TRIGON BALKAN! FOND

2011.a. AASTAARUANNE

Sisukord

Investeerimisfondi Trigon Balkani Fondi hihiiseloomustus ja kontaktandmed 3Tegevusaruanne 4Fonchvahtseja juhatuse allkirjad Trigon Balkani Fondi 2011.a. majandusaasta aruandele 5RA.\\LVI’LPII)AMISE ,ASTAARLANNE 6

Bilanss 6Investeeringute aruanne 7Iu1ude — kulude aruanne 9Vara lukumise aruanne 10Raamatupidamise aastaaruande lisad ii

LISA 1 Arvesruspdhimdrted 11LISA 2 ‘l’chingutasude aruanne 16IJSA 3 Seotud osapooled 16IJSA 4 Puhasväärtuse vôrdlusaruanne 16LISA 5 Vähemhkviidsed väärtpaberid 17

Sôlturnaru vandeaudjitori aruanne 18

I

Investeerimisfondi Trigon Balkani Fondi lühiiseloomustus ja kontaktandmed

Nimi

Investeerirnisfond irigon Balkani Fond (endise nimega Trigoni Teise I aine Fond)

Juriidiline aadress

Viru Väljak 210111 TallinnLesti Vabariik

Tel.: + 372 6 679 200Fax: + 372 6 679 221

Pohitegevusala

Fond pakub osakuomarnkelc vôimalust investeerida Balkani Reglooni (Albaania, Bosnia jaI lertsegovina, Bulgaarina, I lorvaatia, Kosovo, Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Montenegro,‘Fiirgi) ritkide aktsiaturgudele. Fondi tegevuse eesmàrgiks on vara väärnise pikaajaline kasv.

Fondivalitseja

AS Trigon IHunds

Fondijuht

Mehis Raud

Depoopank

Swedbank AS

Audiitor

AS PricewaterhouseCoopersPärnu mnt. 1510131 Tallinn1’csti Vabariik

Tel.: ± 372 6 141 800lax: + 372 6 141 900

Aruandeperioodi algus ja lopp

01. jaanuar 2011 a. — 31. detsember 2011 .a

3

Tegevusaruanne

AS Trigon Funds valitseb Trigon Balkani Fondi (edaspidi: Fond) alates selle loomisest 2004. aastajuunist. Fond on lepinguline investeerimisfond, fondivalitseja investeerib Fondi vara BalkaniReglooni väartpaberiturgudel kaubeldavatesse aktsiatesse. Fondi vara vôib investeerida ka muuderiikide väartpaberiturgudel kaubeldavatesse väartpaberitesse, kui nende emitentidel on celpoolnimetatud riikides olulised ärihuvid vdi kui nende tegevus on seotud nende riikidega. Fond onmôeldud keskmise ja pika investeerimishorisondiga investorile, kuna aktsiaturud on volatnisedning Itihemas perspektiivis vôib fondiosaku väärtus oluliselt muutuda.

1’ondi puhasväiirtus oh 31. detsembri 2011. a. seisuga 5.3 miljonit eurot (31.12.2010: 13.1 miljoniteurot). Fondil on neija liiki osakuid. Fondi liik I osaku puhasväartus langes 2011.a. jooksul 40.9° ovôrra, olles 31. detsembri 2011.a. 5.3839 eurot (31.12.2010: 9.108 eurot. Fondi liik 2 osaku (eQl3alkan) puhasvartus oh perioodi lopus 7.7879 eurot (31.12.2010: 13,1731 eurot) langedes aastaga40.9° o vtirra ja Fondi liik 3 (Trigon Balkani Fond B) osaku puhasvaärtus oh 3.0356 eurot(31.12.2010: 5.0952 euror) langedes aastaga 40.4%. Fondi ilk 4 osaku puhasväärtus oh 2011.a.lôpu selsuga 9.3781 eurot (31.12.2010: 15.865 eurot langedes aastaga 40.9%

I’ondi eesmargiks on pidevair hoida ligikaudu 90% varadest invesreeriruna. 2011. aasta detsembrilôpu seisuga moodustasid aktsiad 97.4°/o (31.12.2010: 98.8%) Fondi investeeringuteturuväärtusest, tilejäänud osa moodustas raha pangakontodel ja laekumata enammakstudtulumaks dividendide eest. Ettevôtete lôikes olid 31. detsembri 2011.a. seisuga Fondi suurimadinvesreeringud Is Finansal Kiralama 9.6%, Albaraka Turk Karilim 8.1%, Ege Seramik 7.8° o‘I’urkiye Halk Bankasi 6.7% ja Is Gayrimenkul Yatirim Ortak 6.1%. Fondi investeeringud jaotusidkolme riigi — Tflrgi, Serbia ja Rumeenia ettevötete vahel.

Kui 2010. aasta oh aktsiarurgudele posiriivne siis 2011. aastal naasis turgudele negariivsus, mis oheelkôige tingitud arenenud maailma suutmatusest riiklikku vdlakoormust kontrolli all hoida.MSCI Arenevare Turgude indeks kukkus aastaga 17.7% (eurodes). 2012. aasta arenguid onliirmise1r raske prognoosida, kuna väga palju sólrub poliitilistest otsustest. Peame siiskitoenaohseks, et 2012. aasta tuleb aktsiaturgudele parem kui 2011, kuna ootamc vähemalt osalistlahendust eurotsooni vtilakriisile aasta esimeses pooles. Säärane areng aitaks taastada investoriteriskivalmidusr rung peatada raha väljavoolu Arenevate Turgude fondidest.

