Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring märts 2008

Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring

Märts 2008

Gerda Sapelson

TNS Emori projektijuht

2

Saateks

Uuringu üldiseks eesmärgiks oli teada saada Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Töökohapõhise

õppevormi rakendamine kutseharidussüsteemis” rakenduse mõju projektis osalenud

kutseõppeasutustele ja ettevõtetele.

Uuringu tulemused katavad järgmisi teemasid:

Projekti mõju projekti osapoolte hinnangul

Hinnangud projekti rakendamisele

Hinnangud koostööle

Edasised rakendamisplaanid

Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena ettevõtete seas ning süvaintervjuudena projektis osalenud

kutseõppeasutuste direktoritega.

Uuringu raames küsitleti kokku 101 ettevõtte juhtkonda kuuluvat inimest või personalijuhti .

Süvaintervjuud viidi läbi kõikide projektis osalenud 16 kutseõppeasutuse direktoriga või nende poolt

suunatud inimestega.

3

Uuringus osalenud ettevõtete kirjeldus% kõikidest vastajatest, n=101

Kui kaua olete osalenud Õpipoisi projektis?

1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eestis (Rapla-, Järva- või Harjumaal)

Lääne-Eestis (Lääne- või Pärnumaal)

Tartu piirkonnas (Tartu- või Jõgevamaal)

Lõuna-Eestis (Valga-, Võru-, Põlva- või Viljandimaal)

Ida- või Lääne-Virumaal

Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat

100 kuni 300 töötajat

üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE 2007

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit

40 miljonit või enam

ei oska öelda / keeldumine

31%65%

13%12%

16%15%

19%15%

11%

17%18%20%

6%20%

9%

6%12%

44%14%

18%7%

20%11%11%

14%20%

25%

11%

4

Enim praktikakohti pakuti puidutöötlemise ja ehituse erialadel% kõikidest vastajatest, n=101

puidutöötlemine

ehitaja

aednik (sh haljastus/aiandus)

kokk

elektrik

restoraniteenindaja/ kelner

mööbli restaureerija

põllumajandustöötaja

puhastusteenindaja

metsur

trükkal

palkmaja ehitaja

metallitööline

müüja

toateenindaja

õmbleja

keevitaja

arborist

elektroonik

muu

18%

17%

9%

8%

6%

5%

5%

5%

5%

4%

4%

3%

3%

3%

3%

2%

2%

1%

2%

1%

5

Alustanud õpipoiste arv Lõpetanud õpipoiste arv

1 kuni 343%

4 kuni 831%

ei oska öelda8%

9 ja enam18% 1 kuni 3

49%

4 kuni 826%

ei oska öelda21%

9 ja enam4%

Õpipoisi koolituse puhul on tegemist individuaalõppega: ühes ettevõttes lõpetas ligi pooltel juhtudel kuni 3 õpipoissi % kõikidest vastajatest, n=101

Projektis osalemise kogemus

7

Õpipoisi projekt lahendab mitme osapoole vajadusedtänases tööturusituatsioonis

Tänane tööjõuturusituatsioon “sunnib” haridusasutusi, sh kutseõppeasutusi olema

paindlik

tihedas kontaktis tööandjatega

järjest avatum ja leidlikum õppurite leidmisel

paindlik uute õppevormide ja –viiside rakendamisel

Teisalt peab ka tööandja olema: paindlik tihedas kontaktis haridusasutustega järjest avatum ja leidlikum töökäte leidmisel senisest efektiivsem ettevõtte tegevuses ja töö korraldamisel

Saime mitu uut asja: organisatsioonis toimus oluline mõtteviisi muutus, seni oldi harjutud vana

õppeviisi ja -vormiga. Nüüd pidid selle kõik ümber vaatama, et on ka teisi võimalusi. Teine asi see, et

oluliselt muutusid paremuse suunas meie kontaktid erinevate tööandjatega. /Paide Kutsekeskkool/

8

Koolid hindavad projektis osalemise kogemust ja vajalikkust organisatsiooni jaoks veidi kõrgemalt kui ettevõtted

