Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpilaste pädevuste

hindamisvahend II kooliastmele

1.2. Ohutuse alateema

Autorid: Katrin Rüütel, Ando Piirsoo, Kalvar Tammine ja Margo Klaos (Päästeamet).

Hindamisvahendit on retsenseerinud Päästeameti erinevate osakondade ja päästekeskuste

(ennetustöö, pommigrupp) töötajad

Küsimuste sõnastust on piloteeritud Ülenurme Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasium 6.

klassi õpilastega.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt,

emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima

tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna

kujundamisele.

Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast

tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

Õpilast suunatakse ohutuse valdkonnas:

1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku

tekkemehhanismi;

2) vältima ohuolukordadesse sattumist;

3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid

ja käitumist;

4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;

5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning

arvestama kaasliiklejaid;

6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi,

kohustusi ja vastutust

TULEOHUTUS

1. Õpitulemus: kirjeldab, kuidas toimub põlemine

1. Vali, millised järgmistest komponentidest soodustavad ja millised pärsivad põlemist?

hapnik; vesi; temperatuur; põlevmaterjal; tulekustutusvaht; tikud, süsihappegaas, liiv, muld

Põlemist soodustavad: ______________________________________________________

Põlemist pärsivad: __________________________________________________________

Vastus:

hapnik, temperatuur, põlevmaterjal, tikud soodustavad põlemist

vesi, tulekustutusvaht, süsihappegaas, pulberkustuti, liiv, muld pärsivad põlemist

2. Õpitulemus: nimetab tule-, vee- ja suurõnnetuste enamlevinud põhjuseid.

2. Millised on peamised tulekahjude põhjused? Palun nimeta vähemalt viis põhjust

Õiged vastusevariandid:

a. Lõkke järelevalveta jätmine

b. Suitsetades magama jäämine

c. Elektripistikute ülekoormamine

d. Põleva küttekolde uks jääb lahti

e. Tikkudega mängimine

f. Küünal põlevmaterjalide läheduses;

g. Katkised või hooldamata kütteseadmed;

h. Katkised elektriseadmed ja juhtmed;

i. Tuli ahjus või kaminas

3. Millised soovitused on õiged? Palun tõmba õigele vastusevariandile joon alla.

a. Küttepuud tuleks enne süütamist ahju ukse ees sooja käes kuivatada. ÕIGE VALE b. Kuna teeküünla ümbris on metallist, siis võib selle asetada ka põlevmaterjalist alusele.

ÕIGE VALE

c. Lõkkekoha ümbrus tuleks läbi kaevata ning kividega ümbritseda. ÕIGE VALE d. Toiduõli süütamiseks on see vaja eelnevalt kuumutada. ÕIGE VALE e. Kokku kogutud ajalehed ei ole süttimisohtlikud, kui need ühte pakki panna ja kinni siduda.

ÕIGE VALE

f. Kui jõulukuuselt hakkavad okkad pudenema, siis tuleb sellelt süttimisohu ärahoidmiseks elektriküünlad ära korjata.

ÕIGE VALE

g. Voodis või diivanil on lubatud suitsetada vaid isekustuvaid sigarette. ÕIGE VALE h. Keevitamise või ketassaega metalli lõikamise järel peab töökohta veel mõnda aega jälgima, et sädemed kuskile hõõguma poleks jäänud.

ÕIGE VALE

3. Õpitulemus: tunneb põlevmaterjalide põlemistingimusi;

Miks ei tohi lõket jätta järelevalveta? Palun too välja vähemalt kolm põhjust.

Õiged vastusevariandid: a. Lõkkest lenduv säde võib lennata ka ümbruses olevale põlevmaterjalile.

b. Tuli võib maapinda mööda levida.

c. Eemaltvaatajad võivad seda ekslikult tulekahjuks pidada.

