20. detsember 2012

2

Hooajapeasponsor

86. hooaeg

Uuest maailmast, 21.12.2012 ERSO ja Sharon Bezaly (flööt), dirigent Neeme Järvi

Hans ja Grete, 17.01.2013 ERSO, Kädi Plaas, Annely Peebo, RO Estonia poistekoor, dirigent Anu Tali

Ooperigala, 25.01.2013 Heli Veskus, Annely Peebo, Jyrki Anttila, Koit Soasepp, dirigent Eri Klas

-15% kui sisestate Piletilevis sooduskoodi “ERSO“.

Pakkumine kehtib 24. detsembrini 2012.

info: www.erso.ee telefon: 6147788

PARIM KINK ON KONTSERT

3

TALVENAUDINGVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.Toimetaja: Piret Tammpiret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191Reklaam: Rain Taimrerain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look

KOOSTÖÖPARTNERID: DanceActLäti Turismiarendamise Riiklik Agentuur

Rõõmustame kõhtu!Tuuli Mathiseni

retseptid ja fotod

KartulipiruKadVaja läheb:• 500 g lehttainast• 3–4 kooritud, keedetud ja pudruks surutud kartulit• peotäis koriandrit, hakitud rohelist sibulat või muud meele pärast ürti• 50 g (või rohkem) võid (sobib ka 35% koor)• riivitud juustu• määrimiseks munaSoovi korral võib tummisema täi-dise teha näiteks peekoni või muu lihasema kraamiga.

Sega kuuma kartulipudru sisse tü-keldatud või ja lase sulada. Lisa ha-kitud ürdid, soovi korral riivjuust ning maitsesta soola ja pipraga. Rulli jahusel pinnal tainas piklikuks ribaks. Riba keskmisele kolmandi-kule laota kartulitäidis, suru üht-laseks “vorstiks” ning tõsta mõle-mad tainaääred pudru peale. Kee-ra liitekoht allapoole ning lõika täi-detud tainast meelepärase suuru-sega pirukad. Tõsta ahjuplaadile, määri pealt lahtiklopitud muna-ga ning küpseta 200 kraadi juures (pöördõhuga) 10–15 minutit ehk seni, kuni pirukad on kaunilt kuld-pruunid. Serveeri soojalt.

Kreemjas kodujuustu-krevetitäidisneljale

Vaja läheb:• 200 g toorjuustu• 200 g krevette• 200 g kodujuustu• sidrunimahla või -pipart• tilli või murulauku• soola ja pipart

Sega toasoe toorjuust pehmeks, lisa juur-de krevetid (võid need väiksemaks hak-kida), kodujuust, hakitud maitseroheli-ne ning maitsesta kogu täidis endale sobi-vaks. Serveeri koos soojade mundris ahju-kartulitega.

Maheveise- sisefileest tartarkuuele

• 450 g maheveise-sisefileed• 120 g sibulat• 80 g kappareid• 1 sl sidrunimahla• paprika- või tšillipulbrit• soola• värskelt jahvatatud musta pipart• 2 sl külmpressitud oliiviõli• (soovi korral 2 sl peeneks hakitud värsket lehtpeterselli)• 1 munakollane

Puhasta filee kelmetest ja rasvast ning kraasi te-rava noaga peeneks või haki väikesteks kuubiku-teks (seda on lihtsam teha, kui liha on kergelt külmu-nud). Haki sibul peeneks ja lase sidrunimahlas ma-rineeruda – nii säilib värv ja maitseb paremini. Lisa lihale peeneks hakitud si-bul, kapparid, sinep, natu-

ke soola, pipart, näpuotsaga magusa paprika pulb-rit, oliiviõli ja munakollane. Sega läbi ja lase mait-setel pool tundi enne serveerimist külmkapis segu-neda. Serveeri koos röstitud saia ja hapukurgiga.

Mundris ahjuKartulid täidisega

Mundris ahjukartulidVaja läheb:• ühesuuruseid koorega kartuleid (nt Granola, Secura või muu B-tüüpi kartul)• soolahelbeid• oliiviõli

Veereta kartuleid soola ja õli segus, et nad oleks üleni õliga kaetud. Torka kahvliga igas-se kartulisse mõned augud. Küpseta 180–200 kraadi juures 45–60 minutit, kuni kar-tuli sisu on pehme. Lase veidi jahtuda, lõika kartulisse ristlõige, suru pehmeks küpsenud sisu välja ning aseta peale meelepärane täidis.

Muna-tuunikalatäidis neljale

Vaja läheb:• 1 tuunikalakonserv õlis• 2–3 muna• 1 keskmine sibul (hästi peeneks hakituna)• majoneesi ja hapukoort• tilli, peterselli või murulauku• sidrunimahla või -pipart• soola ja pipart

Kalla tuunikalakonserv kaussi, võid lisada ka kogu õli. Lisa jämedalt hakitud muna, peeneks hakitud sibul, maitseroheline ning soovikohane kogus ma-joneesi ja/või hapukoort. Sega kõik läbi, maitsesta ning serveeri soojade mundris kartulitega.

Retsepti autor: Ingrem Raidjõe

4

Õlleguru sõnul on Eesti ja Suur-britannia õllekultuur veidi erinev: eestlased kipuvad tähtsündmus-

tel tõstma pigem pitsikest viina kui õlle-toopi. Kuid sellest hoolimata hinnatakse kvaliteetset kesvamärjukest siingi. Suur-britannias on õlu kultuuri osa juba am-musest ajast ning eelkõige tähtsustatak-se selle päritolu. Tihti eelistatakse just seda, mis pärit jooja kodukandist, ning ka mekkimine ise toimub eelkõige huba-ses kodupubis.

Seltskond ja hea toitJames Ramsdeni sõnul tarbivad britlased õlut kultuurselt. Tavaliselt minnakse õhtul pubisse ning võetakse siis sõpradega su-heldes ette kann oma lemmikõllega. Tihti nauditakse seal teleri vahendusel sporti, eriti jalgpalli, või kohtutakse pärast mat-ši muljete vahetamiseks. Samuti avatakse mõni õlu sünnipäevadel, pulmadel ja ise-gi matustel, mis Eesti inimese jaoks väga tavapärane pole.

Õllegurmaani sõnul ei ole olemas toi-tu, mille juurde vastav kann imehästi ei sobiks. “Kuna õllesorte on lugematul hul-gal, on alati võimalik katsetada ning leida iga roa juurde sobiv. Aasia köögi kõrvale – Tai maitsed sidruni ja koriandriga – soo-vitan Belgia nisuõlu. Röstitud liha juurde sobib imehästi tume õlu, sest liha maitse on veini jaoks liialt tugev. Võin kinnitada, et õlu sobib pea kõigega, samas kui vein

on oma olemuselt kapriisne ega lähe ala-ti mitte,” lisab Ramsden, miks tema eelis-tuseks on just hea õlu.

Uued maitsed peibutavad James Ramsden on uusi õllesorte Eestisse sisse toonud juba mõnda aega. Ta kinni-tab, et kahtles ise ka alguses, kas eestlased on lisaks harjumuspärasele kohalikule õl-lele valmis proovima uusi, eksootilisemaid maitseid – enamjaolt on need oma olemu-selt üsna ekstreemsed, nt BrewDog – ning maksma kohalike õlledega võrreldes pea kahekordset hinda. Nüüdseks on selgeks saanud, et eestlased on uutele maitsetele vägagi avatud. Lisaks nendib Ramsden, et kohalik õlu on siin tõesti hea!

Baltic FrontierUusimast õllesordist Baltic Frontier rääki-des lähevad James Ramsdeni silmad sära-ma ning võib näha, kui entusiasmi mees ise täis on. Tema sõnul on õlu tehtud Ees-ti astelpajumahlast ning toodetud pari-ma tootja poolt maailmas. Ramsden hak-kas Taanist Mikkeller ja To Øl beeri toode-tavat õlut Eestisse sisse tooma 2012. aasta alguses. Koostöö sujus ning seejärel uuriti Ramsdeni käest, kas ta oleks valmis mõt-lema välja õlle, mis oleks eestimaiselt ehe ja omapärane. Kaua polnud vaja mõelda – looduses ringi sõites tekkis Ramsdenil mõte pruulida õlu, ühendades astelpaju ja kadakas.

“Ühel minu tuttaval on Viljandi lähe-dal astelpajumahlaäri. Nõnda uurisin, kas ta saaks mulle mahla tarnida. Peagi saa-bus õlletehasesse 130 liitrit mahla, mis segati Taani kadaka ja Ameerika humala-ga. Nõnda sündis mahlane, mõru ja värs-kendav Baltic Frontier. Siiani on tagasisi-de olnud positiivne, nii et plaanime seni-sele, piiratud väljaandele lisaks uut pruu-li,” kinnitab Ramsden ise.

Millised on aga mehe plaanid järgmi-seks? Ramsden kinnitab, et tahab rõõmus-tada kohalikke õllesõpru maailmatasemel uute maitsete ja koostisosadega ka edas-pidi ning soovib kõigile kaunist aasta lõp-pu ja kultuurset õlletarbimist.

Kadri Penjam

Õllegurmaan James Ramsden: Eestis osatakse kvaliteetset õlut hinnata!Kvaliteetõlle austajate maitsemeeli eru-tavaid õllesorte Eestisse sisse toov ning äsja uue sordi Baltic Frontier turule pai-sanud James Ramsden kinnitab, et eest-lased oskavad head õlut hinnata.

FoToD: KAy Uibo, MARjU RAnDMeR

5

6

Jana Koel on lapsest saati armastanud kreemipurkide ja totsikutega askelda-da. 20 aastat tagasi, kui vanaema veel

siinilmas oli, õppis Jana temalt ravi otstar-beks salvide ja õlide valmistamist ning ra-vimtaimede tundmist. Lapsega kodus ol-les ja temale nahamäärdeid valmistades lisandus väärtuslikke õppetunde veelgi. Nüüd enda maalappi omades saab Jana uute taimedega eriti hoogsalt katsetada.

“Miks ma ise kehahooldusvahendeid valmistan, on ehk huvi säilitada vana-emade tarkusi, et neid mitte minetada, ja anda oma kogemused edasi lastele, kui veab, siis ka lastelastele,” kirjeldab Jana peamist põhjust. “Teiseks ehk see, et loo-dusega koos aja veetmine on minu arva-tes suurim kink, mida inimene nautida

võiks. Kõik need imelised tegurid su üm-ber: päike, tuul, puude kohin, lillede kirjud õie kleidid, väikesed mutu-putukad päeva-askeldusi nautimas, roheliste värvide vi-kerkaar ja sina ise selle ilu keskel kogu ela-muse tunnistajaks – põll ees ja korv käes! Teades veel, et varud perele talveks taimi või et täna tuleb tõhus šampooni valmis-tamise päev koos oma ja sõprade perega, paned sinna sisse tugeva doosi armastust, kirge, elujõudu ja häid mõtteid.”

Nüüd on need teadmised ja kogemu-sed raamatuks kokku köidetud. Raamatu mõtte autoriks peab Jana Maakodu ajakir-janikku Kristel Kirssi, kes tema tallu naiste-laagrisse “Põllega päev” sattudes selle idee-palli veerema pani. Esmalt oli visioon küll teine, aga sündis hoopis “Looduskosmee-

tika”. “Elus ei ole juhuseid,” on Jana kin-del. “Nii ilmselt pidigi minema ning mul on siiralt hea meel, et kogu see retseptuur nüüd kaante vahele sai!”

Uurin Janalt veidi näpunäiteid, kui-das kodus kosmeetikumide valmistami-sega alustada. Ja kes pole veel jõudnud kingikotti täita, leiab ehk siitki pisut ins-piratsiooni.

Kodus ise kosmeetikumide valmista­mine kõlab kuidagi väga keeruliselt, aeganõudvalt ja kulukalt.Kuidas võtta! Mina võtan naeru ja lusti-ga. Proovisin täna lugejate jaoks järele, kui kaua röövib nende väärtuslikust ajast luksusliku roosisalvi valmistamine talve-saabastesse surutud väikestele jalgadele –

Päike, tuul ja puude kohin kreemipurki!Trükisooja “Looduskosmeetika” raamatu autor Jana Koel ütleb, et endaloodud kehahooldusvahendid on palju suurema väega, sisaldades lisaks kõikidele headele koostisosadele erilise annuse armastust ja hellust, mida meil tänapäeval kõigil hädasti vaja on. Ta soovitab kõrvale võtta ka mõne kodumaise autori taimeatlase ja katsetama hakata – tulemus on seda väärt!

Retsepte talviseks kasutamiseks

Vajad:

60 g vett

5 g letsitiini (letsitiini saad apteegist õli- või pulberkapslitena)

10 g mesilasvaha

10 g kakaovõid

30 ml avokaadoõli

60 ml metspähkliõli

2 tilka kummeli eeterlikku õli

5 tilka geraaniumi eeterlikku õli

säilitit

2 kaussi

toidutermomeetrit

mikserit

2 puidust spaatlit

Valmista nii:

Kuumuta vesi 65 kraadini. nb! Kontrolli, et vee ko-gus oleks täpne, kui alus-tad õlide lisamist (ve-si aurustub)! Mõõda me-silasvaha, või ja õlid tei-se kaussi. Sulata veevan-nis ained 65 kraadi juures, segades spaatliga. Kui ai-ned on sulanud, tõsta po-tid tulelt ja alusta mikser-damist. Lahusta letsitiin

soojas vees: torka nõela-ga õlikapslisse auk ja pi-gista kapsel tühjaks või raputa kapsli sisu vette, kus saad selle lahjendada.

nirista õlisegu pidevalt mikserdades peene joana letsitiiniga vee hulka (nb! Mitte vastupidi ehk vett õlisegu sisse). Mikserda 7–10 minutit, kuni segu on vahukooretaoline mass. Väldi kreemi järsku jahtu-mist mikserdamise ajal.

Kui oled saavutanud sul-le sobiva kohevuse, lase kreemil jahtuda 40 kraa-dini. nüüd lisa säiliti ja eeterlikud õlid ning se-ga spaatliga hoolikalt lä-bi. Tõsta kreem purki. Su-le kaanega, sildista, mär-gi kuupäev ja säilita kül-mikus.

Kui soovid tulevikus ret-septe muuta, lisades sinna

näole “talvine avoKaadoaMps”

Jana Koel

7

8 minutit ja mõnikümmend sekundit, mil-le sisse mahtus ka pakendamine. Kindlas-ti kibeleb lugeja seda nüüd ka endale te-gema. Rõõmuga jagan retsepti:

Riivi supilusikatäis mesilasvaha ja pane kaussi, lisa sinna 2 sl endale meeldivat õli (mina lisasin mustasõstraõli). Pane see kau-sike suuremasse kuuma veega täidetud kaus-si (mis pliidile läheb). Sulata vaha ja õli ve-delaks vahaks. Lase pisut jahtuda ning lisa siis ½ tl aaloegeeli (peaks olema igas kodus olemas, põletusevastane, läbipaistev geel), sega hoolikalt. Kui sul on minivispel, aita sel-lega kaasa, saad peenema tekstuuriga salvi (õhulisema). Lisa 1 ml E-vitamiini ja lõpetu-seks 20 tilka eeterlikku roosi-, roosipuu- või geraaniumiõli. Sega uuesti ja pakenda sulle sobivasse kaanega anumasse.