2011. aasta oliTtirgi aktsiatele väga negatiivne aasta, vaatamata sellele, Ct Ttirgi majandus kasvasüIe 8 protsendi. Aasta esimesel poole1 vältisime ôigustatulr investeerimist kommertspankadesse,mis airas meil edestada indeksir. Fondi suur osakaal viiikese ja keskmise suurusega etrevótere osasmôjus aasta teises ponies negariivselr, sest välismaised fondijuhid müüsid aktsiaid valimatuir,väljudes oma viihem likviidsetest positsioonidest.

Me usume, et ‘ilirgi rurg on räieikulr sisse hinnanud 2012. aastal saabuva Türgi majanduse;ahtumise ning pakub pikaajahse valjavaatega investoritele huvitavaid investeeriniisvôimalusiatraktiivsete hindadega. Me usume, et Türgi tuleb tagasi investorite fookusesse, kui makroperspekriiv muurub selgemaks, sest Türgi noor ja dünaamiline rahvastik ning strareegiline asukoht1.aane-Luroopa ja Lähis-Ida vahel pakuvad meie arvares suurr ruievikuporentsiaali.

Mehis RaudAS Trigon FundsJuharuse liige ja fondijuhr

4

Fondivalitseja juhatuse allkirjad Trigon Balkani Fondi 2011.a. majandusaasta aruandele

Fleiti 1iisber._-AS Trig4unds

lilge

Mehis RaudAS Trigon Fundsjuharuse lilge

1aIIinnas 30.aprillil 2012. aastal

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss

I urodes

AKTIVA Lisa 31.12.2011 31.12.2010

Vaãrtpaberid

\ktsiad ja osakud 5 271 321 13 013 251Vaartpaberid kokku 5 271 321 13 013 251

Deposiidid

Raha a pangakontod 13$ 675 141 937Deposiidicl kokku 138 675 141 937

Muu vara

Viitlaekumised 0 12 956Muu vara kokku 0 12 956

AKTIVA KOKEU 5 409 996 13 168 144

PASSIVA

Kohustused

Vôlgnevus fondivalitsejale Lisa 3 9 153 23 036Vlgnevus depoopangale 4 268 3 703\i1gnevus osakLlomanikele 0 3 656Muud kohustused 3 016 224Kohustused kokku 16 438 30 619

Fondi puhasväartus 5 393 558 13 137 525

PASSIVA KOKKU 5 409 996 13 168 144

[isiauseerud alnult denUfltseerImisekslnitaUed for the purpose of ldentlficatjofl onlyntsalld/jnitjas %I ft4

Kuupäev/datePrcewaterhouseCooperS Taltjnn 6

jfl

IC

l)

t)

C)

CZ

C C-

C Ui

tJD

(i)

LJcD

UI

C

0

urodes seisuga 31. detsernber 2u10\ in,,,,, 0Y /757 \snu \,Ir,,t, kg1un k,skm,ns ktsknnsn, I u,s,s torus Iunssaans Ir3rtss ()sskaaI

K nsf nahusg arnuss 5 Ktus s stus uhskuls k skku 5535

is, sksumus is, sksurnus akusare sirs,sshrkssIc ssokku 5 a,SSSUSC.r

Ak,u,,d or,..kudALAS) fl EOI3TY SuBS TA I 00 TRY 219 023 2.91 63833900 362 792 902 50 6 02%,,NALUAN TLI4KSK3ORTA SOAKS TA 100 TRY 1 600 000 059 94229000 566 105314105 800%nNAIsUCAMSANfrYUAS TA 100 TRY 400 550 107 42741200 160 63885400 4 85%ARCEJA AS SHARE TA ISO TRY 154 500 3.88 59897800 3 78 58324550 443%ASYA AsTLAl 8AMIASI AS TA Töo T 800 005 I 66 1 3264670) 1 37 I 09960305 835%LAI1DA ROM,ANA PENTRI) 080 (ROF ö3o 160 505 241 38029300 291 46625800 — 354’I’LLAGOEvGRAD8T To 8W 13 840 39 12 541 3958 23 8/ 335 327 50 2517LLUIODS43STNOVISAOAO 45 ‘0 ISO 5152 14534 748803 64Sf 33S1I050 251/LJLIGARIABAC 30 is RON 19 II 174 334 304 15 7o 301 040 (sO 2 29’!000AN YAY IN H0L0143 51-0,80 TA S TRY 470 SOS 58 409 629 095 445 84300 3 39’d,iAK 001431 GAYREE5O<UL YAT96 TA S TRY 45055 0 86 343 879 S 96 383 31200 291%rOAD OTOMOTIV SANAVI AS TA S TRY 8840 6.2 5493450 632 55832950 4 24%GRADER) AD 95 .0 RSD 1 730.3 9 495 431 18 560550 S 54%113786/Er GAZEIYCLK VS M0s5 TA 1 5 TA” 69550 57 490 308 088 60778 4 62’

