seletuskiri. jõhvi uuringuruumi üldgeoloogilise uuringuloa taotluse

SELETUSKIRI

Jõhvi uuringuruumi üldgeoloogilise uuringuloa taotluse juurde

Mikhail ShtokalenkoMichael Bromley-Challenor

Valter PetersellTarmo All

Tallinn 2009

Eesti Geoloogiakeskus, Geoforum Skandinavia AB

Seletuskiri Jõhvi uuringuruumi üldgeoloogilise uuringuloa taotluse juurde

2

Sisukord

Sissejuhatus ...................................................................................................................................................... 31. Taotletav uurimistööde ala ......................................................................................................................... 32. Taotletava ala uurituse ülevaade................................................................................................................ 4

2.1. Geoloogia................................................................................................................................................ 4Kvaternaar (Pinnakate) .............................................................................................................................. 5Aluspõhi .................................................................................................................................................... 5Kristalne aluskord...................................................................................................................................... 5

2.2. Hüdrogeoloogilised tingimused.............................................................................................................. 6Raudkvartsiitide levikualal lasuvad järgmised veekompleksid (ülalt alla): Kvaternaari ja Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite veekompleks, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht ja Kambriumi–Vendi veekompleks............................................................................................................................................................................ 6

2.3. Raudkvartsiidid....................................................................................................................................... 7Uuringute ajalugu ...................................................................................................................................... 7Raudkvartsidi formatsiooni kivimid .......................................................................................................... 9Fe varu prognoosne hinnang.................................................................................................................... 12

3. Kavandatav uurimistööde programm ..................................................................................................... 123.1. Etapp 1 – Eeltöö ................................................................................................................................... 12

Üldgeoloogilise uuringuloa taotlemine ja seadusandlus .......................................................................... 12Andmete kogumine ja digitaalne salvestamine........................................................................................ 13Andmete interpreteerimine ...................................................................................................................... 13

3.2. Etapp 2 – Välitööd................................................................................................................................ 13Edasine uurimistöö .................................................................................................................................. 14Uurimistöö ajakava.................................................................................................................................. 14Keskkonnamõju ....................................................................................................................................... 15

TEKSTILISAD .............................................................................................................................................. 17Tekstilisa 1....................................................................................................................................................... 18

KASUTATUD MATERJALID................................................................................................................... 18Tekstilisa 2....................................................................................................................................................... 20

ALAL ESINEVATE PUURAUKUDE LOETELU JA ÜLDANDMED .................................................... 20Tekstilisa 3....................................................................................................................................................... 23

UURINGURUUMI JÄÄVATE KATASTRIÜKSUSTE LOEND.............................................................. 23GRAAFILISED LISAD ................................................................................................................................ 25Graafiline lisa 1 ............................................................................................................................................... 26



3

Sissejuhatus

Geoforum Skandinavia AB on iseseisev Rootsis baseeruv ettevõte, mille põhitegevuseks on mineraalsete maavarade otsing ja uuring, mis kätkeb uuringuprojekte üldgeoloogilisest uuringust kuni avastatud maavaravarude kaevandamise projektini.

Geoforum on asutatud Rootsis aastal 1994. Asutus on tegelenud ja tegeleb mineraalsete maavarade otsigu ja hinnanguga nii Rootsis kui ka väljaspool Rootsit eelkõige koostöös Põhja Ameerika, Austraalia ja Briti rahvusvaheliste ekspertidega. Käeoleva projekti eesmärgiks on Jõhvi rauamaagi ja sellega kaasnevate polümetalsete maavarade otsing ja hinnang võimalikku majanduslikku huvi silmas pidades.

Geoforumi huvi on suunatud kristalses aluskorras teada olevatele, nagu mainitud, Jõhvi raudkvartsiitidele ning ka potentsiaalselt raudkvartsiitidega kaasnevale metallitoormele (eelkõige mangaan, vask ja tsink), mis lasuvad majandusliku kasutuse mõttes vastuvõetavas sügavuses. Nimetatud kvartsiitides on varasemate uuringute käigus peale Fe tuvastatud veel kõrge Mn ja kohati samuti sulfiididena esineva Cu ja Zn sisaldus. Viimastega kaasneb kohati ka kõrgendatud Au sisaldus. Kuna projekti kavand näeb ette kristalses aluskorras levivate raudkvartsiitide uuringuid, pole aluspõhja kivimite läbilõikes esinev metallitoore (diktüoneemakildas kõrge U, Mo, V jt. elementide sisaldus) huvi objektiks.

Projekti lõppeesmärgiks on Jõhvi raudkvartsiitide majandusliku tasuvuse hinnag ja positiivse tulemuse korral Fe ning kaasnevate maavarade varu kinnitamine. Käesoleva projekti positiivse tulemuse korral on ettevõttel huvi jätkata uuringuid geoloogilise uuringu tasemel ning jõuda välja allmaakaevanduse projekteerimiseni. Üheks võimalikuks eeskujuks, projekti vastavasse staadiumisse jõudmise korral, on Galmoy keskkonnasäästva Zn-Pb mäe-ettevõte (http://www.mining-technology.com/projects/galmoy/). Võimalik toodetav maagikontsentraat transporditaks sellisel juhul Sillamäe sadamasse torustike ja konveierite süsteemi abil.

Käesolev üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus ja vastav uurimistööde programm on koostatud esimese etapina, et selgitada ülaltoodud plaani perspektiiv.

1. Taotletav uurimistööde ala

Taotletav uuringuruumi pindala on 95,42 km2 (joonis 1). Ala täpne asukoht ja koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.

Taotletav uuringuruum asub täielikult Ida-Viru maakonnas, Jõhvi, Toila ja Vaivara valdade territooriumil, Eesti Põhikaardi lehtedel 64.992, 65.901, 65.902, 64.894, 65.80, 65.81. Taotluse eesmärgiks on saada nõusolek uurimistööde teostamiseks eelkõige riigimaadel. Kuivõrd huvipakkuva formatsiooni geoloogilise uurituse tase hetkel on madal, siis on uuringuruum kujundatud eelkõige olemasoleva aeromagnetilise ja gravimeetrilise andmestiku alusel. Kuivõrd teadaolevatest magnetanomaaliatest põhjapoolseim jääb Voka ja Toila asulatest veidi lõuna poole, kus kogu territoorium on jagatud eravalduste vahel, siis asetseb uuringuruum osaliselt eramaadel. Loa taotleja on teadlik, et uuringu teostamiseks on vajalik saavutada vastavasisuline kokkulepe maaomanikega ning on antud komplikatsiooniga arvestanud. On ilmselge, et projekti edukaks läbiviimiseks vajalike süvapuuraukude rajamiseks vajalikud kooskõlastused maaomanikega võivad osutuda projekti kõige keerulisemaks ülesandeks. Kuivõrd uuringute põhimaht on planeeritud eelkõige geofüüsikalistele uuringutele, millega ei kaasne mingit keskkonna mõju ning vajalike puuraukude asukohad selguvad peale olemasoleva andmestiku analüüsi



4

geofüüsikaliste uuringute teostamist, siis ei ole enne projekti esimeste etappide lõpetamist selge, milliste maaomanikega tuleb saavutada nõusolek puuraukude rajamiseks ning millistega maaüksuste läbimiseks geofüüsikaliste uuringumarsruutidega. Seetõttu ei ole ka võimalik ja otstarbekas nimetatud kokkuleppeid sõlmida loataotlemise staadiumis.