See on imehea vahend jalgade hooldu-seks. Kanna õhuke kiht kandadele ja var-vaste ümber olevatele nahapaksenditele ning masseeri, veelgi parem – lase mas-seerida. Sama “aeganõudev” on šampooni valmistamine, veelgi kiiremalt käib maski-de kokkusegamine. Kõige rohkem näpuga rea ajamist vajavad kreemid.

Looduskosmeetikumid ei röövi su raha-kotti tühjaks, küll aga saad peaaegu suur-firmadega konkureerivad tooted. Sõltub sellest, palju end pühendad. Muidugi ta-sub alustada lihtsamatest retseptidest ja neid oma nahal katsetades üha rohkem enese vajadustele välja ehitada.

Minu raamatust leiab palju selliseid ret-septe, mis on otse aiast nahale. Või pudru kõrvalt kosmeetikakaussi. Kõik, mis kõl-

bab suhu panna, kõlbab ka nahale määri-da. Vastupidi aga kodus ärge tehke!

Millist toodet on kodus kõige liht­sam ise teha?Kõige lihtsam on enne sauna teha kogu pe-rele kehakoorija. Samuti on üks-kaks-kolm valmis silmaseerumid, mis on minu tut-vusringkonnas juba lausa hitiks saanud.

Millega on kõige lihtsam ämbrisse astuda?Ämbreid võib tõepoolest ette tulla! Esime-seks lahterdaksin selle, kui paneme huupi taimi potti, teadmata nende toimet. Seepä-rast soovitan soojalt hankida “Looduskos-meetika” raamatu kõrvale taimeatlase või ravimtaimi tutvustava kodumaise autori kirjutatud teose. Ikka sellepärast, et kasu asemel mitte kahju teha. Algajatel soovi-tan alguses ühekaupa taimedega toimeta-da. Teiseks on kreemide juures tähtis õige ainete doseering. Kui paneme midagi vä-hem, kui ette nähtud, võime kreemi ase-mel saada losjooni või piima. Või hõrgu ja siidise kreemi asemel hoopis paksu vaha.

Kolmandaks on oluline õige tempera-tuur, mida jälgimata võib šampoon mit-te pakseneda või kreem oma head ained kaotada, kui lisame need liiga kuuma keskkonda.

Kust vajalikku toorainet ja töövahen­did leida?Tooraineks on su oma aia või vanaema maa-kodu saadused või hoopis tuttava naabri-

tädi korjatud taimed-marjad. Apteegid aita vad baas- ja eeterlike õlide, spaatlite ja topsikestega. Minu jaoks kõige laiema kaubavalikuga on Hobipunkti veebipood (www.hobipunkt.ee), kust saab kreemi-de alusmaterjalid, emulgaatorid, säilitid, keha koorijate sisse vajalikud taimepulb-rid, seemned, savid jne. Hobipunktist leiab ka mitmesuguseid pakendeid: seerumi-pudelid, eri värvi kreemitopsid, eri suuru-ses pumppudelid šampoonide ja losjooni-de pakendamiseks.

Ka sildistamine on väga tähtis. Mär-jas keskkonnas on hea kasutada kile-kleepse, kust info maha ei tule. Selli-seid silte saab tellida Kleepsuvabrikust (www.kleepsuvabrik.ee).

Kuidas isetehtut säilitada?Oleneb, mida tehakse. Šampoonid võib jät-ta vannituppa, kreemid lauale või külmi-kusse. Seerumid ja kehakoorijad tuleks säi-litada toatemperatuuril ja kasutada poo-le aasta jooksul.

Kindlasti on väga oluline säilitami-se juures see, kuidas toode valmistatak-se (kui puhtalt) ja pakendatakse. Samu-ti kasutamisaegne puhtus. See tähendab, et me ei võta topsist kreemi näpuga ega pane seerumite -õlide tilgutit otse naha vastu. Nii säilivad tooted lihtsalt kauem.

Teine võimalus on lisada säiliteid. Neid tuleb doseerida vastavalt tootja ju-histele. Kuid kasutamine on ikka sama – olge puhtad!Eve Kaljusaar

niisuteid, vitamiine, eeter-likke õlisid, alusta alati paksemast lisandist. eeter-like õlide lisamistempera-tuur on 25 kraadi juures.

nb! Kasuta kreemi val-mistamisel alati puhtaid anumaid ja väldi kok-kupuudet nahaga (nt ära lükka sõrmega kree-mi purki jne), nii säilib si-nu valmistatud toode kauem!

Kasutusõpetus:

Puhasta nägu. Kanna kreem näole. eriti sobiv talvel kasutamiseks.

Toime:

Toidab ja kaitseb paka-se eest.

KehaKoorija

“ergutav MaasiKaMöll”Vajad:

100 g kuivatatud meresoola

10 tilka e-vitamiini (vedelal kujul)

2 tl maasikapulbrit

2 tl jahvatatud pimsskivi

ühekordset suure avaga pipetti

kaanega anumat

Valmistusõpetus:

Mõõda sool, maasikapul-ber ja pimsskivi anumas-se. Sega hoolega. Tilgu-ta e-vitamiin segule. Sule anum kaanega ja loksuta tugevalt.

Kasutusõpetus:

Võta 50–100 g vedelat mett või maitsestama-ta mahejogurtit ja sega sellesse oma maitse järgi 2–4 sl koorijat. Kanna ko-he nahale, kui valmistad segu jogurtiga. Mee sees

säilib segu nädala. Soovi-tatav on teha üheks ka-sutuskorraks sobiv kogus segu.

Kasuta saunas pärast lei-li ja kehapesu, vannis või duši all käies pärast pesu. Loputa.

Toime:

Õrn kehakoorija, mis lõõ-gastab stressis keha, suu-rendab kudede taastu-misvõimet, parandab na-ha ainevahetust ja soola-de eritumist ning vähen-dab nahasügelust.

entusiastlikku katsetamist ja otstarbekat kasutamist!

Fo

To

D: K

äT

Ri

be

LjA

jeV

A

Allikas: Jana Koel ”Looduskosmeetika”

8

Endine Eesti suusakoondislane Kaili Sirge on võtnud oma õlule kodukandi Tamsalu suu-saelu korraldamise. Juba teist aastat treenib

ta pärast päevatööd noorte kõrval ka täiskasvanud suusa sõpru nii Tamsalus kui ka Rakveres. “Idee tek-kis soovist pakkuda kohalikele inimestele väljun-dit käia koos liigutamas ja samas õppida paremi-ni suusatama,” kirjeldab Kaili harrastajatele mõel-dud treeningute eesmärki. “Peamiselt tulevad trenni 30–45aastased, eelmisel talvel oli ka mõni eakam.”

Kuna huvilisi jätkub, jätkati projektiga ka sellel aastal. Kaili ütleb, et treenijate eesmärgid on erine-vad: käiakse seltskonna pärast, suusatamisosku-se parandamiseks, kodust väljasaamiseks ja ka pa-rema enesetunde saamiseks. “Osal alustajatest on huvi ja julgus tekkinud ka poolmaratone proovima minna, paljud juba ka sõidavad,” rõõmustab Kaili.

Kaili korraldab Tamsalus kolmandat aastat ka üritust “Tamsalu suusatalv”, kus võivad osaleda kõik, kel vähegi huvi ja julgust end suusarajal proo-vile panna ning see numbriga läbida. Talve jooksul on kokku viis etappi, lõpuks toimub autasustami-ne. “Stardi aeg on vaba, paned end kirja, sõidad läbi ja saad tulemuse. See on hea võimalus oma vor-mi enne ja maratonide ajal parandada ja teravda-da ning ka koos perega välja suusatama tulla,” kir-jeldab Kaili mõnusat võimalust end proovile panna.

Kuigi rühmas ja treeneri käe all harjutamine on kindlasti julgustavam, on suusatamine siiski tege-vus, mida saab väga edukalt harrastada endale so-bival ajal ja sobivas kohas, tarvis on vaid õiget ilma, varustust ja veidi teadmisi. Uurin Kaililt nõuandeid algajatele harrastajatele, et suusatamisest saaks meeldiv ja nauditav tegevus.

Kui tähtis on suusatamise juures õige tehnika?Mida parem tehnika, seda lihtsam ja mõnusam on suusatada. Esialgu on kasulik suuskade ja suusata-misega natuke iseseisvalt tutvust teha, sest mida rohkem suusatada, seda kindlam tunne suusa peal tuleb. Tegelikult on hea, kui saab sõbralt või tead-jamalt kõrvaltvaatajalt nõu oma tehnika paranda-miseks või selleks, et suusatamine paremini välja tuleks ja et sellest sõidurõõm kasvaks. Muidugi on olemas ka suusatehnikaraamatuid ja õppevideoid, mille kaudu teadmisi hankida, samuti on tänapäe-val palju abi võimalik leida internetist.

Kuigi ka minule meeldib vahetu kontakt kõige rohkem, siis seda võimalust alati pole. Nii tasubki näiteks sõbra arvamust küsida.

Mida peaks iseseisvalt treenides tehnika pu­hul jälgima?Nii uisu- kui ka klassikatehnika puhul peaks proo-vima esialgu koha peal ja seejärel laugel laskumisel ühel jalal seismist ja raskuse kandmist ühelt suusalt teisele. Seda peaks katsetama ka suusatades, sest enamikul juhtudel jääb raskus kahe jala vahele ja siis on raske ühel suusal pikemalt libiseda.

Jälgida tuleks, et jalad ei oleks liiga sirged. End

Suusatamiseks tuleb suusatada!Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala, mida harrastab suur hulk igas vanuses inimesi: kes iga päev, kes nädalavahetustel, kes korra talve jooksul. Harrastamiseks on meil suurepärased võimalused: korralikud suusakeskused ning hästi hooldatud ja valgustatud -rajad. Ja mis kõige tähtsam – aktiivsed inimesed, kes tahavad ja viitsivad valdkonna arendamisega tegeleda.

Kaili Sirge soovitab algajal 3–4 korda nädalas regulaarselt liikuda ja tempo rahulik hoida.

9

Rossig

nol o

n Sak

sa sõ

ltumatu

murdm

aasu

uska

de

testi ü

ldvõit

ja.

X-IUM

SKATIN

G WORLD

CUP

X-IUM

SKATE

MARTIN

FOURCADE

X-IUM S

KATING

WORLD

CHAM

PION

Leia meidFacebookis

Find us onFacebook

www.facebook.com/extreme.ee

• EXTREME SPORT PIRITA, Regati maja • EXTREME SPORT ROCCA, Rocca al Mare Kaubanduskeskus

• EXTREME SPORT TARTU, Forseliuse Ärikeskus

• Edasimüüjad: ARDISE SPORT, AFTER SKI, RATTAPOOD, LIVIS SPORT, DÜNAMO, PINSPORT, RADEMAR, RAKSER SPORT, NEVENE, SILJA SPORT, STOPPER,

VELOPLUS, X-SPORT, ANOME, SPORT-TEX, BIKE&SKI.

Pakkumised on kaupluste lõikes erinevad.

facebook.com/Rossignol1907

10

põlvest alla lastes on tasakaal parem ja võimalik kergemini libisemisse tõugata.

Käed võiksid ette-taha liikuda õlgade laiuselt, seda nii uisu- kui ka klassikatehnikas. Uisutehnika puhul on käed tõusul küll laiemini, aga nii, et ke-pid saaksid ikkagi saabaste juurest tõukesse min-na. Klassika paaritõugete juures tuleks teha tõu-ge vahemikus puusast poolde reide. Tõukamisel tuleks kasutada rohkem kerelihaseid, selleks tõs-ta end puusast ülesse, et tõuge saaks kõrgemalt alata. Siis võib tunda, kui palju või vähe kereliha-seid kasutatakse.

Mida peaks riietumisel arvestama?Riietus võiks olla kihiline, soe pesu ja väline kiht dressina. Hea, kui ees on tuult pidav kiht. Lisaks võib olla peal vest, mida on hea lihtne vajadusel kas ära võtta või selga panna. Matkajatel võiks olla nende kihtide vahel veel üks kiht, et madala tempo juures külm ei hakkaks. Muud aksessuaa-rid võib valida vastavalt soovile või kasutada ole-masolevaid mütse, buff’e. Tavalised kindad kipu-vad kiiresti kuluma, seega ühed suusakindad võiks muretseda küll. Kinnaste valik on suur, kindlasti leiab sobivad vastavalt oma külmakartlikkuse ast-mele, sama lugu sokkidega. Prillid on mugavuse asi, saab ka ilma.

Kui tähtis on õige suusavarustus?Oskuste kasvades saab headest suuskadest muidu-gi parema sõidurõõmu. Harrastajatele sobib väga hästi keskmise hinnaklassiga varustus. Suusa-üritustest osa võtmiseks võib juba natuke rohkem investeerida. Pigem sõltub kõik siiski rahakoti pak-susest ja enda nõudmistest.

Universaalsed suusad sobivad eelkõige neile, kes käivadki suusatamas talve jooksul loetud kor-rad. Suurema huvi puhul soovitan soetada mõle-ma tehnika suusad: endal on mõnusam sõita. Kui eelis tatakse uisutehnikat, sobivad endast 10–15 cm pikemad suusad ja kepid võiks olla kõrvales-tani või valemiga enda pikkus korda 0,9. Klassika-suusad võiks olla 20–25 cm endast pikemad ja ke-pid võiks ulatuda õlgadeni või enda pikkus korru-tatud 0,85. Saabaste puhul on alguses head kom-bisaapad ehk need, millega saab sõita nii uisku kui ka klassikat.

Kui suusad on muretsetud, tuleks kindlasti suusa põhjad üle parafiinitada, kasutades selleks poes pakutavat teenust või tuttavate abi. Kindlas-ti peaks libisemisala libisemist piisavalt tihedalt uuendama ehk jälgima, et kui suusapõhjad hakka-vad natuke halliks minema, on vaja neid hooldada.

Pidamismäärde kohta võib alguses teadjama-te käest nõu küsida, kuidas ja mida selleks pan-na. Pidamisala saab kodus määrata paberilehe-ga, seistes võrdselt mõlemal suusal ja teine liigu-tab suusa all paberit. Liikuvale osale saab siis pi-

damismääret kanda. Poest võib osta ka pidamis-määrete stardikomplekti, kus on kork määrde laia-li ajamiseks ja vähemalt 2–3 pidamismääret (0..-2, -1...-3(-6) või -2...-10, +3...0). Temperatuurivahemi-kud on tootjatel erinevad. Päris sula ilma jaoks ka-sutatakse kliistrit, kuid oskuste puudumisel tuleks see pigem lasta kellelgi teisel panna või sõita sel päeval hoopis uisutehnikas.

Libisemise määrimiseks kodus on vaja alust või suusapukki, vana triikrauda või spetsiaalset määrderauda, kaabitsat ning vähemalt ühte har-ja (nailon, võimalusel ka messing) ja libisemispara-fiini (universaalne on lilla parafiin, mis sobib tem-peratuurile +5...–10).

Milline võiks olla algaja suusasõbra treeningu­programm, et hooaja lõpuks suudaks näiteks ka mõne poolmaratoni läbi sõita?Tähtis on vähemalt 3–4 korda nädalas regulaar-selt liikuda: pool kuni poolteist tundi. Üks tree-ning võiks kindlasti olla pikem: vähemalt poolteist tundi, n-ö pikk rahulik liikumine ehk saad sõbraga mõnusalt vestelda, samas jõuad ümbruses toimu-vat nautida. See on hea alus esialgu poolmaratoni läbimiseks ja sealt ka hea enesetunde saamiseks.

