märka leaderit - maaeluministeeriumkirjutati äriplaan – ja eelmisel suvel saigi masin ära...

Märka LeaderitMaaelu arengukava 2007-2013 parim Leader projekt 2011

Väljaandja: Maamajanduse Infokeskus

Tekstid: Kristel Jalak

Fotod: Erik Lööper, Krista Kõiv, Ermo Lood, Tiit Koha, Gitta Veber, Peeter Sink, Ants Maripuu, Kersti Põllu, Ahto Sooaru, Toomas Reede, Vadim Vlassov ja Ave Bremse

Toimetaja ja keeletoimetaja: Helene Kõiv

Täname: Arvo Aller, Anne Anijago, Aili Taali, Hugo Vaino, Merle Vall, Mart Ruumet, Kajar Lember, Raili Mengel-Sünt, Tarmo Raudsepp, Ardo Niido, Ene Saar, Tiiu Tomingas, Liis Ehavere, Indrek Tammoja, Piret Laidroo, Kersti Põllu, Liis Pärtelpoeg, Sirje Kuusik, Ave Tamra, Anne Freimuth, Viivian Aunapuu-Lents, Kaie Toobal, Katrin Vask, Roomet Sõrmus, Tiina Peil, Triin Aarna, Marek Treufeldt, Tiina Mölder, Krista Tõnisson, Ermo Lood, Meeri Klooren, Ester Valdvee, Reve Lambur ja Ave Bremse

Kujundus ja trükk: Auratrükk

ISBN 978-9949-9092-4-7

© Maamajanduse Infokeskus 2011 Jäneda

Trükis on toetatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevustele

Märka Leaderit

Maamajanduse Infokeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga korraldas 2011.a. esmakordselt Eestis konkursi „Märka Leaderit“.

Konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi. Konkursil osalesid Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Konkursile projektide esitamine oli avatud kõigile.

Kokku esitati konkursile „Märka Leaderit“ 64 projekti 21 kohaliku tegevusgrupi piirkonnast.

Käesolevas raamatus tutvustame igast kategooriast nelja parimat projekti.

Leader toetusprogramm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse juba 1991. aastal. Praegu rakendatakse Leader-meedet Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames. Eestis tegutseb 26 Leader tegevusgruppi, mis hõlmavad 99% Eesti maapiirkonnast. 2011.a. juuni seisuga on PRIA-s heakskiidetud juba üle 3,2 tuhande projekti, kogusummas 31,8 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme eesmärkideks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele kaasa aitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandus-tegevuse mitmekesistamine ja kohalikule tasandile otsustusõiguse andmine Leader kohalike tegevusgruppide kaudu.

Maaelu arengukava 2007-2013 parim Leader projekt 2011

„Märka Leaderit“ parima projekti autasu valmis Lääne-Virumaal, Ermo Loodi sepikojas.

„Parim Leader projekt 2011”

Foto: Ermo Lood

3

SisukordIda-Virumaa Talupidajate Liidu hoone rekonstrueerimine Jõhvis 4 mTÜ ida-Virumaa Talupidajate LiitKartuli ja köögiviljade pesuliini ostmine 6 OÜ Nõmme KöögiviliMesinduse inventari ostmine 8 OÜ Taali mesilaLammaste kogumisaia ostmine 10 OÜ rehekiviMaitsev Lõuna-Eesti turundustegevused – kaasav turundusplaan 12 mTÜ maitsev Lõuna-EestiBiokomposti tootmise arendamine 14 OÜ matogardVudila mängumaa atraktsioonid 16 OÜ VudilaRomantiline Rannatee 18 mTÜ Pärnu Lahe PartnerluskoguÄksi mudajõe puhastamine 20 Sa Vooremaa LooduskeskusValaste joa vaateplatvormi pikenduse projekteerimine 22 mTÜ Kirde-Eesti PuhkerajadAvalike järvede äärde puhkekohtade rajamine 24 Paistu valdKiideva looduskeskuse linnutorn-savimaja ehitus ja haljastus 26 mTÜ Kalaküla rohelisedNoortelehe Skriim väljaandmine 28 mTÜ SkriimLäänemaa noorte muusikute laager „Bändkämp 2010“ 30 mTÜ Unistuste VabrikNoorte õpilas- ja minifirmade ettevõtlusalased koolitused „Külad elama läbi ettevõtlike noorte“ 32 mTÜ Sõmeru StartKandle valmistamise ja -mängu ning viltimise töötubade korraldamine 34 mTÜ Hellad VelledSibulatee 36 mTÜ SibulateeÜhisturunduse ja koostöövõrgustiku arendus 38 mTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused LahemaalPikakannu seltsimaja sisustamine 40 mTÜ Pikakannu Kooli arengViiratsi külade mängud 2010 42 mTÜ Viiratsi Spordiklubi

4

Parima Leader Põllumajandusprojekti nominendid

Taluliit on külalistest-üürnikest aga kindlasti huvitatud, ruumi ju jätkub!

Kontakt: Arvo Aller, direktor-konsulent telefon: 33 705 27 56 624 644 e-post: [email protected], koduleht: www.ivtl.ee

Foto: Krista Kõiv

Projekti pealkiri: Ida-Virumaa Talupidajate Liidu hoone rekonstrueerimine Jõhvis

Toetuse saaja: MTÜ Ida-Virumaa Talupidajate Liit, Kirderanniku Koostöökogu piirkond

Asukoht: Rakvere 27, Jõhvi, Ida-Virumaa

Projekti tegemise periood: juuli 2009 – november 2010

Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader- meetmest 129 421 EUR

5

Palju valgust ja rõõmsaid värveIda-Virumaa Talupidajate Liidu hoone rekonstrueerimine Jõhvis – MTÜ Ida-Virumaa Talupidajate Liit

Rakvere tänaval Jõhvi linnas on hoone, mida varem kasutas piirivalve, alates 1994. aastast aga põllumajandusamet ja maakonna Talupidajate Liit. Kuid elamine võõral pinnal ei tekita teatavasti peremehetunnet – ikka tekib tahtmine elamine oma käe ja vajaduse järgi sättida. Nii hakkaski Taluliit 2002. aastal maja enda omandisse taotlema ja ei läinud viit aastatki (!) kui omandiõigus saadi.

Juba asjaajamise käigus oli selge, et maja tuleb korda teha ja ruumi on ka juurde vaja. Ida-Virumaa Talupidajate Liidul on üle 200 liikme. Kooskäimisi, olgu need siis infopäevad, koolitused või nõupidamised, tuleb ette sageli. Vanasse õppeklassi mahtus aga vaid paarkümmend inimest. Kitsas ja ebamugav oli ka majas töötavatel konsulentidel.

Vastse peremehe esimene küsimus oli, et kas maksabki üldse vana majaga jännata? Võib-olla peaks uue ehitama, teest veidi kaugemale? Aga et majaalune krunt oli üsna pisike, valiti lõpuks ikkagi vana hoone remontimine. Otsustati ka, et ei piirduta kosmeetiliste fassaadi- ja katusetöödega, vaid rekonstrueeritakse kogu hoone. Ehitusprojekt kinni-tati 2008. aastal omavalitsuses ning 2009. aasta alguses saadi ehitusluba, misjärel esitati Leader-ile taotlus toetuse saamiseks. Taotletav summa sisaldas ka ehitusjärelvalvet. Ehitamiseks võeti laenu ning toetusrahadest maksti see tagasi. Nii ei olnud see liidu eelarvele suur koorem. Polnud vaja suurendada liikmemaksu või tegevusi koomale tõmmata.

Rekonstrueerimise käigus jäi majast järgi vaid neli seina ja aknaaugud. Ei katust, ei põrandat. Maja asukad kasutasid samal ajal Jõhvis üüripinda ja jälgisid ootusärevusega ehitustööde kulgu. 2011. aasta novembris toimus kolimine.

2011. aasta jaanuaris toimunud avamispeole tulnud talunikud-tootjad olid tulemusest rõõmsalt üllatunud. Ruumi on rohkem, elektri- ja küttearved aga poole väiksemad. Parim muudatus on teisele korrusele rajatud suur ja valgus-küllane saal, kuhu 70 peokülalist lahedalt ära mahtus, nii et tantsuruumigi jätkus. Esimese korruse põhiplaan palju muutunud pole, küll aga ruumide otstarve. On olemas köök ja söögiruum, dušinurk, külaliste vastuvõtmise ruumid. Maja teevad hubaseks väikesed detailid. Valgusküllasel rõdul võiks päikestki võtta. Seinaaken kabinetiseinas laseb silma peal hoida välisuksel ja sisenevaid külalisi kohe tervitada. Ja rõõmsatoonilisi mugavaid tööruume on majas rohkemgi, kui omanikud ise vajavad.

Nii ongi juba üüriliseks tulnud erametsakeskus ja läbirääkimised käivad teistegi huvilistega. Põllumehed on harjunud sellesse majja käima, mugav oleks, kui ühe katuse all mitme organisatsiooniga asju ajada saab.

Ka saal tõmbab juba ürituste korraldajaid ligi, ehkki avalikult selle rentimisvõimalust veel reklaamida pole jõutud. Taluliit on külalistest-üürnikest aga kindlasti huvitatud, ruumi ju jätkub! Ja Jõhvi peasissesõitu ilmestab kaunis ja kordatehtud hoone. Orientiir, mille järgi suundutakse edasi.

Projekti peamised tegevused: Terve hoone rekonstrueerimine aadressil Rakvere 27 Jõhvi; hoone lammutati osaliselt (välispiirid jäid endiseks) esimese korruseni; hoone ehitati 2-korruseliseks; vahetati välja kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon, küte); teostati sisetööd; korraldati kinnistul haljastus ja parkimiskohad

6


Projekti pealkiri: Kartuli ja köögiviljade pesuliini ostmine

Toetuse saaja: OÜ Nõmme Köögivili, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja piirkond

Asukoht: Nõmme, Kasepää vald, Jõgevamaa

Projekti tegemise periood: 2010 kevad


Väga hea masin on – nagu ime!

Foto: Erik Lööper

Kontakt:Anne Anijago, omanik telefon: 55 598 347e-post: [email protected]

7

Krõmpskurgimasin!Kartuli ja köögiviljade pesuliini ostmine – OÜ Nõmme Köögivili

Kõik algas kurgiuputusest …

Perekond Anijago on kasvuhoones kurke kasvatanud juba 22 aastat. Kuid erakordselt hea kurgi-aasta lõi turuhinnad nii alla, et värske kraami turule viimine ei tasunud enam ära. Aedvilja aia taha visata ei raatsitud ja nii panigi pere-naine olemasolevad pütid-tünnid hapukurki täis. Oma pere jaoks oli seda aga liigpalju. Ülejääk viidi turule. Kliendid sõid, kiitsid ja tellisid lisa. Nii saigi alguse hapukurgi tootmine. Soetati tünnid, rajati väike tootmishoone, kelder ja osteti jahutusseade.

Hapendamisele mineva kurgi pesemine on aga ränk käsitöö. Jääkülmas vees muutuvad käed kangeks ja valusaks. Ja mõni kurginäss on sama mullane kui kartul. Küüri seda palju tahad, ikka jääb mustaks! Nii tekkis mõte, et peaks ju ometigi olema masin, mis raske töö ära teeb, aga milline – seda ei teadnud keegi. Lahendus leiti internetist, kuid hind - 170 tuhat krooni - oli liialt kallis.

