peapostkontori dokumenteerimine

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

Harjumaa, Tallinn, Narva mnt 1

PEAPOSTKONTORI

DOKUMENTEERIMINE

Koostaja: Karen Jagodin (Doomino Arhitektid OÜ)

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2012

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs


SISUKORD

Dokumenteerimine 3

Joonised 8

Fotod 12

Fotode nimekiri 19

CD-l lisatud fotode nimekiri 20


EHITISE DOKUMENTEERIMINE

1 ÜLDANDMED

Nimetus Tallinna Peapostkontor

Aadress Harjumaa, Tallinn, Narva mnt 1

Katastritunnus: 78401:114:0035

Koordinaadid -

Praegune funktsioon - Hoone on hetkel kasutusel ärihoonena

- Enamik hoone üldkasutatavatest ruumidest on välja renditud erinevate

firmade kontoriteks, osaliselt on säilinud algne funktsioon

- Osad ruumid ja hooneosad seisavad kasutuseta

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Rajamisaeg - Projekt valmis 1975, projekteerimisperiood 10 aastat

- Valmis 1980

Autor - Arhitekt Raine Karp (RPI Eesti Projekt)

- abiprojekteerija Mati Raigna (RPI Eesti Projekt)

- Konstruktor Heiki Meos

- Sisearhitekt Kirsti Laanemaa

Projekti asukoht ERA T-14. 4-6. 19313

Algne funktsioon Hoone ehitati Tallinna Peapostkontoriks

Ümberehitusetapid - Hoonet ei ole ümber ehitatud, hoone välisilmes on säilinud algsed mahud ja

viimistlusvõtted.

- Plaanilahendust on muudetud osaliselt pärast postkontori funktsioonide

väljakolimist ning hoone bürooruumideks kohandamisega

- Üldkasutatavad siseruumid on alates 2000. aastast täielikult ümber ehitatud.

Teise korruse teenindussaal on jagatud vaheseintega väikesteks kontoriteks,

keldrikorruse plaanilahendust on muudetud korduvalt erinevate

toitlustusasutuste pidamiseks.

Muu ajalooline teave Tallinna peapostkontor on üks olulistest avalikest hoonetest Tallinna

kesklinnas, mille on kavandanud 1970.-80.aastate mõjukamaid arhitekte Raine

Karp. 1980.aastal Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ajaks

valminud postkontor oli osa suurest regati võõrustamiseks korraldatud

ehitustegevusest, mis jättis olulise jälje nii Tallinna linnaplaani kui

ehituspärandisse. Seoses regatiga ehitati Tallinnasse uus peapostkontor,

Linnahall, Olümpia hotell, Pirita TOP keskus, veel mitmed elamud ning rajati

laia promenaadina Piritale kulgev Pirita tee. See annab postkontorile olulise

tähenduse Tallinna linnaplaneerimise selles etapis.

Tallinna peapostkontor projekteeriti algse idee järgi postkontoriks ja

Sideministeeriumi hooneks. Algne kavand nägi ette kolmanda korrusega

identse neljanda korruse, kuhu oleks paigutatud ministeeriumi ruumid, kuid

viimane jäeti realiseerimata seetõttu, et suuremas mahus hoone

ehitusmaksumus oleks ületanud 3.miljoni rubla piiri. Sellest piirist kallimate

hoonete püstitamine tuli aga kooskõlastada Üleliidulises Ehituskomitees

Moskvas, mistõttu riskide hajutamiseks sellest loobuti ning hoone projetkeeriti

väiksemas mahus vaid postkontori funktsioonis.

Veel enne Raine Karbi projekteeritud postkontorit kavandasid arhitektid Mart

Port ja Agnes Vulp samale krundile modernistliku postkontori hoone, millele

oli ette nähtud üle tee asuva Viru hotelliga sarnane kõrge kitsas plokk, kuid

see oleks paiknenud Viruga risti. Projekt saadi RPI Eesti Projektis korraldatud

„seltsimeheliku konkursi“ käigus 1964. aastal.


3 ASUKOHA KIRJELDUS

Tallinna peapostkontor asub Tallinna kesklinnas, linna ühe peaväljaku – Viru väljaku – veerel. Hoone

projekteeriti kolmest küljest vaadeldavana, mistõttu moodustab tema asukohast olulise osa paiknemine

kesksete tänavate ääres. Hoone lõunakülg avaneb Narva maanteele, läänekülg Hobujaama tänavale, idakülg

pidi algse kavandi järgi hakkama avanema tulevikus rajatavale ja sadamasse suunduvale promenaadile, kuid

on nüüdseks jäänud kõrvale kerkinud hotelli varju, põhjakülg on aga suletud kaubaõu, mida piirab kobarkino

Coca-Cola Plaza.

