seb klinedileht 09-2010 · vaim lahendus. seb pikendas koostöölepingut tartu maratoniga...

KliendilehtSeptember 2010

Perepaketiga hoiad kulud kontrolli all

Mida peaksid teadma eurole üleminekust

Riho Unt majanduse hetkeolukorrast ja uuel tasemel pangandusest

Oktoobrist täiesti uus internetipank

Margit Pugal:Kodupangas tunnevad Su rahaasjad end koduselt

J ärjest enam levib laias maailmas teadmine, et Eesti on eesrindlik e-tehnoloogiat kasutav riik. Olen isegi kasutanud meie e-tuludeklaratsiooni süsteemi kirjeldust või ID-kaarti, et välismaistes kolleegides kadedust tekitada. Aga enesega rahulolu on üks

ohtlik asi, mis võib lõppeda sellega, et jääme arengule hoopis jalgu.Eesti e-maailma areng on jäänud toppama 2004. aastasse. See ei ole kriitika

umbisikulise e-riigi suunas, vaid ka e-lahenduste arengu veduriks olnud pangad on liiga kauaks puhkama jäänud. Oleme otsustanud katkestada selle vaikelu ning tuleme sellel sügisel välja uue, hoopis kõrgemal tasemel oleva internetipangaga, kui seni Eestis nähtud. Loodetavasti paneb see ka konkurendid uuenduste peale mõtlema, sest panganduse tulevik on selgelt internetis.

Aeg, kus teenuse saamiseks pidid teadma ettevõtte kontori lahtiolekuaega või ootama telefoni ootejärjekorras, peaks varsti möödas olema. Oma uue internetipangaga tahame kõnetada kõige konservatiivsemaidki kliente, sest toome inimnäolise klienditeeninduse ka internetti. Klient ei jää internetis tehinguid tehes millestki ilma. Vastupidi – ta saab lisaks esmaklassilisele teenindusele ka vabaduse teha oma tehinguid siis, kui ta seda soovib, kas või kell kolm öösel. Kontorid on ja üha enam saavad kohaks, kus toimub nõustamine – sinna on põhjust minna kord või kaks aastas, et arutada spetsiifilisi teemasid.

Ma loodan, et meie uus internetipank paneb kliendid mõtlema sellele, et ma tahaks ka oma haiguslugu või lapse hindeid näha sama mugavalt kui oma kontoväljavõtet. Või tellida prügivedu või küttepuid sama lihtsalt kui pangakaarti. Küsimus on selles, kas inimene peab minema teenuse juurde või on võimalik tuua teenus inimese juurde. Just seda viimast peakski e-riik aitama teha. Ma usun, et oleme ühe põneva tee alguses, mille tulemusena võiks Eesti olla riik, kus on maailma parimad teenused ja seda eelkõige tänu inimnäolisele internetile. n

RIHO UNTSEB Panga juhatuse esimees

Stardipauk e-teenuste arengule

Uudised Mida peaksid teadma eurole üleminekust

Kodupanga klientidel on eeliseidUue aastakümne künnisel

Perepaketiga hoiad kulud kontrolli all Riho Unt: €-märk töötab

paremini kui “Welcome to Kogu endale kindel tulevikupalk Estonia”Pensioniplaaniga

Kuhu paigutada vaba raha?Laenumaksete kindlustus kaitseb Sind ootamatuste eest Oktoobrist täiesti uus

internetipankKuldkliendiprogramm veelgi personaalsem ISIC-kaart – Sinu kasulik

kaaslaneMargit Pugal: Kodupangas tunnevad Su rahaasjad end Kui oma kodu on vaid unistus ...koduselt

Toetame uute ettevõtete loomistEesti raha ajalugu

Sisukord

4 16

1718

2122

24

2526

67

8

10

11

12

14

KliendiAadress Kliendileht

SEB PankTornimäe 2, 15010 TallinnTel 665 5100E-post [email protected]

Trükk UniprintTiraaž 62 000Kujundus VariantFotod SEB ja Aivo Kallas

Järgmine number ilmub veebruaris 2011.

leht

EsikaanelMargit Pugal

Foto Aivo Kallas

SEB teenindusdirektor

VÕTMESÕNA

4 Kliendi leht 9–2010

PANGARINGVAADE

3. JUUNIL 2010 võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2011.

Kui füüsiline isik loob väärtpaberite-hinguteks investeerimiskonto (määratleb selliselt oma pangakonto), siis seadusega defineeritud finantsvaralt tulu kandmisel investeerimiskontole saab ta maksuko-hustust edasi lükata kuni tulu tarbimisse võtmiseni. Samas piiratakse seaduse muu-datusega hoiuseintresside maksuvabas-tust. Edaspidi ei ole enam tulumaksust vabastatud hoiuseintress, mille suurus on seotud selle alusvara väärtusega.

Maksuvabastus rakendub erandkorras enne 1. jaanuari 2011 hoiustatud summa-dele, millelt on intress välja makstud enne 31. detsembrit 2013. n

Tulumaksuseaduse muudatus

Investeerimishoius – hea alternatiiv, kui börsid on rahutudINVESTEERIMISHOIUSED on jätkuvalt tõestanud oma edukust ka langevate aktsia-turgude olukorras, sest investeeringu põhikapital on kaitstud. Investeerimishoius ühen-dab endas hea tootluse võimaluse ja deposiidi turvalisuse, võimaldades saada kasu turul toimuvatest tõusudest, kaitstes samas hästi turulanguste eest.

SEB tootevalikus on alati uusi investeerimishoiuseid, mis on oma olemuselt erinevad, ent võivad kombineerides anda hea tulemuse. Kas teenida tulu investeerimishoiuste või mõne teise tootega, see sõltub loomulikult Sinu personaalsetest eesmärkidest.

Ootame Sind nõustamisele, et koos meie kogenud spetsialistidega leida Sulle sobi-vaim lahendus.

SEB pikendas koostöölepingut Tartu Maratoniga

Tulumaksuseaduse tervikliku teksti leiad Riigi Teataja elektrooniliselt leheküljelt www.riigiteataja.ee, sisestades otsingusse märksõna “tulumaksuseadus”.

Investeerimishoiust saad sõlmida internetipangas või igas SEB kontoris. Nõusta-misele saad registreeruda ning investeerimishoiuse tingimuste ja riskidega tutvuda meie kodulehel www.seb.ee.

SPORT, LOODUS, VÄRSKE ÕHK ja tore-dad inimesed – need on osa tervislikust eluviisist. SEB on tuliseim spordi toetaja Eestis: me hindame tervislikku elustiili äär-miselt kõrgelt. Usume, et oma keha ja meele pidevaks turgutamiseks tuleb aktiiv-selt harrastada erinevaid spordialasid. Rah-vaspordist osavõtmine on selleks suurepä-rane võimalus.

Just seetõttu on SEB juba rohkem kui kümme aastat teinud koostööd Klubi Tartu Maratoniga ning alates 2003. aastast olnud ka Tartu Maratoni peasponsor. Tänavu pikendasime omavahelist lepingut veelgi ning meie edukas koostöö jätkub seega vähemalt 2015. aastani. Tartu Nelikürituse toetamisega aitame kaasa tervisespordi jõudsale levikule ning motiveerime inimesi

tegelema spordiga kogu aasta.“SEB kui Klubi Tartu Maraton ürituste

peasponsori lepingu pikendamine on ääre-tult tähtis sündmus just tänases keerulises ja kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas. Tänu erasektori tõhusale toetusele oleme suutnud oma ürituste osavõtumaksud hoida enamusele elanikkonnast taskuko-hased ka rasketel aegadel, mida näitavad selgelt järjest uued osavõturekordid kõiki-del meie poolt korraldatavatel üritustel vii-mase kahe aasta jooksul. Koostöös SEB-ga pakume ka käesoleval hooajal osavõtu-rõõmu enam kui 30 000 inimesele, olles sellega suurim rahvaspordiürituste korral-daja Baltimaades,” ütleb Klubi Tartu Mara-ton juhatuse esimees Indrek Kelk.

SEB Tartu Neliküritus on kiiresti kogunud populaarsust ka SEB töötajate hul-gas – igal aastal võtab võistlustest osa sadu meie töötajaid. n

5Kliendi leht 9–2010

PANGARINGVAADE

Kõige rohelisem – nii seest kui ka väljast

• Tee võimalikult palju oma igapäevastest pangatehingutest elektroonilistes kana-lites, nii kulutad vähem aega ja raha. Mit-mete lepingute tasud ja intressid on internetipangast võttes soodsamad.

• Sularaha väljavõtmise asemel maksa kaardiga. Nii on Sul alati ülevaade, kui palju ja millele oled kulutanud, nii dee-bet- kui ka krediitkaardi tehinguid saad tagantjärele jälgida internetipangast.

• Pane oma kaartidele peale limiidid, et kaardi kaotuse korral ei saaks kurjamid Sinu kontolt kogu raha kätte.

Mõned lihtsad nipid kokkuhoiuks

• Enne poodi minekut tee valmis nädala-menüü ja osta vaid vajalikud toiduained. 1–2 asja pärast ei tasu poodi minna, sest tagasi tuled kümnega.

• Ära sõida igale poole autoga. Kasuta ühistransporti. Sinna, kuhu saad, käi jala. Nii hoiad tervist ja säästad lisaks keskkonda.

• Ära osta pidevalt uusi riideid, tee

sõpradega riiete vahetamise täika – saad garderoobi vaheldust.

• Spordiklubi liikmemaksu asemel saad kevadel-suvel õues edukalt treenida – ujuda, joosta, kepikõndi teha, jalgratta ja uiskudega sõita jne. Talvel võta välja suusad.

• Korralda peres võistlus, kes kõige kiire-mini duši all käib või kõige väiksema telefoniarve teeb.

• Võta tööle lõuna kodust kaasa. • Kasuta säästupirne, need teenivad

ajaga oma hinna kuhjaga tagasi. • Hoia oma asju: uus maksab rohkem kui

vana hooldamine! n

Kuidas pangateenustelt kokku hoida?

KEVADEL AVAS SEB oma fännilehe populaarses sotsiaalvõrgustikus Face-book. Soovime sotsiaalmeedia abil tulla oma klientidele senisest veelgi lähemale ning osaleda aktiivselt nendes keskkon-dades ja kanalites, kus SEB-ga seotud tee-mad kajastust leiavad.

SEB Facebooki lehel räägime meie tegemistest finantsmaailmas, spordis ja heategevuses. Spordihuvilised leiavad sealt juba täna koostöös Tiidrek Nurmega valminud SEB Jooksutunni klipid, mis aita-vad näiteks SEB Tallinna Sügisjooksuks õigesti valmistuda. Samuti kajastame SEB Heategevusfondi üritusi ning teisi aktuaalseid teemasid. Kutsume ka Sind üles aktiivselt meie lehel käivates arutelu-des osalema! n

SEB Facebookis

SEDA, ET SEB on Eesti kõige rohelisem pank, teab vist iga eestimaalane, kuna meie tunnusvärv on laialdaselt tuntud. Alates märtsist läks SEB üle ka rohelise energia tarbimisele, mis on toodetud 100% taastuvatest energiaallikatest, pea-miselt tuulest ja veest.

