Tartu Tamme Gümnaasium

Õpilastööde koostamise ja vormistamise juhend põhikoolile

Tartu 2014

2

Sisukord

1. Üldosa .................................................................................................................................................. 3

2. Loovtöö korraldus .............................................................................................................................. 4

2.1 Loovtööde üldine korraldus ........................................................................................................... 4

2.2 Loovtöö läbiviimise ajakava.......................................................................................................... 5

2.3 Loovtöö teema valimine ja töö teostamine .................................................................................... 6

3. Loovtöö liigid ...................................................................................................................................... 6

3.1 Õpilasuurimus ............................................................................................................................... 6

3.2 Praktiline töö ................................................................................................................................ 7

3.3 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö ........................................................................................ 8

4. Loovtöö kirjaliku osa ülesehitus .......................................................................................................... 8

4.1 Uurimistöö struktuur: .................................................................................................................... 8

4.2 Kirjaliku kokkuvõtte struktuur: ..................................................................................................... 9

4.2.1 Tiitelleht ................................................................................................................................9

4.2.2 Sisukord ................................................................................................................................9

4.2.3 Kasutatud teabeallikad ..........................................................................................................9

4.2.4 Viitamine ...............................................................................................................................9

4.3 Üldised nõuded loovtöö vormistamiseks ..................................................................................... 10

5. Loovtööde esitlemine ........................................................................................................................ 10

5.1 Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted: ................................................................................ 10

5.2 Loovtöö esitlemise vormid .......................................................................................................... 11

6. Hinnang loovtööle ............................................................................................................................. 11

6.1 Hindamise eesmärgid .................................................................................................................. 11

6.2 Hindamise kriteeriumid ............................................................................................................... 12

Lisad ...................................................................................................................................................... 13

Lisa 1. Õpilastöö tiitellehe näidis ...................................................................................................... 13

1. Üldosa

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud

loovtöö. Kool korraldab 8. klassi õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid

lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö.

Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas (kuni neli õpilast).

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja

omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.

Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse

võimalust ning toetada:

õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova

eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja

teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;

õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;

õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;

üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine,

kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö

allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine,

tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite

kasutamine jne) kujunemist;

õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid

järgnevateks õpinguteks.

Loovtöö temaatika on valitud kooli poolt ja on järgmine:

Kultuuripärandiga seotud loovtööd lähtuvalt läbivatest teemadest.

Loodusega seotud loovtööd lõimivad õppeained matemaatika, füüsika, muusika,

geograafia, ajalugu, kunst, tehnoloogia ja käsitöö.

Keskkond, jätkusuutlik areng ja tervis.

Loovtöö tähendab:

uurimust (eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja

üldistamist ning järelduste tegemist);

praktilist tööd (eeldab kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist);

kunstitööd (eeldab idee loomist, teose valmistamist ning selle esitlemist

avalikult)

projekti (eeldab kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist);

(näitemängupäev, ainepäevad, Teadlaste öö, karjääripäev), mis lähtub

läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.

4

Praktilise töö liigid on õpilase poolt õppekava raames loodud:

teosed (muusikaline, kirjanduslik looming)

õppematerjal (töölehed, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal,

ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms);

tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline

lahendus;

õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine,

õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja

lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus)

projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms

korraldamine).

Praktiline tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte.

Loovtööna ei piisa ainuüksi loodu esitamisest, vaid sellele tuleb lisada kirjaliku tööna

vajalikud selgitused, mis võimaldavad mõista, kuidas on loovtöö läbiva teemaga „Kultuuriline

identiteet“, „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ seotud ja/või milliseid õppeaineid on loovtöö

lõimiv.

Kirjalik selgitus

avab loovtöö või praktilise töö tausta,

esitab eesmärgid,

kirjeldab tööprotsessi ja tulemust.

2. Loovtöö korraldus

2.1 Loovtööde üldine korraldus

Kooli juhtkond koostöös arendusnõukogu ja metoodikanõukoguga koostab

õpilastööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava.

Direktor kinnitab õpilastööde üldise korralduse koordineerija, kelleks on üldjuhul

kooli huvijuht. Koordineerija ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi

jälgimine.

Õpilastöö korraldus sätestatakse ja õpilastööd korraldav töörühm moodustatakse

iga õppeaasta 10. septembriks direktori käskkirjaga.

