2

1. Kooli üldandmed

Kääpa Põhikool Lasva vald Võrumaa 65411 Tel: 078 75 514 URL: www.koopakool.edu.ee e-mail: kool@koopakool.edu.ee Projekti juhtrühm: Õpetajad: Enn Viitkin enn@koopakool.edu.ee Jana Kähr Jana.Kahr@mail.ee Aiki Jõgeva aiki@koopakool.edu.ee Aiva Ladva aivake@hot.ee Ülle Lepiku Õpilased: Lille Laas Liisi Ratt Triinu Raamat Helena Huul Õpilaste arv koolis: 160 Õpetajate arv koolis: 18 Projektis osaleb kogu koolikollektiiv. Projekti juhtrühm koosnes 5 õpetajast ja 4 õpilasest.

Ülesanded: Õpilased viisid läbi klassikaaslaste seas küsitluse 5.-9. Klassis. On eestvõtjad edasistes tegemistes.

Enn Viitkin – projektijuht, jalgrattahoidla rajamine Jana Kähr – projekti läbiviija, roosipeenra rajamine Aiki Jõgeva – tööd arvutiga, roosipeenra rajamine Aiva Ladva – projekti läbiviija, kuuri ette ronitaimede planeerimine Ülle Lepiku – lehtla planeerimine

3

Kääpa kooli ajalugu

Esimesed andmed Kääpa külas regulaarsest koolitegevusest pärinevad 1835.a., millal kooliõpetajaks pandi talumees Mikk Sibbol. Koolitareks andis Rinne pere palkhoone, mis Kausta pere maa peale püstitati. Sellele saunataolisele hoonele tehti uus õlgkatus, tambiti savipõrand ning raiuti kaks nelja ruuduga akent. Päris ehtne koolimaja ehitati Kääpale 1878.a. See oli ühekordne pikk puumaja, milles töötasid 4 klassi õpilased ühe õpetaja juhatusel. 1921.a. avati ka 5.klass ning võeti tööle teine õpetaja. 1922.a. avati 6.klass. 6.-klassilise algkoolina töötati kuni 1945.a., mil liideti 7.klass. 1960.a.lisati 8.klass ning 1.sept.1989.a. 9.klass. Õppetöö vanas puumajas toimus 1.-4. klassil kuni 2002.a. kevadeni. 1939.a. valmis 2-kordne kivimaja umbes poole kilomeetri kaugusele senisest koolihoonest, millele lisandus 2002.a. ilus juurdeehitus. Seoses juurdeehituse valmimisega kolisid ka 1.-4. klass vanemate klassidega ühte hoonesse.

4

2. Projektitöö eesmärgid Kuna meie kool sai septembris 2002 väga ilusa juurdeehituse (fotod 1,2,3), siis tekkis vajadus muuta ka kooliümbrus kaunimaks. Kaunis ümbrus arendab laste ilumeelt ja nad püüavad paremini korda hoida. Sellest tekkiski meie projekti idee ja eesmärgid. Idee: Küsida koolikollektiivilt, kuidas muuta meie kooli ümbrus ilusamaks ja huvitavamaks ning muutused koos ellu viia. Eesmärgid:

• Jätkata traditsiooniliste heakorratöödega koolimaja ümbruses • Suurendada kooliümbruse kasutegurit õppetöös • Korraldada küsitlus uute ideede saamiseks • Uued ideed 2003-2004 õppeaasta jooksul ellu viia

3. Projektitöö kirjeldused ja läbi viidud tegevused

3.1. Traditsioonilised heakorratööd • Suvel on õpilaste vahel ära jaotatud aiatöö päevad. Alates 5.klassist tuleb igal

õpilasel käia ühel päeval suvel kooli juures tööl. Puhastatakse hekiääri, riisutakse, rohitakse ja korrastatakse peenraid. Korjatakse õunu puude alt ära. Kastetakse ja mullatakse vajalikke kohti.

• Muru niitmine on tähtis alates kevadest kuni sügiseni. Sellega tegelevad tavaliselt poisid. Kuna muruga kaetud ala on meil küllalt suur, läheb selle korrastamiseks päris palju aega.

• Meie kool asub keskusest umbes poole kilomeetri kaugusel. Sinna viib väike kitsas kruusatee, mis sageli on tolmune. Kuni uue maja valmimiseni tuli õpilastel läbida seda vahemaad ka söögivahetundidel – nimelt asus söökla sotsiaalkeskuses. 1991 a. istutasid õpilased ja õpetajad selle tee äärde kased, et kaunim oleks ja natuke ka tolmu püüaks (foto 4). Paljude laste jaoks on see ka kodutee. Et aeg-ajalt sinna tee äärde ka prahti kipub maha kukkuma, siis teeme õpilastega koristuspäevi. Samuti käime koristamas bussijaama ümbruses, sest osa meie lapsi sõidavad kooli bussiga. Lastele on see küllalt kasvatuslik, sest kui oled ise korisatmisest osa võtnud, siis prahti maha ka ei viska.

• Kooli territooriumi piirab kõrge kuusehekk, mis vajab pidevat hooldust. Poisid koos õpetajaga saevad ära alumisi kuivanud oksi, korrastavad hekialust, mille tulemusel on hekk kena välimusega. Seda tööd tuleb teha igal aastal.