Postkontorit ümbritsevast hoonestusest on silmapaistvaim 1972.aastal valminud Viru hotell ning mitmete

ehitismälestistega täidetud Rotermanni kvartal. Teisalt piirab postkontorit ka mitu nüüdisaegset ehitist, millest

olulisemad linnaruumikujundajad on üle Hobujaama tänava paiknev Foorumi kaubanduskeskus (arhitektid

Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi) ning kõrvalkrundil olev Nordic Forum Hotel (arhitektuuribüroo

PLUSS). Hoone mõjub ümbritsevas keskkonnas pigem väikese ja tagasihoidlikuna, seda osaliselt juba

valmimisjärgselt (eelkõige Viru hotelli kõrge mahu tõttu), kuid seda tunnet on veelgi süvendanud hilisemad

valminud ärihooned.

Tallinna peapostkontor asub Rotermanni kvartali kinnismälestiste kaitsevööndis, alal paikneb kokku ca 20

mälestist. Hoonega piirneb ja hoone ka vähesel määral asub arheoloogiamälestise alal – asulakoht 13.-

16.sajandist (reg. Nr. 2599). Hoone jääb Majaka tänavalt avanevale Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

vaatesektorile.

Seoses hoone paiknemisega kesklinna tiheda hoonestusega piirkonnas, on hoone ümbrus heakorrastatud,

tänavatega piirnevad krundi osad kas asfalteeritud või sillutatud tänavakiviga. Põhjapoolset kaubahoovi piirab

metallist sepisaed, sissesõit sinna toimub Hobujaama tänava poolelt läbi värava.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS

Mahuline ülesehitus Ruudukujulise põhiplaaniga (60x60m) 3-korruseline hoone. Väliselt

sümmeetrilise ja kompaktse mahuga hoone nurkades asuvad diagonaalselt

etteulatuvad trepikojatornid. Hoone fassaad on astmeliselt ülespoole laieneva

liigendatud fassaadiplastikaga.

Lamekatus.

Ehitusmaterjal Hoone karkass on seeria ja monteeritavatest teraskonstruktsioonidest,

välisseinad mittekandvatest paneelidest, vahelaed monteeritavatest

raudbetoon-paneelidest. Vaheseinad on kärgtellistest.

Hoone asub savipinnasel ning on seetõttu projekteeritud vaialusele.

Katus on algselt olnud kaetud ruberoidiga, hoonel on vahetatud ca kümne

aasta eest katus, kaetud katuse rullkattematerjaliga.

Hoonel on algselt olnud puitaknad, tänaseks osad aknad vahetatud

pakettakende vastu, osaliselt säilinud originaalaknad. Algsed peasissepääsude

uksed ei ole säilinud.

Hoone fassaadi peamine kattematerjal on dolomiit, millega on viimistletud II

korrus, trepikojatornid ning ka treppide vahelised tugimüürid. III korruse

välisseinu katavad raudbetoonplaadid. I korrus on avatud suurte

klaaspindadega. II ja III korruse akendevahelised pinnad olid kaetud

alumiiniumplekiga. Hoonet kolmest küljest ümbritsevad trepid olid tehtud

graniitastmetest, algsed trepid on 2000.aastate alguses välja vahetatud.

Väliskujundus ja

iseloomulikud detailid

Hoone fassaadid on lahendatud sümmeetriliselt: need on astmeliselt ülespoole

laienevad ja reljeefsed, hoone nurkades on diagonaalselt etteulatuvad

trepikojatornid. Hoone kolme külje fassaadid on identsed, nendes mängivad

olulist osa linnaruumiga liituvad laiad trepid, mille kaudu saab siseneda hoone

esimesel korrusel asuvatesse ruumidesse. Tänaseks on hoone Hobujaama

tänava ning Narva mnt poolse külje trepistikku suurel määral muudetud, sinna

on 2000.aastate alguses ehitatud sisse betoonist kaldteed ratastoolis liikujatele.

Olulise osa hoone aktsendist moodustas Narva mnt poolsel küljel, esimese


korruse tasandil asunud lahtine sammastik, mis 1990.aastate teises pooles

ehitati kinni (kohandati kaubanduspindadeks).