Ega kellelgi erilist usku ei olnud, et Leader-meetmest tõesti toetust saada võiks. Aga paberitöö võeti ikkagi ette, kirjutati äriplaan – ja eelmisel suvel saigi masin ära ostetud!

Kui oma perega - kolme inimesega - pesti käsitsi tunnis 150 kg kurki, siis pesemismasin teeb 1500 kg tun-nis ja töötada saab sellega üksinda. Masin peseb puhtaks ka kõige mullasemad viljad. “Väga hea masin on – nagu ime!” ütleb perenaine ise. “Varem kulus ilus suvine aeg pesuvanni ääres seismisele. Nüüd saame teha muid asju.”

Pesuliin jaksab pesta palju rohkem, kui kohapeal kurki kasvab. See lõi võimalused koostööks. Nüüd ostetakse normaalse hinnaga ära ka naabruses kasvavad ülearused kurgid, et inimesed ei peaks neid poolmuidu ära andma. Hapendamine loob lisaväärtust. Toodang turustatakse hulgilattu ja erinevatesse toitlustusutustesse.

Masinaga pestud kurk on kvaliteetne – hästi krõmps. Mida külmemas vees pestud ja hoitud, seda krõmpsum tuleb. Ja kartulit ning muud aedvilja peseb see seade ka. Kogu ümbruskonna jaoks, kui vaja.

Projekti peamised tegevused: Soetati kartuli- ja köögiviljapesu liin, millega pestakse ettevõttes eelkõige kurki, kuid vajaduse ja soovi korral ka muid aedvilju

8


Projekti pealkiri: Mesinduse inventari ostmine

Toetuse saaja: OÜ Taali Mesila, Partnerite piirkond

Asukoht: Roela, Tartu mnt 21, Lääne-Virumaa

Projekti tegemise periood: 2010

Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader- meetmest 857 EUR

Seade teeb, mida lubati!

Foto: Erik Lööper

Kontakt:Aili Taal, juhatuse liige telefon: 50 987 34 e-post: [email protected]

9

Mahemagus pole raisataMesinduse inventari ostmine – OÜ Taali Mesila

Üle Eestimaa müüdav mahemesi jõuab ökopoodidesse Alutaguse laantest. Mesilaste korjeala asub Alutaguse metsade lääneserva metsamaadel, puhtas looduses (Mesilased ise elavad suvel „komandeeringus“ – kõikide mesilasgruppide läbisõitmisel, tuleb kokku 70 kilomeetrine ring). Nende toodetud mesi võetakse kärgedest ja pannakse purki Taali mesilas, Rakvere lähedal asuvas Roela külas.

Mesindus on juba kord selline põlvkonna värk, mis kandub edasi isalt pojale. Edasi antakse mitte ainult teadmisi, vaid ka inventari, sest linnumagusa tootmine vajab väga spetsiifilisi töövahendeid. Nii kasutatakse veel praegugi 40 aastat tagasi valmistatud inventari. Kui ise kasutad ja hooldad, siis kestab üks asi mitmeid inimpõlvi. Käis vanaisale, käib ka lastelastele.

Siiski, iga asi väsib tasapisi – kaua sa ikka pükse lapid? Ja ajakulu lappimisele-parandamisele on suur. Kuid aeg - suvine aeg - on mesinikule kullast kallim. Mesinduses sõltub kõik ilmast, seega iga ilusat suvepäeva tuleb maksimaalselt kasutada, sellest oleneb talvine teenistus. Seetõttu ei saa seda väärtuslikku aega kulutada inventari parandamisele. Nii hoiavadki Taali mesila peremees ja perenaine erialastel kaubakataloogidel silma peal ja uurivad aeg-ajalt, mida uut pakutakse. Meekööki koguneb aga üha rohkem roostevabast metallist inventari ja kaasaegseid seadmeid.

Vahasulataja/meeeraldaja leiti samuti kataloogist. Silma jäi ta seepärast, et pakkus lahendust suurele probleemile. Nimelt koos eraldatava kaanetusvahaga läheb kaotsi kuni 10% mett. Võib ju öelda, et mis see kümnendik niiväga ära ei ole, kuid kui mesila aastane kogutoodang on 5-6 tonni, siis see tähendab, et 500 kg kallist mahemagusat sööde-takse tagasi mesilastele, selle asemel, et see kaubaks villida.

Kataloogis olev müügijutt tundus aga uskumatu – kas tõesti võib olemas olla nii geniaalselt lihtne asi, mis lahendab probleemi? Näiteks itaallaste seade meesegude segamiseks ei osutunud päris selliseks, nagu loodeti. Eks välismaalt ostmine ole ikka seotud mõningase riskiga. Eriti siis, kui teist sellist seadet Eestimaal pole ja nõu küsida ei saa kelleltki. Ilma Leader-ita vast ei oleks julgetudki riski võtta. Toetussumma aga suurendas valmisolekut katsetada, kas tootja-firma seadme kiidulaulus ka tõtt peitub.See risk tasus ennast kuhjaga. Seade teeb, mida lubati. Mee ja vaha segu soojendamisel kerkib vaha pinnale, samal ajal kaitstes mett ülekuumenemise eest – lihtne ja tõhus. Kvaliteetset ja taganõutavat eesti ökomärki kandvat kauba-mett on lettidel nüüd kümnendiku võrra rohkem.

Projekti peamised tegevused: Soetatud vahasulataja/meeeraldaja võimaldab kaanetuse vahast kätte saada kvaliteetset kaubamett

10


Projekti pealkiri: Lammaste kogumisaia ostmine

Toetuse saaja: OÜ Rehekivi, Partnerite piirkonnas

Asukoht: Puka küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa



Lambajaht on lõppenud!

Foto: Erik Lööper

Kontakt:Hugo Vaino, omaniktelefon: 50 463 20 e-post: [email protected] http://rehekivi.weebly.com

11

Lambad lennujaamasLammaste kogumisaia ostmine – OÜ Rehekivi

Levib müüt, et põllumajandustootjal, eriti väiketootjal, Leader programmiga asja pole. Vale! Leader rahastab hea meelega ka põllumajandusprojekte. Eriti rõõmsaks teevad rahajagajaid sellised taotlused, kus väiksest asjakesest palju kasu tõuseb.

Vinni vallas, OÜ Rehekivi maadel on mahelammaste aretuskarja peetud üle kümne aasta. Loomaarstidest peremees-perenaine, kes ka teisi loomakasvatajaid aitavad, teavad hästi, kui tülikas ja aeganõudev võib olla lammastega asju ajada. Kutsumise peale need loomad juba ei tule, hoopis rabelevad ja tormavad ringi iga kord, kui neid on vaja kaaluda, ravida, poegimisabi anda või muid protseduure teha.

Lammaste sorteerimiseks ja eraldamiseks kasutati puitväravaid, mis olid aga nii rasked, et neid tuli ükshaaval koplisse vedada. Ja suur osa päevatööst seisnes hirmunud loomade tagaajamises. Eks Uus-Meremaal toodetavat imekergest materjalist aiasüsteeme, mida meil Saaremaa mehed vahendavad, oli juba varemgi igatsusega vaadatud. Kuid vaid vaatamiseks see jäigi. Sest nii kalli asja ära ostmise peale ei söandatud mõeldagi. Nüüdseks on tänu Leader-meet-mest saadud toetusele aga lambajaht lõppenud.

40 meetrit moodulaeda on nagu Lego – sellest saab ehitada mida iganes ja just vastavalt vajadusele. Paned karjale aia ümber, tõmbad järk-järgult väiksemaks ja suunad loomad gruppides või ükshaaval koridoridesse või kogumis-aladele. Lambad seisavad rahulikult - nagu reisijad lennujama passikontrollini viivas ootealas - ning liiguvad tasapisi edasi vastavalt sellele, kuidas järjekord edeneb. Ei mingit paanikat ja stressi, kui siis ehk väheke igavust, aga see tuleb loomadel ära kannatada. Mahelammas peab kasvama stressivabalt, sutsuke igavlemist aga paha ei tee.

Ka mahetalunikul endal on nüüd vähem stressi ja rohkem asjalikku tööaega. Aed on nii kerge, et selle käsitlemisega saab hakkama üks inimene, isegi laps. Koplisse viimiseks tuleb kaadervärk kokku voltida, rattad alla panna, „jurakas” ette kinnitada ning järelkäruna autole taha haakida. Üles panna saab seda igasugusel maastikul ja pinnasel. Nii ongi kogumisaed suvel rohkem koplis kasutusel, talvel aga ehitatakse see ümber pikaks poegimisbokside riviks, kus igal utel-tallel oma „korter”.

Tasapisi on need imelised kogumisaiad Eestimaal juba levima hakanud. Lisaks lammastele sobivad need hästi ka lihaveisekasvatajatele. Ainult jah, see hind … Aga selleks Leader-meede ju ongi, et elu paremaks teha.

Projekti peamised tegevused: Osteti lammaste kogumisaed

12

Parima Leader Maaettevõtlusprojekti nominendid

Projekti pealkiri: MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti – turundustegevused – kaasav turundusplaan

Toetuse saaja: MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Tartumaa Arendusseltsi piirkond

Asukoht: Lõunakeskus, Tartus

Projekti tegemise periood: september 2010 – september 2011

Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetmest 5 971 EUR

Väiketootjate kasvulava!

Kontakt:Merle Vall, tegevjuhttelefon: 55 665 131e-post: [email protected] www.maitseveesti.ee

Foto: Tiit Koha

13

Maitsev Lõuna-EestiTurundustegevused – kaasav turundusplaan – MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti

Väiketootjatel on üksikuna enamasti keeruline leida häid võimalusi suuremale turule jõudmiseks. Tooted võivad olla küll igati head, kuid suured kauplusteketid ei ole neist huvitatud. Enamasti on toodetavad kogused nii väikesed, et supermarketid ei võta tootjat jutulegi. Või saab takistuseks hind, pakend, säilivusaeg või tootja tundmatu nimi. Eesti tarbija otsib ja ootab omamaist kvaliteetset talutoodangut, ka tootjad on olemas, aga kokku need kaks poolt ei saa.

Kohalike väiketootjate jõudude ühendamiseks lõid neli Lõuna-Eesti piirkonna Leader tegevusgruppi ühiselt mitte-tulundusühingu Maitsev Lõuna-Eesti, mille ülesandeks on väiketootjaid turustada ja müügikanaleid pakkuda. Üsna pea saadi kokkuleppele Tartu Lõunakeskusega ja 2010. aasta augustis avas taluturg seal oma uksed. Aastaringselt tegutsevad sissepääsu juures olevad siseletid, hooajalist kaupa pakuvad väliputkad.