4. Õpitulemus: nimetab suitsuanduri paigaldamise tingimusi

4. Millised neist suitsuanduri paigaldamise reeglitest on õiged? Palun tõmba õigele

vastusevariandile joon alla.

a. Suitsuandur peab olema paigaldatud igale korrusele. ÕIGE VALE b. Suitsuanduri võib paigaldada seinale põrandast 1 m kõrgusele. ÕIGE VALE c. Suitsuandur tuleb paigaldada ahjude ja kaminate lähedusse. ÕIGE VALE d. Suitsuanduri jaoks on sobivaim koht tubade vaheline koridor. ÕIGE VALE e. Suitsuandur on soovitatav paigaldada igasse magamistuppa. ÕIGE VALE f. Toa nurka paigaldatud suitsuandur avastab suitsu kõige kiiremini.

ÕIGE VALE

g. Suitsuandur paigaldatakse lakke. ÕIGE VALE

h. Suitsuandur peab olema köögis. ÕIGE VALE i. Patarei tühjenemisel peab suitsuanduri välja vahetama.

ÕIGE VALE

5. Õpitulemus: oskab kasutada tulekustutit

5. Kuidas Sa kasutad tulekustutit? Palun kirjelda tegevust loogilises järjekorras.

Vastus: Võtan käepidemest kinni, eemaldan splindi, ühe käega hoian kustutit käepidemest,

teisega vooliku otsast. Suunan vooliku põlevasse koldesse ja vajutan käepideme alla.

6. Õpitulemus: teab Eesti ja üle-Euroopalist hädaabinumbrit 112

6. Mis on kogu Euroopa Liidus kasutusel olev hädaabinumber?

Vastus: Eesti ja üle-Euroopaline hädaabinumber on 112

7. Õpitulemus: suudab õnnetuse (tulekahju kodus, maastikul ja koolis, pommikahtlus) olukorras

olukorda hinnata ja iseennast ohtu panemata evakueeruda

7. Palun vaata skeemi ja vali kõige ohutum väljumisteekond, kui tulekahju kolle asub:

Lisainfo: Hoone on ühekordne ja kõikides tubades on üks aken.

a. külaliste toas ja Sa ise asud köögis ________________________________________________

b. köögis ja Sa ise asud magamistoas ________________________________________________

c. koridoris ja Sa ise asud külaliste toas_______________________________________________

Vastused: a) koridorist ja välisukse kaudu või aknast; b) aknast; c) aknast

8. Õpitulemus: kirjeldab, kuidas tema käitub tulekahju korral;

8. Metsas jalutades näed Sa umbes 100m kaugusel suitsu ja tuld, mis liigub kiirelt Sinu poole.

Palun kirjelda mida teed.

Vastused: a) helistan 112; b) leian veekogu ja toon vett; c) hindan tuule suunda ja eemaldun

tulekoldest nii, et olen ohutus kohas ja saan helistada 112;

9. Õpitulemus: teab karistusi, mis kehtivad asjata hädaabinumbril helistamise eest;

9. Palun nimeta karistus, mille saab määrata alaealisele asjatult hädaabinumbril helistamise eest.

Vastus: Alaealisele määratakse trahv, mille maksab üldjuhul lapsevanem.

10. Õpitulemus: Tunneb evakuatsioonimärgistust ja järgib seda, kui hoones on juhtunud õnnetus.

10. Palun kirjelda, mille järgi tunned ära evakuatsioonimärgistuse (vt joonis 10).

Vastus: rohelise ja valge kombinatsioon, nooled.

11. Õpitulemus: oskab helistada hädaabinumbril 112, kui näeb tulekahju, lõhkekeha ja

uppumisohtu sattunud inimest;

11. Kuhu Sa helistad kui näed tulekahju, lõhkekeha või uppumisohtu sattunud inimest?

Vastus:112

Abiks õpetajale

Helistades hädaabinumbril 112 vastan küsimustele:

Mis juhtus?

Kus juhtus?

Kas keegi on viga saanud?

Mis on minu nimi ja telefoninumber?

12. Õpitulemus: teab, kuidas suitsuandurit hooldatakse ja kontrollitakse;

12. Palun kirjelda, kuidas kontrollitakse suitsuandurit.

Vastus: vajutan suitsuanduril olevat nuppu, kuni ta piiksuma hakkab.

Palun kirjelda, kuidas hooldatakse suitsuandurit.