Hetkel on SEB ainus finantsasutus, kes keskkonnasõbralikku energiat tarbib ning mille hooned, nagu näiteks panga pea-hoone Tornimäel on läinud täielikult üle rohelise energia kasutamisele. Energiatar-bimist vähendades ja enam taastuvener-giat kasutades soovime minimeerida oma

ökoloogilist jalajälge.“21 riigis tegutsev SEB Grupp paiskas

eelmisel aastal õhku 50 000 tonni süsinik-dioksiidi. Kuigi see kogus on mõne sama suure tööstusettevõttega võrreldes väike, annavad need heitmed oma panuse glo-baalsesse soojenemisse ja teevad halba keskkonnale. Meie eesmärk on vähendada heitmeid järgmise viie aasta jooksul poole võrra ja rohelise energia kasutamine aitab seda eesmärki saavutada,” märgib SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt.

SEB kliendina saad ka Sina osa loodussõbralikust energiatarbimisest. Näi-teks töötavad meie sularahaautomaadid ja internetipank rohelist energiat kasutades. Üheskoos saame keskkonnasäästlikkust veelgi suurendada – allkirjastades lepin-guid digitaalselt ning kasutades väljavõtete ja muude teavituste edastamiseks elekt-roonilisi kanaleid. SEB arendab oma elekt-roonilisi teenuseid pidevalt, eesmärgiga vähendada paberikasutust ning tõsta klien-tide kasutusmugavust. n

Loe leheküljelt 7, kuidas veel kulusid kontrolli all hoida.

Liitu meiega Facebookis www.facebook.ee/seb.eesti.

6

KODUPANK

Eesti versus muu Euroopa: meie igapäeva-panganduse hinnatase on üks soodsamaid ja läbipaistvamaid terves Euroopas. SEB Paketid on Eestis ainulaadne pakkumine.

H oopis teine tera on, kui saad eelnevalt pangatöötajaga nõu pidada, kaaluda oma soove ja

võimalusi ning lõpuks leiad lahenduse, mis sobib just Sulle.

dupanga suhe tähendabki eel-kõige vastastikust partnerlust, teine-teise mõistmist panga ja kliendi vahel, millest tekib pikaajaline usalduslik koos-töö. Piltlikult öeldes on tavaline panga-suhe võrreldav supermarketist ülikonna ostmisega, kodupanga suhe aga rätse-patööga oma isikliku õmbleja juures, kes tunneb Sind juba pikka aega ja kes oskab Sinu soovide ja võimaluste järgi õmmelda sellise ülikonna, mis istub Sulle kui valatult.

Mida aga kodupanga suhe Sulle kui kliendile sisuliselt tähendab?

Olen SEB klient, kas olen siis auto-maatselt ka kodupanga klient?

Kodupanga suhe algab tõesti Sinu iga-

Ko

SEB kodupanga klien-tidel on alati eeliseid: • Igapäevaste pangaasjade ajami-

seks saad valida sobiva SEB Paketi, kus väikese kuumakse eest on arveldused tasuta.

• Ainsana Eesti pankadest saad meilt kodulaenu koos laenu-maksete kindlustusega, mil-lega on tagatud laenumaksete tasumine soovimatu töökaotuse puhul 12 kuuks.

• Tulevikuks saad koguda perso-naalse Pensioniplaaniga, kus Sinu pensionivara vaadatakse regulaarselt üle järgmiste sobi-vate paigutuste tegemiseks.

• Suuremate otsuste puhul on Sinu päralt erakliendihaldur, kes annab nõu nii laenuvõtmise kui ka kogumise osas ning nõustab kõikides pere rahaasjades.

Kodupanga suhe on märksa sügavam ja isiklikum kui ainult ühe pangateenuse kasutamine.

MART MAASIKäriarenduse divisjoni direktor

päevasest arveldamisest. Kodupank on koht, kuhu laekub Sinu sissetulek, kus Sa kasutad pangakaarti ning kus Sa teed püsi- ja otsekorraldusi. Samas on igapäevapanganduse teenuste kasuta-mine alles tegeliku suhte algus. Järg-mised otsused – näiteks kodulaen, auto-liising, pensioniks kogumine – annavad kodupanga suhtele tema peamise mõtte ning Sulle käegakatsutava kasu.

Miks ma peaksin kõik panga-teenused võtma ühest kohast?

On igati loogiline, et kõik me tahame osta asju ja teenuseid võimalikult sood-salt. Hinnast määravam on aga kvali-teet. Pealtnäha väga hea hinnaga ei pruugi alati kaasneda parim teenindus, usalduslik suhe, mõistmine ja koostöö. Mitmete pangateenuste võtmine SEB-st annab meile võimaluse hinnata Sinu finantsharjumusi ja soovitada selle põhjal järgmisi samme, mis Sulle võima-likult palju kasu tooksid ja üleliigseid kulusid väldiksid. Lisaks saad pikaajalise suhte eest püsivaid soodustusi.

Mis saab siis, kui vajan abi?

Teineteise tundmine ja mõistmine on olu-line ka ajutiste raskuste puhul. Kodupan-ga klientide probleeme lahendame alati

Kodupanga klientidel on eeliseid

Vaata lähemalt kõiki kodupanga pakkumisi www.seb.ee/kodupank.

Erinevate riikide arveldus-kontode hinnavõrdlus

eelisjärjekorras. Me vaatame kõiki Sinu rahaasju ühtse tervikuna, mis annab Sulle kindlustunde, et siit saad parimat nõu kõikides oma rahaasjades koos konk-reetset kasu andvate teenustega. n

Allikas:Euroopa KomisjonTervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat 2009Andmete kogumine tarbijatele pakutavate arvelduskontode hindade kohta

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

IT ES FR FI SI AT LV CY

EU15

EU27 CZ HU

RO

NM

S12

DK SE SK IE DE PL LT GR UK

MT LU EE BE PT NL

BG

Arv

eldu

skon

to k

eskm

ine

hind

aas

tas

(eur

odes

)

831 831 831659 713

maksimum (võõrväärtus)maksimum3. kvartiilkaalutud keskmine1. kvartiilmiinimum

Aktiivne kasutaja – riigisiseste standardite kohaselt

Kliendi leht 9–2010

Perepaketiga hoiad kulud kontrolli all

7

PEREPAKETT

OTSUSTASIN PEREPAKETI KASUKS, kuna selles on nii palju erinevaid võimalikke soodustusi ja boonusena saan ka teistele head teha. Minu paketis on 8 liiget. Kuna liikmete vahel ei pea mingit sugulust olema ja minu päris pere on väi-ke, siis moodustavadki minu Perepaketi liikmetest enamuse minu sõbrad. Olen ise aktiivne arveldaja, samamoodi mu sõbrad. Kogu seltskonna peale hoiame Perepaketiga aastas kokku mitu tuhat krooni. Mul on lisaks Perepaketile veel üks kokkuhoiunipp, millest kinni püüan pidada – väldin emotsiooniostude tege-mist.

Kui Katre ja tema sõbrad teevad ühes kuus 7 makset SEB-s, 3 makset teise pan-ka, 2 püsikorraldust SEB kontole, 1 püsi-korralduse teise panka ning kasutavad deebet- ja krediitkaarti, siis:• tavahinnakirja järgi kulutaks iga ini-

mene ühes kuus nendele teenustele 86 krooni ehk kaheksa inimese peale kokku läheks 688 krooni

• Perepaketis on kõigi peale kulu kokku aga ainult 40 krooni

• kui perepea ehk Katre maksab kuutasu ära, on kõikidele sõpradele panga-teenused sootuks tasuta

• aasta peale võib Katre sõpruskond koos muude Perepaketi soodustustega nõnda kokku hoida ligi 10 000 krooni.

Kui palju Katre koos sõpradega raha kokku hoiab?

Katre, 27-aastane arendusspetsialist: “Tahan sõpradele head teha”

Perepakett on hea võimalus oma igapäevastelt arveldustelt kokku hoida.


Ühes Perepaketis saavad soodsalt arveldada kuni 8 inimest, kes ei pea olema sõna otseses mõttes

pereliikmed. Nad võivad olla nii sõbrad, sugulased kui ka lihtsalt head tuttavad. Paketi tasu on alati üks: 40 krooni kuus kõikide liikmete peale kokku.

Perepaketis on järgmised soodustused:• tasuta siseriiklikud püsikorraldused

ja maksed internetipangas, panga-automaadis ja mobiilipangas

• hooldustasuta deebet- ja krediitkaar-did (v.a Gold- ja Platinum-kaart)

• püsimaksega krediitkaardi ja krediit-kaardi soodusintress 14%

• arvelduslaenu uue lepingu intress 2% soodsam

• Soovilaenu uue lepingu intress 2% soodsam

• Kasvuportfell Juuniori uue lepingu tasu 50% soodsam

• tasuta ID-kaardilugeja

Perepaketi soodustused kehtivad kõikidele pereliikmetele – olgu teid siis kokku kaks või kaheksa.

• Perepaketi saab endale võtta alates 18. eluaastast.

• Perepaketiga esimesena liitunust saab perepea, kes võib paketti kut-suda veel kuni 7 inimest.

• Liikmetele vanusepiirangut pole ning neile hakkavad kehtima kõik Pere-paketi soodustused.

• Igakuine Perepaketi tasu võetakse maha perepea kontolt, teistele liik-metele on see tasuta.

• Liikmeid saab perepea paketti lisada internetipangast või pangakontoris.

• Kuldklientidele on pakett tasuta!

Perepaketiga liitumine ja liikmeks ole-mine on turvaline. Iga üksiku liikme rahaasjad on vaid tema enda teada ja toimetada ning turvaliselt kaitstud. n

Perepaketi ja teiste SEB Pakettide kohta saad infot www.seb.ee/paketid.

SEB Perepaketiga võib aastane kokkuhoid olla isegi 10 000 krooniNäidisarvutus Pere 1 Pere 2Elektroonilised maksed 5 tk/kuus 15 tk/kuusPüsikorralduse maksed 5 tk/kuus 15 tk/kuusDeebetkaart Jah JahKrediitkaart Jah JahPerepaketi liikmete arv 2 8Võit aastas 1230 krooni 13 830 krooni

Pakett on alati mitu korda soodsam kui tavahinnakirja teenused. Mida rohkem paketis arveldad, seda suurem on rahaline võit, sest ühe kuumakse sees on tehingute arv piiramatu.


8

I ja II pensionisammas aitavad Sul koguda pensioniks vajaliku summa ning Pensioniplaan võimaldab kogenud spetsialistide abil rahakogumisel silma peal hoida.

INDREK HOLSTSEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees

J ärgmistel aastakümnetel kasvab kõikides Euroopa Liidu liikmesriiki-des hüppeliselt eakate inimeste osa-

tähtsus ning väheneb oluliselt noorte ja tööealiste osakaal. Rahvastiku vanane-mist peetakse üheks kõige olulisemaks probleemiks, millel on mõju nii globaal-sele majandusele kui ka riikide hoole-kandesüsteemidele. Eesti ei ole siin eran-diks.