Taluturule on oma saadustega tee leidnud juba üle 60 Lõuna-Eesti tootja. Esimeste seas olid kohal näiteks Liivimaa Lihaveise, Otepää Oskari ja Eesti Mahe lihatooted, Nopri Talumeierei piimatooted, Taarapõllu talu mahlad ja marja-krõpsud, Järveotsa vutifarmi vutimunad, Tamme aiandustalu ürdid, Põhjala talu astelpajutooted, Rähni farmi küülikuliha ja palju muud suupärast. Eriliseks teeb Taluturul müüdava kauba see, et müüjad teavad alati, millisest talust toode pärineb ja kuidas see on kasvatatud. Ning saavad klientidelt kohe tagasisidet oma toodete kohta. Külastajatele korraldatakse tootetutvustusi ja degusteerimisi. Või kostitatakse kohapeal tehtuga, näiteks küpse-tatakse leiba, vahvleid, piparkooke. Kaupa saab internetist ka koju tellida.

Turule pääsemise peamine tingimus on kohalik tooraine. „See peab olema pärit eestimaiselt talult või väikeettevõttelt, keda me teame.“ kinnitab Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall.

Lisaks müügikanali loomisele ja ühisturustustegevusele on tootjate jaoks köitev ka võimalus osaleda võrgustikus – vahetada kogemusi, informatsiooni ja õppida üksteiselt. Taluturg toimib väiketootjatele kui kasvulava. Olulisel kohal on tootearendus, toodete tutvustamine ja tootjate turustusvõimekuse tõstmine.

Projekti peamised tegevused: Töötati välja MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti turundusplaan ja sümboolika; MTÜ liikmetest tehakse tutvustavad videoklipid ning registreeritakse kaubamärk Maitsev Lõuna-Eesti; koduleht on veel valmimisel

14


Projekti pealkiri: Biokomposti tootmise arendamine

Toetuse saaja: OÜ Matogard, Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkond

Asukoht: Randivälja küla, Tori vald, Pärnu maakond

Projekti tegemise periood: august 2010 – märts 2011


Võib kindel olla – valmis mullas on taime jaoks ainult kasulikud komponendid!

Kontakt:Mart Ruumet, ettevõtte juhatajatelefon: 56 415 16e-post: [email protected]

Foto: Ave Bremse

15

Potil istuv hobuneOÜ Matogard – Biokomposti tootmise arendamine

Tori vallas, endises suurfarmi heinaküünis ja nüüdses renoveeritud tootmishoones valmib toodang, mille pakendit kaunistab ööpotil istuva hobuse pilt. Tegemist on taimemullasegudega, mille valmistamisel kasutatakse komposteeritud hobusesõnnikut – Tori hobustekasvanduse asukatelt pärit põllurammu.

Endine Tori aiandi juhataja Mart Ruumet on kasvumuldadega tegelenud 25 aastat. Mulla tootmise käivitamine sai omal ajal alguse lillepoodide nõudmisest selle kauba järele. Praeguseks toodab OÜ Matogard umbes 200 tonni laias sorti-mendis taimemulda aastas.

Tippkvaliteet on märksõna mis iseloomustab Matogardi taimemullasegusid. Rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat ja teaduspõhist tootearendust.

See saab alguse juba komposteerimisprotsessist. Tori hobuste ööpoti sisu, põhuallapanuga sõnnik, kuhjatakse umbes 50 meetristesse vaaludesse. Vaalu peal sõidab aparaat, mis valmivat komposti vastavalt vajadusele segab. Eraldi kontrolli-takse vaalude temperatuuri ja niiskust. Komposteerimise käigus tõuseb temperatuur, nii hoitakse seda nädalaid ja juba see hävitab kompostis palju kahjulikke organisme, umbrohuseemneid. Kuid sellega asi ei piirdu. Hobusesõnnik on aianduses teadagi kõrgelt hinnatud väetis. Kuid lillemullas ei tohi olla haigusi, kahjureid ega sõnniku-usse, sest need - muidu tublid tegelased - panevad potis kasvaval taimel nahka juured ja tulemus on kesine. Matogard OÜ kasutab kom-posti steriliseerimiseks aurutehnoloogiat. Paljudes riikides on see tehnoloogia laialdaselt kasutusel, aga teadaolevalt on see Eestis ainulaadne. Kogu kompost, mis pakendatakse või millest valmistatakse erinevaid taimemuldasid, töödeldakse enne kuuma auruga ja nii võib olla kindel, et valmis mullas on taime jaoks ainult kasulikud komponendid. Kasulik mikro-bioloogia taastub pärast töödeldud komposti jahtumist.

Ettevõttel on oma laborikomplekt, mille soetamise tingis vajadus. Riiklikust mullalaborist tuli analüüside vastuseid oodata sageli 3-4 nädalat. Äriettevõttel pole aga tihtipeale aega nii kaua oodata. Eriti tootearenduses. Nüüd on olemas vajalikud seadmed, mis võimaldavad väga täpselt määrata toitainete sisaldust mullas, mulla happesust jt vajalikke näitajaid. Analoogne laborikomplekt oli lausa esimene omalaadne Baltimaades.Mart Ruumet lisab: „See labor on nagu kindlustus. Võtame mullapartiist eraldi proovi, analüüsime ja hoiustame. Kui meile tuleb kuskil mingi pretensioon, siis saan näidata, et näete – siin on see partii ja siin on analüüsid – meie toodang on kvaliteetne.”

Ilma Leadertoetuseta ei oleks neid investeeringuid tehtud. Liigseid riske vältiv ettevõtja ei taha ennast lõhki laenata, vaba raha läheb aga tootmise laiendamiseks. Ainult nii saab ju omahinna alla viia ja olla konkurentsivõimelisem.

Kliendid on tulemusega rahul. Matogard valmistab nõuetele vastavat mulda ka mahetootjatele. On tekkinud potil istuva hobuse fännklubi – püsiklientuur. Kvaliteetsete mullasegude vastu tuntakse huvi välismaalgi. Tänu uuele tehnoloogiale on käivitatud eksport Baltikumiga ning koostööläbirääkimised käivad teistegi riikidega.

Projekti peamised tegevused: Otse valmistajatehaselt osteti: aurukatel, agregaat komposti kuumtöötluseks, komposti füüsikalis-keemiliste omaduste määramise komplekt, Big-Bag koti pakkeseade ja kaubaaluste formeer

16


Projekti pealkiri: Vudila mängumaa atraktsioonid

Toetuse saaja: OÜ Vudila, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja piirkond

Asukoht: Kaiavere küla, Tabivere vald, Jõgeva maakond



Parim kompliment - õhtul veavad ema-isa mängumaalt ära karjuvat last, kes kuidagi ei taha siit lahkuda!

Kontakt:Kajar Lembertelefon: 53 333 214e-post: [email protected]/profile.php?id=820588135#!/vudila

Foto: Gitta Veber

17

Üheksa hektarit siirast rõõmuVudila mängumaa atraktsioonid – OU Vudila

1991. aastal lõpetas Kaiaveres tegevuse omaaegne rahvusvaheliseltki tuntud vutifarm. Kaunis looduskaitsealune järvekallas kasvas võssa. Lagunevad tootmishooned käisid käest-kätte. Kuni leidsid 2006. aastal uued omanikud – kaks noort perekonda. Tegevusplaan küpses kiiresti – laste mänguhimu vajab rahuldamist!

Tänaseks on Vudila Eesti suurim mängumaa. Üheksa hektarit on tihedalt täis tegutsemis- ja lustimisvõimalusi igale maitsele ja vanusele. Siit leiab nii motoradasid kui ronimistorni, vesirattaid kui ka maabatuute. On mängude maja ja lambad-kitsed-hobused, vaateplatvorm ja veejalgpall – kõike ei jõua loetleda. Katusealused ja majakesed pakuvad hingetõmbevõimalust või ka sünnipäevapeo pidamise ruumi. Toimuvad lasteetendused, talvel tegutsevad jõulumaa ja tubased mängutoad. Korraldatud on toitlustus, parkimine, tualetid ja pesemisvõimalus. Paarkümmend instruktorit hoiavad atraktsioonidel pidevalt silma peal, et väikesed külastajad saaksid turvaliselt lustida.

Ettevõtmine ise on omanikele rohkesti fun-i pakkunud, kuid eelkõige mõeldakse klientidele. 2010. aasta suveperioodil oli külastajate arv 22 tuhat ja vähemalt samapalju külastajaid oodatakse ka sel aastal. Detsembris avatud olnud jõulu-maad külastas üle kahe tuhande lapse. Kõiki Eesti lastekodude lapsi kutsutakse külla tasuta. Üks Vudila omanikest ja senine tegevjuht Kajar Lember ütles muiates: „Meile on parim kompliment see, kui õhtul veavad ema-isa mängu-maalt ära karjuvat last, kes kuidagi ei taha siit lahkuda.“

Suurem osa atraktsioonidest ongi olemas tänu Leader-meetme toetustele. Omanikud ütlevad, et kõige olulisem on olnud toetusmeetme paindlikkus. Leader on aidanud väga kriitiliste asjadega. Näiteks basseinide puhastusseadmete ja elektrigeneraatori soetamisel. Ilma Leader-meetme toeta oleks kogu ettevõtmise arendamine olnud väga keeruline.

Vudila ei saagi valmis. Tulemas on suur veeatraktsioon tohutu liumäega, loodusrada ja vigurkujude park. Lisandub piknikuplatse, täieneb loomapere. Ettevõttele tähendab see aga eelkõige investeeringuid, järgmine prioriteet on Eesti kõige vahvama välise veeatraktsiooni rajamine.

Oluline on ka see, et Tabivere vald ja ka Keskkonnaamet on vajalikud menetlusprotseduurid teinud alati kiiresti ja täpselt. Ükski mängumaa tegevusplaan pole bürokraatiasse takerdunud.

Vudila teeb tihedat koostööd Elistvere loomapargi ja Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumiga. Ühisturundus aitab äratada ka rajataguste klientide huvi ning köita külastajaid piirkonda kauemaks, lausa mitmeks päevaks.

Projekti peamised tegevused: Soetati atraktsioonid: batuut-takistusrada, väikesed batuudid, kiiged, liumägi, liivakast ja väikelaste mänguala, Skyjump Benji-batuut, lastebatuut, laste elektriautod, veesõidukid, kolm vesiratast ja neli aerupaati, minibassein koos liumäega; ehitati 18 minigolfirada; tehti territooriumi heakorratööd; koostati veeatraktsiooni projektdokumentatsioon

18


Projekti pealkiri: Romantiline Rannatee

Toetuse saaja: MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkond

Asukoht: Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkond

Projekti tegemise periood: juuni 2009 – 2011 lõpp

Toetus: Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetmest 111 244 EUR

romantikaretsepti kellelegi ette antud pole – see tuleb ise üles leida!

Kontakt:Raili Mengel-Sünt, projektijuhttelefon: 52 197 22e-post: [email protected]

Foto: Vadim Vlassov

19

Romantikaretsepte on saduRomantiline Rannatee – MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu

2008. aasta kevadel said Ojako puhke- ja koolituskeskuses Pärnumaal kokku Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevus-piirkonna esindajad. Muide, kohtumiskoht polnud juhuslikult valitud. Piirkonna majutusettevõtete lipulaeva perenaine oli kuulsaks saanud selle poolest, et esitas kohaliku toidu osas ennekuulmatuid nõudmisi – tema külaliste lauale minevad maasikad olgu omast külast ja tund aega tagasi korjatud! Sama kehtis kala, kurgi ja muu värske suupärase kohta. Praegu-seks on saanud Ojakost maakonnas kõige rohkem välja renditud turismiettevõte, arvake miks?

