Sotsiaalne audit

Kaidi Holm28.09.2006

Kutseõppeasutuste Kvaliteedikonverents 2006

Kas moodne ajaviide?• Ameerika teooriad ja Euroopa praktikad• 19. saj alguses AÜ ja lõpul tarbijakaitse• 1940 – ettevõtetel on kodanike suhtes kohustusi• 1960/70-ndad – sotsiaalse ja eetilise vastutavuse uus

laine, kaasaegne keskustelu ühiskondlikust vastutusest, SEAAR (social and ethical accounting, auditing and reporting)– Huvigrupid, nende kaasatus ja teadlikkus – Sotsiaalse mõju ja kasumlikkuse suhe

• CSR – ettevõtete sotsiaalne vastutus• Erinevate sektorite koostöö, kodanikualgatus,

vabatahtlikkus• Tänaseks mitmeid standardeid ja metoodilisi juhiseid

Mure mõistetega…

• Vastutus? Kohustused? Sanktsioonid?• Ühiskondlik vastutus?• Sotsiaalne vastutus?• Eetika, väärtused ja vastutustundlikkus?

Metoodilised probleemid…

• Kontseptsioonide rohkus• Huvigruppide ja nende huvi tuvastamine• Kaasatute esindusõigus ja arvamuste

representatiivsus• Fookuse ja mõjupiirkonna määratlemine• Eetika, väärtused, ideoloogiad, kontseptsioonid

ja vastutustundlikkus

Sotsiaalse vastutuse 5 elementi:

• Inimõigused– Võrdsus, elu, turvalisus, vabadus, majanduslik ja sotsiaalne

sõltumatus ning kultuurautonoomia

• Tööga seotud õigused– Ühinemisõigus, sundtöö, laste tööjõud, tõrjumine,

diskrimineerimine, turvalisus, töötingimused, töötaja kaitse

• Keskkonnavastutus• Suhted huvigruppidega

– Ausus, avatus ja läbipaistvus

• Missioonist ja mandaadist tulenev laiem vastutus kogu ühiskonna ees praegu ja tulevikus

Mis on sotsiaalne audit?

• Hästiomandatud retoorika (Takala)

• Mõõtmise ja aruandluse protsess, et mõista ja oluliselt parendada organisatsiooni tegevusi ning nende mõju ja väärtust sotsiaalsete partnerite jaoks

Sotsiaalne audit on..

juhtimismeetod, mis annab võimaluse:– Analüüsida organisatsiooni suhteid huvigruppidega– Hinnata oma tegevuse mõjusust, tõhusust ja väärtust

erinevate huvigruppide jaoks– Teha kindlaks, kuivõrd oma tegevuses järgitakse

avalikult deklareeritud väärtusi– Arvestada tulevikus tekkida võivate probleemidega

juba strateegilise planeerimise faasis– Suurendada läbipaistvust oluliste huvigruppide jaoks– Suurendada organisatsiooni legitiimsust

6 mõjuvat põhjust sotsiaalse auditi teostamiseks:• Saame teada, mis toimub ja milline on asjade

seis• Mõistame, mida inimesed mõtlevad ja vajavad• Saame rääkida, mis on meie eesmärgid• Suurendame osapoolte lojaalsust ja sidustatust• Parendame otsustusprotsesse• Parendame kogu organisatsiooni toimimist ja

tulemusi (Zadek, 1998)

Sotsiaalse auditi etapid:

• Organisatsioonisisene kokkulepe auditi läbiviimiseks• Auditi eesmärkide määratlemine ja prioritiseerimine ning

tegevuste kavandamine• Huvigruppide tuvastamine• Indikaatorite ja mõõtmisvahendite valik• Andmete kogumine• Andmete analüüs ja tulemuste interpreteerimine• Välishindamine • Kokkuvõtted, järeldused, avalikustamine • Tegutsemine uute kokkulepete kohaselt

Huvigrupid (asjalised)

• Grupp, kes on organisatsiooni tegevustega tihedalt seotud ning omab eesmärki realiseerida oma huve (Kinkki, 1997)

• Grupp või isik, kes võib mõjutada organisatsiooni eesmärkide saavutamist või keda eesmärkide saavutamine mõjutab (Freeman, 1997)

