1

Harju maakond Kuusalu vald Joaveski küla

JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE

Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2011

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

2

SISUKORD

Tabel. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine 3

Lisa 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga 6

Joonised

1. Asukoha skeem 16

2. Asendiplaan 17

3. Inventeerimisjoonised 19

Fotod

1. Ajalooliste fotode koopiad 20

2. Fotod 22.aprill 2011 20

3

TABEL JOAVESKI PUUPAPIVABRIKU DOKUMENTEERIMINE

1 ÜLDANDMED

Nimetus Joaveski puupapi vabrik

Aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Joakveski küla, Joaveski kinnistu, katastritunnus 42301:005:0109

Koordinaadid X=6598723 Y=602837

Praegune funktsioon hüdroelektrijaam, suuremas osas kasutuseta

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Rajamisaeg 1899

Autor 1899.aasta projekt on signeeritud kahe tundmatu allkirjaga.

Projekti asukoht -algsed papivabriku ehitusjoonised 1899.a, EAA.33.3.2209

- juurdeehitusjoonised 1929.a firma „F.H.Maultzsch”, ERA.969.4.1297 -nõukogudeaegsed ümberehitusjoonised (katlamaja üe.) 1958.a TEPI „Eesti Tööstusprojekt”, ERA.T-15.4-3.377

Algne funktsioon Ehitati Joaveski papivabriku tootmishooneks, töötas 1899.-1930. ja taas 1941.-1994. papivabrikuna. 2001. aastast kuni kaasajani on väike osa kasutuses hüdroelektrijaamana.

Ümberehitusetapid -1925.aastal ehitati uus hüdroelektrijaam (abijaam Nõmmeveskile) -1929.aastal lisati põhjafassaadile piklik paest juurdeehitus ja lõunafassaadile katlamaja korstnaga -1958.aastal ehitati ümber lõunapoolne katlamaja, müüriti kinni avasid, paigaldati katlamajale uus betoonlagi, ehitati korsten. - lisandusid nõukogudeaegsed siseplaneeringulised muudatused, 1899.a ehitusmahu katusekalde tugev tõstmine. -2001.aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani)

Muu ajalooline teave Loobu kallastel asuva Joaveski külast on esmakordseid kirjalikke teated 1510.aastast, kuna seal asus Palmse mõisale kuulunud vesiveski (die Möhle thom Falle,

4

sõnasõnaline tõlge: Joa veski). Väikesed vesiveskid tegutsesid selles paigas järjepidevalt 19.sajandi lõpuni, kuni 1899.aastal ostis Palmse mõisalt Joaveski krundi ära Loobu naabermõisnik Nikolai Dellingshausen. Samal aastal valmis papivabriku projekt ja algasid ehitustööd. Rajati paisjärv koos kanalitega- vabrikut hakkas käitama hüdroelektrijaam. Järgnevatel aastatel ehitati vabrikust idapoole ja üle jõe läänepoole mitmeid arhitektuurselt eriilmelisi tööliselamuid ja nende abihooneid. Vabrikust tuleva tee ja jõe vahele jääv palkmaja (oletatavasti vanemat päritolu ja seotud varasema vesiveskiga) kujundati ümber vabriku juhataja elamuks uue historitsistliku juurdeehitusega. Joaveski papivabrik on ilmekas näide, kuidas 19.sajandi lõpu mõis kohanes ümber vastavalt uuele kapitalistlikule majanduselule ja väljundiks saigi tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. 12.veebruaril 1920.aastal müüs Nikolai Dellingshausen Joaveski puupapivabriku koos vabriku juurde kuuluvate maadega Taani kindral-konsulile J.Ch.Johansen´ile ja Eesti kodanikule R.Rank´ile. Nad moodustasid vabriku kasutamiseks esialgu usaldusühingu. 1925.aastal loodi Joaveski Puupapi Vabriku AS. 1930. aasta 1.detsembril ülemaailmse majanduskriisi tagasilöögi tulemusel Joaveski vabrik seiskus. Nõukogude aegse järglasena tegutses Joaveski vabrik 1941.aastast Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile kuulunud rahvatarbekaupade tsehhina. Vabrik tegutses 1991-94 RAS „Tallinna Paber”nime all. 1994.aastal vabrik pankrotistus ja seiskus. 2001.aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani), enamus ruumid on kasutuseta ja rüüstatud.