.3 GAYRI1,804(LL YAT1AM ORTAK IA 1 0 1%’,’ I 43 56 1 251 335 08 1 2206) 9 2?’sL8IA AATfC FROPRIT’( 60 154 iR 6 10 I 657 616 82 531 2) 4 03’Ml 14931.25 ROMA14AIRORI RO 1.0 RON 54 06 327 056 0.0 5 SO’REr SAS LOCISTICS SHARE TA I S TRY 30 I.8 654 157 1 B 679 72500 5 16’,,400.iEMA 9R0r” Ff7143 GB 14 GB? 15 28.6 20 2 110435 05 7686700 S 58’580013< ECZA DRIRISU T92A VEGA TA 1 5 TRY 3086 1 5 334 142 1 2 38562505 2 93’OfF 543LDOVA (9055 90 5 1 RON 2 441 5 52 557 878 0.2 66928800 5 SB’3114/AS GAYRERI44LL YAT OR1AKL( 19 15 IRY 4835 0.6 425 607 1 S 48672900 3 70’5000, FROPENTY FIJI’S) GB 10 GB? 12470 I. I 479249 SO 43 61703 5 33’5000, BT 80 1 0 4GN 252 49 1 255 952 224 567 56955 4 31’01118.014 90 25 RON 1856 3.9 716 062 1 1 19615700 I 50’ToN,s Turk OIorrbO FabrsMis TR I OS TRY 1447 32 4697550 385 557454 00 4 23%&ktoud ookud kokk,r 17 991 1 03 013 251, 9882’,

Muu vuriss.,5 , L,srs,ss( suL us, ass, sm, km dusdsrsdsdtlr) 12 119’‘8uuvis. k,,kku

12 956 0.10”,EONI)1 VARA KORKI 13 168 145 100.96’,

I 98.82’.. I I 17991 1111 13 013 2511

Dupor,IislisI

I I I I Is. 141 ‘II’

141 937I)epoudid kokku

5rvnsoringsd kokko I 99.9o’I I I I I I 179911111 I 131551881

Investeeringute jaotus, 31.12.2010I urodes

Summa OsakaalBörsinirnekirjadesse kantud väiirtpaberid 12 405 147 94.2° o

Muud vaartpaberid 608 104 4.6° o

Raha, deposi did, mitmesugused nóuded javiitlaekumised 154 894 1.2° o

Kokkii 13 168 145 1000°f

InttsiaIiseertud ahiuit WentIfItseerirnseksInltlaHed f r the p rpos of Ider tificatl r onlyI 1 j. /Lj

Ks aev/ tE)PrcewaterhouseCoor)ers, ThIIinn

111k 11151 sK55\Il S

L08’,

8

Tulude — kulude aruanne

I urodes

Lisa 2011 2010I. ‘\eronilem investeeringutelt

1.1. ;\ktsiatelt ja osakutelt

1.1.1. Muügikahjum/kasum -3 188 344 3 271 4831.1.2. Realiseerimata kahjum -1 376 976 -177 2911.1.3. Dividendid 356 140 263 329

1.2. Deposiitidelt

1.2.1 Intressitulu deposiitidelt 191 421.3. Tulerisinstrumentidelt

1.3.1 Muügikasum/kahjurn 0 -167 988Netotulem investeeringutelt kokku -4 208 989 3 189 575II. Muud tulud

2.1. Kasurn/kahjum valuutakursi muutusest -531 318 34 275Muud tulud kokku -531 318 34 275

TULUD KOKKU -4 740 307 3 223 850

KULUD

111. legevuskulud

3.1. Valitsernistasud Lisa 3 212 624 258 2893.2. lZdukustasud Lisa 3 0 23 4063.3. Depootasud 37 139 41 9473.4. Tehingutasud Lisa 2 9 456 12 1043.5. Muud kulud 2 918 7

Tegevuskulud kokku 262 137 335 753

KULUD KOKKU 262 137 335 753FONDI TULEM -5 002 445 2 888 096

nits&iseeritud airiult dentifitseerimiseksinitiafled for the purpose of Idntlflcatlon onylnitsiaahd/nti&s A4. IVI

Kuuøäev/d ate . i(DewetemOuSeCcPeT

Vara liikumise aruanne

Fondi vara puhasvãärtus aruandeperioodialguses

()sakute eest lackunud raha

()sakute eest rasutud raha

l’ondivahtse;alc tasutud märkimis- ja lunastustasud(kokku)

I ‘ondi tulern

Fondi vara puhasväärtus perioodi lOpus

Ringluses olevate osakute arv aruandeperioodildpus 869 956.653 1 247 705.328

s.h. Liik 1

I .iik 2 (eQ l3alkan osak)

1.iik 3

Luk 4

562 330.586

249 710.236

19 211.847

38 703.984

810 165.657

357 300.442

20 539.536

59 699.693

InitsiaIseerftud ainult dentf1tseermiseksInitiafled for the purpose of Identification onlyintsaad!nitiah

_____—

Kuupä ev/datePricewaterhouseCoopers, Taflinn

Iurodes

2011 2010

13 137 525 11 797 761

1 955 424 972 336

4693 383 2 510 160

3 564 10 508

-5 002 445 2 888 096

5 393 558 13 137 525

()saku pu1asvärnis aruandeperioodi lopus

Liik i Lisa 4 5.3839 9.1080Liik 2 (eQ Balkan osak) Lisa 4 7.7879 13.1731Liik 3 Lisa 4 3.0356 5.0952Liik 4 Lisa 4 9.3781 15.8650

10

Raamatupidamise aastaaruande lisad

LISA 1 Arvestuspôhimötted

Investeerimisfondi Trigon Balkani Fondi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud curodesfling lähtudes raamatupidamise scadusest, investeerimisfondide seadusest ning raamatupidamiseüldtunnustatud heast tavast a printsiipidest.