Inimväärne pension II ja III sambaga

Ainuüksi riiklikust pensionist ei piisa, et tagada tulevastele pensionäridele inim-väärset äraelamist. Selleks, et kindlus-

SEB Pensioniplaan tagab teadlikult kasvatatud pensionivara, sest oled teinud õigel ajal õigeid otsuseid.

Kogu endale tulevikupalk PENSIONIPLAANIGA

PENSIONIPLAAN


9

PENSIONIPLAAN

tada endale soovitud elustandard ka pärast pensionile jäämist, on oluline, et inimesed panustaksid oma pensioniko-gumisse nii II kui ka III samba kaudu. Kõige parem on seda teha, sõlmides SEB-ga Pensioniplaani lepingu, mis ühendab endas mõlema samba abil teadlikult kogutud pensioni ja profes-sionaalse nõu spetsialistidelt.

SEB Pensioniplaan

Pensioniks kogumine kestab aastaküm-neid. Selle aja jooksul võib elus ette tulla mitmeid muutusi, mis mõjutavad ühel või teisel viisil tulevikku. Samuti võib majanduses esineda lühiajalisi

kõikumisi ja tagasilööke. Muutuste vir-varris tuleb siiski säilitada kindlameel-sus ja alustatud investeeringuid tule-viku tarbeks ei tohi jätta hooletusse.

Tänu SEB Pensioniplaanile on Sinu pensioniinvesteeringud kontrolli all. Sõlmides Pensioniplaani, anname Sulle personaalset investeerimisnõu (millal peaksid suurendama oma sissemakseid või vahetama tooteid vastavalt oma elu-muutustele), et saaksid tulevikus nau-tida väärikat vanaduspõlve, säilitades oma praeguse elustandardi.

Partnerlussuhe pangaga

SEB Pensioniplaan on partnerlussuhe panga ja kliendi vahel, mille alusel võtab pank endale kohustuse infor-meerida ja nõustada klienti tema per-sonaalsete pensionieesmärkide saavu-tamiseks.

Pensioniplaan ise ei taga veel ela-misväärset pensioni. Küll aga tagab Pen-sioniplaan, et pank informeerib Sind regulaarselt ja annab Sulle professio-naalset nõu. Saades meie poolt iga-külgset nõustamist, pead Sa ikkagi ise otsustama ja ise reaalselt raha pensio-niks kõrvale panema vastavalt koos sea-tud eesmärgile. n

Kuidas SEB Pensioniplaan toimib?

Personaalne investeerimisnõustamineSEB Pensioniplaani omanikuks saades lepime Sinuga kokku personaalse inves-teerimisnõustamise, mille käigus vaatame üle pensionimaksete vastavuse Sinu hetkevõimalustele ja vajadustele. Samuti lepime kokku uue kohtumise, et Sinu pen-sioniks seatud eesmärk ootuste kohaselt täituks. Investeerimisnõustamise sage-duse (2, 3 või 4 aasta tagant) saad mää-rata ise.

Pensionikalkulaator SEB kodulehelt leiad virtuaalse pensioni-kalkulaatori, mis arvutab välja just Sulle sobiva pensionisumma. Kalkulaatori abil saad ennast enda arvutuste põhjal lihtsalt ja kiirelt teemaga kurssi viia.

VeebinõustajaMeie kodulehel on ka veebinõustaja, mis aitab Sul valida SEB pensionitoodete hul-gast Sulle sobiva.

Ülevaade igal aastalSaadame Sulle igal aastal ülevaate Sinu pensionivaradest – nii saad mugavalt jäl-gida oma pensionisammaste koondpilti.

Pensioniplaan on tasutaPensioniplaani sõlmimisega ei kaasne sõlmimis- ega haldustasusid. Pensioni-plaan on loodud selleks, et saaksid mää-ratleda koos spetsialistiga oma pensioni-eesmärgi ning selle poole pürgida.

Aitab suurendada tulevikupensioniMida varem pensioni kogumist alustad, seda suuremaks pension kasvab. Otsuse edasilükkamine võib tähendada olulise pensionisumma kaotamist tulevikus. Meie kogenud spetsialistid oskavad anda nõu lähtuvalt Sinu vajadustest. Koos investee-rimisnõustaja kasulike nõuannetega tead-likult kasvatatud pensioniraha garanteerib seatud eesmärgi.

Mugav ja lihtne sõlmidaSEB Pensioniplaani on lihtne ja mugav sõlmida SEB internetipangas. Seal on Sul võimalus välja arvutada oma andmetega just Sulle sobiv Pensioniplaan ning seejä-rel sõlmida SEB Pensioniplaani leping.

Kuna pensionikalkulaator nõustajat ei asenda, siis soovitame registreeruda tasuta nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee/kutse või telefonil 665 5100.

SEB Pensioniplaan sobib kõigileSEB Pensioniplaan on suurepärane võimalus Sulle, kui: 1. Sa ise ei leia aega

investeerimisega tegeleda, kuid soovid siiski oma tulevikku kindlustada

2. Sa soovid tulevikus saada täna teadlikult kasvama pandud pensioni

3. Sa vajad professionaalset nõu investeerimisel

4. Sa tahaksid saada kord aastas põhjalikku ülevaadet majandusest ja kokkuvõtet oma pensionivarast.


10

LAENUMAKSETE KINDLUSTUS

LAENUMAKSETE KINDLUSTUS Kui Sul on laenumaksete kindlustus, siis ei pea Sa ootamatu töökaotuse või ajutise töövõimetuse puhul laenu tagasimaksmise pärast muretsema.

TRIIN MESSIMASeraisikulaenude äriarendusjuht

mille põhjused ei ole seotud kindlustus-võtja enda tegevusega. Kõige tüüpilisem kindlustusjuhtum on töökoha koonda-mine majanduslikel põhjustel. Töölt lah-kumine töötaja ja tööandja kokkuleppel või töötaja tüli tõttu tööandjaga ei ole juhtum, mida kindlustus hüvitaks.

Terve olemist kinnitab kindlustusvõtja kindlustusavaldusel ise oma allkirjaga. Tervisekontrolli minema ei pea ja samuti ei küsitleta klienti võimalike riskifakto-rite (suitsetamine, ülekaal jms) osas. Kui kindlustusvõtja ei ole teadlik, et ta juba põeb mõnda kroonilist/pikaajalist hai-gust ning ta ei ole ühegi tõsisema kae-busega viimase aasta jooksul arsti poole pöördunud, võib kindlustuslepingu sõlmida.

Kindlustusjuhtumi toimumisel (koonda-misel, haigestumisel) on vaja kõigepealt kontrollida, kas vahetult kindlustus-lepingu sõlmimise järel kehtiv välistus-periood on möödunud. Töökaotuse kor-ral on väga oluline ennast võimalikult kiiresti töötuna arvele võtta. Kindlus-tushüvitise taotlemiseks pöördu kõigepealt pangakontorisse. Kui Sul on personaalne kliendihaldur, siis soovi-tame pöörduda otse halduri poole.

Kindlustusandja maksab hüvitisi (kind-

Kuidas teeb kindlustusandja kindlaks, et klient ei ole juba kindlustuslepingu sõlmimisel haige?

Kuidas taotleda kindlustushüvitist?

Kuidas hüvitisi makstakse?

lustatud laenu kuumakse ulatuses) üks kord kuus pärast veendumist, et töötus või töövõimetus on jätkuv. Jätkuvalt töö-otsijana arvel olemist saab tõendada Töötukassa tõendiga või seal vormista-tud individuaalse tööotsimiskavaga, mille kuupäev ei tohi olla kindlustus-andja poolt teatatust varasem. Töö-võimetuse püsimist tõendab töövõime-tusleht.

Hüvitisi saab taotleda tagantjärele kuni aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimu-misest ja seda ka juhul, kui kindlustus-võtja on vahepeal töökoha leidnud või terveks saanud.

Kindlustust on võimalik kindlustusvõtja soovil katkestada. Kindlustus lõpeb ala-ti, kui kindlustatud laen ennetähtaegselt tagasi makstakse. Kindlustusvõtjal on õigus kindlustuse ennetähtaegse lõpe-tamise korral (kui talle vahepeal hüvitisi makstud ei ole) enammakstud kindlus-tusmakse tagasi saada.

Kindlustusandjal on olemas Eestis klien-diteeninduse telefoninumber ja posti-aadress, samuti e-posti aadress ja eesti-keelne veebileht. Kindlustusandja esin-daja suhtleb vastavalt vajadusele kas eesti, vene või inglise keeles.

Kas kindlustushüvitist saab taotleda ka tagantjärele?

Kas kindlustust on võimalik katkestada?

Kuidas kindlustusandjaga suhelda, kui tegemist on ettevõttega, mis asub väljaspool Eestit?

n

Ü

Kas kõik kindlustusvõtjad on kaitstud töötuks jäämise vastu?

Mida tähendab tahtmatu/soovimatu töötus?

sna paljud laenusaajad on juba saanud kindlustushüvitisi, neist enamik töökaotusega seoses.

Suurim hüvitatav laenumakse on küün-dinud 10 000 kroonini. On olnud juh-tum, kus kindlustusandja maksis hüvitisi esialgu töövõimetuse ja pärast, kui lae-nusaaja kaotas terviseprobleemide järel töökoha, töökaotuse tõttu. Töövõime-tusi on tekkinud nii õnnetusjuhtumi (maaler kukkus redelilt, metsatöölisele kukkus puu jalale) kui ka haiguse taga-järjel (vähidiagnoos neljakümnendates aastates mehel). Peamine töökaotuse põhjus on töökoha koondamine. Mitmel juhul on laenusaajal olnud kindlustatud mitu laenu – näiteks nii kodu- kui ka väi-kelaen – ja kindlustusandja on asunud korraga hüvitama mitme laenu makseid.

Korduma Kippuvad Küsimused

Töötuse vastu saavad kindlustuskaitse laenusaajad, kes on vähemalt viimased pool aastat töötanud minimaalselt ¾ ehk 30-tunnise nädalakoormusega Ees-tis registreeritud tööandja juures. Kind-lustatud ei ole välisriigis elavad ja/või töötavad kliendid. Töökaotuse vastu ei saa ennast kindlustada füüsilisest isi-kust ettevõtjad ega ka ettevõtete juhti-misega seotud isikud ning juhiga samas firmas töötavad pereliikmed.

Kindlustatud on niisugune töökaotus,

Veebilehel www.genworth.com/ee on kirjas kogu vajalik info nii kindlustus-lepingu sõlmimiseks kui ka kindlustus-hüvitiste taotlemiseks.

Vaata infot laenude kohta www.seb.ee.

kaitseb Sind ootamatuste eest


Kuldkliendiprogramm veelgi personaalsem

11

KULDKLIENT

2010. aasta kevadel täiustasime kuldkliendi eeliseid. Praegu oleme välja töötamas mitmeid uusi lisaväärtusi, et pakkuda oma parimatele kodupanga klienti-dele igapäevaste pangaasjade paremaks korraldamiseks uusi lahendusi.