3 ASUKOHA KIRJELDUS

Joaveski papivabrik asub Loobu jõe idakaldal Joaveski küla keskmes. Vabrikuhooned asuvad all jõeorus, samas kui looduslikul kõrgendikul on elamud ja paisjärv. Vabriku kõrvale jääb looduslik vaatamisväärsus Joaveski joastik- astmelisel langev kiirevooluline jõgi ja selle järsud kaldad.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS

Mahuline ülesehitus Ebaregulaarse põhiplaaniga papivabriku tootmishoone on põhja-lõuna pikisuunalise asetusega. Hoone koosneb erivanustest ehitusmahtudest. Vanima osa moodustab keskne ristkülikukujuline kahekorruseline paehoone, mille läänefassaadil on põikviil paetahvliga „1898. N.Baron Dellingshausen”. Sellele hoonele liitub põhjafassaadil

5

ristkülikukujuline juurdeehitus ja lõunafassaadil kõrgema mahuga kuivati-katlamaja ning idafassaadil madal koorimistsehh. Vabriku idapoolseid ruume läbistab sokli korruse tasandil lüüs. Lüüsi voolab vesi kanalist, mis saab alguse paisjärvest, kanal läbib vabriku külje all seisva restiruumi, suubub koorimistsehhi kohalt hoone sisse lüüsi, läbib turbiini ja väljub mehaanika töökoja alt kanalisse, mis viib vee tagasi jõkke.

Ehitusmaterjal Paekivist sokkel. Paekivist välisseinad ja kandvad siseseinad. 1899.aasta ehitusmahul on avade silded ja põsed laotud põletatud tellistest, põhjatiival betoonist aknasilded (1929.a). Katusetarind puidust, katlamajal betoonfermid (1958.a). Katusekate eterniitplaat. Betooni on kasutatud lüüsi, kanalite ja resti ruumi sokli juures.

Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

Paekivist fassaadid on krohvimata. Algseid, 1899.a, ehitusmahtude fassaade ilmestavad põletatud tellistest aknasillused. Läänefassaadi muudab telgsümeetriliseks keskne, kuid vaevueenduv põikmaht, millel on kaks kõrget ümarkaarse sillusega akent, pikk ristkülikukujuline nišš ja ülaosas kolmikaken. Viilu rõhutavad kolm ehistorni, millest keskmine on lagunenud. Hilisemate juurdeehituste fassaade iseloomustab lihtne paeladu ilma eriliste arhitektuursete võteteta.

Plaanilahendus Vabriku enamus siseruume iseloomustab maksimaalselt avar ruum, mis on saavutatud laetalade postidele toetamise teel. Põhjatiiva täiesti avatud siseruumi kannab puitfermistik (võisid olla algselt metallfermid) ilma ühegi kandva postita (2010-11 talvel varises osa fermidest kokku lumeraskuse all). Nõukogude ajal renoveeritud katlamaja sildavad raudbetoonist moodulfermid ja selle kõrvalruumi betoonlagi. Minimaalselt on väikesi ruume (meistrite ruumid vanima osa II korrusel jne.).

Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel

1899.aastast pärit hoone osas on kohati säilinud kandilised kivipostid ja vahelae puittalastik. Teisele korrusele viiv paetrepp sepiskäepidemega on tõenäoliselt pärit nõukogudeajast (puudub 1929.a joonisel). Ei pääsenud tutvuma hüdroelektrijaama sisemusega, kuid arvestades selle hooneosa välist halba ehituslikku kvaliteeti, ei pruugi ka interjöörides midagi väärtuslikku leiduda.

Stiililine kirjeldus 19.-20.sajandi vahetuse tsaariaegne historitsism (1899.aasta ehitusmahul) ja utilitaarne tööstusarhitektuur (Eesti Wabariigi aegsed ja nõukogudeaegsed lisandused).

