sissejuhatus majandusteooriasserahaturg ja pangandus
DESCRIPTION
RAHA NÕUDLUS RAHA PAKKUMINE 2002 a failTRANSCRIPT
Raul Eamets
Sissejuhatus majandusteooriasseRAHATURG JA PANGANDUS
Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni:
Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS Rahaagregaadid
Raha pakkumine Eestis – august 2002.
M0 11 021,8
Ringlusse lastud sularaha 7 944,2
Sularaha majanduses 7 004,8
Rahaloomeasutuste kassajääk 939,4
Ringlusse lastud kontoraha 3 077,6
M1 29 731,8
Sularaha majanduses 7 004,8
Nõudmiseni hoiused 22 727,0
sh. Eesti kroonides 18 796,4
sh. välisvaluutas 3 930,6
M2 44 116,5
M1 29 731,8
Tähtajalised, säästu- ja muud hoiused 14 384,7
sh. Eesti kroonides 9 811,0
sh. välisvaluutas 4 573,7
M*/2
0
M*
aeg1/3 2/3 1
Graafiliselt on kogu raha nõudlus kolme kolmnurga pindala. Kui intervallid on võrdsed, siis kõrgus on M* ja kogupindala on
2
M)M()
3
1
3
1
3
1(
2
1 **
.
2
M *
ei muutu ka siis kui meil oleks vaja rohkem pangas käia.Iga pangaskäik on kulu Pb. Pangas käimise kordade arv on
*M
PQ
. Oletame, et meil on 1000 EEK ja võtame välja 250 EEK. Pangas käime 4 korda. Alternatiivkulu on saamata jäänud intress )
2
M(i
*
.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS Baumol-Tobini mudel
kulud
TC
PQ
Pb
0
*M
PQPbCW
2
MiOC
*
2
PQi
*0M
2
Mi
M
PQPbTC
*
*
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS Baumol-Tobini mudel
2
MM
*0D
P
M
P
M D
2
*0
02
i
)M(
PQPb
M
TC2**
2
1*0 )
2(
i
bQPM
i
bQ
i
bQ
P
M
P
M D 2
2
1)
2(
2
1
22
1*0
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS Baumol-Tobini mudel
VARA, AKTIVAD
FINANTSVARA FÜÜSILINE VARA
TEGELIK RAHA - M/P(REAALNE RAHATASAKAAL)
INTRESSI ANDVAD VÄÄRTPABERID
SULARAHA HOIUS
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS
Raha hoidmise kolm motiivi: Tehingumotiiv – majapidamiste vajadus sooritada
aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend, väärtuse mõõt).
Ettevaatusmotiiv – majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks.
Spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS
Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul. Teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil.
Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid. Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja
pangaülekannete laekumise efektiivsus. Intressimäär. Oodatud inflatsioon. Elatustase.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS
Vahetusvõrrand Mv=PY ,M - raha pakkumine, v – ringluskiirus, PY – SKP nominaalne maht (hinnatase korrutatud
loodud lõpptoodanguga). Käibele lastava raha hulga saame arvutada ülaltoodud
võrrandist: M=PY/v.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS
Reaalsetes kaupades väljendatud SKP on lühiajaliselt püsiv ja ringluskiirus konstantne, siis raha pakkumise kasv viib lühiajaliselt vaid hindade kasvuni.
P=M(v/Y)
Raul Eamets Rahaturg
RAHA NÕUDLUS
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Pangad suurendavad raha pakkumist Kullasepp ja primitiivne pangandus Tänapäeva pangandus1. astme pank hoiused 1000 reserv 100 laen 9002. astme pank hoiused 900 reserv 90 laen 8103. astme pank hoiused 810 reserv 81 laen 729________________________________________kokku hoiused10 000 reserv 1000 laen 9000 Kui algne rahapakkumine on M0 ja reservimäär on 10%, siis rahavõimendi on
m=1/r, seega ja lõplik rahapakkumine M1=mM0 ehk 10*1000=10 000
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
0
1
M
Mm
Sularaha ringluses CSularaha reserv pangas RNõudmiseni hoiused D r pankade sularaha reservi määrcd erasektori poolt hoitava sularaha suhe nende hoiustesseM0=R+C, R=r*D C=cd*DM0=D(r+cd) M1=C+D=(cd*D)+D=D*(1+r)
M0
M1
rc
cm
d
d
1
1
PangasüsteemKommertspangad ja riigi keskpank.Kommertspanga põhilisteks funktsioonideks on: Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite
juurdetõmbamine, Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi saamise
allikad Pangatehingute (maksed, valuutavahetus jne)
teostamine.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Kasumi koondaruanne (milj. krooni) 31.12.01 30.09.02
Intressitulu 4 308,1 3 165,8
Laenudelt 3 308,2 2 453,3
Intressikulu 2 125,6 1 390,8
Laenudelt 192,6 142,1
Neto intressi kasum/kahjum 2 182,4 1 775,0
Tulu finantsinvesteeringutelt 707,8 62,5
Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 683,3 40,6
Teenustasu tulu 1 062,6 879,8
Teenustasu kulu 282,9 227,0
Neto kasum/kahjum finantstehingutelt 443,2 227,8
Aruandeperioodi kasum/kahjum 1 683,4 866,5
Raul Eamets RahaturgRAHA PAKKUMINE
Eesti pangandusstatistika
Laenuportfell kliendigruppide lõikes
31.05.02 osat 31.07.02 osat 30.09.02 osat
Laenuportfell 44 243,6 100,0% 45 391,7 100,0% 46 676,9 100,0%
sh mitteresidentidele 1 196,7 2,7% 1 136,6 2,6% 1 136,2 2,4%
välisvaluutas 35 857,9 81,0% 36 893,0 81,7% 37 910,9 81,2%
valitsus 1 482,2 3,3% 1 806,2 4,4% 2 068,4 4,4%
finants. asutused 13 737,2 31,0% 13 578,8 29,9% 13 538,1 29,0%
riigi- ja koh.omav.äriüh. 123,4 0,3% 132,4 0,5% 260,4 0,6%
muud äriühingud 18 562,0 42,0% 18 931,0 40,8% 18 955,8 40,6%
mittetulundusühingud 103,4 0,2% 110,7 0,3% 138,7 0,3%
eraisikud 10 235,4 23,1% 10 832,7 24,2% 11 715,6 25,1%
Raul Eamets RahaturgRAHA PAKKUMINEEesti pangandusstatistika
Kaasatud ressursi struktuur
miljonid kroonid 31.05.02 osat 31.07.02 osat 30.09.02 osat
Kaasatud ressurss 60 809,3 100% 63 997,4 100% 63 672,9 100%
sh mitteresidendid 20 132,0 33,1% 19 414,8 30,3% 20 582,3 32,3%
valuuta 26 799,1 44,1% 29 423,1 46,0% 29 150,4 45,8%
võlgnevused kred. asutustele ja keskpangale
7 508,0 12,3% 6 840,6 10,7% 8 199,8 12,9%
võlgnevused klientidele 45 536,5 74,9% 49 405,8 77,2% 47 235,9 74,2%
valitsuse laenufondid ja välisabifondid
259,0 0,4% 253,6 0,4% 251,8 0,4%
väljaantud võlakirjad 6 226,5 10,2% 6 219,8 9,7% 6 782,5 10,7%
allutatud kohustused 1 279,2 2,1% 1 277,6 2,0% 1 203,0 1,9%
Raul Eamets RahaturgRAHA PAKKUMINEEesti pangandusstatistika
MAKSEVAHENDID 30.04.02 31.07.02 30.09.02
Käive Arv Käive Arv Käive Arv
Kokku 100 100 100 100 100 100
Sularaha 0,15 1,14 0,16 0,86 0,21 0,79
Sularahata maksed 99,85 98,86 99,84 99,14 99,79 99,21
Tšekid 0,01 0,03 0,01 0,03 0,02 0,03
Reisitšekid 0,00 0,00 0,00 0,01 0,00 0,00
Muud tšekid 0,01 0,02 0,01 0,02 0,02 0,02
Kaardimaksed 0,43 35,89 0,57 40,55 0,61 39,78
Otsekorraldused 0,09 7,49 0,37 7,85 0,53 7,90
Maksekorraldused 99,26 55,39 97,84 50,66 98,59 51,46
Püsikorraldused 0,37 1,44 0,87 1,51 1,34 1,50
Paberil maksekorraldused 9,06 4,60 8,69 3,75 11,25 3,64
Telepanga maksekorraldused 20,97 26,03 25,26 23,49 25,06 23,34
Telefonipanga maksekorraldused 0,09 0,77 0,13 0,69 0,15 0,66
Internetipanga maksekorraldused 5,91 22,45 7,23 21,12 7,83 22,21
SWIFT 62,86 0,10 55,66 0,11 52,96 0,11
Määramata 0,06 0,07 1,03 0,05 0,04 0,05
Raul Eamets RahaturgRAHA PAKKUMINEEesti pangandusstatistika
Keskpanga funktsioonid Kodumaise raha emiteerimine.
Tehniline emissioon. Kodumaise rahakursi juhtimine, selle määramine. Riiklike rahatagavarade juhtimine.
Keskpank kui pankade pank, viimane laenuandja kommertspankadele
Otsene krediidi- ja rahapoliitika Järelvalve kommertspankade tegevuse üle Keskpank kui riigipank
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid. Pankade soov hoida sularaha lisareservi (lisaks
kohustuslikule reservile hoiab pank ka lisareservi). Erasektori soov säästa ja hoiustada. Raha juurdevool välismaalt. Valitsuse eelarve defitsiit ja selle finantseerimine.
Raul Eamets Rahaturg
RAHA PAKKUMINE
Q
KN
45
I
INL
M
i’
i
raha kogus
intressintress
P
Q(SKP)
Q’
M’
KN’
L`
KN’’
Q’’
Raul Eamets Rahaturg
RAHATURU TASAKAAL KEYNESI MUDLIS