Muudatus arvestus- ja esitusvaluutas

I jaanuaril 2011.a. ühines Eesti Vabariik euroalaga ja vôttis rahvusvaluutana kasutusele euro, misasendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on Trigon Bakani Fondi arvestusvaluutaks alates 2011aasrast euro ning Finantsinspektsiooni esitatavad aastaaruanded 2011. ja jargnevate aastate kobtaesitatakse eurodes. Vôrdlusandmed on arvestatud eurodesse umber uleminekukursiga 15.6466EEK/ILUR, mis on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahemskurss ningseetôttu ei tekkinud ümbcrarvestusest kursierinevusi..

Raha ja pangakontod

Bilansis kirjel raha ja pangakontod on kajastatud arveldusarvel 01ev raha, uledodeposiidid flingt:ihtajalised deposudid.

Vaärtpaberitehingute arvestus

Vaartpaberitehingud vóetakse arvesse tehingupaeval. Mitte avalikult kaubeldavate fikseeritudtulumaaraga väärtpabcrite kuponguntressi arvestatakse tekkepôhiselt. Väartpaberite realiseenmiseltekkinud kasumid/kahjumid arvestatakse FIFO meetodi alusci.

Osakute väljalase

()sakuid vôib viilja lasta ainult avalikult. Osakute väljalaset korraldab fondivalitseja ôigusaktidessätestawd korras. Osakute väljalase ci ole ajaliselt ega koguseliselt piiratud.

londil on nelja Iiiki osakuici (edaspidi: “Liik 1”, “Liik 2”,”Liik 3” ja “Liik 4” ).()saku vdib välja lasta üksnes osaku puhasvaàrtusega vôrdse summa laekumisel Fondi varasse.Murdosaku väljalaskmisel peab Fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale Osakupuhasviärtusest.

:\lates ()6.04.2009.a. ci emiteerita Liik 1 ja Liik 3 Osakuid. Ldk 4 osakuid väljastarakse alates$.aprillist 2009.a.

()saku viiljalaskehind on ostukorralduse laekumise paevale jargneval pangapäeval arvutatudvastavat liiki Osaku puhasväärrus, millele vdib ofla lisatud väljalasketasu vôi vahendaja teenustasu.

()saku väljalasketasu määr on:a) Liik 2 Osakute puhul väljalasketasu puudub. Osakuomanik kannab vahendaja teenustasu,

mis on maksimaalsclt 3,0°o vastavat liiki Osaku puhasvaarrusesth) I uk 4 Osakute puhul 2,0° Liik 4 Osaku puhasvaartusest. Fondivalitseja vôib rakendada

kokkuleppel madalamat märkimistasu mäkra.

Osak loetakse väljalastuks osakute registris vastava kande tegemise hetkest.

nitslaUseerltijd alm.dt idenWitseerlmseksinitial’ed for the purpose of dentLflcaton on’yintsaaId’init&s

Kuupäev/date11PrkewaterhouseCoopeis, Thflinn

Osakute tagasivôtmine

Osakuomaniku nôudel peab fondivalitseja osaku tagasi vôtma.

Osaku tagaswôtmishind on muügikorralduse laekurnise päevale järgneval pangapäeval arvutatudvastavat liiki Osaku puhasviärms, millest vöib olla maha arvatud tagasivötmistasu vöi vahendajateenus tasu.()saku tagasivötmistasu on:

a) Liik I Osakute puhul l,5% vastavat liiki Osaku puhasväärtusest;b) Liik 2 Osakute puhul tagasivôtmistasu puudub. Osakuomanik kannab vahendaja

reenustasu, mis on maksimaalselt 0,5°’ vastavat liiki Osaku puhasvaartuscst, kuid minevähem kui 20 eurot tehmgu kohta;

c) Liik 3 Osakute puhul tagasivdtmistasu puudub.d) Liik 4 Osakute puhul 1,5° ‘o Liik 4 Osaku puhasväartusest.

londivalitseja vdib rakendada kokkuleppel madalamat tagasivotmistasu määra.

()saku ragasivôtmisel tehakse osakuomanikule Fondi varast rahaline väljamakse osakuomanikuväärtpaberikontoga seotud arvelduskontole. Väljamakseid tehakse avalduste esitamise järjekorras.\áljamaksmise vôib peatada seaduses ja Fondi tingimustes sätestatud alustel ja korras. ()sakloetakse tagasivOetuks osakute registris vastava kande tegemise hetkest.

Väljalaske- ja tagasivotmistasud

()saku märkimisel ja lunastamisel on Fondivalitsejal digus väljalaske- ja tagasivôtmistasule, mislaekuvad Fondi arveldusarvele. \Tä1ja1aske ja tagasivtitmistasu kantakse arvestuskuule jargnevalkuul tondivalitsejale.

Osakute vahetamine

()sakuomanikul on ôigus vahetada temale kuuluvad Osakud Fondivalitseja poolt valitsetava teisefondi osakute vastu. Osakuid ci vôi vahetada Fondi teist iliki Osakute vastu.