Üldine hinnang projektis

osalemise kogemusele Keskmine

Ettevõtted

Kutsekoolid

Õpipoisi koolituse rakendamise

vajalikkus ettevõtte jaoks

Ettevõtted

Kutsekoolid

9

26

26

24

31

13

3227

9

29

33

1033

20

5618

6733

18

2128

29

20

2727

21

2036

51

52

55

46

67

2567

4740

82

65

44

3050

75

3355

1750

61

5739

43

55

6445

64

6032

18

19

17

15

3820

1620

9

6

22

4517

5

119

8

20

2122

14

15

927

7

1528

1

2

8

9

6

4

4

3

3

6

513

15

9

178

6

14

10

7

5

31

33

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5 -väga hea 4 3 2 1 -väga halb ei oska öelda

4,1

4,6

4,1

4

4

4,3

3,9

3,9

4,2

4,1

4

4,2

4,1

3,6

4,2

4,2

4,4

3,9

4,8

4,3

4

4

3,9

4,2

4,1

4,2

4

4,2

4,1

4

1 2 3 4 5

Projektis osalemise kogemusega on rahuolevaimad väike-ettevõtted % kõikidest vastajatest, n=101

KESKMINE

KÕIK ETTEVÕTTED

KÕIK KOOLID

Kui kaua olete osalenud Õpipoisi projektis? 1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas






Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



10

48

45

48

46

33

5347

55

59

39

3067

45

7845

8367

41

4344

43

65

2727

50

4056

32

32

30

38

33

1347

3233

27

29

33

2517

45

2236

1725

34

3628

43

20

3645

43

3028

13

10

15

8

1313

1620

18

6

11

4017

5

18

1411

14

15

189

7

1512

7

10

6

15

8

197

17

5

5

18

8

7

17

918

154

1

3

6

6

7

9

50

50

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5 -väga vajalik 4 3 2 1 -ei ole üldse vajalik ei oska öelda

4,2

4,9

4,2

4,2

4,2

4,3

4

4,1

4,4

4,3

4,4

4,6

3,9

3,8

4,5

4,3

4,8

4,1

4,8

4,5

4,1

4,3

4

4,3

4,5

3,9

3,8

4,4

4

4,4

1 2 3 4 5

Ka projekti vajalikkust ettevõtte jaoks hindavad enim väikeettevõtted % kõikidest vastajatest, n=101

KESKMINE

KÕIK ETTEVÕTTED

KÕIK KOOLID

.Kui kaua olete osalenud Õpipoisi projektis? 1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas






Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



11

Takistused kooli ja õpetajate tasandil

Kooli suurim väljakutse: õppevormi sulandumine üldisesse õppekorraldusse õppetegevuse planeerimine nii projektipõhise kui põhiõppe tasandil jooksvad tegevused: tunniplaani ümber vaatamine, logistilised probleemid jms.

Mitmed koolid seisid silmitsi ka õpetajatepoolse vastuseisuga: sissetuleku muutumine osaliselt ebastabiilseks uute õpetamismeetodite leidmine või olemasolevate kohandamine suhteliselt raske ja heterogeense sihtgrupiga arvestamine

Jagatud mure on pool muret: takistusi aitab ületada nii tihe kooli-sisene kui ka koolidevaheline kommunikatsioon ja

kogemuste jagamine.

12

Takistused õpipoiste tasandil

Õpipoiste näol suuresti tegemist probleemsete inimestega:

keerulise sotsiaalse taustaga noored, aga ka täiskasvanud, töötud, ilma põhihariduse ja

õpi- ning tööharjumuseta inimesed, kelle enese mina-pilt on küllaltki madal

Väljalangevuse põhjused: raske kontingent, tööandjal ütles kannatus üles, ja

ütles, et tema ei saa sotsiaaltööd teha. Raske oli küll. /Tallinna Ehituskool/

Ettevõtte poolt saadetud või leitud õpipoistega ja täiskasvanutega ei tekkinud üldjuhul

probleeme. Kasutati ka nn garantiilepingut edasise töösuhte fikseerimiseks.

