsengu viimase 50 aasta jooksul. See ei tee minust unistajatvõi narri, tegelikult lausa vastupidi. On oluline tunnistada, just nagu teie seda teete, et Hiinakohustus tõstatab küsimusi ja annab mõnikord alust muredele, isegi Aafrikas. Ka minamuretsen mõnikord selle pärast, milline saab olema koostöö Hiinaga, aga mis siis sellest?Just nimelt sellepärast ütlen ma, et me vajame dialoogi. On ilmne, et Hiina järgib Aafrikasoma majanduslikke, diplomaatilisi ja strateegilisi huvisid. Euroopa on liialt sageli teinudvea selles, et ei ole tunnistanud, et teda köidab sama asi, ning selle asemel, et peitudavaidluste taha, mis on kohati niikuinii äärmiselt silmakirjalikud, oleks palju paremtunnistada, et Aafrikal on potentsiaali, et Aafrikal on Euroopaga eriline side ja et meil onühised huvid selle sideme avastamise, ehitamise ja sepistamise osas. Usun, et tegemist onstrateegiaga, mis on kasulik kõigile, sest ainult sel moel lahendame me negatiivse rahastajaja kasusaaja võrrandi, mis alati põhjustab alandust ja kahtlusi ning üksteisest sõltumise –nõrgemate tugevamatest sõltumise tunnet.

Nagu ma ütlesin, olen ma ülehomme Pekingis ja pr Gomez, ma püüan pinda sondeeridateie suurepärase raporti positiivse tõlgendusega.

Bastiaan Belder, väliskomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Hr juhataja, väliskomisjoniarvamuse koostajana pr Gomesi suurepärase raporti kohta tahaksin antud arvamusesrõhutada järgmisi punkte.


Hiina ametivõimud peavad oma suhetes Aafrikaga austama demokraatia ja heavalitsemistava põhimõtet ning inimõigusi. Väliskomisjon mõistab seega hukka Hiina täiestipragmaatilist koostööd Aafrika rõhuvate režiimidega.

Hiina Rahvavabariigi kaubanduslik viibimine Aafrika territooriumil avaldab ökoloogilistmõju, millega Hiina peab vastutustundlikult tegelema. Lõppude lõpuks avaldab lääneajakirjandus muret tekitavaid aruandeid looduskeskkonna kasutamise kohta, seda eritiKongo delta piirkonnas. Need aruanded ulatuvad naftakasutamisest ja ülepüügistraadamiseni kõigist paikadest just looduskaitsealal.

Väliskomisjon mõistab samamoodi hukka ka asjaolu, et Peking jätab Hiina ja Aafrikavahelisest strateegilisest partnerlusest kõrvale mitmed Aafrika riigid nende diplomaatilistesuhete tõttu Taiwaniga. Hiinlaste selline suhtumine ei ole mitte ainult vastuolus nende endikolmandate riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõttega, vaid ei ole ka kooskõlaskehtivate heanaaberlike suhetega Taiwani ja Pekingi vahel.

Gay Mitchell, fraktsiooni PPE-DE nimel . – Hr juhataja, Hiina alustas kauplemisega 1980.aastatel ja on vaesusest päästnud 400 miljonit oma elanikku, nagu märgitakse pr Gomesisuurepärases raportis. Milline teine maailma osa on sellise ajaga päästnud vaesusest 400miljonit inimest? Peame selles osas realistlikud olema. See on üks küsimusi, mida täna siinarutama peame.

Paljud teised maailma paigad on kogenud Hiina draakoni kuumust. Majanduslik elavneminepaljudes Ladina-Ameerika ja Aafrika riikides on suuresti tänu Hiina majanduslikule tõusule.Hiina tegevus, kas siis investeeringud, kaubandus või Aafrikale osutatav abi, on viimasteaastate jooksul hüppeliselt suurenenud. Arvud räägivad iseenda eest. Hiina ja Aafrikakaubanduse väärtus suurenes 2 miljardilt USA dollarilt 1999. aastal pea 40 miljardi USAdollarini 2005. aastal. Nagu volinik ütles, on Hiina nüüd Aafrika jaoks tähtsuselt kolmaskaubanduspartner.

Hiina suhted Aafrikaga avavad palju võimalusi. Siiski on vaja, et me viskaksime kriitilisepilgu selle arengumõjudele. Arengupotentsiaal ja arengutingimused on ühe mündi kakskülge. Üheta ei ole võimalik saavutada teist. On tõsi, et arengupotentsiaali on paljudesAafrika riikides küllaga, aga korrumpeerunud Aafrika valitsused on aastakümnete vältelnäidanud üles hoolimatust oma elanike suhtes, keelates neile võimaluse areneda. Aafrikapoliitilised võimud on need, kes otsustavad, kas Hiina kaasatust nähakse tavalise aafriklasejaoks kasulikuna või needusena.

Kongo on parim näide suure arengupotentsiaaliga paigast. Toodang ühe inimese kohtamoodustab seal 714 USA dollarit aastas. Kongo elanikud on palju kannatanud. Hiina onsõlminud Kongoga lepingu kaheksa haigla, tuhandete kilomeetrite pikkuse tee jaraudteejaamade ehitamiseks ning vastutasuks varustavad kongolased Hiinat väga vajalikemineraalidega. Kuid kui seda on võimalik toimima panna, ei saa see lihtsalt olla olukord,kus kõik võidavad. See saab olla kõigile kasulik olukord, sest see viib edasi aastatuhandearengueesmärkide olemust. Kas meie siin Euroopas saame töötada Hiinaga, et püüdajuhtuvat täiustada, püüda parendada olukorda selle asemel, et lihtsalt Hiina tegevust võipuudusi hukka mõista? Kui me saame töötada koos Hiina ja Aafrikaga hea valitsemistavaparandamiseks, siis usun ma, et me suudame osutada abi ja kaubandust ning täiustusi.

Usun, et volinikul on õigus: kui me tahame, et Hiina meid kuulaks, siis ei ole mingit kasumegafonidiplomaatiast. Suur osa Hiina mainest moodustab asjaolu, et nad ei saa endhäbistada. Diplomaatial – vaiksel diplomaatial – on suurem võimalus meie eesmärkide


saavutamiseks. Usun, et Euroopa peaks Hiinaga koos töötama, et soodustada parimatkasutusviisi selles, mis võib olla esimeseks tõeliseks võimaluseks midagi Aafrikas kordasaata pärast aastatepikkust sel teemal rääkimist ja mitte midagi tegemist. Isegi parem, kuiHiina avaldab meile survet aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks. Me vajameseda konkurentsi; me vajame survet.

ISTUNGIT JUHATAB: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOUAsepresident

Józef Pinior, fraktsiooni PSE nimel . – Proua juhataja, esmalt tahaksin tänada pr Gomesitselle tõsise ja poliitiliselt väga olulise raporti eest.

Hiina on kaasaegses maailmas ülemaailmne tegutseja ja me tahaksime teda globaliseerumiseprotsessis näha Euroopa Liidu tõelise partnerina. Hiina peaks uues maailmakorras mängimaolulist rolli ja me kiidame seda rahumeelset rolli, mida Hiina mängib Aafrikas.

Samal ajal peab Hiina võtma kohustusi inimõiguste ja arengu valdkonnas. Iseäranis peaksHiina kasutama oma mõju oma ebameeldivaimate sõprade, kaasa arvatud Sudaani valitsuseohjeldamiseks. Õnneks ei ole Hiina enam vastu ÜRO rahuvalvajate tegevusele Darfuris jasaadab mõned oma sõjaväelased vägedega liituma.

Negatiivse punktina on Hiina jätkuvalt saatnud relvi Aafrika diktaatorlikele režiimidele.Käesoleval nädalal takistasid Sambia, Mosambiik, Lõuna-Aafrika Vabariik ja TansaaniaHiina laeva, mis üritas viia suure koguse laskemoona, miinipildujaid ja teisi surmarelviZimbabwe presidendile Mugabele. Need relvad mängiksid Mugabe režiimi kasutusesdemokraatiavastast, isegi surmavat rolli.

Kõnealuses raportis kutsub Euroopa Parlament Hiinat üles olema Aafrika ühiskondade,demokraatia ja inimõiguste poolt.

Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel . – Proua juhataja, tahaksin pr Gomesit tänada selleraportiga tehtud suure töö ning kolleegidega tiheda koostöö tegemise eest.

Raport on väga laiaulatuslik, nii et ma pean keskenduma vaid mõnele küsimusele. Iseäranistervitan ma üleskutset, et komisjon esitaks niipea kui võimalik ettepanekud kõigiebaseaduslikult hangitud puidu ja puidutoodete keelamiseks ELi turul. See on ülioluline,kui tahetakse lõpetada ebaseaduslikult raiutud Aafrika puidust valmistatud Hiina mööbligakauplemist tagaukse kaudu. Selline kaubandus ohustab Aafrika troopilisi metsi ja jätabAafrika riigid ilma väga vajalikust maksutulust. Maailmapanga hinnangu kohaselt lähebebaseaduslik metsaraie arengumaadele kaotatud sissetuleku näol maksma 15 miljarditUSA dollarit aastas.

Teiseks toetan ma täielikult raportööri, kes kutsub ELi üles vastu võtma õiguslikult siduvatõigusakti relvaekspordi kontrollimiseks ning säilitama relvaembargot Hiina suhtes. Raportikirjutamisest saadik oleme saanud graafilisi tõendeid, nagu mitmed kolleegid on maininud,selle kohta, et Hiina ekspordib ikka veel relvi riikidesse nagu Zimbabwe, mis rikuvadjämedalt inimõigusi.

Laiemates kaubandusküsimustes toetan mina isiklikult majanduspartnerluslepinguteraportis mainimist. Majanduspartnerluslepingud ei ole tähtsusetud, sest kui nad oleksidpaindlikumad ja selgemalt arengusõbralikumad, oleksid nad Hiina-Aafrika kaubandusemudeliks. Sel moel riskeerib Hiina Aafrika nügimisega tagasi kaubanduslõksu.


Lõpetuseks. Ma tervitan raporti üleskutset mitmepoolse dialoogi järele ELi, Aafrika ja Hiinavahel. See on iseäranis oluline seoses kliimamuutustega.

Volinik tõi näiteks fotogalvaanika. Ükski manner ei ole Aafrikast vastuvõtlikumülemaailmsele soojenemisele ning miljonite aafriklaste tulevik võib sõltuda sellest, kas ELkaasab Hiina Kyoto-järgsesse lepingusse ja taastuva tehnoloogia jagamisse.

Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, pr Gomesi raportesindab Hiina Aafrikas viibimise kõiki olulisi aspekte. Selles on ainult üks ebatäpsus – Hiinaviibimisel Aafrikas pole mingit pistmist ühegi arengupoliitikaga, toetusest rääkimata.Arengupoliitika on siin üksnes vahend Hiina kahe üldise strateegilise eesmärgirakendamiseks.

Esimene eesmärk on tagada toorainega varustamine küllaltki jõulist toorainediplomaatiatkasutades. Just Hiina kasvav nõudmine looduslike ja energiat tekitavate toorainete järeleteeb Sudaanist, Angolast ja Saharast lõunasse jäävatest Aafrika riikidest nii olulise tähtsusegariigid.

Hiina valitsuse teine ja mitte sugugi vähem oluline eesmärk on konsolideerida maailmaautoritaarset poolust vastukaaluks lääne liberaaldemokraatlikele mudelitele. Seetõttu kaisegi ÜRO relvakaubandusembargo rikkumine Darfuris, Libeerias ja Kongos. Sel põhjuselon poliitilised sidemed Pekingi ja Sudaani, Tšaadi, Zimbabwe ja Somaalia vahel.

Taiwani tunnustavate riikide kõrvalejätmine toetusalasest koostööst on veel üks tunnus,et partikularistlikku strateegiat eelistatakse arengupoliitikale.

Täna tuleb meil järeldada, et Euroopa on antud olukorras võimetu. Muidugi võime mejärgida voliniku palveid ja jätta sinnapaika OECD korruptsiooni ja riigi rahandusepõhimõtted ja siis saame me teha sama teiste rahvusvaheliste kokkulepetega. Lõpuks saamesinnapaika jätta isegi ÜRO põhikirja, kuid sellisel juhul ei tea me enam, millele tuginebmeie roll maailmapoliitikas ja kuidas me erineme teistest tegutsejatest maailmapoliitikas.

Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Proua juhataja, tahaksin tänadapr Gomesit suurepärase ja tasakaalustatud raporti ning suurepärase koostöö eest. ELisoleme me harjunud, et meie käes on juhtroll Aafrika kaubanduse ja arengu osas. TänuHiina kasvavale investeeringule võivad asjad aga kiiresti muutuda. ELi viibimine Aafrikasei ole probleemivaba; kuid Hiina viibimine Aafrikas võib areneda vägagi õnnetus suunas.Hiina tohutu nõudlus toorainete ja energia järele valitseb Hiina investeeringuid, muretsemataväga ühiskonna tervisliku arengu pärast. Hiina peaks selle asemel keskendumaprobleemidele, nagu töökohtade loomine sobivate investeeringute abil, st Hiina peakslõpetama omaenda tööjõu sissetoomise ja selle asemel arendama tootmissektorit jatöötlemist kohapeal, s.o Aafrikas. Investeerimispoliitikasse tuleb aga kaasata ka heavalitsemistava. Seni on Hiina keeldunud antud lähenemisviisi vastu võtmast ja ei oleväljendanud muret selle pärast, kas ta toetab korrumpeerunud ja vägivaldseid režiime võikas ta panustab tsiviilelanikkonna rõhumisse. Enda jaoks odavate alternatiivide leidmiseasemel peab Hiina järgima mängu demokraatlikke reegleid ja austama inimõigusi.

Lõppude lõpuks saaks Hiina aafriklaste heaks nii palju ära teha. Lubage mul tähelepanupöörata ühele Aafrika kõige silmapaistvamale probleemile, mida on juba ka mainitud,nimelt elanikkonna arvu suurenemisele. Hiina omab selles valdkonnas ainulaadseid teadmisija kogemusi, mis võiksid olla suureks abiks. Lisaks, daamid ja härrad, kujutlege, et Hiinaostaks nüüd relvi, nagu mitu inimest täna maininud on. Relvi, mida on saadetudZimbabwesse ja millel ei lubata nüüd siseneda paljudesse sadamatesse riikides nagu


Mosambiik ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Hiina demonstreeriks end siis ülemvõimuna, miskuulaks teisi ja vastaks kohustustele, mis tulenevad kohast ÜRO Julgeolekunõukogus. Justseda raport julgustabki tegema: et pandaks alus heale dialoogile ELi, Hiina ja Aafrika vahel,millest oleks kasu kõigile osapooltele.

Paul Marie Coûteaux, fraktsiooni IND/DEM nimel. − (FR) Proua juhataja, kiidusõnad prGomesile, kuid ma tahaksin ka esitada üldise küsimuse. Tahaksin küsida, keda Hiina valitsuslollitada püüab. Noh, mul on sellest hea ettekujutus: mina arvan, et nad püüavad kõikilollitada. Valitsus on muutnud naerualuseks Euroopa Komisjoni, mis, tuleb tunnistada, oliäärmiselt naiivne ja leebe tekstiilikvootide küsimuses. Ta naeruvääristab rahvusvahelisekaubanduse eeskirju – kui neist mõned veel eksisteerivad – pidevalt mitte kontrollides, kasHiina eksporti toodetakse kooskõlas importivate riikide kvaliteedi- ja ohutusnormidega,seda iseäranis mänguasjade puhul, kinnitades nii vabakaubanduse absurdsust.

Hiina valitsus muudab naerualuseks Prantsusmaa, organiseerides PariisisPrantsusmaa-vastaseid meeleavaldusi, sest teda ärritasid Prantsusmaa protestid seosesTiibeti, mida Hiina jätkuvalt rõhub, elanike väärkohtlemisega.

Ta naeruvääristab kogu maailma, sest teab, et maailma juhib turg ja et see ihkab Hiinaturgu. Seega teeb Hiina valitsus just seda, mida tahab. Selle domineerimine saab olemaveelgi täiuslikum, kuna Hiina valitsusel on poliitilise kavaluse teel õnnestunud üle trumbataEuroopa, hr Michel, Aafrikasse jõudmisel, saavutades nii kontrolli meie põhitoiduaineteüle. Ja kes saab teda süüdistada? Ta vaid lõikab kasu meie nõrkusest ja viimasena, aga mittesugugi vähem tähtsana, Euroopa ja eriti Prantsusmaa rumalast ja ohtlikusttagasitõmbumisest mandrilt, mis saab 21. sajandil meie jaoks üha olulisemaks.

Andreas Mölzer (NI). – (DE) Proua juhataja, Aafrika näitel saab selgeks, et paljukiidetudarengukoostöö ei kulge nii plaanikohaselt, kui me oleksime tahtnud. Liiga sageli kasutatakseseda ekspordi soodustamiseks doonorriikidest ja mõnikord ka diktaatorite toetamiseksvõi isegi uute kohustuste loomiseks võlahalduspoliitikat kasutades.

Selles kontekstis tuleks Hiina ja India viimaseid püüdlusi Aafrika mandril Euroopaseisukohast käsitleda vägagi skeptiliselt. Siin püüavad madalamate kuludega riigid, kesohustavad oluliselt Euroopa majandust, ilmselgelt tagada enda jaoks odava tooraine allikaidja leida uusi turustusvõimalusi. Selline Aafrika kangekaelne uuskolonialism – nagu maseda nimetan – Hiina ja India poolt nulliks ühe hoobiga kõik lääne poliitika senisedpingutused. Pekingil või New Delhil ei tohi lubada õhutada riike, mille võlad on just hiljutikustutatud, laenama ja looma uusi kohustusi ainult toorainete varude tagamise eesmärgil.Samamoodi ei tohiks Aafrika riikidel lubada oma kätt liiga kergelt välja sirutada arenguabisaamiseks, kui nad ei ole isegi valmis tagasi võtma omaenda kodanikke, kui Frontex needEuroopa ranniku lähedal ebaseaduslike sisserändajatena kinni peab.

Kui me püüame Hiinale survet avaldada, tehakse meid eurooplastena aga võimuülemaailmsele tasakaalule tuginedes äärmiselt naeruväärseks. Samuti ei pelga Hiina tehaäri rahvusvaheliselt kritiseeritud valitsustega, näiteks Sudaaniga, ega karda toimetada relviZimbabwesse. Riigi jaoks, kus inimõigused ja demokraatia, keskkonnakaitse jajätkusuutlikkus on hetkel jätkuvalt väheolulise tähtsusega, ei ole selline lähenemisviistegelikult kõige ebaloogilisem.

Aafrika puhul vajame poliitikat, mis nõuab stabiilsust, demokraatiat ja inimõigusi, agasamuti – ja see on kõige olulisem – poliitikat, mis peab silmas Euroopa huve. Euroopa Liitei tohi meie raha määramatult Aafrikale anda, sidumata seda eesmärkidega sisu ja poliitika


osas. Siiani on lähenemisviis meile pannud vaakumi, mille tulemuseks on rändevood,inimõiguste rikkumine ja suur vaesus. Hiina ja India ambitsioonid soodustavad sedatõenäoliselt veelgi, kui me ei tee lõpuks täielikku kannapööret. Meie, eurooplased, ei saajätkata vaid humanitaarabiprojektide rahastamisega ja lubada teistel võimudel, nagu antudolukorras Hiina ja India, jätkata oma ulatuslikku kaubandustegevust.

Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, kui ma mõtlenAafrikale, küsin ma endalt sageli: kas Aafrika on meie Euroopa seisukohast mõnevõrraunustatud manner või näeme me eurooplastena Aafrikas võimalusi?

Mulle jääb sageli mulje, et me näeme Aafrikat ikka veel probleemina ja ei tunne äravõimalusi. Hiina lähenemisviis Aafrikale on väga erinev. Hiinlastele on Aafrika eelkõigevõimalus ja nad keskenduvad selle kasutamisele. Viimastel aastatel on nad seda teinudvõrdlemisi märkamatult. Alles viimastel kuudel on neid tähele pandud ja sel põhjusel onnende eesmärgiks majanduslike huvide poliitika.

Sellised küsimused nagu inimõigused, õigusriigi põhimõtted ja hea valitsemistava, midamõned mu kolleegid täna juba käsitlesid, ei ole hetkel hiinlastele Aafrikas olulised. Nendeainsaks mureks on investeerimine Aafrika infrastruktuuri, et nad saaksid piiramatujuurdepääsu tooraineturgudele. Tegemist on Hiina kasvava toorainevajaduse katmisega.Tegemist ei ole kindlasti Aafrika riikide ja nende elanike aitamisega teel täiesti jätkusuutlikumajandusliku arengu suunas.

Ma olen täiesti veendunud, et peame asetama suurema rõhu Aafrika riikide kaasamissemaailma majandusse, et neil oleks oma toorainete, ressursside ja kõigega, mida neil pakkudaon, võimalus saada kasu globaliseerumisest maailma turgudel, mitte muutuda täielikultsõltuvaks Hiina monopolidest. Peame siin pidama dialoogi Aafrika riikidega paremini kuivarem. Samuti peame siin võrdsustama konkurentsi hiinlastega intensiivsemalt kui varemja tõesti tegema kõik, mis meie võimuses, et veenda aafriklasi heas valitsemistavas ja vabadeturgude eelises.

Ainult siis õnnestub meil Aafrikas edendada õigusriigi põhimõtteid, demokraatiat jainimõigusi ja seejärel saavutada edu selles, et me ei luba Aafrika riikidel kalduda Hiinasuunas, sest Aafrika ei õpi Hiinalt kindlasti midagi – meie oleme seda viimastel nädalatelraskel viisil teada saanud – selle kohta, kuidas toimivad demokraatia ja sotsiaalne turg.

Alessandro Battilocchio (PSE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, esmalt tahaksintänada raportööri Ana Gomesit suurepärase töö eest. Hiina sagenev viibimine Aafrikassunnib meid vastu võtma Euroopa tegevuskava, et tulla toime esilekerkivate võimalusteja uute väljakutsetega nii hästi, kui suudame.

Hiina panus Aafrikasse abiandjana on hea, kuid ma tahaksin mõne hetke jooksul toonitadakahte aspekti: meie, eurooplaste jaoks – tuginedes osaliselt Cotonou lepingus sätestatudpõhimõtetele ja kohustustele ning üldisemalt kooskõlas meie arengupoliitika üldiseraamistikuga – on muret tekitav, et toetuse kõrval ekspordib Hiina ka mitmeid kohutavaidriiklikke tavasid, nende seas korruptsiooni, halba laenupoliitikat, töötajate õigustemitteaustamist ning keskkonnaküsimustele vähese tähelepanu pööramist.

Veel üks probleem, mida tuleks hoolikalt jälgida, on tihedad suhted Pekingi ja teatud Aafrikatotalitaarsete ja repressiivsete režiimide, nagu Sudaan ja Zimbabwe, vahel. Selles kontekstispeab Hiina täitma kõik kohustused, mis tulenevad tema kui ÜRO Julgeolekunõukogualalise liikme rollist.


Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Hiina Aafrikapoliitika ohustab Aafrika riikide harmoonilist arengut. Töötingimused Aafrikas tegutsevatesHiina ettevõtetes on võrdväärsed orjusega. Hiina pakub jätkuvalt Aafrika diktaatoritelepoliitilist ja rahalist abi ning suurendab sõjalist koostööd Aafrika režiimidega. Sudaan jaZimbabwe on põhilised Hiinast relvade importijad. Hiina pakub Aafrika riikidele tohutuidvõlgu läbipaistvate tingimusteta, julgustades juba niigi levinud korruptsiooni Aafrikariikides võimul olevate jõudude seas. Aafrika puidu ja elevandiluu ebaseaduslikul impordilHiinasse on laastav mõju Aafrika keskkonnale. Sellises olukorras ei saavutaarengukoostööpoliitika oma eesmärke. Seega tahaksin innustada ELi tagama, et Hiina eieiraks investeeringute rakendamisel inimõiguste austamist ja head haldamist ning etlõpetataks relvakaubandus kõigi Aafrika riikidega, kus on käimas või mida ohustab sõjalinekonflikt. Seni kuni Hiina ei ole valmis lõpetama relvadega kaubitsemist, peaks EL kehtestamaHiinale relvaembargo. Tähelepanu tuleb juhtida veel ühele asjale ja see on, et Hiina Aafrikapoliitikat silmas pidades peaksid üksikud ELi liikmesriigid lahendama oma erimeelsused.Uuesti läbivaadatud ELi poliitika võimaldaks Aafrikal kasutada oma loodus- ja inimressurssevastastikku kasu tooval viisil ning jätkata oma majandusliku ja poliitilise iseseisvusearendamist.

Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Proua juhataja, volinik, pr Gomesi raport ontegelikkuses üksikasjalik loeng äärmiselt keeruliste kolmepoolsete suhete teemal Aafrikariikide ja Hiina vahel, pöörates erilist tähelepanu ELi huvidele. Sellele lisaks on Aafrikaarengus oma osa ka teistel organisatsioonidel, näiteks Maailmapangal.

Ei ole mingit kahtlust, et Hiina iga aastaga kasvavat rolli Aafrika riikide arengus tulebvaadelda positiivses valguses, vaatamata tegevuse prioriteediga seonduvatele kahtlustele.Peame leidma enda jaoks vastuse küsimusele, kas kaubanduslikud investeeringud onolulisemad kui humanitaarabi. Vaeste Aafrika riikide jaoks on igasugune abi oluline, justnagu on olulised vesi ja samuti võitlus haiguste vastu, haridus, infrastruktuuri loomine jarahu. Järeldusi on vaid üks: peame tegema koostööd, et töötada välja parimad meetodidnende riikide jätkusuutlikuks ja samas kiirendatud ja kestvaks arenguks.