Osakute vahetamiseks annab osakuomanik läbi oma kontohalduri Fondivalitsejale korralduseOsakute vahetamiseks kontohalduri poolt ette nährud vormis. Osakute vahetamiselosakuomanikule väljamakseid ci tehta.\Tastavalt vahetatavate Osakute arvule ja puhasvaärtuselevtietakse ()sakud tagasi ja vastavalt teise fondi osakute puhasvaärtusele emiteeritakse teise fondiosakud. Osakure vahetamisel vóetakse aluseks vahetuskorralduse kontohaldurile laekumisepaevale jiirgneval pangapaeval arvutatud osaku puhasväiirtus. Osakute vahetamisel ragasivôtmisja vàljalasketasu ci vôeta.

Investeerimisfondi puhasvaartuse arvutamine

I’ondi vara puhasvadrtus määratakse kindlaks lähtudes investeerimisfondide seadusest,Rahandusministri kehtestatud ,,Investeerirnisfondide vara puhasvaartuse määramise korrast”,\S-i Trigon Funds (fondivalitseja) sisemistest protseduunreeglitest ja Fondi tingimustest.

londi varade ja kohustuste üle peetakse arvestust eurodes. Fondi puhasvaartus määrataksekindlaks Fondi varade turuväärtuse alusel, millest arvatakse maha Fondi kohustused. Antud liigi()sakure kogupuhasvaartus saadakse lahutades antud higi osast Fondi varasse kuuluvatevaártpaberite ja muude tiigusre turuväärtusest maha antud higi osa Fondi kohustustest.

Osaku puhasvaartus saadakse antud liigi Osakute kogupuhasväartuse jagamisci ktiigi arvutusehetkeks väljalastud ja tagasivôtmata anrud higi Osakute arvuga.

jnjtsjajseerjtudaInujt jdentjfltseermsekSnfthtfled for the purpose of jdentlficatjon on’yndsaadfnWais

/ / pKujaei date— ._ —

PricewaterhouseC•oopers, Tallinn

()saku puhasvaarrust valjendatakse euros.

londi aktivate väärtuse miiäramine vara liikide kaupa toimub järgmiselt:Sularaha ja hojuste väärtuse määrarnlne1.1. Sularaha ja hoiuste väärtus määratakse nende bilansilisc väärtuse alusel, inilleks on tema

öiglane T1jS

1.2. lIojuste tekkepôhiselt arvestatud, kuid laekumata intresside väärtus määrataksehindamispäeva seisuga viitlaekumistena. Hindamispaev on päev, mihise seisuga fondi

vara puhasväärtus kindlaks määratakse.

2. Vähsvaluutas fikseeritud aktivate väärtuse rnääramine ja kasutatavate kursside valiku

pdhimdtted2. 1. Viilisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud aktivad hinnatakse eurodes, vöttes aluseks

depoopanga AS-i Swedbank kehtestatud hindarnispaeva viimase teadaolevaosrukursi. Kui hindamispäeva viimane ostukurss ei ole kättesaadav, siis vflib ASSwedbank kasutada hindamispeva1e järgneva töfipaeva hommikust kurssi.

3. Reguleeritud väartpaberiturul kaubeldava aktsia väàrtuse määramine3. 1. Reguleerirud vaärtpaberiturul kaubeldava aktsia väärtus määratakse antud bdrsi

hindamispäeva amethku sulgemishinna alusel (close price). Kui sulgemishind ei olekàttesaadav, kasutatakse ametlikku keskmist hinda (mid price). Kui ka keskmine hindpole kättesaadav, kasutatakse viimast ametlikku ostunoteeringut (bid price).

3.2. Làhtudes osakuomanike ôigustatud huvidest vôib fondivalitseja erandjuhul, kui see onvajalik kaubeldava vaartpaberi ôiglase väärtuse määramiseks, Iähtuda ükskflikmissugusest hindamispaevale eelnenud 20 toopaeva jooksul teadaolevastostunoteeringust, keslcrnisest hinnast vfli sulgemishinnast.

3.3. Kui kaubeldava vaartpaberiga ci ole viimase 20 tfifipäeva jooksul tehtud ühtegi tehingutithelgi reguleeritud rurul, kus väärtpaber on kaubeldav, kkiitletakse vaartpaberit kuimirtekaubeldavat väärtpaberit.

4. Mittekaubeldava aktsia väärtuse määramine4. 1. Nlittekaubeldava aktsia väärtus mãärarakse turutegija infosflsteemist saadud

puhasväártuse arvutamise paevale eelneva päeva viimase tehingu hinna (last price)

pflhjal. Selle puudumisel kasutatakse turutegija infosüsteemist saadud puhasväartuse

arvutamise paevale eelneva päeva viimase ostu ja muügi hinna keskmist. Sehle

puudumisel kasutatakse rurutegija infosüsteemist saadud viimast teadaolevat keskrnisthinda.

4.2. Km ükski punktis 4.1 nimetatud hindadest pole kättesaadav, kasutatakse fondivalitsejapooh kinnitatud vaartpaberi ôiglast väärmst.

4.3. Vaartpaberi fliglase väärtuse mãärab fondi investeerin-iiskomitee. Oiglane väãrtus onvaartpaberi tôenäohne muugihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja osakuomanikeparimatest huvidest lähtudest fling millega sflltumatud ja kompetentsed osapooledoleksid ndus tehingut teostama.

