tugevaks ei sÜnnita, tugevaks saadakse... targa treeninguga
DESCRIPTION
TUGEVAKS EI SÜNNITA, TUGEVAKS SAADAKSE... TARGA TREENINGUGA. VASTUPIDAVUS KIIRUS KOORDINATSIOON PAINDUVUS JÕUD. VASTUPIDAVUS. o rganismi ps üü hilis - f ü sioloogili ne vastupanuvõime v ä simusele. Ps ü hholoogili ne külg. F ü sioloogili ne külg. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
TUGEVAKS EI SÜNNITA,TUGEVAKS EI SÜNNITA,
TUGEVAKS SAADAKSE...TUGEVAKS SAADAKSE...
TARGA TREENINGUGATARGA TREENINGUGA
VASTUPIDAVUSKIIRUS
KOORDINATSIOONPAINDUVUS
JÕUD
VASTUPIDAVUSVASTUPIDAVUS
organismi psüühilis - füsioloogiline vastupanuvõime väsimusele
Psühholoogiline külg
võime suuta edasi lükata tahet
koormus katkestada
Füsioloogiline külg
vastupanuvõime kogu
organismi üldisele väsimusele
vastupidavus
lokaalne lihasvastupidavus üldine lihasvastupidavus
aeroobneaeroobne
anaeroobneanaeroobne
dünaamiline
dünaamiline dünaamiline
dünaamiline
staatiline
staatiline staatiline
staatiline
Aeroobne vastupidavuskoormus valdavalt rasvade kasutamisega energiaks
Käimine, sörk, aeglane jooks
Aeroobne vastu pidavuskoormus valdavalt süsivesikute kasutamisega energiaks
Keskmine jooksutempo, pikem distants aeglasetempoga, mängud
Anaeroobne - alaktatsiidne vastupidavuskoormus
Kiired liigutused – spurt, kiirendus, blokk, lauapall, läbimurre, 1:1
Anaeroobne glükolüütiline vastupidavuskoormus
Max anaeroobsed jooksud – 30 -60sek– pressing
Vastu pidavuse arendamisega ei tohi aga
ka liialdada
1. Vastupidavust tuleb arendada vastavalt spordiala vajadusele
2. Ülemäärase treeningu korral võivad kannatada kiiruslikud omadused, sest lihasstruktuur võib muutuda
3. Liigset kiirusvastupidavust arendades võivad aeglustuda üldvastupidavus ja koormusjärgne taastumine
Üldvastupidavus on oluline kõigil spordialadel
suureneb kehaline töövõime – oluline nii treeningutel kui võistlustel
oluliselt kiireneb koormusjärgne taastumine
väheneb vigastuste tekkerisk
paraneb psühholoogiline seisund – stressitaluvus, samuti psüühiline
stabiilsus
parem reaktsioon, tähelepanuvõime, kontsentratsioon
vähem sporditehnilisi vigu
vähem väsimusest tingitud taktikalisi vigu
stabiilne tervislik seisund
VASTUPIDAVUS JA SÜDA•südame maht võib suureneda suhteliselt kiiresti
•toimub anaeroobse läve nihe paremale,
•kiirenemineb taastumine
•suurenemineb töövõime
•suureneb südame mahu
•suureneb löögimaht (105 ml)
•löögisageduse 40 lööki/min
VASTUPIDAVUS JA VERERINGE
Suureneb punaste vereliblede (erütrotdüüdide) ja hemoglobiinisisalduse sisaldus
punaste vereliblede struktuuri muutused
Hea vastupidavustasemega sportlastel on võrreldes mittetreenitutega
• suurem veremaht
• kõrgem vere hemoglobiini (Hgb) sisaldus
Esmaseks põhjuseks veremahu ja hemoglobiini
suurenemisel loetakse kõrgemat maksimaalset hapnikutarbimist.
1,5 liitrit suurem veremaht südame löögisageduse langus
VASTUPIDAVUS JA KOPSUD
Hingamislihased tugevnevad;
hingamine muutub ökonoomsemaks
– hingamine on sügavam ja väiksema sagedusega
.
VASTUPIDAVUS JA IMMUUNSUS
vastupidavuse koormus kutsub esile tugeva vastupanu nakkushaiguste suhtes;
hea kaitsereaktsiooni kuuma ja külma ärritustele;
seetõttu on sportlane harvem haige ja kannatab enam koormusi
erinevas kliimas.