Harrastajate treeningtempo kipub olema sageli liiga kiire ehk toimub pidev hingeldamine. Proovi-da tasuks siiski alguses kas või suuskadega kulge-mist või jooksu-kõndi vaheldumisi, et kokku saaks paras tempo ja jaksaks liikuda kauem kui pool tun-di. Alguses võib tunduda, et mis trenn see on, üld-se ei mõju ja kõik teised on kiiremad, aga kui keha on harjunud, siis edasised treeningud on sujuvama liikumisega ja tervisele ka parema mõjuga. Kauem harjutanud võivad lubada endale vahel ühe kiire-ma trenni nädalas, et saaks ikka suusarajal ka “tui-sata” ja kopsud lahti hingata.

Liikumine võiks üldse olla aastaringne ja tege-leda võiks erinevate spordialadega: kepikõnd või imitatsioon suusakeppidega, jooks, jõuharjutused, jalgratas. Ühesõnaga mitmekülgselt ja selliselt, et on huvitav ja vahelduv ning endale meeldiks.

Joomine treeningul on suhteliselt individuaal-ne. Kui trenni kestus on alla tunni, siis põhimõtte-liselt ei ole vaja juua, piisab enne ja pärast trenni veevarude taastamiseks, ja selleks kõlbab ideaal-selt tavaline või mineraalidega vesi. Üle tunni kest-val treeningul võib jooki tarbida iga 20–30 minuti tagant, siis säilib vedeliku tasakaal paremini ega teki kiiret väsimust. Matka puhul võiks ikka olla võimalus midagi juua. Kui veest ei piisa, siis kas lahjendatud mahla või spordijooki, kus on natu-ke süsivesikuid ka sees. On olemas termospudelid, kus jooks säilib kauem soojana (võib ka ise pudeli paberi ja fooliumiga vooderdada). Batoonid, gee-lid on soovitatav panna kehale lähemale (taskus-se, numbri või pudelivöö külge), kus on soojem – siis ei lähe nad nii kõvaks.

Kuidas õpetada suusataMist lapsele?Millal alustada?

Õige aeg on siis, kui lapsel tekib huvi ja ta on või-meline suuskadel püsti seisma.

Varustus

Alguses võivad olla ka suusad, mida saab ka-sutada tavaliste saabastega. Hu-vi suurenemisel on mugavamad suusa saapad, mis lasevad suuska-dega paremini lii-kuda. esimesteks suuskadeks on head soomustega suusad, mis ei libi-se tagasi.

Kuidas õpetada?

esialgu tuleks liht-salt liikuda suus-kadel, õpetada pärast kukkumist püsti tõusma (et saaksid edas pidi ise rahulikumalt sõita ega peaks kogu aeg last püsti tõstma), siis proovida suus-kadel libisemist. Tasa kaaluharjutus ühel jalal seismi-sega. Kükid kergel laskumisel. Pidur-damiseks on hea õpetada saha-asendit. Pöörami-seks suuskadega astumist ümber enda. Päris noor-tel on alguses kõi-ge lihtsam sõi-ta ilma keppideta. näita ette ja laps teeb järele – selles on nad osavad.

Kaili Sirge

11

www.rahvaraamat.ee

12

Igal kihil oma eesmärkJaaksoo kinnitusel peaks esimene kiht keha vastas olema spordipesu, enamas-ti pikk ja liibuv, mille eesmärk on hoida keha kuivana, juhtides liikumise käigus tekkiva higi keha pinnalt eemale. Märga-des riietes tunneb suusataja end ebamu-gavalt ja võib jahtudes kergesti külmetu-da. Pesu teine funktsioon on hoida sooja.

Rait Ermann lisab, et aluskihi mater-jaliks on tavaliselt polüester. “Soovitan Odlo sportpesu, mille tootmisel on kasu-

tatud hõbeniiti – see väldib ebameeldi-va lõhna teket. Hinnatundlikule kliendile sobib hästi hea hinna ja kvaliteedi suhte-ga Rukka, mille tooted algavad 20 eurost. Väga külmade olude jaoks on suurepära-ne Crafti Keep Warmi soe pesu.”

Teiseks kihiks sooja aluspesu peal võiks olla ese, mis pakub kehale soojust, ent on samas väga heade hingamisomadustega. Siinkohal soovitab Rait Ermann soetada endale näiteks fliis või mikrofliis firmalt Bjørn Dæhlie ja Craft. Rain Jaaksoo kinni-tusel on see kiht vajalik keskmisest külme-ma ilma puhul, tavailma korral seda reeg-lina ei kasutata.

Kolmanda ehk kõige pealmise kihi moo-dustavad ilmastikukindlad jakk ja püksid. Rait Ermanni sõnul on hea jakk tehtud ker-gest materjalist, mis peab tuult ega mär-gu, kuid laseb samas piisavalt hästi läbi õhku, et hoida sportija kuivana. Spetsiaal-sed suusariided on enamasti valmistatud mitmest kangast: eesmine osa on ilmas-tikukindel ning tagaosa sellest elastsem ja parema õhuvahetusega.

“Riideesemetele annab palju juurde läbi mõeldud lõige. Jaki seljaosa ei tohi suusatades üles kerkida ja selga külmale paljastada. Varrukad peavad olema piisa-va pikkusega, et hoogsalt suusakeppe ette viies käsivarred kaetuks jääksid. Kõige pa-remini sobivad aktiivseks spordiharrastu-seks keha järgi lõikega või liibuvad riided, mis pakuvad enim liikumisvabadust. See kehtib ka pükste puhul.

Vähenõudlikuma harrastaja komp-lekti suusajakist ja pükstest saab kätte umbes saja euroga. Tasub meeles pida-da, et suusariided sobivad hästi igasu-guseks väliharrastuseks, ka jooksmiseks, kepikõnniks või matkamiseks,” selgitab Rain Jaaksoo.

Rait Ermann lisab, et unustada ei to-hiks kindlasti kaela, pead ja käsi. Kaela kaitseks sobivad suurepäraselt torusallid ehk buff’id. Müts ja kindad võiksid vajadu-sel olla eest tuultpidava osaga. Aktiivse te-gevuse jaoks ei ole hea riietuda puuvilla, eriti suusaspordi puhul, sest märg kangas tekitab külmatunnet ja jahutab keha ning kaugel see haiguski siis enam on.Kadri Penjam

Spetsialistid, kel ülevaade meie poodi-des pakutavast olemas, kinnitavad, et eelkõige peaks talvine spordirõi-

vas olema kihiline ja mugav. Mida rohkem kihte, seda paremini hoiab sooja ning pa-kub vastupidavust õues liikumisel.

Vali riietus harrastuse järgiRademari tootespetsialist Rait Ermann kin-nitab, et tähtsad tegurid, mille järgi riie-tust valida, on temperatuur ja aktiivsuse määr. “Tervisekõndija, kes teeb oma jalutus-käiku kuni viie külmakraadi juures, vajab soojemat riietust kui samal temperatuuril aktiivne suusataja või jooksja. Tihti peale tehakse see viga, et sportimiseks pannak-se selga liiga soojad riided, mis põhjusta-vad meeletut higistamist. See tekitab kii-ret väsimust ja suurendab hiljem ka kül-metamise ohtu.

Harrastussportlase riietus võiks olla mugav, samas võiks lasta hästi käsi ja jal-gu liigutada. Ülisuured ja lohvakad rõivad on aktiivsel tegevusel pigem takistavaks teguriks,” selgitab Ermann.

Ka spordirõivaid pakkuva Nevene OÜ esindaja Rain Jaaksoo kinnitab sama: sel-leks et lumerohke talv ja külmakraadid väl-jas liikujale liiga ei teeks, on vaja asjalik-ku riietust. Lisaks ilmastikukindlusele ja sooja hoidvusele on tähtis, et valitud rõi-vad ei takistaks liikumist ning oleks seljas kerged ja mugavad. Öeldakse, et hea riie on see, mis end sõidu ajal meelde ei tuleta. Parimad suusariided pakuvad kaitset tuu-le eest ning hoiavad keha sooja ja kuivana, tõrjudes samal ajal sademeid ja väljutades keha pinnalt niiskust. Kõige selle saavuta-miseks on soovitatav riietuda kihiliselt.

Talvine spordirõivas peab olema mugav ja ilmastikukindel!Talvine sportimisind ei tohiks kindlasti napi eelarve või puuduliku varustuse taha toppama jääda. Uuri-sime, milline üks kvali-teetne talvine spordirõivas olla võiks ning millele seda hankides tähelepanu pööra-ta tuleks.

Millised rõivad soovitate selga panna esiMest Kor-da suusataMa Minnes?“esimestel treeningutel on algajatel enamasti korra-lik suusa varustus muretsetud, aga ilmale kohane riietus va-jab veel avastamist. Kallitele võistluskombinesoonidele raha kulutama ei pea. Talvisel ajal on soovitatav riietuda kihili-selt. esiteks on tähtis kvaliteet-ne, niiskust eemale juhtiv alus-pesu, teiseks soojendav vahe-kiht, kolmandaks kaitse tuule eest. Tänapäeval pakuvad pal-jud kaubamärgid tuulekind-last ja hingavast materjalist suusa riideid, mis vajavad alus-kihiks ainult sooja pesu. Lisaks on oluline muretseda kvaliteet-sed, niiskust läbilaskvad sokid, tuulekindlad kindad ja samade funktsioonidega müts. Talvise looduse nautimine suuskadel on jõukohane igaühele, tagasi-hoidlik suusaoskus või -riietus ei tohiks küll mitte kellelegi ta-kistuseks olla!

Kadri Madissoo, jõulumäel

tegutseva

treeninggrupi

jõulu

harrastus-

suusatajate

treener.

13

Võitjate valik!

Sel aastal uus ja parem võistlussaabas

Pett er Northug

Maaletooja: www.a2k.ee

Müügil: Sportland, Maratonsport, Popsport, Rix Ratas, Livis Sport, Matkasport, Paide Kaubamaja, Veloplus, Saaremaa Kaubamaja, Türi Kaubamaja, Suusavennad, Anome, Anka pood, Author, Dünamo, Stopper, Keila Ratt apood, Siljasport, Rademar Ratt amaailm, A2K Sport.

14

Tartu maratoni kutsuvad paljud lau-sa talviseks laulupeoks. Ja pole ka ime, kui suusamaratoni programmi-

lised sündmused koondavad aastast aas-tasse üha enam suusasõpru. 2012. aastal võttis 41. Tartu maratoni programmi kuu-luvatest üritustest osa ligi 10 000 talverõõ-mude austajat. Kuid mis on see, mis mee-litab inimesed külma trotsides üha uuesti 63 või 31 km pikkustele radadele?

Maratonielamused toovad rõõmu“Oled saanud rohkem, kui oled andnud,” kirjeldab tihe Tartu maratoni sõitudest osavõtja Guido Soodla tunnet pärast dis-tantsi läbimist. “Lähed starti ilma stop-perita, sõidad naudinguga, võtad rajalt vastu rohkem, kui ise annad, lõpetad po-sitiivse emotsiooniga – nii oledki võitja,” lausub Guido.

Maratonirõõmu käib püüdmas ka rah-vasporti hindav Ardi Salus. “Tahan ikka ja

jälle nautida stardisignatuuri, kuulda 3 km enne lõppu motiveerivaid sõnu, mis selgi-tavad, miks ma ikka ja jälle siia olen tul-nud. Nautida seda, mis kaasneb ainult ra-jal olemisega! Kõige võimsam on loomuli-kult see tunne, mis haarab finišijoont üle-tades,” kirjeldab Ardi oma elamusi.

SEB Tartu nelikürituse tegija Kaup Raag sõnab, et tähtis on ka stardieelne emot-sioon: “Just enne starti on see aeg, kus saad rääkida sõpradele oma ootustest ja mõte-test eeloleva päeva suhtes. Finišis jällegi saad sõpradega uuesti kokku ja siis oma-korda jutustad sellest, kuidas läks. Ma-raton on enamat kui lihtsalt suusasõit.”

Sobiva leiab igaüks42. Tartu maraton kulmineerub küll mara-toni endaga, kuid selle kõrvalprogramm pakub põnevaid tegemisi kogu perele.

Programm saab avalöögi juba kuu aega enne maratoni 19. jaanuaril, kui Otepää kultuurimajas toimub traditsioo-

niline pidu suusabaasis, ja jätkub 20. jaa-nuaril Otepää lastesõitudega FIS World Snow Day tähistamise raames Tehvandi staadionil, pärast mida saavad kõik hu-vilised siirduda juba 42. Tartu maratoni ühistreeningule, kus koos vaadatakse üle maratonirada.

Põnevad üritused jätkuvad juba 10. veebruaril, kui aset leiab meeskondlik 2. Tartu teatemaraton, kus meeskonnatöö oskus pannakse proovile neljaliikmelistes teatemeeskondades. Samal päeval toimub avatud raja sõit, mida erinevalt põhima-ratonist saab läbida ka vabas tehnikas. 10. veebruaril oodatakse starti kõiki nai-si, sest juba 12 korda toimub Tervis Plussi Tartu maratoni naistesõit, mis on 16 km pikkusena jõukohane kõikidele, kel suu-sasamm jalas.

Pere pisemaid oodatakse taas suus-kadele 16. veebruaril, kui Tartus Tähtvere spordipargis leiavad aset 42. Tartu mara-toni lastesõidud.

Kogu elamusi 42. Tartu maratonilt“Uuel aastal uue hooga,” on tavapärane lause, mida vana aasta lõpul inimeste suust kuuleb. Sama saab öelda Tartu maratoni kohta, mis toimub uue hooga juba 42. korda.

FoTo TARMo HAUD

15

COPYRIGHT© SALOMON SAS. ALL RIGHTS RESERVED. PHOTOGRAPHY: NORDIC FOCuS. SKIIER: JASON LAMY CHAPPuIS

A WINNING SYSTEM• IN ALL NORDIC DISIPLINES

• AT WORLD CHAMPIONSHIPS & WORLD CUP

• ON ALL LEVELS FROM WORLD CUP TO JUNIORS

• FROM AND IN ALL COUNTRIES

• ON ALL SKIS

FW12.Nordic.SNS.Poster.Salomon.A.Winning.System.indd 1 7/12/12 2:49 PM

COPYRIGHT© SALOMON SAS. ALL RIGHTS RESERVED. PHOTOGRAPHY: NORDIC FOCuS. SKIIER: JASON LAMY CHAPPuIS

A WINNING SYSTEM• IN ALL NORDIC DISIPLINES

• AT WORLD CHAMPIONSHIPS & WORLD CUP

• ON ALL LEVELS FROM WORLD CUP TO JUNIORS

• FROM AND IN ALL COUNTRIES

• ON ALL SKIS

FW12.Nordic.SNS.Poster.Salomon.A.Winning.System.indd 1 7/12/12 2:49 PM

16

22.12.2012 MS eTV-Swedbanki noortesarja i etapp 1–10 km V Pannjärve

13.01.2013 MS eTV-Swedbanki noortesarja ii etapp 1–10 km KL Mammaste

25.01.2013 Murdmaasuusatamise eesti meistrivõistlused 10/15 km V Albu

26.01.2013 eTV-Swedbanki noortesarja iii etapp Sprint V Tallinn/lauluväljak

26.01.2013 RMK Kõrvemaa suusamaraton 19/38 km V Kõrvemaa

27.01.2013 Murdmaasuusatamise eesti meistrivõistlused Sprint KL Tallinn/lauluväljak

01.02.2013 Talvefestival otepää

02.02.2013 Talvefestival otepää

02.02.2013 eTV-Swedbanki noortesarja iV etapp Suusakross V otepää

03.02.2013 Talvefestival otepää

03.02.2013 16. Tamsalu-neeruti maraton 25/46 km V Tamsalu

09.02.2013 Murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistlused Sprint KL jõulumäe

09.02.2013 15. Alutaguse maraton 20/40 km KL Alutaguse

10.02.2013 Murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistlused Sprint V jõulumäe

17.02.2013 42. Tartu maraton 31/63 km KL otepää/elva

24.02.2013 eTV-Swedbanki noortesarja V etapp 2–20 km KL ÜS Holstre-Polli

01.03.2013 eestimaa talimängud Haanja

02.03.2013 eestimaa talimängud Haanja

03.03.2013 16. Tallinna suusamaraton 21/42 km V Kõrvemaa

09.03.2013 41. Haanja maraton 22/43 km KL Haanja

15.03.2013 MS eesti suusatuur 2013 Pannjärve

16.03.2013 Salomoni maraton Albu

16.03.2013 eesti suusatuur 2013 100 m KL Tartu

17.03.2013 eesti suusatuur 2013 Albu

17.03.2013 jaak Mae karikavõistlused Albu

18.03.2013 eesti suusatuur 2013 SVS jõulumäe

23.03.2013 MS eesti meistrivõistlused 7,5 + 7,5/15 + 15 km SVS Haanja

24.03.2013 MS eesti meistrivõistlused Teatesõidud KL+V+V Haanja

30.03.2013 MS eesti meistrivõistlused Sprinditeade V Pannjärve

31.03.2013 MS eesti meistrivõistlused 30/50 km KL ÜS Pannjärve

suusaKalender

FoTo TARMo HAUD

17

Peagi käes koolivaheaeg!

