1

Lääne-Viru maakond Tapa vald Rabasaare küla

Rabasaare turbatööstuse asula DOKUMENTEERIMINE ja EKSPERTIISHINNANG

Koostaja: Monika Eensalu, Laur Pihel

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2012

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

2

SISUKORD

1. Ekspertiishinnang Rabasaare turbatööstuse asulale 3

2. Rabasaare turbatööstuse asula ajalooline ülevaade 5

2.1. Fotod 13

Hoone 1 tööliste suviühiselamu (1937)

Hoone 2 kuur (nõuk)

Hoone 3 ühiselamu (1957)

Hoone 4 ametnike kaksikelamu (1936)

Hoone 5 juhataja kaksikelamu (1936)

Hoone 6 korterelamu (nõuk)

Hoone 7 kontor (1936)

Hoone 8 jõujaam-töökoda (1936)

Hoone 9 alajaam (nõuk)

Hoone 10 ladu (1966)

Hoone 11 saun (1936)

Hoone 12 vanemtööliste elamu (1936)

Hoone 13 tööliste ridaelamu (1936)

Hoone 14 õlikelder (1937)

Hoone 15 motoristide ühiselamu (1936)

Hoone 16 tööliste ühiselamu (1936)

Hoone 17 tööliste ühiselamu (nõuk)

Hoone 18 kuur (nõuk)

3

1.Ekspertiishinnang Rabasaare turbatööstuse asulale

Lehtse turbatööstuse Rabasaare asula on üks tervikplaani järgi rajatud Eesti Wabariigi-

aegsetest tööstusasulatest (nagu Siidisuka, Tootsi, Kohtla-Järve, Kehra, Ellamaa, Turba).

Rabasaare asula ehitati Lehtse turbatööstuse eraldiseisvaks tööstusasulaks turba

kaevandamisele Läste ja Rebase rabadest, kuid orienteerus 1970.aastate lõpus ümber

tarbekaupade tootmisele (tootmishooneks kasutati ümberehitatud algset jõujaama-

töökoda) ja puidutöötlemisele. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis Rabasaares tööstus hääbus

ja sellega koos kahanes olematuks küla elanikkond.

Eesti Wabariigi ja nõukogude aegset Rabasaare hoonestust saab liigitada funktsiooni järgi: 1)

elamud (ametnike, tööliste suve ja talveelamud) 2) administratiivhoone (kontor) 3) elamute

abihooned (kuurid) 4) ühiskondlikud hooned (saun) 5) tööstushooned.

Nõukogude aeg ei ole omalt poolt andnud asumile väärtuslikke lisandusi (tööliselamud 3, 6

ja 17; elamute abihooned 2 ja 18; tööstushooned 10, 9 ja juurdeehitused 8-le). Asumis on

arhitektuurselt väärtuslikud kõik algsed hooned (eh.1936-37). Üksikhoontele lisandub

hoonete ansambliline väärtus ning asula planeeringuline väärtus, sest Rabasaare puhul on

suures osas tegemist ühe inseneri poolt1 kavandatud ja lühikese aja jooksul ehitatud

tervikliku tööstusasulaga.

Väärtuslike üksikhoonetena on võimalik esile tõsta funktsionalistlikku juhtkonna elamut ja

ametnike elamut (nr.4 ja 5), kontorit (nr 7), vanemtööliste elamut (nr 12), tööliste elamut (nr

13); samuti Eesti Wabariigi-aegset traditsionalistlikku puitarhitektuuri esindavaid tööliste

talvist ühiselamut (nr 16) ja kahte suvist tööliselamut (nr 1 ja 15). Rabasaare algsest

hoonestusest moodustavad nimetatud kaasajani säilinud hooned siiski lõviosa, kuigi aja

1 Arhitekt Boris Tšernovi osalemine Rabasaare planeerimisel ja hoonete projekteerimisel ei ilmnenud

läbiuuritud arhiivimaterjalidest. Vajab lisauurimist.

4

jooksul on hävinud enamus tööliste suvemaju ja sellised väga olulised ühiskondlikud hooned

nagu kaupluse- ja klubihoone.