Hoone fassaadi iseloomulikuks detailiks on kasutatud fassaadimaterjal –

dolomiit, aga ka kolmanda korruse ruudukujuliste akendega paralleelselt

jooksev, nõgus ruudukujuline raudbetoonplaat. Teise korruse eendumisest

tekkiv varikatus on kaetud metallribidest laega.

Peapostkontori kolme fassaadi avade paigutus: esimesel korrusel suured

klaaspinnad teenindussaalidesse, teisel korrusel pikad ja kitsad,

ristkülikukujulised püstised aknad, mille vahel kitsas riba dolomiiti ning

kolmandal korrusel pika reana ruudukujulised aknad, millega ülal ja all

paralleelselt raudbetoonplaadid.

Hoone põhja poole jääv teenindusõud piirav fassaad on ülemiste korruste osas

identne teiste fassaadidega, kuid esimese korruse tasandil asuvad garaažid

ning postilaadimise platvorm.

Plaanilahendus I korrusel on olnud tänavapinnaga funktsionaalselt seotud ruumid:

postivahetuse ruum, peakassa, sõjaväe posti ruumid, sissepääsu vestibüülid ja

ööpäevaselt avatud telefonikaugkõnede saal. Tänasel päeval on

postifunktsioonidega seotud neist vaid üksikud ruumid lääne poolses osas,

enamik korrusest on ümberehitatud nind kohandatud kaubandus- ning

äripindadeks.

Kuigi kõigilt teenindusega seotud külgedelt toimus otse sissepääs saalidesse,

on hoone mõttelise peasissepääs edelanurgas, kust pääses II korrusel asuvasse

operatsioonisaali.

II korrusel asusid operatsioonisaalid ning tootmisruumid. Tänasel päeval on

operatsioonisaal jagatud ajutiste vaheseinte abil väiksemateks büroo- ja

äripindadeks.

III korrus on võru kujuline kabinettide plokk, mille keskele oli projektis ette

nähtud majale palju juurde andev roheline katuseterrass, kust ei puudunud ka

bassein kolmanda korruse saali akende ees peegeldava veesilmaga. Viimast

siiski kunagi otstarbekohaselt kasutama ei hakatud, kuid detailina on see

valmis ehitatud nagu ka katusaia diagonaalseid käiguteid markeerivad

madalad barjäärid. Tänaseks on korrus tühjaks kolitud, veel 2011. aasta

alguses olid mitmed kabinetid välja üüritud erinevatele firmadele.

Soklikorrusel asusid hoonet ja personali teenindavad ruumid: olmeruumid,

saal, söökla, puhvet, kinosaal, tehnilised ruumid ja varjend. Täna seisab

valdavalt tühjalt, ühes ruumis on postipaki kapid.

Hoone nurkades asuvad trepikojad olid funktsionaalselt jaotatud järgnevalt:

Narva mnt ja vanalinna poolne trepikoda (trepp A) oli mõeldud

operatsioonisaali pääsemiseks eskalaatorite avarii korral, hoone

vanalinnapoolne tagumine trepikoda ning Hobujaama ja Narva mnt

nurgapeale trepikoda (trepp B ja D) olid valve all ning mõeldud personalile,

hoone Hobujaama tänava poolne tagumine trepikoda (trepp C) oli külastajatele

administratiivsetesse ruumidesse pääsemiseks. Kõiki treppe oli ette nähtud

kasutada evakuatsiooniks.

Sisekujundus ja

iseloomulikud detailid,

sisustus, mööbel

Hoones ei ole säilinud algset siseviimistlust ega sisustust mujal, kui üksikutes

teisejärgulistes ruumides (soklikorruse laoruumid või kaubahoovist

ligipääsetavad garaažid).

Hoone sisekujunduslikult silmapaistvaimaks osaks on olnud II korrusel

paiknev pearuum – avar operatsioonisaal. Ruumi sisseehitatud mööbel ei ole

säilinud, ruumis on teostatud euroremont. Ruumi piirasid seintega paralleelselt

paigutatud pikad teenindusletid ning ruumi keskel olid mitmed

kahhelplaatidega ning nahaga viimistletud lauad ja pukid. Operatsioonisaali

viisid Eesti esimesed eskalaatorid, pärit Armeenia NSVst. Kuna eskalaatorid


tõrkusid pidevalt ning olid juba ette vananenud mudel (eskalaator oli väga

kitsas, praktiliselt ühe inimese laiune), samuti põhjustasid tohutut elektrikulu,

siis vahetati nad juba 1988.aastal välja K. Laanemaa projekteeritud esialgset

lahendust markeeriva kahemarsilise trepiga. 1990.aastate lõpul/ 2000.aastate

algul vahetati see trepp välja laia paraadtrepi vastu.