Fotod: Ramuel Tafenau, Merje Sosi

Hea võimalus veeta aega perevõi sõpradega uisutades!

Peredele soodustus:näiteks 2 täiskasvanut + 2 last

koos uiskudega 22 eurot (tavahind 28 eurot)

Vaba jää ajad ja teised peresoodustusedmeie kodulehelt www.icearena.ee.

Üritused firmadele (võimalus proovida treeneri juhendamisel jäähokit täisvarustusega).

Koolidele soodustused tööpäevadel, v.a koolivaheajal.Pärast uisutamist kohviku pakutava nautimine.

Lisainformatsioon:info@icearena.ee

tel 660 0500

18

Elad sa Tallinnas või Saaremaal, Pärnus või Mammastes või hoopiski mujal – kindlasti leidub ka sinu kodukohas paik, kus talverõõ-

me nautida. Teemegi väikese ülevaate kohtadest, kuhu talvisel ajal kindlasti kiigata tasub.

Pealinlasel valikut jagubTallinlastel on võimalik uurida, mis nende koduses linnaosas toimub. Ülelinnaline kuulsus on kindlas-ti lumistel Nõmme suusaradadel. Kel aga soov vaa-data, mis lauluväljakul talvisel ajal ette võetakse, sel tasub kiigata sealsesse Talveparki. Selle esinda-ja Henri Kalm kinnitab, et pargi avamise kuupäev sõltub ilmastikuoludest, teenuseid loodetakse pak-kuma asuda detsembri jooksul. Praegu tegeletakse aktiivselt lumekahurdamise ja radade ehitusega. Laulu väljakule ehitatakse sel talvel ka lumelaua-park, mis on mõeldud nii lumelauduritele kui ka freestyle-suusatajatele.

Lumelauapark pakub reile, bokse ja hüppeid eri-nevatele sõidutasemetele, elemente on võrreldes eelmise aastaga rohkem. Henri Kalm lisab, et pargi kõrval asub õppenõlv, kus teha õppesõitu või liht-salt harjutada. Õppimiseks väga hea profiiliga nõl-va saab hõlpsasti kasutada tänu mugavale ja algaja-sõbralikule linttõstukile.

Kohe linttõstuki kõrval asub lumerõngapark. Tuubidega on võimalik sõita mäest alla mitmel ra-jal. Sel aastal on 50 tuubi asemel lausa 120 tuubi. Talvepargis leidub ka kelgunõlv, kus saab liugu lasta. Nõlv asub laulukaare alt vaadatuna paremal servas.

Vajadusel toodetakse sinna kunstlund ning hoolda-takse iga päev rajatraktoriga.

Neile, kes on huvitatud murdmaasuusatamisest, saavad minna 1,8 km pikkusele rajale, mis võimal-dab sõita nii klassikalises kui ka uisustiilis. Oma lõ-busate kurvidega pakub rada huvitavat sõitu läbi lauluväljaku territooriumi.

Lisaks on Talvepargis võimalik uisutada loodus-liku jääga uisuplatsil, mis asub otse laulukaare ees. Selle kõrval alustab tööd laenutuspunkt, kust on võimalik laenutada lumerõngaid, uiske, murdmaa-suuski, lumelaudu ja mäesuuski.

Lõuna­Eesti peibutabPõlva valla Orajõe küla Mammaste tervisepordi-keskuse esindaja Aron Mitt selgitab, et huviline leiab sealt eest tipptasemel suusarajad ning lõbu-sa snowtubing’u nõlva. Rajad sobivad nii harrasta-jatele kui ka professionaalidele, nii klassikalise kui ka vaba sõidustiili jaoks. Mammastet kiidavad pal-jud Eesti praegused ja endised tippsuusatajad, nen-de hulgas Jaak Mae ja Raul Olle.

Suusarajad on 1–16 km pikad ning neid hoolda-takse regulaarselt rajamasinaga. Rajapõhjad on val-mis tehtud lumekahurite abil toodetud kunstlumest. 4 km ulatuses on rajad valgustatud õhtul kella 21ni ning looklevad lummavas looduses maaliliste ürg-orgude vahel, möödudes mitmetest vaatamisväärsus-test, näiteks Suurest ja Väikesest Taevas kojast ning Otteni sillast. Teekonnale jäävad ka “Viimse reliik-via” filmist tuntud võttekohad. Suusaradadel sõit-mine on tasuta. Mammaste tervisespordikeskusest saab vajadusel rentida suusavarustust.

Tuubimise nõlv sobib aga igas vanuses huvilis-tele. Paraku peab pisematel lustijatel kaasas olema järelevaataja, sest alla viieaastased lapsed tohivad lumerõngaga sõita vaid koos täiskasvanuga. Üks tund snowtubing’ut maksab 5,50 eurot.

Lumiselt kaunil ajal ei tasu õhtuid ja vabu päevi koduseinte vahel veeta. Vähesed vabad hetked lähedaste seltsis tuleks täita hoopis sportliku tege-vusega. Eestis suusa- ja spordiradu juba jagub.

Talvine sport karastab tervist ja lisab elurõõmu!

19

Saaremaa võlub oma loodusegaKel aga soov sammud talvepuhkuseks Saaremaa-le seada, saab seal nautida ka häid suusaradasid ja puutumatut loodust. Saaremaa spordiliidu peasekre-tär Käthe Pihlak kinnitab, et valikut spordisõpradele jagub. Näiteks on hinnatud sportimispaik Kuressaa-re tervisepark, kus olemas valgustatud suusa rajad pikkusega 0,6; 1 ja 2 km. Kudjape tervise radadel on olemas 1 ja 3 km pikkused suusarajad ning pilk ta-sub heita ka Karujärve ja Kärla radadele.

Pärnakad JõulumäelePettuma ei pea ka Pärnu linna ja maakonna elani-kud. Jõulumäel asuvad mõnusad suusarajad, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kel jaksu ja indu enam-gi, saab soovi korral ühineda harrastussuusatajate treeningutega. Jõulumäel tegutsev harrastussuusa-

tajate treener Kadri Madissoo kinnitab, et Jõulumäe tervisespordikeskuses on võimalik treenida nii indi-viduaalselt kui ka ühineda juba aastajagu tegutse-nud Jõulu harrastussuusatajatega.

“Tegutseme Jõulumäe tervisespordikeskuses. Tere-tulnud on treeningutega liituma nii algajad suusa-huvilised kui ka staažikad Tartu maratoni läbijad. Parandame oma füüsilisi ja tehnilisi oskusi, naudi-me liikumist looduses ja head seltskonda! Meil on võimalik kõrgharidusega III kutsekvalifikatsiooniga treeneri juhendamisel saada suusatehnikate õpetust ning suuskade hooldamise ja määrimise koolitust. Seda vastavalt tasemele ja treeningplaanile, kus on tagatud vajalik koormuste lainelisus ning võimalus enesetunde järgi treeningut muuta,” selgitab Madis-soo, lisades, et treeningute tingimused on ideaalsed iga tasemega harrastussportlasele.

Erineva raskusega liikumisrajad võimaldavad treenida õiges pulsirežiimis. Oluline on see, et lii-kumine oleks meeldiv ja algajale esialgu mitte väga koormav. Jõulumäe pehmel maastikul võivad suusa-tamise mõnu nautida nii ülekaalulised kui ka “pro-fid” harrastajad, rääkimata sportlastest.

Liikumisradu on nii suvel kui ka talvel kolme raskustasemega. Eesmärgid on inimestel erinevad: kes tahab olla lihtsalt terve ja suusatama õppida, kes maadleb liigse kehakaaluga, kes soovib paran-dada tehnilisi oskusi ning Tartu maratonil ennast eestpoolt leida. Edasijõudnud harrastajad osalevad vahelduseks Jõulumäe karikavõistlustel, saamaks kogemust lühema distantsi pingutusest. Põhiees-märk on siiski läbida Tartu maraton oma varase-mast ajast paremini.Kadri Penjam

Ka välisMaised suusareisid peibutavad!Season Travel oÜ esindaja Mae Kask kinnitab, et eestlas-tel on suur huvi ka välismaiste suusareiside vastu. “Populaar-sed on nii Soome, Rootsi ja norra kui ka loomulikult euroo-pa kuulsad suusakuurordid Austrias, Prantsusmaal ja itaalias. Skandinaavia on eriti eelistatud lastega perede ja firmaüritus-te korraldajate hulgas. Samuti armastavad seda siht kohana suuremad sõpruskonnad,” selgitab Mae Kask, lisades, et põ-hiline majutusvariant on seal suusamajades või apartementi-des, kus on võimalik ise süüa valmistada ja üsna koduselt nä-dal pere või sõprade seltsis mäesuusatamist nautida.

“euroopa suusakuurordid on hinna poolest kallimad ja ma-jutus põhiliselt hotellides. Hind Skandinaaviasse jääb 300–500 euro vahele (majutus + laev + transport). Keskmine hind Alpidesse on 800–1200 eurot (lennuk + transfeer + majutus). Hinnale lisanduvad liftipiletid, vajadusel suusarent ja söök. Mae Kask kinnitab aga, et Skandinaavia hinnad ole-nevad väga palju reisimise kuust. Üsna odavad majutused on jaanuari 2.–4. nädalal. Vahe võib näiteks märtsikuu ma-jutusega olla lausa 2,5–3kordne. Skandinaaviasse saab ise kaasa võtta suusad, söögid-joogid ja rohkem isiklikke asju, sest enamasti reisitakse oma autoga. Alpidesse saab kaasa võtta suusad (lennukis tavaliselt lisatasu eest). Söök ja jook tuleb osta kohapealt,” lisab Kask.

20

Spordiklubi Fittest treener Rainer Rebane sõnab alustuseks kohe, et kindlasti tuleb neil, kelle viimane treeningukogemus aastate taha jääb,

võtta asja rahulikult. Ei ole tarvis kellelegi näidata, kui tugev, trendikas või trimmis ollakse. Selleks puu-dub lihtsalt vajadus, sest trenni minnakse ikka vor-mi parandama, mitte teisi vaatama.

“Treenijaid on saalis seinast seina, naisi ja mehi, suuri muskleid ja kleenukesemaid, kogukaid ja sale-daid, kuid saalis on kõik omavahel sõbrad ning kelle-

gi poole näpuga ei näidata. Abivajajat aidatakse ala-ti hea meelega! Me, eestlased, oleme küll olemuselt sellised külmad ja arad, kuid spordisaalis tullakse oma kesta seest tavaliselt välja,” julgustab Rebane.

Külasta perearsti regulaarseltOlenemata sellest, kui hästi end tunned, tuleks kord aastas perearsti külastada ning tervist kontrollida. Perearst Ulvi Usgam kinnitab, et kel seda harjumust pole, aga soov elumuutuseks on, peaks enne tree-ningusaali suundumist selgeks tegema, kas üldised tervisenäitajad on korras. “Kui vanust on üle nelja-kümne, on kasulik teada oma kolesteroolisisaldust, veresuhkrut, vererõhku ja pulsisagedust rahuole-kus. Hea on teada normiväärtusi ning olla kindel, et näitajad on korras.”

Perearsti sõnul sõltub palju sellest, milline on inimese varasem suhe spordiga ning mis eesmär-gil taas treeninguga alustatakse. “See, kas hakatak-

Diivanilt treeningule: ettevaatlikkus ja mõõdukus tagavad eduNeil, kes siiani passiivset elustiili harrastanud, tasub vormi taastama asudes astuda läbi perearsti kabinetist ning alustada pigem mõõdukalt. Kuidas kahtlustest ja kõhklustest võitu saada, mida selga panna ning kuidas esimesed pingutused üle elada? Seda asusimegi uurima.

Treener Rainer Rebane kinnitab, et sobiv kehaline koormus annab hea enese­tunde ja parandab vormi ning julgustab kõiki uuel aastal uue hooga trenni tulema.

FoTo: FoTogeen

21

se end aktiivsemalt liigutama kaalulangetamise ni-mel või soovitakse tõsta lihasmassi osakaalu, paneb paika selle, kuidas tuleks treenida ning milline peaks olema igapäevane toitumine.

Kel esineb kroonilisi haigusi, peaks eriti tähele-panelik olema selles osas, millist treeningut ja mis koormusega endale üldse lubada tohib. Seepärast tuleb alati konsulteerida arsti ja treeneri ning miks mitte ka toitumisspetsialistiga. Tarvis on meeles pida-da, et ülepingutus toob alati rohkem kahju kui kasu, seepärast on soovitatav sportida võimete kohaselt.”

Koormustest annab ülevaateKa Rainer Rebane paneb südamele, et treeningule tulija võiks hinnata oma tervislikku seisundit adek-vaatselt. “Tervis ja hetke sportlik vorm on indivi-duaalne ning sellest tulenevalt sobib igaühele ise treening. Räägime nii füüsilisest – trenni iseloom, kestvusalad või jõutreening saalis – kui ka vaim-sest sobivusest.

Hetkevormi väljaselgitamiseks saab paljudes klubides teha koormustesti ehk testida aeroobset töövõimet. Selle käigus registreeritakse pulsi rea-geerimine koormuse tõusule, mille põhjal antakse hinnang maksimaalsele hapnikutarbimisele. Lisaks on alati võimalik kohtuda treeneriga personaalselt ning arutada läbi treeningkoormusesse puutuv.

Alati tuleks olla avameelne ning rääkida oma soovidest-muredest,” lisab Rebane, kinnitades, et koormustesti käigus selgub, mitme korraga nä-dalas, millise intensiivsuse ning milliste treenin-gutega oleks parim alustada.

Kindlasti soovitab treener startida tasa ja targu, sest endale on võimalik liiga teha ka ühe trenniga.