Asumis annavad tooni funktsionalistlikus stiilis silikaattellistest elamud, seal on esindatud

kaksik- ja ridaelamu majatüüp ning kabinettsüsteemiga kontorihoone. Nimetatud hooned on

oma vormi- (selge ja geomeetriline mahuline kompositsioon, lintaknad, suured aknapinnad,

minimaalse kaldega katus) ja materjalikäsitluselt (tehiskivi, krohvimata fassaadid,

betoonsillused) truud 1930.aastatel eestis juurdunud funktsionalistlikule arhitektuurimoele.

Silma torkab nimetatud hoonete telgsümmeetriline mahuline ülesehitus, mida ühelt poolt

tingib kaksik-ja ridamajade funktsioon, teisalt on tajutav projekteerijapoolne tõlgendus

tööstuslinnakusse, kus valitseb kord ja rutiinne elurütm, sobituvast arhitektuurist. Asula

jõujaam-töökoda on näide 30-aastatele iseloomulikust inseneri projekteeritud

tööstushoonest, kus asist tarbehoonet on tagasihoidlikult elustatud mõne funktsionalistliku

stiilielementidega (jälgitavad eelkõige projektil,näiteks lintaknamotiiv ei ole ellu viidud).

Traditsionalistlikud tööliselamud mahutavad küll palju kööktube, kuid on oma

välisarhitektuurilt äratuntavalt modernismist mõjutatud talutraditsionalistlikud ja seostuvad

Tallinna Tehnikaülikoolist võrsunud maa-arhitektuuri projekteerijate põlvkonna loominguga.

Rabasaare traditsionalistlike hoonete juures on kasutatud tolleaegsed moodsad stiilivõtted

on heledama liistuga püstlaudis ja horisontaalne ülekattega laudis seina alaosas,

ruudukujulised aknad kahel pool välisust või piirdelauada lindiks ühendamine, rootsi värvi

kasutamine.

Rabasaares on tänapäevani tunnetatav algne planeering: tsoneering, teedevõrk,

haljastuspõhimõtted. Asula südame moodustab algselt planeeritud park, mille teed ja

kunagine plats on jõudsalt metsistunud. Eraldi grupina seisvad ametnike elamud mõjuvad

aedlinlikult, samas teisel pool parki paiknevad tööliselamud kasarmlikult ridastikku. Hävinud

on asula loodeosas asunud tööliste ühetaoliste suvielamute kogum (säilinud üks hoone

ümberehitatud kujul, hoone nr 1).

1990-aasatest kuni kaasajani on asula püsielanikkond kahanenud ühele inimesele. Rabasaare

asula hääbumisele on kaasa aidanud peamiselt kaks tegurit:

1) Eraldatus. Rabasaare turbatööstuse asula paikneb üksildases kohas, Rebase raba kagupiiril

Soodla jõe läänekaldal üksiku asustuspunktina keset rabasid. Rabasaare asulasse pääseb vaid

mööda üht Lehtse-Kurge-Läste maanteed (nim.Tuulemäe tee), mille pikkus on alates Läste

külast 2,5 km.

2) Elatusallika puudumine. Turbatöötlemise ning teiste tööstusalade sulgemine selles kandis

on ammendanud ka Rabasaare asula elujõu. Elatusallika lõppemine, aegunud ja hooldamata

kommunikatsioonid ei võimalda asula elanikel aastaringselt enam asulas viibida.

5

Rabsaare küla on enamjaolt Lehtse valla omanduses, üksikud krundid on erastatud:

Saaremõisa (40002:001:0231), Rabasaare keskus 4 (40002:001:0215), Töökoja

(40002:001:0216), Raba (katastritunnus 40002:001:0224).

Arhitektuurselt üllatavalt autentsel kujul säilinud 1936-37.aasta hoonestus Rabasaares on

kaasajal kiirelt hävinemas (juba hävinenud 9 puidust hoonet). Enamus hooneid on kriitilises

seisus: katusekatted on lagunemas, hooned on hooldamata, avatud ja rüüstatud.