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

Hoone on üldiselt halvas seisukorras. Katusekate on kriitilises seisus, põhjatiival on hiljuti hävinenud veerand katusest. Katusekatte lagunemine võib saada terve hoone hävingu esimeseks põhjuseks. Aknaraamid on lõhutud, uksed puuduvad, sissepääs

6

vaba. Hoone on seest rüüstatud ja hoone hävimise teine võimalik oht peitub näiteks süütamises. Hoone ümbrus on suhteliselt hooldatud, vabriku külje all on jaanituleplats.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

Joaveski paberivabrik on väisarhitektuurilt säilinud rahuldavalt. Arvukate hilisemate juurdeehitustest ümbritsetuna on algne 1899.aasta hoonemaht säilinud ja vaadeldav lääne- ja idaküljest. Vanema hooneosa siluetti muudab nõukogudeajal tõstetud katus. Põhjatiib on lihtsa utilitaarse iseloomuga, kuid algse hoonemahuga võrreldes proportsionaalselt liiga suur. Nõukogudeaegsed ümberehitused ja juurdeehitused on arhitektuurselt väärtusetud. Interjöörides ei ole hästi säilinud algseid tarindeid, palju on hilisemaid ümberkohandusi. Interjöörid on rüüstatud.

7 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

22.aprill 2011

8 Koostaja andmed Monika Eensalu 5139814, Laur Pihel OÜ Eensalu & Pihel

LISA 1 Joaveski küla ja vabriku ajalugu koos illustreeriva plaanimatrejaliga

62 km pikkune Loobu jõgi1 on oma veerohke ja kiirevoolulise iseloomu tõttu loonud

sajandite vältel soodsad tingimused paljude vesiveskite ja isegi mitme tööstuse

ehitamiseks selle kallalstele. 19.-20.sajandi 60-aastateni tegutses Mädapea silla lähedal

Pundi veski, mida kasutas Jõepere mõis viljajahvatuseks. Pundist allavoolu asusid kaks

Neeruti mõisa veskit (Võduvere veski tegutses ennem 1858.a ja Neerutiveski u.1878.-

1945). Neerutiveskist allavoolu Kadrinas asus Päri veski (1586.-18.saj alguseni). Undla

mõisamaa nurgas tegutses Undla väike veski (19.saj), mille arendas 1948.a väikeseks

keemiatööstuseks artell „Mineraal” ja 1968.a tootmiskoondis „Flora” (1988.aastast

mahajäetud). Undla veskist 1,5 km allavoolu tegutses Nagala veski (15.sajand-20.saj

keskpaik) ja veel allavoolu Vatku mõisa vesiveski, Arvavere veski, Loobuse veski (17.saj-

20.saj keskpaik). Veskeid oli ka Loobu jõe haruojadel. (Eduard Leppik,Väike-Maarja kodu-

uurija ja keelemees artikkel „Loobu jõgikonna vesiveskitest”)

Loobu kallastel asuva Joaveski külast on esmakordseid kirjalikke teated 1510.aastast,

kuna seal asus Palmse mõisale kuulunud vesiveski (die Möhle thom Falle, sõnasõnaline

tõlge: Joa veski). Pärast Põhjasõda oli seal Jakob Falki veski. 1732. aasta revisjoni andmeil

1 Loobu jõgi algab Pandivere kõrgustiku põhjanõlvalt Jõepere karstiallikaist, läbib Kadrina ja keskjooksul Kõrvemaa

kirdenurga ning suubub Vihasoo lähedal Eru lahte; pikkus 62km, jõgikond 308km2. Paekalda kohal Joaveskil on jõel joastik

(üldlang 5,4m, LK) ja järsuveeruline sügav kanjonilaadne org. Kesk- ja alamjooksul voolab jõgi Lahemaa rahvuspargis. Suuremad lisajõed on Udriku oja (pikku 12km) ja Läsna jõgi (17km).(Eesti entsüklopeedia kd 5, Tln 1990, lk 620)

7

oli Joaveskil kaks veskit. Veel 1860. aastal tegutsesid seal kivist veskis Joaweski Hans ja

puidust veskis Joaweski Joseph (E. Travel, "Lahemaa ajalugu" Tln 1983, lk 131).

