sotsiaalne tõrjutus 2006
TRANSCRIPT
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
1/17
Sotsiaalne trjutus
(1.)STP6004 Tnapeva
sotsiaalprobleemid(6. loeng - 17.03.2006)
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
2/17
Kesksed ksimused sotsiaalse
sidususe ja trjutuse kohta Eesti
hiskonnas (M. Lauristin; ESA II 2001) Kas on teaduslikus mttes ige rkida kahest, kolmest ,
kaheteistkmnest vi ikkagi ainult hest Eesti hiskonnast? Kui kaugeleon arenenud segmenteerumise, fragmenteerumise ja vastandumiseprotsessid Eesti hiskonnas?
Millest on tingitud kihistumise, hiskonna fragmenteerumise jasotsiaalse vrdumise svenemine? Kui mrav on poliitilinedimensioon vrreldes turumajandusliku surve vi vrtuste nihkegasuurema individualismi suunas?
Kas ja kuidas oleks olnud vimalik sidususe krge taseme (sotsiaalseja majanduliku vrdsuse, ksmeele, osaluse) silitamine kiiretesotsiaalste, poliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike muutusteolukorras?
Kas Eesti hiskonnas toimuv sidususe vhenemine on oma ulatuseltja sisult unikaalne vi on tegemist globaasete ilmingute kohalikuversiooniga? Kuidas seda mjutab Eesti avatus globaalseteleprotsessidele?
Milliseid tagajrgi vib tuua kaasa Eesti hiskonnale sidususe edasinevhenemine? Kas see protsess on pratav? Kas ja kuidas seda saab
mjutada sihipraste poliitikate elluviimisega erinevatesvaldkondades?
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
3/17
Sotsiaalse trjutuse mistest
Sotsiaalne sidusus kui osalus
hiskonnaelus, mure oma maa ja rahvasaatuse prast, tugevhtekuuluvustunne
Osaluse etapid:
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
4/17
Sotsiaalse trjutuse mistest
Sotsiaalne trjutus kui sotsiaalse sidususekaotsiminek
Sotsiaalse trjutuse all mistetakse inimesevimetust efektiivselt osaleda hiskonnamajanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuuriliseselus
Sotsiaalne trjutus ja heaolu - inimesel on vimalikrahuldada oma thtsamaid tarbeid. Erik Allardt(1975) Dimensions of welfare in a comparativeScandinavian study: omamine (having), suhted(loving) ja olemine (being)
Sotsiaalses trjutus kui indiviidi ja hiskonna
vaheliste sidemete katkemist
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
5/17
Heaoluvimaluste kaotus ja
sotsiaalse sidususe nrgenemine
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
6/17
Deprivatsioon
Sissetuleku vhesus vi puudumine tukabinimese vaesusse ja tema toimetuleku sltuvusse riigisotsiaaltoetustest. Vikesed sotsiaaltoetused eihvita sissetulekukaotust.
Tervisliku seisundi halvenemine ja puuesuurendavad tturult vljalangemise ohtu, misomakorda raskendab arstiabi saamist (suhted
haigekassaga) ja suurendab tervise edasisehalvenemise tenosust. Raskused eluasemekulude katmisel viitavad
inimese kehvale majanduslikule jrjele, mille puhulsundkulude osa tarbimise struktuuris on
ebanormaalselt krge.
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
7/17
Sotsiaalne isoleeritus
Tturuga suhte puudumine on keskne sotsiaalset trjutustphjustav tegur. Ttuks jmine thendab nii t,sissetuleku, seisundi, sotsiaalsete kontaktide kui kakuulumistunde kaotust, ning htaegu vhendab inimesevalikuid ja otsuste judu.
Leibkonnas teiste tiskasvanud pereliikmete puudumine(elamine ksinda vi ksikvanemana) jtab inimese ilmavajalikust kodusest vaimsest ja ainelisest toetusest ja histetoimetulekuplaanide koostamisest, ning suurendabsotsiaalsesse isolatsiooni sattumise ohtu.
Mitteosalemine organisatsioonides ja hendustes jtabinimese krvale vajalikust informatsioonivoost ja vhendabtema seostatust hiskonnaga.