Riietus ei ole esmatähtis!Rainer Rebane lisab, et esimest korda trenni tulles pole tarvis endale sugugi kohe kalleid spordirõivaid muretseda. “Treeningusaalis ei pea ega tohi ülemää-ra riietele mõelda. Tuleb lähtuda treeningu iseloo-must ja turvalisusest. Hea ja mugav rõivas ei ole ala-ti kallis, korralikku valikut leidub igas hinnaklassis.

Trenni iseloomule peaksid vastama ka jalanõud. Välisjalatsites trenni ei tulda ning lubatud pole ka plätud. Treeninguriided peaksid olema puhtad ja kuivad.”

Treeningul osalemiseks piisab, nagu öeldud, korralikest spordijalatsitest, millega samal ajal väl-jas ei käida. Lisaks sobivad püksid ja särk. Riietu-se puhul on soovitatav, et see hingaks – hoiaks ke-hale vajalikku temperatuuri, laseks piisavalt õhku läbi ning juhiks niiskuse materjalist väljapoole. Häs-ti mugav ja tõhus materjal on näiteks dri-FIT,” soo-vitab Rainer Rebane.

Energiat on kordades enamUrmas Nemvalts, kes on nüüdseks juba mõnda aega BodyPumpi treeningutel osalenud, kinnitab, et lisaks paranenud vormile on kolm korda nädalas hommi-

kuti trenni tegemine andnud juurde meeletult ener-giat ning peletanud laiskuse.

“Miks treeningud vahepeal soiku vajusid? Koli-sime perega Tartust Tallinna ning paraku jäid maha nii sõbrad, kellega sai koos trenni tehtud, kui ka sobiv spordiklubi. Tallinnas proovisin siin ja seal, kuid sobivat kohta ei leidnud. Praegusesse tree-ningusaali sattusin tänu abikaasale. Märkasin, et naine pakatab energiast ning muutub iga päeva-ga kaunimaks – tuli ka ennast käsile võtta ja spor-tima asuda!” muljetab Nemvalts.

“Tunnistan, et esimene kord oli päris kõhe. Arvasin, et olen üsna heas vormis, jõusaali taus-taga, kuid võta näpust! BodyPumpis käivad nii mehed kui ka naised, ning meesterahvas, kes pole ammu trenni teinud, võib hakkajale treeni-tud õrnema soo esindajale alguses raskuste tõst-mises alla jääda.

Loomulikult ei tasu meelt heita, sest juba paa-ri nädalaga harjub keha tekkinud koormusega ning siis saab juba treeningut nautima hakata. Kes ikka veel leiab põhjuseid, miks trenni ei jõua, neile ütlen: unustage ettekäänded, sest kiire elu-tempo kõrvalt lihtsalt tuleb endale aega leida!”Kadri Penjam

orienteeriv MadalaiM vajaliKu spordi-varustuse hind:Jalats45,50–100 €

Püksid 16,50–24 €

Särk 16,50–27 €

Urmas Nemvalts soovitab ka teistel mugavalt diivanilt tõusta ning end liigutama hakata, sest terves kehas peitub terve vaim!

eRAKogU.

22

BAILATINO, HOUSE, VIDEOCLIP DANCING, BROADWAY JAZZ, HIP-HOP, BALLETT, BOLLYWOOD,

KÕHUTANTS, FUNK FUSION, LATIN JAZZ, CHEERLEADERS & SHOW, MJ STYLE, JAZZTANTS

TALLINN - VIIMSI - JÜRI - LAAGRI - TARTU - PÄRNU

REGISTREERU: WWW.DANCEACT.EE

Kui küsida inimestelt, miks nad trenni ei tee, on tavaline vabandus: “Mul ei ole selleks aega”. Hakates kok-

ku lugema, kuhu see aeg siis kaob, näita-vad numbrid, et nädala 168 tunnist, mis ei ole just tööaeg, veedetakse valdavalt lihtsalt teleka ees. Kui oskaks treeningu enda jaoks sama meeldivaks muuta, siis kas või kõigest kolm tundi nädalas selleks aega pühendada ei tundukski nii keeruline!

Miks tantsimine?Tänapäevane kiire elutempo tekitab stres-si ja pingeid ning tihtipeale vajame füü-silisest koormusest vaat et enamgi emot-sionaalset energiabuusti, mis aitaks sellele kõigele vastu panna! Tantsimine ei ole ai-nult lihaste treening ja füüsiline koormus, vaid ennekõike emotsionaalne nauding, sest tantsimine on teada-tuntud stressi-hormoonide hävitaja. Lisaks hoiab tantsi-mine toonuses, parandab tervist ja muu-dab erksamaks. Tants parandab märgata-valt ka rühti ning arendab koordinatsioo-ni ja rütmitunnetust. Kuna tantsu juurde käib muusika, mõjutab see meie meeleolu. Tulemuseks ongi parem enesetunne, seda nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Mis on bailatino?Bailatino on moodne treening- ja tant-sustiil, milles on ühendunud Ladina-Ameerika tantsukultuuri parimad küljed – tants, muusika, rütm ja tempo, kehatun-netus, meeldiv koormus ning tõhus trenn ja emotsioon. Bailatino treeningus tegele-

takse salsa, reggaeton’i, bachata, samba, meren gue, tšatša, mambo ning mitmete teiste peotantsust tuttavate Ladina-Amee-rika tantsudega.

Bailatino ei diskrimineeri inimesi soo, vanuse, kehakaalu või tantsuoskuse pä-rast, sest töö algab trennis A-st ja B-st ning edasi liigutakse vastavalt treeningurühma arengutempole. Trennist saab tantsurõõ-mu ja korraliku koormuse kätte nii algaja kui ka juba profim tantsija, sest grupid on bailatino süsteemis jaotatud raskusastme ning kogemuste pagasi järgi. Selles tren-nis pole partnerit vaja, sest töö käib samal põhimõttel nagu teiste moodsate tantsu-stiilide tundides: igaüks enda eest väljas!

Milleks mulle bailatino?Regulaarne ja korrapärane bailatino’ga te-gelemine parandab figuuri ning annab hea füüsilise koormuse, sest tegu on väga efek-tiivse rasvapõletustrenniga. Eriti hästi mõ-jub bailatino talje, tuhara ja reie lihasgrup-

pidele, sest nendele piirkondadele langeb selles trennis kõige suurem koormus. Väga suurt tähelepanu pööratakse rühile ja keha-hoiakule, seepärast on see väga hea vahel-dus neile (eriti naistele), kes harrastavad muidu mõnda jõulisemat ala. Parem koor-dinatsioon, naiselik graatsilisus ja tantsu-oskus muudab igaühe enesekindlamaks.

Mida peaks bailatino trennide kohta veel teadma?Bailatino trennis ei vaata keegi, mis sul sel-jas on! Tähtis on see, et tunneksid ennast hästi ning kannaksid mugavaid jalatseid, mis lubaksid pöida sirutada. Eelistatud on tantsutossud, aga väga hästi ajab läbi ka täiesti tavaliste sussidega. Kuna igas tren-nis õpitakse midagi uut, ei muutu bailati-no kunagi rutiinseks. Ainukene oht, mille-ga võiksid arvestada, on see, et bailatino’st võib jääda sõltuvusse!Helen Siltsbailatino-sõltlane

Bailatino – keha vormi ja meel rõõmsaks!

Sulle on tuhat korda räägitud trennitegemise ka-sulikkusest ja sa tead, et peaksid sporti tegema, kuid nii lihtne on leida vabandusi. “Mul pole kor-ralikke trenniriideid”, “Ma ei tea, kuhu minna” või “Kodus on nii palju tegemist, ma parem ei lähe-gi kuskile”. Eks ole teada tõsiasi, et rahvasportla-se kõige raskem distants on diivanilt välisukseni ja kõige raskem trenni tegemise juures on just nimelt trenni minemine!

Fo

To

MiH

AiL

TR

ibo

i

23

24

www.dunker.ee

25

Jõuluaeg LätimaalLäti on siinsamas lähedal. Meile nii omane ja natuke omamoodi. Läti turismiarengu agentuuri kasutusele võetud reklaamlause “Läti, parim aeglaselt nautides” (Latvia, Best Enjoyed Slowly) on väga tõene. Puhkuseks Lätis tasub aega võtta. Vaadata-kuulata-nautida on palju. Oleme siia koon-danud Läti jõulukuu sündmused. Igale maitsele jagub. Ja mitte ainult pealinnas Riias, ikka üle terve Lätimaa. Tutvuge ja minge nautima – oma silm on kuningas! Rohkem infot: www.latvia.travel

Zemgale

Kurzeme

Kurzeme

Latgale

Daugavpils

26

Vanalinna jõululaatJõulud on tulemas. Sellest annab märku ka va-nalinna jõululaat magusalt lõhnava hõõgveini, röstitud mandlite, glasuurisäras piparkookide ja kohaliku käsitööga. Külastajad võivad siin iga päev endale jõulu imesid leida. Jõululaada kavas on mitme suguseid kontserte ja töötubasid ning jõuluvana lõbustab nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Tänavu tähistab iga-aastane vanalinna jõulu-laat oma 10. sünnipäeva. Kõik maitsva toidu ar-mastajad on oodatud proovima traditsioonilisi maius palu: hõõgveini, piparkooke, röstitud mand-leid, jõuluteed ja -kohvi, aga ka võrratut suitsu-sinki ja muid lihatooteid. Laadal pakutakse jõu-lukingitusteks Lätimaal tehtud käsitööd: must-rilisi kindaid, osavate meistrite treitud puust küünlajalgu, päikselõhnalisi meepotte, magu-sa aroomiga vahaküünlaid, käsitsi kootud sooje sokke, mütse ja salle, merevaigust ja hõbedast ehteid, keskkonnasäästlikke puidust mänguasju ja kaltsukarusid…

Pakutava toidu ja käsitöö kõrval saate tutvuda mitmete Lätimaa traditsioonidega, näiteks palgi-veo või tavapäraste koduste jõulutoitude valmis-tamisega. Pop- ja rahvamuusikaansamblid esita-vad nii läti jõululaule kui ka maailmakuulsaid me-loodiaid. Avatud on loomingulised tikkimistöö-toad, postkaartide saatmiseks töötab spetsiaalne jõulupostkontor. Lapsi ootavad küülikud ja poni. Loomulikult hoolitseb jõuluvana agarasti selle eest, et jõulupidustused kauaks meelde jääksid.www.liveriga.com/en/2795-old-town-christmas-fairwww.vzt.lv

Uusaasta ilutulestik ja pidustused 11. novemb-ri kaldapealsel31. detsembril on kõik riialased ja külalised ooda-tud osalema mitmesugustel pidustustel linna koh-

vikutes, hotellides, väljakutel ja parkides, sealhulgas kesk öisel uusaasta ilutulestikul.

Tänavu toimub 11. novembri kaldapealsel suur pidu, kus pakutakse riialastele ja külalistele kell 22–03 rikkalikku, põnevat ja mitmekesist kontserdikava mitmete Läti artistide osavõtul. Loomulikult ootab keskööl ilutulestik!Kava:Vairis Nartišs ja JÕULUORKESTER, löökriistaansam-bel PULSA EFEKTS, rokkbänd DZELZS VILKS, Rolands Šteinbergs, Ieva Kemlere ja ballitantsurühm. DJ AG,DJ JAPĀNIS.www.liveriga.com/en/5969-new-year-s-eve-fire-works-and-celebration-at-the-11-november-quay

Uusaastapidu 2013Nagu ikka, peetakse Riias ka sel aastal palju uusaasta-pidusid. Restoranid ja baarid pakuvad uusaastaõh-tuks eriprogrammi, ürituste agentuurid on ette val-mistanud laia valiku. Pakutakse selliseid teema-pidusid nagu “Veneetsia karneval”, “Tuhat üks ööd”, retrostiilis pidusid ning palju muid põnevaid ja lõ-busaid ettevõtmisi.www.liveriga.com/en/5917-new-year-s-eve-party-2013

“Jõulupuu jälg 2012”“Jõulupuu jälg” on linnakeskkonnas peetav värskelt originaalne kunstifestival, kus esitatakse jõulupuust traditsioonilisi ja uusi ning ka täiesti avangardistlik-ke visioone. Festivali vabaõhuinstallatsioonideks on konkursil välja valitud Läti kunstiakadeemia üliõpi-laste autoritööd.

“Jõulupuu jälg” sai alguse kaks aastat tagasi. Too-na osales festivalil 25 installatsiooni: nii klassikalisi kui ka uuenduslikult ehitud jõulupuid. Mullu äratas festival suurt tähelepanu sellega, et tõi laia vaatajas-konna ette 42 traditsioonilist või eba tavalist jõulu-

puud. Festival tutvustab iidseid kombeid ja mood-said traditsioone. Legend Riiast kui esimesest ehi-tud jõulupuu linnast elab edasi.www.liveriga.com/en/4887-christmas-tree-trail-2012www.eglufestivals.lv

Harlem Gospel Choir – Harlemi gospelkoor29.12.2012Harlemi gospelkoor külastab Riiat juba seitsmen-dat korda, andes seekord kontserdi Riia konverentsi-keskuses. Gospelkoor esitab vaimulikke laule bluu-si, džässi, spirituaali ja räppmuusika elementidega.

Harlemi gospelkoor on tuntud võimsate vokaalesi-tuste poolest, mis liigutavad ja inspireerivad kõiki kuu-lajaid olenemata nende usust, vanusest või huvialast.

Koor on esinenud koos paljude superstaaridega, näiteks Bono, Whoopi Goldbergi, Diana Rossi, Avril Lavigne’i, Cyndi Lauperi ja isegi Gorillaziga.

Koori lauljad on laulnud paavst Johannes Paulus II-le ja olnud külalisteks Elton Johni sünnipäeval New Yor-gis. Tänavu on nad esinenud koos Keith Richardsi, John Grosbani ja Neon Treesiga.

Harlemi gospelkoori asutas 25 aastat tagasi Allen Bailey. Tollest ajast on koor esinenud nii kodumaal USAs kui ka Jaapanis, Austraalias, Euroopas – tege-likult kõikjal üle maailma. Koori eesmärk on inimes-tes usu äratamine ja nende ühendamine, olenemata rahvusest või religioossest kuuluvusest, aga ka afro-ameerika kultuuri tutvustamine.www.liveriga.com/en/4677-harlem-gospel-choirwww.harlemgospelchoir.com

Uusaastagala 201229.–30.12.2012Läti rahvusooperi uusaasta-galakontserdid on kui hõrk šampanja. Kauneimad ooperimeloodiad noor-te muusikamaailmatähtede esituses.www.opera.lv/en/calendarwww.liveriga.com/en/4706-new-year-gala-2012

Veel sündmUsi Riias“Concerto Piccolo” – võimalus imetleda Riia toomkiriku orelit 20 minuti vältel.“Concerto Piccolo” laseb nautida ühe kõige imelise-ma ja väärtuslikuma oreli helisid väljapaistva akus-tikaga Riia toomkirikus.www.liveriga.com/en/5035-concerto-piccolo-en-joy-the-unique-sound-of-riga-dome-organ-for-20-minuteswww.doms.lv

Riial on pikk ajalugu ja rikkalik kultuuripärand. Kuna Riia on alati olnud kaubanduse ristteel, on ta multikultuurne linn, mis-tõttu seal on, mida vaadata – nädalavahetus Läti pealinnas on suurepärane uute muljete saamiseks ja puhkuseks. Külalised võivad nautida eriilmelist arhitektuuri, eelkõige juugendstiilis hooneid. Riia on UNESCO maailmapärandi nimekirjas tänu juu-

gendstiilis hoonete kompleksile, mis on üks suuremaid maa-ilmas, ja ka arhitektuur peegeldab linna ajalugu alates 1201. aastast kuni tänapäevani. Linna on hinnatud ka ainulaadsete puitehitiste poolest selle keskuses. Ajaloo vältel on Riia tradit-siooniliselt olnud kaubanduse ja tehingute risttee ida ja lääne vahel. 1282. aastal ühines Riia hansaliiduga ja oli selle aktiivne liige isegi kuni liidu kokkuvarisemiseni umbes 300 aastat hiljem.