Teavitamaks kohalikke omavalitsusi planeeritavast uurimistööst korraldati 12. augustil käesoleval aastal geoloogiaspetsialistide, Geoforum Scandinavia esindaja, kohalike omavalitsuse esindajate ning Keskkonnaameti Viru regiooni esindajate vaheline kokkusaamine. Kokkusaamisel osalesid:Osaleja Asutus või omavalitsus AmetPriit-Aulis Kesler Jõhvi vald aivallavanemHannes Kask Jõhvi vald keskkonna peaspetsialistTiit salvan Toila vald vallavanemHelmi Kaljurand Vaivara vald keskkonnainspektorJaak Jürgenson Kekskonnaameti Viru regioon juhatajaAlina Nevent Kekskonnaameti Viru regioon spetsialistValter Petersell Eesti Geoloogiakeskus, geofüüsika-, mere-

ja keskkonnageoloogia osakondJuhtivgeoloog, keskkonnaekspert

Tarmo All Eesti Geoloogiakeskus, geofüüsika-, mere-ja keskkonnageoloogia osakond

Juhataja, juhtivgeofüüsik

Bromely Challenor Michael

Geoforum Scandinavia AB tootmisdirektor

Kokusaamise käigus tutvustati osalejatele Jõhvi rauamaardla uuringute ajalugu, uurituse hetkeseisu ning taotletava üldgeoloogilise uuringu eesmärke ja oodatavaid tulevusi. Samuti peatuti ka võimalikel tulevikustsenaariumitel.

694000 696000 698000 700000 702000 704000 706000 708000 710000 712000 714000 716000 718000

6580000

6582000

6584000

6586000

6588000

6590000

6592000

Kose oja

Koht

la-Jä

rve kr

Tam

mik

ukr

Jõhvi kr

Pühajõgi

Jõhvi kr

Raus

vere

j

Sannikuoja

Mägara oja

Toila

T O I L A

J Õ H V I

U i k a l a

M a r t s a

K o t i n u k a

L i n n a

P a r g i t a g u s e

K o s e

R a u s v e r e

JÕHVI

AHTME

Toila

KOHTLA-JÄRVE

Pühajõe kirik

Voka

Vokaj

K o n j u

P ü h a j õ e

Künnapõhja oja

V a i v i n a

P ä i t e

SILLAMÄE

Päite nina

S õ t k e Sõtkej

V a i v a r a

P e r j a t s i

Perjatsi

Pimestikuoja

P i m e s t i k u

PÜHAJÕGIKOHTLA-JÄRVE

ORU

Vasaverej

Sõtkej

Süsinõmmekr

PÜHA JÕG I

Vas

aver

ej

Isandajärv

Kastjärv

LiivjärvL i i v a s o o

Rääkjärv Kulpjärv

KOHTLA-JÄRVEVIIVIKONNA

Sõtke j

Reide põllu pkr

V A I V A R A

M u s t a n i n a

Metsküla oja

KOHTLA-JÄRVE

T ü r s a m ä e

Vaivara

Oru

o ja

p a n k

VIIVIKONNA (SIRGALA)

Jõhvi vald

Toila vald

Vaivara vald

Oru

Voka

Toila

Viivikonna

Sillamäe

Sirgala

Sirgala karjäär

Investigations area

0 1 2 3 4 km

Joonis 1. Taotletav uuringutööde ala Eesti baaskaardil omavalitsuse piiridega

2. Taotletava ala uurituse ülevaade

2.1. Geoloogia

Uuringuala asub Põhja-Eesti karbonaatkivimite platoo põhjaserval. Uuringuruumi põhjapiir jääb Põhja-Eesti klindi järsust astangust, mille kõrgus merepinnast varieerub 40 –50 m piirides, 1 kuni 3 km lõunasse.



5

Jõhvi raudkvartsiitide levila piirkonna geoloogilise läbilõike moodustavad Kvaternaari (pinnakatte) pudedad setted, aluspõhja moodustavad Paleozoikumi – Vendi settekivimite kompleks ning nende all lasuvad kristalse aluskorra Paleoproterozoilised moondekivimid. Viimases levivad ka uuringute objektiks olevad raudkvatrsiidid.

Kvaternaar (Pinnakate)

Uuringualal moodustavad pinnakette moreen ning sellel levivad peamiselt liustikuveelised setted: aleuriit, liiv, harva savi ja kruus. Pinnakatte paksus on varieeruv, valdavalt jääb see 1 kuni 4 m piiridesse. Uuringuala loodeosa levib alvar ja sellel alal langeb pinnakatte paksus alla 1 m, Vasavere ürgorus ulatub kvaternaarisetete paksus kuni 150 meetrini, Pühajõe ürgorus kuni 40 meetrini.

Aluspõhi

Nagu mainitud, moodustavad aluspõhja Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Vendi settekivimid. Nende kivimite subparalleelsed kihid on kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 3 m 1 km kohta. Sellest tulenevalt avanevad kvaternaari setete all ala põhjapiiril Kesk-Ordoviitsiumi vanemad, Aseri lademe, ja lõunapiiril, nooremad Uhaku lademe lubjakivid ning nende savi sisaldavad erimid. Maa-ala geoloogiline ehitus on monotoonne. Selle keskmine geoloogiline läbilõige on järgmine:

0 – 3 m Kvaternaar (jääjärvede liiv, aleuriit ja savi, moreen)3 – 23 m Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi kihistu lubjakivi ja dolomiit23 – 26 m Alam-Ordoviitsiumi Varangu kihistiku savi, Leetse kihistiku

glaukoniitliivakivi, Türisalu kihistiku diktüoneemakilt26 – 51m Alam-Kambriumi ladestu biodetriiti sisaldav liivakivi ning kvartsliivakivi ja

aleuroliit51 – 132 m Kambriumi ladestu Lontova kihistiku savi ja aleuroliit (sinisavi)132 – 153 m Vendi ladestu Voronka kihistiku liivakivi ja aleuroliit153 – 198 m Vendi ladestu Kotlini kihistiku savi ja aleuroliit (laminariitsavi )198 – 242 m Vendi ladestu Gdovi kihistiku liivakivi ja aleuroliit> 242 m Paleoproterozoikum. Gneisid, amfiboliidid, raudkvartsiidid

Ürgorgude piires on aluspõhja settekivimid kuni abs. sügavuseni 150 m erodeeritud ja ürgoru nõlvadel avanevad sügavusele vastavuses läbilõikes iseloomustatud kivimid.

Kristalne aluskord

Uuringuruum asub Jõhvi piirkonnas, kus levivad Vaivara moondekivimite kompleksi kivimid: pürokseengneisid, kvarts-päevakivigneisid, biotiit-plagioklassgneisid, amfiboolgneisid ning vähemal määral granaadi ja kordieriidi rikkad gneisid (joon. 2). Jõhvi magnetanomaalia piires, millega assotsieerub ka raskuskiirenduste anomaalne tõus, esineb gneisside läbilõikes ka küllatki ulatuslikke raudkvartsiidi vahekihte. Kompleksi kivimid on kohati migmatiseerunud, misläbi on moodustunud plagioklass-mikrokliin graniidid, kohati on täheldatud ka tšarnokiitset migmatiidistumist. Graniitsed sooned lõikavad selgelt nii kompleksi gneisilist struktuuri kui ka raudkvartsiite. Kompleksis on esindatud ka aluselised süvakivimid gabroidsete massiividena (joonis 2). Paraku on enamus neist määratud vaid kaudsete meetodidega ning ei ole seetõttu üheselt tõestatud. Selliste problemaatiliste gabromassiivide hulka kuulub ka uuringuruumi osaliselt jääv Oru massiiv,



6

mille puhul võib eeldada ka raudkvartsiitidega kaasnevat polümetalset maagistumist gneissides. Seda spekulatsiooni on planeeritud käesoleva projekti raames kontrollida.

Osaliselt levivad uuringuruumi piires (lõuna- ja lääneosas) ka Alutaguse struktuurse vööndi kivimid. Viimased erinevad selgelt Jõhvi vööndi omadest. Siin domineerivad läbilõikes vilgugneisid, mis on moodustunud flüssilaadse settekivimi arvelt. Kivimid on nõrgemalt moondunud kui Jõhvi tsooni kivimid.