Dendroloogiliselt mitmekesine park on metsistunud, teed rohtumas.

2.Rabasaare turbatööstuse asula ajalooline ülevaade

Jüri Freimanni andmetel ulatuvad Lehtse turbatööstuse juured 1907.aastasse, mil seal

alustati allapanu-, kütte- ja väetiseturba tootmist. 1909. loodi esimene Põhja-Eesti

Turbatarvitajate ühisus kohalike põllumajandusseltsi liikmete ja talumeeste ettevõtmisel.

Laenuga osteti turbarabatükke, masinaid, veduri jm. Vabrikus töötas viis Fr.Krulli

elevaatorpressi. Toodangu väljavedu toimus hobustega raudteejaama ja sealt edasi turule.

1925.aastal katkes Lehtse turbatööstuses tegevus, sest turvas ei suutnud konkureerida

odavama küttepuuga.

Kaart 1930.aastate esimesest poolest. Nool näitab tulevase Rabasaare asula asukohale. Maa-ameti

kaardiserver

Rebase raba kaguserval asuva Rabasaare tööstusasula rajati 1936-37 aastal seoses Lehtse

turbatööstuse taaselustamisega Riigi Turbatööstuste poolt (1936.aastast riiklik AS Eesti

Turbatööstused). 1936. aastal loodud riikliku aktsiaseltsi haldusesse kuulusid paljud

turbatööstused: Lehtse, Aruküla, Ellamaa, Jööpre, Lavasaare, Tootsi. Eesti Turbatööstuste

6

juhatuse esimees Kotri Hangelaid pälvis eduka turbatööstuse majandamise eest

24.veebruaril 1938 Punase Risti teenetemärgi III klassi ordeni.

Rabasaare asula asukohavalikul lähtuti esmajoones hõlpsaimast ligipääsust

kaevandatavatele ümbruskonna rabade turbaväljadele. Asula koht oli varasemalt asustamata

looduslik märgala. Riigi Turbatööstus omandab Vabariigi Valitsuse loaga talundite (Kuriste,

Kuristo-Jerimetsa, Villemi-Hansu) küljest krunte ( Era.31.3.8403).

1936.aasta suvel toimusid ettevalmistamistustööd: raba kraavitus- ja planeerimistööd,

raudtee ehitus ja elamute püstitamine. (ERA.842.1.832 Kinnitusühisuse küsimusteleht)

Lehtse turbatööstuse Rabasaare asula planeeringu 10 ha suurusele maa-alale ja hoonete

projektid koostab insener Dimitri Tõnisberg.2

AS Eesti Turbatööstused esitab Majandusministeeriumi tööstusosakonna direktorile Lehtse

turbatööstuse jõujaama-töökoja plaani ühes Lehtse turbatööstuse asula plaani ja

seletuskirjaga ning palub need kinnitada 20. okt 1936.a. (ERA.969.4.1999) Ins D.Tõnisbergi

poolt 1.11.1936 allakirjutatud seletuskirja sisu on järgmine:

Lehtse turbatööstus rajatakse Lehtse raudteejaama lähedal asuvasse Läste ja Rebase rabadesse,

millised ühendatakse Lehtse raudteejaamaga ca 4 km kitsarööpmelise raudteega. Rabas töötab 8

turbamasinat, käiv. elektrijõul. Jõujaam on kavatsetud vaid turbamasinate jõustamiseks ja töötab

vaid suvisel turbahooajal (2 ja pool-3 kuud aastas). Jõujaam seatakse üles varem Ellamaa jõujaamas

töötanud ja nüüd Fr.Krulli tehases kap.rem. Lanzi kuumauru statsionaarne kondentsaatoriga

lokomobiil ühes vahelduvoolu elektrigeneraatoriga 400 kw 3000v. Katlal on Shmidt süsteemi

küttekolle turbale. Katel saab toite- ja jahutusvee 150 m pikkuse torustiku kaudu jõekaldal asetsevast

tiigist. Jõujaama ja töökoja ühises hoones (2486 m3 hoone üldmaht) on järgmised ruumid:

masinaruum, kütteruum, kontoriruum, ladu, kõrgepingeruum, töökoda ja depoo, muud ruumid. Vund.

raudkivi, seinad tsementkivist, katus tsingitud plekiga, keldri seinad krohvitud tsementseguga.