Bastiaan Belder (IND/DEM). – (NL) Proua juhataja, oma põhjaliku raporti lõikes 65kutsub pr Gomes Euroopa Liitu ja Hiinat üles mitte järgima relvakaubandustehinguidAafrika valitsustega, kes on süüdi inimõiguste rikkumises, on segatud konfliktidesse võikus on iga hetk puhkemas sõda. Ma nõustun selles osas täiesti raportööriga. Sama käib katema toodud konkreetsete näidete kohta ja Aafrika riikide nimekirjas on täna kõigemärgatavam kindlasti Mugabe Zimbabwe.

Möödunud nädala lõpus teatas lääne ajakirjandus ulatuslikust Hiina relvahankest Mugaberežiimile Lõuna-Aafrika kaudu, just nagu sisemised pinged Zimbabwes ei olnud kõigipresidendivalimistega seotud mahhinatsioonide tulemusel veel piisavalt kõrged. „Zimbabwejaoks on Hiinasse minemine oma teise koju minemine,“ ütles president Mugabe omaviimasel külaskäigul Pekingisse, umbes poolteist aastat tagasi. Millal ütlevad Hiina võimudtegelikult lahti sellest ja teistest Aafrika „sõpradest“? Volinik, ma loodan, et te esitate selletungiva küsimuse Pekingis. Pr Gomesi raport annab samuti selleks põhjust.

Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (FR) Volinik, pärast kõike seda, mida te ütlesite, uurigemHiina viibimist Aafrikas. Sel eesmärgil jätkan Poola keeles.

– (PL) Proua juhataja, volinik, möödunud sajandi algul tulid Hiina kodanikud Inglise jaPrantsuse kodudesse eksootiliste teenijatena. 1950ndatel ja 1960ndatel olid meil Hiina


tooted: pastakad ja mitmesugused tooted koolide jaoks; ja nüüd on hiinlased saanudvõimsaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks.

Nagu te ütlete, on kõigil õigus majanduslikul ja poliitilisel areenil tegutseda ja keegi ei keelaneil seda teha, kuid hiinlased on oma püüdlusi koondanud ja liiguvad oma eesmärkidepoole teatud plaaniga. Aga millised on need plaanid, mille poole nad püüdlevad? Kunaneid ei koorma mingigi kolonialismi märk või silt, võivad nad ekspluateerida jaekspluateerivadki Aafrika loodusvarasid. Ma olen otsekohene – ekspluateerivad. Mis veelhullem, lisaks võivad nad eksportida ja juba ekspordivadki oma totalitaarset sotsiaalpoliitilistmudelit ning Aafrika vajab selle eest kaitset. Aafrika on vaja sellest päästa.

Euroopal on koloniaalpäevilt traditsioonilised sidemed, mida nimetatakse kenasti„koostööks“. Nii humanisti vaatenurgast kui ka süütundest peaksime me igas aspektisAafrikat konstruktiivselt aitama. Me teeme seda, kuid hiinlased nügivad meid välja.Samaaegselt selle ülemvõimuga peaks ka EL saavutama Aafrika usalduse ja näitama samaska oma valmidust panustada selle suure, meile nii lähedal asuva mandri arengusse.

Volinik, me seisame silmitsi tohutu väljakutsega.

Vural Öger (PSE). – (DE) Proua juhataja, kogu maailma uuenenud huvi Aafrika vastusaadab perspektiivimuutus. Täna on Aafrika enam kui vaid vaene manner. Mõnes Aafrikariigis on majanduskasv kuni 10%.

Räägime nüüd kõige olulisemast: mida Hiina Aafrikast otsib? Selle kõige olulisemakspühendumismotiiviks seal on energiaressursid. Lahingus juurdepääsu pärast toorainetelejääb väärtustel põhinev lääne poliitika aga üha sagedamini halvemasse olukorda. Euroopakõige olulisemaks motiiviks on Aafrika jätkusuutlik areng.

Teoorias oleks ühine ELi ja Hiina kava Aafrika küsimuses ideaalne. Me ei tohiks siin väita,et oleme paremad, sest Aafrika riigid usaldavad ELi sama vähe kui Hiinat. EL ei saa pakkudalahendusi ei Hiinale ega Aafrikale. Igatahes peab EL jätkama kohustuste sidumisttingimustega. Samal ajal peaks EL rohkem kui siiani edendama valitsusi, institutsioone jakodanikuühiskonda. Dialoog Aafrikaga on vajalik, kuid ei tohiks kahe silma vahele jättakaebusi. Selles osas toetan ma pr Gomesi raportit.

Renate Weber (ALDE). – Proua juhataja, ma tänan oma kolleegi pr Ana Gomesit tehtudtöö ja kõikehõlmavate ja realistlike hinnangute eest. Nagu raport näitab, on Hiina jubapraegu Aafrika jaoks tähtis majanduslik ja poliitiline partner. Aafrika arengu osas ma usun,et sel mandril on vaja palju tööd ära teha ja et Hiinat uue tegutsejana tuleks osalejanatervitada.

Mul on siiski hirm, et oma toetuse konstruktiivsetesse püüdlustesse – tervishoid, haridus,vaesuse vähendamine ja infrastruktuur – suunamise asemel jätkab Hiina kõnealusel mandriltragöödiatesse panustamist ja teeb seda relvadega kaubeldes ja õõnestades kõiki samme,mida Aafrika riigid astuvad demokraatia, hea valitsemistava põhimõtete ja inimõigusteaustamise suunas. Zimbabwesse relvi vedav Hiina laev seab taas kahtluse alla Hiina tegelikupühendumuse Aafrika rahu ja julgeoleku saavutamisse panustamisel.

Paljud Aafrika riigid tervitavad koostööd Hiinaga, kuna majanduslike hüvedega ei oleseotud mingid poliitilised tingimused, aga EL peaks tõsiselt toetama nii Hiinas kui ka Aafrikariikides institutsioonide rajamist, inimõiguste edendamist ja läbipaistvamate eeskirjadekehtestamist loodusvarade kasutamise osas. Hiljutised arengud on näidanud, et isegijuhtudel, kui valitsused on viimaste aastate jooksul muutunud avatumaks riigi rahade ja


ressursside kulutamise osas, on nad pöördunud tagasi läbipaistmatuma halduse juurde.ELil on kohustus aidata Hiinal saada arengukoostöös usaldusväärseks partneriks.

Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Proua juhataja, volinik, vaatamata elavale kaubanduseleHiina ja Aafrika riikide vahel ning isegi vaatamata asjaolule, et Hiinast sai hiljuti Aafrikanetotoetajaks, eelistavad Aafrika sisserändajad, vaatamata meie koloniaalminevikule, siiskiEuroopat, mitte Hiinat. See on parim tõestus selle kohta, et aafriklased eelistavad meieväärtusi, nagu inimõiguste austamine ja mure jätkusuutliku arengu pärast, mis tagab parematuleviku.

See annab Euroopa Liidule moraalse õiguse, kuid samuti kohustuse uurida Hiina Aafrikapoliitikat, kuna, nagu raportöör õigesti rõhutab, võib Hiina märgatavalt kiirendada Aafrikajätkusuutlikku arengut, kuid võib samas ka seda kahjustada. Seda silmas pidades on ideekolmepoolsete kõneluste pidamisest Euroopa Liidu, Aafrika Liidu liikmesriikide ja Hiinavahel eriti toetamist väärt.

Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Hiina kurameerimine Aafrikaga ei seisne ainultsõjalises koostöös, strateegiliselt olulistes toorainetes, ulatuslikes investeeringutes ja tohututuru loomises Hiina toodetele; see hõlmab ka infrastruktuuri rajamist. Kaubanduse mahton 2000. aastast viiekordistunud ja moodustab peagi 100 miljardit USA dollarit, kuigilääne kaubandus vastutab hetkel jätkuvalt umbes kahe kolmandiku Aafrika kaubandustuludeeest. Hiina poliitika tugineb mittesekkumise kontseptsioonile ja võrdlevale majanduslikuleeelisele. See tähendab kulutõhusate kaupade ja relvade eksportimist vastutasuks tooraineeest. Investeerimine ja pikaajalised lepingud on ette läbimõeldud pikaajalise Hiina strateegiaelemendid, mis ei tunne Aafrikale sugugi kaasa.

Hiina mõju Aafrika riikidele on totalitaarse mudeli ja korrumpeerunud turu mudeli ohtliknäide, mis ei hõlma mingit austust üksikisikute või inimõiguste vastu või mingitki austustkeskkonna vastu. Hiina nälg Aafrikale tingimusteta relvavarude toimetamise eest saadavatooraine järele on muutumas üha suuremaks ja suuremaks takistuseks aastatuhandearengueesmärkide saavutamisel. Me peame Hiinat sundima tunnistama oma vastutustarengupoliitikas, vaesuse vähendamises ja jätkusuutlikus majanduskasvus. Lõppude lõpukson Hiina ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja sellena on ta vastutav edusammude eestAafrikas.

Ma mõistan hukka Hiina toetuse Sudaani režiimile. Toetan dialoogi Hiinaga Aafrikapoliitikate ühtlustamise küsimuses ja vaesuse vähendamise eesmärgil, aga ega ma väga eilooda. Siiski ei tohi me alla anda. Me peame tegema lõpu toorainete rüüstamisele ja aitamaAafrikal saada majanduslikult iseseisvaks. Peame järgima oma inimõigustele jakeskkonnakaitsele tuginevat kaubanduspoliitika strateegiat. Ma palun jumalat, et see meilõnnestuks.

Katrin Saks (PSE). – (ET) Tahaksin kõigepealt tänada Ana Gomesit selle raporti eest.Minu jaoks on esimene sõnum siin mitte ainult Hiina käitumine, vaid pidevalt nappiveuroliidu ühtne välispoliitika. Me ilmselt kõik nõustume, et Euroopa Liidu ühine seisukohtsiin on väga tervitatav.

Rõhutaksin paari asja. Esiteks ülemaailmset lähenemisviisi: me peaksime vaatlemaHiina-Aafrika vahelist koostööd ülemaailmsest vaatevinklist, mitte sellest aspektist, etAafrika on ainuüksi Euroopa traditsiooniline mõjuala. Ja teiseks me peame rõhutamavastutustunnet: Hiina peab tajuma järjest enam vastutust, mis sellisest strateegilisestpartnerlussuhtest välja kasvab.


Ja lõpuks ka üks märkus. väliskomisjoni soovitus, lõige 13.

„on seisukohal, et Hiina tegutsemine Aafrikas ja äsja loodud ELi-Aafrika

strateegiline partnerlus peaksid omavahel ühilduma;“

(ET) Esiteks ei usu ma, et meie poliitika peaks joonduma Hiina Rahvavabariigi omast, javeel vähem usun ma ausalt öeldes, et hiinlased hakkavad meiesarnaseid jutustava iseloomugasoovitusi arvesse võtma.

Cristian Silviu Buşoi (ALDE). – (RO) Hiina ja Aafrika vahelise kaubanduse väärtussuurenes 2 miljardilt eurolt 1999. aastal ligikaudu 39,7 miljardi euroni 2005. aastal ja mispuutub kaubanduse tähtsusesse, siis Hiina on hetkel Aafrika jaoks tähtsuselt kolmas partner.

See tõestab väga selgelt suurt huvi, mida Aafrika Hiina ülemaailmsete huvidega seosesäratab.

Resolutsioonis on mõned väga tähtsad järeldused, mida tasub veel kord rõhutada. Mepeame väga kindlasõnaliselt selgeks tegema, et loodame, et Hiina kaasatus Aafrikas eihõlma ainult riike, mis äratavad huvi energiapoliitika seisukohast.

Peaksime ka innustama Hiinat tagama tingimusteta abi oma Aafrika partneritele ningrahvusvaheliste toetuste või laenudega seotud majanduslikud tingimused ei tohiks mõjutadajätkusuutliku arengu eesmärki.

Meie jaoks on olulisem näha, mida me teeme ja mida EL teeb selles olukorras. Nõustunvolinik Louis Micheliga, kes ütles, et kahjuks ei kasuta EL ära oma ainulaadset positsiooniAafrika küsimuses.

Euroopa Liit peaks suurema osa oma aastaeelarvest suunama ümber otseseidvälisinvesteeringuid ligimeelitavate infrastruktuuriprojektide rahalisele toetamisele.

Lõpetuseks: Euroopa palju tähtsam viibimine Aafrikas peaks kavatsusest saamategelikkuseks.