694000 696000 698000 700000 702000 704000 706000 708000 710000 712000 714000 716000 718000

6578000

6580000

6582000

6584000

6586000

6588000

6590000

6592000

Sanniku

Oru

ViivikonnaViiv

ikonna

LEPPEMÄRGIDLEGEND

Graniit

Gabro

Vilgugneiss (Alataguse kompleks)

Kvarts-päevakivigneiss

Biotiitgneiss

Pürokseengneiss (Vaivara kompleks)

Murrang

Uuringuala piirjoon Magnetanomaalia dT > 500 nT

Granite

Gabbro

Mica gneiss (Alataguse complex)

Quartz-feldspar gneiss

Biotite gneiss

Pyroxene gneiss (Vaivara complex)

Fault

Permit area border Magnet anomaly dT > 500 nT 0 1 2 3 4 5 km

Soome laht

Joonis 2. Uuringuala kristalse aluskorra geoloogiline ehitus (Väljavõte kaardilt Koppelmaa, 2002)

2.2. Hüdrogeoloogilised tingimused

Raudkvartsiitide levikualal lasuvad järgmised veekompleksid (ülalt alla): Kvaternaari ja Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite veekompleks, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht ja Kambriumi–Vendi veekompleks.

Ordoviitsiumi karbonaatsete kivimite veekompleksi eraldab Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist Alam-Ordoviitsiumi veepide Varangu savi, Leetse glaukoniitliivakivi ja Türisalu diktüoneemakilda näol, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihti Kambriumi–Vendi veekompleksist aga Kambriumi Lontova kihistiku savi ja aleuroliit (sinisavi).

Karbonaatse veekompleksi põhjavesi on alvari levialadel vabapinnaline, puurkaevude erideebit jääb tavaliselt vahemikku 0,2 kuni 2 l/sek. Sügavamal lasuvate veekihtide ja veekomplekside vesi on surveline, nende puuraukude erideebit varieerub vastavalt 0,3 kuni 3 l/sek ja 1 kuni 5 l/sek.

Sporaadiliselt esineb vett ka kristalse aluskorra murenemiskoorikus ja lõhedes.Kõigi põhjavee veekomplekside ja veekihtide vett kasutatakse piirkonna linnade,

asulate ja üksikmajapidamiste varustamisel majandus-joogiveega.



7

2.3. Raudkvartsiidid

Uuringute ajalugu

Jõhvi raudkvartsiidi uuringute algus jääb ajavahemikku 1931. kuni 1937. a. Eesti territoorium kaeti magnetilise deklinatsiooninurga mõõdistamistega ja nende uuringute tulemusel kontuuriti Toila – Pühajõe piirkonnas 2-tipuline intensiivne magnetiline häireala (joonis 3). Hiljem hakati seda nimetama Jõhvi magnetanomaaliaks (Luha, 1946). 1937–1938. a puuriti läänepoolsele tipule 505 m ja 721 m sügavused puuraugud. Need läbisid 238 m paksuses settekivimid ja avastasid aluskorras raudkvartsiidist ja kvartsirikkast gneisside sarnasest, kuid kihilisest kivimist koosneva, kompleksi. Lõunapoolses puuraugus lasub raudkvartsiiti sisaldav kompleks 368 kuni 505 m sügavusel ja põhjapoolses puuraugus 667 kuni 721 m sügavusel. Nende komplekside rauarikkamates vöödes jääb Fe sisaldus tavaliselt 27–32% piiridesse. Avastatud raudkvartsiit on Mn ja Fe-sulfiidide rikas. Viimane sisaldab omakorda erinevas kontsentratsioonis kalkopüriiti, mille tulemusel ulatub sulfiididerikastes intervallides Cu sisaldus kuni 0,7%-ni (Luha, 1946).

Taotletav ala on kogu ulatuses kaetud regionaalse maapealse magnetilise ning raskusjõuvälja kaardistamisega mõõtkavas 1 : 50 000. Magnetilise kaardistamise andmetel on uurimisalal tegemist Jõhvi struktuurivööndile iseloomuliku, normaalväljast veidi kõrgema magnetväljaga (+200…+500 nT), mille foonil eralduvad kolm väga kontrastset positiivest anomaaliat amplituudiga kuni +15000 nT (joon. 4).

Joonis 3. Toila–Pühajõe magnetilise häireala vertikaalintensiivsuse detailkaart (A.Linari järgi). Vertikaalintensiivsuse samajooned tõmmatud 0,01γ vahedega. Kahe sügavpuuraugu asend on märgitud läänepoolse häireala keskmes.



8

Joonis 4. Magnetvälja anomaalia kaardistamise tulemused (Gromov, 1980), magnetvälja totaalvektori intensiivsuse alusel.

Joonis 5. Raskusjõu jääkanomaaliad superpositsioonis magnetiliste anomaaliatega (punane kontuur).

Raskusjõuvälja foonilised väärtused jäävad –15 kuni –17 mGal vahemikku. Väljapilt on ühtlane, ainult kontrastsete magnetanomaaliate piires esinevad lokaalsed



9

anomaaliad amplituudiga kuni +1,5 mGal (joonis 5). Kirde- ja idapoolse anomaalia konfiguratsioon on Vasavere mattunud oru poolt kohati rikutud.

Geofüüsikalistele uuringutele järgnenud geoloogilise süvakaardistamise käigus puuriti kavandatavale uuringualale täiendavalt 14 vertikaalset puurauku. Need läbisid settekivimite kompleksi ja lõikusid kuni 180 m sügavusse kristalsesse aluskorda. Nendest puuraukusest 5 avasid kristalses aluskorras raudkvartsiidi (Erisalu jt., 1969).

Raudkvartsidi formatsiooni kivimid

Formatsiooni moodustavad kihtjad ja plaatjad (või läätsjad) raudkvartsiidi kehad koos neid eraldavate granaat-amfibool-pürokseen-, granaat-amfibool- ning harvem granaat- ja teiste kvartsiitide või kvartsiidisarnaste kivimite kihtidega. Koos moodustavad need kümnete meetritega mõõdetavad kivimkompleksid, mida läbivad pegmatoidsete graniitide soonjad kehad.

Formatsiooni kivimid levivad kõigi 3 magnetanomaalia piires ja suure tõenäosusega ka nende vahelistel aladel. Formatsiooni morfoloogia on komplitseeritud ja selle lasuvuselemendid muutlikud. Läänepoolse anomaalia piires on tõenäoliselt gneisjate tekstuuride kallakus (70–90o) lõunasuunaline, ida-anomaalia piires (50 kuni 80o-ni) erisuunaline ja kirdeanomaalia piires 50–60o idasuunaline (joonis 6).

Raudkvartsiidi formatsiooni pole puurimistega täielikult läbistatud, mistõttu ulatus vertikaalsuunas pole selge. Olemasolevatele geofüüsikalistele ja geoloogilistele andmetele tuginedes on selle suuruse osas spekuleeritud 280 – 400 m piirides. Selle piires moodustab raudkvartsiit (Fe sisaldusega >20%) maagihorisonte, kihtide või läätsede sarnaseid kehi. Peale kvartsi ja magnetiidi kui põhimineraalide esineb raudkvartsiidis granaate, amfiboole, pürokseene, vilke ja päevakive, lokaalselt samuti püriit-pürrotiini, harvem kalkopüriiti, sfaleriiti ja harva borniiti ning teisi sulfiide.

Raudkvartsiidi rauasisaldus on muutlik ja madal, valdavalt alla 30% (tabel 1). Kõrge Fe sisaldus (>40%) murenemata raudkvartsiidis on tuvastatud ainult esimeses puuritud puuraugus (J-I) näiliselt 2 m paksuses (268 – 270 m) intervallis (Luha, 1946). Ka puuraugu F-3 läbilõike ülemises 230 – 234,6 m intervallis on Fe sisaldus kõrge (38,2 –45,6%), kuid pole selge, kas on tegemist murenemise käigus toimunud sekundaarse rikastumise või primaarse sisaldusega (Petersell jt., 1985).