Klosett turbapuistega. Peale jõujaama ja töökoja ühise hoone on tööstuses veel järgmised

tööstuslikud ehitised: tööstuse kontor, õlikelder, laohoone, depoo-tööliste ruum ning tarvilikud

elamud tööstuse juhatajale, teenijaile ja töölistele.

2 Dimitri Tõnisberg (Tenisberg), Matteuse (Matvei) p., s.1.05.1908 Rõngu vald- srn?. Päritolukohaks nimetanud

Kolgat ja rahvuseks venelane. Vanemad õigeusklikud talupidajad. Lõp.1926 Tallinna Linna Vene gümnaasiumi, õppinud Tallinna tehnikumis ehitusosakonnas, 10.06.1932. sai tegelik-inseneri kutse. 1932-33 Sõjaväelises teenistuses, teenis välja kaprali auastme, praktiseeris teede ehitustööde alal. Novembrist 1934. kuni maini 1935 töötas Riigi Turbatööstuse teenistuses Lavassaare jõujaama proj. ja ehit. juhatajana. Töötas tehnilise tööde korraldajana Tartu ratsarügemendi maneeži ja raudbetoonist angaaride ehitusel. Teedeministeeriumi ehitusosakonna ajutine ehitusinsener 6.mai1935-29.veebr.1936. 1936.mai kuus naases Turbatööstuse juhatuse projekteerimisbüroosse ja töötas seal ehitusinsenerina kuni 19.juulini 1939. Kavandas Lehtse ja Tootsi turbatööstuste tootmishooned ja asulad.

7

8

Lehtse ehk Rabasaare turbatööstuse asula planeering, allkirjastanud ins D.Tõnisberg 1.11.1936.

Plaan kahes osas. ERA.969.4.1999

Rabasaare asula maketi (1936-37) foto. EFA.4-2261 Turbatööstuste logo 1937.

9

Ristkülikukujulise põhiplaaniga asula paikneb põhiilmakaarte järgi. Tootmist asulasse ei

planeeritud, kuigi jõujaam asula idaosas varustas ka masinaid turbaväljadel. Asula

põhjatsoonis oli raudtee manööverdusplats, õlikelder ja ladu. Raudtee võtab oma haardesse

asula lõunapiiri, lõikub diagonaalselt sisse idas ja suubub põhja. Asula on hoolikalt

tsoneeritud elu-, administratiiv- ja puhkealadeks. Elutsoon jaguneb kaheks: tööliselamuteks

asula loodenurgas ja ametnike elamu grupiks lõunas. Suviseks kasutuseks mõeldud 8 puidust

töölismaja (nim. ühiselamuks) on kasarmlikult kolmes rivis, nende kõrval on kaks puidust

töölismaja ületalve elamiseks. Viimase kõrval ühtses rivis seisavad üks puidust ridaelamut

motoristidele ja kaks kivist ridaelamut töölistele ja vanemtöölistele. Lõunapoolsesse

ametnike elamu gruppi kuulub kaks kivist kaksikelamut: ametnike elamu ja juhtkonna elamu

koos piirdega ümbritsetud sümmeetrilise planeeringuga tagaaedadega. Võib arvata, et

ametkonna hoonete lähedusse jääv viljapuuaed ja kanala on rohkem juhtkonna käsutuses ja

sauna lähistele jääv köögiviljapõld on töölistele mõeldud. Asula südamiku kujundab park,

pisut tsentrist lõunapoole jääva ümmarguse platsiga ja sellest kiirtena lähtuvate teedega.

Platsile oli projekteeritud vaatetorn. Palju on ruumi organiseeritud haljastusega- näiteks

tööliselamuid on eraldatud pargist puiesteega teega, tööliselamute vahel on aga hekid ja

puud, turg on piiritletud puudega jne. Vastavalt kaasaja nägemusele tervislikust eluviisist on

asula edelanurka ette nähtud spordiväljak, sauna juurde jõkke süvendatud bassein. Kaupluse

kõrval oli koht isegi turule.