EAA.3724.4.1693 Palmse mõisa Joaveski koha plaan. Maamõõtja G. Kiens. M 1:4200 ,1886.

Roheliseks värvitud maatükil on tulevase paberivabriku peatootmishoone asukoht. Kollasega

märgitud maalappidel seisavad väikesed vesiveskid (mis lammutati tõenäoliselt kohe pärast

papivabriku ehitamist 1899.aastal).

Sajandeid Palmse mõisa teenistuses töötanud Joaveski veskite krundid ostis Palmse von

Pahlenitelt 1899. aastal Loobu mõisnik Nikolai Dellingshausen.2 Logistiliselt oli see ka väga

loogiline samm, sest Loobu jõgi kulges selles kohas täpselt piki Palmse ja Loobu mõisa piiri.

Krundi ostmisel oli Nikolai von Dellingshausenil kindel plaan rajada sellele jõe äärsele

maatükile puupapivabrik. Tõuke ettevõtlusele ja tööstuse arendamisele andis Eestimaa

kubermangu mõisatele hoogu 1880. aastatel alanud talude päriseksostmine ja teoorjuse

kaotamine.

Joaveski vabriku projekt valmis ja sai kubermangu poolse kinnituse juba samal, krundiostu

1899. aastal (EAA.33.3.2209). Koheselt alustati vabriku ehitamist. Hoonete tarvis murti paasi

otse Loobu jõest ja nii sai endisest, ligi 4 m kõrgusest astangust kuueastmeline joastik. Rajati 2 Ise oli Nikolai von Dellingshausen pärinud Loobu mõisa koos Hõbeda mõisaga 1895.aastal oma isalt parun Nikolai Johann

Dellingshausenilt.

8

paisjärv ja kanalite süsteem. Vabriku rajamisega tekkis vajadus ka tööliste majutamise järele,

selleks ehitati järgnevatel aastatel kaheksa tööliselamut. Vabriku juhataja elas palkmajas,

millele lisati historitsistlik suure klaasverandaga juurdeehitus.

Joaveski papivabriku ehitusprojekt 1899.a. Läänefassaad. EAA.33.3.2209

Joaveski papivabriku ehitusprojekt 1899.a. Lõige. EAA.33.3.2209

9

Joaveski papivabriku ehitusprojekt 1899.a. I korruse plaan. EAA.33.3.2209

Joaveski papivabriku ehitusprojekt 1899.a. II korruse plaan. EAA.33.3.2209

10

Vabrik 1920.aastatel 12.veebruaril 1920.aastal müüs Nikolai Dellingshausen Joaveski

puupapivabriku koos vabriku juurde kuuluvate maadega Taani kindral-konsulile

J.Ch.Johansen´ile ja Eesti kodanikule R.Rank´ile. Nad moodustasid vabriku kasutamiseks

esialgu usaldusühingu. (era62.2.6139) 1925.aastal loodi Joaveski Puupapi Vabriku AS,

asutajad olid Jens Christian Johansen, Leonhard Krusenstiern ja Richard Rant. Seltsi

põhikapital 18 000 000 marka. (era.1790.1.1032)

1920. aastatel oli vabriku tööprotsess järgmine: puumaterjal viiakse puulaost koorimise ja

puhastamise jaoskonda, seal lõigatakse puu 0,5 m pikkuseks, seal samas ka kooritud ja

puhastatud ja lõhutud. seejärel läheb puu peenekshõõrumisele hõõrumismasinasse. Saadud

peen puumass läheb üle 2 laastukorjaja ja 3 tsenrifugaal-sorteerimismasinasse. sellest järele

jäänud paksem puumass saab viidud pumpade abil rafineeri peale peenendamiseks ja sealt

jälle sorterimismasinasse. Edasi läheb kogu peenmass kartongi ja pakkimise paberi

väljatöötamisele. 1929. oli töötmisprotsessi hõivatud 75 töölist.(era.969.4.1297)

1925.a ehitati uus veejõujaam u. 250 hj (võim. valmistada 150 000 puuda kuiva puupappi

aastas, endise 60 000 puuda asemel). Ehitati paar kilomeetrit Valge jõe äärde,

„Nõmmeveski“ abijaam. Elektrijuhtmed viivad vabrikusse. Vabrik kasutab 1927. materjaliks

kohalikku metsa (prognoos 10 aastaks). Papi toodangut saadab vabrik Eestis asuvatele

paberivabrikutele ja väljamaale Loksa sadama kaudu, kuhu kaup hobustega veetakse (12

km). Sõltumine sadama ilmastikuolusest. Väljamaale (Taani) on läinud 1/3 või ¼ toodangust.