RIIA

ww

w.L

ive

Rig

a.c

om

www.LiveRiga.com

27

aBBa muusika Rootsist – arrivalLegendaarse ansamb-li ABBA lavaesinemised on jäädavalt möödas, ent Rootsist pärit Arrivali ja ABBA omaaegsete muu-sikute koostöös on kokku pandud etendus, mis viib vaataja tagasi 1970ndates-se. Autentsed kostüümid ja liikumine ning õiged har-mooniad – tegu on täius-

liku kontserdiga. Esitused ja esinejad on originaali-ga nii sarnased, et erinevust ei märkagi.www.liveriga.com/en/6022-the-music-of-abba-arri-val-from-swedenwww.themusicofabba.com

Baltimaade vene kunsti kollektsioonRiia börsi kunstimuuseumis on väljas Läti, Ees-ti ja Leedu muuseumide koostöönäitus Balti riiki-de vene kunstist.www.liveriga.com/en/4896-baltic-collection-of-rus-sian-artwww.rigasbirza.lv

Talveball etnograafilises vabaõhumuuseumisKui jõulud pere keskel on möödas, kutsub Läti etno-graafiline vabaõhumuuseum kõiki põhjamaahuvili-si koos sugulaste ja sõpradega osalema traditsioo-nilisel vabaõhuballil.

Ballikülalisi rõõmustavad kuumad joogid, later-nad ja sätendavad lumehanged. Pange soojalt rii-desse ja nautige aastalõppu keset talvemuinasjuttu!www.liveriga.com/en/4816-winter-ball-at-ethno-graphic-open-air-museum-2012

www.brivdabasmuzejs.lv

Teistsugune jõulupoodJõuluajal avab Riia vanalinnas uksed eriline võlu-pood. Ühe renoveerimist ootava hoone peaaegu maha jäetud ruumides rõõmustab riialasi ja külalisi särav jõuluime. Taustaks mängib klassikaline muu-sika, askeldavad smokingis ja torukübaraga müüjad ning imelistes kleitides eriskummaliste kübaratega daamid. See ei ole pood, see on seiklus, mis paneb igaühe südame kiiremini põksuma!www.liveriga.com/en/6051-a-different-kind-of-christ mas-shop

Talveööd Riia loomaaiasAasta pimedaimal ajal on Riia loomaaia väravad ava-tud iga-aastasteks talveöödeks. Külastajad saavad hil-ja õhtul pargi valgustatud teedel jalutada ja looma-aia asukaid uudistada.www.liveriga.com/en/4471-winter-nights-at-riga-zoo-2012www.rigazoo.lv

Kalnciemsi laatPühade ajal on Kalnciemsi tänava restaureeritud puitmajade piirkonnas avatud laat. See on vana Pār-daugava linnaosa uus traditsioon. Kohalikud elani-kud on nende lõbusate laatade üle uhked: seal koh-tutakse ja suheldakse oma naabritega.www.liveriga.com/en/3710-fair-at-kalnciems-dist-rict-1www.kalnciemaiela.lv

Vana-aastaõhtu kontsert: King CharlesKing Charles on üks paljutõotavamaid briti alterna-tiiv-, indie- ja folk-popmuusika esitajaid. Tema muusi-ka on dünaamiline, vaba ja siiras – see tuleb selgesti esile ka tema kontsertidel. Populaarne briti folk-roki esitaja ja rahvahulkade lemmik annab 31. detsemb-ril meeldejääva kontserdi.www.liveriga.com/en/5843-new-year-eve-s-concert-by-king-charles

Winterfest 2012Igal aastal umbes samal ajal korraldab Herman Brauni sihtasutus talvemuusikafestivali Winterfest, kuhu tu-levad kokku legendaarsed maestrod, kuulsad noored solistid, kammermuusika- ja crossover-ansamblid, koo-rid, varajase muusika ansamblid ning džäss orkestrid.www.liveriga.com/en/4890-winterfest-2012

“euroopa jõulud 2012”Igal aastal on publikul võimalus advendi- ja jõuluajal ning uusaastal osa saada pühademeeleolust, kuula-tes Bachi, Haydni, Mozarti, Vivaldi ja teiste klassikute ning tänapäeva heliloojate rõõmsaid meistriteoseid, aga ka meeleolukaid džässirütme. Festival “Euroo-pa jõulud” rõõmustab kuulajaid suurepäraste kont-sertidega Riia ja Lätimaa kontserdisaalides ning ki-rikutes, hoides elus euroopalike jõulude traditsiooni.www.liveriga.com/en/4891-european-christ-mas-2012www.eiropasziemassvetki.lv

Haruldustekeskuse Zili brīnumi ekspositsioonHaruldustekeskuse Zili brīnumi eesmärk on avada oma külastajatele uusi vaatenurki, näidates nii las-tele kui ka täiskasvanuile, et asjad ei ole alati selli-sed, nagu nad paistavad.www.liveriga.com/en/5845-exposition-in-the-curio-sity-centre-zili-brinumiwww.zilibrinumi.lv

sherlock Holmes kutsub sünnipäevale! 05.01.2013Sherlock Holmes on üks maailma tuntumaid raamatu-tegelasi. Oma pika töise elu jooksul ei ole ta kuna-gi enda sünnipäeva tähistanud. Aastatel 1979–1986 filmiti Riias režissöör Igor Maslennikovi filmi “Sher-lock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused” Vassili Livanoviga peaosas. Selleks ajaks muutus üks väi-ke Riia vana linnatänav väga edukalt Londoni Baker Streetiks. Livanovi Sherlock Holmesi peetakse kõige autentsemaks ja üllameelsemaks. Inglismaa kunin-ganna andis selle rolli eest Livanovile Briti Impee-riumi ordeni. See andis omakorda algtõuke Sherlock Holmesi sünnipäeva tähistamise traditsioonile Riias. Tulge ja õnnitlege Holmesi! Saate osaleda Sherlock Holmesi rongkäigul, juua tas-sikese teed koos sõbraliku Mrs Hudsoniga Baker St-reetil (Jauniela tänavas) või vaadata Baskerville’ide koera konkurssi Toomväljakul.

Pidustused algavad 5. jaanuaril kell 13 Läti kunsti-akadeemia juures. Seal kogunevad Sherlock Holme-sid ja neile kaasaelajad rongkäiguks.www.liveriga.com/en/4938-sherlock-holmes-invi-tes-to-the-celebration-of-his-birthdaywww.holmes.lv

Veetke aasta helgeimad pühad Jūrmalas!Jūrmala kutsub veetma aasta helgeimaid pühi – jõule! Kogu detsembrikuu toimub Jūrmalas palju jõulumeele-olust kantud üritusi, mis rõõmustavad iga südant nii töö- kui ka puhkepäevadel kuni jõuludeni, jõulude ajal ja aastavahetusel.Aeg: 01.–30.12.2012Koht: Jūrmala. Aadress: Jūrmala. Kellele: kõik

20. detsembril toimub koos folkloorigrupiga Skance läti traditsioonidest kantud üritus “Pakuõhtu” (“Bluķa va-kars”). Jõulude eelõhtul, 22. detsembril etendatakse Jūr-mala teatris näidendit “Lõbusate jäneste jõuluime” (“Jaut-ro zaķu Ziemassvētku brīnums”). Dubulti evangeelses lu-

terlikus kirikus võite osa saada kontserdist “Jõulurõõm” (“Ziemassvētku prieks”), restoranis Neptūns Ineta Rudzī-te aga läti ja prantsuse jõululaulude õhtust.

Erilise jõulumeeleolu eest on hoolitsenud ka prome-naadi ehk Jomas iela toitlustusasutused, kus lisaks pi-parkookide ja hõõgveini lõhnale ootavad mõnedki tore-dad üllatused. Alus krodziņšis võite istuda tõelisele saja aasta vanusele saanile, tunda end puitskulptuuride va-hel nagu muinasjutumetsas ning läbi fotoseina vaada-tes hakata ka ise korraks jõuluvanaks, lumemeheks või lõbusaks päkapikuks. Tänavune eriline üllatus on illumi-natsioonid. Endiselt rõõmustavad kõiki hubane praksuv kamin nii sees kui ka väljas, maitsvad pirukad, lõhnav tee ja kaneeline hõõgvein!

Jūrmala on suurim kuurortlinn Baltimaades, millel on kuu-rordina pikk ajalugu. See asub 25 kilomeetri kaugusel pealin-

nast Riiast ja 15 km kaugusel rahvusvahelisest Riia lennujaa-mast. Jūrmala linn on uhke oma unikaalsete loodusvarade üle – tervendav mineraalvesi, turbamuda, männimetsad, tervis-lik mere kliima, luited ja rand, mis kulgeb 32,8 km pikkuselt.

JŪRMALA

Harmooniline kuuse-puu, disainer Ģirts Kalniņš

www.LiveRiga.com

ww

w.L

ive

Rig

a.c

om

ww

w.L

ive

Rig

a.c

om

28

Ammutage ideid jõulukaartide ja loometöö jaoks! Galeriis Inner Light on väljas Vitalijs Jermolajevsi ja Romāns Hodirevsi uus pildikollektsioon “Transfor-matsioonid” (“Pārvērtības”), 24.–26. detsembril on sissepääs tasuta. Huvitavate näitustega rõõmustab ka Jūrmala linnamuuseum, näiteks Andrejs Severe-tņikovsi juubelinäitusega “Olemise rahu” (“Esības mi-ers”), noorte fotovõistluse “Pööra tähelepanu” (“Pie-vērs uzmanību”) töödega jm.

Põhja-Euroopa suurim veepark Līvu akvaparks rõõ-mustab suuri ja väikeseid pühade tähistajaid jõulu-dest kuni uue aastani. 25. detsembril kell 12–17 on veepargis Alice’i imedemaa. Alice ja tema sõbrad la-hutavad veepargi külastajate meelt mitmesuguste mängude ja atraktsioonidega, kohal on ka jõuluvana.

25.–28. detsembril kell 12–17 toimub “Talismanide paraad” (“Talismanu parāde”). Seal võib kohata suuri pehmeid elusaid mänguasju, nautida koos nendega atraktsioone ja lasta endast pilti teha. Paraadil osa-levad laste suured sõbrad Bonifācijs Līvu Akvapark-sist, koer Ifiņš-Pifiņš ja elevant Baltiņš Läti tuletõrje-

ja päästeametist, jäätis Pols ja jook Lāsēns Riia pii-makombinaadist, Gutiņš ja Selga küpsis NP Foodist ning kobras Bruno ja kõuts Rūdis riigi politseist. 29. detsembril kell 12–15 on üritusel “Klounaad ja pä-kapikk” (“Klaunāde un rūķis”) võimalik näha mitme-suguseid klouni etteasteid, mis hõlmavad žonglee-rimist ja uskumatuid võlutrikke. Päkapikk lõbustab kõiki toredate mängude ja põnevate ettevõtmistega.

30. detsembril kell 16–20 on kavas “Vesi sädeleb valguse tantsus” (“Dzirkstī ūdens gaismas dejās”). Külastajad saavad jälgida spetsiaalselt Līvu Akva-parksi jaoks välja töötatud valgusetendust ja nau-tida kaasakiskuvaid tantse tantsukoolilt Dzirnas. Pecolli noored kunstnikud teevad uskumatuid võlut-

rikke. Kohtumiseni Līvu Akvaparksis suure lainebas-seini juures!Kui te ei ole veel välja mõelnud, kus jõu-le veeta, olete teretulnud Jūrmalasse! Jūrmala kuu-rorthotellide restoranid pakuvad erilisi jõulueineid. Lisateavet leiate aadressilt www.tourism.jurmala.lv ja kuurort hotellide kodulehtedelt.

Uuel aastal, 1. ja 6. jaanuaril 2013 kutsub kuu-rortlinn kell 11–17 nii suuri kui ka väikeseid Dzin-tari metsaparki läti traditsioonide kohasele peole. Teid ootavad kaasakiskuvad, põnevad ettevõtmised: läti rahvatantsud ja mängud, õnnevalamine, talvi-ne fotoorienteerumine, suusavõistlused, lumesõda, lumme joonistamine, pneumaatilise vibuga lask-mine, hobuseraudade viskamine, lumemehe tege-mine, kõige suurema lumepalli veeretamine, lume-pallidega märki viskamine, ree tõmbamise võistlu-sed, vibuga märki laskmine jm, samuti loomekojad: õlg figuuride tegemine, lõhnakottide valmistamine, värviliste kivide töökoda, maskitöökoda. Kõige noo-rematele on mõeldud kohtumised multifilmikange-lastega, täiskasvanutele aga hõõgvein ja läti rahvus-toidud. Sisse pääs on tasuta.

Kurzeme on kultuuriajalooline territoorium Läti lääne-osas. Selle uhkus on metsad, Läänemere järsk pankran-nik ning võimas sõjapärand – Irbene radar ja sõjasadam Liepājas. Piirkonna väikelinnad on võluvad oma unikaal-susega. Tundub, et Kurzemet on väga mõjutanud mere olemasolu. Kurzeme mereäärsed kalurikülad on eriline paik oma atmosfääriga. Seal, nagu õigetes kaluriküla-des ikka, saab proovida suitsukala. Kuna osa Kurzemet oli Nõukogude ajal suletud ala, on see võimaldanud neil säilitada unikaalseid loodusobjekte. Sealne ranniku äär on üsna puutumata. Unikaalseid looduslikke biotoope saab vaadata Pape looduspargis ning Grīņu ja Slītere re-servaatides.

Neile, kes hindavad sõjapärandit, on Kurzeme nagu kirss tordil, sest siin näeb Nõukogude armee sõjalist raadio lokaatorit, mis praegu on maailmas suuru-selt kaheksas ja teenib nüüd tsiviileesmärki. Unustama-tu mulje saab ka Liepāja sõjasadamast. Kurzemes tasub külastada mere-äärseid linnu Liepājat ja Ventspilsi, mis pa-kuvad hulga vaata-misväärsusi. Piirkonna väikelinnades omakorda – Sabi-les, Kandavas, Kuldīgas, Talsis jne – võib hoomata ainu-laadset väikelinnade aurat.

KurZeme

LÄÄNE-LÄTI (KURZEME)

nädalalõpupakkumine “Talvine romantika liepājas”Liepāja on jõulude ajal kindlasti üks Läti kenamalt kaunistatud linnu. Piparkoogimajakesed, eriline jõulu kuusk ja inglid on saanud tuulte linnas jõulu-aja sümboliks. Selleks et jagada rõõmu linna küla-listega, on Liepāja regiooni turismiinfobüroo val-mistanud ette öise seiklusliku ekskursiooni “Tal-vised tuled Liepājas”, millele on iseloomulik sala-pära ja üllatused.