Lehtse Rabasaare turbatööstuse asula elamute, sauna, kaupluse, klubi algseid projekte

käesolava dokumenteerimise käigus ei õnnestunud leida. Hoonete täpne kirjeldus on 1936.

aasta oktoobris koostatud „Lehtse Turbatööstuse rajamise eelarves” (era.66.19.65).

15.12.1936. dateeringuga on jõujaama masinaruumi konstruktsiooni graafiline arvestus (ins.

D.Tõnisberg) ja metallist Franz Krulli masinaehitusvabriku korstna projekt. (ERA.969.4.1999)

Turbatootmist alustati Lehtse-Rabasaares 1937.a kevadel, kui 6.apr 1937 oli toimunud

jõujaama-töökoja hoone ülevaatus. „Palume luba tegevuse alustamiseks meie Lehtse

turbatööstuses. ... Töö algamiseks tarvilikud ehitused on valmis, samuti ka enamik tarvilikke

mehhaanilisi seadeid” 27.apr 1937. 20.juuni 1937 tuleb luba alustada tootmist.

(ERA.969.4.1999)

Juuli lõpus 1937 töötas Lehtse tööstuses palgalisi ca 60 meestöölist (3 kr päev). 5 naistöölist

(2 kr ) ja 6 ametnikku (100 kr kuus). Hooajalised töölised turbalõikajad 200 meest ja 30 naist,

turbakuivatajad 80 inimest. Revideerimine 2.okt 1937.: keskjaam töötab mai algusest juuli

keskpaigani. Kokku 100 töölist hulgas 15 naist. (ERA.842.1.832) 9.aprilli 1937.aasta ajaleht

Postimees hõikab varakult aga maha, et „Lehtse turbatööstus alustab tööd 500 töölisega.

Käesoleval kevadel alustab tööd Lehtse turbatööstus Järvamaal, missugune moodustab oma

arwurikka ehitiste arwuga omaette „turbalinna”, kus planeeritud walmis isegi kõnniteed, waatetorni

maa-ala, spordiväljak jm. Osa töölisi jääb elama tööstuse juurde aasta läbi, kuna osa maju on

ehitatud nii, et neis wõib elada ainult suweti. Üldse ehitatakse Lehtsesse umbes 10 töölismaja ning

sellele lisaks teisi ehitisi.”

10

1930.-ndatel oli Rabasaare asula varustatud kitsarööpmelise raudteega, mille üks haru viis

Lehtse jaama, teine haru taha turbarappa ja kolmas haru kagu poole kunagisse Kurge

kõrvalmõisa, mille viinakööki oli rajatud 1920-30 aastatel turbaga töötav Tapat varustav

elektrijaam (info pärineb kasutajalt Valdo, automoto.ee foorum 31.07.2006, kl 22:47).

Raudteevaguniga liiklesid ka Rabasaare elanikud Lehtsesse. Veel 60-aasate lõpul sõidutatud

lapsi vagunis Lehtsesse kooli. Sellesse vagunisse tehti hiljem saun ja väidetavalt isegi sealaut,

praegu asuvat Murru talus (kasutaja MartinL, automoto.ee foorum 10.09.2006, kl 16:05).

Jüri Freimannile toetudes käis Teise maailmasõja ajal kütteturba tootmine Lehtse

turbarabades edasi. Selleks kasutati palju sõjavangide, algul vene, siis sakslaste abi.

Turbarabasse hakkas tulema igasugust rahvast, tihti ka need, kellel nõukogude võimu silmis

mingi patt hingel oli. Tulid ka oma kodudest väljaaetud ingerisoomlased. Nende järeltulijaid

on veel praegugi Lehtses elamas.

Turbatööstuse asula (Rabasaare) oli ikka päris saar rabade keskel, kuhu ühendus ja

varustamine käis ainult raudteega. Kinnise vaguniga veeti kaup Lehtsest kohale, isegi leiba

küpsetati kohapeal. Kütteprobleeme elanikel siis ei olnud. Turba ja kännuvagunid lükati otse

nende kuurideni.