Kuid valdade esindajad olid kogunenud mitte maasikaid mekkima, vaid selleks, et ühiselt aru pidada, kuidas julgustada koha-likke ettevõtjaid ja elanikke aktiivsemalt tegutsema. Kuidas veenda neid, et see, mida nad igapäevaselt teevad, on väärtuslik ja selle järele on nõudlust, et seda saaks müüa? Pärnu lahe äärde jääv piirkond on ajalooliselt olnud seotud ranna- ja kaluriküla-dega. Kuid kala on vähe ja püük hääbumas. Samas traditsioonilise eluviisi ja kauni loodusega seonduv romantika jääb.

Nii sündiski kaubamärgi Romantiline Rannatee idee. Praeguseks on MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 10 liikmesvalla ja Leader-meetme toel ellu kutsutud männipuud kujutava logo alla koondunud oma sadakond teenusepakkujat. Romantiline Rannatee hõlmab endas ligi 250 km pikkust rannajoont, mis läbib kuut mereäärset omavalitsust, Varblast Iklani, põigetega Kihnu saarele ning romantilisi radu neljas sisemaal asuvas omavalitsuses, ühendades endas lisaks pakutavatele teenustele ka kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi.Romantikaretsepti kellelegi ette antud pole – see tuleb ise üles leida. Kaunist loodust, erinevaid legende, vahvaid ini-mesi ja põnevaid ettevõtmisi siinkandis juba jätkub. Näiteks nagu Tahkuranna valla tunnusüritus – Hapukurgifestival. Peategelaseks nõukogudeaegne kuulus Tahkuranna kurk, mida tehti sisse ööselgi, et vaid aegsasti Leningradi turule jõuda. Oh, mis lood ja legendid sellega kõik seonduvad! Aga kas tänapäeva inimene sellest enam hoolib?

Esimesele festivalile kogunes 1487 osalejat 16 erinevat rahvusest. Kahe ja poole tunniga oli tünnikurk otsas, mis otsas. „Oleks seda teadnud, oleks rohkem kaasa võtnud!“ ohkasid kohalikud perenaised tagantjärele-tarkusega. Tegevust jätkus festivalikülalistel siiski hilise ööni ja on kindel, et üritus muutub traditsiooniks. Arvake, kui palju kurgitaimi Tahkuranna perenaised sel kevadel maha panid?

„Väikesed saavad suured olla ainult siis, kui nad on koos. Kui tahad suures mängus osaleda, polegi muud võimalust, kui koostööd teha,“ ütlevad partnerluskogu liikmed.

Kindlad ollakse ka selles, et see, mis Leader-i abil ellu kutsutud, ei ole loodud viieks aastaks, vaid jääb kestma aasta-kümneteks, sest Romantilise Rannatee kaubamärgi all viivad inimesed ellu oma ühiseid unistusi. Ja tänu Leader-meetmele võib Pärnu lahe ääres kohata Leader logosid veel pikki-pikki aastaid.

Projekti peamised tegevused: Piirkonna kaardistamine; võrgustiku loomine; ühise kaubamärgi Romantiline Rannatee logo loomine koos stiili-raamatuga; erinevate koolituste ja ühisürituste korraldamine; trükise Puhkus Pärnumaa Romantilisel Rannateel väljaandmine ja piirkonna ühise kakskeelse (eesti ja inglise) kodulehekülje - www.rannatee.ee - loomine; ühtse identiteedi kandmine ja edastamine läbi infokioski ning erinevatel suvesündmustel osalemineöd; koostati vee-atraktsiooni projektdokumentatsioon

20

Parima Leader Keskkonnaprojekti nominendid

On tekkinud kaunis ja nauditav jõelõik!

Kontakt:Tarmo Raudsepp, projektijuht telefon: 56 958 663

Foto: Erik Lööper

Projekti pealkiri: Äksi Mudajõe puhastamine

Toetuse saaja: SA Vooremaa Looduskeskus, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoja piirkond

Asukoht: Äksi, Tabivere vald, Tartumaa

Projekti tegemise periood: 2009 sügis


21

Et säiliks see, mis onÄksi mudajõe puhastamine – SA Vooremaa Looduskeskus

Vooremaal paikneb üks huvitavamaid Eesti järvi – Saadjärv. Kalarikas ja selgeveeline järv on nauditav nii vee alt, kui vee pealt. Saadjärve ääres armastavad pikniku pidada ja ujuda nii ümberkaudsed elanikud kui turistid.

Ainsaks väljavooluks järvest on Mudajõgi, mis suubub Laeva jõe kaudu Suur-Emajõkke. Aastakümneid tagasi rajati jõele veskitamm, mis on hoidnud muidu madala Saadjärve veetaset kõrgemal, loonud omapärase ökosüsteemi ja kujundanud Saadjärve ümbruse selliseks, nagu me seda praegu tunneme.

Nagu nimigi ütleb, on Mudajõe näol tegemist voolusängiga, mida järvest tulev vesi aastatega üha ahtamaks on setita-nud. Võimust võttis roostik, nii et vaba vett võis näha ainult jõe keskel vaid meetrilaiuse ribana.

Kuid lisaks tasapisi känguvale väljavoolule ähvardas kaunist Saadjärve ka suurem oht. Veskitammi regulaatori üli-kehvas seisus olnud betoonosad võisid iga hetk ümber kukkuda ja jõe hoopiski sulgeda. Tagajärjed oleksid olnud korvamatud.

Leader-meetmest saadud toetus võimaldas Vooremaa Looduskeskusel ette võtta jõe puhastamine ja tammi regulaatori korrastamine. Tööde teostamine tekitas omajagu pingeid, sest ajutine veetaseme langemine Saadjärves ajas äre-vusse nii ümbruskonna inimesed, Keskkonnaameti kui ka ajakirjanduse. Kuid 400-meetrise jõelõigu korrastamine tagab nüüd Saadjärve veevahetuse, säilitab järve kalarikkuse ja selgeveelisuse.

Projektil oli ka lisakasu. Mudajõgi on nüüd poole kilomeetri ulatuses muutunud veesõidukitega läbitavaks. On tekki-nud kaunis ja nauditav jõelõik, kust paadi või vesirattaga mugavalt Saadjärvele sõita saab. Seda võimalust kasutavad nii kohalikud elanikud kui külalised. Endise kihelkonnakeskusena on Äksi turistide jaoks üsnagi oluline sihtpunkt ja sõiduvõimalusi pakkuvaid paate tekib jõele tasapisi üha juurde.

Projektiga ei likvideeritud tagajärgi, vaid ennetati ohtu, millest enamik inimesi polnud teadlikudki. Loodetavasti ei pea Mudajõelt Saadjärvele suunduvad puhkajad kunagi mõtlema selle peale, et Leader-i abita, oleks Saadjärve tulevik võinud olla teistsugune.

Projekti peamised tegevused: Mudajõele ajutise tammi rajamine; mudajõe setetest puhastamine ja setete tasandamine; mudajõe veskitammi regulaatori korrastamine

22


merd näeb, aga katsuda ei saa!

Kontakt:Ardo Niido, juhatuse liigetelefon: 50 119 78e-post: [email protected]

Foto: Erik Lööper

Projekti pealkiri: Valaste joa vaateplatvormi treppide ja matkaraja projekteerimine

Toetuse saaja: MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad, Kirderanniku Koostöökogu piirkond

Asukoht: Valaste, Kohtla vald, Ida-Virumaa

Projekti tegemise periood: juuni 2009 – märts 2011


23

Pabervundament õpperajaleValaste joa vaateplatvormi treppide ja matkaraja projekteerimine –MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad

Kui midagi toredat rajatakse-ehitatakse, saab ettevõtmine tunnustatud enamasti siis, kui asi on valmis. Sellele aga, kui palju eeltööd, uuringuid ja paberimajandust kulus, mõeldakse harva. Ometigi algab kõik just paberist.

Ida-Virumaal Valaste külas asub Eesti kõrgeim juga. Pangalt merre langev veevool saab alguse Valaste ojast, ehk Su-urkraavist, nagu nimetavad seda kohalikud. Usutakse, et tegu on inimeste kätetööga. Et juba 1800. aasta paiku raius keegi Kraavi Jüri liigvee ärajuhtimiseks pinnasesse kanali, mida hilisematel aastatel süvendati ja laiendati. Kas enne Jüri kae-vetöid seal vesi ka looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Kuid juba 1840. aastal kirjutas kohalik saksakeelne nädala-leht Valaste joast kui suurest vaatamisväärsusest. 1999. aastal rajati sinna vaateplatvorm, et pakkuda hingematvat vaadet merele, võimaldada lähemalt uurida pangal paljastuvaid geoloogilisi kihistusi ja tunda näol joast tõusvat uduvihma.

Merd näeb, aga katsuda ei saa. Pangalt allalaskumise võtavad ette vaid adrenaliinisõltlased, alt üles aga ei pääse sootumaks.

Maa-ala hooldab MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad. Kord aastas kutsutakse kohale alpinistid, kes puhastavad merekalda alla loobitud rämpsust. Kui mereni viiks trepp, oleks mets ja kallas puhtamad ning Valastet külastavatel turistidel - kõrghooajal käis neid 30-35 bussitäit päevas - oleks teha rohkemat, kui korraks merd vaadata ja WC-d külastada.

Plaanitav õpperada on 1,5 km pikk. See laskuks treppidest ja kaldteedest alla mereni, kulgeks piki kallast ja rusukallet pangametsas Ontika pangani ning piki pangapealset kallast tagasi Valaste parkimisplatsini. Rajale ja trepiplatvormidele tuleb hulk infostende ja -tahvleid.

Tegemist on aga kaitsealaga, kus ehitustegevus praegu keelatud. Seetõttu on projekteerimise käigus tulnud teha hulgaliselt uuringuid, mille tulemused on omakorda nõudnud täiendavaid uuringuid. Ikka selleks, et kohalikud samblad-samblikud ja muu tähelepanuväärne looduses inimeste poolt kahjustada ei saaks. Ja et inimestel pangal viibimine ohutu oleks. Ilma toe-tusrahadeta poleks kohalik omavalitsus ning mittetulundusühing seda tööd teha suutnud ning treppide, vaateplatvormide ja õpperaja rajamine oleks praegugi veel soovmõte, mitte peatselt töösseminev projekt.

Leader-meetme toel on Valaste trepistiku ja õpperaja avamiseks arenenud tihe koostöö mittetulundusühingu, Kohtla valla, kohalike ettevõtjate, RMK ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Ka PRIA-ga toimetamine läheb kenasti. Kõigi projekti osapoolte vahel on üksmeel selles, et jõupingutusi tuleb teha inimeste kaitsealale lubamiseks, mitte nende eemale hoid-miseks. Tarad-tõkked ja keelusildid ei hoia niikuinii kedagi tagasi. Parem on lasta uudistajatel lähemalt tundma õppida ühte Eesti looduskaunimat kohta nii, et loodus haiget ei saaks. See õppe-matkarada on ühtlasi üheks lõiguks rahvusvahelis-est Euroopa matkarajast, mis kulgeb Peterburist Hispaaniasse.