Kuidas asjalisi ära tunda?• asjalistel on enamasti teadvustatud huvi organisatsiooni

tegevuse või selle tagajärgede vastu, ehkki nad ei pruugi olla kompetentsed kogu probleemi haarama;

• asjalistel on tavaliselt olemas kohalikke eriteadmisi ja oskusi, mida eksperdid ei pruugi omada (ettevõtjatel kohalike elanike sotsiaalsest seisundist ja hoiakutest jne.);

• asjalistel on suhtelisi eeliseid probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks (geograafiline lähedus, mitteformaalsed suhtlemiskanalid, informeeritus, usaldus jne.);

• asjalised on tavaliselt meeleldi valmis investeerima spetsiifilisi ressursse (aega, raha, poliitilist mõjuvõimu jne.) enda jaoks oluliste probleemide lahendamiseks

Võimalikke huvigruppe:• Omanikud• Kliendid• Töötajad• Tarnijad• Kohalik omavalitsus• Finantseerijad• Konkurendid• Koostööpartnerid• Ametiühingud ja kutseliidud• Võimuorganid• Looduskeskkond• Laiem avalikkus ja ühiskond tervikuna• Meedia

Jagatakse:

• sisesteks ja välisteks• primaarseteks ja sekundaarseteks• sotsiaalseteks ja mittesotsiaalseteks

• NB! Huvigruppide ootused on sageli erinevad ning tihtipeale ka vastuolulised

Kaasamise eelised:

• Vähendab vastasseise, loob tegevusele positiivset imagot

• Lubab käsitleda kokku kuuluvaid probleeme seotult ja üheaegselt

• Laiendab vaatevälja ja toetajate hulka• Isegi kui lõpptulemus ei ole edukas, saab suur hulk

inimesi palju uusi teadmisi ja koostöökogemusi• Edukate kokkulepete korral aitab mobiliseerida inimesi ja

vahendeid ideede elluviimiseks

Kaasamise puudused:• Vajab tunduvalt rohkem aega kui tegutsemine üksi või piiratud arvu

osavõtjatega• Kui korraldatakse küündimatult, võib anda lahja tulemuse või

olukorda ka halvendada• Võib viia osavõtjate jaoks ootamatute lahendusteni, millega

kohanemine võtab aega ja raskendab elluviimist• Kui osalejate hulka satub inimesi, kes oma isikuomadustelt on

rohkem või vähem koostöövõimetud, võib protsess kulgeda väga raskelt või isegi nurjuda

• Nõuab liidritelt eriomadusi, mis siiski on õpitavad (äärmine kannatlikkus, oskus teisi kuulata, oskus ehitada üles ühishinnanguid ja -otsuseid jne.)

• Leitavad uuenduslikud lahendused võivad kergesti väljuda õigusnormide piiridest ja püsida formaliseerimata kokkulepetel. Kui organisatsioone esindavad asjalised peaks muutuma, võib see teha raskeks ja isegi nurjata elluviimise

Kutseõppeasutuse huvigrupid

• Osapooled– Kool– Õppija– Tööandja– Riik – ………

• Nende võime, valmisolek ja huvi oma vajaduste ja tahte avaldamiseks?

• Sotsiaalne vastutus tähendab huvigruppide kaasamist kindla kavatsusega nende arvamust ära kuulata ja ka arvesse võtta.

• Sotsiaalne vastutus tähendab ka seda, et vajadusel tuleb osutada asjakohast abi ja toetust, et huvigrupid suudaksid oma huve ja vajadusi formuleerida ning neid väljendada.

Harjutus 1

grupp Nende huvi Meie huvi? Mis küsimustes

me koostööd teeme?

Kuidas me koostööd teeme?

Harjutus 2

grupp Nende huvi (oletatav ja tegelik)?

Meie huvi? (avalikult

deklareeritud ja tegelikult

teadvustatud)

Mis küsimustes ja kuidas koostööd teeme?

Mis küsimustes ja kuidas peaksime koostööd tegema?

Küsimused:

• Kuidas teha kindlaks erinevate huvigruppide tegelik huvi?

• Kuidas saada teada, kuidas sisustavad töötajad tegelikult mõiste “meie huvi” ja kuidas oma igapäevatöös seda väljendavad?

• Kas praegune koostöö tagab tegelike huvide ja vajaduste rahuldamise?

• Kas koostöö eesmärgid on selged?• Kas koostöömeetodid on mõistlikud ja

efektiivsed?

