detsember 2013

sõdurilehtDETSEMBER 2013 1

Afganistani üksuste viimase rotatsiooni valguses heidab Sõdurileht pilgu 18 aasta jooksul osaletud välismissioonidele.

53

Väliõppuselkaduma läinudajateenija panitoime tõsise süüteo

Vahipataljoni ajatee-nijad käisid Leedus õppusel Strong Uhlan 2013

Missioonidvälisriikides

sõdurilehtNR 17 (393) 5. DETSEMBER 2013, ISSN 1736-3411

7

Eesti sõdur on hinnatud kõikjal, võidelnud kogu maailmas ja õppinud just siin – Eestis!

„Kaitseväe aastapäev on päev, mil saame tunnus-tada neid, kes oma teenis-

tuses on andnud parimast parima. Neid, kes on ära märgitud tänu oma panusele kaitseväe arengusse. Ma olen kindel, et kõik siin saalis olijad, kaitseväelased väeosades üle kogu Eesti, eriti aga missioonipiirkondades kodust kaugel, väärivad tunnustust. Õnnitlen teid kaitseväe 95. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.” Nii lõpetas oma aastapäevakõne kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Praegu Eesti kaitseväena tuntud organisatsioon sai alguse 1918. aasta ajutise valitsuse otsusega, kes kuulu-tas 16. novembril välja vabatahtlike värbamise rahvaväkke. Ajastus osu-tus kriitiliseks, sest juba 28. novemb-ril tungisid Punaarmee väeosad üle Narva jõe ning algas Eesti Vabadus-sõda. Viie tuhande eestlasest sõjaväe-lase hukkumisega päädinud sõja lõpus oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, keda toetas 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast.

1920. a põhiseadus sätestas sõja-väeteenistuskohustuse. Võrreldes tänapäevase 8-11 kuu pikkuse ajatee-nistusega kutsuti siis kahekümneaas-tased mehed 18-24 kuu pikkusesse teenistusse, mille läbimisel arvati nad tagavaraväkke. Eesti vabariigi alguse rahuajal oli püsivalt tegusaid kaitse-väelasi enamasti 15 000 – 16 000.

Teine maailmasõdaVabadussõja-järgne aeg kujunes tõsiseks, nüüd juba päris oma, Eesti sõjaväe ülesehituseks ja 1939. aastaks oli meil hästi organiseerunud ja teh-niliselt küllaltki kõrgel tasemel sõja-vägi ning Kaitseliit. Paraku muutus see kõik olematuks, kui avati piir ja punavägi valgus üle Eestimaa. Esialgu varjatult, kuid iga päevaga aina jõhk-ramalt ja jultunumalt algas kohaliku sõjaväe, valitsusaparaadi ja organi-satsioonide lõhkumine, nende juhtide represseerimine.

1940. aasta 17. augustil väljastas Nõukogude Liit direktiivi, mille koha-selt tuli Eesti sõjavägi reorganisee-rida Punaarmee koosseisu. Sealt edasi sõdisid eestlased nii Saksa, Vene kui ka Soome mundris ja astusid metsa-vendlusega okupatsiooni vastu. 1950. aastateks oli massiküüditamise ja

sõjaliste operatsioonide toel ka metsa-vennad murtud ja Eesti kaitseväe aja-loos algas pikk paus.

Omariikluse ja kaitsejõudude taastamine1980. aastate lõpul tekkis 1918. aas-taga üsna sarnane olukord. Vaatamata

50 aastat kestnud okupatsioonile asus kogu Eesti nagu üks mees (või naine) oma riigi vabaduse taastamist kaitsma. Eesti taasiseseisvumise järel hakati relvajõude taastama nagu ka esimese vabariigi ajal, Kaitseliidu taasloomisest. Septembris 1991 taas-tati üldine kaitseväeteenistuse kohus-

Eesti kaitsevägi 95 – tekkest tänapäevani

tus ja 31. oktoobril algas kaitseväe loomine peastaabi formeerimisega toonase koloneli Ants Laaneotsa juh-timisel.

Sel aastal tähistame kaitseväe kest-mise 95. aastapäeva. Meie tegevust on tunnustanud ja usaldanud liitlased. Eesti sõdur on maailma kriisikolle-

tes hinnatud ja austatud, meie tead-mised ja oskused aitavad ära hoida rünnakuid mitte ainult meie riigile. Kuidas me selleni jõudsime? Eks ikka inimeste, nende usu ja kindla kaitse-tahte toel – kaitsevägi on meie jätku-suutlikkuse ja vabaduse garant!Elister Kangur, Reet Kaljula

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnavõtt Eesti kaitseväe 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis14. novembril 2013.

FOTO: ARDI HALLISMAA

VäliõppuselVäliõppuselkaduma läinudkaduma läinudajateenija paniajateenija pani

Afganistani üksuste viimase rotatsiooni toime tõsise toime tõsise süüteosüüteoAfganistani üksuste viimase rotatsiooni Afganistani üksuste viimase rotatsiooni

VäliõppuselVäliõppuselkaduma läinudkaduma läinudajateenija paniajateenija panitoime tõsise toime tõsise süüteosüüteo

sõdurilehtsõdurileht5

Vahipataljoni ajatee-nijad käisid Leedus


sõdurilehtsõdurilehtsõdurilehtsõdurilehtsõdurilehtVahipataljoni ajatee-nijad käisid Leedus


sõdurilehtsõdurilehtsõdurileht

sõdurilehtDETSEMBER 20132

juhtkiri

RännakJõukatsumine iseendaga, teadmiste ja oskuste proov, füüsiliste piiride kompamine, palju kuumust, suur külm – kõik see kuulub tavalise kaitseväelise rännaku juurde. Praegu valmistuvad sajad ajateenijad sõduri baaskursuse rännakuks, tulevased nooremseersandid aga NAKi ränna-kuks.

Olgu see siis põhiliste sõduri-oskuste test viiekümnel kilomeetril või tulevaste veeblite katsumuste-rohked üheksakümmend kilomeetrit, kõiki ühendab ühtekuuluvustunne ja sama eesmärk.

Eesti kaitseväe 95. aastapäev on samuti justkui ühe verstapostini jõudmine.

Ei, ma ei taha öelda, et kaitseväe jaoks on rännak läbi või isegi poole peal. See on pigem jätkusuutlik kiirrännak mööda Eesti metsi, merd ja taevalaotust, kus me lõppu ei näe ja kaardilugejal on tee punktidesse A, B, C ja D selge.

Sel korral keskendume Sõduri lehes just kaitseväe ajaloole, tähistame pataljonide aastapäevi ja heidame pilgu viimaste kümnendite missioo-nidele, sest me kõik teame, et iga rännak õpetab meile midagi ja teeb meid paremaks. Sõdur mäletab!

ELISTERKANGURõppurSõdurilehe peatoimetaja

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 TallinnPeatoimetaja: õppur Elister KangurKüljendaja: reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetajad: õppur Karl Hans Õunpuu

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

õppur Kairo Koik, õppur Kristjan KivistikKujundaja: õppur Jaanus JaggoFotograafid: õppur Siim Tederreamees Esper Kaarveebel Ardi Hallismaa

28. novembril pidas kaitseminister Urmas Reinsalu kõne Vabadussõja võidusamba juures. Tseremoonial osalesid kaitseväe, Kaitseliidu juhtkonna liikmed ja välisriikide kaitseatašeed, samuti olid kohal ka akadeemiliste organisatsioonide esindajad. „Meie riik on sündinud raua ja verega. Me vanaisad ja vanavanaisad täitsid meie rahva ammuse unistuse iseolemisest ja oma riigist Vabadussõjas. Nemad tõid Vabadussõja tulest välja vabaduse,” ütles kaitseminister.

Merevägi tähistas oma 95. aastapäeva rivistusega Miinisadamas ning mereväe ülema vastuvõtuga Lennusadamas.