Projekti peamised tegevused: Valaste joa vaateplatvormi treppide ja matkaraja projekteerimine, sh. järgmised uuringud: Ontika-Valaste õpperaja kirjeldus ja sisend ehitusliku tööprojekti koostamiseks, lihhenoloogiline ekspertiis Ontika Maastikukaitsealale planeeri-taval õpperajal, kaitsealused ja tähelepanuväärivad sammaltaimed planeeritava Ontika õppe- matkaraja ääres, lihhenoloogiline ekspertiis kavandatava Ontika Maastikukaitsealale Valaste joa lähedal paiknevale õpperaja osale ning kaitsealused ja tähelepanuväärivad sammaltaimed planeeritava Ontika õppe matkaraja Valaste joa piirkonnas

24


Pisikesest sünnib suur!

Kontakt:Ene Saar, Paistu vallavanemtelefon: 50 708 46e-post: [email protected]

Foto: Peeter Sink

Projekti pealkiri: Avalike järvede äärde puhkekohtade rajamine

Toetuse saaja: Paistu Vallavalitsus, MTÜ Mulgimaa Arenduskoja piirkond

Asukoht: Holstre järv ja Loodi küla, Paistu vald, Viljandimaa

Projekti tegemise periood: 2010 kevad


25

Väike Tore AsiAvalike järvede äärde puhkekohtade rajamine – Paistu vald

Viljandimaal asuva Holstre järve äärde on asja paljudel inimestel. Holstre kooli ja lasteaia lapsed kasutavad ala õues-õppeks. Kaunis järvekallas tõmbab ligi lisaks kohalikele ka Holstre-Polli Spordi- ja puhkekeskuse külastajaid, Loodi looduspargi radadel matkajaid, suviste lastelaagrite asunikke ja teisi külalisi. Pärast puhkekoha avamist 2010. aastal sai alguse uus traditsioon – I Paistu Mulgi rahvatriatlon, mille ujumise etappi saab nüüd korraldada Holstre järves. Ka Holstre küla jaanituli süüdati puhkeala lõkkekohas ning kohalik kogukond on saanud juurde olulise ning mõnusa paiga.

Kuni 2010. aasta kevadeni oli tegemist tavalise „metsiku” avaliku järverannaga. Siis aga taotles vald Leader-meetmest toetust ning korrastas kalda-ala.

„Iseenesest ei ole siin ju suurt midagi” ütleb vallavanem Ene Saar tagasihoidlikult. „See on tavaline väike puhkeala – ei midagi erilist vaatajate jaoks.” Tõesti, pole midagi erilist prügikastides, tualetis või autoparklas. Aga kui neid ei oleks? Täiuslikkus peitub pisiasjades.

Leader-meetme toel on inimestel nüüd parem võimalus HOOLIDA. Hoolida loodusest, puhtusest enda ümber, miljööväärtusest. Juba on näha, et reostamine järve kaldal on oluliselt vähenenud ning inimesed oskavad endast ja ümbrusest rohkem lugu pidada. Samas on eesmärgini veel ka arenguruumi – selleks aga kulub aega.

Teine siinne avalik järv on Loodi looduspargis asuv paisjärv. Selle kaldale on juba varem rajatud puhkeplats, mis on kohaliku kogukonna ning looduspargi külastajate kogunemis- ja jaanitulekoht. Sageli sõidavad Viljandi linna lasteaialapsed ja koolid kaunisse orgu, et tunda rõõmu loodusest. Nüüd rajati sinna Leader-i abiga külakiik, mis pakub lusti nii suurtele kui väikestele.

Projekti käigus tehtud järveranna korrastamine ja ehitatud külakiik ei ole asjad iseeneses. See on väike, aga oluline osa suuremast plaanist, mis muudab paikkonna ja kogu küla atraktiivsemaks ning mõnusamaks.

Lähiaastate jooksul on plaanis KIK-toetuse abil puhastada kinnikasvanud järvesopp. Maanteeamet teeb kõnniteed, paigaldab valgustuse ja maanteereklaamid. Eesmärk on kasutada parimal viisil olemasolevaid võimalusi - avalikku raha ja toetusi - avalikkuse ja keskkonna heaks. „Väikeses vallas tuleb liikuda sammhaaval ja see ongi edumeelne ja oluline. Pisikesest sünnib suur.“ ütleb vallavanem.

Projekti peamised tegevused: Puhastati järvekallas; paigaldati tualett, prügikastid, lõkkease, varjualune ja informeerivad sildid; rajati parkla ja juurdepääsutee ning turvaline sild; rajati külakiik olemasolevale puhkekohale Loodi looduspargis

26


On hea, et on olemas koht, kuhu minna loodust uurima!

Kontakt:Tiiu Tomingas, juhatuse liigetelefon: 53 453 663e-post: [email protected]

Foto: Ants Maripuu

Projekti pealkiri: Kiideva looduskeskuse linnutorn-savimaja ehitus ja haljastus

Toetuse saaja: MTÜ Kalaküla Rohelised, Kodukant Läänemaa piirkond

Asukoht: Kiideva, Ridala vald, Läänemaa

Projekti tegemise periood: juuni 2009 – juuni 2010


27

Kalaküla muutub linnukülaksKiideva looduskeskuse linnutorn-savimaja ehitus ja haljastus – MTÜ Kalaküla Rohelised

Kiideva küla, kohalike hulgas tuntud kui Kalaküla, on sadade aastate pikkuse traditsiooniga ning üks vähestest tõelistest kaluriküladest Läänemaal. Küla on alles, kala aga merest kadunud ja koos sellega ka kalurid. Kuigi külas on 72 suitsu, elab seal aastaringselt vaid 20 peret, ülejäänud on suve-inimesed.

Asundus pole aga hääbumas, hoopiski mitte. Uuteks tegevusaladeks, mis inimesi koos hoiab on loodusturism ja -haridus. Kohalikud elanikud on innukalt otsinud võimalusi leida erinevate projektide abil selleks raha, ikka tera siit ja teine sealt. Lisaks vabatahtlik töö, et muuta paikkond külalistele atraktiivsemaks ning mugavamaks elukesk-konnaks endile. Asukoht Matsalu lahe ääres pakub selleks hulgaliselt võimalusi ning ka Leader-meedet on usinalt kasutatud. Korda on tehtud matkarajad, ehitatud on paadisildu.

Viimane suurem rajatis kannab uhket nimetust – sadamahoone-linnuvaatlustorn.

A- ja D-terminali sellest hoonest ei leia. Väike saviseintega ning avarate akendega paviljon sisaldab infotahvleid Matsalu lahe ja Kalaküla kohta, kappe, kus saab hoida nii õpetamiseks kui kalaleminekuks vajalikku varustust, klapptoole – ja ega sinna muud ei mahugi. Klapptoolidki valiti sellepärast, et paadimehed saaksid oma päästeveste ja muud varustust katuse alla mahutada. Majake on avalikuks kasutamiseks (öösel siiski lukus) – hea vihmaga varju minna. Üks kooliekskursioon kasutas seda isegi ööbimiskohana, kui telkides asi liiga vesiseks läks. Kohalikud elan-ikud tõid põrandale madratsid ja lapsed olid seal kui silgukesed reas – elevil ja õnnelikud!

Teisele korrusele - vaatlusplatvormile - viib puittrepp ja sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele ja ran-naäärsele roostikule – linnuvaatlejate paradiis.

Väike linnutornike oli Kiidevas ka varem. Aga Tiiu Tomingase sõnul: „Seal all elab nüüd kobras ja torn kõigub nii, et üle viie inimese ei julgegi üles minna. Uus torn oli plaanitud sama väike – üheksaruutmeetrine. Keegi aga tõi kusagilt 8 betoonblokki ja neist valmis hoopis 35 ruutmeetrine platvorm. Oleme väga rõõmsad!“

Loodushariduse toetamist peetakse Kiidevas oluliseks. Ei tunne need tänapäeva õpetajadki enam loodust, rääki-mata lapsest. On hea, et on olemas koht, kuhu minna asja uurima. Tasuta. Kiidevas ei ripu ühegi puu küljes kor-janduskarpi, piletimüügist rääkimata, ehkki seda neile vahel ka ette heidetakse. On hoopis tasuta linnulauluhom-mikud ja puismetsa seeneretked.

Leader-i toel saab olema ka linnuvaatlustoru ja binokkel, jääuisud ja lumeräätsad. Ka looduskirjandust on omajagu soetatud. Seda on pahatihti liiga kallis ise osta. Hea, et kohapealgi vaadata saab ja et projektid selleks kaasa aitavad.

Projekti peamised tegevused: Tehti linnutorn-sadamahoone katuslae hüdroisolatsioonitööd; vaateplatvormi katuslaele paigaldati loodsõrestikule põrand; hoonele paigaldati kahepoolne puituks ja viis akent; ehitati 1,2 m kõrgune puidust reeling ja 23 astmega, kahe platvormiga, kahepoolsete käsipuudega trepp

28

Parima Leader Noorteprojekti Nominendid

Kirjutatakse ainult sellest, mis õpilasi ka tegelikult huvitab!

Kontakt:Liis Ehavere, projektijuht, MTÜ Skriim juhatuse esimeestelefon: 52 939 96e-post: [email protected], [email protected] http://noored.raplamaa.ee

Foto: Ave Bremse

Projekti pealkiri: Noortelehe Skriim väljaandmine 2009. ja 2010. aastal

Toetuse saaja: MTÜ Skriim, Raplamaa Partnerluskogu piirkond

Asukoht: Hagudi, Raplamaa

Projekti tegemise periood: 2009 – 2010


29

Päris Oma LehtNoortelehe Skriim väljaandmine – MTÜ Skriim

Eks noortele suunatud väljaandeid ole ikka tehtud. Rapla maakonnalehe Nädaline vahel kord kuus ilmuv lisaleht Skriim on eriline aga selle poolest, et see pole mitte ainult noortele suunatud, vaid ka noorte endi poolt kokku pandud. Algusest lõpuni, illustratsioonide ja fotodeni välja.

Raplamaa noortelehel on pikk ajalugu. Selle eelkäija Validool alustas ilmumist juba 1996. aastal. Majanduslikult on väikesel lehepojal aga raske, sest reklaami sinna ei müüda ja lehe tiraaž - umbes 3000 eksemplari - on maakonna mõõtkavas küll muljetavaldav, kuid suurt raha sellega siiski ei teeni. Nii ongi Leader alates 2009. aastast MTÜ-le Skriim õla alla pannud, et vahva traditsioon edasi kesta saaks. Leader-i abil on nii lehte kui ka selle tegemisel kaasalöömise võimalusi aktiivselt maakonna koolides ja noortekeskustes tutvustatud.

Kirjutamas on pidevalt 15-20 noort, üle kogu maakonna. Kaastööd teevad nii kaheksandate-üheksandate klasside õpilased kui vanemad gümnasistid. Aeg ajalt saadavad oma artikleid isegi koolide vilistlased, kes Raplamaalt juba mujale kõrgkoolidesse suundunud on – näiteks ajakirjandust õppima.

Koos käiakse paar korda kuus, vahepealsel ajal suheldakse arvuti kaasabil. Selline kaugtöö võimaldab hoida asjaga tihedalt seotud isegi välisriikides olevaid vahetusõpilasi ja vabatatlikus teenistuses olevaid noori.