KAUR ELVISTEkuldkliendiprogrammi juht

U uenenud kuldkliendiprogramm keskendub senisest enam kuld-kliendi vajadustele ja eesmärki-

dele. Eraldi tähelepanu pöörame sellele, et panga lahendused oleksid kuldklien-dile kättesaadavamad ja kliendikeskse-mad kui kunagi varem. Selle ambitsiooni elluviimiseks on nüüdsest kõikidel kuldklientidel personaalne erakliendi-haldur ning sügisel toome välja uue-nenud välimuse ja funktsionaalsusega

internetipanga kui meie kuldklientide eelistatuima suhtluskanali pangaga.

Kokkuvõtvalt põhinevad kuldkliendi eelised kolmel põhilisel väärtusel.

Väärtustame kuldkliendi aega

Teenindame Sind eelisjärjekorras • tasuta kuldkliendi telefonil 1228• laenutaotluste esitamisel• Gold-kaardi olemasolul pangakon-

toris.

Väärtustame kuldkliendi vajadusi

• Kuldkliendi isiklikuks finantspartne-riks on erakliendihaldur, kes vaatab Sinu soove ja vajadusi ühtse tervikuna ning kelle poole võid alati pöörduda.

• Arvestame Sinu eluetapist lähtuvate vajadustega. Personaalsed pakkumi-sed ja lahendused toome Sinuni sel-lisel viisil, mis Sulle kõige paremini sobivad.

• Parimad investeerimislahendused leiad vastavalt oma riskitasemele, pe-rioodile või soovitavale investeerimis-

Kuldkliendi võimaluste kohta saad lugeda www.seb.ee/kuld.

Kes on kuldklient? Kuldteenindust pakume klientidele, kelle igakuine netosissetulek ületab 20 000 krooni või kelle likviidsete varade maht SEB-s on vähemalt 625 000 krooni.

piirkonnale. Meil on Sulle lahendused säästmiseks, investeerimiseks, pen-sioni kogumiseks ja laste tuleviku kindlustamiseks.

Väärtustame kuldkliendi perekonda

• SEB Paketid on Sulle vormistamis- ja kuuhooldustasuta. Perepaketiga on igapäevased pangaasjad tasuta ka kuni seitsmele Sinu lähedasele.

• Kuldkliendi staatuse sümboliks on Gold-deebetkaart, millega kaasnevad panga partnerite pakkumised, mis too-vad rõõmu kogu perele.

• Gold-kaardi juurde saad osta soodsa aastatasuga reisikindlustuse, mis kindlustab reisides nii Sinu kui ka Su elukaaslase ning kaks last.

• Aitame kindlustada kuldkliendi ja tema laste tuleviku. Sulle on 50% soodsama lepingutasuga Kasvuport-fell, Kasvuportfell Pensioniks ja Kasvuportfell Juunior. n


12

Kodupangas tunnevad Su rahaasjad end koduselt

SUURES PLAANIS

Teenindusdirektor Margit Pugal on töötanud pangas juba 17 aastat. Ta on osalenud Eesti pangandussüsteemi tormilises arenguprotsessis ning teab, mida kliendid praegu pangalt soovivad.

ÕNNE PUHK

Kui võrrelda näiteks Eesti Pangale esitatava aruandluse mahtu 15 aastat tagasi ja nüüd, siis oleks ilmselt kohane võrrelda tollast aruandlust “Karuaabitsa” ja nüüdset “Õigekeelsussõnaraamatu-ga”,” iseloomustab Margit panga arengut. Sama kehtib panga tööd reguleerivate õigusaktide kohta: kui 1995. aastal sõl-miti arvelduskonto lepinguid, mille tekst mahtus poolele lehele, siis täna koosne-vad panga üldtingimused kaheksast lehe-küljest ja arvelduskonto tingimused kol-mest leheküljest peenest kirjast.

“Klienditeenindajad peavad olema tõeliselt arukad ja koolitatud, et orien-

teeruda kõikides nüanssides ja neid ka klientidele arusaadavas keeles seleta-da,” märgib Margit.

Samas nendib ta, et kuigi toodete tingimused on läinud keerukamaks, on kliendi mugavus mitu korda suurene-nud. “Olid ajad, kus maksete tegemise ainus võimalus oli pangakontor. Võrrel-des selle ajaga on klient piltlikult öeldes eesli seljast Ferrari rooli istunud.”

Kodupank pakub kodutunnet

“Kodupank seostub minule sõnaga kodu – see on koht, kus mu rahaasjad tunnevad end koduselt: ma tean, et mu


Teenindusdirektor Margit Pugal ütleb, et hea klienditeeninduse retsept on lihtne: klientidega tuleb käituda nii nagu oma lähedastega, kellele soovid pakkuda parimat.

13

SUURES PLAANIS

Kodupank loob eeldused selleks, et pangatöötajad saaksid pakkuda kliendile tema vajadustest lähtuvalt parimat teenindust, sest kliendi varad ja kohustused on ühes kohas koos.

raha on turvalises kohas, mul on seda mugav kasutada ning nõu, mis mulle antakse, on alati asjakohane ning vas-tab minu vajadustele ja soovidele,” sele-tab Margit kodupanga olemuse lihtsalt lahti.

“Kliendi jaoks ongi peamiseks väärtu-seks kliendisuhte ja rahaasjade terviklik-kus. Terviku alusel otsustamine tundub ju loogilisem ja seda ideed kodupanga lähenemine kannabki,” sõnab Margit.

“Kui analüüsida, miks kliendid mitut panka ühe kodupanga asemel kasuta-vad, siis on peamisteks argumentideks turvalisus ja hind,” nendib Margit. “Öel-dakse, et tark inimene kõiki mune ühes korvis ei hoia. Eks vanarahva tarkuses ole alati tera tõtt, kuid minu arvates võib täna Eesti suuremate pankade puhul kindlalt öelda, et turvalisus ei ole üheski neist probleemiks, seega kaalub kliendi mugavus ja praktilisus selle argumendi kindlasti üles.”

Mis puutub teenuse hinda, siis see, mis esmapilgul tundub odavam, võib osutuda tagantjärele kallimaks. “Kui klient teeb valiku hinnast lähtuvalt, siis peab ta hoolikalt tutvuma tingimustega ning mõistma, mis lepingu sõlmimisega tegelikult kaasneb – eriti tuleks tähele-panu pöörata toote lõpetamise ning n-ö paketeerimise tingimustele,” juhib Mar-git tähelepanu odavama hinna karidele.

Usaldus on rahulolu alus

Hea klienditeeninduse võti on see, et sinust tõesti hoolitakse ning sind tun-takse. “Ei pea olema doktori kraadiga, aru saamaks, et mingit erilist keerukust siin ei ole. Käituda tuleb lihtsalt nii, nagu käituksid oma lähedastega, kellele soo-vid pakkuda parimat.”

Margit rõhutab vastastikuse usaldu-se tähtsust. Usaldusliku suhteni ei jõuta küll üleöö, kuid kui vastastikune mõist-mine ja suhted on suurepärased, siis on reeglina ka klientide rahulolu kõrge.

Suhtlus on eriti oluline valdkonda-des, mis on keerukamad ja inimesele

suure tähtsusega. “Üheks selliseks vald-konnaks on inimese tervis – kui tihti koh-tame perearsti, kes võtab vaevaks näi-teks vereanalüüsi lahti seletada, nii et patsient sellest aru saaks?” küsib Margit. Sageli pistetakse patsiendile näppu ret-sept ja öeldakse, et kui ravi ei aita, tuleb teine kord tagasi tulla.

Tegelikult ei tohiks nii suhtuda tervi-sesse ega ka rahaasjadesse. Klient peab aru saama, mis toimub ja mida teha sel-leks, et tulemused vastaksid soovitule. Kõrgeim kliendirahulolu on just väikse-mates kontorites, kus kliente nende soo-videga kõige paremini tuntakse.

Eestlane ei tihka nõu küsida

Margit paneb imeks näiteks nende klientide käitumist, kes sularahaauto-maadist raha võtavad selleks, et kaup-lustes sisseoste teha, kuigi kaardiga on see ju palju mugavam ja turvalisem. “Vaadates juba järgmisesse aastasse, kui Eesti eurole üle läheb, oleks mõistlik kaardiga maksmise harjumust suuren-dada, et vältida müntidest pungil raha-kotte,” ütleb Margit.

Ta arvab ka, et lastele ei peaks andma taskuraha sularahas, sest nad oskavad väga edukalt kaardiga maksta ja turvalisuse huvides saab ju määrata kaartidele sobivad madalad limiidid.

Hea klienditeeninduse kuus vaalaHea klienditeeninduse peamised tegurid on lihtsad tõed, mis tagavad pärast teenindust hea tunde.1. Sul on tunne, et oled oodatud ja klienditeenindaja tunneb siirast rõõmu Sinu

teenindamise üle.2. Klienditeenindaja kuulab hoolikalt, millised on Sinu soovid ja vajadused.3. Klienditeenindaja selgitab Sulle lihtsalt ja arusaadavas keeles, millised

lahendused just Sulle parimad on – loomulikult ei unusta ta välja tuua põhjusi, miks need lahendused just Sulle sobivad ning milline on Sinu saadav kasu.

4. Klienditeenindaja hoiakutest peegeldub soov aidata ning ta tõepoolest hoolib.5. Sa tunned, et Sind ja Sinu rahaasju tuntakse ja nõu, mis Sulle antakse, on

asjatundlik ja asjakohane; Sulle selgitatakse toote toimimist ja esitatakse arusaadavalt ka Sulle pakutava lahendusega kaasnevad kulud.

6. Toote või teenuse kasutamisel ei ilmne ebameeldivaid üllatusi ja kõik lubadused, mis klienditeenindaja annab, täidetakse.

“Tean ja julgen seda kindlasti soovitada, sest minu enda lapsed on kaarti kasu-tanud alates 7. eluaastast,” kinnitab ta.

Peamine põhjus, miks vanadest har-jumustest lahti ei lasta, on see, et eest-lased ei ole varmad abi küsima. „Tihti peljatakse näida rumalana, üsna suure reservatsiooniga suhtutakse ka juhtu-del, kui klienditeenindaja püüab klien-dile toote vajalikkust tõestada. Tegeli-kult on teenindaja eesmärk pakkuda ju kliendi vajadustele sobivat toodet,” ütleb Margit.

Eurole üleminekuks valmis

Margit rõhutab, et avatus ja usalduse tõus müügisuhtluses on võtmeteguriks, et kliendid endale parimad lahendused leiaksid. “Ka siis, kui rahaasjad on kor-ras, tasub aeg-ajalt klienditeenindajaga arutada, kas täiendavaid võimalusi juurde pole tekkinud, sest tooted-teenused on pidevas muutumises ning seda ikka lähtudes klientide soovidest ja vajadustest.”