4.4. Investeerimiskomiteele teeb ettepaneku konkreetse tnittekaubeldava aktsia väärtusehindamiseks vfli ümberhindamiseks fondijuht vöi middle office spetsialist.

4.5. Investeerimiskomitee vfltab ôiglase väärtuse määramisel arvesse osa vfli kôiki jargmisiasjaoiusid, kuid pole loeteluga piirarud:

• aktsiaga tehtud viimaste tehingute hindu;• aktsiaga tehtud viimaste tehingute koguseid;• emitendi viimase aktsiaemissiooni hinda;• emitendi majandustulemusi;• muid ernitenti puudutavaid olulisi uudiseid.

Investeerirniskomitee on kohustatud Finantsinspektsiooni nfludel oma otsust kirjalikultptihjendama.

inltsialiseeritud alnuit idenhfitseerlmTseksInitiaHed for the purpose of IdentIfication onlylntaalid’ki&s

Kuupdev/daie 13

L

5. Reguleeritud turgude, mile hindade alusel kaubeldavate aktsiate väärtus mäãratakse,valimise pohimotted5. 1. Juhul, kui aktsia on kaubeldav mitmel reguleeritud vaartpaberiturul, eelistatakse aktsia

emitendi asukohariigi börsi hindu.5.2. Juhul, kui aktsia emitendi asukohariigi börsil väartpaberiga ei kaubelda, kui see pole

piisavalt aktiivne vôi puudub valalik hind, siis kasutatakse muu reguleeritudvaártpaberituru hinda

5.3. POhiliseks kriteeriumiks börst valimisel on vastava aktsia likviidsus anrudvaartpabenturul.

6. Invesreerimisfondi akrsia vdi osaku väärtuse määramine6. 1. Bdrsil kaubeldava investeerimisfondi aktsia vôi osaku väärtus määratakse vastavalt

punktile 3.6.2. Börsil mittekaubeldava lepingulise fondi osaku väärtus määrataksc vilmase teadaoleva

tagasivotmishinna vdi km hind ci ole kättesaadav, siis fondi puhasväartuse póhjal.

I’uletisväärrpabente väärtuse määramine:.l. Reguleerirud vairrpaberiruru1 kaubeldava tulerisväärtpaberi väärtus määrarakse vastavalt

punktilc 3.7.2. Valuuta-forwardi väärtus miiäratakse hindamispaeva spot kursi ja forward punktide

pdhjal. vastavalt tährajale interpoleerituna.7.3. Börsil mittekaubeldavate optsioonide väärtus määrarakse Black & Scholes mudeh

pdhjal, kusjuures arvutuseks vajalikud sisendid määrab fondivalitseja.

8. Muude aktivare väiirruse määramine8.1. Viitlaekumiste ja ettcmakstud jargmiste perioodide kulude all summeeritakse

tekkepôhiselr arvestatud, kuid laekumata tulud, sh intressid ja intressi iseloomugandudcd, dividendinôuded ning muud viitlaekumised, samuti erremakstud tulevasteperioodide kulud.

8.2. Muu debitoorse vtilgnevuse turuväärtuse määramisel tuleb need debitoorsedvô1nevused hinnata tóenäoliselt laekuvates summades.

8.3. Dividendid vtietakse arveic esimesel päeval, mu aktsia kaupleb ilma dividendira (Exdividends date), arvesrades välja kuulutatud dividendimäära, fondi poolt omatavateaktsiate arvu aktsionäride nimekirja fikseerimise päeval ning rakendatavat maksumäära.Dividendid eemaldatakse aktivatest vasrava rahasumma laekumisel fondi. Enammakstudrnaksud dividendidelt jiietakse aktivatena üles, kuni summad laekuvad fondi.

8.4. Laekumata summad margitud osakute eest vdetakse arvele tehingupaeval, kuiosakuomaniku märkiniisavaldusele arvutatakse vastav tehinguhind. Summad märgitudosakure eest eemaldatakse aktivatest tehingute arveldumisel vastava rahasummalackurnisel fondi.

Finantskohustuste kajastamine

Kdik finanrskohustused (völad fondivalitsejale ja depoopangale fling muud vtilakohustused)vtierakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kóiki soeramisega otseseltkaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

I .ühiajalistc finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul vôrdnc nendenominaalvaartusega, misrtittu lühiajalisi finanrskohustusi kajastatakse bilansis maksmiselekuuluvas summas.

Finantskohusrus liigirarakse lühiajaliseks, kui selle rasumise tahtaeg on kahereist kuu jooksul alatesbilansikuupaevasr; you errevOrtel pole ringimustera Oigust kohustise tasurnist edasi Iükara rohkemkui 12 kuud pärast bilansikuupacva.

ntsiaiseerftudalnuft dentititseerimiseks 1lnftinlled for the purpose of identification onlynitsaadhinhaIs

14

Prcewaierhous€Loopers, Tallinn

Tulude ja kulude kajastamine

‘lulusid ja kulusid kajastatakse tckkepôhiselt.