Igapäevases rutus märkamatuks jäävad hoolitse-tud õued on pühade ajal muutunud veel ilusamaks. Mahasuunatud pilgu tõttu ei märka me sageli enda ümber kõike kaunist. Seekord pööratakse tähelepa-nu sellele, mida pole piisavalt hinnatud, kuid mis koos jutuga näitab Liepājat hoopis teises valguses. Kaunilt valgustatud kesklinna võib vaadata ka Kolm-ainsuse katedraali tornist.

Pärast talvist jalutuskäiku kutsub restoran Upe soo-jendama end klaasi kuuma joogiga, puhkekeskus Li-bava aga nautima pühademeeleolu, võttes lonksuke-se veini kamina ääres või hubases hotelli numbritoas.

Puhkekeskus asub eksklusiivses kohas Läänemerd ja Liepāja järve ühendava kanali (Tirdzniecības kanāls) ääres, kust linna keskusesse ning inglitega kaunis-tatud kuuseni on kõndida vaid viis minutit. Hoo-ne ammust ajalugu peegeldab elegantne interjöör.

Puhkekeskuse külalistele pakutakse ööbimist ühes seitsmest moodsast, mittepealetükkivas ja elegantse-tes toonides massaaživanni ja kanalivaatega numbri-toast, hommikusööki võite aga nautida palmide ja purskkaevuga talveaias.

Pärast mööda talvist Liepājat jalutamist paku-takse võimalust saada sooja ja koguda jõudu sauna-kompleksis, kus on massaaživann, Soome saun ja au-rusaun. Lõdvestuda võib aga elava tule soojust nau-tides kaminasaalis, kus on näha vana hoone kivivun-dament ja puittalad.

Laia kalaroogade ja magustoitude valikuga resto-rani köök ei jäta ükskõikseks ka kõige nõudlikumat gurmaani. Siit leiab traditsioonilised Liepāja tursad ja värskendava kokteili Amber City.

Meditatiivse puhkuse hindajatele pakume jääalu-se kalastamise võimalust hotelli juures asuval kana-lil, samuti püütud saagi valmistamist hotelli resto-rani köögis. Ehk saab just Liepājast koht, kus algab teie õnnelik aeg!

Hind kahele inimesele alates 75 latist (105 eu-rost), sisaldab ööbimist, hommikusööki, õhtut ka-minasaalis ja ekskursiooni “Talvised tuled Liepājas” giidi juhtimisel.Liepāja regiooni turismiinfobüroo, Rožu laukums 5/6, Liepāja

www.liepajaturisms.lvRestoran Upe, Lielā iela 11, Liepājawww.restoransupe.lvPuhkekeskus Libava, Vecā Ostmala 29, Liepājawww.libava.lv

nautige talve Kuldīgas!Kuldīga on ka talvel romantiline oma kitsaste lu-miste tänavate, taevasse sirutuvate suitsujugade ja jõulukaunistustega, mille võlu ilmneb vaiksetel õhtu- ja öötundidel.

Kultuuri- ja kunstisõpradel soovitatakse külastada sünagoogi hoonetekompleksi, kus varasemas palve-majas tegutseb kunstihoone. Seal toimuvad regulaar-selt kunstinäitused ja kontserdid.

Maiasmokad on kutsutud värskelt küpsetatud biskviitide ja mee lõhnaga koogi- ja kondiitritsehhi Priednieki, kus naturaalsest toorainest valmistatak-se viit sorti torte. Pärast talvist jalutuskäiku mööda vanalinna võite kindlasti sisse astuda restorani Pa-grabiņš ning nautida maitsvaid sööke ja kohaliku veinimeistri mustasõstra- ja vaarikaveini.

Kohalike traditsioonide huvilistel soovitatakse vaadata Padure mõisa aita, mis on Lätis ainus 18. sajandil ehitatud kolmekorruseline ait. Autentses interjööris on väljas ekspositsioon Padure ajaloost. Siin on võimalik nautida ka tolle aja traditsioonilis-te retseptide järgi valmistatud Kesk-Kurzeme toite.

Külastage Kuldīgast, jalutage linnake risti-põiki läbi ja nautige mineviku hõngu, ning te sõidate ära, et jälle tagasi tulla!www.visit.kuldiga.lv

Ku

Ldīg

a T

uR

ism

iin

fo

Ke

sK

us

Latvia. Best enjoyed Slowly.

29

ZemgaLe

LÕUNA-LÄTI (ZEMGALE)Zemgale on kultuuriajalooline piirkond Läti keskosas. Zemgale on am-mustest aegadest olnud Läti “leivaait”. Siin leidub ka uhkeid arhitektuuri-mälestisi – Rundāle ja Jelgava lossid. Zemgale ei asu Riiast kaugel. Tegeli-kult tuleb Riiast välja sõita lõuna poole ja juba oletegi Zemgales. Zemga-lele on iseloomulikud suured põllud ja vanad linnad – Bauska, Jelgava.

Talverõõmud dobeles koos suursuguste lumemeestegaDobele on Lätis ainus koht, kus juba kolmandat aas-tat võib linnaväljakutel kohtuda kasvult suurte ja omalaadsete lumemeestega. Tüsedate, kolme meet-ri kõrguste lumemeeste pere kasvab iga aastaga ja tänavu on neid 40. Juba tuntud tegelastele – lustli-kele muusikutele, suusatajatele ja hokimängijatele ning lumest lastega perele – on sel talvel lisandu-nud kuningapaar koos rüütliga, kujur, maalikunstnik ja poeet, mõni neist lausa viie meetri pikkune. Nad on läti kunstnike Agnese Rudzīte, Inta Berga, Jānis Bergsi ja saksa kujuri Markus Murovskise kätetöö.

Kuna lumemehed on valmistatud Dobele ette-võtete, Tenaporsi valmistaja SIA Tenax ja küünla-tootja SIA Baltic Candles Ltd materjale kasutades, ei karda nad sulamist ega vihma. Lumemeestega võib Dobeles kohtuda kuni veebruarini.

Talvepäeva mitmekesistamiseks võite pärast jalutus käiku valida mõne Dobele koduloomuuseu-mi talveprogrammidest. Gruppidele pakutakse kavu “Lossidaamide jõulud” ja “Jõulud Läti talus”.

Dobele käsitööliste majas võite vanu ametioskusi õppida ja telgedel kudumist, varrastel kudumist või viltimist proovida. Oma külastust enne kokku leppi-des võib peretoas saada värskelt küpsetatud pann-kooke ja taimeteed.

Talvise maiustamise programmi on Dobele küla-listele ette valmistanud selektsionäär Pēteris Upīti-se muuseum. Maitsvaid õunu, puuviljamahlu ja su-kaade võib lisaks degusteerimisele koju kaasa osta.Kui Dobele pakkumisega tutvudes muutub lühike talve päev hämaraks, tuleb küünalde soojade leekide järele minna Baltic Candles Ltd tehasesse.

dobele koduloomuuseumGruppidele pakutakse kaht talveprogrammi:Lossidaamide jõuludKoos Dobele lossidaamide Ofēlija ja Šarlotega ela-te sisse õukonnaellu, õpite elegantselt rõivastuma, end laua ääres peenelt ülal pidama ning valmista-ma vana aegset mänguasja – kaltsunukku. Samuti omandate teadmisi tee kohta.

Programmi kestus 90 minutit. Hind 1,50 latti osa-võtja kohta.Jõulud Läti talusJõulutraditsioonid Läti talus, lätlaste meelelahutus: tuleviku ennustamine, mängud pikkadeks talveõhtu-teks ja jõulukrooni valmistamine – kõik see ootab teid.

Programmi kestus 90 min, hind 1,50 latti osa-võtja kohta.Avatud: T–R 11–18, L 11–16Aadress: Brīvības iela 7, Dobele

Registreerumine: tel +371 6372 1309, 2943 6379, e-post dobeles.muzejs@navigator.lv

Dobele käsitööliste maja (Amatu māja)Siin võib näha käsitööliste valmistatud esemete näi-tusi, õppida tundma vanu ameteid, elada ka ise käsi-töölise rolli sisse, süüa õhtust peretoas. Peretoas või-te end soojendada taimeteega ja nautida puu pliidil äsja küpsetatud pannkooke moosiga. Vastavalt soo-vile võite proovida oma oskusi telgede ääres ning loome kodades kududes, viltides ja kerides.

Majaga tutvumine kuni 45 min, hind 0,50 latti.Majaga tutvumine ja loomekodades kaasavõtmiseks töö tegemine: 1 latt.

Täisprogramm koos einega: 1,50 latti, kooli-õpilastele 1 latt. Programmi kestus kuni 2 tundi. Gru-pi soovitatav suurus kuni 20 inimest.Avatud: T–R 12–20, L 12–17Aadress: Baznīcas iela 8, DobeleRegistreerumine: tel +371 2204 9477, 6372 3169, e-post muceniece.anete@gmail.com

Selektsionäär Pēteris Upītise muuseumKuni aed magab talveund ja kogub jõudu kevadiseks õitsemiseks, kutsuvad muuseumi töötajad nautima talviseid maiustusi.

Toidunautijate programm “Talvised maiustused”Muuseumis tutvustatakse teile Läti riikliku puuvilja-kasvatuse instituudis kasvatatud sordiõunu ja ekspe-rimentaaltsehhis valmistatud toodangut, pakutakse maitsta 10–20 tali- ja hilissügisest õuna, naturaal-seid mahlu ja sukaade. Küsimustele vastates võite võita auhindu. Kui ilm lubab, saab aias teha väike-se jalutuskäigu. Programmi lõpus on võimalik osta õunu, mahlu ja sukaade.

Programmi kestus umbes 1 tund. Hind 1,60 latti täiskasvanutele, 1 latt kooliõpilastele.Avatud: E–R 9–17.Registreerumine: tel +371 2640 8655. Ettetellimi-sel ootavad muuseum ja kauplus gruppe ka lau-päeviti 9–17.Aadress: Graudu iela 1, DobeleGPS 56.610850, 23.297050tel +371 2640 8655e-post muzejs@lvai.lv

Baltic Candles ltd küünlatehas(Ekskursioonid ainult tööpäeviti ja gruppidele!)Küünlatootmine Dobeles on vana traditsioon: neid valmistatakse siin juba alates 1960. aastast, mis-tõttu Dobelet nimetatakse ka küünlapealinnaks. Küünlatehase külastamise ajal õpite tundma küü-nalde valmistamise protsessi ja näete, kui erinevad need võivad olla.

Ekskursiooni pikkus 45 minutit. Hind 20 latti grupp, inimeste arvust sõltumata.

Tehase kaupluses on iga päev pakkumisel eriti soodsa hinnaga kampaaniaküünlad.Avatud: E–R 10.30–17.30, lõuna 13.00–13.30SIA Baltic Candles LtdUzvaras 22a, Dobeletel +371 2640 8655Ekskursioonide tellimine: tel +371 6370 7013,e-post info@balticcandles.com

Uusaastaball mežotne lossisIga-aastane ball laudade, uusaasta programmi ja saluudiga lossi pargis. Eripakkumised ja palju üllatusi! Külalis-tele pakutakse üritusi, ööbimist 19. sajandist pärine-vas neljatärnihotellis, maitsvate söökide ja jookide nautimist lossi restoranis ning mõnusat rahu talvises Inglise stiilis maastikupargis. Tähistage pühi kaunilt!tel +371 6936 0711pils@mezotnespils.lvwww.mezotnespils.lv

Viikingite saanisõit mežmalasesMežmalase saan ootab sõitjad koos soojade pontšo-de, mütside, kinnaste ja tekkidega. Kõik on läbi mõel-dud, et sõitjatel oleks soe ja mõnus! Teekond kulgeb piki Daugava kallast ja lumiseid metsateid, kokku on sel pikkust 10 km. Rõõm ja õnnetunne garanteeritud!

Hea uudis! Kuna valge lumevaip tuli maha enne jõule, avati Mežmala saanisõiduhooaeg juba 15. detsembril.

Sõidu hind: täiskasvanud 6 latti, lapsed ja kuni 18aastased noored 4 latti. Koolieelikutele sõit tasuta.

Esmaspäev ja teisipäev on puhkepäevad.Sõidud kolmapäevast pühapäevani:10.00–10.30, 11.00–11.30, 12.00–12.30, 13.00–13.3014.00–14.30, 15.00–15.30, 16.00–16.30Lisainfo ja broneerimine:www.mezmalasvikings.lvtel +371 2616 1131, +371 2832 5035

Zemgale ponidVõimalik külastada jõulu-vana, vaadata tema maja ja osaleda mitmesugustes atraktsioonides. Päkapi-kud tutvustavad teid poni-pere ja teiste Brankase kü-las elavaste loomakestega.

Lastegruppidele alates 15 lapsest 5 latti lapse koh-ta. Peredele 10 latti pere kohta.15.–23.12. Ozolnieki piirkond, Cenase vald, Bran-kas, tel +371 2717 1712, www.poniji.lv.

Jõulukontsert koos TirkizBandigaMuudame jõulud maagiliseks koos TrikizBandiga! Kontserdil kõlavad juba armsaks saanud ja ka veel mitte nii tuntud jõulumeloodiad.Täiskasvanud 3 latti, koolilapsed ja -eelikud 1,50 latti.23. detsembril.Jelgava Püha Kolmainsuse kiriku torn, Jelgavatel +371 6936 0711tic@tornis.jelgava.lvwww.visit.jelgava.lv

fo

To

d: d

ob

eL

es

Tu

Ris

miin

fo

Ke

sK

us

30

Kunstifestival nature/Urban/Future siguldas10.12.2012–31.01.2013Kõigil, kes soovivad nautida tervislikku jalutuskäiku kaunis ja ajaloolises kultuurikeskkonnas, on seda või-malik teha detsembris ja jaanuaris Sigulda lossi aias. Selleks et tekitada küsimusi looduse ja linnakeskkon-na vastasmõju kohta ja muuta jalutuskäik huvitava-maks, on aeda paigutatud unikaalsed valgusobjektid, mille on loonud noored autorid, kes tahavad pime-dat talveaega heledamaks ja kütkestavamaks muuta!Sigulda, Pils iela 16, www.tourism.sigulda.lv

Burtniekis talvise pööripäeva turg “Portaaliga Gardu muti Valmiermuižas” (“ar Gardu muti Val-miermuiža”)22. detsembril kell 11–16 pakuvad kohalikud kodu-töösturid ja käsitöölised Valmiermuiža õlletehase juu-res mitmesuguseid häid ja maitsvaid asju jõululaua-le. Valmiera toitlustuskooli õpilased keedavad suu-res katlas põldhernesuppi, Valmiermuiža õllepuhve-ti kokad pakuvad körti ja hõõgõlut.

Kell 12 algab maskides rongkäik, lauldakse pööri-päevalaule ja mängitakse, veetakse ja põletatakse pakku koos Jērcēni folkloorigrupi-ga Mežābele. Kell 14 esitab lõbusaid laule ja tantse postfolkgrupp Rikši.

Kogu turupäeva jooksul tegutse-vad mitmesugused töökojad ja at-raktsioonid kogu perele: küünalde valamine, pühadekaunistuste töö-koda, müntide vermimine, õnne valamine ja ennustamine.