Vastus: suitsuanduri regulaarne puhastamine tolmuimejaga, mis puhastab anduri sisemuse

tolmust kõige paremini; märjaks teha ei tohi, vett pole vaja kasutada.

OHTLIKUD ESEMED

13. Õpitulemus: teab, millised võivad välja näha plahvatusohtlikud esemed.

13. Kas lõhkekehal on kindel kuju ja vorm?

______________________________________________

Kirjuta nende piltide numbrid, kus Sinu arvates on kujutatud lõhkekeha (vt joonis 13)

14. Õpitulemus: oskab kirjeldada leitud plahvatusohtlikku eset helistades hädaabinumbrile 112

või täiskasvanule.

14. Kui Sul tuleks helistada hädaabinumbrile 112, siis kuidas Sa kirjeldaksid pildil olevaid

esemeid (vt joonis 14)?

15. Õpitulemus: oskab metsast leitud tundmatut eset märgistada ja tagada sellele päästjate

ligipääs

15. Palun kirjelda kuidas märgistada metsas käepäraste vahenditega plahvatusohtlikku eset.

16. Palun kirjelda kuidas mõõta kaugust teeni või asulani.

16. Õpitulemus: teab plahvatuse tagajärgi inimesele.

17. Mis kaasneb lõhkekeha plahvatusega?

Mis võib inimesega juhtuda, kui ta puudutab tundmatut eset ?

17. Õpitulemus: tunneb ohte, mis kaasnevad pürotehnilise toote või kodukeemia valel

käsitlemisel.

18. Leia toote kasutusjuhendilt info selle toote

a) Ilutulestiku rakett (Maximum power display Cake series I)

TOOTE KASUTUSJUHEND

Kasutada ainult välitingimustes.

Laskekoha valikul vältida lennutrajektooril olevaid takistusi (puuoksad, õhuliinid). Aseta tasasele

mittesüttivale pinnale, toesta telliste vms vältimaks ümberpaiskumist. Eemalda oranž kate

süütenöörilt (tähistus – FUSE).

Süüta süütenööri ots väljasirutatud käega, olles toote poole ise küljega.

KEELATUD ON SÜÜTAMISE AJAL KUMMARDUDA TOOTE KOHALE!

Eemaldu peale süütamist kiiresti vähemalt 15 meetri kaugusele.

Pealtvaatajate ohutu kaugus vähemalt 30 meetrit.

Mittetoimimisel võib tootele läheneda alles 15 minuti möödumisel.

Jälgi, et sa oma ÜHEGI KEHAOSAGA EI ULATUKS TOOTE KOHALE!

Eemalda tagavara süütenööri (tähistus – SECOND FUSE) kate.

Süüta tagavara süütenööri ots väljasirutatud käega, olles toote poole ise küljega.

Eemaldu peale süütamist kiiresti vähemalt 15 meetri kaugusele.

Praaktoode tagastada maaletoojale või tema esindajale.

Alla 21. a kasutamine keelatud.

a) kasutamise kohta

b) ohtlikkuse kohta

b) Puhas Kodu geel-torupuhasti

Sisaldab naatriumhüdroksiidi. Põhjustab tugevat söövitust. Hoida lukustatult ja lastele

kättesaamatus kohas. Silma sattumisel loputada kohe rohke veega ja pöörduda arsti poole. Kanda

sobivat kaitseriietust, -kindaid ja silmade ja näokaitset. Õnnetusjuhtumi või halva enesetunde

korral pöörduda arsti poole.

a) kasutamise kohta

b) ohtlikkuse kohta

c) koostisainete kohta

18. Õpitulemus: teab ise ja kirjeldab teistele, kuidas käituda ohtliku eseme leidmisel

19. Palun kirjelda kuidas Sa käitud, kui leiad tundmatu või ebatavalise eseme?

19. Õpitulemus: tunneb karistusi, mis kaasnevad pommiähvardusega.