Colm Burke (PPE-DE). – Proua juhataja, viimase aastakümne jooksul on Hiina hakanudmärkimisväärselt suurendama oma diplomaatilisi ja majanduslikke suhteid Aafrikaga, sedasuuresti tänu nõudlusele tooraine järele. Hiina kaubandus kõnealuse mandriga on 2001.aastast neljakordistunud ja ressursside pärast rüselemisel on negatiivsed tagajärjed ja needpikendavad korrumpeerunud ja rõhuvat eliiti Aafrikas. Sellise rõhuva režiimi näiteks onSudaan, kus CNPC – Hiina riigile kuuluv naftaettevõte – kontrollib umbkaudu 60–70%Sudaani naftatoodangust, samas kui Sudaan on ka põhiline Hiina relvade saaja.

Valitsemise, demokraatia ja inimõigustega seonduvaid poliitilisi tingimusi ei nähta sageliosana Hiina Aafrika poliitikast. Hiinal endal on kodus tõsiseid probleeme hea valitsemistava,inimõiguste austamise ja põhiliste tööstandarditega. Näib, et see riik ei ole sugugipositsioonil, kus võiks oma abi muuta sõltuvaks Aafrika inimõiguste standardite paremaksmuutumisest, kui ta ise ei järgi nimetatud standardeid. Siiski on Hiina mittesekkumisepoliitika oma majanduspartnerite riiklikes küsimustes nüüd muutunud liiga mugavaksvabanduseks, andes Hiinale puhta lehe oma kohati hoolimatute lepingute jätkamiseks,eriti Aafrika mandril.

See mittesekkumise poliitika ja Hiina leebe suhtumine küsitavatesse režiimidesse, nagunäiteks Sudaanis, on jätkuvalt murepunkt, millega on vaja tegeleda. Kahjuks aga – kunaHiina valdavalt kahepoolne lähenemisviis Aafrika küsimuses ei vasta ELi peamiselt


mitmepoolsele lähenemisele – jäetakse EL mõnevõrra kõrvale. Korrumpeerunud Aafrikajuhid eelistavad allkirjastada tasuvaid kokkuleppeid, millega ei kaasne nõudmisi ja niitundub, et EL jääb sellest kõrvale.

Sellele vaatamata peaks EL jätkuvalt järgima oma traditsioonilist jätkusuutliku arenguedendamisele suunatud positiivse tingimuslikkuse poliitikat ning teda ei tohiks meelitadaoma lähenemisviisi Aafrikale üksikasjalikuks muutma ainuüksi sellepärast, et Hiina sõlmibrohkem lepinguid. Selle asemel peab EL innustama Hiinat oma suhetes Aafrikaga vastuvõtma rohkem arengukriteeriume. Hiina on suur jõud, ÜRO Julgeolekunõukogu alalineliige ja omab seega kohustusi Aafrika ja kogu maailma ees.

Nirj Deva (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan oma kolleegi pr Gomest suurepärase raportieest. See raport tugevdab meie suhet Hiinaga, mis on vajalik ülemaailmse majandusetoetamise seisukohast. Veel hiljuti, ja enne seda tuhandete aastate vältel, teostas Hiina ainultsoovituslikku võimu, nagu meie praegu ELis teeme, aga Hiina on muutumas. Tegemist onülemvõimuga nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja see riik on muutumas.

Meie suhe Hiinaga peab tuginema austusele. See ei saa olla suhe, kus kumbki osapool peabvajalikuks teisele epistlit lugeda või teda kiusata. Nõukogude Liitu kaasates tegime me lõpukülmale sõjale ja tõime Euroopasse rahu. Samamoodi peame kõigil tasanditel kaasama kaHiina. Peame säilitama institutsioonide, mis on aluseks meie eeskirjadele tuginevaleülemaailmsele liberaalsele majandusele ja väärtustele, vastasel juhul on meiega lõpp.

See tähendab, et Hiina mängib täielikku ja aktiivset rolli kõigis sõjajärgsetes Bretton Woodsiinstitutsioonides, mille me oleme nii hoolikalt rajanud. Samuti tähendab see koostöödHiinaga rahvusvahelise korra eeskirjade tugevdamise eesmärgil nii, et see oleks nii meiekui ka Hiina huvides. Aastaks 2020 on Hiina majandus suurim maailmas. Meie ees seisabnüüd valik. Me kas lubame Hiinal mängida täielikku ja aktiivset rolli liberaalsetes, kõigeleavatud, eeskirjadele tuginevates mitmepoolsetes, pärast Bretton Woodsi ehitatudinstitutsioonides – ja nende hulka kuuluvad lisaks ÜRO-le, WTO-le, RahvusvaheliseleValuutafondile ja Maailmapangale ka EL, AKV, Rio, Bali – või sunnime Hiina oma lühiajaliselähenemisviisi abil tagasi tõmbuma ja aja jooksul kahtlemata nimetatud institutsioonidhävitama ning rajama Hiina ülemvõimule vastavad oma institutsioonid.

Sel põhjusel on antud raport väga õigeaegne. Samal põhjusel – ja ma olen siinkohalvastuoluline – on olümpiamängud Pekingis nii olulised, kuna esimest korda ajaloos suhtlebHiina kogu maailmaga. Seetõttu peavad mängud õnnestuma mitte ainult Hiina, vaid kakogu osaleva maailma jaoks.

Meie ülesanne on 21. sajandi alguses tohutu. Seda ei ole kunagi kogu inimkonna ajaloojooksul tehtud, kuid nüüd tuleb seda teha. Selleks ülesandeks on kaasata maailma vanimja suurim rahvus partnerina kõigisse planeedi Maa asjaajamistesse.

Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Daamid ja härrad, minu külaskäik Hiinasse käesolevaaasta märtsis veenis mind selle arutelu õigeaegsuses. Ma arvan, et kui asi puutub EuroopaLiitu, ei ole Hiina mitte ainult oluline kaubanduspartner, vaid ka tõsine konkurent. PrGomesi raport kinnitab mu isiklikku kogemust.

Mul oli võimalus näha odava tööjõu hämmastavat usinust. Kuigi Hiina peab toime tulemasuure sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsusega ning ärevusse ajavalt hävineva keskkonnagaja kuigi poliitilised õigused ning põhivabadused on ikka veel väga piiratud, on riigil paljukogemusi, mis võivad Aafrika riikidele kasuks tulla. Aafrika võitleb vaesuse vastu, kuid on


rikas tooraine poolest. Tänu Hiina ja teiste osapoolte nõudlusele võivad Aafrika riigidsaavutada turgudel parema positsiooni.

Hetkel on EL kõige suurem Aafrikale toetuse osutaja ja selle kõige tähtsamkaubanduspartner. Hiina ambitsiooniks on saada Aafrika suurimaks kaubanduspartneriksaastaks 2010; Hiina tegevus Aafrikas esitab ELile seega tõsise väljakutse.

Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, Hiina huvi Aafrika nafta,väärismetallide ja gaasi vastu hakkab pisut meenutama teatud Euroopa jõudude vanukoloniaalpoliitikaid. Hiina käitub Aafrika hea sõbra ja äripartnerina; ta veenab aafriklasi,et soovib neil aidata pääseda vaesusest ja tagurlikkusest ja et see on aluseks majanduslikulearengule.

Loodame, et Hiina kavatsused on siirad, kuid nii äris kui ka poliitikas on tavaliselt nii, eteesmärk pühendab abinõu. Hiinlased ehitavad sildu, teid, staadione ja haiglaid, varustavadAafrikat relvadega, annavad finantslaene ja saavad sel moel endale uue müügituru, käitudessamas riigina, kes hoolib Aafrika tulevikust.

EL peaks tunduvalt rohkem sekkuma Aafrika arengusse. Me ei saa jääda kõrvale erapooletutevaatlejatena, kui see uus Hiina ülemvõim edasi areneb.

José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Pr juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksinalgatuseks tänada pr Gomesit selle suurepärase raporti eest, kuid selle vähese aja jooksul,mis mulle antud on, tahaksin voliniku ja oma kolleegide tähelepanu juhtida ka selle meiesilme all toimuva suhte praktilisele aspektile. Selleks on Zimbabwe. Ajalehe reportaažidräägivad laevast, mis tuleb kust? Hiinast. Ja mille lastiks on? Relvad, relvad Zimbabwele,laskurrelvad, granaadid ja miinipildujad. Selle lossimist Durbanis takistati, kuid on teateidselle kohta, et laev suundub Angolasse, et viia sinna need relvad, mida kasutatakse Zimbabweelanikele kahju tekitamiseks.

Me peame võtma tugeva diplomaatilise seisukoha seoses Hiina ja samuti Zimbabwenaaberriikidega, et hävitada see väärastunud suhe, see surmav suhe juba eos ja teha kindlaks,et austataks valimistulemusi. Olen veendumusel, et oma suhetes Hiinaga peame Hiina kuisuure jõu ja tohutu riigi tähelepanu juhtima tema kohustustele rahvusvahelisel areenil ningsäilitama rahu ja tagama inimeste õigused.

Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, volinik, viimase 10–15aasta jooksul on Hiinast saanud maailma kõige kiiremini arenev majandus, millest annabtunnistust riikliku tulu suurenemine enam kui 10% võrra aastas. See on riigist teinudmaailma suuruselt neljanda majanduse maailma suurima välisvaluutareserviga.

Majandusliku potentsiaali nii kiire areng tähendab seda, et Hiinast on saamas üks maailmajuhtivamaid kaubanduspartnereid. Viimase 15 aasta jooksul on kaubandus Hiina ja Aafrikavahel suurenenud enam kui 20 korda. Näib, nagu ei oleks EL selle laienemisega võitlemiseksõigel positsioonil. Seega peame julgustama Hiinat tagama, et tema majanduslik kaasatusAafrikas hõlmaks sotsiaalset ja keskkondlikku aspekti, aga ka demokraatlike normidesäilitamist.

Euroopa Liit peaks Hiina laienemisel Aafrikas silma peal hoidma. Lõppude lõpuks olememe jätkuvalt Aafrika riikide suurim toetaja. Me peaksime seega püüdma tagada, et nimetatudriikidele pakutud abi oleks seotud ELi ja Aafrika suhete märkimisväärse laienemisega.


Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, ka mina tahaksin edasi anda oma tänusõnadselle raporti osas. See näitab selgelt, et ka Hiina võib eeskujuks olla. Hiina areng, eritimajanduslik areng, võib olla eeskujuks Aafrikale. Saavutatud turusuhted ja majanduskasvon märkimisväärsed.

Hiina on meie partner ka WTOs. Võime tõesti näha, et kui WTOga standardtöötasu jakvootide vähendamise teemal peetavad läbirääkimised on edukad, võib see mõlemalepoolele kasulikuks osutuda. Aafrika ja Hiina vajavad Euroopat. Euroopa on hetkel maailmavõimekaim ostujõud. Ma suudan vaimusilmas näha hea partnerluse arenemist.

Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Loomulikult on parlamendiliikmete jaoks äärmiseltärritav, et neile antakse nii olulises arutelus kui see nii vähe aega.

Tahaksin lihtsalt mainida asjaolu, et olen siin parlamendis näinud kahe leeri moodustumist.Siin on need – ja ma ei kritiseeri, vaid ütlen lihtsalt seda, mis mulle silma jäi –, siin onsõnavõtjad, kes usuvad, et pessimism ja hirm ajavad hiinlased Aafrikast välja. Unustagesee, seda ei juhtu mingil juhul. Mina isiklikult usun täielikult kaasaegsusest ja avatusesttulenevasse optimismi.

Olen siin täna kuulnud ka teisi asju, mis panevad mind mõtlema, et me peame mõistma,et selline suhe Aafrikaga on just nimelt see, mis paneb Aafrika Euroopa suhtes lootustkaotama. Me ei tohi aga uskuda, et meil on Aafrikas olemiseks moraalne õigus. Meil ei oleabsoluutselt mingit moraalset või muud õigust seal olla. Kindlasti ei anna meie minevikmeile õigust nii arvata ja ma tahaksin seda lihtsalt kõigile meelde tuletada.

Samuti kuulsin, kuidas hiinlasi kritiseeriti Aafrikast meie loodusvarade varastamise eest! Makahjuks ei tea, kas hr Coûteaux on veel siin, võib-olla oli tegemist keelevääratusega. Agasiiski, me ju ei oma Aafrika loodusvarasid! See on tõesti üsna hämmastav. Olen teiega aus:sellised märkused tulevad mulle aeg-ajalt üllatusena.