Pidulikuks aastapäevaks andis kaitsevägi välja ka raamatu „Kait-sevägi 95”. Eesti- ja ingliskeelne raamat keskendub Vabadussõjas loodud Eesti kaitseväe ajaloole 1940. aastani ning pärast iseseis-vuse taastamist, kuid annab põgusa ülevaate ka eesti sõjamees-test läbi sajandite, samuti eestlastest teiste riikide sõjavägedes okupatsiooni ajal.

Kaitseväe juhataja asetas koos peastaabi, väeliikide ja Kaitseliidu ülema ning üliõpilasorganisatsioonide esindajatega pärja kaitse-väe kalmistul Vabadussõja mälestusehitisele Eesti eest langenute mälestuseks. Kohal oli vahipataljoni aukompanii, sidepataljoni kait-seväelased ning üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Mälestuspal-ve pidas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere.

14. novembril tähistati Estonia kontserdisaalis pidulikult Eesti kaitseväe 95. aastapäeva.

AastapäevagaleriiFOTOD: ARDI HALLISMAA

SÕDURILEHE POSTKASTHea lugeja! Alates sellest numbrist saate Sõdurilehe toimetusele küsi-musi esitada. Vastused neile aval-dame järgmises Sõdurilehes. Siin ei kehti printsiip „Küsida võib kõike”, ootame küsimusi ajateenistusest, Eesti kaitseväest, sõjaajaloost, tänapäeva sõjast või isegi sõjatehni-kast – seega üritame vastata kõigile teie esitatud küsimustele, mis jäävad meie väljaande piiridesse.

Võta meiega ühendust:e-post [email protected] Filtri tee 12, TallinnSõdurilehe Facebookfacebook.com/s6durileht

VAATA VIDEOT

bit.ly/merevägi95Pidulikul vastuvõtul Tallinna

Lennusadamas andis mereväeülem, mereväekapten Sten

Sepper üle autasu mereväe aasta ametnikule Klarika Hansonile, mereväe aasta allohvitserile veebel Rasmus Pruulile ja

mereväe aasta ohvitserile leitnant Tõnis Kargule.


Staabi- ja sidepataljoni 95. aasta päev möödus pidumeeleolusSidekoertest ja telegraa-fi st ainsa säilinud origi-naallipu ja üha kiiremini kasvava ja kõrgelt hin-natud pataljonini – staabi- ja sidepataljon sai 95aastaseks!

Staabi- ja sidepataljon tähistas sellel aastal 18.–22. novembril oma 95. sünnipäeva, mille puhul

toimusid viktoriinid, loengud, näiden-did ja spordivõistlused. Ühe tähtsaima sündmusena korraldati jalutuskäik Tallinna 21. kooli, kus asetati pärg kooli kõrval asetsevale monumendile, millega mälestati 1940. aasta 21. juu-nil aset leidnud Raua tänava lahingus langenud Eesti sõdureid.

Pidustused kestsid terve nädalaStaabi- ja sidepataljon tähistab igal aastal oma sünnipäeva terve nädal kestvate üritustega, mis toob pidevalt väljaõppes olevad erinevate rühmade ajateenijad kokku eesmärgiga tunda ühtekuuluvust ja arendada koostööd ning õpetada pataljoni traditsioone ja väärtusi. Sünnipäevanädala puhul toimus pidulik õhtusöök ning pidasid loenguid hr Lauri Vahtre ning patal-joni veebel vanemveebel Siim Tam-baum, kes pidas põneva loengu teemal „Eesti sõdur missioonipiirkonnas”.

Toimus ka jooksulaulude võistlus inspireerituna tuntud USA armee lauluviisist „The Duckworth Chant”, mille algus on kõigile tuttav: „I don’t know, but I’ve been told!” Võistlus andis võimaluse ajateenijatel oma loomingulist poolt näidata ja veidi lõbutseda. Sama sai teha ka ajateeni-jate peoõhtul ja lühikavade konkursil, kus esitati muusikale, balletitükke ja

farssi sõduri igapäevaelust ning eten-dust ühest müstilisest tegelaskujust nimega Superveebel. Konkursi võitis staabikompanii sõduri baaskursuse 2. rühm oma balletiga ajateenijast läbi kaadrikaitseväelase silmade ja vastu-

pidi. Auhinnaks oli kallis kingitus kõi-kidele võitnud näidendis osalenutele.

Õhtu lõpetas juba traditsiooni-liseks saanud Kairit Tuhkaneni ehk Niki kontsert. Meelelahutuse kõrval tehti ka muidugi seda, mida sõdur

kõige paremini teeb: sporti. Pataljoni esindusmeeste kogu reamees Mattias Määritsa eestvedamisel toimus patal-joni viievõistlus. Tehti kuni kümne-mehelised meeskonnad ja võeti mõõtu korvpallis, jalgpallis, lõuatõmbes, 40 liitri vee vedamises ja ajateenija lem-mikutes „pumpades”.

Kõrvale ei jäänud ka traditsioonid ja ajaluguPataljoni sünnipäevanädalal toimus pidulik jalutuskäik Tallinna 21. kooli, kus asetati pärg kooli kõrval asetse-vale kivile, millega mälestati 1940. aasta 21. juunil aset leidnud Raua tänava lahingus langenud Eesti sõdu-reid. Raua tänava lahing oli konf-likt, mis toimus punaarmeelaste ja oma kasarmu-ruumidest 21. kooli paiknema aetud sidepataljoni võitlejate vahel, mille käigus huk-kus kümmekond kommunisti ja mässajat, kuid ka kaks side pataljoni võitlejat allohvit-ser Aleksei Män-nikus ja reamees Johannes Mandre. Nemad olid nende väheste seas, kes andsid oma elu Teises maailma-sõjas Eesti vormis ja Eesti lipu all.Staabi- ja side-pataljoni aja-teenijad ning kaaderkoosseis külastas ka proua Lydia Mägi hauda, mille hooldamise kohustuse patal-

Vahipataljoni jalaväe-rühm osales oktoobri lõpus Leedu kaitseväe õppusel Strong Uhlan 2013, et harjutada sõja-list koostööd Leedu maaväe üksustega.

Leedu maaväe õppuse Strong Uhlan 2013 eesmärk oli saa-vutada maaväe ühe pataljoni

lahinguvõime ning harjutada Leedu ja Eesti maaväe üksuste sõjalist koos-tööd. 19.–31. oktoobrini kestnud õppuse esimestel päevadel harjutasid üksused erinevaid koostöö elemente ja viimasel päeval treenisid sõjaolu-korras koostegutsemist. Õppuse jook-sul harjutati läbi kolm lahinguliiki – viivituslahing, kaitsele asumine ja rünnak.

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul oli tegu koostööõppu-sega. „Ajateenijatest komplekteeritud vahipataljoni rühma osalemine rah-vusvahelisel õppusel on ühtlasi tun-

nustus meie väljaõppetasemele. See on ainus tulevastest reservväelastest komplekteeritud allüksus, kes elukut-

selistega mõõtu võtavad. Allüksust juhtivad eesti kaadrikaitseväelased on osalenud varemgi rahvusvahelis-

Vahipataljoni ajateenijad käisid õppusel Strong Uhlan

Leedu maaväe õppusel Strong Uhlan 2013 osalenud rühm sai kõigi üles-annetega professionaalselt hakkama.

tel õppustel ja välismissioonidel, kuid nendelt ootan eelkõige uute koge-muste ja värskete ideede kojutoomist ning panust väljaõppe arendamisel,” ütles vahipataljoni ülem major Kaido Sirman.

Lisaks Eesti ajateenijatele harjuta-sid Leedu brigaadi koosseisus koos-tööd staabi- ja all-ohvitserid. Kokku osales õppusel ligi 700 kaitseväelast erinevatest Leedu maaväe üksustest ja 37 kaitseväelast vahipataljonist.