Oluline on ettevõtte roll:

ettevõtte peab mõistma enda vastutust antud õppevormi rakendamisel.

13

Õpipoisi koolituse rakendussüsteemi osas vajab parendamist…

Pearaha süsteem arvestama peab, et õpipoisi koolituse näol on tegemist individuaalõppega

Stipendiumite süsteem paljud õpipoisid vajavad ka õppetöö ajal stabiilset sissetulekut

Ettevõtete akrediteerimine kas kool on sõltumatu osapool ettevõtete hindamiseks? kas alternatiiv oleks enesehindamise süsteem?

Ühtsed praktikajuhendajate koolituspõhimõtted millised on juhendajatele esitatavad nõuded õpetamisoskuste ja juhendamismetoodikate osas?

Projekti mõju

15

Projekti mõjud kutseõppeasutustes

Olulisim muutus:

õpipoisi õppevormi rakendamine laiendamine ja muutumine õppevormi loomulikuks osaks.

Kokkuvõttes õnnestus koolidel:

laiendada pakutavaid õppevorme;

muutuda atraktiivseks koolituskohaks ka neis sihtgruppides, mis seni nende tegevushaardest välja

oli jäänud (täiskasvanud, nende enda koolist väljalangenud);

muutuda üldiselt paindlikumaks, avatumaks ja arvestavamaks tööturu situatsiooniga;

suurendada koostööd nii ettevõtete kui teiste kutsekoolidega;

rakendada õpipoisi õppevormi printsiipe ka teistes valdkondades, nt tavaõppe praktikabaasi

kvaliteedi tõstmine;

osadel juhtudel kinnitati uus kutsestandard ja anti välja uus kutsetunnistus;

muuta õpetajate seniseid õpetamisharjumusi,

tõsta õpetajate sallivust ja tolerantsust “teistsuguste” asjade suhtes.

Oluline on õpetajate harjumine sellega, et erinevaid sihtgruppe on järjest enam. Natuke

avaram maailmavaade ja vaade erinevatest õppevormidest /Tartu

Kutsehariduskeskus/.

16

43

31

33

17

30

4

32

31

27

37

22

11

20

23

23

29

13

27

3

9

14

11

35

57

3

7

4

7

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kindlasti pigem jah pigem mitte kindlasti mitte ei oska öelda

Projekti mõjud ettevõtetes% kõikidest vastajatest, n=101

3,2

2,9

2,8

2,6

2,5

1,6

1 2 3 4

KESKMINE

... hakanud senisest enam tegema koostööd kutseõppeasutustega

... hakanud senisest enam tähelepanu pöörama töötajate koolitamisele/

motiveerimisele

... tõstnud olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni

... muutunud ressursside kasutamises efektiivsemaks

... leidnud uusi töötajaid

… laiendanud tootmist/tegevusvaldkonda

17

Energeetikaga tegelevad ettevõtted on veidi enam laiendanud tootmist või tegevusvaldkonda % kõikidest vastajatest, n=101

Kas Teie ettevõte on laiendanud tootmist/tegevusvaldkonda? KESKMINE

KÕIK ETTEVÕTTED

Osalenud Õpipoisi projektis

1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Tartu piirkonna

Lõuna-Eesti


Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



4

6

3

5

5

17

5

9

8

2

29

10

8

11

6

14

23

8

13

16

7

9

12

10

17

15

22

9

33

9

7

6

14

15

18

18

7

10

4

27

29

27

31

42

25

27

16

20

36

24

28

20

50

30

22

27

17

25

27

36

22

29

20

18

9

57

20

32

57

58

56

46

42

63

60

58

73

55

65

72

60

17

50

56

55

83

25

61

57

72

29

50

64

73

36

70

56

1

5

5

8

5

8

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%


1,6

1,6

1,6

1,8

1,8

1,6

1,5

1,7

1,3

1,5

1,5

1,3

1,6

2,3

1,8

1,7

1,7

1,2

2,3

1,5

1,5

1,3

2,4

1,8

1,5

1,5

1,7

1,4

1,6

1 2 3 4 5

18

Uusi töötajaid on enam leidnud majutuse/ toitlustuse ja põllumajanduse tegelevad ettevõtted % kõikidest vastajatest, n=101