20. Kuidas karistatakse alaealist õpilast pommiähvarduse tegemise eest?

20. Õpitulemus: oskab käituda pommiähvarduse korral

21. Palun kirjelda kuidas peab õpilane käituma, kui koolile tehakse pommiähvardus.

VEEOHUTUS

21. Õpitulemus: oskab päästevesti õigesti selga panna ja teab sellel paiknevate vajalike

abivahendite asukohta (vile).

22. Milline peab olema päästevesti, millega on ohutu paadiga sõitma minna? Tõmba õigetele

vastustele joon alla.

a. Päästevesti sobivus inimese kaaluga.

b. Päästevestil peab olema hingamisruumi

c. Päästevest peab olema erksavärviline.

d. Päästevestil on krae.

e. Päästevestil ei ole vilet.

f. Päästevest on kindlalt ümber keha ja ei liigu.

g. Päästevestil ei ole selja peal ujukeid.

Vastus: Päästevesti sobivus inimese kaaluga – etiketilt saab infot selle kohta, mitu njuutonit

päästevest kannatab ja millisele kaaluvahemikule see vastab.

Päästevest peab olema täpselt paras, ei tohi seljas liikuda.

Päästevest peab olema erksavärviline.

Miks on vaja päästevesti?

Vastus: Päästevest hoiab vette kukkunud inimest vee peal, kraega vest keerab inimese vee sees ka

õigesse asendisse.

Kirjelda palun kuidas Sa paned endale päästevesti selga?

Vastus: Panen vesti selga nagu tavalist jakki, kuid kinnitan kõik rihmad, k.a. selle, mis

kinnitatakse jalgade vahelt.

22. Õpitulemus: teab veekogude iseärasusi, oskab kirjeldada neis peituvaid ohte;

23. Millised ohud peituvad järgmistes veekogudes? Nimeta vähemalt kolm ohtu.

Jõgi __________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Järv

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Meri

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Tiik

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Veega

täitunud

karjäär

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Vastus:

Jõgi – kiire vool, keerised, kärestikud, ebaühtlane põhi

Järv – sügavus, mudane põhi, vetikad, ebaühtlane põhi, ettearvamatu, järsk ja ebaühtlane kallas

Meri – sügavus, lainetus, hoovused

Karjäär – ebatasane põhi, esemed põhjas, läbipaistmatu vesi, ettearvamatu, järsk ja

varisemisohtlik kallas

Tiik – ebatasane põhi, järsk, mudane kallas, mudane põhi (seisev vesi), vetikad

23. Õpitulemus: oskab hinnata vee sügavust enda jaoks ohtlikuks või ohutuks

24. Millises sügavuses on ohutu ujuda, et isegi väsinuna uppumisohtu ei satuks?

Vastus: Kui jalad põhja ulatuvad.

24. Õpitulemus: teab, miks ei tohi tundmatus kohas pea ees vette hüpata;

25. Miks ei tohi tundmatus kohas pea ees vette hüpata?

Vastus: veekogu põhjas võib olla midagi ohtlikku; veekogu ei pruugi olla piisavalt sügav;

veekogu kallas ei pruugi olla piisavalt järsk.

25. Õpitulemus: oskab kasutada jäänaelu.

26. Palun kirjelda kuidas kasutatakse jäänaelu?

Vastus: jäänaelad pannakse kaela, kust on neid õnnetuse olukorras hea haarata. Mõlema käega

jäänaelu hoides tuleb nad kõvasti jäässe lükata ja seeläbi end jääaugust taas jää peale tõmmata.

Seejärel tuleb end kalda poole veeretada.

26. Õpitulemus: oskab paadiga sõites ohutult käituda;

27. Mida ei tohi aerupaadis kindlasti teha? Tõmba õigetele vastustele joon alla.

a. paati kõigutada;

b. paadis püsti seista;

c. aerutada;

d. paadist vette hüpata;

e. istuda jalad üle paadi serva

f. olla ilma päästevestita;

g. paadiga kiirelt sõita;

h. päevitada;

Vastused: vastusevariantideks on kõigutada, püsti seista, vette hüpata, päästevestita paadiga sõita.