Leedu motori-seeritud jalaväe-pataljoni ülem kolonelleitnant Mantas Paškevičius andis pärast õppust Strong Uhlan 2013 Eesti kaitseväest osalenud vahi-pataljoni rühmale kõrge hinnangu. „Mul on hea meel, et mul oli võimalus juhtida ja treenida pataljoni üksuseid mitte ainult Leedu relvajõududest, vaid ka Eesti kaitseväest. Eesti ajatee-nijate rühm ja ohvitserid ning alloh-vitserid näitasid kogu õppuse kestel

väga head väljaõppe taset ning täitsid kõiki neile pandud ülesandeid pro-fessionaalselt ja pühendunult,” ütles kolonelleitnant Mantas Paškevičius.

Leedu kaitseväelased on varem osalenud Eesti õppusel Kevadtorm. Sel kevadel tegid koos Scoutspataljo-

niga Eesti ajateeni-jate jalaväepataljo-nile vastutegevust Leedu luurerühm ja Ühendkuning-riigi kompanii.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväe-politsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab

vahipataljon kaitseväe esindusfunkt-sioone, tagab vabariigi presidendi auvahtkonna ja paneb välja aukom-panii riiklikeks ja kaitseväelisteks tse-remooniateks. Vahipataljonis teenib 390 ajateenijat ja pea poolsada tegev-väelast.nooremleitnant Eero SalmannPõhja kaitseringkonna teabe-ohvitser

„Mul on hea meel, et mul oli võimalus juhtida ja treenida pataljoni üksuseid mitte ainult Leedu relvajõududest, vaid ka Eesti kaitseväest.”

Pidulikel üritustel astus üles ka staabi- ja sidepataljoni meeskoor. Muusika on pataljonis au sees olnud kogu aeg, huvijuht Reet Kaljula juhendamisel esinevad laulupoisid igal aastal kõikjal Eestis.

FOTOD: ESPER KAAR

Staabi- ja sidepataljoni emb-leem, mille vapilinnu jalge ees paiknevad nooled sümbolisee-rivad elektrit, tähed pea kohal eri side liike: telefoni, telegraafi, raadiot, signaali vahendeid, posti tuvisid ja sidekoeri. Tamme-pärg sümboliseerib püha tammepuud ja sangarlikkust. Kotkas sümboliseerib jõudu ja vabadust.

Staabi- ja sidepataljoni 95. aastapäevaksHei sõdurpoisid, ohvitserid, kindralid ja admiralid!Teid tervitan ja õnne soovima teil tulin täna!Te minu koolimaja oma kaitse alla valind –au annan seekord mina, teen kummarduse, tänan!

Aitäh, et terve vabariigi eluajatruult tema kõrval valvanud ja seisnud olete!Aitäh, et meie koolimaja vanate austate ja koolilapsi jäävalt kaitsete!

Et olete üks rahutagajatest riigisma tean – te hoida kõik, mis mulle tähtis on!Ma olen väike, hääl õrn on, hüüan siiski ma terve koolipere nimel: sul õnne soovin, sidepataljon!

Tallinna 21. kooli õpilaste nimelNora Lorelei Kivisaar3.b klass

Reamees Mikk Raudvere sõnul olid sünnipäevapidustused meeleolukad ja pakkusid tavalisele sõdurielule mõnusat vaheldust.

FOTO: KAITSEVÄGI

jon endale võtnud on. Proua Lydia Mägi oli sidepataljoni ohvitseri leit-nant Leonhard Hindoala kihlatu, kes 1940. aasta sügisel lipu viimaselt hoiule võttis ning seda esialgu oma kodus Türil keldris metallkastis peitis, hiljem aga padja sisse õmmelduna läbi 57 okupatsiooniaasta seda hoidis. Proua Mägi annetas lipu 30. juunil 1998. aastal Eesti Sõjamuuseumile – kindral Laidoneri muuseumile, kui oli kindel, et miski enam Eesti iseseisvust ei ohusta. Staabi- ja sidepataljon on ainus Eesti kaitseväe väeüksus, millel on originaallipp säilinud.Karl Hans Õunpuu


Kaitseväe logistika-keskuse ülema kõneAustatud sõjaväelogistikud!

Lugupeetud korporatsioon Rotalia esindajad!

Tänavu möödub 95 aastat Eesti kaitseväe loomisest. Niisamuti tähis-tavad sõjaväelogistikud varustus-valitsuse ja kogu Eesti sõjaväelogis-tika loomise aastapäeva.

Eesti kaitsevägi läheb oma 100. sünnipäevale vastu reformidega. Vastavalt kaitseväe kümne aasta arengukavale nimetatakse praegune logistikakeskus ümber toetusväe-juhatuseks. Toetusväejuhatusega liidetakse formeerimiskeskused, kaitseväe orkester, psühholoogia- ja kaplaniteenistused. Tõsi, tegelikult reformiti Eesti sõjaväelogistika juba 11 aastat varem. Nimelt siis, kui 2002. aastal loodi varustusvalit-suse õigusjärglasena kaitseväe logistikakeskus ning tsentraliseeriti hulk logistikafunktsioone. Seetõttu võib praegu kaitseväe kümne aasta arengukava raames toimuvaid muu-datusi pidada pigem 2002. aastal alustatud sõjaväelogistika reformi lõpuleviimiseks.

Üksteist aastat logistikakeskuse ülesehitamist on meile kõigile veel korra tõestanud, kui raske, keeru-line ja aeganõudev on luua midagi toimivat ja jätkusuutlikku. Ning vastupidi: kui kerge on ühe sulepea-tõmbega midagi lammutada. Meil on olnud tohutult õnne, sest oleme saanud Eesti sõjaväelogistikat üles ehitada rahuaja tingimustes. Erine-valt kindralmajor Reimannist ja tema meeskonnast ei ole meie pidanud igal õhtul magama minnes mõtlema sellele, kas rindejoon on ka järgmise päeva lõpuks sealsamas, kus see õhtuks pidama jäi. Me ei ole pidanud hetkegi muretsema, mis juhtub nii meie endi kui ka meie lähedastega, kui see rindejoon peaks katkema.

Kuid rahuaeg ei vabasta meid vastutusest. Seda enam peame pingutama, et olla valmis ka kõige hullemateks ja keerulisemateks olu-kordadeks. Äsja lõppenud suur õppus Baltic Host näitas väga selgelt, kui valmis on tegelikult Eesti vabariik sõjaks või suurkatastroofiks. Õppuse sõnum oli lihtne: nii sõjaväelogisti-kutel kui ka kõigil riigiasutustel on lähiajal ees väga-väga suured üles-anded. Kiiresti tuleb lahendada hulk küsimusi, millele ei ole aastaküm-nete jooksul tähelepanu pööratud.

Siinkohal tahan ma ikka ja jälle meenutada austatud kindral-major Rudolf Reimanni manitsust. Nimelt on ta hoiatanud järeltulevaid põlvesid, et Vabadussõja võit oli omamoodi õnnemäng, sest tollane Punaarmee oli kehvalt varustatud ja relvastatud. Kuid Reimann ütles, et tulevikus ei maksa sellisele õnnele enam loota. Pidagem seda manit-sust meeles ja andkem endast parim, et Eesti vabariik oleks kaits-tud.

Head sõjaväelogistikud! Austatud korporatsioon Rotalia esindajad!

Mäletagem ikka esiisade tegusid ja vaprust! Seadkem nende kange-lasteod endale eeskujuks ning püüd-kem ise korda saata veelgi enam, kui suutsid seda meie esiisad!

Õnnitlen teid Eesti sõjaväelogistika 95. aastapäeva puhul!

Kalev Koidumäekolonelleitnantkaitseväe logistikakeskuse ülem

20. novembril tähistas kaitseväe logistikakes-kus oma eelkäija, varus-tusvalitsuse loomise 95. aastapäeva mälestus-tseremooniaga kindral-major Rudolf Reimanni haual Tallinnas Hiiu-Ra-hu kalmistul.