Selle aasta lõpus elab kogu Eesti euro-ootuses. Peagi algavad teavitus-kampaaniad, kuidas kõige mugavamalt eurole üleminek üle elada. “Tuleks jär-gida teavituskampaaniate soovitusi, sest nende järgi käitudes on rahareform peaaegu märkamatu. Kõige mõistlikum on hoida sularahavarud minimaalsed ja raha pangakontol, siis ei pea aega rais-kama sularahavahetusele pangakonto-ris. Uue aasta saab rõõmsalt vastu võtta ning kohe 1. jaanuaril on kontojääk euro-des ning kaardimaksed toimivad,” selgi-tab Margit, soovides kõikidele SEB klien-tidele head euro-ootust ja kaunist kuld-set sügist. n


14

AJALUGU

Eestis on olenevalt võimulolijast kasutusel olnud erinevate riikide raha. Oma raha Eesti kroon jõudis esimese vabariigi ajal kehtida 13 aastat, 1992. aastal tulnud Eesti krooniga tuleb hüvasti jätta enne tema 20-aastaseks saamist.

L äbi aegade on maksevahendina kasutatud mitmesuguseid asju. Indiaanlased tasusid kaupade

eest teokarpidega, hiinlased soolaga, asteegid kasutasid raha asemel kakaoube. Kui kasutusele tulid kuld ja hõbe, muutusid väärismetallid väärtuse mõõduks.

Esimesed mündid valmisid umbes 2600 aastat tagasi Väike-Aasias ja sisal-dasid kindlal hulgal mingit väärtuslikku metalli. Selle hulga tagamiseks lõi raha käibele lasknud kuningas, linn või riik neile oma pitseri. Paberraha tuli Euroo-pas kasutusele 17. sajandil.

“Pätsid” ja “kuked”

Enne Eesti Vabariiki kehtisid Eesti terri-tooriumil tsaarirublad. 24. veebruaril 1918 kehtestati maksevahendiks mark (1 mark = 100 penni). Oma rahamärkide valmimiseni kasutati endiselt Saksa rii-gi- ja idamarku ning idarublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja Soome margad. Kuna sõjakulud tõusid 1919. aasta esi-mestel kuudel juba miljoni margani päe-vas, võeti tollase rahandusministri Juhan Kuke eestvedamisel suurtest rahahulkadest pääsemiseks kasutusele võlakohustused. Rahva suus “pätside” ja “kukkedena” tuntud obligatsioone trükiti kokku 250 miljoni marga eest.

Eesti mark

2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu

määruse, mis kehtestas Eesti Vabariigi ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti marga. Ent raha suhtes umbuskli-kuks muutunud rahvas tarvitas riigi esi-mestel aastatel Eesti marka ainult mak-sevahendina, kogumiseks ja säästmi-seks eelistati “vana head” tsaarirubla.

1919. aastal asutati Eesti Pank. 1922. aastal välja lastud mündid valmistati Ber-liinis 75% vase ja 25% nikli sulamist. Kõik hilisemad mündid valmistati Tallin-nas Riigi Trükikojas sulamist 70% vaske, 20% tsinki ja 10% niklit.

Kuldkroon

Tollase Rootsi krooni väärtusega võrdne kuldkroon oli abstraktne kulla alusel sei-sev väärtusühik, mis kehtis Eestis 11. juu-list 1924 kuni 1. jaanuarini 1928. Selle väärtuseks oli 0,4 g puhast kulda. Tege-likult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühi-kuna peamiselt väliskaubanduses. Eesti Pank oli kohustatud müüma või ostma Eesti kroonide vastu kulla aluseks olevat välisvaluutat (Inglise naelsterlingit). See tähendas Eesti krooni üleminekut kulla-standardile, õigemini kullavahetusstan-dardile.

Eesti kroon

1. jaanuaril 1928 tuli rahaseadusega käi-bele uus rahaühik Eesti kroon (1 kroon = 100 senti). 1 USA dollar oli tol ajal 3,72 Eesti krooni, mille väärtuseks oli 0,403226 g puhast kulda. Eesti krooni peamiseks kujundajaks sai konkursi kor-ras Günter Reindorff. Eesti okupeeri-mine Nõukogude Liidu poolt juunis 1940 ei toonud raharingluses kohe kaasa drastilist muutust: kroon kehtis

Eesti raha ajalugu

Eesti mark oli Eesti Vabariigis ametlik maksevahend 1919–1927.

Eesti kroon kehtis 1928–1941.


15

AJALUGU

paralleelselt rublaga kuni 25. märtsini 1941, mil kuulutati väärtusetuks kõigi kolme endise Balti riigi raha.

Idaraha

II maailmasõja aegse Saksa okupat-siooni ajal kehtis koos Nõukogude rub-laga nn idaraha (1 idaraha = 10 rubla). Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi kre-diidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljasta-mise aasta. Ehtsad riigimargad olid oku-peeritud alade käibes keelatud. Nii kait-ses Saksa riik oma majandust inflat-siooni eest. Käibemündid – pennid, mida valmistati tsingi sulamist – said peagi kohalikel turgudel asjakohase nimetuse “Hitleri s..t”.

Nõukogude rubla

Koos Nõukogude vägedega 1944. aastal tuli ja jäi Eestis pikkadeks aastakümne-teks käibele rubla (1 rubla = 100 kopi-kat). Sõna “rubla” tuleneb venekeelsest tegusõnast “raiuma” (рубить). Vanasti oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbe-datükk. Sõna “kopikas” aga tuleneb sõnast “oda” (копьё).

Sõjast tingitud inflatsioon tõi 1947. aastal kaasa rahareformi ja juba tuttav raha vahetati ümber kursiga 1 uus rubla = 10 vana rubla. See Nõukogude rubla valitses Eestimaa pinnal aastatel 1948–1961. Pätsi leiba sai tol ajal osta 12 rubla eest, viina sai kätte 45 rubla eest. 1961. aasta rahareformiga lasti käi-bele uue kujundusega rahad, mille kurss oli taas 1 uus rubla = 10 vana rubla. Lei-vapäts maksis siis alla 20 kopika ja vii-napudel 2.40. Keskmine palk oli 100 rubla.

Rubla krahh

Defitsiitseid kaupu “kaitsti” Nõukogude

aja lõpul liigtarbimise ja spekulantide eest talongide ja ostukaartidega. Rub-laaja lõpp oli valuutakaupmeeste kuld-aeg. Sularaha kadus nende taskusse, kellel oli sellele ligipääs. Kauba- ja sula-rahapuudust kroonis tormiline hinna-tõus. 1991. aastal tõusid toiduainete hin-nad üle seitsme korra ja tarbekaupade hinnad ligi kuus korda. 1991. aasta sügisel odavnes rubla kuni 3% päevas ning 1992. aasta alguses, mil hinnad vabaks lasti, ulatus inflatsioon sada-desse protsentidesse.

Eesti krooni teine tulek

20. juunil 1992 tuli taaskasutusele Eesti kroon. Rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks. 10 rubla vastu sai 1 krooni. Iga kodanik sai maksimaalselt vahetada 1500 rubla. Ringlusesse lasti 593 164 250 krooni. Eestlased võisid uhkust tunda, et neil on taskus nüüd Koi-dula, Tammsaare, Keres ja Jakobson – olulised ja kallid nimed Eesti kultuuri-loos. Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladi-mir Taiger.

Oma 20. sünnipäeva ei jõua Eesti kroon aga ära oodata: 1. jaanuarist 2011 saab Eestist 17. Euroopa Liidu riik, kus hakkab kehtima euro. n

Rubla kehtis Eestis 1940–1992.

Rahavahetamise järjekord aastal 1992. Fotod Eesti Pank

Eesti krooni kohta saad lugeda Eesti Panga leheküljelt www.eestipank.info.


1992. aastal kehtima hakanud Eesti kroonidel on kujutatud Eesti kultuuriloos olulist rolli mänginud isikuid ja kohti.

16

EURO

Mida peaksid teadma eurole üleminekust1. jaanuaril 2011 hakkab Eestis kehtima euro. Mis muutub eestlase rahakotis ja mida peaksid teadma eurole üleminekust?

E uro kasutuselevõtmisel 1999. aas-tal moodustasid euroala 11 riiki. Praegu kehtivad euro pangatä-

hed ja mündid seadusliku maksevahen-dina 16 riigis 27-st Euroopa Liidu liik-mesriigist, sealhulgas euroala riikidele kuuluvates või nendega seotud üle-meredepartemangudes, territooriumidel ja saartel. Eurot kasutab üle 300 miljoni inimese.

Ühinenud Euroopa üheks põhimõt-teks on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et säiliks ühtlane ja stabiilne majandus-kasv ja hindade tõus oleks kontrolli all. n

Eurole üleminekust loe Euroveebist euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb.

Eesti euromündidEesti Pank käivitas juulis Soome Rahapajas euromüntide tootmise. Eesti euro-münte vermitakse kokku 194 miljonit tükki.

Eesti euromündi rahvuslikul küljel on kujutatud Eesti kontuur. 1- ja 2-eurosel mündil on reljeefi kontuur pinnast kõrgemal ja kontuuril on kajastatud ka Eesti rel-jeefi. Väiksematel müntidel on Eesti kontuur mündi pinnast madalam ja euro sen-dimüntidel pole kujutatud Eesti reljeefi.

Erinevus on ka 1- ja 2-eurose vahel: 2-eurosel on kujutatud Eesti põhjapoolseim punkt Vaindloo saar ja läänepoolseim punkt Nootamaa saar (laid), mis koos mais-maapiiril paiknevate Naha lähedal asuva lõunapoolseima ja Narva linnas asuva ida-poolseima äärmuspunktidena kajastavad Eesti maismaa territooriumi ulatuvust ilmakaarte suhtes. Seda ulatuvust ei ole kajastatud 1-eurosel.

Euromündi rahvusliku külje kujunduse autor on Lembit Lõhmus, kes võitis 2004. aastal korraldatud kujunduskonkursi.


17

KOMMENTAAR

Uue aastakümne künniselJärgmise aasta algul joonistatakse lõpuni üks arengukõver, mis sai alguse Eesti lahkutriiviga sotsialistlikust absurdimajandusest ja tipnes meie kutsumisega Euroopa tuumikriikide hulka.

HARDO PAJULAmajandusanalüütik

E nt ajalugu jätkab oma peatama-tut marssi ka pärast seda, kui sini-kollase ilutulestiku suits aasta-

vahetustaevast kord haihtunud on.

On oodata pingete kasvu

Kui kümme aastat tagasi paistis euro-tsoon äsja Vene kriisi järelmõjudest toi-buvale üleminekumajandusele püsiva kinnistähena, siis eeloleval aastakümnel rappume juba koos ülejäänud 16 riigiga ajaloo kokteilisegistis ja mis sealt 2020. aasta paiku kord välja kallatakse, sellest pole kellelgi mingit aimu. Parim, mis me täna teha saame, on uurida segatava olluse koostisosi. Minu arvates on mää-rava tähtsusega komponente kolm: piir-konnastumine, rahvastiku vananemine ja etnilis-usulised konfliktid.