Ma ütlen teile, et ainus oht, mida mina näen Hiina viibimises Aafrikas ja Hiinainvesteerimises Aafrikasse, on ressursineedus aafriklaste jaoks. Seda peame aga arutamaaafriklastega. Seda tuntakse kui ressursineedust või rantjeemajandust. Antud küsimusepeame kindlasti üles võtma oma kõnelustes Aafrikaga. Ma usun dialoogi, kolmepoolsessepartnerlusse, tagasisidesse ja probleemide vastastikusesse mõistmisse, aga samuti tõelisekoostöö otsimisse. Teiste jaoks, kes kalduvad rohkem epistleid lugema, tähendab seeütlemist, et „meie, eurooplased, peame õpetama, kuidas kaitsta neid vaeseid aafriklasihiinlaste eest“. Pean teile ütlema, et ma kohtan selliseid väiteid oma kahepoolsetes suhetesiga päev. Need on mõttetud ja ma ei kasuta neid, samuti ei eelda ma, et keegi teine neidrakendaks.

Pr Gomesi raport on õigel teel. Mina isiklikult arvan, et pea kõik raportis väidetu on õigelteel. Nagu te teate, lahkun ma mõne tunni pärast Hiinasse. Ma kohtun Hiinakaubandusministriga. President Barroso ja mina kohtume Hiina peaministriga. Kas te tõestiarvate, et me ei räägi inimõigustest, Tiibetist, demokraatiast, Aafrikast? Muidugi teeme meseda, konventsionaalsele diplomaatiale ainuomases keeles. Siinkohal annabmegafonidiplomaatia täiesti vastupidise tulemuse. Mida rohkem te aafriklastele räägite,seda rohkem te neile ütlete, et nad peavad hiinlastega ettevaatlikud olema, et viimasedkavatsevad Aafrika riike koloniseerida, et tegemist on ressursside needusega. Mida rohkemte seda räägite, seda vähem nad teid kuulevad ja seda vähem nad teid kuulata tahavad.

Euroopal on olemas vahendid oma ambitsiooni saavutamiseks. Seda on võimalik tehakahel viisil. Esiteks on meil oma mudel, mida me kaitsma peame. Me peame teistest erinema,


sest meie mudel erineb teistest mudelitest. See tugineb jagatud väärtustele, tolerantsile,avatusele, dialoogile, tagasisidele, vastastikusele austusele. See on Euroopa ja Euroopa eipeaks muutuma. Euroopa ei pea muutuma millekski teiseks või järgima teisi mudeleid.See on esimene asi, mida ma öelda tahtsin.

Teine punkt on see, mida ma enne mainisin. Kui meil oleks veidi julgust – ja siin saab meidväga palju aidata ja ongi juba aidanud Euroopa Parlament – veenda liikmesriike oma töödparemini jaotama ja viimistlema Euroopa Arengufondi kasutamise eeskirju, kui meannaksime veidi rohkem Euroopa institutsioonidele, kui Euroopa Parlament – näiteksEuroopa Arengufondi eelarve koostamisel, mis oleks seejärel poliitiliselt palju tõhusam –eraldaks volinikele rohkem vahendeid, nii et need saaksid käituda vastavalt Euroopaväärtustele, kasutades Euroopa Arengufondi vahendeid, siis olen ma kindel, et Euroopa eipea muretsema konkurentsi pärast Hiinaga. See on fakt.

Selleks on põhjust, kuna meil on üüratu eelis. Mis eelis, küsite? Me ei tegele laenudeandmisega, me pakume toetust. Ma ei selgita oma mõtteid arusaadavalt. Täna pöörduvadaafriklased Hiina poole ja kritiseerivad meid selle eest, et me ei reageeri piisavalt, kuigi mepakume toetusi – teisisõnu raha, mida nad ei pea tagasi maksma – vastukaalukssooduslaenudele, mis, ja seda tuleb mainida, imavad endasse loodusvarasid. Kui aga neidlaene kasutatakse infrastruktuuri ja jätkusuutliku arengu tarbeks, siis kes saab väita, etAafrika ei saa sellest kasu? Te ju teate, et kui asi puutub Aafrika infrastruktuuri, siis võiksidEuroopa, Euroopa ja Hiina, Euroopa, Hiina ja USA, Euroopa, Hiina, Jaapan ja USA, isegikogu ülejäänud maailm pakkuda nii palju vahendeid, kui soovivad, ikkagi kuluks aastaid,enne kui Aafrika infrastruktuur on selline, et suudaks toetada tõelist arengut.

Seega: kogu see raha, kõik need investeeringud ei ole tingimata halvad. Oluline küsimusseisneb teadmises, kuidas seda kõike kasutatakse, kuidas seda hallatakse. Ma tean, et eisuuda saavutada kõigi nõusolekut, kuid selles seisnebki demokraatia ilu. Ma usun siiralt,et me saavutame midagi avatuse, dialoogi ja antud juhul kolmepoolse partnerluse otsimisekaudu. Minu arvates jääb Euroopa ajaloolistel, geograafilistel ja mudelil põhinevatelpõhjustel Aafrika jaoks alati eriliseks partneriks. Ma ei karda seda ja ma usun, et kui metõesti tahame Aafrikas viibida – see on väga oluline, nagu keegi juba ütles – peame toimimaminu soovituse kohaselt ja lisama segusse veel ühe koostisosa. Peame lõpetama viitamisesellele, et meie huvi Aafrika vastu põhineb täielikult suuremeelsusel, lahkusel jahumaansusel.

Loomulikult on meil selles osas ka kohustused, kuid me peame aktsepteerima, et suhtedAafrikaga tähendavad Euroopa jaoks üliolulist mõlemale osapoolele kasulikku potentsiaali.See pakub tohutut potentsiaali vastastikkusele majanduslikule arengule ja ei ole midagiväära ega ebamoraalsetele asjadele sellest seisukohast vaatamisel. Vähemalt on hiinlastelüks hea omadus: nad ei varja oma kavatsusi. Ma ei ole kunagi kuulnud hiinlasi väitmas, etnad soovivad aafriklasi aidata või Aafrika arengut edendada. Ei, nad on ausad. Nad järgivadmajandusliku arengu eeskirju, see on nende peamine huvi. Mina isiklikult usun, et kui metahame oma partnereid austada, peame sellega leppima. Me ei tohi seda aspekti eirata. Eileidu mingit imelahendust. Kui Aafrika majanduslikult ei arene, ei arene see üldse, jutullõpp, ja meie heategevuslikud poliitikad ei muuda midagi.

Seda kõike ma öelda tahtsingi. Pr juhataja, mul on kahju, et mul nii kaua aega kulus, agama väljendasin uskumust, mis tuleneb minu igapäevase suhtluse kogemusest nenderiikidega.


Veel üks asi, on see siis oluline või ei. See Hiina laev on praeguseks tagasiteel Hiinasse.Inimesed on alati öelnud, et Euroopa ei oma piisavat poliitilist mõju. Mina saabusin justtagasi SADECi tippkohtumiselt, kus ma rääkisin riigipeadega. Loomulikult oli päevakorrasZimbabwe. Rääkisin kõigi riigipeadega: Angola, Mosambiigi, nende kõigiga. SelgitasinHiina laeva küsimust. Reageerisid sadamatöölised, aga mitmed riigid keeldusid laevalossimast. Viimaste uudiste kohaselt saadeti laev Hiinasse tagasi. Oluline või mitte, agaEuroopa püüdis täita oma kohust leebe diplomaatiaga ja sadamatöölistega, ilmselgelt rahvahäälega. See kõik tasus end ära ja tõestab, et aafriklased ei ole valmis nõustuma millegaiganes, kui asi puudutab diplomaatiat või poliitikat.

Ana Maria Gomes, raportöör . − Proua juhataja, tahaksin meelde tuletada, et meie kolleegErika Mann, kes koostas rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse, ei saanud tänasiin viibida. Ta palus mul rõhutada punkti, mille me lisasime ka raportisse: Aafrika jaokson tähtis oma strateegia väljatöötamine suhetes Hiinaga, märkides, et selline strateegiavõib suurendada Hiina ja Aafrika vaheliste kaubandussuhete vastastikust iseloomu, kuisee keskendub Aafrika töötajate suuremale osalusele Hiina poolt Aafrikas teostatavatesprojektides, Hiina suuremale valmidusele tehnosiirdeks ja Aafrika ekspordi paremalejuurdepääsule Hiina turule.

raportöör. − (FR) Lubage mul tänada volinik Micheli ja kõiki kolleege märkuste ja tõstatatudpõhjendatud küsimuste eest.

Ma mõistan volinikku, kui ta ütleb, et Euroopa ei saa ühepoolselt Aafrikale tingimusidikteerida, eriti siis, kui Hiina neid ei kohalda. Samas peame meie eurooplastena justseepärast rohkem investeerima Aafrika kodanikuühiskonna tugevdamisse,institutsioonidesse, nagu parlamendid, vaba meedia, ülikoolid jne, et aafriklased ise saaksidnõuda ja kehtestada tingimusi, nagu neid, mis tulenevad aastatuhande arengueesmärkidest,ning tagada nende järgimise.

Nagu ka raportist selgub, olen täiesti nõus volinikuga, kui ta ütleb, et Aafrika jaoks onülioluline Euroopa abi või vahendite kiire eraldamine ning et koordineeritud tegevus jaülesannete jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel on väga tähtis, kui tahame võisteldakergusega, millega Hiina hetkel Aafrikat rahastab, kaalumata tagajärgi, kui ta oma huvidkõrvale jätta.

OECD kriteeriumide alusel on selgelt Hiina ülesanne otsustada, kas need tingimused onkohaldamist väärt. Usun aga, et tuginedes oma positiivsetele ja negatiivsetele kogemusteleAafrikas, on meie ülesandeks panna Hiina mõistma, et tema pikaajaline huvi on tagada, etAafrika loodusvarasid kasutataks ja ei hävitataks, ning et hea valitsemiseta ei eksisteerimingeid tagatisi, isegi mitte Hiina jaoks.

Lõpetuseks: võib-olla on see arutelu ja raport, mille me homme heaks kiidame, üks Hiinaüha suureneva Aafrikas viibimise positiivseid tagajärgi. Hiina on aidanud Euroopal mõista,et Aafrikas on tohutu potentsiaal ja et Aafrikas võib saavutada edu. Volinik, ma loodantõesti, et teie sellenädalane reis Hiinasse on teie jaoks võimalus edendada Hiina ja Aafrikakonstruktiivset kaasamist, mida selles raportis visandati, ning meenutada Hiinale, nagu tetäna siin ütlesite, tema kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme kohustusi mitte ainultTiibeti ja Myanmari, vaid ka Aafrika ning iseäranis Zimbabwe ja Darfuri suhtes. Palju õnne,volinik, kui teie tegevus aitas tõepoolest selle laeva Hiinasse tagasi saata. See on vägapositiivne.

President. – Arutelu on lõppenud.


Hääletus toimub kolmapäeval kell 11.30.


Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Pr Gomesi raport on kahtlemata HiinaRahvavabariigi Aafrikas viibimise üksikasjalik ja huvitav analüüs. Ma ei saa aga lahti muljest,et kuskil kaubanduse, investeeringute, infrastruktuuri, energia ja teiste oluliste küsimusteseas kaotasime me selles raportis silmist küsimuse, mis on üliolulise tähtsusega nii selleinstitutsiooni seisukohast, mida me esindame – s.o Euroopa Parlamendi – jaarengukomisjoni seisukohast. Inimõiguste kaitsmine kogu maailmas on Euroopa Parlamendijaoks absoluutne prioriteet – me näeme seda Euroopa Parlamendi kodulehel. Kui me tõestiusume seda loosungit, ei saa me end valitsemise ja inimõiguste sektoris piirata järgmisega:

– formaalne kokkuvõte Hiina kaasatusest (see on paigutatud võimalikult positiivsessekonteksti) Darfuris, samas kui me kõik teame väga hästi, et kõnealuses piirkonnas ei oletoimunud mingit edasiminekut;

– ühelauseline viide ÜRO relvamüügiembargo rikkumisele Aafrikas Hiina Rahvavabariigipoolt – kes, ärgem unustagem, on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige,

– või lühimärkus Hiina koostöö kohta valitsustega, kes vastutavad inimõiguste rikkumisteeest, nagu näiteks Zimbabwe.

„EL [ei tohiks] alahinnata Hiina-vastase avaliku ja eraviisilise kriitika jõudu,“ kirjutab prGomes oma raporti seletuskirjas. Kahju, et me just sellise võimaluse selle raportiga möödalasksime. Tänan teid tähelepanu eest.

Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult . – (FI) Pr Gomesi raport on oluline panussellesse rahvusvahelise koostöö jaoks olulist väljakutset käsitlevasse arutelusse. Tänan tedaveel kord tema selgelt nägemise võime eest.

Teisest küljest näib, et Aafrika on oma tihedatest majanduslikest suhetest Hiinaga kasusaanud. Euroopa kõrval kõige tähtsama kaubanduspartneri antud majanduslik tõuge onvähendanud vaesust. Hiina näeb Aafrikat mitte koormana, vaid majanduslikku potentsiaalitäis võimalusena.