• Meil on kooli juures väike park ja oleme aegade jooksul istutanud kooli ümbrusse ka uusi puu- ja põõsaliike. Bioloogiaõpetaja eestvedamisel valmistasid poisid tööõpetuse tundides puidust sildid erinevate liikide juurde.

5

3.2. Uuendused

• Meie vana koolimaja juures ei olnud lipuvarrast – tähtpäevadel lehvis lipp seinakinnitusel. Peale juurdeehituse valmimist on meie koolil 2 lipuvarrast – vabariigi lipu ja kooli lipu jaoks (foto 2).

• Uue võimla kõrvalt raiuti osa koledaks muutunud kuusehekist, alles jäid jämedatüvelised arukased.

• Viisime läbi koolisisese küsitluse “Mida sa muudaksid kooli ümbruses ilusamaks ja põnevamaks, et siin oleks hea õppida?” Ettepanekuid kogunes palju. Moodustasime töögrupi, kuhu kuulusid klasside esindajad, bioloogia- ja geograafiaõpetaja ning huvijuht. Lugesime kõik ettepanekud läbi ja noppisime välja kõige enam pakutud variandid arvestades ka meie võimalusi.

Väljavalituteks osutusid viis kõige olulisemat ettepanekut: 1. Meie kooli juures võiks olla jalgrattahoidla. 2. Õuepoolses küljes tuleks uuendada roosipeenar. 3. Peaksime midagi ette võtma oma tööriistakuuriga (foto 6). 4. Kevadeti soojade ilmadega toimusid paljud õppetunnid väljas murul. Et seda

natuke mugavamaks muuta, võiks ehitada kooliaeda lehtla, kus vabas õhus tunde läbi viia (foto 5).

5. Uuendada sildid puude ja põõsaste nimedega, kuna paljud neist on kadunud või loetamatuks muutunud.

4. Tegevuse analüüs eesmärkide saavutamiseks

Heakorratöödega koolimaja ümbruses jätkatakse, nii nagu tavaliselt. Mõned küsitlusest saadud ideed on juba ellu viidud. Roosipeenar koolimaja lõunapoolsete akende all on õpilaste ja õpetajate ühistööna uuendatud selle kevade mais (foto 1). Selle hooldamine saab osaks laste suvisest aiatööst. Lehtla jaoks oleme teinud joonised (vt. Lisad), määranud asukoha, välja arvestanud ligikaudsed kulud. Töid hakkame teostama 2004 aasta kevadel. On tarvis veel valida sobivad taimeliigid. Jalgrattahoidla rajamine on planeeritud uue õppeaasta algusesse. Kuuri juurde ronitaimede istutamiseks on tarvis ehitada sõrestik ja valida taimed. Istutamine on planeeritud 2004 aasta kevadeks. Uute siltide tegemine puudele ja põõsastele on jõukohane poistele tööõpetuse tundides, see on planeeritud uue õppeaasta I poolaastaks. Kõigi tööde valmimist korraldavad projekti juhtrühma liikmed koostöös kollektiiviga.

6

5. Ressursid

1. Heakorratöödele kulub aega pidevalt vastavalt vajadusele. Suvel on igal lapsel kohustus käia kooli ümbruses tööl 4 tundi. 2. Roosipeenra kordategemiseks kulus aega umbkaudu 16 tundi – vanade rooside väljakaevamine, peenarde kordategemine, uute rooside turult toomine, istutamine, väetamine. Osalesid 7. klassi lapsed ja täiskasvanud (4 õpetajat, majandusjuhataja). Istutati 84 uut roosi, raha selle jaoks kulus 3460 krooni. 3. Lehtla planeerimist kooli aeda oleme alustanud märtsist. Idee tuli välja õpilasküsitlusest. Sellega tegeleb praegu kogu juhtrühm. Oleme mõõtnud maa-ala, teinud joonised, uurinud materjale lehtla ehitamise kohta. Töö teostamine on planeeritud järgmise aasta kevadeks. (vt. Lisad) Esialgne finantskalkulatsioon: Puitmaterjal: pruss 10 * 10 70 jm pruss 5 * 15 35 jm laud 5 * 10 600 jm laud 5 * 5 130 jm Hind : 14 800 krooni Tsement: 500 krooni Kruus: vallavalitsuse toetusel Taimed: valimisel 4.Jalgrattahoidla rajamist, kuuriesise kaunistamist ja nimesiltide uuendamist alustame järgmisest õppeaastast. Praegu ei ole me selle kohta veel kalkulatsiooni teinud.

6. Hinnang projektitööle

Projekt oli vajalik, sest pani kogu koolikollektiivi mõtlema oma ümbruse paremaks muutmisest. Küsitluse käigus tuli välja mitu head ideed, mis on kindlasti plaanis ellu viia. Positiivne on ka õpetajate ja õpilaste ühistöö väljaspool koolitunde. Kuna osa töid on veel teostamata, ei ole võimalik lõplikku hinnangut anda. Projekti algust hindame edukaks ja püüame ka sama edukalt jätkata.

7. Kokkuvõte Käesolev projekt “Roheline kooliõu – atraktiivne õpikeskkond II” algas Kääpa Põhikoolis märtsis 2003 aastal. Projekti eesmärkideks on õpilasküsitlusest saadud ideede põhjal koolimaja ümbruse kaunimaks ja paremaks muutmine. Samuti peaks kooliümbrust saama paremini ära kasutada õppetöös. Projektis osaleb kogu koolikollektiiv. Projekti tegevused on planeeritud lõpetada mais 2004.

7

LISAD