Olukorras, kus enamik riikidest üri-tab end majanduslangusest välja eks-portida, satuvad rahvusvahelised kau-bandussuhted eeldatavalt tõsise surve alla. Sellest tingitud riikidevaheliste pin-gete kasv tõukab valitsused WTO uni-versaalse raamistiku asemel piirkondlike kaubandusblokkide suunas. Ühelt poolt peaks see areng hoogustama Euroopa Liidu sisest kaubavahetust, teiselt poolt võib spekuleerida, et liidu sees nihkub Saksamaa fookus Kreeka kriisi järel Vahemerelt taas Lääne- ja Põhjamere suunas. Sellise nihkega kaasneks nii Sak-samaa majandushuvide jõulisem esile-

kerkimine meie regioonis kui ka üle meie peade toimuv Saksa- ja Venemaa otsesuhtlemine – Nord Stream on siin üheks esimeseks pääsukeseks.

Tulevik on etniliselt kirju

Euroopa võlakriis ei ole pelgalt äsjase üle- ja viltuinvesteerimise pohmelusliku maiguga ajutine tagajärg, vaid sügava-ma, väga ebasoodsa demograafilise taustaga nähtus. Pikaajalise riigivõla müük on olemuslikult tehing tänase ja homse põlvkonna vahel. Euroopa põhi-probleemiks on siin esmalt see, et see tulev põlvkond on enneolematult vähe-arvukas, ja teiseks, etniliselt ja kultuuri-liselt palju kirjum kui kõik eelmised. Euroopa kodurahule on erilise tähtsu-sega islami kogukonna plahvatuslik kasv, mille enesessesuletus ja vaenulik-kus oma ümbruse suhtes ähvardab viia ühel hetkel raskesti etteaimatavate taga-järgedega konfliktini šariaadi ja Euroo-pa liberaalse, sekulaarse riigi vahel.

Eelöeldut arvesse võttes võib seega prognoosida, et 31. detsembril 2020 klaasidesse valataval kokteilil on oluli-selt mõrkjam maik kui sellel, millega me kahel viimasel aastakümnel harjunud oleme. Ent kõik on suhteline – ega see kaheksakümnendate aastate lõpu viina ja Mehukatti segu nüüd ka suurem asi olnud. Iseasi muidugi, et maitsemälu on ju üürike ... n

1. Ealates 1. jaanuarist 2011 (€-päevast), see tähendab, et kontodel olevad kroo-nid vahetatakse europäeval eurodeks Eesti Panga keskkursiga: kehtiv kurss on 1 euro = 15,6466 krooni.

2. Sularaha osas kehtib alates €-päevast kahenädalane paralleelkäibe-periood, kui kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplus-tes saab maksta nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha antakse üldjuhul tagasi eurodes.

3. Kuu aega enne ja kuus kuud pärast €-päeva vahetavad sularahateenu-seid osutavad pangakontorid kroo-ne eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja ilma teenustasuta. Osas pangakontorites saab kroone eurodeks tasuta vahetada terve aasta jooksul. Eesti Pank jääb seda tegema samadel tingimustel tähtajatult.

4. Krooni sularaha kogutakse käibelt ja euro sularaha lastakse ringlusesse sujuvalt pangakontorite, kaupluste ning teenindusasutuste kaudu.

5. Kaardimaksed muutuvad euro-põhiseks alates €-päevast, sularaha-automaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul.

6. Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul inimestele sood-samas suunas, millega riik näitab posi-tiivset eeskuju erasektorile.

7. Kauplused näitavad alates 1. juulist ja kuni kuus kuud pärast €-päeva hindu nii kroonides kui ka eurodes.

8. Senisest enam hakkab arveldamine toi-muma müntides, sest väikseim paber-raha on 5-eurone, mis on pisut üle 78 Eesti krooni.

9. Euro paberrahade hulgas on seitsme eri nimiväärtusega rahatähed: 5-eurone (78,23 krooni), 10-eurone (156,47 krooni), 20-eurone (312,93 krooni), 50-eurone (782,33 krooni), 100-eurone (1564,66 krooni), 200-eurone (3129,32 krooni), 500-eurone (7823,3 krooni).

10. Euromündid on 1- ja 2-eurosed ning sendid on 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised. Müntide nominaali näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvus-lik ja igas riigis erinev.

uro võetakse kontorahana kasutusele

n

10 fakti eurole üleminekust

Pikaajalise riigivõla müük on olemuslikult tehing tänase ja homse põlvkonna vahel, ent tulev põlvkond on enneolematult vähe-arvukas ning etniliselt ja kultuuriliselt palju kirjum kui kõik eelmised.


18

PERSOON

Parem ülevaade iseenda rahaasjadest ei saa olla mingi privileeg, vaid iga kliendi õigus.


19

PERSOON

SEB Panga juhatuse esimees, Eesti Pangaliidu juht Riho Unt räägib Eesti majanduse hetkeolukorrast, euro tulekust ja sellest, mida uuel tasemel pangandus klientidele pakub.

SILVER VOHUkommunikatsioonijuht

Miks peaks praegu, kus kõik piirid on lahti, üldse Eestis töötama või äri tegema?

Milline on seis maksekäitumisega?

Üsna üllatav on välisinvestoritelt kuulda, et nende arvates peitub Eesti atraktiiv-sus selles, et kodanikud usaldavad riiki ja riik austab kodanikke. Seetõttu on meil lihtne, kõigile arusaadav ja läbi-paistev, põhimõtteliselt korruptsiooni-vaba ärikeskkond. Ida- või Lõuna-Euroopas tegutsevale investorile on sel-line keskkond nagu sõõm värsket õhku. Meie ärikultuur jääb veel alla Põhja-maade standarditele, kuid siin on minu hinnangul küsimus pigem Eesti ettevõt-luse lühikeses ajaloos.

Makseraskuste hulk on alates aasta algusest vähenenud. SEB omanikud arvasid tegelikult, et olukord Baltikumis läheb mõnevõrra halvemaks ning mit-mel korral on avaldatud siirast tunnus-tust, et nii riikide valitsused kui ka elani-

kud suutsid kiiresti käised üles käärida ja probleemide eskaleerumist vältida.

Kohatu on rääkida mingist eduloost, kui iga kuues inimene on töötu, kuid olu-korda arvestades on riik hästi hakkama saanud. Tasakaalukalt, kuid siiski otsu-sekindlalt juhtides on euro meil nüüd käes ja investoritele on see märgilise tähendusega.

Kui majandusele ei anna uus vääring kohest positiivset mõju, siis maineku-junduslikult oleme kindlasti võitnud. “Welcome to Estonia” märgist töötab €-märk paremini.

Õigustatult on kerkinud nüüd küsi-mus, mida järgmisena – euro kasutu-selevõtmisega oleme saanud kõige integreerunumaks Põhjamaa riigiks.

Eurole üleminek on kahtlemata suurim projekt Eesti panganduse algusaega-dest peale. Kuid see on suurprojekt vaid pangale, mitte klientidele. Kliendid ei pea tegema märkimisväärseid liigutusi selleks, et minna üle uue vääringu kasu-tamisele. Aktiivse pangakliendi ainsaks tööks on tuua panka ära koju kogune-

Kas euro kasutuselevõtt lisab Eesti eduloosse veel ühe peatüki?

Kas panga jaoks on hetkel kogu tähe-lepanu euroks valmistumisel?

€-märk töötab paremini kui

RIHO UNT:

“Welcome to Estonia”


PERSOON

20

nud kroonisendid, ülejäänud toimingud toimuvad automaatselt.

Kõige keerulisem on sularahaga seon-duv, see, kuidas kiiresti ja mugavalt vahe-tada inimeste käes olevad rahatähed uute vastu nii, et inimesed teaksid uute kupüüride turvamärke jne. Eesti majan-duse sõltuvus sularahast on oluliselt väiksem kui eelmistel euroga liitujatel. Pangakaardi kasutajal on raha alati õiges vääringus. Oluline on teada, et üheski järjekorras pole vaja seista, ükski tegevus ei ole ajakriitiline – krooni saab euroks vahetada igavesti.

See on üsna loomulik, et koos euro tule-kuga oodatakse uut kiiret arengut. Tõe-näoliselt mingit uut hüpet majanduses ainuüksi euro kasutuselevõtust ei sünni, kuid majanduskeskkond saab stabiilsust juurde.

Võimalik on uute pankade sisene-mine Eesti turule. Hetkel tegutseb Eestis 7 panka, 10 krediidiasutuse filiaali, üle-piiriline litsents on antud aga rohkem kui 230 välisriigi krediidiasutusele. Seega eeldused konkurentsi tihenemi-seks on.

Konkurents pangandusmaailmas tuleb tihedam kui kunagi varem, ja varem, kui keegi oskaks oodata, aga seda uuel kva-liteeditasemel. Tugevad kliendid saavad pankade poolt hästi hoitud ning hinda

Nii suur projekt ja tavaklient ei pea midagi tegema ...

Pangaliidu juhina küsitakse Sinult vist kõige rohkem, mida muudab euro Eesti panganduses?

Mis trendid veel Eesti pangandust ilmestavad?

lähevad tugevad pikaajalised klien-disuhted.

Kriis pani omamoodi punkti ühele arenguetapile ja me saime tootekesk-sest arenguriigist kliendikeskseks are-nenud riigiks. Ühe toote kampaania kor-ras müümise asemel keskendub uuel tasemel pangandus kliendi tervikvaate-le. SEB-s on sellest lähtuv põhimõte, et meie erakliendihaldurid peavad oskama anda laiapõhjalist nõu – nõustama nii varade kui ka kohustuste osas. Seni oli see privaatpanganduse klientide privi-leeg, kuid parem ülevaade iseenda rahaasjadest ei saa olla mingi privileeg, vaid iga kliendi õigus.

Kuigi pangavahetus on Eestis üpris liht-ne, jäävad paljud otsused tegemata, kuna klient arvab, et uuele pangale oma laenukõlblikkuse tõestamine on aega-nõudev. Siin oleks turu toimimise seisu-kohast abiks, kui lisaks negatiivsele kre-diidiinfole oleks pankadele kättesaadav ka positiivne krediidiinfo. Leedu on sel-les osas hea näide – kuna pankadele on kättesaadav inimese positiivne ja nega-tiivne krediidiinfo ning osaliselt maksu-ameti andmed, siis ei pea klient ise enam midagi tõestama.

Suureks hüppeks panganduse aren-gus oleks see, kui pankade sularaha-automaatide ühendamise projekt Balti-maades saaks ellu viidud. Hetkel on käi-mas analüüs, kas see on rahaliselt mõttekas, kuid idee kui selline on väga hea – inimesele oleksid kõik Baltimaa-des asuvad pangaautomaadid n-ö koduvõrgu omad ning ta ei peaks maks-ma ristkasutustasu.

Milliseid uuendusi panganduses võib oodata?

Pankadega seoses räägitakse müstilistest rahakraanidest, mis korra on lahti, siis jälle kinni.

Mis on Eesti majanduse suurim mure?

Pankade tahe laenata on suur, tugevaid projekte justkui ka oleks, kuid kliendid ei ole valmis veel suuri otsuseid vastu võtma. Minu hinnangul on uute projek-tide algatamiseks aeg küps – Euribor jääb madalale tasemele veel mõneks ajaks ning ka pankade marginaalid on soodsamaks muutunud. Pankade poolt ma takistusi ei näe, pigem vastupidi – pangad on kriisiga palju raha kaotanud ja soov seda uue äritegevusega tagasi teenida on olemas.