„Kindralmajor Reimann on esimese varustusvalitsuse ülemana Eesti sõjaväe-

logistika looja ja ülesehitaja. Tema lähenemine sõjaväelogistikale oli igati

kaasaegne, mida kinnitab kas või see, et praeguse sõjaväelogistika refor-mimisel ja logistikakeskuse loomisel 2002. aastal võeti paljuski eeskujuks just omaaegne varustusvalitsus,” ütles logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. Koidumäe lisas, et kaitseväe kümne aasta arengu-kava raames viiakse sõjaväelogistika reform lõpuni ning seetõttu on ka igati põhjendatud logistikakeskuse ümber-nimetamine varustusvalitsuse nimele vääriliselt toetusväejuhatuseks.

Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897–1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899–1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis 1917. aastal alampolkovnikust diviisi inten-

Kaitseväe logistikakeskuse eelkäija varustus-valitsuse loomise 95. aastapäev

dandiks. 28. detsembril 1917 tuli Rei-mann 1. eesti jalaväediviisi intendan-diks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks.

Polkovnik Reimann lahkus tegev-teenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal.

1924–1929 jätkas Reimann tee-nistust sõjaministeeriumi korraldus-valitsuse ülemana. 1932. aastal ülen-dati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.

22. mail 2002. aastal taasasuta-tud kaitseväe logistikakeskus on 21. novembril 1918 loodud varustus-valitsuse järeltulija.kapten Marek Miil

Kindralmajor Rudolf Reimann

FOTO: KAITSEVÄGI

FOTO: ARDI HALLISMAA

Austatud kohalviibijad! Mul on hea meel tervitada teid korpo-ratsioon Rotalia poolt varus-

tusvalitsuse õiglusjärglase kaitse-väe logistikakeskuse 95. aastapäeva puhul. Lisaks pikale ajaloole ühendab nii Rotaliat kui ka kaitseväe logis-tikakeskust ja selle eellast varustus-valitsust paljud sarnased väärtused, põhimõtted ja inimesed.

Tänapäeva kiires ja muutuvas ühis-konnas ei jõua inimesed tihtipeale mõelda isamaale rohkem kui paar korda aastas riigipühadel. Mõelda sel-lele, kui habras ning erakordne on Eesti vabariigi iseseisvusaeg. Paljud sisult suured ja olulised sündmu-sed, mis väljast paistavad väikesed, on meid juhtinud vabadusse. Nen-dele sündmustele kaasa aitamisele on andnud panuse erinevad organisat-sioonid, aga eelkõige inimesed, kes nendesse kuuluvad.

Kasutan siinkohal korporat-sioon Rotalia kodukorra õigust ja ka kohustust oma kaasvenda sinatada. Korporatsioon koosneb inimestest,

Korporatsioon Vironia vilistlaskogu esimehe Lennart Kiti sõnavõtt Vabadussõja alguse 95. aastapäeva mäles-tustseremoonial Tallin-nas Vabaduse platsil 28. novembril 2013

Austatud härra minister, kaitse-väelased, kaitseliitlased, pea-piiskop, kõik kohalviibijad.

Kindral Johan Laidoner sõnas 16. detsembril 1928. a, 10 aastat pärast Tallinna õpilaspataljoni moo-dustamist, järgnevat:

„Muistne Eesti kaotas vabadusvõit-luses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Täiesti üksmeelset suhtumist ühes rahvas ei saa aga olla ühegi sündmuse juures. Kuid kooli-õpilaste hulgas puudusid lahkhelid täiesti. Kooliõpilased tõid meile usu, et me võidame, ja see on suurim and, mis õpilased meie riigile andnud ta sünniajal. See oli meie tugev reserv.”

kaasvendadest, kes võivad korda saata erakordseid asju. Erakordseks nimetaksin ma ka Rudolf Johannest. Tema panust tegutseda sõjakeerises oleva vabariigi varustusüksuse aluse-panemisel on raske ülehinnata. 1919. aasta olukorra keerulisust aitab kõige paremini selgitada tema käsk nr 1, millega kohustas polkovnik Reimann väeosade ja asutuste ülemaid andma varustusvalitsusele regulaarselt täie-likku ülevaadet selle kohta, kui palju riidevarustust ja „muud kraami” on üksuste käsutuses. Käsk, milles on esmaselt välja toodud meeste põhi-vajadused, iseloomustab ilmekalt too-nase olukorra keerulisust, kui mitte öelda lootusetust. Kuid käsule nr 1 järgnenud logistiline plaanimine pää-dis juba aasta hiljem üle Euroopa kokku toodud varustuses võitlevate eesti meeste võiduga Vabadussõjas.

Kolonel Reimanni tegevuse era-kordsusest varustusvalitsuse ülema ja sõjaväelogistikuna annavad aimu saa-dud autasud ja tunnustused nii Eesti kui ka Läti ja Poola vabariigi poolt.

Taoline nooruse uljus, enesekind-lus ja põhimõtteline üksmeel valitses ka tollaste tudengite seas. Kuigi oma-vaheline läbisaamine ei olnud orga-nisatsioonidel alati kõige parem, oldi üksmeelel selles osas, et vabaduse eest tuleb seista ja teha seda ühiselt. Nii juhtuski, et kuigi nt Vironia, mis tollal tegutses veel Riias, otsustas in corpore sõtta astuda juba 30. novembril, olime me ühed hilisemad.

Tollased tudengid, hilisemad ministrid, näitlejad, insenerid, arhi-tektid, sõjamehed, pankurid olid veen-dunud oma idees. Nad ei laskunud ennast segada matemaatilistest kal-kulatsioonidest jõudude vahekorrast ja olid sellegi poolest valmis maksma oma ideede eest kõige kallimat hinda. Ja maksidki! Näiteks Vironia kaotas 4% oma liikmetest. Kaotusi kandsid ka teised. Tühjaks jäid paljud kooli-pingid. Kuid see kaotus oli hind, mille tulemusena on meil praegu see maa ja me saame rääkida oma esiisade keelt ja olla võrdne kaasarääkija Euroopa riikide peres. Teisalt on nende sõjas hukkunud meeste eeskuju üks tugi-sammas, miks tollal sõjas osalenud tudengiorganisatsioonid on järjepide-

Korporatsioon Rotalia liikmena tun-nen uhkust, et kuulun sellise mehega ühte organisatsiooni.

Kaitseväe logistikakeskust ja kor-poratsioon Rotaliat iseloomustab iga-päevane tegevus oma liikmete kas-vatamisega ausateks, iseteadlikeks ja enesekindlateks vabadeks eesti mees-teks. Seejuures väärtustame oma liik-metes isamaa-armastust ning lugupi-damist esiisade vastu. Ellu astuvate noorte meeste eneseharimise ning väärtushinnangute loomise ja toeta-mise aitamine on suurepärane näide kodanikuühiskonna ja riigiinstitut-siooni ühistööst parema Eesti poole.

Loen ette korporatsioon Rotalia eesmärgiks seatu: „Korporatsioon Rotalia ülesanne on kindla ja läheda ühenduse ning tugeva distsipliini abil kasvatada oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskondlikult, arendades nen-des autunnet, kohusetunnet, aidates neid oma edasiharimises, kasvatades neid tublide, ausate Eesti poegadena, et nemad pärast oma stuudiumi lõppu üksteisega vennalikku ühendusse jää-

valt tegutsenud siiani ning on suure-mad kui kunagi varem.

95 aastat tagasi üles näidatud kindlameelsus oli kindlasti eeskujuks ka Otto Tiefi valitsusele 1944. aas-tal ja seetõttu tähistame septembris vastupanuvõitluse päeva. Niisamuti olid hulljulged need mehed ja nai-sed, kes pikki aastaid hoidsid kõigist keeldudest ja ohtudest hoolimata alal isamaalisi tudengiorganisatsioone kodumaal. Järjekindlad olid ka need

des oma kodumaale, oma rahvale ja riigile heade kodanikkudena kasuli-kud võiksid olla.”