Ruumi kujundamisel oli suurt rõhku pandud laekujundusele, mille

valgusribadega vooderdus oli kiirte-kujuline ning tekitas kontrasti muidu

tumedates toonides interjöörile. Eskalaatorite vahel teenindussaalis lülitus

hoone tervikusse Kaarel Kurismaa koostöös klaasikunstnik Rait Präätsaga

tehtud kineetiline vertikaalne postiinfoteemaline pasunatega skulptuur.

Stiililine kirjeldus Hilismodernism

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

- Vundament: hea. Esmasel vaatlusel ei ole tähendada hoones suuri pragusid vm vajumisest tulenevaid

kahjustusi. Seoses hoone paigutumisega vaialusele, on hoone vundamendi seisukord kindlasti oluline

faktor hoone edasise käekäigu aspektis.

- Tarindid (seinad, laed, katusekonstruktsioon): hea. Kõik kandvad konstruktsioonid on korras. Hoones

pole teostatud kapitaalremonti, seega kõik tarindid on algsed.

- Avatäited: rahuldav. Hoonel on osaliselt avatäited vahetatud uute vastu – esimese korruse suured

klaasuksed ning –pinnad ning ka osades kontorites on vahetatud uued plastikaknad. Osades ruumides on

säilinud algsed puitaknad.

- Viimistlus: rahuldav. Hoone fassaadi katab algne viimistlus, osaliselt on see kulunud, osades kohtades

esineb lahti tulnud, ära kukkunud või pragunenud dolomiitplaate.

- Hoone ümbrus on hooldatud, hoone tänavale avanevad trepid on aga kohati lagunenud ning esineb palju

lahtisi trepiplaate ning trepivahedes purunenud kahhelkive.

- Hoone korrused ja ruumid on erinevas seisundis: soklikorruse endised abi- ja tootmisruumid on

remontimata, algse kulunud viimistlusega. Avalikult kasutusel olevad ruumid I, II ja III korrusel on

enamasti euroremonditud. Kuna hoones on palju väikeseid kontoreid, siis on nende ruumide hooldusaste

sõltuvuses sellest, kui palju konkreetne rentnik on oma pinda korrastanud.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

Tallinna peapostkontor on ühe Nõukogude-perioodi silmapaistvama arhitekti Raine Karbi loomingu näiteid

ning üks olulisemaid olümpiaehitisi Tallinna kesklinnas. Hoonet tuleks hinnata väärtuslikuks nii arhitektuurse

lahenduse kui ka seisukorra tõttu- hoonet ei ole ümberehitatud või muudmoodi tema välist mahtu muudetud.

Hoone tulevik on lahtine. Dokumenteerimise käigus hoone omaniku esindajaga suheldes kinnitati, et hetkel

puuduvad omanikel konkreetsed plaanid, mida või millal hoonega ette võtta (hoone kuulub rootsi firmale

Promethean). Hetkel kehtib alale 2005. aastal vastu võetud detailplaneering (R-Konsult, Narva mnt 1 ning

Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneering, nr 6694DP), mis ei luba hoone lammutamist, kuid lubab ümber

ehitamist ning hoone kõrguse tõstmist 24 meetrini (selle järgi annaks lisada hoonele kolm korrust). 2009.

aastal on alale alustatud uue detailplaneeringu koostamist, kuid sellega pole lõpuni jõutud.

Viimastel andmetel on hoone ümberehituseks kooskõlastatud 2011. aastal eskiisprojekt, mis näeb ette hoone

ümberehitamise kaubamajaks. Projekteerimisega tegeleva arhitekt Martin Aunini sõnul toimub hoone

ümberehitamine olemasoleva hoone mahu sees, juurde- ning pealisehitisi ei ole planeeritud. Postimaja

ümberehitusprojekt kaubamajaks peaks valmima 2012 sügisel, arendajate praegune plaan on hoone

ümberehitatud kujul avada 2013 sügisel.