Samas, jää on kinnisvaraturul liikuma hakanud: esimesed inimesed, kes oma otsuseid edasi lükkasid, on neid nüüd ära tegemas.

Töötus. Suvel toimunud sesoonne para-nemine oli hea ning tõenäoliselt jääb töötuse tase väiksemaks kui selleks aas-taks prognoosisime. Aga ligi 12% töötus on reaalsus järgneval kahel aastal. Pal-jud andekad ja töökad inimesed on prae-guses majandussituatsioonis töö kao-tanud ning nende jõude seismine on meie arengule suur pidur.

Loodetavasti jõuavad paljud ini-mesed nüüd ringiga jälle õppima, sellest paraneks nii tööjõu kui ka Eesti hariduse kvaliteet, kuna kaasõppurite mõju õppetulemustele on suur. Ma kutsuks tööandjaid üles väärtustama haridust ainuüksi sellise väikese sammu kaudu, et tunda huvi, mis hinnetega tööle-soovija ülikooli lõpetas. n

Eurole üleminekul on oluline teada, et üheski järjekorras pole vaja seista ja ükski tegevus ei ole ajakriitiline – krooni saab euroks vahetada tähtajatult.


PAIGUTAMINE

21

Kuhu paigutada vaba raha?Kui Sul on arvelduskontol vaba raha ning Sa ei tea, kuidas seda otstarbekalt paigutada, siis alljärgnev skeem on Sulle abiks.

KAUR ELVISTEäriarendusjuht

Uurin iseseisvalt SEB veebilehelt kõiki investeerimis- ja kogumis-võimalusi.

Konsulteerin panganõustajaga.Registreerun nõustamisele www.seb.ee/kutse või telefonil 665 5100 või külastan panga-kontorit.

Kasutan veebinõustajat.

Sooritan tehingu internetipangas. Vajadusel konsulteerin kliendi-toega numbril 665 5100.

Kui soovin siiski põhjalikumat nõu küsida, konsulteerin panga-nõustajaga või kasutan veebi-nõustajat.

Olen kõrge riskitaluvusega. Olen madala riskitaluvusega.

Maksan tagasi kõrge intressiga laene.

Tehakse minu eesmärke, riskitaluvust ja investeerimis-perioodi arvestades sobilik investeerimispakkumine.

Kui ma tean täpselt, mida soovin, aga ei tunne end hästi interneti-pangas, pöördun pangakonto-risse telleri poole.

Mul on kindlam ettekujutus oma võimalustest ja soovidest, mille alusel teen valiku alljärgnevatest: · SEB Strategy Aggressive Fund· SEB Kasvufond· SEB keskmise või kõrge riskiga

fondid, mille seast on võimalik ise valik teha.

Mul on kindlam ettekujutus oma võimalustest ja soovidest, mille alusel teen valiku alljärgnevatest:· hoiused (tähtajaline,

kasutushoius)· fondifondid· investeerimishoiused· lahendused elukindlustuse

kaudu, nt SEB Deluxe Multi Asset Defensive Plus, SEB Guarantee Fund 80.

Mul on kontol vaba raha, kuidas ja kuhu seda paigutada?


INTERNETIPANK

22

Oktoobrist täiesti

Alates oktoobrist on Sul SEB kodupanga kliendina võimalik hakata kasutama Eesti kõige moodsamat internetipanka. SEB uus internetipank võimaldab kasutada teenuseid, mida seni Eestis pakutud pole, kõik senised teenused on muudetud aga veelgi mugavamaks.


S EB internetipank on olnud e-pan-ganduse teenäitajaks ning mit-mete uute ja innovaatiliste lahen-

duste pakkujaks – mitu aastat järjest on SEB internetipanka hinnatud Eesti pari-maks. Uus internetipank on täielikult eurovalmis, hõlbustades uue vääringuga harjumist. Sujuvaks üleminekuks jääb kuni 2010. aasta detsembrini tööle ka internetipanga senine versioon.

Tänapäevane ja selge kujundus

Ilus uus disain on esimene asi, mis kasu-tajale silma jääb. Oleme pannud palju rõhku sellele, et iga väiksemgi detail oleks lihvitud ja kena väljanägemisega. SEB Grupis välja töötatud põhjamaiselt


uus internetipankINTERNETIPANK

23

lihtne ja selge disain jõuab esimesena avalikkuseni just Eestis.

Ülevaatlik ja mugav kasutusloogika

Kaasasime Eesti parimad eksperdid ning oleme läbi viinud mitmeid kasutajatesti-misi ja uuringuid meie klientide hulgas, et muuta internetipank veelgi mugava-maks. Meie klientidele tuttavat kasutus-loogikat on oluliselt lihtsamaks muude-tud – paranenud on nii navigatsioon kui ka mitmed lahendused internetipangas.

Rahapäevik – ainulaadne abimees

Kas Sul tekib vahel küsimus, mille peale raha on kulunud? Rahapäevik on ainu-laadne tulude-kulude jälgimise ja eel-arve koostamise lahendus. Tasuta Raha-päeviku teenusega liitumisel haldab internetipank automaatselt Sinu tehin-

guid erinevate kuluklasside vahel, andes väga hea ülevaate sellest, kuhu Sinu raha kulub.

• Soovi korral saad koostada igakuise eelarve, mis aitab jälgida, et Su kulu-tused püsivad eelarve piires.

• Kui teed tehinguid ka teistes panka-des, siis täieliku pildi saamiseks oma kuludest on võimalik Rahapäevikusse laadida ka Swedbanki ja Sampo panga konto väljavõtteid.

• Erinevalt teistest levinud finants-planeerimise lahendustest ei pea SEB kliendid alustama nullist – vaikimisi on juba välja pakutud sobivad kulutuste kategooriad. Vajadusel saab iga kasu-taja neid loomulikult ise muuta.

• Internetipangas on eeldefineeritud ligikaudu 5000 kulude liigitamise reeglit, nende alusel oskab Raha-

Rahapäevik on parim kulude jälgimise ja isikliku eelarve koostamise lahendus Eestis.

Valmis eurole üleminekuksSelleks, et meie klientidel oleks üleminek eurole võimalikult lihtne, näitab internetipank mitmes kohas summasid nii Eesti kroonides kui ka eurodes – nii enne kui ka pärast eurole üleminekut. Nii saad sujuvalt harjuda uute väärtustega ja konto-jääki või mõnda tehingut vaadates kiirelt summa suurust hinnata.

päevik suure osa tehingutest ise õige kulukategooria alla tõsta. Nii jääb ära tüütu töö reeglite koostamisel, selle asemel saad paari sekundiga hea üle-vaate oma kuludest.

Lihtne ja personaalne

SEB internetipangas on sadu väikesi lahendusi, mis muudavad selle kasuta-mise lihtsaks.

• Internetipank jätab meelde, millist aja-vahemikku meeldib Sulle tavaliselt konto väljavõttel vaadata ning järg-misel korral pakub selle ise automaat-selt välja.

• Makse saaja nime kirjutamisel otsib netipank taustal sama nimega makse määratud maksete hulgast ning pakub välja makse vormi automaatse täitmise juba eelnevalt salvestatud andmetega.

• Soovi korral saad lisada enim kasuta-tavad lehed “Lemmikute” menüüsse, mille kaudu on kõige vajalikum alati käeulatuses ja kiiresti leitav.

• Avalehte saad ise seadistada, valides sinna plokid, mida soovid alati pärast sisselogimist näha. n


NOORED

24

ISIC-kaart on rahvusvaheline õpilaspilet, millega saad tõen-dada oma õpilase staatust, teha igapäevaseid makseid, reisida ja kasutada rohkeid soodustusi.


K aarti on võimalik endale taotleda nii õpilasel, üliõpilasel kui ka õpe-tajal.

Auto ISIC-kaardiga

Eelnevatel aastatel on SEB kõikide ISIC Tudengi kaardiomanike vahel loosinud välja vahva ja trendika ISIC-auto Fiat 500 kasutusõiguse. 2009. aastal osutus õnnelikuks võitjaks kuldsel olümpia-aastal (1980) sündinud sisekaitseaka-

deemia üliõpilane Marko, kes on pärit Raplamaalt, aga õpib ja töötab Tallinnas ning tegeleb aktiivselt spordiga. Noor-mees on ISIC Tudengi kaarti kasutanud juba pikka aega ning pidevalt seda pikendanud, sest kaart on oma kasulik-kust korduvalt tõestanud.

Palju häid soodustusi

Kaardi parimaks omaduseks peab Marko multifunktsionaalsust, sest kaart ühendab endas rahvusvahelise üliõpi-laskaardi ISIC (International Student Identity Card) ja rahvusvahelise deebet-kaardi VISA funktsioonid. Loetledes kaardi eeliseid, tõi Marko esile ka kuh-jaga soodustusi, mida kaardiomanikele pakutakse: “Alati on kuskil hea meel näha ISIC-silti, sest tean, et saan jälle soodustust. Näiteks söögikohtades on seda hea kasutada, sest 10% allahind-lust saab ikka paljudes kohtades.”

Lisaks on ISIC-kaart kasuks tulnud välismaal – kaart toimib 110 riigis üle maailma.

“Tark saab rattad alla”

Oma silmapaistva ISIC-autoga tänavatel tiirutamise perioodi kirjeldab Marko kui üht seiklusterohket aega. Ükskord tuli noormehel asjaolude tõttu parkida murualale ja kuna autol on suurelt klee-bis lausega “Tark saab rattad alla”, jättis üks hakkamist täis kaaskodanik aknale sildi “Tark ei pane autot murule” ...

Kui varem sai Marko kõik käigud käi-dud kondimootori, mootorratta või oma Hondaga, siis nüüd kasutab ta pea-miselt ISIC-autot, sest tegu on väga ökonoomse, kerge ja väikese masinaga. Vahel on tal koguni tunne, nagu saaks autot kohapeal ümber pöörata. Samas sai aga väike auto hõlpsasti hakkama ka meie karge talvega.

ISIC-ule lisaks teised tooted

Marko on kasutanud peale ISIC-kaardi ka teisi SEB tooteid. Näiteks õppelaenu on tarmukas noormees pannud fondi-desse raha teenima. Kui ISIC-ule ja õppelaenule lisada Noortepakett, saab kokku targa noore valikud oma tuleviku ülesehitamisel, rahaliste väärtushinnan-gute kujundamisel ja nutikate säästu-nippide kasutamisel. n

ISIC-KAART – Sinu kasulik kaaslane

SEB noortetoodete kohta loe www.seb.ee.

Ka sel aastal on kellelgi võimalus saada stiilse tudengiauto kasutajaks, sest kõigi kuni oktoobri lõpuni SEB-st ISIC-kaardi võtjate vahel loosime taas välja aastase Fiat 500 kasutusõiguse.