Kas Teie ettevõte on leidnud uusi töötajaid? KESKMINE

KÕIK


1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Tartu piirkonna

Lõuna-Eesti


Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



30

32

30

31

33

42

20

36

18

17

25

33

50

56

18

33

25

30

29

28

43

25

55

36

21

30

24

22

16

24

15

25

25

27

21

20

18

24

22

15

17

20

22

36

17

25

18

43

17

14

15

18

18

21

20

32

13

6

14

8

17

19

7

16

13

9

24

17

5

50

5

9

17

8

14

14

11

14

5

9

21

20

16

35

45

32

46

50

25

33

16

47

36

35

44

50

25

22

36

33

33

39

14

44

29

50

27

36

36

30

28

1

5

5

8

5

8

31

0% 20% 40% 60% 80% 100%


2,5

2,4

2,5

2,3

1,9

2,6

2,6

2,9

2,1

2,5

2,2

2,1

2,2

2,8

3

3,1

2,4

2,5

2,5

2,4

2,9

2,3

2,7

2,2

3

2,5

2,3

2,5

2,5

1 2 3 4 5

19

Oma töötajate kvalifikatsiooni on enam tõstnud Põhja-Eesti ning saarte ettevõtted % kõikidest vastajatest, n=101

Kas Teie ettevõte on tõstnud olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni? KESKMINE

KÕIK


1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Tartu piirkonna

Lõuna-Eesti


Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



33

23

39

15

33

37

20

55

35

17

20

33

40

56

45

33

42

34

21

28

43

40

27

27

71

20

20

27

29

24

8

42

31

33

16

40

18

35

17

35

50

25

22

9

33

25

23

29

33

29

20

36

9

7

50

28

23

26

23

38

17

13

20

26

27

18

18

39

15

17

20

11

36

8

27

36

22

14

10

18

45

20

40

14

19

11

31

19

7

16

13

9

6

22

25

10

11

9

33

8

14

7

17

14

20

0

18

21

10

12

4

3

3

8

6

7

5

6

6

5

5

17

2

7

10

18

42

31

0% 20% 40% 60% 80% 100%


2,8

2,6

3

2,1

3,3

2,8

3

2,8

2,7

3,2

3,1

2,3

2,5

3,2

3

3,2

2,9

2,7

3,2

2,8

2,7

2,7

3

2,9

3,1

2,5

3,3

2,8

2,6

1 2 3 4 5

20

Efektiivsuse tõusu märgivad saarte ja Tallinna ettevõtted% kõikidest vastajatest, n=101

Kas Teie ettevõte on muutunud ressursside kasutamises efektiivsemaks? KESKMINE

KÕIK


1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Tartu piirkonna

Lõuna-Eesti


Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



17

13

20

8

13

16

7

45

24

11

5

33

15

44

9

25

14

14

17

43

25

18

18

14

10

16

37

39

36

54

17

44

27

37

47

27

41

22

45

17

50

33

27

67

50

36

57

11

14

45

45

18

43

20

44

29

32

27

15

42

38

33

32

27

9

24

44

25

33

15

11

55

17

8

27

21

56

29

10

18

27

14

60

32

11

10

12

23

13

20

7

18

12

17

15

10

9

17

8

16

11

15

18

18

14

5

4

7

6

5

8

7

16

13

6

10

17

10

11

8

7

7

6

14

5

18

14

5

4

33

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%


2,6

2,6

2,7

2,5

2,9

2,4

2,4

2,8

2,6

3

2,8

2,3

2,4

3

2,8

3,4

2,4

2,5

3

2,5

2,9

2,4

3,2

2,8

2,6

2,4

2,7

2,4

2,8

1 2 3 4 5

21

Töötajate motiveerimisele on enam tähelepanu pööranud ehituse ning majutuse/ toitlustuseettevõtted % kõikidest vastajatest, n=101