Kõrvutades korporatsioon Rotalia ülesannet kaitseväe logistikakeskuse väärtustega on mul hea meel teada, et meie põhimõtted on väga lähedased. Meie sarnased väärtused on kindlasti olnud ka selle alus, et Rotalia liikmes-konda on kuulunud ja kuulub tublisid ning oma tegudega silma paistnud ohvitsere. Igal aastal liitub pärast kohustusliku ajateenistuse läbimist meie liikmeid ka Kaitseliiduga.

Mul on veel kord hea meel kor-poratsioon Rotalia poolt õnnitleda kaitseväe logistikakeskust aastapäeva puhul. Loodame siiralt, et meie läbi-käimine ja ühisüritused jätkuvad ka edaspidi. Organisatsioonide ühised väärtused ja põhimõtted on ju sellele aluse loonud.

Elagu Eesti!Allan Pärlistkorporatsioon Rotalia esimees Tallinnas

mehed, kes kodumaa vaimu, kuid ka riikluse tungalt hoidsid elavana välisriikides. Veel tänavu suvel jõu-dis kodumaa mulda viimane tähis-tatud hauaga Eesti riigipea, Vironia vilistlane Tõnis Kint, kelle kindel idee oli edasi kanda eesti riiklust sõltu-mata siinmail valitsenud võõrvõimust. Tänu temasarnastele meestele ja nais-tele saamegi nüüd öelda, et tegutseme 95aastases vabariigis.

Tänutäheks ja austuseks Vabadus-sõjas langenud kangelastele ja innus-tamaks ka tänapäeva noori võitlema oma ideede ja ideaalide eest, ongi ena-mike korporatsioonide vapisaalides ja paljude koolide aulates aukohal mar-morist või pronksist mälestustahvlid ning endiselt laulame laulu võitlusval-midusele:

Ei vaen, ei sõjakärin,ei välk, ei kõuemürinme noore ea rammu raugestakui võitlema meid kutsub isamaa!Vivat, crescat, floreat patria in

aeternum!Lennart Kittkorporatsioon Vironia vilistlaskogu esimees

Allan Pärlisti kõne logistikakeskuse 95. aastapäevaks

Lennart Kiti sõnavõtt Vabadussõja 95. aastapäeval

Lennart Kitt


Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki-lehel. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kir-jutada otse toimetuse aadres-sile [email protected]. Teeme lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

Novembri alguses asus Ämari lennubaasist teele Afganistani viimane Eesti jalaväekompanii Estcoy-17 koos logistili-se toetusüksusega NSE-16.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles kontingenti teele saates, et kuigi tegu on

viimase Afganistani suunduva üksu-sega, ei tohi ka sel rotatsioonil tähele-panu ja valvsust kaotada. „Lahkumine Afganistanist on oluline kogu ISAFi operatsiooni jaoks, see nõuab täit tähelepanu ja kindlat fookust varase-mast veelgi enam,” ütles Terras, rõhu-tades, et hoolimata viimase missiooni meeleolust tuleb tähelepanelikkus säi-litada operatsiooni lõpuni. „Usaldage oma ülemaid ja andke oma kaasvõit-lejatele kindlustunne, kogemus Afga-nistanis on õpetanud meid hindama vendlust, kaasvõitlejate usaldamist ja ausust,” ütles Terras.

Afganistani üksuste viimase rotat-siooni valguses heidab Sõdurileht pilgu eelnenud 18 aasta jooksul osale-tud välismissioonidele.

1995 Horvaatia iseseisvussõdaEsimene välismissioon oli ÜRO rahu-tagamisoperatsioon Horvaatias. Ees-märk oli välistada relvade, vägede ja laskemoona toimetamist üle piiri kahe vaenupoole vahel ja jälgida kahel pool piiri toimuvaid vägede liikumisi.

1996–1997 Liibanoni rahuvalvemissioonEestlaste ülesanne oli tagada julgeolek nn sinisel joonel (Iisraeli–Liibanoni piir). Eesti rahuvalvekompanii koos-seisus osales 135 kaitseväelast.

1996–2011 Bosnia ja HertsegoviinaAastatel 1995–2004 tegutsesid Bos-nias NATO juhitud rahutagamis- ja stabiliseerimisjõud, Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust Estpla-3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. 2. detsembril 2004 võttis Euroopa Liit NATO-lt missiooni üle.

Operatsiooni eesmärk oli tagada Bosnia kodusõja lõpetanud Daytoni/Pariisi rahulepingu tingimuste täit-mine ning luua Bosnias ja Hert-segoviinas ohutu ja turvaline kesk-kond. Lisaülesanne oli toetada endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelist kri-minaalkohut ja muid asjaomaseid institutsioone ning tagada turvaline keskkond, kus politsei saaks edukalt tegutseda organiseeritud kuritegevuse vastu. Kuigi operatsioon võeti NATO-lt Bosnias üle, oli Sarajevos ka NATO oma staabiga.

1999–… KosovoMissiooni ülesanne oli pärast NATO sõjalise operatsiooni lõppu Koso-vos tagada riigi julgeolek, takistada Serbia relvastatud tegevusi, Kosovo

Vabastusarmee relvitustada ja tsiviil-institutsioonide taastamist abistada. Alates 2008. aasta juunist lisandus ülesannetele ka Kosovo eriolukor-dade likvideerimise korpuse (Kosovo kaitse korpus KPC) ja Kosovo turva-jõudude (KSF) formeerimine ning välja õpetamine. Kosovo eraldus veeb-ruaris 2008 ühepoolselt Serbiast, tehes seda ÜRO resolutsiooni kiuste. Praegu on Kosovos kaks Eesti kaitse-väe staabiohvitseri.

1997–… Iisrael, SüüriaPraegu teenib ÜRO sõjalisel vaat-lusmissioonil Lähis-Idas kaks Eesti

kaitseväe ohvitseri, kellel on riigikogu luba tegutseda vajadusel ka kodu-sõjast räsitud Süü-ria pinnal. ÜRO sõjalise vaatlus-missiooni UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) tege-vuspiirkond on

Lähis-Ida riigid Iisrael, Egiptus, Liiba-non ja Süüria.

2003 MakedooniaNATO rahuvalveoperatsioonil rahus-tati pingelist vastasseisu enamuses makedoonlaste ja vähemuses olevate albaanlaste vahel. Märtsist detsemb-rini kestnud ELi sõjalise missiooni Concordia raames osales Eesti ühe staabiohvitseriga.

2003–2008 Iraak2003. aasta juunist osales Eesti Iraagi operatsioonil staabiohvitseridega ja jalaväerühmaga Estpla, viimasel oli operatsioonil 11 rotatsiooni. Estpla-17 saabus missioonilt 2008. aasta det-sembris. Rühm paiknes Al Tajis (Bagdadist u 20 km loodes) ning Eesti kaitseväelased vii-sid operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühend-riikide maaväe ja Iraagi julgeoleku-jõudude üksustega, et tagada kord, leida ebaseadus-likke relvi ja pidada kinni tagaotsitavaid isikuid.

2003–… AfganistanNATO raames on Eesti üksused Afga-nistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, kui teenistusse asus kuueliik-meline demineerimismeeskond, kelle ülesanne oli puhastada rahvusvahelise brigaadi koosseisus Kabuli linna ümb-rus lõhkekehadest. Alates 2006. aas-tast tegutsevad Eesti jõud Helmandi provintsis Lõuna-Afganistanis.

2010–2013 Aafrika Sarv2008. aastal algatas Euroopa Liit Somaalia piraatlusega võitlemiseks rahvusvahelise operatsiooni Atalanta, mis oli esialgu mõeldud üheks aas-taks, kuid seda on järjest pikendatud.

Tegu on esimese Euroopa Liidu mere-väelise operatsiooniga. Aastast 2010 osalesid selles ka Eesti kaitseväelased.