Õpilastööde läbiviimise korraldamise eest vastutab õpilastööde korraldamise

komisjon (edaspidi „õpilastööde komisjon“), mis moodustatakse direktori poolt

ning kuhu kuuluvad: õpilastööde korraldamise eest vastutav koordinaator (edaspidi

„õpilastööde koordinaator“), infojuht ja juhtkonna esindaja(d), huvijuht, …..

Loovtöö võib lugeda sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud

märkimisväärse koha piirkonnavoorus, osalenud üleriigilisel aineolümpiaadil või

konkursil.

5

2.2 Loovtöö läbiviimise ajakava

1. Loovtöö viiakse läbi 8. klassis.

2. Õppeaasta alguses valitakse loovtöö teemad (tulenevalt õppeaineid lõimivatest või

õppekava läbivatest teemadest), mis kiidetakse heaks ainekomisjonis.

3. Esimese õppeveerandi alguses tutvustatakse õpilastele loovtöö teemasid ja õpilased

leiavad endale loovtöö juhendaja.

4. Loovtöö täpsema teemavaliku teevad õpilased individuaalselt või rühmas hiljemalt

esimese veerandi lõpuks.

5. Loovtööde esitlused kavandatakse üldjuhul 3. veerandi lõppu.

6. Aeg loovtöö teema valikust kuni esitluseni on erinevate loovtööde liikide puhul

erinev.

Õpilastööde läbiviimine korraldatakse õppeaasta jooksul vastavalt tegevusplaanile, mis on ära

toodud tabelis nr. 1

Tabel 1. Õpilastööde läbiviimise korraldus Tartu Tamme Gümnaasiumis

Aeg Tegevus Vastutaja

September Õpilastööde koostamise ja vormistamise

juhendi täiendamine (vajadusel)

Õpilastööde

koordinaator

September Õpilastööde ajagraafiku kinnitamine jooksvaks

õppeaastaks Direktor

7. klass

Aprill - mai Tutvumine varasemate loovtöödega, osalemine

8. klasside loovtööde esitlusel Klassijuhatajad

8. klass

Septembri 3.-nädal kuni

oktoobri 1. nädal Loovtöö temaatika ja juhendaja valik Klassijuhataja

Okt. 2. nädal

Loovtöö kavandamise, teostamise ja

vormistamise juhendi läbiarutamine õpilasega. Juhendaja

Okt. 4.nädal

Loovtöö teostamise tegevuskava koostamine.

Vastavasisulise kirjandusega tutvumine. Õpilane, juhendaja

6

November- veebruar Loovtöö teostamine ja vormistamine Õpilane, juhendaja

Märts Loovtööle hinnangu andmine Juhendaja

Märts Loovtöö esitlemine Õpilane, juhendaja,

koordinaator

2.3 Loovtöö teema valimine ja töö teostamine

1. Loovtöö võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt (mitme õpilasautori panus peab

olema selgelt näidatud ja eristatav).

2. Klassijuhataja, koostöös aineõpetajatega, tutvustab õpilastele loovtöö teemasid ning erinevaid

võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu.

3. Õpilane valib temaatika, milles ta planeerib loovtööd. Seejärel valib ta juhendaja ning teeb

täpsema teemavaliku. Loovtöö teema peab lähtuma juhendaja kompetentsusest.

4. Juhendaja tutvustab õpilasele loovtöö kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendit ning

annab õpilasele õppematerjali valitud teema kohta.

5. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjanduse, varasemate loovtöödega ja koostab loovtöö

kavandi. Õpilane teeb koos juhendajaga valiku, millisele aspektile valitud teema raames

loovtöös keskendutakse ning milline loovtöö teostatakse.

6. Olles tutvunud varasemate loovtöödega, sõnastab õpilane idee, koostab tegevuskava

idee/ülesande lahendamiseks, teostab idee ja vormistab selle.

7. Õpetaja tutvub tulemusega ja vajadusel viib sisse korrektiivid. Õpilane seostab enda loovtöö

varasemate samas teemavaldkonnas tehtud töödega, esitab võrdluse ja toob välja enda loovtöö

unikaalsuse valitud teemavaldkonna osas.

8. Juhendaja annab loovtööle heakskiidu.

9. Tulemus vormistatakse viisil, mis võimaldab selle esitlemist loovtööd korraldavale

töörühmale.

10. Loovtöö säilitatakse kooli raamatukogus.

3. Loovtöö liigid

3.1 Õpilasuurimus

Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö.

Õpilasuurimuse ettevalmistamine on õpilasuurimuse kavandamine, läbiviimine ja kirjalik

vormistamine juhendatud õppeprotsessis.