Tabel 1. Raua sisaldus raudkvartsiidis

Oksiidid (element)Anomaalia nimi ja analüüsidearv

Geokee-milisedpara-meetrid

Mõõt-ühik Fe2O3 Fe MnO MgO CaO P2O5 S

Lääne,N =27

N=1

Xkesk

SXmax

%%%

34,45,4945,38

24,13,831,840*

3,571,57

2,620,82

4,072,28

0,18 0,69

IdaN=40

N=3

Xkesk

SXmax

%%%

26,510,3546,565,1

18,67,232,545,6**

2,311,92

2,780,72

3,882,00

0,18

KirdeN=12

Xkesk

SXmax

%%%

23,47,2844,2

16,45,130,92

2,381,37

2,280,72

2,371,21

0,20 0,32

*Luha, 1946 **Murenenud raudkvartsiit



10

Joonis 6. Jõhvi rauamaardla magnetväli ja skemaatiline geoloogiline läbilõige.1 – magnetvälja tugevuse isojooned (100-des gammades); 2 – raudkvartsiit, läbitud puurimisega (a) ja prognoositud gravi- ja magnitomeetria andmetel (b); 3 – 6 ümbriskivimid: alumogneisid (3), biotiit-gneisid (4), biotiit-amfibool- jt gneisid (5), pegmatoidsed graniidid (6); 7 – liivakivi (a), savi (b); 8 –karbonaatsed kivimid; 9 – puurauk: raudkvartsiidis (a, B), ümbriskivimis (b); 10 – eeldatavad lasuvuselemendid.

Raudkvartsiidi mahukaalu ja magnetilise vastuvõtlikkuse vaheline korrelatsioon on ähmane. See komplitseerib anomaalia olemuse ja prognoosvaru hinnangut (joonis 7).



11

Joonis.7. Raudkvartsiidi tiheduse ja magnetilise vastuvõtlikkuse vaheline korrelatsioon.

Nagu mainitud, on raudkvartsiit Mn-rikas, kuid Mn valdavaks kontsentraatoriks ja tõenäoliselt samuti kandjaks on raudkvartsiidis esinevad granaadid ja pürokseenid (tabel 2). Mikroelementide sisaldus, nende jaotusseaduspärasused ja suhtevahekorrad (tabel 3) lubavad väita, et raudkvartsiidi kujunemine on toimunud mitmekesiste geoloogiliste protsesside tulemusel.

Tabel 2. Mikroelementide sisaldus (g/t) raudkvartsiidi olulisemates mineraalides

ElemendidKivim Mineraal Anal. arv Ti V Ni Co Cr Cu Zn Tl Mn

Magne-tiit-kvartsiit

MagnetiitGranaatPürokseen

695

37581120490

2305221

3541884

624190

93513342

336284

92372258

-110450

70007500040000

Ümbris-gneiss

MagnetiitGranaatPürokseen

222

80008001170

1500225225

50022190

8535165

300080218

258120

1100240855

-1252,5

90050008250

Mk k* 4500 90 58 18 83 47 83 1 1000*Maakoore keskmine

Tabel 3. Raudkvartsiidi olulisemate mikroelementide sisaldus, g/t

ElemendidAnomaalia nimi ja analüüsidearv

Geokee-milisedpara-meetrid

Ti V Ni Co Cr Cu Zn Pb U

LääneN=27

Xkesk

S1500 23 21

133216

1750

180170

21079

8,59

1,81

IdaN=40

Xkesk

S3600 105 75

294012

270121

2826

11032

9,89,7

1,91

Kirde Xkesk

S3000 63 32

231611

410328

3122

15052

8,913

1,81,1

Mk k* 4500 90 58 18 83 47 83 16 2,5 *Maakoore keskmine



12

Fe varu prognoosne hinnang

Eelpool oli mainitud, et geofüüsikalistele andmetele tuginedes jääb maagistunud vööndi paksus 280 – 400 m piiridesse (keskmine 350 m) ja selle summaarne pikkus ligi 8000 m. Sellesse vööndisse on puuritud 16 puurauku, millistest 7 avavad raudkvartsiidi. Nende 7 puuraugu ja 3 anomaaliate vahelise puuraugu summaarse puursüdamiku pikkusest moodustab 21% raudkvartsiit, milles Fe sisaldus ületab 25% piiri. Lähtudes raudkvartsiidi orienteeruvast mahukaalust 3,5 t/m3, moodustab raudkvartsiidi prognoosne varu:- maapinnast 500 m sügavuseni 535 mln tonni;- maapinnast 700 m sügavuseni 947 mln tonni ja- maapinnast 1000 m sügavuseni 1564 mln tonni.

NB! Kui anomaaliate vahemikes raudkvartsiit puudub, väheneb oluliselt prognoositud varu kogus.

Jõhvi rauamaardla asub Balti kilbi lõunapoolse maagivööndis piires, kus paiknevad nii Edela-Soome kui ka Kesk-Rootsi rauamaardlad ja nende värviliste metallide maake (Cu, Zn, Pb jt.) sisaldavad erimid. Vööndile on iseloomulik, et enamuse maardlate rauamaak on Mn ja kohati ka värviliste metallide sulfiidide rikas. Ka Ag ja Au sisaldus on sulfiidides sageli kõrge.

Tabelist 3 selgub, et värviliste metallide sisaldus on Jõhvi raudkvartsiidi erinevate anomaaliate piires erinev. Läänepoolse anomaalia kvartsiidile on iseloomulik enam kui 3 korda maakoore keskmisest kõrgem Cu ja Zn sisaldus, samuti on kõrge nende elementide dispersioon. Anomaalia sulfiide sisaldavas raudkvartsiidis ulatub Cu sisaldus 0,7%-ni (Luha, 1946), Mo sisaldus 200 g/t, Ge sisaldus 10 g/t ja Sn sisaldus 100 g/t. 8 proovi andmetel varieerub Au sisaldus 0,003 kuni 0,08 g/t piires, samas kui maakoore keskmine on ligi 0,003 g/t.

3. Kavandatav uurimistööde programm

Kavandatav uurimistööde programm koosneb kahest etapist: eeltööd ja välitööd.Projekti raames on planeeeritud teostada olemasoleva andmestiku analüüs, geofüüsikalised välitööd, maagikeha proovimine puurimisega ning proovide analüüs ning tulemuste tõlgendamine.

3.1. Etapp 1 – Eeltöö

Üldgeoloogilise uuringuloa taotlemine ja seadusandlus

Jõhvi raudkvartsiidi leiukoha kohta avaldatud materjalide analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et Jõhvi raua- ja polümetalne maagistumine võib osutuda peale üldgeoloogilisi uuringuid majanduslikult tasuvaks huviobjektiks edasistele uuringutele ning perspektiivis tööstuslikule tootmisele. Käesoleva loa taotlusega soovib Geoforum AB kindlustada endale õiguse nimetatud objektil üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks, mis lubaks alustada kõnealuse projekti finantseerimist ning täpseid planeeringuid ja kooskõlastusi. Ülevaate saamine olemasolevast materjalist ja tegutsemine üldgeoloogilise uurimisloa saamiseks vastavalt seadusandlusele ning nõutud riigilõivude tasumine on antud projekti rakendumise eeltingimuseks.



13

Andmete kogumine ja digitaalne salvestamine

Eesti Geoloogiakeskusel on olemas ulatuslikud andmebaasid, mis sisaldavad uurimistöö teostamiseks ja täpseks planeerimiseks vajalikku informatsiooni. Andmebaasid sisaldavad huvialuse objekti osas eelkõige käsikirjalisi aruandeid, kaardimaterjali ja puuraukude andmeid, samuti on võimalik kasutada Keskkonnaregistri puursüdamike arhiivi. Valdav enamus andmestikust on kas vene või eesti keeles ning ei ole otseselt suunatud Jõhvi raudkvartsiitide leiukoha uurimisele, vaid käsitlevad enamusel juhtudel seda objekti kui üht osa ulatuslikumast uuringutest. Seetõttu palgatakse vastav personal andmete läbitöötamiseks ja kontsentreerimiseks, inglise keelde tõlkimiseks ja olemasolevate ruumi ja tärkandmete GIS-süsteemis salvestamiseks. Eriti oluline on puurimisandmete digitaliseerimine.

Kui osutub vajalikuks ja võimalikuks, uuritakse olemasolevat puursüdamikku ja võetakse sellest täiendavaid mineraloogilisi ja metallurgilisi proove, samuti kordusproove vanade analüüsitulemuste usaldusväärsuse hindamiseks. Seda ülesannet komplitseerib asjaolu, et ülalpool mainitud puurtööde käigus toodetud puursüdamikud on tänaseks päevaks suures osas hävinud.