Teemad valivad noored ise. Kirjutatakse ainult sellest, mis õpilasi ka tegelikult huvitab. Et aga seltskond on eripal-geline, on teemasid seinast seina – seksimüütidest pöidlaküüdi teejuhini. Palju kirjutatakse muusikast ja filmidest. Tehakse ajakirjanduslikke eksperimente. Näiteks kuidas on võimalik elada nädal aega internetisuhtluses emotikone kasutamata? Väljakutse, mis?

Esilehel on alati tänavaküsitluse rubriik. Populaarne on püsirubriik „Üle mõistuse“, kuhu noored saadavad fotosid asjadest, mis neile silma on jäänud, ja mis, noh, on üle mõistuse.

Lisaks koos Nädalisega tellitavatele ja putkadest müüdavatele eksemplaridele viiakse väljaannet koolidesse ja nõustamiskeskusesse. Noored ei arva, et paberleht on ajast ja arust ning loevad seda meeleldi.

Huvitaval kombel on leht aga erakordselt populaarne ka keskealiste ja vanemate inimeste hulgas, kes tahavad teada, kuidas tänapäeva noored mõtlevad ja räägivad. Seda rolli täidab Skriim hästi, sest noorte autorite jutt on, ütleme, üsna avameelne. Noored tahavad ja julgevad välja öelda, mis nad arvavad. „Ma teaksin palju vähem, kui ma noortelehte ei loeks-teeks-toimetaks,“ võttis selle fenomeni kokku projektijuht Liis Ehavere.

Projekti peamised tegevused: 2009.a. septembrist kuni 2010.a. detsembrini anti välja 15 numbrit (ca kord kuus) neljaküljeline noorteleht Skriim; käidi projekti tutvustamas maakonna viies koolis/noortekeskuses; osaleti erinevatel noorteüritustel

30


Laager, mis lööb Läänemaa noortele tõeliselt elu sisse!

Kontakt:Indrek Tammoja, projektijuht, ühingu liige telefon: 50 886 65e-post: [email protected]

Foto: Indrek TammojaFoto: Indrek Tammoja

Projekti pealkiri: Läänemaa noorte muusikute laager „Bändkämp 2010“

Toetuse saaja: MTÜ Unistuste Vabrik, Kodukant Läänemaa piirkond

Asukoht: Lihula, Läänemaa

Projekti tegemise periood: 2010. aasta


31

Kolme päevaga SuperstaariksLäänemaa noorte muusikute laager „Bändkämp 2010“ – MTÜ Unistuste Vabrik

„See on lihtsalt lahe! Neli päeva mussi ja ülimõnusat chilli, uusi kogemusi ja sõpru“. Nii iseloomustavad oma üritust MTÜ Unistuste Vabrik tegijad ise. Tegemist on loovlaagriga noortele, kelle kirg on muusika.

2009. aastal esimesse laagrisse tulijad ei osanud ilmselt arvatagi, et kolm päeva hiljem esinevad nad laval rohkem kui 300 kuulaja ees ja et nende lood koguvad YouTube-s ohtralt vaatajaid. Aga just see oli korraldajatel plaanis ja nii läkski. Noored moodustasid omavahel bände ning said ülesandeks luua uus laul originaalsõnade ja -muusikaga.

Kuid enne suurt vabaõhukontserti olid tihedad päevad täis õpitube, kohtumisi muusikutega, kus saadi teadmisi muusika tegemise tagamaadest, valikutest, võimalustest, loomingust, kontsertidest ... ka rahast. Kuuldi teiste kogemusi ning jagati enda omi, anti näpunäiteid ja innustati astuma oma esimest sammu muusiku tundmatusse, kuid põnevasse maailma. Protsessi jälgisid ja juhendasid korraldajad ning koolitajad – tuntud-teatud muusikud.

Säärane laager oli uudne maakonnas, aga ilmselt ka Eestis, vähemalt oli ta esimene omalaadne. Idee sündis soovist pakkuda muusikahuvilistele noortele midagi lähtuvalt nende huvidest ning anda tõuge edasisteks loomingulisteks arenguteks. Miks mitte kehastuda muusikuks, mängida pilli, teha bändi ja siis laval publikule esineda?

Projekt kutsuti ellu Leader-meetme toel. Ehkki algatuse tipphetk oli 50-osalejaga laager, jätkus ettevalmistus- ja organiseerimistöid kuudeks. Esimesele laagrile järgnes teine, ettevalmistamisel on kolmas – ikka Leader finantseerimist taotledes.

Suureks toeks on olnud Lihula kultuurimaja, mille ruumides toimuvad õpitoad ja mis aitab ka tehnika ja võimendu-sega. „Me oleme väga uhked oma Bändkämpi üle.“ ütles kultuurimaja juhataja Tiina Lobja „See lööb meie noortele tõeliselt elu sisse.“ Tänu laagrile on Lihulas alaliselt tegutsemas juba kolm noortebändi. Rohkem julgust muusi-kuteele astumiseks on saadud teisteski kohtades. On tekkinud vabatahtlikest korraldustiim, kes aitavad kogu projekti ellu viia.

Bändkämpist on kujunemas kaubamärk, sellele on tekkinud oma fännklubi. Laagrilised, kes korra käinud, tahavad tagasi – igal aastal. Osalejaid ei seo mitte ainult ühiselt tehtud muusika, vaid ka teadmine, et nad on ühest piirkonnast.

Laagris osalenud noor ütles: „Ma poleks kunagi uskunud, et minu kodukohas midagi sellist toimub.“ Korraldajad aga usuvad, et: „Kui ootamatult maailmalõppu ei tule, toimub asi veelgi – ja vingemalt, kui seni.“

Projekti peamised tegevused: 4-päevase muusikalise laagri ja kontserdi ettevalmistamine ning läbiviimine

32


majandusõppe praktiline vorm huvilistele noortele!

Kontakt:Piret Laidroo, projektijuhttelefon: 53 021 521e-post: [email protected] videolugu eelmisel aastal ETV-s – www.maainfo.ee/index.php?id=496&page=3394&

Foto: Erik Lööper

Projekti pealkiri: Noorte mini- ja õpilasfirmade koolitus „Külad elama läbi ettevõtlike noorte”

Toetuse saaja: MTÜ Sõmeru Start, Partnerite piirkonnas

Asukoht: Sõmeru, Lääne-Virumaa

Projekti tegemise periood: august 2009 – juuli 2010


33

Unikaalsed üheaastaliblikadNoorte õpilas- ja minifirmade ettevõtlusalased koolitused – MTÜ Sõmeru Start

Kuuldes sõna „õpilasfirma“ arvavad paljud, et tegemist on mingi väiksemat sorti äriühinguga, kus lapsed on pan-dud raha teenima. Miski pole tõest kaugemal! Mini- ja õpilasfirmad on majandusõppe praktiline vorm huvilistele noortele ning reeglid piiravad tegutsemise vaid ühe õppeaastaga, septembrist maini.

Võrreldes „päris“ firmadega on õpilaste ettevõtluse teel aga võimas väljakutse – äriidee peab olema unikaalne. See tähendab, et uus õpilas- või minifirma ei tohi toota midagi, mida aegade jooksul tuhanded varasemad õpilasfirmad juba teinud on. Mõelge vaid, kui ka meie äriühingutele selline nõue esitataks!?

Vastukaaluks on aga kõik, kes õpilasfirmasse kuuluvad, ameti poolest direktorid ja juhid. Mis omakorda tähendab, et kõik vastutavad millegi eest ja keegi ei saa vaid lihttöölisena kaasa lüüa.

Vastutus on sama, mis päris elus. Lapsed peavad ise koguma aktsiakapitali, koostama äriplaani, pidama läbirääkimisi hankijate ja muude äripartneritega, viima läbi tootearendust, käivitama tootmisprotsessi, turustama ja müüma. Midagi ei saada tasuta, maksta tuleb üüri ja osta materjalid. Isegi koosolekute ja nõupidamiste kokku kutsumine ja läbi viimine kuulub äritegevuse juurde. Erksamad on ette võtnud lausa projektide kirjutamise toetusrahade taotlemiseks.

Sõmeru vald Lääne-Virumaal peabki noortega aktiivselt tegelema, sest valla 3717-st inimesest on 928 noored. Et maakonna koolidest vaid vähesed pakuvad majandusõpet, soovisid valla noortekeskused selle lünga täitmiseks käivitada õpilasfirmad. Juba see mõte iseenesest oli uudne, sest traditsiooniliselt tegutsevad õpilasfirmad koolide juures. Aga oh häda! Selgus, et tegevusloa saamiseks on esmalt vaja litsentseeritud juhendajaid, keda Lääne-Virumaal polnud ühtegi.

Seega käivitati Leader-meetme toel esmalt 25 juhendaja koolitamine. Seejärel korraldati hulgaliselt õpitube, kus meisterdati kõikvõimalikke asju, et saada ideid ettevõtluse alustamiseks. Ootamatu lisakasuna selgus, et kui lapsed õpitubadest koju läksid ja näitasid, mida nad teinud olid, tahtsid ka paljud täiskasvanud asjast osa saada ja hakkasidki noortega koos käima ja näpuosavust ning põnevaid tehnikaid omandama.

Algatusest sündis 2 minifirmat ja 1 õpilasfirma, kes kõik vahvaid tooteid tegid ja hulgaliselt tunnustust ning kiidu-sõnu pälvisid. Näpi noortekeskuse minifirmale PUH omistati lausa Eesti parima minifirma tiitel.

Iga äriettevõtte proovikivi - müük - sujus samuti. Noorte enda disainitud krõlli-laadse logoga T-särgid läksid Kristiine keskuse laadal kaubaks nagu soojad saiad. Nutikad ja nägusad kott-reisipadjad said aga nii populaarseks, et Viru Folk tellis neid lausa 100 tükki. Mispeale noored ettevõtjad, et mitte näppe villi õmmelda, kärmelt alltöövõtjad palkasid. Hitiks kujunesid ka MinuKott eriilmelised ja atraktiivsed keskkonnasõbralikud poekotid.

Noored, kes on kord ettevõtluses kätt proovinud, tahavad sellega kindlasti jätkata. Nii uue õpilasfirmana kui ka päris elus. Huviliste puudust juba ei ole, ainsaks piiranguks on juhendajate ajaressurss. Noortekeskused on aga kindlad, et sellest saadakse üle ja septembris avavad uksed juba uued ühe-aastafirmad.

Projekti peamised tegevused: Noorte õpilas- ja minifirmade juhendajate koolitus; õpilas- ja minifirmade infopäevad noortele; õpitubade läbiviimine õpilas- või minifirma loomisest huvitatud noortele; õpilas- ja minifirmade majanduspäevadel ja laatadel osalemine

34


Pillid ei püsi enam kotis!

Kontakt:Kersti Põllu, projektijuhttelefon: 53 404 078e-post: [email protected]/helladvelled

Foto: Kersti Põllu

Projekti pealkiri: Kandle valmistamise ja -mängu ning viltimise töötubade korraldamine

Toetuse saaja: MTÜ Hellad Velled, Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkond

Asukoht: Audru, Pärnumaa

Projekti tegemise periood: 2009 - 2011


35

Vanemuise meistritubaKandle valmistamise ja -mängu ning viltimise töötubade korraldamine – MTÜ Hellad Velled

Mis te arvate sellisest ülesandest? Teile antakse kuusepakk, peitel ja kuus päeva aega. Ning teil tuleb valmistada 7-keeleline D-duuris ja häälestatav kannel. Selline, nagu meie esiisad aastasadu on meisterdanud. Ei mingit liimim-ist. Ah jaa, kandlekott tuleb ka valmis teha. Näiteks vilditud villast. Lohutuseks ütlen, et teil on kasutada Saarema Leisi valla kandlemeistri Mardi nõu ja abi.

