veeohutus suvel

lastegaranda

Rand on hooldatud ja veekogu põhjast eemaldatakse ohtlikud esemed.

Vettehüppe tornid on kontrollitud ja põhi turvaline.

Ujumisala on märgistatud poidega ja seda valvatakse.

Vetelpäästjad märkavad lisaks vees toimuvale ka muid ohte ja aitavad õnnetusi ära hoida.

Päästjad ja kiirabi teavad avalike randade asukohti ja pääsevad õnnetuse korral sinna kiiresti ligi.

Lipud näitavad, kas ilmaolud ja vesi on ujumiseks sobivad:

Ujumine kõigile lubatud

Ujumine omal vastutuselvaid kogenutele

Ujumine keelatud

AVALIK VALVEGA RAND ON PARIM PAIK PEREGA PUHKAMISEKS, SEST:

3

IGA VEEKOGU ÄÄRES PEAB KA ISE ALATI VALVAS JA HOOLIKAS OLEMA.

Väikelapsi ei tohiks veekogu lähedal haarde ulatusest kaugemale lasta. Pisipõnn võib vette kaduda silmapilkselt ja hääletult.

Suuremate lastega, kes juba omapäi vees käivad, peab suplemise ajal kogu aeg silmside olema.

Kõikvõimalikud ujumise abivahendid ja täispuhutavad kummimadratsid on ohtlikud! Need võivad koos sõitjaga ohtlikku sügavusse kanduda ja ootamatult tühjaks minna. Päästeamet soovitab neid mitte kasutada.

LISAKS ON NEIL KA MÕNED SPETSIIFILISED OHUD:

Veesõidukis olgu kõigil alati korralikult kinnitatud päästevest seljas.

Ujumisrõngas võib lapse vees tagurpidi keerata.

Täispuhutavad kätised võivad tekitada vale arusaama tegelikust ujumisoskusest.

4

täiskasvanud ja noored

Sõpradega veekogu ääres ole alati seltskonna südametunnistuseks. Nii jäävad sõbrad alles ja üheskoos mõnusalt veedetud aeg lõppeb hästi.

Kuna niisama keelamisest pole tihti kasu, siis leiab siit mõned kaalukad faktid, mis peaksid ka kõige hulljulgema macho-mehe mõtlema panema.

Lisaks psühholoogilisele mõjule (oma võimete ülehindamine, tähelepanuvajadusest tingitud julgustükid, vee sügavuse vale hindamine jne) muutub napsitanud ujuja tasakaal võrdseks imiku omaga.

Maismaal lõppeb tasakaalu kaotus näiteks muhuga.

ALKOHOL JA VESI EI KÄI KOKKU

7

VEES KEHTIB SELLINE VALEM:

Tasakaal pole enam hästi koordineeritud ja liigutused muutuvad kaootiliseks.

2. Vees hõljuv vaikne uppuja (energiast tühi, teadvust kaotamas või juba teadvuse kaotanud).

Hapniku puudumise tagajärjel saabub surm.

Füüsilise koormuse tõusuga ja ärevusega muutub hingamine ebaühtlaseks.

Kaotatakse teadvus.

Joobes inimese vestibulaaraparaat (sisekõrvas asuv tasakaaluorgan) satub ujudes tõsiselt segadusse.

1. Rapsiv uppuja (tavaliselt siis, kui energiat on veel piisavalt järel). Sageli ei suuda inimene appi karjuda, kuna hingamine on häiritud või ootamatust vee neelamisest on tekkinud kõrisõlme spasm.

Ootamatult tõmmatakse vett ülemistesse hingamisteedesse või suhu, neelatakse alla. Ujumine muutub paaniliseks rapsimiseks ja algab uppumine. Uppujad käituvad väga erinevalt. Näiteks:

VETTEHÜPPED TUNDMATUS KOHAS ON ALATI OHTLIKUD!

Me ei tea iial, mis vee all tegelikult on. Mõned saatuslikud näited läbi aegade:

Avavee poole ujudes võid krambi, jahtumise, terviserikke või muu ohu korral kõrvalise abita mõne minutiga ära uppuda.

Pea ees vette hüpates on eriti suur oht vigastada selgroo lülisamba kaelapiirkonna lülisid. Samuti võib põrutusest saadud teadvuse kaotuse tõttu uppuda. Need lood lõppevad igal aastal paljudele noortele meestele ratastoolis või kalmistul.

UPPUMISSURM

+

+

+

+

!

=

Rannajoonega paralleelselt või vette tuldud teed ujudes jõuad ootamatuste korral turvalisse sügavusse tagasi pöörduda.

8 9

pääste-võtted ja abi kutsumine

OSAKE HÄDASOLIJAT MÄRGATA!Kui viitsisid läbi lugeda uppumise valemi (lk 8) siis tead, et uppuja ei karju alati appi.

Uppujat päästes ära sea enda elu ohtu!Saad hädasolijat aidata ka järgnevalt:

Aita uppujal õnnetusest teada anda, kutsu lähedalolijad appi karjudes või muul moel nende tähelepanu tõmmates. Kunagi ei tea, kes võib paari põõsa kaugusel viibida…

Helista 112. 112 on üleeuroopaline hädaabinumber, millelt saab appi kutsuda nii päästjaid kui kiirabi! Jälgi alati, et su telefon märjaks ei saaks.

Kui sa tunned, et suudad hädasolija päästa ilma enda elu ja tervist ohtu seadmata, asu kiirelt tegutsema.

11

Vaata ringi, kas läheduses on viskeliiniga päästerõngas –see on parim abivahend uppuja päästmiseks.

2. Enne viset võta rõngaga ühendatud viskeliini käepide või viskeliini asendava köie ots nõrgemasse kätte ja ära sellest lahti lase.

4. Võta hoogu ja viska päästerõngas uppujale. Ära talle pihta viska!

5. Tõmba kannatanu kaldale, kuid ära puuduta teda enne, kui ta jalgadega kindlalt maa peal on!

3. Kui kannatanu on kaugemal, jaksad paremini visata kahe käega. Siis astu viskeliini asendava köie otsale või viskeliinile jalaga.

1. Võta rõngas aluselt ja jookse sündmuskohale.

Valik esemed, millega on uppuja kaldale tõmmatud:

Kui päästerõngast lähedal pole, pead improviseerima.Kindlasti on võimalik leida midagi, mida kannatanule ulatada.

Pea meeles, et uppuja jõud on meeletu ja ta uputab valesid päästevõtteid kasutava inimese krampliku haardega.

Sellepärast peab vetelpääste koolituseta inimene enda ja uppuja vahele alati mingi ese jätma!

Arvesta ohuga, et sind võidakse vette tõmmata.Seepärast jäta kuiva pinna ning veekogu vahele väike vahemaa ootamatuteks sammudeks.

ALLOLEVAD PÄÄSTEVÕTTED ON JÕUKOHASED ENAMIKELEINIMESTELE.

1312

www.veeohutus.ee