Lähem teave ning kodutöös-turite ja kauplejate registreerimi-ne telefonil +371 2706 4084 või e-postil info@gardumuti.lv.Dzirnavu iela 2, Valmiermuiža, Burtnieki piirkondwww.valmiermuiza.lv

Jõulu- ja uue aasta töökojad elusa Hõbeda muuseumisJõulude ja uue aasta ootamise ajal võib vana rae-koja soklikorrusel nautida enne ekspositsiooni vaata-mist kuuma alkoholivaba jooki, proovida kokku joo-ta järgmise aasta edusümbolit või vabaneda mõnest ebasoovitavast asjast, kirjutades selle kohta kirja ja põletades selle. Ekspositsioon hõlmab nii ehteid ja väikesi dekoratiivesemeid kui ka suureformaadilisi kunstiteoseid, sealhulgas unikaalset tööd “Tuleviku-loss 3001” (“Nākotnes pils 3001”), mis on valmista-tud enam kui 30 kilost hõbedast, olles Baltimaade suurim hõbedast töö. Pilet 2 latti, perepilet 3 latti.Burtnieku iela 4, Limbažitel +371 2935 6858e-post ligita.auzere@gmail.com (registreeruda ette!)

Uue aasta vastuvõtmine dikļi lossisDikli Palace Royal Casino. 2012. aasta 31. detsembril

kell 19 avab uksed ilusaks, lõbusaks ja kordumatuks peoks Dikli Palace Royal Casino. Ruletilaud, tantsu-rütmid koos Rollman’s bandiga, mis mängib ükskõik millist maailma- või Läti hitti nii, et seda on raske originaalist eristada. Alates kella 21st on kõigil kü-lastajatel võimalik õnne proovida pokkeri- ja ruleti-laudade juures, samuti osaleda peaaegu ehtsal hipo-droomi ennustusvõistlusel.Ingliskeelne info: http://ej.uz/dc6g

Pühaderong Gulbenes22. detsembril kell 13 väljub Gulbene raudteejaa-mast pühaderong, mis suundub Paparde jaama tä-histama jõule raudtee suure kuuse juures. Program-mis on lõbusad mängud, mitmesugused tegevused koos folkloorigrupiga, jõuluvana, soojad joogid ja muud üllatused.Lähem teave: www.banitis.lv

muud üritused siGUldaBobisõidud22.–23.12; 29.–30.12

1420 m, 16 kurvi ja 200 m pik-kune pidurdusteekond – sellis-te parameetritega Sigulda bobi- ja kelgurada võivad peale elu-kutseliste sportlaste nautida ka kõik Sigulda külalised. See on üks maailma väheseid rada-sid, mis on vaatamiseks avatud igale huvilisele. Kuuenda kor-ruse kõrgusel asuvalt platvor-milt avaneb suurepärane vaade kogu trassile stardist finišini ja maalilisele Gauja ürgorule. Sõit vučko’ga 7 latti, bobiga 35 latti.Šveices iela 13, Siguldatel +371 2918 5351www.tourism.sigulda.lv

mäesuusatamine ja lumelauasõitTalv on lumiste küngaste ja rahvusvaheliste võistlus-tega muutnud Sigulda Läti talispordikeskuseks. Gauja-äärsetel nõlvadel on palju valgustatud suusa radasid koos tõstukite ja inventarilaenutusega.Sigulda linnatrass KaķīškalnsPeldu iela 6, Sigulda Senču iela 1, Siguldatel +371 2944 7713 tel +371 6797 6886www.ocs.lv www. kakiskalns.lv

Korde trass Reinise trassPeldu iela, Sigulda Ragana-Turaida maantee P7tel +371 2234 5678 tel +371 2927 2255www.kordestrase.lv www.reinatrase.lv

lend vertikaalses tuuletunnelis aerodiumTalv ja jahe aeg ei takista unustamatu lennu nauti-mist Sigulda tuuletunnelis Aerodium, mis on unikaal-

ne meelelahutus uute emotsioonide otsijatele, sõprus-kondadele ja peredele. Talvel on õhk tihedam, mis-tõttu on lend veel mõjusam ja kõrgem!Sigulda, Riia-Vidzemes maantee 47. kmReserveerimine: tel +371 2838 4400www.aerodium.lv

VidZeme RanniKUl staicele liivi muuseumi Pivālind talvine pakkumineKutsume nautima lapsepõlvetundmusi Staicele muu-seumi. Teeme koos jõulukaunistusi, ehime kuuske, veame pakku ja unustame (põletame) kõik tänavu juhtunud halva, valame õnne uueks aastaks, en-nustame, ka ilma, mõistatame ja teeme muid tore-daid asju. Maitseme erilist jõulujooki ja piparkooke!Kogu talv on võimalik nautida maitsvat selle kan-di kõrbelõhna ja marjakastmega putru ning erilist jõulu jooki või küpsetada krõbedaid piparkooke. Üri-tuse tasu 5 latti, laps 3 latti.Lielā iela 14, Staiceletel +371 2788 1859, +371 6403 5155, +371 2867 3984, +371 2780 6452 (ettetellimisel)

angerjate püüdmine ja angerjatõkkedAngerjatõkked on traditsiooniline ja unikaalne kala-püüdmisviis. Angerjad on paljude meelest eriline de-likatess, kuid nende püüdmine on maailmas vähe levinud. Ainult Salacgrīvas kasutatakse veel prae-gu angerjate püüd-miseks tõket, milles-se paigutatakse mõr-rad – see on sajandi-tepikkuse ajalooga unikaalne kalapüüd-misvõte. Külastaja-tele räägitakse sellest, näidatakse filmi ja pa-kutakse kala maitsta.

Hind 2 latti, lapsed, kooliõpila-sed ja pensionärid 1 latt.Salacgrīva, tel +371 2926 8299

naudi Carnikava angerjaid juba sel talvelSee kvaliteettoode on valminud Carnikava piirkon-nas. Carnikava angerjad ootavad ka sel talvel reisijaid nautima unustamatut naudingut, mida see delikatess pakub. Hind 4 latti (alates kuuest inimesest rühmas).

SIA Krupis (angerjate degusteerimine). Carnikava, Zve-jnieku iela 22, Carnikava piirkond, tel +371 2642 3383.SIA Gaujas krasti (angerjate tootmine) Priežkal-ni, Carnikava, Carnikava piirkond, tel +371 2651 4046, www.gaujas-krasti.lv.

smiltene – päkapikkude piparkoogitöökodaPäkapikk Bumbulīte abiga saate minna ekskursiooni-le piparkookide ajalukku ja valmistada igaühele oma õnnepiparkook. Atraktsioonid, tantsud, üllatused ja tutvumine päkapikkude eluga, nende supi ja joogi nautimine, ennustamine ja vallatlemine.

viDZeme

PÕHJA-LÄTI (VIDZEME)Vidzeme on kultuuriajalooline piirkond Läti kirdeosas. Sealt leiame iidsed linnad Sigul-da ja Cēsise ning Läti kõrgeima tipu Gaiziņši, mis on suurepärane koht talispordiks.Vaid 40 km Riiast on Sigulda, kus asub Gauja rahvuspark. See on väga hea koht ja-lutuskäikudeks, sest siin saab üsnagi kompaktsel alal vaadata imeilusaid loodus-objekte, samuti muistse ajaloo tõendeid, nagu Turaida loss. Õnne saab proovida ka tehnoloogialeiutisega Aerodium, mis muu hulgas osales 2010. aasta Expol.Teine vana Vidzeme linna lähedal asuv keskus on Cēsis koos oma ajalooliste tunnuste ja kunstifestivaliga. Sigulda ja Cēsise kandis kulgevad mitmed suusa-rajad, nii et külmal ajal saab siin anduda talverõõmudele. Samuti on hea koht suusa-tamiseks Gaiziņkalns, mis on Läti kõrgeim tipp.

sig

uL

da

Tu

Ris

miin

fo

Ke

sK

us

caRniKava TuRismiinfoKesKus

31

LatgaLe

Latgale on eriline Läti piirkond ebatavalise ajalooga – seda on tugevasti mõjutanud naaberriikide kultuur ja selle ajalugu eri-neb ülejäänud Läti territooriumi ajaloost, mistõttu on Latgales-se sattudes tunne, nagu oleks sattunud täiesti teise, teistsugu-se kultuuriga riiki. Selle ainulaadse keskkonna tundmaõppimist võib alustada tähtsaima peatuskohaga Daugavpilsis, kus mitte ainult ei asu 19. sajandist pärit loss ja mitmed kirikuid, vaid ka maailmakuulsa kunstniku Mark Rothko keskus.

Selleks et latgallaste elurütmi sisse elada, ümbritseva looduse ilu tunnetada ja kaunite Latgale linnade üle rõõmustada, tuleb proovida klaasipuhumist, riietuda põlistesse rahvariietesse ja pil-distada end miniatuursete kuningriikide taustal, küpsetada ehtsat

maa leiba ja tut-vuda Latgale keraamika-ga. Külasta-mist väärt on kõige ilu-samad Latgale linnad: Aglona, Rēzekne, Ludza ja teised. Ka looduses on sadade järvedega Latgales eri-line olla.

Märkimisväärsed vaatamisväärsused on kirikud, sest tundub, et just siia on koondunud peaaegu kõik Läti kristlikud püha kojad: leiab nii luteri, katoliku, õigeusu kui ka vanausuliste kirikuid.

Tähtsamad üritused latgales7. detsembrist 13. jaanuarini ootab Daugavpilsis Vienības laukumsil külalisi Päkapikumaja! Muinas-jutulises Päkapikumajas saate osaleda loomekoda-de töös ning kinkida oma lastele imelise jõulumeele-olu, kohtudes jõuluvana ja muinasjututegelastega.

Päkapikumaja on avatud iga päev kell 11–19, loome kojad 8.–21. detsembril ning 7. ja 8. jaanua-ril tööpäeviti kell 16–19, puhkepäeviti kell 13–16.

Jõuluvana ja muinasjutukangelastega saab kohtu-da 21. detsembrist 6. jaanuarini tööpäeviti kell 17–19, puhkepäeviti kell 14–16. www.visitdaugavpils.lv.

25.12.2012 kell 14 algab Dagda piirkonnas Andru-pene külaväljakul jõulu-üritus: piparkookide küp-setamine, õnne valamine, liulaskmine.

Aadress: Andrupene, Andrupene vald, Dagda piirkond; www.dagda.lv.

26.12.2012 Läti rahvusoo-peri solisti Evita Zālīte,

Marts Kristiāns Kalniņši ja Artis Robežnieksi jõulukont-sert “Tean üht ilusat kohta” (“Es skaistu vietu zinu”)

Toimumiskohad ja -ajad: kell 12 Daugavpilsi Mar-tin Lutheri katedraalis (18. novembra iela 66, Dau-

gavpils), www.visit-daugavpils.lv; kell 19 Preiļi Rooma katoli-ku kirikus (Tirgus lau-kums 11, Preiļi), www.preili.lv.

11.–13.01.2013 X rahvusvaheline vaimu-liku muusika festival “Hõbekellad” (“Sudraba zva-ni”). Toimumiskoht: kultuurikeskuse Vienības nams kontserdisaal, Rīgas iela 22a, Daugavpils; www.kul-tura.daugavpils.lv

muud üritused 24.12.2012 kell 16.30 Vaimuliku muusika kont-

sert (laulavad Jersika rahvamaja koor Jersika ja ko-guduse koor) Jersika/Madaliena Püha Maarja Mag-daleena roomakatoliku kirikus (Jersika vald, Līvāni piirkond), www.livani.lv.26.12.2012 kell 15 Melo–M kontsert Līvāni piirkonna kultuurikeskuses (Rīgas iela 105, Līvāni).

26.12.2012 kell 13 Kohtumine jõuluvanaga Vienī-bas laukumsil ja muinasjututegelaste rongkäik möö-da Rīgas ielat kuni jäähallini (Stacijas iela 45a, Dau-gavpils), kell 14–16 jõulupidu Daugavpilsi jäähallis! Iluuisutajate demonstratsioonesinemised. Rongkäi-gust osavõtjate uisurõõmud.

31.12.2012 kell 22 Vana-aastaõhtu restoranis Plaza. Toimumiskoht: Park hotel Latgola res-toran Plaza, Ģimnāzijas iela 46.

31.12.2012 kell 23 “Jää terveks, aasta 2012!” (“Paliec sveiks, 2012!”) diskorütmide meele-olus… Toimumiskoht: Vienības laukums, Daugavpils.

01.01.2013 kell 00–01 ilutulestik ja uusaasta-kontsert. Toimumiskoht: Vienības laukums, Daugavpils.

01.01.2013 kell 01–03 “Ole tervitatud, aasta 2013!” (“Esi sveicināts 2013!”) diskorütmide meeleolus… Toi-mumiskoht: Vienības laukums, Daugavpils; www.vi-sitdaugavpils.lv.

Hobureega sõitmine Untumi talus (Rēzekne piir-kond, Ozolmuiža vald, Spundžāni), www.untumi.lv

Ratsutamine ja hobu-reega sõitmine koos lõkke-tegemise, lihaküpsetami-se ja hõõgveini joomisega Untumi maneežis (Kalpa-va vald, Krāslava piirkond), www.untumi.lv.

Koerarakendiga sõitmi-ne puhkemajas Meirānu krasts (Bērzgale vald, Rēzekne piirkond), www.mei-ranukrasts.jmdo.com.

IDA-LÄTI (LATGALE)

Läti leheküljed on ilmunud koostöös Läti turismiarendamise riikliku agentuuriga ja eraFi toel.

Detsembris!Donase talu, Blome vald, Smiltene piirkondtel +371 2642 5426 (vajalik ettetellimine!)http://maizesdarbnica.blogspot.com/p/jaunumi.html

Jõuluturg smiltenesIgal aastal enne jõule on Smiltene kesklinnas mär-gata elavat tegutsemist, kui kokku sõidavad nii kauplejad kui ka ostjad, et hankida veel viimaseid jõulukingitusi ja maitsvat jõululauale.22.12.2012 kell 8–15Baznīcas laukums, Smiltene, Smiltene piirkondtel +371 293 44669, +371 6470 7581www.smiltene.lv/calendar/2012/12/22

Jõulu- ja talvehooaja pakkumine Valmieras31.12 kell 00.00 Uusaastaüritused Valmiera kandisVana aasta ärasaatmise ja uue aasta vastuvõtmi-se muusikaline kava džässiklubis-restoranis Parks.www.restoransparks.lv.

Saluut ja lõbus uusaastapidu Valmiera kultuurikes-kuses koos grupiga Karakums. www.valmiera.lv.

Uue aasta vastuvõtt madonas31. detsembril traditsiooniline uue aasta vastuvõtt Madona keskväljakul. Ilutulestik, põlevad lõkked, mängib muusika ja edastatakse uusaastakõnesid! Saame kokku Saieta laukumsil kell 23.30! Olge koos tuhandetega, kes on uusaastaööl koos meiega Ma-donas – linnas, kus oled oodatud!

Kuulame muusikat ja kõnesid, tantsime, laula-me ja soojendame end lõkke ääres! Saluut algab kell 00.00, pärast seda on disko koos diskori ja pal-jude populaarsete lauludega.

Neid, kes otsivad tantsimiseks soojemat koh-ta, ootab Madona linna kultuurimaja. Juba 1. jaa-nuaril 2013 kell 00.30 kõlab kultuurijamajas elav tantsu muusika!lähem info: www.madona.lv

RaunaPäkapikud, hoburakendiga sõitmine, jõululaulu-de laulmine keskaegses kirikus, 750 aastat vana kindluse lood, ekskursioon juustu- ja makaronite-hasesse ning loomekojad!

Programmi kestus 5 tundi. Hind 5 või 7 latti.10.–31.12.2012

Eelregistreerimine: tel +371 2940 8385 või e-post liga.pommere@balt-go.lv

vaLmieRa TuRismiinfoKesKus