Andmete interpreteerimine

Saadud andmete hindamiseks ja interpreteerimiseks moodustatakse geoekspertide grupp, kes oleks kompetentne geoloogia, geofüüsika, geokeemia ja hüdrogeoloogia vallas. Selle töö eesmärgiks on määrata kindlaks välitööde täpsed mahud ja ülesanded. Muu hulgas nähakse ette järgmised võimalikud uurimistööd:

Puuraukude andmestiku geostatistiline analüüs. See eeldab semivariogrammide ja kriigingmetoodika kasutamist uurimistöö eesmärkide saavutamiseks.

Olemasolevate geofüüsikaliste algandmete uuesti tõlgendamist ja kolmemõõtmelist modelleerimist struktuursete, samuti magnet- ja graviväljade interpreteerimiseks.

Kogutud uue info kombineerimine olemasolevate geoloogiliste andmetega, et kindlaks määrata ja prioritiseerida uurimistöö eesmärgid välitöö perioodiks.

3.2. Etapp 2 – Välitööd

Geofüüsikalised uuringud: Magnetomeetria. Esmalt on planeeritud olemasolevate maapealsete

magnetvälja mõõdistamiste andmestiku täpsuse kontroll, vajadusel selle materjali täiendamine või halva kvaliteedi korral uuesti kaardistamine.

Detailsed magnetomeetrilised uuringud esimese etapi põhjal valitud uuringupuuraukude piirkonnas puuraukude täpseks lokaliseerimiseks.

Kivimite jääkmagnetiseerituse mõõtmine olemsolevatest puursüdamikest võetud proovidest ja/või rajatavatest puuraukudest võetavatest proovidest, et hinnata jääkmagnetismi effekti tõlgendamistulemustele, mis varasemate uuringute käigus on jäetud arvesse võtmata.

Gravimeetria. Olemasoleva andmestiku kontroll ning kõrgusmäärangute täpsustamine. Detailsed uuringud planeeritavate puurimiskohtade piirkonnas.

Elektromeetria. EM (elektromagnetilised) ja VLF (väga madala sageduse) uuringud uuringuala piires hõreda võrguga piki olemasolevaid teid ja metsasihte uurimaks kompleksi üldist ehitust ning tektoonilist rikutust.



14

Enne geofüüsikaliste uurimistööde läbiviimist kooskõlastatakse konkreetsete uurimisprofiilide asukohad maakonna keskkonnaameti, vallavalitsuse ning maaomanikega.

Ülevaade saadud uuest andmestikust, selle interpreteerimine ja mineralisatsiooni mudeli valik.

Puurimine: Kuna uurimistöö on suunatud aluskorra kivimitele, nähakse ette puurida kuni 10–20 auku sügavusega 850 m. Seejuures kaalutakse võimalust läbistada ühes puurimiskohas setteline aluspõhi ühe vertikaalse puurauguga, mis maagikehasse jõudes hargneb mitmeks erineva kallakuse ja suunagapuurauguks. Puuraukude kallakust kontrollitakse ja muudetakse inklinomeetrilise meetodi abil. Selline puurimismetoodika võimaldab paremini määrata maagikeha lasuvuselemente ja suhteid ümbriskivimiga. Samuti vähendab see 2–4 korda maapealsete puurimiskohtade ning sellega kaasnevate kooskõlastuste arvu (10–20lt 4–6ni). Puuraugud (kokku kuni 17 000 j.m) puuritakse valdavalt löökpuurimise meetodil, perspektiivsete intervallide läbimisel kasutatakse teemantkrooniga südamikpuurimist. 10–15% ulatuses puuritakse duubelauke vanade puuraukude kõrvale, et hinnata varasema analüütilise info usaldusväärsust. Puuraukudes manteldatakse kogu settekivimite ja kristalse aluskorra murenemiskooriku intervall. Puuraukudes teostatakse geofüüsikalised uuringud: gamma, magnet, raskuskiirendus.

Proovimine: Veeproovide võtmine puurkaevudest ja rajatavatest puuraukudest (100-500

proovi), analüüs laiale elementide ringile (ICP, XRF-meetodid) Puursüdamiku proovimine FE, Cu, Mn ja laia ringi mikroelementide (sh Au

ja Ag, samuti Pt ja Pa) sisalduse määramiseks.

Planeeritud puuraukude ja geofüüsikaprofiilide täpsed asukohad selguvad lõplikult peale geofüüsikaliste uuringute lõpetamist. Enne puurimist kooskõlastatakse konkreetselt puurimisele tulevate puuraukude asukohad maakonna keskkonnaameti, vallavalitsuse ning maaomanikuga. Graafilises lisas 1 on esitatud neli võimalikku puuraugu asukohta lähtudes olemasolevast geofüüsikalisest materjalist ning varsemalt puuritud puuraukude asukohast. Need asukohad on aga esialgsed ning vajavad täpsustamist ja/või kinnitamist tööde esimesel etapil.

Edasine uurimistöö

Juhul kui uuring annab positiivse tulemuse, planeeritakse uurimistööde jätkamist geoloogilise uuringu tasemel, sealhulgas puursüdamiku metallurgiliste katsetööde, sotsiaalse- ja keskkonnakaitse aspektide hinnangute ja ühiskonna teavitamise osas.

Juhul kui uuring annab negatiivse tulemuse, piirdutakse üldgeoloogilise uuringuga.

Uurimistöö ajakava

Eeldatakse, et eelpool toodud uuringuprogramm realiseerub 5 aasta jooksul. Tegevuste alguspunktiks on ametliku üldgeoloogilise uurimistöö loa saamise moment. Planeeritud ajatabelit illustreerib alljärgnev tabel.

Aasta 1 Aasta 2 Aasta 3 Aasta 4 Aasta 5

Etapp 1

Etapp 2



15

TulevikustsenaariumKui üldgeoloogiline uurimistöö osutub tulemuslikuks, nähakse seejärel uurimisalal

ette edasised uuringud oletatava maagikeha mõõtmete ja maagi kvaliteedi täpsustamiseks, et selle uurituse aste vastaks rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. See toob endaga kaasa rakendusteaduslikud uuringud, sotsiaalse ja keskkonna aspekti hinnangud, samuti majandusliku tasuvuse uuringud. See töö tehakse juba vastavalt tulevikus esitatavatele geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa taotlustele. Juhul, kui etapid 1 ja 2 õnnestub lõpetada ajatabeli tähtaegadest varem, nähakse ette üleminek järgmise uurituse taseme uuringu- ja/või kaevandamisloa taotlemiseks enne kaheaastase tähtaja lõppemist.

Keskkonnamõju

Taotletavate tööde võimalikku negatiivset mõju keskkonnale on püütud vältida juba uuringu planeerimise käigus. Uuringualast on välja jäetud Eesti Loodusfondis registreeritud vääriselupaik (VEP) nr. 103125 ja looduskaitse objekt “Lagedi pärnad”. Ka 5 pärna Pühajõe alamvoolus, Aluoja joa astang ning nahkhiire (Chiroptera) pesitsemispaigad on jäetud taotletavast töödealast välja. Põhja poolt on ala piiratud Läänemere veekaitsevööndiga.

Uuringualast on välja jäetud: Pühajõe hoiuala, Voka mõisapark, Jõhvi linna park ja allee, Langevoja juga; maastikukaitsealad: Päite, Oru pargi, Ontika, Vaivara ja Kurtna; üle-euroopalise võrgustiku Natura-2000 kaitsealused objektid registrinumbritega: EE0070108, EE0070109, EE0070120, EE0070123.

Looduskaitse ojektidest jäid taoletavale uuringualale siiski mõnede taime- ja loomaliikide levikualad, neist suurimad on tetrao urogallus (metsis), üle 5 km2, ja platanthere bifolia (käokell kaheleheline), 0,36 km2. Taimi uuringud ei ohusta, kuna valdavalt on tegemist geofüüsikaliste töödega, millega ei kaasne metsa raiet, pinnase kahjustusi ega muid keskkonnamõjusid. Puurimiskohtade planeerimisel peetakse silmas looduskaitseliste objektide asukohti ning need välistatakse planeeritavate puurimiskohtade hulgast.