Nõukogude aegne plaan Läste ja Rebase raba turbakaevandusest, Rabasaare (kaardil Lehtse) asula.

Näha olev raudteevõrgustik lagunes-lammutati 1970.aastatel.

1955. aastal toodeti juba nii kütte- kui alusturvast, viimast nii freesitult kui labidatega

lõigatud pätsturbana ja palliti vabrikus, mis hävis tulekahjus 1959. aastal. Uus vabrik ehitati

Lehtse jaama juurde. Hoone on säilinud tänaseni. Kogu toodang veeti vagonettidega

11

Lehtsesse, kus see riigiraudteele ümber laaditi või jaama lähedal ladustati, kuid seda müüdi

ka kohalikule rahvale ja ettevõtetele.

Turbatöötlemise agregaat Lehtse turbatööstuses. Mai kuus 1955. E335.0-70670

Peale 1960. aastat hakati suurt tähelepanu pöörama käsitöö vähendamisele ja 1970. aastaks

jõuti selleni, et käega ei olnud vaja enam turvast puutuda. Kuid selleks ajaks olid aga ka

turbavarud jõudnud lõpukorrale. Peale 1975. aastat toodeti Läste rabas ainult väetisturvast,

Pruuna ja Tapa rabas (kuhu ka Lehtsest raudtee oli ehitatud) alusturvast.

Hakati otsima muid töid. Nii valmistati puidutöökojas mööblit, mõnda aega tehti kilekotte.

1970. aastal hakati esimesena Eestis valmistama täispuhutavaid tooteid. Madratsitele

lisandusid padjad, päästevestid, hakati õmblema autodele ohutusrihmade detaile, pärast

1980. aastat valmistati päevavarje. 1978. aastal otsustati raudtee Lehtse ja Raba vahelt üles

võtta, pandi käiku liinibuss Paide-Järva- Jaani-Lehtse liini pikendus, mis sõitis kolm korda

päevas ka Raba asulani. See liin likvideeriti 1992. aastal.

Külas oli tol ajal kohapeal kõik olemas: kauplus, klubihoone, söökla, raamatukogu, lasteaed.

Kaks inimest töötasid külas heakorrastusel, mis tähendas, et pargid olid riisutud ja

kõnniteede ääres lillepeenrad. 1965. aastal tunnustati küla rajoonis heakorra

poolest.(kohaliku püsielaniku Hilja Muuga sõnul)

Lehtse Turbatööstus lõpetas ettevõttena tegevuse 1992. aastal Tootmiskoondis Tootsi

Lehtse jaoskonna nime all. Rabasaare asula jäi kiratsema ja suri praktiliselt välja. 1.11.1994

andis RAS Tootsi asula hooned Lehtse valla munitsipaalomandusse. 2011.aastal oli asulas üks

püsielanik ja üks suvitaja.

Kasutatud kirjandus:

Jüri Freiman, Tänavu möödub 75 aastat Lehtse Turbatööstuse rajamisest.,

19.09.2011, Tapa valla ajaleht Sõnumed

12

Jüri Freiman, Turbatootmisest Lehtses: 1970.aastaks ....., 10.10.2011, Tapa valla

ajaleht Sõnumed

9.aprilli 1937. Postimees, Lehtse turbatööstus alustab tööd 500 töölisega.

Nõukogudeaegne topokaart Rabasaare asulast. Maa-ameti kaardiserver.

Võrdluseks kaasaegne plaan Rabasaare asulast. Maa-ameti kaardiserver.

13

2.1. FOTOD

Kaasaegne ortofoto. Maa-ameti kaardiserver.

Ortofoto

Vaade hoone 16.juurest itta laole ja tööstushoonele läbi pargi.

14

Endise klubihoone varemed Saaremõisa kinnistul. Vundamendipostid.

Vaade põhjast hoonetele 16 ja 3.

15

Vaade läänest hoonele 15, ees klubihoone varemed.

Vaade asulasse sissesõiduteele hoone nr 1 juurest.