Poliitika vastu huvi kaotamine tukab inimesevimustruktuuridest eemale, poliitilisse isolatsiooni.
Nii turvatunde puudumine kodus kui ka avalikus kohas
vljendab sotsiaalses isolatsioonis oleva inimesehiskonnapelgu.
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
8/17
Anoomia
Vimukaotus vljendub vastuolus inimese valimistelosalemise iguse ja tegeliku mju omamise vahel. Vimu
kaotanu leiab, et tema ei saa olukordi enda mber muuta, egajrelikult vajalikul mral olla omaenese elu peremees.
Teabevaakumisse jetuse kahtlustekitab tunde, etvimustruktuurid varjavad rahva eest vajalikku infot, seesuurendab isikliku elu mramatust.
Vhene poliitiline teadlikkusvljendub tdemuses, etpoliitika on nii keeruline, et sellest pole vimalik aru saada. Lootusetus teha tulevikuplaanevljendab sotsiaalset
pessimismi tuleviku suhtes. Enesevrikuse langusvljendub viimasel ajal kogetud
subjektiivses alavrsustundes.
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
9/17
Heaoluvimaluste kaotuse jasotsiaalse trjutuse ohu
hindamise skaalad
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
10/17
Sotsiaalset trjutust soodustavad
tegurid
Sotsiaalne iglus
Tkaotus
Vaesus
hiskonna muutuvad nudmised
Isikliku elu sndmus
Sotsiaalne haavatavus
Sotsiaalse trjutuse riski kuhjumine
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
11/17
Sotsiaalse trjutuse ksitlusi
1970.-d - sotsiaalse trjutuse probleemidseonduvana elanikkonnagruppide madalatestsissetulekutes lhtuva vaesusega
(sissetulekuvaesus) deprivatsioon (ilmajetus) - teatud ressursside
nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine
1990.aastatate algus - trjutus thendab lisaks
hulgaliselt muid probleeme: raskendatudjuurdepsu haridusele, kontaktide nrgenemist vikadumist hiskonna, trjutud indiviidide ja gruppidevrtushinnangute ja kitumismallide muutumist
jpm.
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
12/17
Sotsiaalne trjutus prineb...
ST kui sotsiaalse stratifikatsiooni tagajrg, misparatamatult omistavad alamklassile trjutu staatuse(Kronauer, Fassin, Virtanen)
ST kui teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalneeraldumine tulenevalt mingitest olulistestsotsiaalprobleemidest (ttus, vaesus, deprivatsioon,perifeersest elupiirkonnast tulenev eraldatus jms.)
(Strobel, Helne, Madanipour) ST kui mnede gruppide suhtes kuratlik vaesusring,
sest kes sinna ringi juba kord on sattunud, ei suudasellest enam vljuda ning on kllaltki suurtenosus erinevate probleemide jtkuvaks
kumuleerumiseks (Durlacher, Muffels, Fouarge)
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
13/17
Sotsiaalne trjutus prineb...