1924. aastal toodeti 85 000 puuda pappi u 20 milj. marga väärtuses. 1925.a 125 000 25 mk.

Toodangu suurus sõltub sademeterikkast aastast. (era.1790.1.1032)

1920.aastatel oli vabriku sisseseade suurelt osalt vana, 1898.a ehitatud- kuid täiesti korralik

ja töövõimeline. Kohalik jõujaam koosneb „Francis“ veeturbiinist 75 hp, 126 hp ja 275 hp ja

ühest 75 hp lokomobiilist (puujäänuste küttel). Vabriku hooned on suurelt osalt puitehitised

ja väga korralikud. Ametnikel kui töölistel (50 in) on omaette majad rohuaedadega ja väikese

maalapikesega. Igal perel on oma lehm ja muud koduloomad. (era.1790.1.1032)

1923.aastal oli vabriku juhtkonnal tõsine plaan välja ehitada Joaveski vabriku ja Loksa

sadamat ühendav kitsarööpmeline raudteeharu, plaan jäi siiski majanduslikel põhjustel

teostamata. 1927.aastal koostati vabriku maade planeerimise asjus Joaveski puupapivabriku

hoonete skemaatiline plaan (era.62.2.6139):

11

12

Joaveski papivabrik, detail plaanist, era.62.2.6139

A-peahoone (sisaldas masinate ruumi ja meistrite kortereid), B-kõrvalhoone (masina- ja

turbiiniruum), C- väljavoolukanal turbiinidest ja selle peal töökoda, D-koridor katusega üle C,

E- kuur väljavoolukanaliga, F-ühendus veekambriga, G-veekamber, H-katlamaja. Lisandub üle

vabriku territooriumi laiali paisatuna peamiselt puidust abihooneid nagu näiteks 2.raua ja

vankrikuur, 3.viljaait, 4. saun ja pesuköök juhatajale, 5. sealaut, 6. sepapada, 7. hobusetall,

8. uus kuivatuskuur I, 9. kuivatuskuur II, 10. pakkimise kuur ja ladu. Nendest vabrikuga

seotud hoonetest pisut lõunasse jäi 13. juhataja maja, 14. ühe perekonna elumaja, 15.

tööliste korterelamu. Kanalist itta 17. tööliste saun ja pesuköök, tööliste kortermaja 18. (neli

perekonda) koos laudaga. 20. töölismaja 6 perekonnale koos laudaga 21., 22. töölismaja 2

perekonnale ja laut, 24. töölismaja 2 perekonnale koos abihoonetega. 28.elumaja 4

töölisperekonnale, 31 töölismaja 4 perele. 38. uus töölismaja, 39. uus elumaja meistri

korteritega. Lisaks küünid, laudad, kuurid, kaalumaja.

1929.aastal koostati vabriku peahoonele seoses juurdeehitustega ka

inventariseerimisjoonised (era.969.4.1297).

13

Asendiplaan 1929.a, era.969.4.1297

1.

2. Vaade ja lõige 1929, era.969.4.1297

14

Vaade ja lõige 1929, era.969.4.1297

Vaade ja lõige 1929, era.969.4.1297

15

1.

2. Vaade ja lõige 1929, era.969.4.1297

3.

Vabriku pankrot 1930.aastatel. 1930. aasta 1.detsembril ülemaailmse majanduskriisi

tagasilöögi tulemusel Joaveski vabrik seiskus. 1939.aastal nendib riigi maksuinspektor: „AS

„Joaveski“ sattus 1930. aastal maksuraskustesse. Ettevõtte vallasvara müüdi oksjonil ja

saadud summadest kaeti peaaegu pool maksuvõlast. Praegusel ajal ei leidu ettevõttel

mingisugust varandust, seega võlasolevate summade laekumiseks pole lootust.

