ÜHISKONNA SOTSIAALNE STRUKTUUR

N.Dovgan

Ühiskonna sotsiaalseks struktuuriks nimetatakse rahvastiku jagunemist teatud kindlate tunnuste alusel.

Jagada võib näiteks järgmiste tunnuste alusel: rahvus, sugu, vanus, rass, perekonnaseis, perekonna suurus, haridustase, elukoht, jõukus jne.

SOTSIAALNE STRUKTUUR

DEMOGRAAFIA Demograafiaks ehk

rahvastikuteaduseks nimetatakse teadust, mis uurib ühiskonna sotsiaalset struktuuri, rahvastiku suurenemist ja vähenemist ning liikumist.

Näiteks uurivad demograafid: kui palju inimesi sünnib ja sureb, kui palju inimesi abiellub ja lahutab, kui palju inimesi elab linnas ja maal jne.

RAHVASTIKU IIVE

Rahvastiku iibeks nimetatakse rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel.

Negatiivne iive tähendab, et rahvaarv väheneb (inimesi sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib ja rändab sisse).

Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb (inimesi sünnib ja rändab sisse rohkem, kui sureb ja rändab välja).

RAHVUS

Rahvus on ajaloolilselt väljakujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, keelel, tavadel.

Põhirahvus Vähemusrahvused Integratsioon ehk lõiming on

rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil.

SOTSIAALNE KIHISTUS

Sotsiaalne hierarhia ehk paremusjärjestus.

Kõrgklass Keskklass Alamklass