27. Õpitulemus: nimetab tunnuseid, mille järgi ujumiseks ohutut kohta valida

28. Vali kaks talvepilti ja kaks suve pilti ja kirjelda, mis on nende veekogude või tegevuse juures

ohtlikku. (vt joonis 28)

Vastusevariandid:

Sügav vesi

Järelevalveta laps

Kärestikud

Tundmatus kohas vette hüppamine

Ilma päästevestita paadis

Lapse jaoks liiga suur ujumisrõngas

Tume jää

Mullid jääl, viitab õhukesele jääle

Tumedamad kohad lumel/jääl, viitab õhukesele jääle

Pilliroogude ümbruses olev jää, viitab õhukesele jääle

Kiire vool

28. Õpitulemus: nimetab tule- ja veeõnnetuste enamlevinud põhjuseid.

29. Millised on veeõnnetuste enamlevinud põhjused?

Vastused:

Alkoholijoove

Pea ees vette hüppamine

Päästevesti mittekandmine

Laste järelevalveta jätmine

Nõrk jää

Vetikatesse takerdumine ja sellest tulenev paanika

Terviserike

Oma võimete ülehindamine

29. Õpitulemus: teab, mida tähendavad roheline, kollane, punane lipp rannas.

30. Mida tähendavad roheline, kollane ja punane lipp rannas?

Roheline lipp rannas tähendab,

et______________________________________________________

Vastus: ujumine kõigile lubatud

Kollane lipp rannas tähendab,

et_______________________________________________________

Vastus: ujumine omal vastutusel, vaid kogenutele

Punane lipp rannas tähendab,

et________________________________________________________

Vastus: ujumine keelatud

30. Õpitulemus: teab, miks veekogus olles ei tohi mängida uppumist

31. Miks ei tohi uppumist teeselda?

Vastus: sellepärast, et vetelpääste võib ekslikult arvata et tegemist on tõelise abivajajaga ja

seeläbi tõelise kannatanu abita jätta.

31. Õpitulemus: ulatab uppumisohus olevale inimesele eseme, mis aitab tal vee peal püsida;

32. Palun kirjelda, kuidas aidata uppumisohus inimest?

Vastus: ulatan abivajajale eseme, mis aitab tal vee peal püsida või millega saan teda vee peal

hoida.

33. Palun kirjelda, mida ei tohi teha uppumisohtu sattunud inimest abistades?

Vastus: Ei ulata kätt, kuna abivajaja võib mind ennast vette tõmmata. Ei tohi ise minna vette. Ei

tohi vees olles talle lähedale minna.

HÄDAOLUKORD

32. Õpitulemus: teab, millised hädaolukorrad Eestit ohustavad ja kes neid lahendavad.

34. Millised inimese poolt põhjustatud suurõnnetused Eestit ohustavad? Palun tõmba õigetele

variantidele joon alla.

a. Metsa- ja maastikutulekahjud.

b. Hoonete tulekahjud ja varingud.

c. Plahvatused (ohtlikud ained).

d. Suured liiklusõnnetused maanteel ja raudteel.

e. Lennuõnnetused.

f. Laevaõnnetused.

g. Keskkonnareostused (merereostus, rannikureostus, maapinnareostus, siseveekogu reostus).

35. Kuidas kaitsta end järgmiste nakkushaiguste eest?

a. Salmonelloos - ________________________________________________________________

b. Gripp - ______________________________________________________________________

c. Puukentsefaliit - _______________________________________________________________

d. A-viirushepatiit - ______________________________________________________________

33. Õpitulemus: teab juhiseid äärmusliku kuuma korral käitumiseks.

36. Kuidas kaitsta end ülekuumenemise eest?

34. Õpitulemus: teab juhiseid äärmusliku külma korral käitumiseks.

37. Kuidas kaitsta end liigse külma eest?

35. Õpitulemus: oskab tormi korral käituda (püsi siseruumides, sulge uksed-aknad); oskab

evakuatsiooni korral õigesti käituda (lemmiklooma kohtlemine, tegevused kodunt lahkudes).

38. Nimeta kolm tegevust, mida kodust lahkudes pead tegema, kui Sinu kodukoha läheduses on

juhtunud õnnetus ning politsei ja pääste on andnud evakuatsiooni korralduse?