Samas aga on selge, et Hiina Aafrika poliitika juures on mitu väga suurt muret tekitavataspekti. Relvade eksport, ebaterve investeerimine, tooraine ekspluateerimine – kogu selleagaruse seas tunneb Euroopa uuskolonialismi märgid piisavalt hästi ära. Tasub küsida, kasmajanduslikku võimu peaks kasutama selleks, et julgustada kinnisideed ülemaailmsetähtsusega suurriigiks saamisest. See on näiteks ilmne Darfuri puhul.

Teine küsimus on, kuidas Euroopa reageerima peaks. Mitmel viisil on Hiina AafrikasEuroopa rivaal ja siin on paljud inimesed öelnud, et enesest lugupidavale tõusvaleülemaailmse tähtsusega suurriigile epistli pidamine ei ole hea mõte. Raport valib targaltkonstruktiivse lähenemisviisi. Seega peame kindlaks määrama oma rolli, milleks onmeenutada Hiinale partnerlusega kaasnevaid kohustusi. Aastatuhande arengueesmärkidesaavutamiseks, konfliktide ennetamiseks ja jätkusuutliku arengu tagamiseks on vaja ühiseidpingutusi.

Kliimamuutuste ohjeldamise puhul on äärmiselt oluline koostöö. Bali andis meile lootust,et kaasataks suur saastaja Hiina ja süütu kannataja Aafrika.

Lõpuks peame tunnustama asjaolu, et Hiina ei jaga Euroopa arusaama inimõigusteaustamisest. Seepärast peame rohkem püüdma tagada, et Aafrikas kinnitaksid kanda kestev


demokraatia, õigusriigi põhimõtted ja hea valitsemistava. Lõplik lahendus Hiina väljakutseleei peitu Hiinas, vaid Aafrikas.

Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Tõusev jõud Hiina avaldab suurt mõjuAafrika jätkusuutlikule arengule, aga me peame meeles pidama, et Aafrika riigid vastutavadvälismaalaste ja välisorganisatsioonide või -valitsuste nende territooriumil viibimise üldisemõju eest.

Nii EL kui ka Hiina tegutsevad Aafrikas julgeoleku, rahu ja jätkusuutliku arengu tagamisenimel, aga EL on hetkel suurim rahastaja ja Aafrika peamine kaubanduspartner. KuigiHiinal on positiivseid kogemusi 400 miljoni enda elaniku äärmisest vaesusest väljatoomisenäol viimase 25 aasta jooksul, peame siiski keskenduma tohutule sotsiaalsele jamajanduslikule ebavõrdsusele ning looduskeskkonna muret tekitavale halvenemisele,põhivabaduste piiramisele ja madalatele tööhõivestandarditele.

Peame silma peal hoidma Aafrika loodusvarade kasutamisel, kuna see võib viia nendetäieliku ammendumise ja korruptsiooni levimiseni, ning samuti sotsiaalse ebavõrdsusesüvenemisel ja konfliktide tekkel, mis avaldavad negatiivset mõju Aafrika riikide arengule.Just lääneriikide kaubandus ja tarbimine mõjutab Hiina nõudluse suurenemist Aafrikaloodusvarade järele ja selle tulemuseks on süsinikdioksiidi heite suurenemine arenguriikides.Vähem oluline ei ole asjaolu, et WTO liikmeks olek toob endaga kaasa mitmeid kohustusi,mida Hiina piisavalt ei austa. EL peaks Hiina ja Aafrika kolmepoolse koostöö osanatõstatama õigluse küsimuse seoses kaubanduse, kliima ja muude probleemidega.

Toomas Savi (ALDE), kirjalikult . – Pr juhataja, kõige häirivam asjaolu HiinaAafrika-poliitika juures on see, et nad pakuvad Aafrikale tingimusteta abi ja investeeringuid.ELi pakutava arenguabiga on alati kaasnenud karmid tingimused, mis on seotuddemokraatliku arengu, õigusriigi põhimõtete ja hea valitsemistava tunnustamise ninginimõiguste austamisega.

Hiina pragmaatiline „tingimusteta“ koostöö Aafrika repressiivsete režiimidega kahjustabELi poolt Aafrikas demokraatliku riigi rajamise innustamiseks tehtud püüdlusi ja esitabmeile väljakutse uute, paindlikumate poliitikate kasutuselevõtuks Aafrika suhtes. Kuigitingimuslik abi on kohati väga tõhus, võib seda näha ka patroniseerimisena ja Hiina, kespüüab rahuldada oma kasvavat vajadust ressursside järele, ei ole seda kasutanud.

Hiina kasvav huvi ja kaasatus Aafrikas ohustab Euroopa huvisid Aafrikas ja selleks, et sealpinda mitte jalge alt kaotada, peame välja käima ligitõmbavamad meetmed demokraatialeülemineku soodustamiseks Aafrika riikides. Kuid teisest küljest ei tohi me eiratakonstruktiivset dialoogi ELi ja Hiina ning teiste oluliste panuseandjate vahel, kes võiksidolla huvitatud sidusa mitmepoolse Aafrika strateegia loomisest.

Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult . – Napoleon ütles meile, et me peaksimelaskma Hiinal magada, sest kui ta kord ärkab, raputab ta kogu maailma. Halvad uudised:Hiina on ärganud, kuid meie oleme unne suikunud. Me tegeleme siiani koloniaalvõimupärandiga, seda nii koloniseeritud kui koloniseerivates riikides, kuid me oleme eiranudvõimalust, et see tragöödia võib uuesti aset leida. Süüdistus, et Hiina teostab uuskolonialismi,ei ole üldse põhjendamatu. Hiinal on Aafrika riikide ekspluateerimisel samad huvid, mison sajandeid olnud mõnel meie Euroopa riigil. Oleme oma õppetunnid saanud kõrgehinnaga, aga Hiina peab veel õppima, kuidas riiklikult rakendada inimõigusi, kuigi ta samasjuba kohaldab koloniaalset võimu. Tänu Hiina janule nafta järele ja näljale, millega seeründab Aafrika ressursse, oleme me ohtlikul teel. Me peaksime Hiinale saatma selgesõnalise


märguande: tegele esmalt riigisiseste inimõiguste kohaldamisega ja seejärel näita maailmale,et oled tõesti huvitatud osalemisest Aafrika arengueesmärkides, selle asemel et neid vaidvahenditena kasutada.

17. 10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamine (arutelu)

Juhataja. – Järgmiseks päevakorrapunktiks on pr Carlotti raport (A6-0042/2008)arengukomisjoni nimel, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi programmitöö rakendamist[2007/2138(INI)].

Marie-Arlette Carlotti, raportöör. − (FR) Proua juhataja, viimastel päevadel on arenguabimeedias olnud pealkirjades, aga kahjuks täiesti valel põhjusel.

2007. aastal vähenes ELi abi esimest korda alates aastast 2000. See on õõvastav poliitilinesõnum, mille me saadame riikidele ja rahvastele lõunas ja seda ajal, mil kõige haavatavamadneist on silmitsi toiduainete kriisiga.

Parlament toetab komisjoni, toetab teid, volinik, ELi kohustuse kordamisel Euroopatippkohtumisel Brüsselis ja tiheda ajakava nõudmisel. Rahvusvahelise solidaarsuse osaslasub meil kahepoolne vastutus: esiteks pidada oma sõna ja teiseks tagada, et meie abi olekstõhusaks ja käegakatsutavaks panuseks vaesuse vastu võitlemisel. Just see on kaalul 10.Euroopa Arengufondi (EAF) rakendamisel ja peaaegu 22,7 miljardi euro puhul järgmisekuue aasta jooksul. Usun, et EL omab siin olulist relva vaesuse vastu võitlemisel ja õiglasemamaailma ehitamisel.

Sellepärast valmistavad meile väga muret viivitused ratifitseerimisprotsessis. Tõsi ta on, etkomisjon on pühendunud rahastamise järjepidevusele, vähemalt ajutiselt, kuid olukordvõib kõige haavatavamate Aafrika riikide jaoks väga kiiresti muutuda talumatuks.

Meie esimeseks prioriteediks 10. Euroopa Arengufondi puhul on demokraatlik kontroll.Euroopa Parlamendi demokraatlik kontroll, eelkõige EAFi eelarve koostamisel – ja sedakordaloodan ma, et me ei lase mööda 2010. aasta tähtaega finantsperspektiivi läbivaatamiseks– ja riiklike parlamentide demokraatlik kontroll, tugevdatud võimsust edendavaprogrammiga.

Tahaksime ka, et haridus ja tervishoid oleksid prioriteetsed tegevusvaldkonnad ning etneile eraldataks 20% EAFi vahenditest. Nendele valdkondadele on aga planeeritud eraldadatoetust vaid 6,1% ulatuses ja isegi see arv on 9. EAFiga võrreldes vähenenud. Komisjonütleb, et saavutab 20% sihtmärgi eelarvelise toetuse kaudu ja me usume teda.

Raport toonitab ka puudusi seoses soolise mõõtmega, mis ei ole hetkel omaettetegevusvaldkond. Me peame selle arutelu taasavama, konsulteerides oma AKV riikidepartnerite, nende parlamentide ja kodanikuühiskondadega, 2010. aasta vahekokkuvõttekäigus.

Eelarvelisse toetuse osas olen mina isiklikult alati arvanud, et see on hea vahend, eeldadesmuidugi, et see austab demokraatiat, head valitsemistava ja koordineerimist rahastajatevahel. Kuna me usume, et eelarveline toetus peab aitama aastatuhande arengueesmärke,innustame komisjoni valima oma aastatuhande arengueesmärkide lepingutega seda teed.

10. EAFis väljakäidud uue ergutava toetuse puhul ütleme loomulikult „jah“ hea valitsemisemaksele, kuid mitte valitsemisprofiilile, mis peegeldaks peamiselt põhja huvisid. Tahaksinrääkida võitlusest terrorismi sisserände jne vastu.


Samuti oleme valvel teistes majanduspartnerluslepingute rahastamisega seonduvatesküsimustes. Ka siin on EL ja liikmesriigid võtnud endale kohustuse anda 2 miljardi euroväärtuses lisaabi kaubandusele praegusest hetkest aastani 2010. Siiski näib, et see 2 miljarditeurot on ära sulanud ja et komisjon kavandab juba majanduspartnerluslepingute rahastamistintegreeritud piirkondlikest programmidest. See peab selgitama oma kavatsusi antudküsimuses, kuna, kui asi meid puudutab, ei tohi EAFi vahendeid kasutada tasunamajanduspartnerluslepingute allkirjastamise eest.

Raport toob välja veel nii mõnedki punktid, kuigi mul ei ole aega neid käsitleda. Maininenne lõpetamist veel vaid kahte. Esiteks Aafrika rahutagamisrahastu. Loomulikult peametoetama Aafrika Liidu püüdlusi rahu saavutamiseks ja konfliktide ennetamiseks mandril,aga ma usun, et see vahend kuulub ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla ja nii tuleks sedarahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahenditest.

Kaasrahastamise küsimuses nõuab raport algset käegakatsutavat kohaldamisviisi, stüleaafrikalise arengufondi loomist, mida koos rahastavad EAF ja naabruskonnarahastamisvahend.

Olgu kuidas on, aga selline ongi enam-vähem minu raporti sisu.

Hr Michel, te ütlesite hiljuti, et „meie oleme esimene põlvkond, kes suudab vastu seistasuurele vaesusele ja väita äärmise meelekindlusega: meil on raha, ravimid ja teadus vaesuselelõpu tegemiseks. Küsimus on aga selles, kas meil leidub ka tahet?“ Selles punktis, hr Michel,toetab parlament teid igati.

Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Proua juhataja, raportöör, daamid ja härrad, esmalttahaksin tänada ja õnnitleda teid selle suurepärase raporti puhul, mis andis mulle võimaluseväljendada teile oma arvamusi meile ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Samuti tahaksin öelda, et mul on hea meel meie institutsioonide seisukohtade vahelistesarnasuste üle, mis kõnealusest raportist selgeks saab. On selge, et meie tegevuse peamineeesmärk on eelkõige võitlus vaesuse vastu aastatuhande arengueesmärkide kontekstis.

Selles mõttes on kohe käivitatav 10. EAF Euroopa Liidu jaoks esimene tõeline võimaluskasutada Euroopa konsensust ja tegevuskava abi tõhususe eesmärgil. Esiteks summa.Eelarve on märkimisväärselt suurenenud, 17,9 miljardilt eurolt 9. EAFi jaoks 22,6 miljardieuroni 10. EAFi jaoks.

Samuti on mul hea meel teile teatada, et esimest korda EAFi ajaloos ja Euroopa koostööalgusest alates on komisjonil õnnestunud assigneerida kõik eelmistest EAFidest järelejäänud saldod seisuga 31. jaanuar 2007, ilma et 9. EAFile liimesriikide kehtestatudaegumisklausli tõttu oleks kaduma läinud ükski euro, nagu raportis küsitakse.