Eespool toodud programmi teostatakse lähtuvalt keskkonna “hea praktika” põhimõtetest, mida järgitakse töö kõigil etappidel. Üldgeoloogilise uurimistöö luba taotleva firma juhtkonnal on suur praktiline kogemus keskkonna-alaste tööde korraldamisel ja ta lubab selles tegevuses lähtuda kõigist Eestis kehtestatud keskkonna-alastest seadusandlikest aktidest. Uurimistöö kõigil etappidel on seatud nõudeks, et uurimistöö ei avaldaks keskkonnale kahjulikku mõju.

Enne puurimis- ja geofüüsikaliste uurimistööde läbiviimist kooskõlastatakse konkreetsete tööde asukohad maakonna keskkonnaameti, vallavalitsuse ning maaomanikuga. Tööde teostamisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Töös ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Rajatud puuraugud likvideeritakse kohe peale puurimistööde lõpetamist tamponeerimise teel. Kasutatavad mehhanismid tekitavad kuni 60 dBA tugevust müra, mis on samaväärne põllu- või metsatöödel tekkiva müraga. Puurimistööde käigus paiskab puuragregaat päeva jooksul õhku kuni 500 kg CO2, mis on samaväärne põllu- või metsatöödel eralduva CO2

hulgaga.Kokkuvõttes võib nentida, et üldgeoloogilise uurimistöö läbiviimise tulemusel

kohapealsed keskkonnatingimused ei halvene enam kui tavaliste põllu- või metsatööde puhul.

Seletuskiri põhineb suurel hulgal geoloogiliste tööde aruannetel, mis on tehtud taotletava ala piires viimase 30–40 aasta jooksul. Kasutatud allikate loetelu on esitatud lisas 1. Lisas 2 on toodud taotletava ala piires või selle lähiümbruses asuvate puuraukude loetelu koos vajalike üldandmetega (puuraugu nimi/number, koordinaadid, sügavus, viide



16

aruandele). Lisas 3 on Maa-ameti andmed 83-st uuringuruumi sattuvast katastriüksusest, millest 32 ei ole sisse kantud Riigivararegistrisse. Riigi- ja eramaade jaotust uuringualal iseloomustab joonis 8, kus on näidatud ka magnetanomaalia kontuur ja veekaitsevööndid, kuivõrd viimastel oli oluline mõju uuringuala piirjoone määramisel.

1.5 m Gal

5000 nT

1.5 m Gal

1.5 m Gal

5000 nT

500 nT

5000 nT

85101:011:0009

85101:011:0007

85101:011:0005

85101:011:0040

85101:011:0200

85101:001:0004

80201:002:0341

80201:002:0342

80201:002:001180201:002:0300

80201:002:0290

80201:002:0270 80201:002:0117

80201:002:0115

8 0 20 1 :00 1 :02 3 1

8 02 0 1:0 0 1:0 3 70

80201:002:0141

80201:002:0242

80201:002:0280

80201:002:0360

80201:001:032032222:001:0003

80 2 0 1:0 01 :0 13 8

8 0 20 1 :00 1 :04 4 68 0 20 1 :00 1 :04 4 7

80201:001:0132

80201:001:0310

80 2 01 :0 01 :0 03 5

8 02 0 1:0 0 1:0 1 83

8 02 0 1:0 0 1:0 3 53

80 2 01 :0 01 :0 03 48 0 20 1 :00 1 :00 1 8

8 0 20 1 :00 1 :00 2 1

8 02 0 1:0 0 1:0 4 52

8 0 20 1 :00 1 :00 3 3

80201:001:0466

8 0 20 1 :00 1 :01 9 4

80201:001:0519

80201:001:0170

80201:001:016080201:001:0262

80201:001:0392

8 0 2 01 :0 01 :0 06 2

80 2 01 :0 01 :0 05 4

80 2 01 :0 01 :0 20 9

8 0 20 1 :00 1 :01 7 7

8 02 0 1:0 0 1:0 1 15

80 2 01 :0 01 :0 02 98 0 20 1 :00 1 :04 8 2

8 0 2 01 :0 01 :0 01 1

80 2 0 1:0 0 1:0 3 85

80201:001:0498

80201:001:0330

80201:002:0310

80201:002:0075

25201:008:0072

80201:001:0300

80201:001:0131

80201:001:0264

80201:001:0104

80201:001:0270

8 0 20 1 :00 1 :01 4 2

80 2 01 :0 01 :0 02 4

80 2 01 :0 01 :0 20 6

80 2 0 1:0 0 1:0 0 44

25201:008:0049

25201:008:0200

25201:008:0045

25201:008:0071

25201:008:0073

25201:005:0282

private land

state land

uuringuala

eramaa

riigimaa

veekaitsevöönd

magnetanomaalia > 500 nT

LEPPEMÄRGIDLEGEND

magnet anomaly > 500 nT

investigations area

water protection zone

Joonis 4. Riigi- ja eramaade jaotus uuringualal Maa-ameti ja Riigivararegistri andmetel (valge uuringualal – munitsipaalmaad)

Seletuskirja koostasid:EGK geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakond

Mihkel Štokalenko Valter Petersell Tarmo All

Geoforum AB Michael Bromley-Challenor



17

TEKSTILISAD



18

Tekstilisa 1

KASUTATUD MATERJALID

Baigozina, L., Petersell, V., Täht, K., 1980. Aruanne teemal: Eesti NSV pealiskorra geokeemiliste kaartide koostamine mõõtkavas 1:500 000. EGF 3732

Detkovski, S. jt., 1987. Eesti fosforiitide ja neid katvate kihtide ainelise koostise uurimine ja metallogeenia otsinguline hinnang (1985–1987, vene keeles). EGF 4262.

Drobinina, N., 1958. Aruanne tööde tulemustest kvaternaarisetete all leviva põlevkivikihi kontuuride kontrollimisel (Kukruse kaeveväljad 2, 8 ja 10) 1956. –1957. a. EGF 969.

Erisalu, E., Tassa, V., 1965. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:50 000. EGF 2540.

Erisalu, E., Arvisto, E., 1969. Aruanne aluskorra uuringust Jõhvi magnetanomaalia alal ja selle ümbruses. EGF 3032.

Eskel, J., Liivrand, H., Kivimägi, E., 1975. Aruanne fosforiidisisalduse hinnangust Ida-Eestis 1971.–1974. a (vene keeles). Tallinn, EGF 3348.

Gromov, O., Rehemäe, Ü., Saaremets, V., Jeresko, J., 1995. Põhja-Eesti keskosa gravimeetrilise kaardi (mõõtkavas 1: 50 000 ja 1: 200 000) koostamine. Tallinn, 44 lk., EGF 5329.

Jegorov, G., Mirošnikova, V., Sizova, V., 1955. Geoloogiline aruanne uuringutest Eesti põlevkivimaardla kaevandusväljadel 47-52 (1952. –1954.a. tööd). EGF 616.

Jegorov, G., 1959. Aruanne elektriliste anomaaliate puurimisega kontrollimise tulemustest Eesti põlevkivimaardla keskosas. EGF 1199.

Koppelmaa, H., 2002. Eesti kristalse aluskorra geoloogiline kaart. Mõõtkava 1:400 000. Kaart ja seletuskiri. Tallinn, 32 lk.

Koppelmaa, H., Kivisilla, J., 1997. Kirde-Eesti kristalse aluskorra geoloogiline kaart. Mõõtkava 1:200 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 37 lk.

Metlickaja, V., Papko, A., 1992. Aruanne aeromagnetilisest kaardistamisest mõõtkavas 1 : 25 000, 1 : 50 000 Eestis ning külgneval šelfialal, “PO Belorus’geologija” töögrupp Nr. 40, aastatel 1987–1991. Tallinn, 95 lk. EGF 4629.

Palo, M., Petersell, L., Moltšanova, A., Smagin, N., 1961. Aruanne fosforiitide geoloogiliste otsingutööde tulemustest 1957.–1960. a klindieelses vööndis Tallinna ja Narva vahel (vene keeles). EGF 1570.

Petersell. V., 1997. Dictyonema argillite. In: Geology and mineral resources of Estonia. pp. 327–331.

Petersell. V., All, T., 2009. Jõhvi raudkvartsiit. EGK XVII Aprillikonverents “Unustatud maavarad”, Tallinn.