36. Õpitulemus: järgib sireeni kuuldes esmaseid tegevusjuhiseid (varjumine, informatsiooni

hankimine).

39. Kuidas Sina käitud, kui ohtlikus ettevõttes puhkeb tulekahju ja käivitub sireen?

37. Õpitulemus: teab, et leitud mahakukkunud elektrijuhtmetest tuleb teavitada täiskasvanut; teab,

miks mahakukkunud elektrijuhtmed ohtlikud on.

40. Mida Sina teed, kui leiad mahakukkunud elektrijuhtmed?

PÄÄSTEVALDKOND

38. Õpitulemus: arvestab metsas ja looduses olles sealsete reeglitega ning ei riku end ümbritsevat

keskkonda.

41. Milline peab olema lõkkekoha lähiümbrus?

39. Õpitulemus: oskab lähedasi õnnetuse olukorras abistada.

42. Millises olukordades on Sinu arvates inimese elu ohus ning tuleks kiirelt abi kutsuda või ise

tegutseda? Palun märgi nende olukordade taha ristike.

a. Talvel õues bussipeatuses magav inimene.

b. Alkoholijoobes jalgrattal liiklev inimene.

c. Kõnniteel sõidab ratastoolis olev inimene.

d. Helkurita pimedas maantee servas liikuv inimene.

e. Üksinda linnatänaval liikuv väikelaps.

f. Sügavas vees ujuv inimene, kes lehvitab.

g. Vanem inimene puhkab istudes pargipingil.

h. Kaubanduskeskuses olev nuttev laps ilma vanemateta.

i. Näen tänaval avatud kanalisatsioonikaevu.

j. Maantee ääres peatunud auto juures seisab helkurvestiga inimene.

k. Inimene lamab maas.

l. Keegi püüab talvel jää peal kala.

m. Nägemispuudega inimene jalutab juhtkoeraga ning kasutab valget keppi. (-)

43. Mis on Sinu arvates selles olukorras ohtlikku?

Ühekordne traditsiooniline palkidest talumaja, mille ühes otsas olid eluruumid, teises

majapidamisruumid. Hoone otsaseinas väljaspool asus puuriit. Vahe riida ja maja vahel puudus.

Viie meetri kaugusel majast grilliti.

40. Õpitulemus: oskab käituda, kui liikluses möödub sireeni ja vilkuritega alarmsõiduk.

44. Mida tuleb teha, kui märkad liikluses põlevate vilkurite ja kiirelt lähenevat sõidukit?

41. Õpitulemus: oskab lähedasi õnnetuse olukorras abistada; kutsub teised korrale, kui nende

tegevus võib põhjustada tulekahjusid ja veeõnnetusi.

45. Mis on Sinu arvates selles olukorras ohtlikku?

a) Esimese korruse korteris on 3 tuba ja veranda. Sissepääsu juures on üks tuba, koridori lõpus on

elutuba (millest pääseb verandale) ja köök. Köögi kõrval asub teine magamistuba. Tulekahjukolle

asub küttekolde avast paremal pool. Ahju küttekolde ees on erinevat liiki põlevmaterjalid.

Lahtisest ahjuavast paiskusid välja tuli ja sädemed.

b) Joonista kirjelduse alusel toaplaan ja märgi sellele ohtlikud kohad toas ja ohutu

väljumisteekond.

Häirekeskusele teatati tulekahjust. Põles viiekorruselise elumaja esimese korruse korter.

Sündmuskohale sõitis kaks päästemeeskonda, redelauto, paakauto ja kiirabibrigaad. Korteris

põlenud koridor sai tugevaid tahma- ja kuumakahjustusi, ülejäänud korter sai tahma- ja

veekahjustusi.

Vaatlusel tehti kindlaks, et koldekoht jäi välisukse poolt vaadates vannitoa uksest vasakule,

koridori ja köögi vahelise vaheseina ning vannitoa seina juurde nurka. Koridoris vannitoa ukse

juures põrandal söestumisjäljed puudusid. Tulekahju tekkepõhjus on hooletus lahtise tuleallika

kasutamisel.