Pierre Strobeli (1996):
Trjutus on eesktt nii indiviide kui gruppe mjutavssteemne multidimensionaalne marginaliseerumis-ja eraldumisprotsess. Nimetatud protsessi vastuvitlemine eeldab sotsiaalse trjutuse phjustetpset vljaselgitamist ja konkreetset osutamist
sellele, mis vi kes on trjuja Trjutuse puhul tuleb eristada neid mjureid, prata
erilist thelepanu nendele mehhanismidele, mislhestavad hiskonda niteks insiderteksjaoutsiderteks (vrdle: esimene ja teine Eesti)
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
14/17
Trjutuse liike Martin Kronauer (1998):
Tturualane trjutus pikaajalised ttud, kel ei ole vljavaateidtd leida
Majanduslik trjutus phiolemuselt vaesus, mis phjustabsotsiaalsete ja kultuuriliste vimaluste puudumist keskmiseelustandardiga vrreldes
Kultuuriline trjutus vrtustes domineerivate mallide iseloomning sellest tulenev kitumine tekitab trjuva efekti nende suhtes,kes jrgivad vi vljendavad teistsuguseid vrtushinnanguidvi kitumismalle
Isoleeritusest tingitud trjutus sotsiaalsete kontaktide ja suhetepiiratus ja suletus, trjutud grupi ksitlemine marginaliseerununa ja
hbivrsena Ruumiline trjutus elupiirkonnast tingitud eraldatus, trjututekoondumine eraldi naabruskonda, linnaossa vi regiooni
Institutsionaalne trjutus avaliku ja erasektori institutsioonidejrjekindel taandumine trjututest, millega tekitatakse trjututeleraskusi sotsiaalhoolekande programmides osalemisel, avaliketeenuste ja koolituse saamisel
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
15/17
Keda ohustab sotsiaalne
trjutus? Sotsiaalse trjutuse spekter on tunduvalt laienenud ja vibmjustada mitut tpi elanikkonnakihte (Leiserig & Leibfried,2001): keskklassi esindajad, kelle sotsiaalne turvalisus vib ootamatult
muutuda (vheneda) tulenevalt erinevatest phjustest
(brsikrahhid, firmade pankrotistumine, inimeste pikaajalinetvimekaotus, pikaajaliselt ttuks jmine jms.) kestvalt madala sissetulekuga inimesed (madalapalgalised
ttajad, projektiphised ttajad, kel puudub pidev sissetulek jt.),kes elavad psivalt vaesusriskis
mitmetest phjustest (perifeerne elupiirkond) pikaajalisedeprivatsiooni (ilmajetuse) tttu kannatavad inimesed, kelle
erinevad sotsiaalsed vajadused on sstemaatiliselt rahuldamata pikaajaliselt sotsiaalselt trjutud inimesed (pikaajalised ttud,
puuetega inimesed), kel puudub vimalus osaleda hiskonnaelusriiklike sotsiaalkaitsessteemide nrkuse ja sotsiaalametnikediskrimineerimise tttu. Mnedes riikides kehtivad tturgu,immigratsiooni ja sotsiaalteenuseid reguleerivad seadustikudvivad olla diskrimineerivad vi on vastavate riiklike
kontrollimehhanismide jrelevalvesuutlikkus ebapiisav
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
16/17
Ohutrendid sotsiaalne trjutuse
kujunemisel
Ohutrendid ST kujunemisel (Reich, 1997; Martin,Schumann, 1996): Tehnoloogia-, majandus- ja finantsssteemid muutuvad ja
vrgustuvad (globaliseeruvad) vga kiiresti. Majandusemberstruktureerimine, automatiseerimine ja infotehnoloogiapealetung vhendavad tkohti hiskondliku tjaotusekigil tasanditel (tlised, spetsialistid, juhid jt.) ningerialastruktuuriti, t sisu ja iseloom muutuvad vga kiiresti
ja nuavad kiiret mberkvalifitseerumist Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebahtlus,kapitali kasvav kontsentratsioon rahvusvahelisteksmonopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumisetendentsid vivad viia hiskonnaarengu tasakaalust vljaning vivad tekitada ebavrdsust kigil tasanditel
-
8/14/2019 Sotsiaalne trjutus 2006
17/17
Ohutrendid sotsiaalne trjutuse
kujunemisel Riigi vhene haldussuutlikkus poliitiliste strateegiate
vhene jrjepidevus ja koordineerimatus mjub prssivalt
hiskonna jtkusuutlikule arengule, vhendadessotsiaalset sidusust ja piirates tugeva kodanikuhiskonnateket
Kuna Euroopa hiskonnastruktuuris toimuvad heaegseltvastuolulised protsessid: elanikkond vananeb ja tulenevaltinfotehnoloogia arengust tkohtade arv vheneb,thtsustub ha enam elukestva ppe vajadus. Vananenudteadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalsemahajmuseni ja trjutuseni
Inimeste konkurentsivime silitamine tturul jahiskonnaelus tervikuna seondub ha rohkem sotsiaalseteoskustega ja suutlikkusega luua ja silitada sotsiaalseidvrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset
kaasatust ning lppkokkuvttes vhendada sotsiaalsetrjutuse riskifaktoreid