Puura, V., Klein, V., Koppelmaa, H., Gromov, O., Kala, E., Kivisilla, J., Keerup, O., Niin M., Niin, S., Petersell, V., 1977. Aruanne kristalse aluskorra süvakaardistamisest Kunda–Kiviõli piirkonnas (Põhja-Eesti) mõõtkavas 1:500 000 1974. – 1977. a (vene keeles). EGF 3476.

Puura, V., Petersell, V. jt., 1974. Aruanne kristalse aluskorra geoloogilisest süvakaardistamisest mõõtkavas 1:500 000 Tapa–Rakvere piirkonnas (Põhja-Eesti) (vene keeles). Tallinn, EGF 3298.

Põllumäe, M., 1963. Aruanne liiva ja kruusliiva otsingutööde tulemustest ENSV Kohtla-Järve rajoonis 1961.a. EGF 2077.

Radik, E., Radik, M. jt., 1983. Aruanne Vasavere maetud oru komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest Eesti kirdeosa tööstusrajoonis mõõtkavas 1:25 000. EGF 4015.

Radik, E., Radik, M. jt., 1987. Aruanne otsingutöödest kaevandusvete kasutamisvõimaluste väljaselgitamiseks rahvamajanduses ENSV Kohtla-Järve rajoonis 1984. –87.a. EGF 4254

Raudsep, R., 1994. Phosphorite. In: Estonian mineral resources. Ministry of Environment, Information Centre. Tallinn. 9–24.

Rühko, V., Pukkonen, E., 1984. Fosforiiti katvate kivimite (diktüoneema kiltade) geoloogilis-geokeemiline uurimine (vene keeles). EGF 4085.

Saadre, T., Mardim, T., Morgen, E., Põldvere, A., Vaher, R., Suuroja, K., Saaremets, V., 1984.Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas



19

1:50 000 ning järeluuringust varemuuritud aladel Rakvere fosforiidirajoonis (vene keeles). EGF 4068.

Saadre, T., Stumbur, H. jt., 1989. Eesti põlevkivimaardla varasema uuringuala järeluuring M 1:50 000 1985. –1989.a. EGF 4311.

Suuroja, K., jt, 2006. Baaskaardi Rakvere (6444) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. EGF 7812.

Stumbur, K., Viidas, E. jt., 1960. Vaivara Rühma aruanne otsingu-kaardistamistööde tulemustest Soome lahe kaldaäärses osas Kirde-Eestis 1958. –1959.a. EGF 1286.

Suuroja, K., 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. Seletuskiri, 60 lk.



20

Tekstilisa 2

ALAL ESINEVATE PUURAUKUDE LOETELU JA ÜLDANDMED

Puuraugu Koordinaadid L-Est PA suudme Puuraugu Aluspõhja Aluskorra EGF

nimi/nr. abs. kõrgus sügavus sügavus sügavus nr.

X Y Z

I 6587579 698956 41 505,03 8 229,69 8II 6587628 698934 41,3 721,5 8 233,85 8F1 6587568 698947 41,1 443 7,4 226,8 3032F4 6587340 699102 40,9 271,25 8 237,35 3032F11 6587803 698931 41,8 297,6 7,5 226,7 30324463 6586808 699022 73,75 27,8 1,2 1199131 6588127 697300 47 7 7 4311315 6588077 702167 36,29 350,7 4,75 213,05 2540F2 6587873 702066 38,1 310,5 9,3 217,3 3032F3 6587327 702051 38,9 373,4 7,75 222,25 3032F5 6587583 702074 38,4 241,4 10,3 215 3032F6 6587579 700188 39,9 244,35 6,8 228,1 3032F8 6585989 710659 35,5 389,2 5 240,7 3032F9 6590040 701834 38,3 305,8 58,2 169,8 3032F10 6587303 700185 38,7 296,05 3032F12 6587925 702780 40,6 343 3032F13 6588738 702058 28,9 267,6 20,5 198,8 3032F17 6587664 700875 40,4 300 3032F23 6587972 703288 42,5 300 303216 6586512 705775 38,15 26,3 3,05 128617 6586725 711202 34 28,45 2,8 128630 6583581 713848 35 43,4 1,5 128634 6589004 703867 42 29,75 1,5 128636 6585666 701842 40 37,5 33 1286148 6591230 701471 41,6 21,4 2 1570150 6590236 704529 41,05 21,1 2,5 1570161 6590236 704529 41,05 16,4 2,7 1570162 6588654 704539 40,6 12,8 2,5 1570163 6588654 704539 40,6 27,4 3,4 1570600 6587169 706132 37,59 29,2 3,7 4155601 6584555 706099 38,46 39,6 8,2 4155611 6587619 713069 35,34 30,8 3,1 4155612 6585202 712516 33,62 40,2 2,1 41558571 6584949 700824 40,86 19 13,6 40158572 6584870 701350 41,56 26 20,5 40158574 6586762 701432 39,54 10 6,4 40158575 6586890 702085 38,97 16,5 12 40158576 6586999 702484 39,98 74,3 67 40158577 6587106 702732 40,42 43,5 29 40158578 6587248 703092 41,32 15 12 40158597 6590696 704479 40,18 10,3 4,2 40158598 6590706 703964 31,13 96,6 93,5 40158599 6590675 703548 31,18 56 48,4 40158600 6590667 703230 35,44 30 18,6 40158601 6590560 702962 39,5 22,1 13,5 40158606 6590384 701074 34,43 50,9 41 4015



21



X Y Z

8608 6590330 700993 31,65 64,5 64 40158609 6590700 701330 36,71 66,2 60 40158610 6590776 701687 39,23 37,2 4,5 40158611 6591117 701756 43,44 7 3,5 40158612 6590329 700812 23,8 33 29,25 40158613 6590352 700688 24,38 26,9 13,5 40158622 6589564 704083 43,42 13,5 11,5 40158623 6589434 703473 35,24 55,5 51 40158624 6589535 703091 40,06 63,1 60,5 40158625 6588979 701801 38,91 27,2 24,2 40158626 6589457 702979 36,84 37,7 23,5 40158628g 6589539 703409 34,6 138 134,4 40158629g 6589535 703462 34,7 121,4 105 40158630g 6588205 702001 39,7 19,1 6,4 40158631g 6588218 701998 39,6 18 6,2 40158632g 6588236 701994 39,7 17,7 7,5 40158633 6589307 702605 39,41 44,2 34,5 40158634 6589200 702201 41,26 44,5 43,7 40158635 6590724 704149 34,21 32,3 9 40158638g 6590349 700675 24,87 36 4,4 40158639g 6590380 700671 24,44 33 8,9 40158640g 6590399 700666 24,2 33 10 40158641g 6590343 700643 31,62 10,5 1,4 40158642g 6590340 700643 31,65 36,3 1,4 40158643g 6584797 701867 41,75 19,5 13,4 40158706 6584770 702102 41,71 23 17 40158707 6585110 702683 41 20 15 40158708 6584968 703273 41,29 20 12 40158709 6585072 703401 40,99 16,5 9 40158710 6584812 702885 41,14 21 11,5 401583 6583153 710516 36,93 5,65 2,5 61684 6583200 710779 35,37 3,5 2,31 61685 6583182 710259 37,64 8,52 1,5 61686 6583180 709999 36,94 7,54 2,83 61690 6583549 708171 38,17 8,14 7,25 61694 6583424 708181 38,21 7,35 4,06 61698 6583410 708863 37,73 8,1 6,17 61699 6583590 708860 37,6 7,05 3,59 616100 6583495 708864 37,46 6,66 4,04 616101 6583388 709394 36,65 6,76 4,2 616102 6583493 709389 36,56 6,67 3,2 616103 6583481 710001 36,1 5,17 1,45 616120 6583065 710785 35,65 5,86 1,77 616121 6583086 711021 35,31 5,26 3,62 616122 6583140 710781 35,36 4,72 2,66 616123 6583136 710682 36,34 6,55 2,59 616124 6583185 710654 36,34 4,97 1,69 6162795 6583660 707600 38,71 15,5 6 6162833 6583626 707082 38,73 16,3 7 616154 6589182 701907 37,8 14,6 14,6 1570