Just sellise ülesande said Leader-meetmest toetatud projekti „Põlvkondade vaheline side” raames Audru vallas Pärnumaal 12 peret. Põlvkondadevaheline ettevõtmine oli see tõesti, sest laagris lõid kaasa emad-isad, vanavane-mad ja lapsed – imikust juba pea täiskasvanuteni. Töö oli füüsiliselt päris raske, seega iga abikäsi kulus ära.

Eks muusikariistu saaks osta poestki, kui raha jätkuks, kuid koos perega ise valmistatud rahvuslik pill on ikka midagi muud. Ehkki põhikujult sarnased, tuli iga muusikariist ise nägu, sest otsa ja kanna said valmistajad ise kujundada ja ka pilli värvi valida. Nii sai Nisu talu kannel kaunistatud viljapeadega, Kirsi talu kannel aga tehti kirsivärviline.

Laager oli edukas – kõik 12 pilli mängisid ja kõlasid kaunilt kokku. Alati ei pruugigi nii hästi minna. Aga kes neid mängivad? Eks ikka valmistajad ise. Osa laagri programmist oli kandlemängu õppimine. Iga päev poolteist tundi. Õpigrupid pandi paika vastavalt vanusele ja eelnevale kogemusele. Polnud üldse oluline, kas varem kannelt käes oli hoitud või mitte. Mängima hakkasid kõik. Lihtsalt õpetajal oli nii kergem.

Laager lõppes suure ühiskontserdiga, kuid pillid ei püsinud pärast sedagi kotis. Laagris osalejad on esinenud valla päevadel, kooliüritustel, publikuks on olnud ka väliskülalised. Audru vallas on kannel algkoolides tihedas kasutuses ning lasteaedades mängivad kasvatajad omatehtud kandlel lastele uneviise.

Leader-meetmest rahastati materjalid ja meistrid-õpetajad. Projektijuht ütles, et nad on varem ka teistest al-likatest raha küsinud. Leader-i eeliseks on see, et kogu raha tuleb ühest kohast, seega ei pea ärevusega erinevate rahastajate otsuseid ootama. Sest mida teha siis, kui üks ütleb „jaa“ ja teine „ei“?

Esimese laagri eeskuju on olnud nakkav. Naaber näeb, mis teine on teinud ja süda läheb hellaks – tahab ka. Nii ongi järgmise laagri kõik kohad juba ammu täis ning järgmised 12 kannelt saavad Leader-i toel peatselt sündima.

Projekti peamised tegevused: Korraldati kandlevalmistamise töötuba; valmistati 12 kannelt; viltimise töötoas valmistati kandlekotid 12 kandletöötoas valminud kanneldele; kandlemängu õpetamise töötoa tulemusena anti kontsert kohalikule kogukonnale

36

Parima Leader Koostööprojekti Nominendid

Edumeelsete ettevõtjate võrgustik!

Kontakt:Liis Pärtelpoeg, projektijuhi abitelefon: 56 480 065e-post: [email protected]

Foto: Ahto Sooaru

Projekti pealkiri: Sibulatee

Toetuse saaja: MTÜ Sibulatee, Tartumaa Arendusseltsi piirkonnas

Asukoht: Peipsiäärne piirkond, MTÜ kontor asub Tartus

Projekti tegemise periood: november 2009 – november 2011


37

Avastusretk Eestimaa pööningulSibulatee – MTÜ Sibulatee

Tallinnas elab rohkem kui kolmandik eestimaalastest ja seal on ka meie peamised mere- ja õhuväravad turistidele. Pealinna poolt vaadates on Peipsi järve kaldale jääv piirkond kui Eestimaa pööningukamber. Kauge ja veidi müsti-line paik, mille sisust palju ei teata.

Ometigi on tegemist piirkonnaga, millel on pakkuda palju põnevat, nii kehale kui hingele. Peipsi ääres põimub eesti talupojakultuur saksa mõisakultuuri ning vene vanausuliste kultuuriga. Piirkonnas, mis algab Tartu tagant ja ulatub kuni Kallasteni on mitmeid muuseume, ajaloolisi ehitusi ja elavat kultuuripärandit. Seal leidub kümneid söögi- ja ööbimiskohti, aktiivse puhkuse pakkujaid oma teenustega süstamatkadest kuni vilepillide meisterdamiseni ning põnevate delikatesside ja käsitööga kauplejaid.

Kuid oh häda! Kõik nad on väikesed ja ehk peale Alatskivi lossi ei teata neist kodumaalgi, rääkimata siis välismaast.

Seetõttu kogunesid 2009. aasta sügisel piirkonna edumeelsemad ettevõtjad kokku ning panid aluse võrgustikule, mis sai nimeks Sibulatee. Sibulatee tähistab nii Peipsiveere piirkonda kui seal tegutsevate turismiettevõtete võrgustikku, kuhu kuulub hetkel 23 erinevat ettevõtet ja vaatamisväärsust. Uued liikmed on oodatud, kuid kõigepealt tuleb neil läbida katseaeg ja alles siis otsustatakse ühiselt, kas ta on teretulnud Sibulateega liituma.

Leader programmist saadi toetust neljale projektile, millega loodi märk piirkonna ühisturustamiseks, kujundati marsruudid, mõeldi välja uusi teenuseid ning õpiti üksteist paremini tundma. Samuti valmis koduleht ja kuue-keelsed reklaamvoldikud. Käidi messidel ja laatadel Sibulateed tutvustamas.

Peamiseks eesmärgiks on koos tegutseda ja piirkonda turustada. Samuti on oluline pakkuda ühiselt külalistele elamusi, sh. toiduelamusi. Olulisel kohal on kohaliku tooraine - jõhvikate, sibula, kala ja kurgi - kasutamine ja väärtustamine. „Meie sibularoad on ägedad!” kiidavad ettevõtjad ise.

Võrgustiku liikmed kogunevad iga kahe kuu tagant ümarlauale, kus arutatakse arenguvõimalusi, vahetatakse kogemusi ja häid nippe ning mõeldakse välja ka uusi tooteid. Vahepealsel ajal käib vilgas arutelu virtuaalkesk-konnas. Õppereisid „omade“ juurde annavad hea ülevaate teiste poolt pakutavast ning võimaldavad piirkonna külastajatele pakkuda rohkem, kui osatakse oodata.

Projekti peamised tegevused: Marsruudi arendamiseks korraldati 3 ümarlauda, 2 koolituspäeva, ühine õppereis Lahemaale; tootepaketi ühise kodulehe loomine, sh. kujundus, tehniline teostus, tekstide tõlked kuude keelde, video- ja fotomaterjal; turunduseks märgise/logo loomine; ühistrükise kujundamine ja trükkimine; messidel ja laatadel osalemine

38


Loodussäästlik mõtteviis ning kultuuri- ja ajaloopärandist hoolimine viib edasi!

Kontakt:Sirje Kuusik, juhatuse esimees, projekti juhtgrupi liigetelefon: 51 53 573e-post: [email protected]

Foto: Krista Kõiv

Projekti pealkiri: Säästva turismi koostöövõrgustiku Ehedad Elamused Lahemaal ühisturunduse ja koostöövõrgustiku arendus Lahemaa piirkonnas ning Soome Kymenlaakso piirkonnagaToetuse saaja: MTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal, Arenduskoja piirkondAsukoht: Ama küla, Kadrina vald, Lääne-VirumaaProjekti tegemise periood: veebruar 2010 – veebruar 2011Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader- meetmest 12 005 EUR

39

Ehedalt EuroopasseÜhisturundus ja koostöövõrgustiku arendus – MTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal

Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal ühendab Vihula, Kadrina ja Kuusalu valla neljateist Lahemaa rahvus-pargis või selle äärealadel paiknevat turismitalu ning ühte eramuuseumi – Käsmu meremuuseumi.

Ühine tegevus algas ammu enne seda, kui Euroopa Liit oma rahakotiga Eestimaale jõudis. Koos hakkasid käima väikeettevõtjad, kes mõistsid, et koostöö tasub rohkem ära, kui konkureerimine. Kõik võrgustiku liikmed on eri-palgelised – kellel on metsa, kellel merd, kes peab jaanalinde, kes hobuseid. Üks on aga ühine – loodussäästlik mõtteviis ning kultuuri- ja ajaloopärandist hoolimine.

Kõik need turismitalud on kodud – omanikud ise elavad seal. See, mida külalistele pakutakse, on ehedalt eestimaine, alates toidust ja lõpetades puhkuseelamustest. Aukohal on kohalik tooraine ja mahetoodang. Laual on kõik, mida kodumets pakub – marjad, seened ja pähklid. Leib ja maiustused on ise valmistatud, nii nagu singid-vorstidki. Piim, jogurt, kohupiim, jäätis ja juust tulevad kohalikelt mahetootjatelt. Mahlad-moosid oma aiast. Mingit „keemiamorssi“ võrgustiku taludest juba ei saa. Isegi nõude- ja aknapesuvahendid on loodussõbralikud. Pruun suhkur on reegel.

Eks neid ehedaid väikseid turismitalusid teati ju varemgi, kuid mingit erilist külaliste tungi ka ei olnud – eriti välismaalaste hulgas. Ühisturundust tehti küll, kuid pisikeste pereettevõtete rahakotile käis Euroopa tähelepanu köitmine üle jõu.

Leader-meetme poole abi saamiseks pöörduti kohe, kui selleks võimalus avanes. Võrgustiku liikmete hinnangul oli Leader kui päästerõngas uppujale, andes ainsana võimaluse süsteemse ühisturunduse piisavalt kiireks käivita-miseks. TourEst messil oldi juba oma messiboksiga väljas. Valmistati reklaammaterjalid ja ehedad linasest reklaamkotid. Loodi fotopank ja kaubamärki tutvustav kodulehekülg. Ja mis kõige tähtsam – Leader andis võimaluse kutsuda taludesse tutvumisreisile partnereid ja ajakirjanikke. See tõi läbimurde.

Näiteks EAS valib välisturunduse reisikorraldajate esindusreisidele võõrustajaid väga nõudlikult. Kui varem oli Lahemaal sihtpunktiks vaid mõni mõis, siis nüüd viiakse külalised alati ka mõnda ehedate elamuste perre. Lahemaast on saanud tuntud-ihaldatud sihtkoht Prantsuse, Saksa, Belgia ja Itaalia reisifoorumites. Ehedate tuntus kasvab kui lumepall ja praeguseks on olukord selline, et ega suvel naljalt külalistevaba päeva ja reserve enam polegi.