Õpilasuurimus:

1. põhjendab probleemivalikut,

2. annab ülevaate uurimuse taustast,

3. püstitab uurimisküsimused,

7

4. põhjendab meetodi valikut,

5. kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist,

6. kirjeldab tulemusi;

7. esitab tulemuste analüüsi, järeldused ja kokkuvõtte,

8. esitab kasutatud allikate loetelu.

Õpilasuurimus on algupärane, objektiivne ja süsteemne ning uurimuse tulemused on

tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja

seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega.

Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö

kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimustöö kogemuse ning võimaluse tegeleda

huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega.

Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema

olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi

anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas.

Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori

järeldused, tõlgendused ja üldistused.

Õpilasuurimusel võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja

eristatav. Kõik autorid peavad osalema õpilasuurimuse esitlemisel.

Uurimistöö koostamise etapid

Õpilane:

valib õppeaine ning esialgse teema;

tutvub uurimistöö vormistamise juhendiga;

tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;

sõnastab juhendaja abiga probleemi, täpsustab koos juhendajaga uurimistöö teema;

koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava;

koostab referaadi, kirjeldades teiste tehtut;

kogub andmeid, viib läbi uurimuse;

vormistab saadud tulemused ja esitab need juhendajale;

tulemuste põhjal vormistab kokkuvõtte;

õpilane esitleb oma tööd kaitsmiskomisjonile.

3.2 Praktiline töö

Praktilise töö ettevalmistamine on praktilise töö kavandamine, läbiviimine ning töö

eesmärkide, teoreetilise tausta ja töö sisu kirjalik vormistamine juhendatud õppeprotsessis.

Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt loodud:

1. teos (näiteks film, maal, luulekogu, proosapala, muusika jne),

8

2. õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma

registreerimine, õpilasfirma tegutsemine, õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande

koostamine, õpilasfirma esitlus)

3. tehnoloogiline lahendus, (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline

lahendus;

4. õppematerjali koostamine (töölehed, õppemängud, audio-, audiovisuaalne ja

elektrooniline õppematerjal, ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu

jms);

5. projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, ainepäeva,

näitemängupäeva, karjääripäeva, õppekäigu vms korraldamine).

Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt

eeldab kavandamist, läbiviimist, tagasisidestamist.

Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega.

Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve

koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata

ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste

esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.

Kirjalik kokkuvõte

Praktilise tööga kaasneb etteantud struktuuriga kirjalik kokkuvõte.

Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab

kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust.

Praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja

eristatav. Kõik autorid peavad osalema praktilise töö esitlemisel.

3.3 Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö

Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming ja ka muusikateose esitamine.

Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika,

videofilm, animatsioon, perfomance jne.

Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse

seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.

Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt

kooli poolt kehtestatud nõuetele.

4. Loovtöö kirjaliku osa ülesehitus

4.1 Uurimistöö struktuur:

1. Tiitelleht

2. Sisukord

3. Sissejuhatus (probleemivaliku põhjendus, ülevaade uurimuse taustast,

uurimisküsimused, meetodi valik)

9

4. Põhiosa (kajastab andmeid ja tõendusmaterjali kogumist, kirjeldab tulemusi,

tulemuste analüüs, järeldused)

5. Kokkuvõte

6. Kasutatud allikate loetelu

7. Lisad

4.2 Kirjaliku kokkuvõtte struktuur:

1. Tiitelleht

2. Sisukord

3. Sissejuhatus (töö tausta avamine, lähtealused ja eesmärgid)

4. Põhiosa (töö kontseptuaalse lahenduse kirjeldus, aktuaalsus; tööprotsessi ja töö

tulemuse kirjeldus)

5. Kokkuvõte (sh enesehinnang eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta)

6. Kasutatud allikate loetelu

7. Lisad

4.2.1 Tiitelleht

Tiitellehel peavad olema välja toodud õppeasutuse nimi, koostaja ees- ja perekonnanimi, töö

pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, praktiline töö, kunstitöö, projekt), juhendaja amet ning ees-

ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit

tiitellehele ei kirjutata. Tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1.

4.2.2 Sisukord

Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos

leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös

kasutatud liigendusele. Üldjuhul tuuakse sisukorras välja kuni kolme taseme pealkirjad.

Sisukord koostatakse tekstitöötlusprogrammi abil. Leheküljenumbrit sisukorrale ei panda.