Kas Teie ettevõte on hakanud senisest enam tähelepanu pöörama töötajate koolitamisele/

motiveerimisele? KESKMINE

KÕIK


1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Tartu piirkonna

Lõuna-Eesti


Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



31

26

33

31

20

32

33

55

41

22

15

17

50

44

18

17

50

32

21

28

29

30

18

36

29

25

40

31

19

35

38

25

31

40

26

20

36

35

44

25

17

15

33

45

33

25

27

57

22

29

30

36

18

21

35

36

23

29

21

31

25

38

20

21

20

18

11

20

67

20

22

36

33

23

21

33

29

15

27

27

29

30

16

9

16

6

8

6

13

5

20

9

6

11

25

5

17

8

11

11

15

9

9

7

10

4

7

10

5

8

6

7

16

7

11

15

10

17

7

6

14

10

9

9

14

4

33

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%


2,9

2,6

3

3

2,9

2,7

2,7

3

2,7

3,4

3,1

2,9

2,4

2,5

3,2

3,2

2,8

2,5

3,4

2,9

3

2,7

3

2,8

2,7

2,9

2,8

2,8

3,2

1 2 3 4 5

22

Koostöö suurenemist kutseõppeasutustega näevad enam 2-aastase õpipoisi kogemusega ettevõtted % kõikidest vastajatest, n=101

Kas Teie ettevõte on hakanud senisest enam tegema koostööd kutseõppeasutustega? KESKMINE

KÕIK


1 aasta

2 aastat

PIIRKOND

Tallinnas

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Tartu piirkonna

Lõuna-Eesti


Saaremaal/ Hiiumaal

PÕHITEGEVUSALA

ehitus

puidutööstus

töötlev tööstus

energeetika

põllumajandus

majutus, toitlustus

muu

TÖÖTAJATE ARV

kuni 4 töötajat

5-10 töötajat

11-50 töötajat

51-100 töötajat


üle 300 töötaja

KOGUKÄIVE

kuni 4 miljonit

4 kuni 10 miljonit

10 kuni 20 miljonit

20 kuni 40 miljonit



43

29

50

38

40

32

40

82

53

39

45

33

45

33

36

50

58

41

43

28

57

45

45

45

43

35

44

32

32

32

23

42

31

33

32

47

9

24

33

30

50

30

56

18

33

17

36

36

28

29

25

27

27

36

35

36

20

29

15

38

8

31

20

26

7

18

22

15

17

25

11

27

17

17

18

21

28

14

20

27

27

14

20

16

3

6

2

6

7

9

6

5

9

5

6

5

7

5

3

3

2

7

11

6

5

9

8

11

5

5

4

50

31

0% 20% 40% 60% 80% 100%


3,2

2,9

3,3

3

3,4

2,9

3,2

3,1

3,2

3,6

3,2

3,2

3,2

3,2

3,2

3,2

2,9

3,3

3,5

3,1

3,2

2,9

3,4

3,2

3,2

3,2

3,1

3,1

3,3

1 2 3 4 5

23

Projekti mõjuna mainiti enim kvalifitseeritud tööjõu suurendamist% kõigist vastajatest, n=101

kvalifitseeritud tööjõu

suurendamine10%

muu13%

ei oska öelda77%

Muu mõjuna mainiti

kogemuse saamist,

ettevõtte maine tõusu,

teadlikkuse kasvu ning

noorte inimeste aitamise

võimalust.

24

34

33

34

33

34

32

25

21

43

52

49

41

39

45

44

37

33

38

16

9

13

17

20

19

21

20

25

26

1

1

1

2

1

8

11

7

1

1

1

4

2

8

5

4

8

5

5

5

3

7

7

29

29

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5 -väga rahul 4 3 2 1 -ei ole üldse rahul ei oska öelda

Õpipoisi koolituses on ettevõtete jaoks nõrgim lüli õpipoiste motiveeritus ja panus ettevõtte arengusse% kõikidest vastajatest, n=101 ETTEVÕTETE