2013… MaliOlukord Malis väljus kontrolli alt

2012. aasta märt-sis, kui tamašekid hakkasid nõudma iseseisvust, oma riiki Azawadi, mis peaks hõlmama ligi 2/3 Mali terri-tooriumist. Sellele järgnes Mali armee riigipööre senise presidendi vastu, kes polnud pii-savalt resoluutne

tamašekkide mahasurumisel. Eestit esindavad Malis kuueliikmelise inst-ruktorite meeskonna liikmed, kelle ülesanne on üht jalaväerühma koo-litada.

Mai–juuni 2013 VahemeriEesti kaitseväelaste ülesanne oli tsi-viillaevu ja nende lasti kontrollida, et tuvastada piraatlusega tegelevaid aluseid.

Missioonidel on siiani viibinud kokku ligi 2000 Eesti kaitseväelast. 2010. aastal viibis erinevatel operatsioonidel pidevalt keskmiselt 200 Eesti kaitse-väelast.Elister Kangur

Kaitseväe missioonid välisriikides

KosovoKosovo

MakedooniaMakedooniaLiibanonLiibanon

IraakIraak

AfganistanAfganistan

Aafrika sarvAafrika sarv

MaliMali

Iisrael, SüüriaIisrael, Süüria

VahemeriVahemeri

HorvaatiaHorvaatia

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina

Eesti kaitseväe missioonidel Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas on osalenud ligi 2000 kodumaa võitlejat.

NATO raames on Eesti üksused Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, kui teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond.Eesti kaitseväelased

viisid operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühendriikide maaväe ja Iraagi julgeolekujõudude üksustega.

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durilehtja YouTube’istwww.youtube.com/sodurileht

GRAAFIKA: MADIS VAHER


Intervjuu kaitseväe ühendatud õppeasutuste füüsikadotsendi Svet-lana Ganinaga, kelle kursuse eesmärk on kadettidele näidata, kui praktiline ja vajalik on füüsika nende tulevases teenistuses.

Miks peaks kadett üldse füüsikat õppima?Ma olen veendunud, et tulevasel ohvitseril võib teenistuses tulla ette olukordi, kus füüsikaalased teadmi-sed on hädavajalikud. Näiteks ter-modünaamika teema juures räägime Kurkse retkest. Me analüüsime seda, miks tekkis alajah-tumine 14kraadi-ses vees, kuid miks see ei teki viibides sama temperatuu-riga õhus. Sealt me jõuame teatud sea-duspärasusteni, milline on soojus-ülekanne ja kuidas sellistes olukorda-des käituda. Kurkse retk on küll ränk näide, kuid minu eesmärk on näidata, mida teha tulevikus teisiti, et selliseid tragöödiaid vältida.

Füüsika on keskkoolis võrdlemisi keeruline õppeaine, mis kõigile ei sobi. Kuidas te selle kadettidele huvitavaks teete?Just selle huvitavaks tegemiseks on mul kui õppejõul vaja väga palju pin-gutada, sest see, mis on ühe inimese jaoks huvitav, ei pruugi teise jaoks enam olla. Tundub, et kõigile sobib näiteks erinevate seoste loomine, eriti

oma emotsioonide ja kogemuse ning tulevase teenistusega. Kui kadetid näevad, et asjal on rakendus, siis tekib neil selle vastu ka huvi.

Milliste vahenditega te kadettidele füüsikat lähedasemaks teete?Ma üritan otsida kaitseväega seotud näiteid. Tegu on probleemipõhise õppega, kus püstitatakse mingi eluline situatsioon ja see antakse kadettidele lahendada. Kusjuures neil on võima-lik otsida täiendavat informatsiooni raamatutest, internetist ja küsida eks-pertarvamust. Näiteks viimati aruta-sime kadettidega selle üle, milliseid materjale võiks tulevikus kuulivestis kasutada. Eelmisel semestril uuri-sime, kas ja kuidas oleks võimalik koostada mõne konkreetse üksuse või suisa väeosa elektritarbimise prog-

noos ja kuidas elekt-ritarbimist optimee-rida. Tihti rakendame rollimängu meetodit, kus üks kadettidest on juht, teine alluv ja siis nad koos peavad probleemile lahen-duse leidma.

Keskkoolist on kõigile teada, et püstolist laskmine on

füüsika. Kas te loengus kaitseid ka teete?Laboriruumi meil pole, kuid kasutame kord aastas Tartu Ülikooli füüsika-

instituudi ruume, kus kadetid saavad ülevaate näiteks tuumafüüsikast ja laseritest.

Rakenduskõrgkoolina on meie ees-märk siiski lahendada igapäevaseid probleeme, mitte teaduslikke küsi-musi. Samuti palun oma kursusel osalejatel külastada Ahhaa keskust ja teadlaste öö üritusi. Nende külastuste eesmärk on avardada kadettide silma-ringi ja näidata, et füüsika on tegeli-kult kõikjal.

Millised katsed kuuluvad sellise õppeaine koosseisu? Kas kursuse lõpuks oskab kadett näiteks ise püssirohtu teha?Igasuguste ainete kokku segamine ja paugu tegemine on pigem keemia rida. Meie ülesanne on analüüsida

seda, kuidas lähtuvalt püssirohu ise-ärasustest näiteks relva käes hoida. Tuleb ju laskmisel arvestada püstoli tagasilöögiga ja tegelikult saab arvu-tustega selgeks teha, kui suur tagasi-löök mingil relval on. Teine hea näide on näiteks aupaukude tegemine. Oleme lahendanud ülesannet, kus arvutame välja selle, millal aupau-gust õhku lennanud kuul alla kukub ja kas see võib olla inimesele ohtlik. Minu eesmärk on laiendada kadettide

füüsikalist maailmapilti, sest tulevane ohvitser peaks oskama oma seisukohti argumenteeritult kaitsta.

Kas loengutes on juhtunud midagi sellist, mida te poleks oodanud? Kas mõni kadett on eriti leidlik olnud või meenub teil mõni teine põnev seik?Meenub ikka, näiteks, olen lasknud kadettidel esitada füüsikateemalisi küsimusi, mis neid on alati huvita-nud, aga millele nad pole ise vastust leidnud. Kord üks kadett küsis, miks voolupinge on 220 volti. See oli fan-tastiline küsimus! Hakkasin mõtlema, et ma pole tegelikult ise mitte kunagi selle peale mõelnud – tundub ju nii elementaarne. Otsides leidsin palju huvitavat infot ja materjale, mis tulid mulle endale kasuks. Palusin kõikidel kadettidel otsida sellele küsimusele vastuse ja järgmiseks korraks olid pea-aegu kõik seda teinud. See tekitas hea tunde!

Lisaks meenuvad kohe küsimused, mis puudutavad märulifilmide temaa-tikat, sest nendes ju autod lendavad üle suurte kraavide ja enamjaolt jää-vad nad tervekski.

Milline on kadettide tagasiside?Ainele antav tagasiside on positiivne ja paraneb igal aastal. See on minu jaoks eriti südantsoojendav, sest nad pole füüsika eriala üliõpilased, vaid aine on sõjaväelise juhtimise õppeka-vas toetava rolliga. Olen väga uhke selle üle, et kade-tid on valinud mind kaks korda parimaks õppe-jõuks ja seda just n-ö ebapopulaarse aine õppejõuna. See näitab, et olen õpetamisel õigel teel. Minu eesmärk on aidata teadmisi koguda, et nad saaksid seda teenistu-ses kasutada.

Füüsika jaguneb mitmeks haruks nagu mehaanikaks, termodünaamikaks ja optikaks. Millele oma loengutes enim keskendute?Ma lähtun nende huvist ja vajadusest. Igal aastal tuleb selgeks teha nende eelteadmised, sest kõik kursused on hästi erinevad. Ma vaatan kadettide tasemelt, kuidas neil õppetöö edeneb ja üritan anda ülesandeid, kus on eri-nevad füüsikaharud kombineeritud. Kui tundub, et mõni teema on nende jaoks põnev ja vajalik, siis peatume sellel rohkem. Teine pool on see, et me keskendume peamiselt praktikale. Looduses ei olegi puhast teooriat iga asja kohta, vaid kõik on segamini, samuti pole nii, et reaalses elus esineb puhtalt soojusõpetusega seotud prob-leem või puhtalt mehaaniline.