Maksuvõlgade kustutamine ...väärib rahuldamist.” (ERA.4434.2.1197)

16

JOONISED

1. Asukoha skeem

17

2. Asendiplaan (fotode suundadega)

18

3. Inventeerimisjoonised

19

Plaan aastast 1958. ERA.T-15.4-3.1467-1

20

FOTOD

1. Ajalooliste fotode koopiad

ei leidunud

2. Fotod 22.aprill 2011

Foto 1. Vaade sissepääsla juurest, paremal kanal, mis juhib vee paisjärvest turbiini

Foto 17. vaade orgu

21

Foto 29. Vaade papivabriku tootmishoonele edelast.

RESTIRUUM

Foto 16. Restiruumi idafassaad.

22

Foto 12. Restiruumi lõunafassaad.

Foto 10. Restiruumi sisevaade, põrandal on puitrest, mille all on lahtine kanal ja algab lüüs.

23

PAPIVABRIKU TOOTMISHOONE (1899.aastast)

Foto 20. Vabriku idafassaad.

Foto 70. Vabriku idafassaad.

24

Foto 50. Vabriku põhjafassaad, turbiini läbinud vesi juhitakse kanalisse, mis suubub jõkke.

Foto 32. Vabriku läänefassaad.

25

Foto 37. Paetahvel läänefassaadi viilul.

Foto 81. Ruum II korrusel.

26

Foto 89. Ruum I korrusel.

Foto 78. Teisele korrusele viiv trepp.

27

PÕHJATIIB

Foto 46. Vaade põhjatiivale loodest.

Foto 69. Lagunenud põhjatiiva katusekonstruktsioon.

28

Foto 53. Vaade põhjatiivale kirdest.

Foto 94. Põhjatiiva sisevaade lõunast.

29

KATLAMAJA

Foto 6. Katlamaja idafassaad.

Foto 26. Katlamaja lõunafassaad.

30

Foto 30. Katlamaja läänefassaad.

Foto 114. Koorimistsehh (nõukogudeaegne madal juurdeehitus).

31

Foto 99. Katlamaja kõrvalruumi sisevaade.

Foto 105. Katlamaja kaks sisevaadet.

32

KELDER

Foto 24. Kelder vabriku lähedal.

SEPIKODA

Foto 55. Vaade sepikojale kirdest.

33

Foto 59. Vaade sepikojale lõunast.

Foto 60. Sepikoja sisevaade.

34

Algselt saun ja pesuköök juhatajale, nõukogude ajal puidutöökoda

Foto 66. Vaade saun-pesuköögile kirdest.

JOAVESKI KÜLA

Pildistatud on külas autentsemal kujul säilinud Joaveski papivabrikuga seotud tööliselamuid.

Foto 123. Kase kinnistu, 1927.a plaanil hoone nr. 24 elumaja 2 töölisperekonna jaoks.

35

Foto 125. Tamme ja Tamme 2 (krundipiir poolitab maja) kinnistu. 1927.a plaanil hoone nr. 20

tööliselamu kuuele perekonnale. Vaade teelt.

Foto 127. Tamme ja Tamme 2, 1927.a plaanil hoone nr. 20. Vaade aiast.

36

Foto 141. Siiriksi kinnistu, 1927.a plaanil hoone nr. 18 nelja korteriga töölismaja

Foto 149. Rippsilla kinnistu, 1927.a plaanil hoone nr. 13 vabriku juhataja elamu (juurdeehitus

u. 1900.aastast)

37

Foto 151. Rippsilla kinnistu, 1927.a plaanil hoone nr. 13 vabriku juhataja elamu (vanem

hooneosa)

Foto 130. Astangu kinnistu, 1927.a plaanil hoone nr. 38-39 Tammeotsa uus töölismaja I ja

uus meistri korter

38

Foto 132. Jõe kinnistu, 1927.a plaanil hoone nr. 31 tööliselamu „Tammeotsa” nelja

perekonna jaoks