VASTUPIDAVUSE ARENDAMINE
TempovaheldusjooksKrossijooksudJooksmine tõusudelJooksmine hüpetegaVahelduv treeningKülmaprotseduurJõutreening
Enam kasutusel olevad vastupidavuse
testid
• 12 min jooks ehk Cooperi test
• 1000 m jooks
• 3000 m jooks
• 5000 m jooks
• 8 min jooks
• 15 min jooks
KIIRUSKIIRUS
Kiirus on kehaline võime, mille hea tasem saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne.
Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks kehaliste liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsusega ja lühikese aja jooksul.
Kiiruse tähtsus spordiga tegelemisel
•kiire reageerimine
•hea koordinatsioon harjutuse õigeks sooritamiseks
•kiire otsustamine
•kiire tegutsemine
KIIRUS
Reaktsioonikiirus Liigutuskiirus
e
max jooksukiirus
Kiirusvastupidavus
ReaktsioonikiirusVõime reageerida kiiresti antud signaalile
0,1 - 0,2sek 0,2 - 0,3sek
muutub vanuse suurenedes
Reaktsioon valgussignaalile on aeglasem kui helile
Lihtreaktsioon suhteliselt väikeste liigutustega, üks signaal kutsub esile kiire reaktsiooni (sünnipärased eeldused)
Kompleksne reaktsioon seotud kogu kehaga (treenitav)
Valikreaktsioon- Paljude signaalide hulgast tuleb reageerida näiteks ühele ja kindlasti õigesti
Liigutuskiirus
Stardikiirendus sprindis -
parim kiirus saavutatakse just tänu väga heale kiirendusele
Kiirusvastupidavusvõime suuta maksimaalset kiirust säilitada pikka aega
KIIRUSE ARENDAMINE
Reaktsioonikiirus
•stardi- ja reaktsiooni harjutused erinevast stardiasendist
•lihtsad mängud
•teatejooksud teatepulgaga jm
Stardikiirendus
•jooksustardid erinevatest asenditest
•start raskemast asendist, nt kätekõverdused
•start erineva signaali järgselt (vile, käteplaks,käsklus, liikuv objekt jm)
•start erineva jooksutehnikaga jne
Kiirusvastupidavus – intervallmeetod
•hoojooks mäest üles
•raskuste kandmine, vedamine
•jooks liivas, lumes
KOORDINATSIOONKOORDINATSIOON
Koordinatsioon on kehaline võime, mis on seotud organismi liikumise juhtimise ja teostamisega kas ettenägelikult (stereotüüp) või kohanemisega uutele liigutustele (Weineck 2007).
Koordinatsioon – sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potentsiaali täielikuks kasutamiseks (Loko 2007)
Koordinatsioon
ÜLDINE
koordinatsioon
SPETSIIFILINE koordinatsioon
Laiaulatusliku liikumise omandaminepaljudel
erinevatel spordialadel.
seotud konkreetse spordialaga, eeskätt
tehnikaga ning avaldub enam just võistlusolukordades.
•eelduseks ka õppimisvõimele
•Ökonoomsus, täpsus
•Noores eas = vanas eas
•Lihtsam ka teiste spordialade tehnikat õppida
Hea koordinatsioon
KOORDINATSIOON
painduvus
kiirus vastupidavus
jõud
Koordinatsiooni liigid
•tasakaal
•liigutuste täpsus
•liigutusvilumus
•rütmitunnetus
•reaktsioonivõime
•täpsusvõime
•ümberkohanemine
PAINDUVUSPAINDUVUS
Painduvus kujutab enesest sportlase võimet
ja omadust, suuta sooritada laiaulatuslikke
liigutusi omal jõul või väliste
jõudude mõjul ühe või mitme liigesega.
spetsiaalne passiivneüldine aktiivneÕlaliiges
Puusaliiges
lülisammas
Painduvus on seotud paljudefaktoritega
treenitusseisund
lihasmass, rasvkude ja sidekude
õhutemperatuur
keha- ja lihaste temperatuur
vanus, sugu, tervislik
seisund, hormonaalne
seisund
aeg ja biorütm
vaimne pinge, stress, lõõgastusvõime
Liikuvuse seos teiste kehaliste võimetega
JÕUDJÕUD
Jõud on võime ületada vastupanu, mis tekib keha ja tema osade liikuma panemisel või mitmesuguste vahendite tõstmisel, liigutamisel,lennutamisel