22



X Y Z

8607 6590583 701166 34,23 61,9 61,9 40158627g 6589542 703368 34,5 100,1 100,1 4015



23

Tekstilisa 3

UURINGURUUMI JÄÄVATE KATASTRIÜKSUSTE LOEND

Jrknr.Asustus-üksus

Omavalitsus Katastritunnus Sihtotstarve Aadress

1 Voka Toila 80201:001:0160 Maatulundusmaa Tamme2 Voka Toila 80201:001:0170 Maatulundusmaa Koidu3 Pühajõe Toila 80201:001:0270 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 34 Voka Toila 80201:001:0370 Maatulundusmaa Kohtla metskonna maatükk nr 415 Kotinuka Jõhvi 25201:008:0200 Maatulundusmaa Kohtla metskonna maatükk nr 426 Pühajõe Toila 80201:001:0300 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 67 Voka Toila 80201:001:0310 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 78 Konju Toila 80201:002:0270 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 99 Konju Toila 80201:001:0320 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 10

10 Konju Toila 80201:002:0280 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 1111 Pühajõe Toila 80201:001:0330 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 1212 Konju Toila 80201:002:0290 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 1313 Konju Toila 80201:002:0300 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 1414 Konju Toila 80201:002:0310 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 1515 Konju Toila 80201:002:0360 Maatulundusmaa Ahtme metskonna maatükk nr 816 Päite Toila 80201:002:0011 Maatulundusmaa Vaivara metskonna maatükk nr 117 Mustanina Vaivara 85101:011:0002 Maatulundusmaa Vaivara metskonna maatükk nr 318 Mustanina Vaivara 85101:011:0009 Maatulundusmaa Vaivara metskonna maatükk nr 1019 Voka Toila 80201:001:0011 Maatulundusmaa Taavi20 Voka Toila 80201:001:0021 Maatulundusmaa Mägrauru21 Voka Toila 80201:001:0029 Maatulundusmaa Männiku22 Pühajõe Toila 80201:001:0024 Maatulundusmaa Randi23 Konju Toila 80201:002:0243 Maatulundusmaa Rummu24 Voka Toila 80201:001:0044 Maatulundusmaa Teelahkme25 Voka Toila 80201:001:0033 Maatulundusmaa Uus-Vahtra26 Voka Toila 80201:001:0034 Maatulundusmaa Uus-Vahtra27 Voka Toila 80201:001:0035 Maatulundusmaa Uus-Vahtra28 Konju Toila 80201:002:0242 Maatulundusmaa Ojamaa29 Voka Toila 80201:001:0054 Elamumaa Aire30 Konju Toila 80201:002:0075 Maatulundusmaa Ahtme metskond, maatükk nr. 2131 Voka Toila 80201:001:0183 Elamumaa Heina32 Voka Toila 80201:001:0177 Maatulundusmaa Liivamäe33 Oru Kohtla-Järve 32222:001:0003 Transpordimaa Oru Raudteejaam, Kase tn 534 Voka Toila 80201:001:0062 Maatulundusmaa Reinojaani35 Konju Toila 80201:002:0115 Transpordimaa Oru raudteejaam36 Pühajõe Toila 80201:001:0104 Transpordimaa Tapa-Narva 273.6-276.9 km37 Voka Toila 80201:001:0099 Tootmismaa Voka saeveski alajaama38 Voka Toila 80201:001:0115 Maatulundusmaa Suitsu39 Linna Jõhvi 25201:008:0045 Transpordimaa Tapa-Narva 273,5-273,6 km40 Pühajõe Toila 80201:001:0194 Transpordimaa Toila - Voka T13197-I41 Voka Toila 80201:001:0206 Maatulundusmaa Luhajõe42 Viivikonna Kohtla-Järve 32223:001:0028 Transpordimaa Sillamäe-Viivikonna T13106 - I43 Pühajõe Toila 80201:001:0131 Transpordimaa Tallinn - Narva T1-I44 Voka Toila 80201:001:0132 Transpordimaa Tallinn - Narva T1-II45 Voka Toila 80201:002:0141 Transpordimaa Tallinn - Narva T1-III46 Pühajõe Toila 80201:001:0191 Transpordimaa Toila - Oru T13187-I47 Mustanina Vaivara 85101:011:0200 Transpordimaa Vaivara - Viivikonna - Sirgala

Raudtee



24

Jrknr.Asustus-üksus

Omavalitsus Katastritunnus Sihtotstarve Aadress

Raudtee

48 Viivikonna Kohtla-Järve 32223:001:0035 TranspordimaaViivikonna tööstusterritooriumi raudtee

49 Voka Toila 80201:001:0209 Maatulundusmaa Väike-Lipu50 Linna Jõhvi 25201:008:0049 Transpordimaa Tallinn-Narva T1-V51 Voka Toila 80201:001:0231 Maatulundusmaa Nugise52 Pühajõe Toila 80201:001:0232 Maatulundusmaa Nugise53 Voka Toila 80201:001:0139 Transpordimaa Lagedi - Pühajõe T13139-I54 Voka Toila 80201:001:0138 Transpordimaa Lagedi - Oru T13138-I55 Mustanina Vaivara 85101:011:0075 Maatulundusmaa Ardi56 Linna Jõhvi 25201:008:0071 Maatulundusmaa Kohtla metskonna maatükk nr 4357 Pühajõe Toila 80201:001:0264 Maatulundusmaa Kohtla metskonna maatükk nr 4058 Pühajõe Toila 80201:001:0265 Transpordimaa Kõrve - Toila T13105-IV59 Linna Jõhvi 25201:008:0072 Maatulundusmaa Kohtla metskonna maatükk nr 4360 Linna Jõhvi 25201:008:0073 Transpordimaa Tapa - Narva 272,2 - 273,5 km61 Päite Toila 80201:002:0341 Maatulundusmaa Haava62 Voka Toila 80201:001:0361 Transpordimaa Tallinn-Narva T1-VI63 Voka Toila 80201:001:0353 Maatulundusmaa Paju64 Voka Toila 80201:001:0352 Maatulundusmaa Paju65 Viivikonna Kohtla-Järve 32223:001:0036 Maatulundusmaa Viivikonna metsa66 Viivikonna Kohtla-Järve 32223:001:0037 Maatulundusmaa Viivikonna võsa67 Voka Toila 80201:001:0385 Maatulundusmaa Ruudi68 Konju Toila 80201:002:0142 Transpordimaa Tallinn - Narva T1-IV69 Voka Toila 80201:001:0392 Maatulundusmaa Tagavälja70 Päite Toila 80201:002:0342 Maatulundusmaa Kase71 Konju Toila 80201:002:0351 Elamumaa Liini72 Vaivina Toila 80201:002:0117 Transpordimaa Tapa-Narva 279,0-285,8 km73 Mustanina Vaivara 85101:011:0005 Maatulundusmaa Vaivara metskonna maatükk nr 674 Mustanina Vaivara 85101:011:0007 Maatulundusmaa Vaivara metskonna maatükk nr 875 Sõtke Vaivara 85101:001:0004 Maatulundusmaa Vaivara metskonna maatükk nr 276 Mustanina Vaivara 85101:011:0210 Mäetööstusmaa Sirgala karjääri II nr 577 Mustanina Vaivara 85101:011:0040 Transpordimaa Sillamäe - Viivikonna T13106-VI78 Voka Toila 80201:001:0445 Elamumaa Sirelite79 Pühajõe Toila 80201:001:0452 Maatulundusmaa Rajametsa80 Voka Toila 80201:001:0498 Maatulundusmaa Saare81 Voka Toila 80201:001:0482 Maatulundusmaa Koigi82 Kotinuka Jõhvi 25201:005:0282 Maatulundusmaa Kohtla metskonna maatükk nr 3883 Voka Toila 80201:001:0519 Elamumaa Kiivitaja

Märkus: Halli taustaga on ära märgitud 32 katastriüksust, mis ei ole sisse kantud Riigivararegistrisse.



25

GRAAFILISED LISAD

seletuskiri. jõhvi uuringuruumi üldgeoloogilise uuringuloa taotluse

Documents