Töövahendeid:• Global Reporting Initiative (GRI)

– Rahvusvaheline projekt aastast 1997, sekretariaat Amsterdamis http://www.globalreporting.org

– Sustainability Reporting Guidelines aitab organisatsioonil kaardistada oma majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju ning rolli säästva arengu toetamisel

– Juhises on kirjeldatud raporti koostamisega seotud põhimõtted ja raporti üldine struktuur

– Saavutuste soovituslikku taset ega meetodeid nende saavutamiseks ei käsitleta

– Raporti koostamise eesmärgiks on suhete edendamine huvigruppidega

GRI

• Sertifikaate ei väljastata• Juhise järgimine tagab andmete võrreldavuse• Läbipaistvus, kaasamine ja kontrollitavus • Representatiivsus, asjakohasus ja sidusus • Täpsus, neutraalsus ja võrreldavus• Konkreetsus ja ajakohasus• Sotsiaalset mõju kajastav peatükk sisaldab osi:

– Töökorraldus ja töötingimused– Inimõigused, ühiskonna ja toote/teenusega seotud

vastutus

Social Accountability 8000 (SA8000)

• Standard on loodud 1997.a asutatud organisatsiooni Social Accountability International (SAI)

• http://www.cepaa.org • Organisatsiooni eesmärgiks kaitsta inimõigusi• Organisatsioon annab taotlejale välja sertifikaadi, kui

standardis sätestatud kriteeriumid on täidetud • Standard on tunnustatud paljude ametiühingute ja

kodanikeühenduste poolt• Kui organisatsiooni suhtes kehtib ka muudest allikatest

tulenevaid nõudmisi, tuleb järgida rangeimat neist

SA8000

• Standardi sisu puudutab – Laste tööjõu kasutamise ja sundtöö vältimist– Tervise ja turvalisuse küsimusi– Ühinemisvabadust ja organiseeritud läbirääkimisi– Diskrimineerimist– Distsiplinaarkaristusi– Tööaegu ja palgatingimusi– Organisatsiooni juhtimist, et need nõuded oleksid

täidetud

AA1000• AccountAbility instituut asutati Londonis 1996.a• http://www.accountability.org.uk • Eesmärgiks edendada ja levitada sotsiaalse ja eetilise

vastutavuse parimaid praktikaid ning standardeid• AA1000 on protsessistandard, mille eesmärgiks on

tagada sotsiaalse ja eetilise auditi kvaliteet• Standardis ei määratleta soorituste vajalikku taset ega

kindlaid indikaatoreid, vaid eeldatakse, et need töötab organisatsioon välja koostöös huvigruppide esindajatega

• Sertifikaate ei väljastata, tasuks on huvigruppide usaldus

AA1000

• Olulisim on aruandekohustus– Läbipaistvus huvigruppide jaoks– Vastutus oma tegevuse ja selle mõjude eest– Kokkulepetest kinnipidamine

• Kokkulepped on seotud eelkõige organisatsiooni tegevuspõhimõtete ja praktikaga ning aruandlusega

• Kaasatus– Protsesside ulatus ja iseloom

• Kaasatuse tase• Olulisus• Regulaarsus • Ajakohasus

– Info tähenduslikkus• Kvaliteedi tagamine• Info tarbeväärtus• Info kvaliteet

– Protsesside pidev juhtimine• Kinnistamine • Pidev parendus

5 etappi:1. Planeerimine

– Organisatsiooni kavatsused protsessis– Huvigruppide identifitseerimine– Organisatsiooni väärtuste ja normide määratlemine

2. Indikaatorite määratlemine ja andmete kogumine– Uurimise objektide määramine– Protsesside ulatuse määramine– Andmete kogumine ja analüüs– Eesmärkide seadmine – Tegevuskava koostamine

3. Raporti koostamine– Võrreldakse saavutuste taset ja suhet seatud

eesmärkidega– Välishindaja kaasamine– Huvigruppide teavitamine– Tagasiside kogumine huvigruppidelt

4. Kaasamine– Siduv element kolme eelmainitud etapi läbimiseks

5. Kinnistamine – Protsessi toetavate struktuuride ja kokkulepete

sõlmimine

Edu ja jõudu!

Lugupidamisega,

Kaidi Holm

51 69 309

kaidi.holm@mail.ee