„Leader andis meile vältimatult vajalikke lisavahendeid. Kui mõni võrgustiku liige ei oleks tänulik, siis oleks see patt!“ ütleb võrgustikku kuuluva Kuusiku talu perenaine. „Eks esialgu oli asjaajamine ikka keerukas ka, näiteks me ei teadnud, millised on reeglitekohased märgistamiskleepsud. Aga me ei nurise, õpime ja teeme nii, nagu vaja.“ Ideid edasisteks arendusteks on ehedatel aga veel palju.

Projekti peamised tegevused: Esindati võrgustikku TourEst 2010 messil; korraldati internetiturunduse kahepäevane koolitus, kohaliku toidu koolitus-päev ja kahepäevane tutvumisreis liikmes-taludesse partneritele ja ajakirjanikele; esitleti ühist kodulehte; valmistati 200 linasest logoga infokotti; jagati turundusmaterjali; tehti rahvusvahelise koostööprojekti töökoosolek; alustatud on koostöövõrgustiku arengukava koostamist

40


Hea auraga koht!

Kontakt:Kontakt: Ave Tamra, juhatuse liigetelefon: 50 287 83e-post: [email protected]

Foto: Erik Lööper

Projekti pealkiri: Pikakannu seltsimaja sisustamine ning ühistegevuse arendamine

Toetuse saaja: MTÜ Pikakannu Kooli Areng, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu piirkond

Asukoht: Pikakannu, Lasva vald, Võrumaa

Projekti tegemise periood: 2010 – 2011


41

Hea auraga kohtPikakannu seltsimaja sisustamine ja ühistegevuse arendamine – MTÜ Pikakannu Kooli Areng

Pikakannu seltsimaja on õnneliku saatusega maja. Lasva vald andis 2004. aastal arvatavalt 1872. aastal (ega päris täpselt keegi teagi) ehitatud hoone MTÜ Pikakannu Kooli Areng kasutusse. Hoone katust vahetanud ehitusmehed tunnistasid üllatunult, et nii heas korras vana maja pole nende silmad varem näinud. Sarikad lausa kõlisesid ...

MTÜ Pikakannu Kooli Areng koondab inimesi, kes hoolivad oma kodukohast, hoiavad traditsioone ja töötavad ees-märgiga näha oma lapsi oma elutööd jätkamas – justnimelt Võrumaal. Väikese põhikooli tegevuse jätkumine on olnud peamiseks eesmärgiks, kuid ühingut huvitab ka kõik muu, mis aitab kaasa kogukonna erinevate põlvkondade ühisettevõtmistele. Tänaseks tegutseb Pikakannus näitering, judo-trenn, käsitöö- ja muusikaring, aeroobika ja võimlemistrenn. Suviti korraldatakse laagreid ja ekskursioone. Lapsevanemad käivad talgutel korrastamas kooli ümbrust ja suusatrasse. Pandi püsti bussiootepaviljon.

Seltsimaja katuse alla mahub uskumatult palju. Värskelt valminud muuseumituba eksponeerib Pikakannu kooli - Võrumaa ühe vanima haridusasutuse - ajalugu. Kuid muuseum pole ainult paberid ja eksponaadid. Interaktiivne arvutimäng aitab lapsel kinnistada muuseumis õpitut. Iga 2-3 kuu tagant toimuvad muuseumitunnid. Külla kutsu-takse mujale läinud ja tuntust kogunud võrukaid, et kuulda, mida neil on öelda ja mida nad mäletavad Võrumaast. Ikka on oluline, et pärimus kanduks edasi suuliselt.

Seltsimajas keedetakse seepi, valmistatakse rahvarõivaid, kootakse kangast. Leivategemise koolitustest ei saa kunagi küllalt. Talveks seatakse üles õmblustuba. Mehed on meistri käe all saanud õppida palgitööd, laste jaoks valmisid kiiged ja liivakast ning nad on lubanud teha naistele nii suure laua, et seal peal lausa lapitekke õmmelda saaks.

Seltsimajas tegutseb lastehoid üheksale põngerjale. On mõnus kööginurk ja ruumid koosviibimiste jaoks. On löödud kampa Tsolgo küla omadega – nemad käivad Pikakannul koolitustel, Pikakannu omad aga jälle Tsolgo simmanitel.

Leader-i rahadega tehti majas vajalikud remondid, osteti sisustus, seati sisse köök ja osteti lastemööblit. Niti-natikene ka muud – käsitöötarbeid, lastele klotse ja võimlemismatt. Lasva vald aitab maksta elektriarvet ja osta küttepuid. Kui edaspidi veelgi toetust saaks, seatakse sisse mõned toad öömajaliste majutamiseks.

Pikakannu Seltsimaja koos külaga on hea auraga koht. See on näide, kuidas väikeses maakohas saab luua toimiva kogukonna, mille juurest ei kiputagi suurde linna õnne otsima.

Projekti peamised tegevused: Pikakannu vana koolimaja ehitusprojekti koostamine; overlokk õmblusmasina ostmine; Pikakannu Muuseumitoa uuendamine ja ürituste sarja läbiviimine

42


Ühtehoidvam Viiratsi kogukond!

Kontakt:Anne Freimuth, klubi president-projektijuhttelefon: 53 481 102e-post: [email protected]/et/viiratsi-kulade-mangud

Foto: Toomas Reede

Projekti pealkiri: Viiratsi Külade Mängud 2010

Toetuse saaja: MTÜ Viiratsi Spordiklubi, MTÜ Võrtsjärve Ühenduse piirkond

Asukoht: Viiratsi vald, Viljandimaa

Projekti tegemise periood: veebruar – detsember 2010


43

Mitmekordselt alahinnatud spordipisikViiratsi külade mängud 2010 – MTÜ Viiratsi Spordiklubi

Viljandimaal, Viiratsi vallas on 21 küla. Eks see külaelu ole nagu ta ole, igaüks nokitseb pigem omaette. Kuid 2009. aastal kutsuti valda tagasi Anne Freimuth, kes on pikaajalise kogemusega treener ja laste kehalise kasvatuse õpetaja. Koos mõttekaaslastega küpses peatselt arusaam, et mingisugust sportlikku tegevust oleks vaja kogu vallarahvale. Midagi sellist, mis seoks inimesi, sobiks kõigile ja tooks kaugemale tööle või õppima läinuid sagedamini kodu külas-tama. Üks prioriteete oli kindlasti ka tervise ja elukvaliteedi parandamine läbi sportliku tegevuse.

Nii saigi teoks aastaringselt toimiv külade mängude plaan kaheteistkümne võistlusalaga. Mängude juhendid koostati nii, et osa saaksid võtta kõik huvilised – nii mehed, naised, lapsed kui ka kõrgemas eas olevad vallakodanikud. Kaval võistlusreeglistik toetas põhimõtet, et iga osavõtja on külale oluline.

Leader-meetme toetustega soetati kõik sportimiseks vajalik – pallid, reketid, võrgud ja muu. Appi tulid teisedki. Näiteks If Kindlustus pani õla alla medalite ja auhindade soetamiseks. Ettevalmistused sujusid, kuid korraldajad tundsid ebakindlust – kas rahvas tuleb kaasa? Oli kuulda nurinaid, et milleks soetada nii palju spordivahendeid, kavandada nii palju alasid, kes see ikka tuleb. Kuid läks hoopis teisti.

Juba esimesele võistlusele - ergomeetri sõudmisele - kogunes 23 võistkonda. Järgmisele - suusavõistlusele - oodati umbes viitkümmet osalejat, tuli aga 99! Kohtunikud jäid paremusjärjestuse fikseerimisega jänni, nii et küla-elanikud klaarisid ise oma aegu. Vana-Võidu võimlas toimunud lauatennisevõistlused sujusid rahulikumalt, kuid sellele järgnenud jalgpallimatsile registreerus üllatuslikult 11 võistkonda. Linnast tuli laenata lisaväravaid ja mängida väiksemal maa-alal, et kõik soovijad osaleda saaksid.

Maainimesele võõras mäng - petanque - muutus niivõrd populaarseks, et Anne Freimuthil tuleb nüüd üha uusi võistlusi korraldada, sest: „Muidu ei lastaks mul siin enam elada!“ Isegi Võrtsjärve mängude kattumine külade mängudega ei vähendanud huviliste hulka.

Viiratsi kogukond on nüüd kindlasti ühtehoidvam, tekivad kontaktid naaberküladega, noored käivad sagedamini kodus, et oma küla eest võistelda. Ja külapoe taga olla juhtunud selline lugu, et mees, kes muidu kangemast märju-kesest ära ei ütle, oli joogist keeldunud: „Ma ei saa täna võtta, homme on võistlused.“

Projekti peamised tegevused: Viidi läbi 12 erinevat spordiala: ergomeetri sõudmine, suusatamine, lauatennis, jalgpall, petanque, kergejõustik, jalgratta maastikusõit, õhkpüssist laskmine, triatlon, võrkpall, tänavakorvpall ja eakate mitmevõistlus; projekti käigus soetati eelnimetatud alade läbiviimiseks mõeldud spordivahendid, mida kasutatakse edaspidigi valla spordielu edendamisel

44

Riiklikud maaeluvõrgustikud on loodud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt Nõukogu 2005. a. 20. septembri määrusele (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate toetuste kohta, tuginedes 68. artiklile.

Euroopa Liidu tasandil on loodud Euroopa maaelu arengu võrgustik, mille kodulehe aadress on enrd.ec.europa.eu

Eestis täidab Riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osa-konna maaeluvõrgustiku büroo. Maaeluvõrgustiku büroo asub Jänedal, Tapa vallas, Lääne-Virumaal. Maamajanduse Infokeskuse kodulehe aadress on www.maainfo.ee ja Leader programmi kohta saab infot aadressilt www.maainfo.ee/leader.

Eesti maaeluvõrgustiku tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamisele. Selleks tehakse võrgustikutööd maaelu arenguga seotud sihtgruppides, toetatakse Leader kohalikke tegevusgruppe, edendatakse uusi algatusi, vahendatakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevuse tulemusi, suheldakse Euroopa Liidu liikmesriikide maaeluvõrgustikega ning tehakse veel mitmeid Eesti maaelu arengule kaasaaitavaid tegevusi.

Maaeluvõrgustiku olulisemaks tegevusteks on Eestimaal elluviidud projektinäidete ja heade praktikate kogumine, koondamine ning levitamine. Käesolev trükis ja läbiviidud konkurss „Märka Leaderit” on maaeluvõrgustiku selle tegevuse üheks tulemuseks.

Lisaks kogume häid näiteid ka „MAK projektinäidete andmebaasi”, mille leiab meie kodulehe alajaotusest „Maaelu-võrgustik”. Euroopa Liidu maaelu arengu programmide raames toetatud projektide näited leiate Euroopa maaelu arengu võrgustiku kodulehelt http://enrd.ec.europa.eu/projects/en/projects_home.cfm (RDP Projects Database).

Armsad lugejad, kui märkate enda ümber häid projekte, mis on saanud Maaelu arengukava 2007-2013 toetust, siis saatke nende kohta info aadressile [email protected]. Saame selle alusel täiendada MAK projektinäidete andmebaasi. Juba ette tänud!

Loodan, et see raamat andis Teile häid mõtteid ja indu edaspidiseks!

Lugupidamisega,

Krista KõivMaaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja

www.maainfo.ee

märka leaderit - maaeluministeeriumkirjutati äriplaan – ja eelmisel suvel saigi masin ära...

Documents