Omavalitsused ja avalikud suhted

JÕHVI KONTSERDIMAJA –REGIOONI MAINEKUJUNDAJA

Vallo ReimaaJõhvi Vallavolikogu esimees

Linnade ja Valdade päevad 14.-15.02.2007

Lähtepositsioon Jõhvi linna tekkimisel 1992. aastal

• Uus (äsjataastatud) ning tundmatu linn. Puudub ajalugu, mida õpitaks kooliprogrammide kaudu.

• Suhteline väiksus, võrreldes Ida-Virumaa suuremate linnadega ning teiste maakonnakeskustega.

• Sellest tulenev väike tuludebaas.• Suur (maakonnakeskuse) eelarveliste asutuste

võrk

Nime tuntus

• Ilmajaam – iga päev teles ja raadios

• Jõhvi Kultuurikeskus – aeg ajalt teles ja raadios

• Jõhvi Sportmängude Kool – aeg ajalt teles ja raadios

Vajadus

• Teadvustumine ning tunnustuse leidmine Ida-Virumaal ja Eestis.

• Kogukonnaidentiteedi loomine Jõhvis endas.

Jõhvi linna arengukava 1999-2000

• Jõhvi kahe kultuurimaja kahes saalis on kokku 1000 istekohta ehk üks istekoht 13,3 elaniku kohta. Kultuurialase tegevusega ei suuda Jõhvi linnakodanik neid isegi teoreetiliselt koormata, sest siis ei jääks enam aega tööl käimiseks. Näiteks Kohtla-Järvel on sama suhtarv 28,8, Sillamäel 39,5 ning Narvas koguni 61,5.

• Jõhvi saalide piisav koormamine nõuab paratamatult järgmisi lahendusteid:1) kaasata elanikke väljastpoolt Jõhvit, et teenindada kultuuriliselt laiemat regiooni;2) laiendada tegevussfääri kultuurivälistele aladele.

Arengukava 2004-2007Arengut toetavad ressursid:• Lähtudes võrdlusest naaberlinnade

rahvusliku koosseisuga teatakse ja hinnatakse Jõhvit kui eestikeelset linna Ida-Virumaal.

• Jõhvi kui keskus on leidnud tunnustust enamikes Eesti riiklikes keskasutustes, mis väljendub nende otsustes valida Jõhvi oma regionaalsete keskkontorite asupaigaks.

SWOT-analüüs (Ohud)• keskuse rolli nõrgenemine (provintsistumine); • eelarveliste vahendite ebapiisavus linna arengu

tagamiseks ning naabritega konkureerimiseks; • riik ei pea vajalikuks piirkonna programmilist

arendamist; vähene regionaalpoliitiline toetus;• mainet Eestis ei õnnestu vajalikul määral tõsta;• naaberomavalitsuste areng on kiirem;• elu ja raha jätkuv koondumine Tallinnasse;• töötajad valivad elukohaks parema elukvaliteediga

naaberasulad;• kvalifitseeritud tööjõu jätkuv äravool; • väheatraktiivne investeerimiskliima tööstusettevõtjale;

SWOT-analüüs (Ohud)• linna elamismiljöö konkurentsisuutmatus; • linnavõimu võõrandumine linnaelanikest; • noorte spetsialistide kroonilise puuduse tõttu vananeb

olemasolev kaader määrani, kus kaob lõplikult suutlikkus uute ideedega kaasa minna ja genereerida uusi ideesid;

• kommertskultuuri ja suvekultuuri koondumine Toila valda, millega kaasneb linna suvine tühjenemine ning maksujõulise kultuuritarbija väljavool linnast;

• paljud linnaelanikud ei suuda omaks võtta vaikse provintsilinna muutumist kiire elutempoga regioonikeskuseks.

Jõhvi linna strateegiline üldeesmärk

• Jõhvi linna arengu üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks linnaelanike ootustele ja vajadustele.

Selleks on vaja:– Parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui uut

arenevat keskust).– Tõsta elukeskkonna kvaliteeti.– Parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele

ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti.– Tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

Jõhvi asend Ida-Virumaal

Maakonnakeskus35 000

65 000175 000

5 km 15 km 50 km

Jõhvi-Ahtme kaksiklinn (34 000 elanikku)

Terviklik ja kompleksne detailplaneering (2003.a)

Projekteerimine 2003-2004

Hoone kasutamise kompleksus• Eesti Kontsert (kontserdid, teatrietendused jms);• Kino• Kunstigalerii• Muusikakool• Huvikekus• Lasteteater “Tuuleveski”• Koolituskeskus• Koolide lõpupeod’• jmt

Tulemus• Jõhvi Kontserdimajast

on saanud:– kogu Ida-Virumaa

visiitkaart ja positiivse maine kujundaja,

– kahe kogukonna ühendaja; Sillamäe ja Narva liitmine maakonna ühisteadvusega;

– investeerimiskeskkonna parandaja Jõhvis.

Tere tulemast Jõhvi Kontserdimajja!