Va1itsernis ja edukustasu kajastaminc

\7ahtsemistasu rnãär fondivalitsejale on:a. Iiik I Osakud: 2,0% aastas Fondi varade turuväärtusest.b. Liik 2 Osakud: 2,0% aastas Fondi varade turuväärtusest.c. Liik 3 Osakud: 1 ,25% aastas Fondi varade turuväärtusestd. Liik 4 ()sakud: 2° o aastas Fondi varade turuväártusest.

Valitsemistasu arvestatakse Fondi varade turuväärtusest maha igapaevaselt ja rnakstaksearvestusele jargneval kuul.

Lisaks makstakse fondivalitsejale nii Liik 2 Osakute tootluse pohjal edukustasu. Fondivalitsejalon ôigus edukustasule, kui Osaku puhasväärtus ületab ajaloo korgeimat kuu lôpu taset, milleleon lisarud nôutav miinimumtootlus 3,5% aasta baasil Edukustasu määr on 20% Osakupuhasväiirtuse tôusust, mis ületab Osaku puhasvaärtuse ajaloo korgeimat kuu lôpu taset,millele on lisatud nôutav miinimumtootlus 3,5°’oaasta baasil. Fonclivalitseja juhatus vôibotsustada mônel perioodil rakendada madalamat valitsemistasu ja Edukustasu määra.Edukustasu hinnatakse umber igapäevaselt 365-paevase aasta baasil ja makstakse välja iga kuulôpu seisuga järgneva kuu jooksul.

2. Depootasude ja muude tasude kajastamine

Depoopanga tasu aastane määr on maksimaalselt 0.3° Fondi varade turuväärtusest, kuidmine vähem kui 125 euror kuus. Kui Fondi varade mruviiärtus ületab 3 miljonit eurot, siisseda pun ületava osa pealt on tasu määr 0.26%, kui Fondi varade turuväärtus ületab 30rniI}onit eurot, siis seda pun ületava osa pealt on tasu määr 0.22%. Feltoodud Depootasumäärad el sisalda käibemaksu. Depootasu arvestatakse Fondi varade turuväärtusest mahaigapievase1t ja rnakstaksc välja arvcstuskuule jargneva kuu jooksul. Eeltoodud Depootasumäärad ei sisalda käibemaksu. Depootasu arvestatakse igapäevaselt ja makstakse arvestuselejargneval kuul. Lisaks sisaldub tulude kulude aruandes toodud depootasus administreenimiseja registripidamise rasu, mis makstakse depoopangale välja arvestuskuule järgneva kuuj()OkSUl.

Fondi arvelt makstakse veel muud Fondi valitsemise, Fondi vara hoidmise ja varaga tehingutetegemisega seotud kulud, nagu tasud vahendajatele, intressikulud, ülekandekulud jateenustasud, l’ondi auditeerimisega seotud kulud, Fondi Osakute registnipidamisega ningFondi administreenimisega (Fondi raamatupidamisega ja puhasväartuse arvutamiscga) seotudteenusepakkujatele makstavad kulud.

3. ‘l’ehingurasude kajas ramine3.1. Vaärtpabenite soetamise ja müümlsega tekkinud, kuid maksmata komisjoni- ja

tehingutasud arvesrataksc tekkepôhiselt, makstakse arvestusele jargneval kuul,kajasratakse kasumiaruande real “Tehingurasud” ja ei arvesrata vaärtpaberiresoerusmaksumusse.

3.2. Väartpaberite soetamisel tekkinud ja makstud selgesti mitte identifitseenitavadkomisjonitasud kajastatakse väartpaberite soetusmaksumuse osana.

3.3. Tehingukulusid arvestatakse tekkepôhiselt.

4. Pôhitegevuse tulude ja kulude kajastamine.

[initsaflseertud anu!t identjfjtseerjrnjseksimtaUed for the purpose of identifjcatjoru ony

/tf /j Ik, upaeviaatu ,_

PrjcewaterhouseCàooerIilr’”

Investeeringute ümberhmdluse netotulem kajastatakse tulude-kulude aruande kirjetel“Realiseerirnata kasum/kahjum” grupeerituna investeeringu hikide lôikes (aktsiad ja osakud,vôlakirjad jm) Investeeringute muugikasum/-kahjum kajastatakse tulude-kulude aruande

kirjetel “Müugikasum/-kahjum” grupeerituna investeeringu liikide lôikes (aktsiad ja osakud,vôlakirjad jm).

LISA 2 Tehingutasude aruanne

1’ehingutasud kokku 2011. aastal moodustasid 9 456 (01.01-31.12.2010: 12 104) eurot.1’ehingutasud koosnevad depoopanga poolt väärtpaberitehingute teostamise eest vôetud tasudest,tehingutasudest alamdepoodele vdi korrespondentpankadele fling maksekorraldustc sooritamiseeest vdetud tasudest.

2011. aastal tehtiTrigon Balkani Fondis 219 (01.01-31.12.2010: 246) tehingut, tehingute maht oh23 597 980 (01.01-31.12.2010: 40 545 688) eurot.

LISA 3 Seotud osapooled

Seotud osapoolteks käesoleva aruande môistes loetakse AS-i Trigon Funds (fondivalitscia), ASI’rigon Securities (fondivalitseja emaettevöte), Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppikuuluvaid ettevôtteid ja teisi AS Trigon Funds poolt valitsetavaid fonde: Trigon Lus Euroopa\äärtus fond, Trigon Uus Euroopa Kasvufond, Trigon Venemaa Top Picks Fond ja TrigonArenevate Turgude Agrisektori Fond.