42. Õpitulemus: peab lugu teiste ja iseenda privaatsusest, ohuolukorras ei tee luba küsimata

teistest fotosid või räägi teisi puudutavaid detaile enne kui pole selleks luba saanud.

46. Millistel tingimustel tohib õnnetuse olukorda pildistada?

Kui Sa ise õnnetusse (näiteks autoõnnetusse) satud, siis mida ei ole Sul kõrvalolijana lubatud

pildistada?

43. Õpitulemus: teab olukordi, millal on vajalik kaasata päästet, politseid ja kiirabi ning

täiskasvanut

47. Palun nimeta vähemalt kümme situatsiooni, mille puhul on Sinu arvates vaja helistada

hädaabinumbril?

44. Õpitulemus: tunneb seadusandlust ja oskab leida infot ohutusalaste nõuete ja reeglite kohta

48. Palun nimeta vähemalt kolm infoallikaid, kust saab teavet kulupõletamise ja lõkketegemise

reeglite kohta?

45. Õpitulemus: oskab töötada meeskonnas

49. Palun järjesta meeskonnatöö etapid. Kirjuta väite taha õige järjekorranumber

Õpilased liiguvad koos, ei tõukle, ei jäeta kedagi maha, aitavad nõrgemaid ja neid, kes

kardavad.

Õpilased kontrollivad, kas kõik jõudsid koolimajast välja ning on ka peale koolimajast

väljumist koos

Ülesannete võrdne jaotamine

Ülesannete jagamine vastavalt inimese võimetele

Õpilased mõtlevad välja, kuidas nad peaksid evakueeruma.

Lahenduste leidmine koos mitme õpilasega

46. Õpitulemus: juhib tähelepanu puudustele, mis on põhjustanud ohtliku olukorra.

50. Palun märgi pildil ohtlikud olukorrad

47. Õpitulemus: oskab lähedasi õnnetuse olukorras abistada.

48. Õpitulemus: tuletab kaaslastele meelde ohutu käitumise reegleid

51. Palun nimeta vähemalt kolm tegevust, mida Sina teeksid kui näed kõrvalkorterist suitsu

tulemas

Palun loe tekst läbi ning otsusta, kas naaber käitus Sinu arvates õigesti. Põhjenda.

Kõrvalkorteris elav naaber nägi, et õues olevast ventilatsiooniavast tuleb suitsu, läks asja uurima.

Ta avas oma korteriukse ning nägi, et trepikoda on suitsu täis. Täpsemalt ta midagi ei uurinud,

vaid helistas numbrile 112.

Häirekeskus sai teate tulekahjust. Päästjate kohale jõudes oli koridor suitsu täis. Kuna oli teada, et

korteris võib olla inimene, alustasid päästjad suitsusukeldumisega ning leidsid korteri elutoa

diivanilt teadvuseta inimese.

Tulekahju oli alguse saanud kahetoalise korteri elutoa ukse juurest põranda tasapinnalt. Elutuba

oli saanud kõige suuremaid kahjustusi, tulekolde läheduses olnud ukse alumine osa oli hävinenud,

köök, esik ja magamistuba said tahmakahjustusi. Päästjate saabudes oli korteriuks suletud, kuid

mitte lukus. Vooluvõrgus olevaid elektriseadmeid tulekahju alguspunktist ei leidnud.

49. Õpitulemus: teeb pääsemiseks koostööd täiskasvanu, õpetaja, sisejulgeolekutöötaja,

kaasõpilastega

52. Palun märgi ristikesega ära need olukorrad, kus Sinu arvates tuleks kaasata täiskasvanu

Reisile minekul

Nähes suitsu

Autoga sõitmiseks

Alkoholi ostmiseks

Nõu küsimiseks

Plahvatusohtliku eseme leidmisel

Koolist saadud ülesannete täitmisel

Nähes liiklusõnnetust

Nähes kaugemal tulekahju

Peole minekuks

Helistades hädaabinumbril 112

Kodus olles on ukse taga politseiametnik