Miks on füüsika ägedam kui näiteks matemaatika?Ma ei tahaks alavääristada teiste ainete rolli, sest matemaatika on väga olu-line. Aga jah, füüsika on just ägedam ja põnevam! Oleme kasutanud näidet, et kasarmus on aken, milles on pragu. Kuidas teada saada, kui palju õhku see pragu läbi laseb? Matemaatiliselt saan näiteks kümme ruutsentimeet-rit, mis tähendab, et ma tõestaksingi

seda nii, et sellest august tuleb nii palju õhku läbi, kui kümneruut-sentimeetrisest torust. Füüsika-liselt see nii aga pole, sest torust

tuleb õhku teistmoodi kui peenikesest praost. Füüsikal on fantastiline seos päris eluga ja minu arvates on see kõige põnevam teadus maailmas.Mathis Bogens

Sõjakooli füüsikadotsent: ohvitser peab oskama oma seisukohti argumenteeritult kaitsta

Kadetid panevad grupitööna kirja õppejõu välja pakutud uue kuulivesti materjali plusse ja miinuseid.

FOTOD: MATHIS BOGENS

Kadetid on dotsent Svetlana Ganina juba kaks korda parimaks õppejõuks valinud.

„Olen veendunud, et tulevasel ohvitseril võib teenistuses tulla ette olukordi, kus füüsikaalased teadmised on hädavajalikud.”

„Olen väga uhke selle üle, et kadetid on valinud mind kaks korda parimaks õppejõuks.”


Novembri keskpaigas pälvis avalikkuse tähele-panu teade väliõppusel kaduma läinud ajateeni-jast.

Esimese jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljon, mille koos-seisus reamees Jaan Pikhof

oli poolteist kuud teeninud, käivitas suuremahulise operatsiooni, kaasates Tapa vana raketibaasi alal otsingutesse üle 500 inimese. Kadunud noormeest otsiti nii maalt kui ka õhust – lisaks 1. jalaväebrigaadi kaitseväelastele ja piirkonnas tegutsevatele kaitseliitlas-tele tiirutas metsa kohal soojuskaa-meraga varustatud õhuväe helikopter.

13. novembril orienteerumishar-jutusel kadunuks jäänud 23aastase ajateenija osas oli Kalevi jalaväe-pataljoni ülema ko l o ne l l e i t nant Hannes Alesmaa sõnul õhus kaks võimalikku stsenaa-riumi – metsas eksimine ja omavoli-line lahkumine. „Kuna meil puudusid tõendid, mis oleksid kinnitanud rea-mees Pikhofi omavolilist lahkumist, alustasime tema leidmiseks harjutus-ala üksikasjalikku revideerimist,” põh-jendab kolonelleitnant Alesmaa otsi-misoperatsiooni käivitamist. Kalevi jalaväepataljoni sõnul on inimelu kaitseväe jaoks kallis ning kui on vähi-matki alust arvata, et inimesega on midagi juhtunud, rakendatakse tema leidmiseks ning aitamiseks kogu teh-nika ja inimressurss.

Päev hiljem – 14. novembril – olid

otsingud teatud mõttes vilja kandnud. Nimelt leidsid otsijad metsast ajatee-nijale kuulunud vormiriideid, mis vii-tas riiete vahetamisele ja seeläbi ka omavolilisele lahkumisele.

Õhtul leidis politsei noormehe tema vanematekodust. Tema teenis-tusrelv, mis lahkudes oli kaitseväelasel kaasas, leiti hiljem maastikult.

Relv kui raskendav asjaoluKuigi noor ajateenija jõudis väeosast eemal olla „vaid” poolteist päeva, esi-nes üks äärmiselt ohtlik ja tegevuse iseloomu raskendav asjaolu – reamees Pikhof lahkus metsast kadunud kom-passi otsingutelt koos talle usaldatud automaatrelvaga Galil. Sõjaväepolitsei uurija leitnant Karmo Nuudi sõnul

muutiski see fakt rikkumise tõsidu-seastet. „Teenis-tusrelvaga väeosast või muust teenis-tuskohast lahku-mine tähendab automaatselt teo kvalifitseerimist karistusseadustik § 437 järgi, mille põhjal võib isikut karistada ühe-

kuni viieaastase vangistusega,” sõnas leitnant Nuut. Muul juhul karistatakse väeosast vähem kui 72 tundi oma-voliliselt eemalviibivaid kaitseväelasi distsiplinaarkorras. Alates kolmepäe-vasest „hüppes olemisest” kvalifitsee-ritakse isiku tegevus karistusseadus-tiku § 436 lõige 1 alusel, mis toob kaasa kriminaalkorras karistamise kuni üheaastase vangistusega.

Menetlust sõjaväepolitseinik leit-nant Nuut ei kommenteeri. „Tegu on tavalise kriminaalmenetlusega, mida juhib prokuratuur,” selgitab leitnant Nuut. Kuigi ajakirjanduses on levinud oletusi menetluse pikkuse kohta, pole

ka siin võimalik ammendavaid kom-mentaare anda. „Praegu on reamees Pikhofile esitatud kahtlustus karistus-seadustiku § 437 järgi, mis käsitleb omavolilist lahkumist teenistusrel-vaga,” kommenteerib leitnant Nuut menetluse senist käiku.

Sõjaväepolitsei kohtleb kõiki rikkujaid võrdseltKalevi jalaväepataljoni ajateenija omavolilise lahkumise menetlemine on üks mitmest kriminaalasjast, mida sõjaväepolitseinikel käesoleval aastal menetleda on tulnud. Probleeme on olnud nii ajateenijatel kui ka tegev-väelastel – kes kella ja kalendrit ei tunne, neil kaitse-väes pikalt teenida ei õnnestu.

Küsimusele, kas ehk ajateenijatesse tegevväe las tes t karmimalt suhtu-takse, vastab leitnant Nuut eitavalt. „Meie jaoks pole vahet, mis auastme või positsiooniga isik on. Kui kait-seväelase tegevus vastab karistussea-dustikus sätestatud süüteokoossei-sule, alustame ka menetlust,” ütleb sõjaväepolitseinik.

Kaasajateenija: probleemide tekkimisel tuleb pöörduda ülemate või psühholoogi pooleNooremseersant Krister Klement oli üks esimesi, kes ajateenija kadumi-sest teada sai. „Tema lahingupaariline tuli ja teatas, et kuigi ta leidis met-sast orienteerumisharjutuse käigus kaduma läinud kompassi, kaotas ta kompassi omaniku ehk reamees Pik-hofi silmist ega suutnud teda enam leida,” meenutab nooremseersant Klement hetke, mil esimesena jõu-dis tema teadvusse info kadunud rea-mehest.

Nooremseersandi sõnul alustasid

Omavoliline teenistusest lahkumine on tõsine süütegu

nad pärastlõunasel ajal kohe otsin-guid: „Sõitsime GD-ga (kaitseväe maastur) kaks tundi alal ringi, kuid tulemusteta. Kuna noormehe suuna-taju polnud orienteerumisharjutuse ajal just kõige parem, kartsime tema eksimist.”

Nii nooremseersant Klement kui ka teised otsisid teenistuskaaslast hiliste öötundideni. „Kella kahe-kolme paiku vaatasime vana raketibaasi punk-rid üle, pärast seda sain paar tundi magada,” võtab nooremseersant Klement pika päeva ja öö lühidalt kokku.