Fondivaljtse1ale maksti valitsemistasusid kogusummas 212 624 (2010: 258 289) eurot,edukustasusid summas () (2010: 23 306) eurot ning väljalaske- ja tagasivôtmistasusid kogusummas3 564 (2010: 10 508) eurot. 31. detsembri 2011.a. seisuga oh volgnevus fondivalitsejale 9 153(31.12.2010: 23 036) eurot. Vaartpaberitehinguid teiste AS-i Trigon Funds poolt valitsetavateI ondidega Trigon l3alkani lond aruandeaastal ci teinud (2010: 80 821 eurot.

LISA 4 Puhasväärtuse vördlusaruanne

Fondiosaku puhasvaartus

Liik 2 (eQFondi Balkan

Aasta puhasvaärtus Liik 1 osak) Liik 3 Liik 431.12.2004 51 245 286 7.8618 11.3366 - -

31.12.2005 71 842895 9.8954 14.3053 - -

29.12.2006 85 725 323 13.55 17 19.6086 7.1827 -

31.12.2007 84 928 280 17.5591 25.3790 9.5705 -

31.12.2008 12 829 882 5.3401 7.8698 2.9978 -

31.12.2009 11 797 761 7.2149 10.4358 4.0059 13.264631.12.2010 13 137 525 9.1080 13.1731 5.0952 15.865031.12.2011 5 393 558 5.3839 7.7879 3.0356 9.3781

lntsiaHseeritud ainult identifitseermiseksfriWafled for the purpose of dentifcaton onlyhntsiaad/rulias

16Kuupäev/daie

PrcewaterhoueCoon.era Tallina

LISA 5 Vähemlikviidsed väãrrpaberid

Nirnekirjas kajastatud vaartpaberite kauplemismahud olid aasta lôpus madalad vöi nendevaartpaberitega ei ole pikemalt kauplemist toimunud, mistöttu arvestades nende vaartpaberitevähesr hkviidsust vdib nende realiseerimishind erineda fondi puhasvaarruse arvutamisel kasutatudvaartusest.

Luka Adriatic Property Kinnisvarafondi hind fondi puhasvaartuse arvutamisel on 4 EUR. See ohvurnane rehinguhind, millega fondi investorid omavahel tehinguid teostasid ja millega investorilpositsiooni realiseerida dnnesrus. Kuna fondijuht peab vôibolla tulevikus realiseerima LukaAdriatic Property Kinnisvarafondi positsiooni, otsustas investeerimiskomitee, et otstarbekam onkasutada fondi puhasväärtuse arvutamisel pigem viimast tehinguhinda kui ametlikku NAV’i.

Osakaal fondi aktivate turuI nvesteenngu nirnetus vaartusestSTIROM 4.50%BLDLC\OST \OVI SAl) AD 1.24%LLK-\ DRL\TIC PRCWERTY I 4.77°’

nftsa0seeritud ainuft identliitseerhnisekStnitiaed for the purpose of dentflcation on’ynitsian%/n0ais A/. /17

Kuupäev/date•PewatorhouseCogHrsJi3in 17

pwc

SOLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Trigon Balkani Fond osakuomanikele

Oleme auditeerinud kaasnevat AS Trigon Funds (fondivalitseja) poolt valitsetavaTrigon Balkani Fond (fondi) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi ja investeeringutearuannet seisuga 31. detsember 2011, tulude-kulude aruannetja vara liikumise aruannet eeltoodudkuupäeval löppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud olulistearvestuspóhimótete kokkuvOtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Fondivalitseja juhatuse kohustused fondi raamatupidamise aastaaruande osasFondivalitseja juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning öige ja öiglaseesitamise eest kooskölas investeerimisfondide seadusega ja sellise sisekontrolli eest, nagufondivalitseja juhatus peab vajalikuks, et vöimaldada kas pettusest vöi yeast tulenevate olulisteväärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada auditi pöhjal arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisimeauditi läbi kooskOlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nOuavad, et meoleme vastavuses eetikanóuetega fling et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks pöhjendatudkindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.Audit hölmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnitajate ja avalikustatud informatsioonikohta auditi tóendusmateijali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuridehulk ja sisu söltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamiseaastaaruanne vöib sisaldada pettustest vói vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohasteauditi protseduuride kavandamiseks vötab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesseraainatupidamise aastaaruande koostamiseks fling öigeks ja öiglaseks esitamiseks juurutatudsisekontrollisüsteemi, kuid mitte seleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.Audit hölmab ka kasutatud arvestuspohimotete asjakohasuse, fondivalitseja juhatuse poolt tehtudraamatupidamislike hinnangute póhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadihindamist.

Usume, et kogutud auditi tOendusmaterjal on piisavja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas öigestija öiglaselt fondifinantsseisundit seisuga 31. detsember 2011 ning sellel kuupäeval löppenud majandusaastafinantstulemust kooskOlas investeerimisfondide seadusega.

AS PricewaterhouseCoopers

C _,

Ago Vilu Erki MägiVandeaudiitor, litsents nr 325 Vandeaudiitor, litsents nr 523

30. aprill 2012

AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 TallirniT: 6 141 Soo, F: 6141 900, www.pwc.ee