Samal ajal on lõpule viidud pea kõik 10. EAFi riigistrateegiad. Seni on EAFi komisjonileedastatud 58 strateegiadokumenti, 14 esitatakse praeguse hetke (aprill 2008 – toim.) jajuuni vahel ning plaanid nende rakendamiseks on juba tegemisel.

10. EAFi ratifitseerimisel AKV riikide poolt võiks EAFi koheselt mineviku varjudeta käivitadaja selle rakendamise tsükkel võiks olla kooskõlas eelmise eelarvetsükliga. See on vaidesimene samm ja mina, nagu teiegi, jätkan töötamist EAFi täieliku eelarve koostamisenimel.


Teie toetus on samuti oluline, et me lõppude lõpuks suudaksime nihutada koostööd AKVriikidega eemale valitsustevahelisest lähenemisviisist ja integreerida selle täielikult ühenduseeelarvesse ja kaasotsustamismenetlusse.

Eelarve koostamine rahuldab samuti teie nõudlusi, mida ma igati toetan, EAFi täielikudemokraatliku kontrolli järele.

Oleme juba kokku leppinud põhimõttes, et strateegiadokumendid tuleb automaatseltedastada parlamentaarsele ühisassambleele. Sellest ilmselgelt ei piisa; ma olen juba andnudmeie delegatsioonidele juhiseid strateegiadokumentide saatmiseks riiklike parlamentideliikmetele ja mina isiklikult olen pühendunud meie partnerriikide teadlikkuse tõstmisele,nii et nad saaksid kaasata oma riiklike parlamente ühenduse koostöö kontrollimisse.Esimene kohtumine Ghana valitsusega näib olevat kokku lepitud, kuigi, nagu te teate,sundis viimasel minutil mu kalendrisse tehtud muudatus – Zimbabwet käsitlevLõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADEC) tippkohtumine, kust ma just tagasi saabusin –mind seda kohtumist edasi lükkama.

Olen veendunud, et AKV riikide poolt oma riigieelarvete kavandamise osas 10. EAFikskoostatud riigistrateegiate peamine eelis on asjaolu, et nad on valitsemisest teinudvastastikuste suhete keskpunkti. Seepärast otsustasime 10. EAFi vahendite eraldamiselkasutusele võtta valitsemisega seotud peaaegu 3 miljardi euro suuruse ergutava toetuse.See ei ole, nagu keegi eksikombel ütles, veel üks tingimuslikkuse vorm, vaid makse, midaeraldatakse, tuginedes meie partnerite koostatud valitsemiskavade olulisusele, realistlikkuseleja ambitsioonidele.

Autonoomia ja läbipaistvuse huvides lisatakse valitsemiskavad strateegiadokumentideleja need on seega kõigile kättesaadavad. Samamoodi on kriteeriumid nagu eraldis, tõhususja keskendumine tulemustele, pannud mind nõudma eelarvetoetuse suuremat kasutamistkui tavapärastes projektides.

45% meie AKV riikidele mõeldud toetusest eraldatakse meie riigieelarvetest, nii eelarvelisetoetusena konkreetsetele sektoritele kui ka üldise eelarvelise toetusena. Tahaksin kasutadavõimalust ja täpsustada mõningaid punkte raportis, mis tunduvad olevat tekkinudarusaamatuse tõttu.

Raport kritiseerib tervishoiu- ja haridussektori vähest rahastamist. Ma tean, et tegemist onpikaajalise tüliõunaga Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel. Saan vaid korrata,et vaesuse kaotamine ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ei saa sündida ainuüksitervishoiu- ja haridussektorile eraldatud otsese abi kaudu. On selge, et märkimisväärsetosa üldisest või sektorile mõeldud eelarvetoetusest kasutatakse selle eraldamisel näiteksõpetajatele töötasu maksmiseks, tervishoiukliinikute ehitamiseks ja sotsiaalteenusteosutamiseks. Olen veendunud, et vähemalt 20%, või 6% kokkuvõttes, on kvalifitseeritudja otse suunatud. Loomulikult pärineb ülejäänu otsesest või sektorile suunatud toetusest,kuigi ma luban, et püüan seda kvantifitseerida ja tõestada.

Muide, loomulikult ei ole meil õigust oma partnerite eest sektoreid valida; selle üleotsustamine on ikka nende endi teha. Valikuid tehakse ka kahepoolsele toetusele tuginedes.Paljud riigid valivad näiteks tervishoiu või hariduse, aga see on hea küsimus ning ma püüanseda uurida ja tulemused teieni tuua.

Lõpetuseks: teil on soolise mõõtme koha pealt õigus. Tunnistan esimesena naiste rolliarengus ja vajadust selle rolli suurendamise järele. Samas aga on parlament, nõukogu jakomisjon taas tõhususe huvides sunnitud Euroopa konsensuse vastuvõtmisega tunnistama,


et soolistel küsimustel, arvestades nende kõrvalmõjusid, on kultuurivaldkondadevahelinemõõde ja et need tuleb seega integreerida kõigisse asjakohastesse toetusprogrammidesse,eelistatavalt teatava sektori piiratud raamistikus.

Oma toetuse annan teile punktis, kus mainisite Aafrika rahutagamisrahastu rahastamistEAFi poolt; keegi ei saa eitada ilmseid seoseid arengu ja julgeoleku vahel. Siiski ei tohiksrahuvalvamise rahastamist käsitleda arenguna või arvata maha arenguressurssidest.

Seega on teil põhimõtteliselt õigus. Kahjuks teate te, kuidas need asjad toimivad. Arvan,et on äärmiselt oluline keskendada tähelepanu, nagu te teetegi, riiklikele parlamentidele,struktureerida ja institutsionaliseerida konsulteerimist valitsustega ning suurendadakodanikuühiskonna rolli, suurendades samas selle võimsust ja esinduslikkust, nii et seekannustaks tagant arengut ja demokraatlikku avatust.

Tänan teid selle raporti eest ja ma luban, et kasutan seda hästi ja leian siit innustust.

Romana Jordan Cizelj, fraktsiooni PPE-DE nimel . – (SL) Vaesuse kaotamine aastatuhandearengu-eesmärkide raamistikus on tohutu ja paljunõudev ülesanne. See hõlmab lisaksülesannetele sotsiaalses sfääris ka palju erinevaid teemasid, mis võimaldavad inimrassiljätkusuutlikult areneda. 10. EAFi tõhus kasutamine võib anda olulise panuse selle eesmärgisaavutamisse.

Nõustun raportööriga, et haridus ja tervishoid on kaks peamist valdkonda, mis on kaasatudvaeseimate elanikkonnarühmade elukvaliteedi parendamisse. Me peame piisavaltsuurendama neile kahele valdkonnale ELi arenguabis, kaasa arvatud 10. EAFis eraldatudrahaliste vahendite osa.

Selliste ülemaailmsete väljakutsete nagu kliimamuutused ajal sellest aga ei piisa. Tänapäevalkasvavad paralleelselt majanduse ja SKTga ka kasvuhoonegaaside heide. Just seetõttu, javaatamata majanduslikule edule teistes valdkondades, väheneb elanikkonna heaolu. Omaarengupoliitikaid kavandades peame määratlema heaolu jätkusuutliku arengu raamistikus.Seetõttu on oluline, et 10. EAF peegeldaks tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete jakeskkonnaalaste komponentide vahel.

Veel üks valdkond, mida tahaksin mainida, on sooline võrdõiguslikkus. Naistel onühiskonnas erinevad rollid, perekonna põhilise toimetuleku üle muretsemisest ja selle eestvastutamisest teadmiste ja eluviiside edastamiseni oma lastele. Sageli ei ole naistel agamingeid eesõigusi, mingit võimalust saada iseseisvaks ja ise otsuseid langetada, samuti eiole neil meestega samaväärset juurdepääsu teenustele. Seepärast usun ma, et võrdsetevõimaluste tagamine on arengupoliitika üks peamisi horisontaalseid – ma kordan,horisontaalseid – ehituskive.

Lõpuks tahaksin öelda, et poliitika saab olla edukas vaid siis, kui sellele saab osakselanikkonna piisav toetus, mis kajastub demokraatlike ja ausate valimistena. Tulevikuspeaks parlamentidel olema palju olulisem roll arengupoliitikate koostamisel, kontrollimiselja rakendamisel – mitte ainult Euroopa Parlamendil, vaid ka liikmesriikide parlamentidel.

Alain Hutchinson, fraktsiooni PSE nimel. − (FR) Proua juhataja, volinik, pr Carlotti,tahaksin kõigepealt tänada teid ilusa töö eest, mida te tegite selle suurepärase raportikoostamisel.

Lisaks meeldetuletusele, et nüüd tuleb oma partnereid innustada 10. EAFi ratifitseerima,tahaksin pöörduda tagasi mõne küsimuse juurde, mis meie, Euroopa Sotsiaaldemokraatliku


Partei jaoks, on üliolulise tähtsusega praeguste, lõunapoolsete elanikkondade ees seisvateväljakutsete seisukohast; need on väljakutsed, mida traagiliselt toonitab toiduainete kriis.

Esiteks peame paremini mõistma põllumajandust, mis moodustab ebapiisava osa EAFist.Meeldetuletuseks: 9. EAFi 78st riigist 9 ja vaid 8% 10. EAFis eraldatavatest summadestkäsitlesid põllumajandust ja maaelu arengu algatusi.

Siis veel suurendamise rakendamine, mille komisjon kuulutas välja oma lõunapoolseteriikide põllumajanduse arengule eraldatava toetuse osana.

On ülioluline, et me jälgiksime oma ja liikmesriikide poliitikate sidusust, võrrelduna 10.EAFis väljendatud prioriteetidega, peamiselt seoses ühise põllumajanduspoliitikaga, sestühelgi põllumajanduspoliitikal pole mõtet, kui me jätkame ühe käega andmist ja teisegavõtmist.

Meie jaoks on veel üks oluline küsimus loomulikult sooline mõõde, eriti kuna me olemeteadlikud naiste kesksest rollist enamikus nendes riikides.

Lõpuks, nagu täna hommikul juba eelarve täitmise arutelus mainitud, vajadus EAFi eelarvekoostamise järele, mis on siiani vältinud igasugust parlamentaarset kontrolli, kuigi tegemiston 22,6 miljardi euro suuruse eelarvega – nagu te meile meenutasite, volinik – ja kuna seemoodustab enamiku meie arenguressurssidest. See palve on suunatud rohkem nõukogulekui komisjonile, kellega me oleme antud küsimuses kokkuleppele jõudnud.

Ma vabandan, kuid pean rõhutama seda, mida mu kolleeg pr Carlotti juba ütles, et on vajaolla valvel, et 10. EAFi ei kasutataks mõjujõu või rohuna majanduspartnerluslepingutejaoks. On selge, et see ei oleks vastutustundlik.

Danutė Budreikaitė, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Proua juhataja, daamid ja härrad,EAF tähistab 50 aasta möödumist selle loomisest. Selle perioodi jooksul on EAFist saanudoluline arengukoostöö vahend AKV riikidega, tõhustades nende majanduslikku ja sotsiaalsetarengut. 10. EAFi käsitlevate läbirääkimiste ajal leppisid ELi liikmesriigid kokku fonditähtsuses ja vajaduses veelgi edendada AKV riikide arengut ning suurendada fondi 9. EAFigavõrreldes 10 miljardi euro võrra. See teeks vaesuse vastase võitluse tõhusamaks javõimaldaks meil edasi minna aastatuhande arengueesmärkide rakendamisega.

Tahaksin toonitada asjaolu, et 2008. aastal hakkasid ELi uued liikmesriigid panustama 10.EAFi eelarvesse. Nad peavad maksma peaaegu 820 miljonit eurot. 10. EAFi rakendamineei ole aga veel alanud, peamiselt seetõttu, et pooled AKV riigid ei ole ratifitseerinudmuudetud Cotonou lepingut. Tahaksin seega innustada AKV riike ratifitseerima muudetudCotonou lepingut nii kiiresti kui võimalik.

Enne kehtiva finantsalgatuse ratifitseerimist leidsid aset arutelud EAFi ELi eelarvessekaasamise teemal, põhiideeks on siin, et see tõhustaks selle rakendamise tõhusust. Meootame veel ikka otsust nimetatud küsimuses. Tahaksin ka kannustada ELi eraldamasuuremat osa EAFi vahenditest tervishoiule ja haridusele. 2001. aastast on ELi eelarvemoodustanud 20% toetusest, mida eraldatakse peamiselt tervishoiule ja haridusele ningseda tuleks kohaldada ka EAFi puhul. Pidades silmas EAFi uuendusi, tahaksin rõhutadahea halduse edendamist. Kuigi ei ole päris selge, kuidas seda hetkel teha, toetan malisakriteeriumide kaasamist – turgude liberaliseerimist, terrorismivastast võitlust,massihävitusrelvadega kaasnevaid kohustusi ja rändajate uuesti riiki lubamist. Nendekriteeriumide rakendamine aitaks kaasa stabiilsuse suurendamisele AKV riikides.


Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, 10. EuroopaArengufondi programmitöö rakendamine ajavahemikul 2008–2013 on märkimisväärsehumanistliku ja poliitilise tähtsusega. Nende programmide eesmärk on vaesuse kaotamineja sotsiaalse stabiilsuse tagamine partnerriikides ja piirkondades kestva arengu kontekstis,iseäranis Aafrikas. Selle toetuse tulemuslikkus, mille kehtestasid Euroopa Parlament,liikmesriigid ja teised rahastajad ning mis ulatub mitme miljardi euroni, sõltub eesmärkideõigest kindlaksmääramisest, ametlike tõkete lihtsustamisest, tegevuse ühtlustamisest japidevast kontrollist, millest osa teostatavad Euroopa institutsioonid.

Majanduslik abi peaks olema seotud partnerluslepingutega ja peaks tagama vajalikuinfrastruktuuri arengu, võimaldades töökohtade loomise kaevandus- ja töötlemistööstusesning põllumajanduses. Toodete müügiturg peaks olema EL, koos oma kestva tooraine jakonkreetsete toodete vähesusega. Vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks peaks nendegakaasnema logistiline abi.

Mikel Irujo Amezaga, fraktsiooni Verts/ALE nimel . – (ES) Proua juhataja, volinik, tahaksinkõigepealt tänada pr Carlottit selle suurepärase raporti eest ja öelda, et kui me räägimetegevuskava rakendamisest, peame eraldi vaatlema iga riiki, nende kulutusi ja haldamist.

Ei tohi unustada, et EAF ei kuulu komisjoni üldise finantstoetuse raamesse ja seepärastsaame me nõuda täielikku läbipaistvust ja konkreetseid eesmärke, milleks raha kasutatakse.

23 miljardit eurot viieks aastaks 78 riigile ei ole summa, millest piisaks kõigeks, nii tulebvastavalt 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni alusel kahepoolseid kokkuleppeid, kavasid jastrateegiaid alati täita ning ma rõhutan „kahepoolseid kokkuleppeid“.

Lõpetuseks: kuigi me teame, et AKV riikidele eraldatav üldine toetus keskendub peamiseltvaesuse kaotamise strateegiatele, ei oleks tarbetu tagada, et EAFi lõppeesmärk oleks sama.

Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, 10. Euroopa Arengufondiprogrammitöö rakendamine ajavahemikul 2008–2013 toimub ajal, mil Euroopa ja maailmaarengu tegevuskavas on äärmiselt olulised väljakutsed. Saame neist tuvastada vähemaltmõned: äsja vastu võetud ühise ELi ja Aafrika strateegia rakendamine; aastatuhandearengueesmärkide arendamine, mida visandatakse – nagu me kõik mäletame – aastaks2015; uute majanduspartnerluslepingute rakendamine ning finantsperspektiivivahekokkuvõte, mis peaks toimuma 2009. aastal. Seega seisavad meie ees mõned raskedkavandamise, uute lahenduste kasutuselevõtmise ja 10. EAFi rakendamisega seotudväljakutsed.

Minu arvates sai raportöör pr Carlotti oma ülesandega suurepäraselt hakkama; ta on õigestitabanud ja kokkuvõtte teinud kõige olulisematest eesmärkidest ja keerulistest küsimustest,mis on väljakutseks EAFi rakendamisel. Tahaksin juhtida tähelepanu kahele küsimusele,mida pean eriti oluliseks.

10. EAF visandab peaaegu 23 miljardi euro eraldamist koostööks maailma kõige vaesemateriikidega. Õige kasutamise korral saab EAF anda suure panuse aastatuhandearengueesmärkide edukasse saavutamisse. Sel põhjusel peaks meie Euroopa seisukohastolema täielikuks prioriteediks aastatuhande arengueesmärkidest esimene – äärmuslikuvaesuse ja näljahäda kaotamine. Peame seega tagama, et rakendusmääruses keskendutakstõepoolest selle eesmärgi rakendamisele, andes sellele prioriteedi teiste sotsiaalseteeesmärkide ees. Teised eesmärgid on olulised, kuid me peaksime pidevalt silma peal hoidmaäärmusliku vaesuse kaotamisel.


Teiseks, läbipaistvuse ja tõhususe suurendamiseks Euroopa arengukoostöös tuleks EAFkaasata ELi eelarvesse. Kõnealust küsimust tuleks arutada finantsperspektiivi läbivaatamiseajal. Olen teadlik sellest, et mõned liikmesriigid pelgavad sellist lahendust, kuidarengukomisjoni seisukohast ja tõenäoliselt ka Euroopa Parlamendi kui terviku seisukohastei ole mingit kahtlust, et see on Euroopa arengupoliitikale kasuks.

Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Daamid ja härrad, kohtumine üleaafrikalise parlamendipresidendi Gertrude Mongellaga jättis minusse väga sügava mulje.

Euroopa Parlamendis toimunud kohtumise ajal ütles Gertrude Mongella järgmist: „Euroopalon Aafrikas oluline roll. Euroopa viibimisel Aafrikas on pikk ajalugu, nii positiivne kui kanegatiivne. Euroopal on tehnoloogia, Euroopal on võimalused, Euroopa arendab omateadusalaseid teadmisi. Euroopa võib mängida olulist rolli. Enamgi veel, Euroopa ei saaeksisteerida Aafrikata.“

Usun, et 10. EAF (2008–2013) on oluline vahend ELi ja selle liikmesriikide poliitilistekohustuste täitmisel eesmärgiga tagada arengutoetust. Seepärast kutsun ELi liikmesriikeja AKV riike, kes ei ole seda veel teinud, üles ratifitseerima siselepingu ja muudetud Cotonoulepingu, lootuses, et fond saab hakata toimima nii kiiresti kui võimalik.

Louis Michel, komisjoni liige. − (FR) Proua juhataja, teen väga lühidalt, kuna seda taipamatavastasin ma juba mitmele küsimusele oma esialgses sõnavõtus.

Tahaksin pöörduda tagasi punkti juurde, mida kritiseeris pr Carlotti – tegemist on muidugiõiglase kriitikaga – ja selleks on, et ajal, mil meie ees seisab rohkem arenguga seonduvaidväljakutseid kui eales varem, tuleks öelda, et meie liikmesriigid vähendavad omaarengutoetust. Tegelikult kaotame me 1 700 000 000 eurot – see on esimene kord, milsee summa on vähenenud. See on tohutu summa. Kujutlege, millele seda oleks võimalikkulutada seoses arenevate riikide haiglate, arstide ja õpetajatega. Seega, pr Carlotti, teebEuroopa Ülemkogu ettepaneku, et kõik liikmesriigid vähemalt kinnitaksid endale, kuimäletate, siis 2005. aastal, võetud kohustust ning nõustuksid koostama üleminekukava,mis näitab, kuidas nad jõuavad 2010. ja 2015. aastaks seatud eesmärgini. Usun, et seejärelseovad neid kohustused, mille nad on endale avalikkuse ees võtnud.

Teine asi, hr Hutchinson, on, et teil on protsendimäärade suhtes õigus. Tahaksin vaid öelda,et põllumajanduse ja maaelu arengu jaoks eraldati 9. EAFist 650 miljonit eurot ning vastavsumma 10. EAFist on 1 miljard ja 250 miljonit eurot. Teil on õigus, see on suureneminepigem absoluutväärtuses kui protsendimääras. Teiseks, algselt valisid põllumajanduse neliriiki, nüüd on neid 25. Sellest aga ei piisa, see pole ikkagi piisavalt ambitsioonikas ja mepidime kõvasti lobitööd tegema, et saada mõned riigid selle lähenemisviisiga nõustuma.

Majanduspartnerluslepingute osas vahetame alati arvamusi, millal me siis ka ei kohtuks.Praegu on aga juba väga hilja ja seetõttu olen ma kaotanud oma entusiasmi antud küsimuses.Sellele vaatamata tahaksin lihtsalt kinnitada midagi, mis teile meeldib. Ma olen alati öelnud,et riike, kes ei allkirjasta selgelt majanduspartnerluslepingut, ei karistata rahalisestseisukohast ning et need kaks asja ei ole ilmselgelt seotud. Mitte mingil juhul ei kasuta meeelarvet või selle täitmist väljapressimise vormina majanduspartnerluslepingu allkirjastamiseeesmärgil. Oleme alati seda öelnud ja see ei muutu.

Ratifitseerimise küsimuse osas arvan, et see oli vist pr Budreikaité, kes antud küsimusetõstatas. Tänaseks on ratifitseerinud selle kõik ELi liikmesriigid. Viis partnerriiki peavadseda veel tegema. Loodan, et see saab tehtud kuu lõpuks, et kõik saaks juunis alata.


Tahaksin uuesti kinnitada oma veendumust, et EAFi eelarve koostamine võimaldaks meilkahtluseta olla palju tõhusamad, võimaldaks omada demokraatlikku kontrolli, olla kaasatudsellesse arengupoliitikasse ja seda omada, nagu me teeme teiste poliitikatega. Minu arvatesannaks see tunduvalt suurema ulatuse tegevusele, reageerimisele, õiguspärasusele jausaldusväärsusele. Loodan, et suudame need liikmesriigid, kes ikka veel selle vastu on,panna asja mõistlikku külge nägema.

Marie-Arlette Carlotti, raportöör. − (FR) Aitäh kõigile selle arutelu eest ja siin nii hilisetunnini viibimise eest. Aitäh teile, volinik. Tahaksin öelda, et ametliku arengutoetuseküsimuses toetab parlament teid igati. Lugesin teie ajakirjandusele antud kommentaare;ma tean, et teatud asjade väljaütlemine nõudis julgust.

Tahaksin siiski tagasi pöörduda kahe punkti juurde. Esiteks ergutav toetus. Nagu te teate,ümbritseb seda vahendit suur ebakindlus. Otsuse langetamise protsess ei ole väga selge.Puudub kontroll ja ei leidu mingit teavet Euroopa Parlamendi või parlamentaarseühisassamblee ega riiklike parlamentide jaoks, ja nagu ma eelnevalt ütlesin, on valitsemisejoontes teatud kriteeriumid, mis meile probleeme tekitavad. Ma ei hakka end kordama,kuid ma arvan, et selle mitmetähenduslikkuse saaks kaotada vaid komisjonivälise kontrolliabil, st Euroopa Parlamendi, riiklike parlamentide ja parlamentaarse ühisassamblee kontrolliabil küsimuses, kuidas ja millistel tingimustel ergutavat toetust makstakse. Samuti arvan,et see kontroll peaks selgesõnaliselt moodustama osa EAFi rakendamisest.

Piirkondliku integratsiooni ja majanduspartnerluslepingute kohta arvan ma, etmajanduspartnerluslepingute rahastamine peab toimuma lisaks EAFi rahastamisele. Kuulsin,mida te selle kohta ütlesite. Me vajame aga selgitusi vahendite jaotamise kohta, integreeritudregionaalprogrammide kohta, piirkondade ja AKV riikide vahel. Usume teid, kui ütlete, etei eksisteeri uut tingimuslikkust, kuid me vajame seda tüüpi kinnitust ja täpsust. Igatahestänan teid väga siin nii hilise tunnini viibimise eest.

(Aplaus)

Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval kell 11.30.


Tokia Saïfi (PPE-DE), kirjalikult. − (FR) 10. EAF sätestab pikaajalise raamistiku ELi jaAKV riikide vaheliseks koostööks ja arenguks. Ajavahemikuks 2008–2013 moodustabsee 22,7 miljardit eurot ja on mõeldud maailma kõige vaesemate ja haavatavamate riikideabistamiseks. Et see fond, mis on Euroopa arengupoliitika rahaline tugi, oleks tõhus, peameminema kaugemale kui liikmesriikide asümmeetriline panus ja kaasama selle ühenduseeelarvesse. Euroopa toetuse eelarvesse kaasamine pakuks tegelikult mitmeid eeliseid, kunaAKV riikidele osutatava abi suhtes kohaldataks samu programmeerimis- ja halduseeskirjukui ELi teistele välistegevuse vahenditele, tugevdades nii arengukoostöö sidusust,läbipaistvust, tõhusust ja demokraatlikku kontrolli. Peame sinnapaika jätma idee ajaloolistestsidemetest teatud liikmesriikide ning ülemeremaade ja -territooriumide vahel ning muutmaAafrika ja arengu ELi kui terviku prioriteediks. Kui EL soovib nende poliitikate ja kavadetõhusust, peab EL jätkama oma välistoetuse kaasajastamist ja kaasama EAFi alates 2009.aastast ühenduse eelarvesse.

18. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)


19. Istungi lõpp

Istung lõppes kell 00.05.)


teisipÄev, 22. aprill 2008 - europarl.europa.eu · parlamendiliikmetega, mis on andnud...

Documents