SEB NoortepakettNoortepakett on mõeldud 18–25-aastastele noortele ja paketti kuuluvad:

Noortepaketi peamiseks eeliseks on 5-kroonine kuutasu, mis katab nii kaardi igakuise hooldustasu kui ka elektrooniliste kanalite kaudu tehtavad maksed.

• arvelduskonto • kiirteavitamine• deebetkaart • otsekorraldus• krediitkaart • tasuta siseriiklikud maksed• internetipank • püsikorraldused internetipangas ja • mobiilipank pangaautomaadis


HEATEGEVUS

25

Kui oma kodu on vaid unistus ...

K ui küsida varjupaigas peatuvalt lapselt tema kodu kohta, siis rää-gib ta ilusast kodust, kus tal on

mänguasjad, oma tuba ja voodi ning kõige toredamad ja ilusamad vanemad – aga see on vaid lapse unistus. Oma päris kodust nad meeleldi ei räägi, vaid pigem varjavad seda.

Kodumäng on lapsele tähtis

Nagu kõik lapsed, armastavad varjupai-gas peatuvad lapsed kodu mängida. Mäng on laste töö ja see on tihti ideaal-pilt sellest, milline oma kodu võiks olla koos emme-issi toetava kaisutusega. Varjupaiga töötajatel on koosmängimise ja koduteemaliste vestluste käigus või-malik saada ettekujutus lapse problee-midest ja nende üle koos lapsega arutle-da, teda mängu käigus õpetades ja toe-tades. Oluline on lastega koosmõtlemise ja -tegemise protsess ning seeläbi lastes tunde tekitamine, et oma kodu jaoks on võimalik ise palju ära teha.

Juunis-juulis toimunud kampaa-niaga “Toeta lapsi, kel ei ole oma kodu!” kogutud annetuste eest kinkis fond laste varjupaikadele väikesed telkmaja-kesed ja hoovidesse puidust mängu-majad koos mööbliga.

Narva Laste Varjupaiga juhataja Lii-dia Sõnkova ütleb: “Meie maja lastele on mängumaja tõeline lohutus ja rõõm. Siin saab laps oma maitse järgi korda luua ja kutsuda sõpru külla ning vahel ka vastupidi – mitte kedagi sisse lasta.

SEB Heategevusfondi suvise kampaaniaga “Toeta lapsi, kel ei ole oma kodu!” kogutud annetuste abil kinkis fond laste varjupaikadele vahvad mängumajad.

TRIIN LUMISEB Heategevusfondi tegevjuht

Mäng täidab lapse hinges tühimiku, mille on tekitanud perekonnast ja kodusest hubasusest ilmajäämine.”

Haiba Lastekodu kasvataja Liivi Abel räägib, et lapsed paluvad kasvata-jate käest võimalust magada telkmaja-kestes. Nii on telgid haibakatel pidevalt kasutuses – päeval õues mängimiseks ja öösel toas magamiseks.

Mängumajad loovad kodutunde

Kiikla Lastekodu juhataja Moonika Kirsch sõnab, et väikeste telkmajakes-tega mängitakse nende majas printses-simänge – telgid on tüdrukute suured lossid, kuhu nad lubavad suureks saa-des elama minna.

Pärnus asuva Pereabikeskuse juha-taja Irene Peterson: “Mängumaja abil saame õpetada oma majja sattunud las-tele kodu eest hoolitsemist, alates lil-lede istutamisest ja tolmu pühkimisest kuni selleni, mis päevadel tuleb majale lipp panna. Meie maja lapsed on tihti pärit kodust, kus neil pole olnud oma voodit või kohta, kus õppida. Nii saame näidata, mis tegelikult peaks ühes kodus olemas olema: laps saab õppida ja fantaseerida, võib-olla ka ise tulevi-kus oma kodus nii teha.” n

JUBA ÜHEKSANDAT KORDA korraldas MTÜ SEB Heategevusfond varjupaigas peatuvate laste toetuseks heategevusliku kampaania, millega koguti 406 000 kroo-ni. Juunis-juulis lisandus fondile 1060 uut püsitoetajat. Kokku pakub vanemliku hoolitsuseta lastele igakuist tuge 6300 head inimest.

Kogutud rahast saavad tuge juba üheksa laste varjupaika: Tallinna Laste-kodu Laste Varjupaik, Tallinna Laste Tur-vakeskus, Pärnus asuv Pereabikeskus, Sil-lamäe Laste Hoolekandeasutus Lootus, Narva Laste Varjupaik ja Tartu Laste Tur-vakodu, samuti Kiikla Lastekodus ja Haiba Lastekodus varjupaiga teenusel olevad lapsed. Uue püsipartnerina lisandus meie sõprade ritta Tallinna Lastekodu Väike-laste Varjupaik, mis on mõeldud lastele vanuses 0–4 eluaastat.

Täname südamest kõiki annetajaid ja püsitoetajaid!

Nii on ka neil lastel, kellest vanemad ei hooli, võimalik osa saada paljust sellest, mis on tavaperes elavatele lastele iga-päevane ja loomulik osa lapsepõlvest. n

Ka Sina saad vanemliku hoolitsuseta lapsi aidata, kui sõlmid püsikorral-duslepingu või teed ühekordse an-netuse MTÜ SEB Heategevusfondi arvelduskontole 10001000100012. Kõik maksed fondi kontole on teenustasuta. Annetatud summalt saavad annetajad tulumaksu tagasi.

SEB Heategevusfondi tegemistest ja laste muljetest ühisürituste kohta saad lugeda aadressilt www.heategevusfond.ee. Liitu ka SEB Heategevusfondi sõpradega Facebookis.

Toetajaid tuleb aina juurde


ETTEVÕTLUS

26

Toetame uute ettevõtete loomistSEB toetab juba kolmandat aas-tat konkurssi “Ajujaht”, mis eden-dab Eesti noorte ettevõtlikkust.

ANDRA ALTOAäriarendusjuht

T änavu esitati žüriile kokku 1751 ideed, konkursi rahaline auhind 1 miljon Eesti krooni läks jagami-

sele viie finalisti vahel. Esimese koha sai nutikas lillepott “Click and Grow”, mille looja on Mattias Lepp.

Ettevõtlusega alustasin 7-aastaselt, kui panin pioneerilaagris tööle röstsaia tootmise. Saiad saime laagri sööklast, triikraua, millega saia röstisime, laena-sime pesuruumist ning iga röstitud saia eest küsisime 5 kopikat. Kui aga tõsise-malt rääkida, siis huvi ettevõtluse vastu tuli kuidagi märkamatult, olen kogu aeg millegagi tegelenud ning ise tegemine ja vastutamine on olnud loomulik osa minust.

Kõige tähtsam äris on raha, isegi siis, kui me tegeleme elustiiliettevõtlusega. Mida täpsemalt me teame, kust, kuidas ja kui palju me raha teenime ning kus, kuidas ja kui palju me seda kulutame, seda riskivabam ettevõte on. Teine levinum viga on kindlasti mugavus. Tänases avatud maailmas, kus me ei konkureeri ainult Eesti, vaid ka India, Türgi ja USA ettevõtetega, peab ette-võtja olema pidevas arenemises ning võimeline tegema muutusi.

Kahjuks on just äriliste ideedega nii, et need enamasti ei sobi idee sündimise aega või keskkonda. Seepärast olen ma juba aastaid ideid üles kirjutanud ning

Kuidas Teie ettevõtlusega alustasite?

Mis on oma äriga alustamise juures kõige tähtsam? Milliseid vigu tuleks vältida?

Kuidas Teie äriideed on sündinud?

loen neid aeg-ajalt üle. “Click & Grow” puhul oli vaja viit aastat, et idee saaks selliseks, nagu see praegu on. Üks väga oluline asi on ka ideede katsetamine: kui sinu ideed ei saa 24 tunni jooksul ellu viia, siis pole sellega mõtet tegeleda. See on aidanud mul keskenduda olulisele.

Lugesin aastaid tagasi üht NASA kos-moselennu aruannet, kus räägiti aero-poonikast (ilma mullata taimekasvatus-tehnoloogia). Ehitasin valmis mõned aeropoonika seadmed ning olen selle teemaga sellest ajast vaikselt tegelenud. Kõik need NASA ja ka minu enda ehita-tud seadmed olid väga suured ning mõeldud väheste taimede kasvatami-seks. Nii tekkiski mõte panna see tehno-loogia väiksesse potti ja arendada nii, et selles saaks kasvatada suvalist taime.

Ennekõike õppisin iseennast tundma. Seistes 33-aastaselt žürii ees nagu koo-lipoiss, sain aru, et see peakski olema äris meie loomulik olek: pidev valmis-olek ennast tõestada, kaitsta, õppida ja areneda. Enese uutesse olukordadesse panemine ja sellest õppimine on arene-miseks vältimatud. Teine oluline asi on küsimine. Ma pöördusin mitmete tuntud inimeste poole nii Eestis kui ka välis-maal, et saada nõu ja abi “Click & Grow” arendamisel. Hämmastav, kui paljud ini-mesed mind aitasid. Meil on Eestis vähe oskusi ja teadmisi globaalsele turule too-dete või teenuste arendamiseks ning jul-gus õigetelt inimestelt nõu küsida võib saada edu võtmeks.

Kuidas Te selle ideeni jõudsite?

Millise kogemuse “Ajujahi” saates osalemine andis?

Mida tuleks teha, et Eesti inimesed julgeksid rohkem ettevõtlusega alustada?Inimesi tuleb inspireerida ja julgustada. Kui Eesti tippettevõtjad panustaksid oma ajast kas või tunnikese kuus, et rää-kida oma kogemustest koolides ja üli-koolides, oleks see tohutuks abiks. Teine asi on teadvustamine, et ettevõtlus on risk ning see risk on loomulik. Meie ühis-kond tembeldab inimesed, kelle ette-võte pankrotistub, kohe kaotajaks. Tihti unustatakse, et nad on andnud tööd ning ehitanud üles meie ühiskonda. n

Oma äri ladusaks käimalükkamiseks saad kasutada alustava ettevõtja stardipaketi soodustusi ja SEB spetsialistide nõuan-deid. Kui võtad kõik pangateenused ühest kohast, hoiad kokku aega ja raha.

Soodustused kehtivad 3 kuud alates arvelduskonto avamisest:• ärikliendi internetipank• deebet-krediitkaart kuuhooldus-

tasuta• SMS-kiirteavitus tasuta• Eesti- ja pangasisesed ülekanded

internetipangas tasuta• makseterminali rent (telefonisidega)

3 kuud tasuta• iPlanner – äriplaani koostamise

rakendus• partnerite pakkumised

Järgmisele “Ajujahi” konkursile saab ideid esitada alates sep-tembri teisest poolest kuni oktoobri lõpuni. Pane oma ideed valmis ja hoia silm peal nii veebi-lehel ajujaht.ee kui ka facebook.com/ajujaht.

Kogu info alustavale ettevõtjale leiad www.seb.ee/stardipakett.

Alusta ettevõtlust SEB stardipaketiga


seb klinedileht 09-2010 · vaim lahendus. seb pikendas koostöölepingut tartu maratoniga...

Documents