KESKMINE/KOOLIDE

KESKMINE

Juhendajate panusega õpipoiste juhendamisel 4,2

Kooli osalusega õppetöö korraldamisel ja projekti koordineerimisel 4,2

Kooli ja ettevõtte vahelise informatsiooni vahetamisega projekti käigus 4,2

Ekspertide poolt läbiviidud ettevõtte hindamise asjakohasusega 4,1

Õppekavade vastavusega Teie ettevõtte vajadustele ja võimalustele 4,1 / 4,4

Koolituste sisu ja asjakohasusega 4,1

Õpipoisi õppevormi praktikaosa käivitumisega Teie ettevõttes 4

Informatsiooni kättesaadavusega enne projekti käivitumist 3,8 / 3,4

Õpipoiste valmisolekuga praktikaga tegeleda 3,8 / 3,7

Õpipoisi õppevormi panusega ettevõtte arengusse 3,7

Hinnangud koostööle

26

36

33

35

33

45

37

43

46

13

17

14

12

1

11

6

12

9

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5 -väga rahul 4 3 2 1 -ei ole üldse rahul ei oska öelda

ETTEVÕTETE KESKMINE/KOOLIDE KESKMINE

õpipoisi kui õppevormi tutvustamisel 4,2 / 4,0

õppekava koostamise etapis 4,1 / 4,0

õppetöö ja praktika läbiviimise etapis 4,2 / 4,3

õppetöö lõpetamise ja õpipoiste hindamise

etapis4,2 / 4,3

Nii koolid ja ettevõtted on vastastikuse koostööga projekti erinevates etappides võrdselt rahuolevad% kõikidest vastajatest, n=101

Rahuolu koostööga ….

27

Tõhus koostöö ettevõtetega: õpipoisi koolitusprojekti õnnestumise võti Oluline saada kohe alguses vedama:

ühise eesmärgi mõistmine aitab vältida olulisi ebaõnnestumisi hiljem

raskeim osa uute ettevõtete motiveerimine ja valdkondade leidmine

kaasa aitab valdkondliku kutsetunnistuse nõue

oluline ka kontakt ettevõtte ja kooli juhtkonna tasandil

ettevõttele otsese “kasu” näitamine: positiivsed edulood, koolituskulude optimeerimine jms

tulemusi andis muutumine ettevõtte-põhiseks

ettevõtete akrediteerimine: kontroll ettevõtte senise tegevuse õle või ettevõtte valmisolekus

veendumine?

eellepingute sõlmimine ettevõtetega?

Koostööd tõhustab

vastastikuna õpetamine: õpetajate stažeerimisvõimalus ettevõttes ning juhendaja koolitus koolis

regionaalne “lähendus” ettevõtte ja kooli vahel

Ettevõtte roll õpipoiste leidmisel määrava tähtsusega

olemasolevate töötajate saatmine koolitusele

uute töötajate värbamine ja ühtlasi erialase koolituse pakkumine

Edasised rakendamisplaanid ja soovitused algajale koolile

29

3%

62%

3%1% 31%

kindlasti mittepigem mittepigem jahkindlastiei oska öelda

Mis põhjusel plaanite õpipoisi koolitust ka edaspidi

rakendada?

Kvalifitseeritud tööjõu saamiseks/

tõstmiseks

Välised tegurid

(kontakt kutsekooliga, tööturu situatsioon jms)

Muu

Ei oska öelda

32%

10%

9%

50%

Kõik koolid ja enamik ettevõtteid on suure tõenäosusega valmis õpipoisi õppevormi kasutama ka edaspidi % kõikidest vastajatest, n=101

Mitteosalemise põhjusena mainiti distsipliiniprobleeme õpipoistega

ning olemasoleva tööjõu piisavust.