4.2.3 Kasutatud teabeallikad

Kasutatud teabeallikate loetelus tuleb välja tuua kõik töö koostamisel viidatud allikad. Töö

käigus kasutatud allikaid, millele töös viidatud ei ole, kasutatud teabeallikate nimekirjas ei

kajastata. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises

järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi.

Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool

4.2.4 Viitamine

Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt

välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse siin eelpool mainitud kõigile teadaolevatele

faktidele. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete

esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina.

10

Näiteks: Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem

õppimise tulemusele (Eppler, Harju, 1997).

Internetimaterjalidele viidatakse järgmiselt:

Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Külastatud

aadressil allika täielik aadress (materjalide vaatamise kuupäev)

Näiteks: Tiit, E.-M. (2006). Eesti rahvastiku põhinäitajad aastail 2005-2006 Euroopa taustal.

Rahvastikuministri Büroo Külastatud aadressil

www.rahvastikuminister.ee/upload/dokumendid/tiit_2006.doc (25.09.07)

4.3 Üldised nõuded loovtöö vormistamiseks

Uurimus vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht

on orienteeruvalt 8 - 14 lehekülge. Kõik iseseisvad töö osad algavad eraldi lehelt (tiitelleht,

sisukord, sissejuhatus jne). Kirja tüüp on Times New Roman või Arial, tähesuurus 12 punkti,

reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaserva jäetakse 2,5 cm Tekst paigutatakse leheküljele rööpselt.

Lehekülje paremasse serva jäetakse 2 cm, vasakusse serva jäetakse 4 cm laiune veeris. Kõik

leheküljed töös nummerdatakse allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates

tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata.

5. Loovtööde esitlemine

Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale oma

uurimis- või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos kirjaliku osaga.

5.1 Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted:

loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui väljaspool kooli;

esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika- ja

kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt

kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm;

mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed;

loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla nt 10 minutit;

ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ette valmistatud;

esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete

jm vahenditega.

Loovtöö esitlemisel õpilane:

1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;

2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;

3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.

11

5.2 Loovtöö esitlemise vormid

Posterettekanne

Vormilt on poster suureformaadiline teksti ja piltidega plakat, millel olevat teksti,

pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande

alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna.

Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt

liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja

alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav

ja laused lühidad.

Ettekanne – suuline esitlus

Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet

illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint.

PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks,

illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb

lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide

vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema

esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka

viited autorlusele kasutatud materjali puhul.

6. Hinnang loovtööle

6.1 Hindamise eesmärgid

Loovtööle hinnangu andmise eesmärgiks on:

kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet

loovtöö kui terviku kohta;

kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks

ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamisel ja hinnangu andmisel on eesmärgiks

õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning

järgmiste oskuste omandamine:

1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete

kogumise ja analüüsimise oskus;

2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;

3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi

ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;

4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;

5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;

6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;

7) töö korrektse vormistamise oskus;

12

8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;

9) töö kaitsmise oskus.

Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu juhendaja ja klassijuhataja. Rühmatöö

puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul.

Hinnang antakse:

töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja

rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;

kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed,

originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;

muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust.

loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel,

ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;

loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne

vormistamine; viitamine.

loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt

kuulajatega.

6.2 Hindamise kriteeriumid

Hinnang „suurepärane“ antakse juhul, kui õpilase töö on silmapaistvalt sisukas, sisaldades

innovaatilisi ideid. Oluline on töös uute seoste leidmine ja nende meisterlik kasutamine,

samuti iseseisvus loovtöö teostamisel ja aja planeerimisel, innukas ja väga hea

suhtlemisoskus. Loovtöö esitlemine on huvipakkuv ja meisterlik.

Hinnang „arvestatud“ antakse siis, kui töö on õigeaegselt esitatud ning vastab esitatud

nõuetele, milledeks on: töö vastavus püstitatud eesmärgile, originaalsus, ainetevaheline

integratsioon, planeeritud tähtaegadest kinnipidamine, iseseisvus töö koostamisel,

õpilaspoolne innukus ja suhtlemiskultuur, huvipakkuv ettekanne.

Hinnang „mittearvestatud“ antakse siis, kui õpilase loovtöö ei vasta nõuetele, teos on

plagiaat või pole töö valmis.

13

Lisad

Lisa 1. Õpilastöö tiitellehe näidis

Tartu Tamme Gümnaasium

Mari Maasikas

Muusika meis ja meie ümber

Loovtöö

Juhendaja:

Tartu Tamme Gümnaasiumi muusika õpetaja

Heli Redel

Tartu 2014