7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 11. märts 2011 ja 1. november 2011

8 Koostaja andmed: Karen Jagodin


JOONISED

1. Asukoha skeem

2. Asendiplaan

_________ Kinnistu piir __________ Ehitis


3. Projekti joonised

Fassaadijoonis

Soklikorruse põhiplaan


Esimese korruse põhiplaan

Teise korruse põhiplaan


Kolmanda korruse põhiplaan

Katusekorruse põhiplaan


FOTOD

1. Ajaloolised fotod

1. Tallinna peapostkontori Narva mnt poolne fassaad.

2. Operatsioonisaal.


3. Vaade peapostkontori nurgale Narva mnt-lt.

4. Operatsioonisaal ning Kaarel Kurisma kineetiline objekt selle keskel.


2. Fotod

1. Vaade Tallinna peapostkontorihoone ida- ja lõunafassaadile Narva mnt-lt.

2. Peapostkontori põhja- ja läänefassaadid. Tagakülg ehk läänekülg on kinnine

teenindushoov.


3. Vaade peapostkontorihoonele Narva mnt-lt (lõunakülg).

4. Vaade peapostkontorihoonele Hobujaama tänavalt (idakülg).


5. Hoone lõunafassaadi trepistiku keskele ehitatud betoonist kaldtee.

6. Vaade operatsioonisaalile.


7. Vaade keldris asuvale kinosaalile

8. Vaade operatsioonisaali viivale peatrepile


9. Originaalakendega kabinett

10. Algsete puitpaneelidega kaetud seinad operatsioonisaalis


FOTODE NIMEKIRI

Ajaloolised fotod

1. Tallinna peapostkontori Narva mnt poolne fassaad. Valmimisjärgne foto. Eesti

Arhitektuurimuuseum

2. Operatsioonisaal. Valmimisjärgne foto. Eesti Arhitektuurimuuseum

3. Vaade peapostkontori nurgale Narva mnt-lt. Valmimisjärgne foto. Eesti

Arhitektuurimuuseum

4. Operatsioonisaal ning Kaarel Kurisma kineetiline objekt selle keskel. Valmimisjärgne foto.

Eesti Arhitektuurimuuseum

Fotod

Fotode autor: Karen Jagodin


2. Peapostkontori põhja- ja läänefassaadid. Tagakülg ehk läänekülg on kinnine teenindushoov.






8. Vaade operatsioonisaali viivale peatrepile


10. Algsete puitpaneelidega kaetud seinad operatsioonisaalis


CD-L LISATUD FOTODE NIMEKIRI

Ajaloolised fotod

1. Tallinna peapostkontori Narva mnt poolne fassaad. Valmimisjärgne foto. Eesti

Arhitektuurimuuseum

2. Operatsioonisaal. Valmimisjärgne foto. Eesti Arhitektuurimuuseum

3. Vaade peapostkontori nurgale Narva mnt-lt. Valmimisjärgne foto. Eesti

Arhitektuurimuuseum

4. Operatsioonisaal ning Kaarel Kurisma kineetiline objekt selle keskel. Valmimisjärgne foto.


5. Vaade peapostkontorile 1980.aastal Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ajal.


Projektijoonised

1. Soklikorruse põhiplaan

2. Esimese korruse põhiplaan

3. Teise korruse põhiplaan

4. Kolmanda korruse põhiplaan

5. Katusekorruse põhiplaan

6. Fassaadivaade

7. Fassaadivaade

Fotod

Fotode autor: Karen Jagodin


2. Peapostkontori põhja- ja läänefassaadid. Tagakülg ehk läänekülg on kinnine teenindushoov.

3. Tagakülg ehk läänekülg koos teenindusosaga




7. Lõunakülje trepistiku detail

8. Vaade katusele

9. Vaade katusele

10. Vaade katusele



12. Operatsioonisaali suubuv peatrepp

13. Operatsioonisaali katuseaken

14. Operatsioonisaali originaal puitviimistlusega sein

15. Operatsioonisaali peatrepp



18. Vaade kabinetile

19. Vaade kabinetile originaalakendega

20. Kolmanda korruse kabinettide vaheline ruum

21. Vaade kolmanda korruse koridorile

22. Vaade kolmanda korruse koridorile

23. Vaade teenindusruumidele keldrikorrusel

24. Vaade endisele teenindussaalile keldrikorrusel

25. Teenindushoovist hoone soklikorrusel ligipääsetav garaaž

26. Soklikorruse originaal-raudustega turvaruumid-hoiuruumid

27. Soklikorruse originaal-raudustega turvaruumid-hoiuruumid, võisid olla ehitatud ka

varjendina kasutamiseks

28. Tehniline ruum soklikorrusel

29. Hoiuruumi rauduks

peapostkontori dokumenteerimine

Documents