Kuigi järgmise päeva õhtul leiti kadunud reamees oma kodust, peab

nooremseersant Klement suure o t s i m i s o p e r a t -siooni korral-damist õigeks. „Vaadates meie omade (Kalevi

JVP), Scoutspataljoni võitlejate, kait-seliitlaste, õhuväelaste ja politseinike tegutsemist, tekkis tunne, et kui ka mees on metsas eksinud, suudame ta leida. Andsime endast nii palju, kui meil anda oli. Loomulikult on kahju kasutult kulutatud vahenditest, kuid teisiti me lihtsalt ei saanud,” arvab nooremseersant.

Miks reamees Pikhof, relv käes, harjutusalalt minema jalutas, pole siiani teada. Tõenäoliselt ei andnud noor ajateenija endale aru oma teo tõsidusest. Samuti ajateenistuses olev nooremseersant Klement leiab, et miski ei õigusta väejooksu. „Prob-leemide tekkimisel on meil olemas psühholoog, pöörduda saab alati oma ülemate poole. Kui tervis teeb muret, on meil olemas meditsiinipersonal. Vajadust ära joosta lihtsalt ei ole ega saagi olla,” võtab nooremseersant Kle-ment jutu kokku.nooremleitnant Simmo Saar1. jalaväebrigaadi teabeohvitser

FOTO: KAITSEVÄGI

Kui on vähimatki alust arvata, et inimesega on midagi juhtunud, rakendatakse tema leidmiseks ja aitamiseks kogu tehnika ja inimressurss.

„Meie jaoks pole vahet, mis auastme või positsiooniga isik on.”

Õhuvägi sai juurde üheksa ohvitseri

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien andis 20. novembril kaitseväe ühendatud õppeasutustes noorem-leitnandi auastmetunnused ühek-sale värskele õhuväeohvitserile. Kolmanda lennu lõpetanud asuvad teenima Ämari lennubaasi ja õhu-seiredivisjoni. Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad raken-duskõrghariduse sõjaväelises juhtimi-ses õhuväe erialal radari- ja sideoh-vitseride ettevalmistuse. Radari- ja sideohvitseride töö on seotud Ämari lennubaasi igapäevase lennutegevu-sega. Erialaseid õppeaineid õpetavad kadettidele lennuakadeemia õppe-jõud, väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, õpingute ajal läbivad kadetid praktika õhuväe üksustes.SL

Kõrgema sõjakooli kadetid korraldasid kodanikupäeval lahtiste uste päeva

26. novembril korraldasid kõrgema sõjakooli kadetid kuuendat korda kodanikupäeva puhul lahtiste uste päeva, mida külastas üle 400 koo-linoore Kohtla-Järvelt, Sillamäelt, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja mujalt. Lahtiste uste päeva peakor-raldaja kadett Jüri Bakhoffi sõnul on see hea võimalus tutvustada koo-linoortele kadettide elu ja õpinguid ning tekitada huvi riigikaitse vastu. „Paljude jaoks on üllatav see, et tegelikult meil ei ole siin väga range sõjaväeline kasvatus, vaid me oleme samamoodi üliõpilased, kes käivad loengutes ja elavad normaalset koolielu,” ütles kadett Bakhoff.SL

1. jalaväebrigaad tänas ajateenijatest instruktoreid ja tunnustas nende vanemaid1. jalaväebrigaadi juhtkond tänas 27. novembril 17 ajateenijast inst-ruktorit, kelle ülesanne oli juuli- ja septembrikutsega Kalevi jalaväe-pataljoni ajateenistusse saabunud kaitseväelasi koolitada. Brigaadiülem kolonelleitnant Aron Kalmus tun-nustas ka kohale kutsutud kaitse-väelaste vanemaid ja andis neile üle tänukirjad. „Mul on hea meel tänada ajateenijate vanemaid ja lähedasi, kelle panus eeskujulike kodanike õpetamise ja kasvatamisega on ise-seisva riigikaitse arendamisel olnud eeskujuks,” ütles kolonelleitnant Kalmus, kelle sõnul on pärast noo-remallohvitseride kursuse läbimist instruktoritena teeninud ajateenijad oma õlul kandnud keskmisest suure-mat koormust ning seega panusta-nud kaitseväe väljaõppesse rohkem kui tavaliselt.SL

uudised

FOTO: MATHIS BOGENS

FOTO: KAITSEVÄGI


ristsõna

Eesti jõustruktuurid korraldasid Pärnus 10. novembril isade-päeva kogupereürituse „Kõikide laste isade-päev”.

Kohal olid kaitseväelased, kait-seliitlased, piirivalvurid, polit-seinikud ja päästjad, kes olid

kaasa toonud palju huvitavat, mida vaadata ja katsuda.

Ürituse peaesinejad olid ansambel Põhja-Tallinn ja Grete Paia, lisaks esi-nes kaitseväe orkester koos Marvi Val-laste ja Tanja Mihhailovaga. Tantsu-etendustega sisustas päeva Black and Brownie tantsukool. Tutvustati ka Eesti eriüksuseid, näiteks demonst-reeris märulipolitsei, milliseid abinõu-sid võetakse kasutusele massirahu-tuste mahasurumiseks. Erilist elevust

Isadepäevaüritus kõigiletekitas publiku hulgas aga politsei-koer, kes ründajat ka pärast harjutuse lõppu vabastada ei tahtnud. Õnneks oli ründaja korralikult polsterdatud ja kähmluses viga ei saanud.

Huvitavat kõigileKuigi Pärnu spordihallis oli ruumi palju, ei mahtunud kõik eksponaadid siseruumi ning kasutusele võeti ka väljas asuv parkla. Seal sai näha soo-mukeid Sisu Pasi XA-188 ja Mamba. Samuti olid väljas suuremad relvad haubitsatest kuni tankitõrjeraketi-süsteemideni. Kõi-gil soovijatel lubati masinaid ka seest-poolt uudistada.

Lastele korraldati punktide läbi-mise võistlus, mille käigus tutvusid nad erinevate väljapanekutega, soori-tasid ülesandeid ja kogusid templeid. Võistlusest osavõtnute vahel loositi

välja auhindu, kuid päris ilma pree-miata ei jäänud keegi, sest kõik lapsed said suud jäätisega magusaks.

Üritusel oli ka ajateenija varustus, mida said soovijad selga proovida ning lasta ennast sõdurivarustuses pildistada. Hea oli näha, et üritusel olid kohal mitme põlvkonna isad, kes jagasid teistega oma teenistusaegseid mälestusi ja kogemusi ning tõid välja

muutusi sõduri varustuses ja välja-õppes.

Jõustruktuu-ride korraldatud „Kõikide laste isa-depäeva” eesmärk on väärtustada isa

kui kaitsjat, aga ka kui kasvatajat ja õpetajat. Eelmisel aastal toimus üritus Tallinnas Lennusadamas, sel korral aga Pärnu spordihallis. Tänavu korral-dati isadepäeva pereüritust kaheteist-kümnendat korda.Kairo Koik, Jaanus Jaggo

Oma relvastust tutvustas ka erioperatsioonide üksus.

Juudo-poisid ja -tüdrukud üllatasid oma võimetega pealtvaatajaid.

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe müts või joogipudel!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile [email protected]. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

„Kõikide laste isadepäeva” eesmärk on väärtustada isa kui kaitsjat, aga ka kui kasvatajat ja õpetajat.

Märulipolitsei varustus.

FOTOD: ARDI HALLISMAA

Merevägi otsib oma töökasse kollektiivi erinevate erialade spetsialiste.

Tööd saavad laevakokad, elektrikud ja motoristid.Kui sulle meeldib meri ja reisimine, oled oma ala spetsialist ja soovid astuda mereväe koosseisu, saada oma CV personaliosakonna meilile [email protected] või võta ühendust N1 ülemaga, vanemleitnant Janek Nauriga.

Kui merd ei kannata, aga sporti meeldib teha, siis saab kandideerida ka spordiinstruktori (tööline) ametikohale.

Merevägi otsib spetsialiste

detsember 2013

Documents