30

1

2

3

4

56

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

1 1,5 2 2,5 3 3,5 4

MÕJU ETTEVÕTTELE

KO

RR

EL

AT

SIO

ON

: V

alm

iso

lek

ka t

ule

viku

s õ

pip

ois

i ko

oli

tuse

ra

ken

dam

ises

kaa

sa l

öö

ma

1 Kas ettevõte on laiendanud tootmist/tegevusvaldkonda?

2 Kas Teie ettevõte on leidnud uusi töötajaid?

3 Kas Teie ettevõte on tõstnud olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni?

4 Kas Teie ettevõte on muutunud ressursside kasutamises efektiivsemaks?

5 Kas Teie ettevõte on hakanud senisest enam tähelepanu pöörama töötajate koolitamisele/ motiveerimisele?

6 Kas Teie ettevõte on hakanud senisest enam tegema koostööd kutseõppeasutustega?

kindlasti mitte kindlasti

I

IVIII

II

Valmisolekut õpipoisi õppevormi ka edaspidi rakendada mõjutab enim koostöö kutseõppeasutustega

31

75%

9%5% 11%

rahulolematud

rahuolevad

ettepanekud

ei oska öelda

Iga kümnes ettevõtte kasutas võimalust ettepanekute tegemiseks õpipoisi koolituse parendamiseks% kõikidest vastajatest, n=101

Rahuolevad ettevõtted nimetasid

programmi väga head läbimõeldust

head koostööd kutsekoolidega

koolitus oli ettevõtte töötajatele väga hea ja vajalik

kogemus.

Ettepanekutena toodi välja

tõhusama teavitustöö vajadust, sh ka noorte seas

õppe- ja praktikaosa tasakaalustamist

soovitati praktika juhendajate tasu viimist

vastavusse turu kehtivate tasumääradega ja

viia koolitus 2-aastaseks.

Rahuolematud ettevõtted puutusid kokku

alamotiveeritud õpipoistega, kellel puudus töö tegemise

harjumus. Projektis osalemist nimetati pigem

heategevuseks ning selles osalemine ei täitnud ettevõtte

ootusi.

32

Kokkuvõtteks Projektis osalemise kogemust hinnatakse enamjaolt positiivseks ja ettevõtte ning kooli jaoks vajalikuks:

koolide jaoks on õpipoisi õppevormi eeliseks eelkõige tööturu situatsiooniga kaasaskäimine ja

organisatsiooni arenemist paindlikuks ja avatumaks

ettevõtted hindavad kvalifitseeritud tööjõu suurendamiste võimalust.

Projekti suurimaks mõjuks peavad

koolid õpipoisi õppevormi rakendamist, laiendamist ja muutumist õppevormi loomulikuks osaks

ettevõtted muutumist ressursside kasutamises efektiivsemaks ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamist.

Samuti hakati senisest enam tähelepanu pöörama töötajate koolitamisele ja motiveerimisele.

Kõik projektis osalenud koolid ja enamik ettevõtteid plaanivad õpipoisi õppevormi ka edaspidi rakendada.

NB! Ettevõtete otsust õpipoisi koolitust ka edaspidi rakendada mõjutab enim koostöö kooliga

Suurimateks takistusteks peetakse

õpipoisi pearaha süsteemi

uut ettevõtete akrediteerimise korda ja

ühtset praktikajuhendajate koolituse sisu ja õppekava puudumist

33

Kokkuvõtteks: mõtle enne õpipoisi koolituse algust läbi

Kes on sinu sihtgrupp:

õpipoiste tasandil: mis seda sihtgruppi iseloomustab, milliste eluviiside ja käitumisega see

kontingent on silma hakanud?

ettevõtte tasandil: millises valdkonnas on koolitust enim vaja, millised on kohalike ettevõtete

vajadused?

Mis on regiooni põletavaim probleem:

kes on need töötud, kellega tuleks regiooni arendamise seiskohalt esmajoones tegeleda?

kontakteeru erialaliitudega, kohalike omavalitsuste ja tööturuameti büroodega sihtgrupi

leidmiseks. Tutvu Sotsiaalministeeriumi kaudu teiste analoogsete erialaprogrammide ja

kohanemiskoolitustega, kus potentsiaalne õpipoiss võiks olla.

Leia projektijuhiks sobiv inimene:

millised on tema projektijuhi võimed ja kogemus õpipoisi õppevormi rakendamise alal?

Leia sihtgrupile sobivaim õppevorm:

millised on Sinu ja piirkonna teiste koolide võimalused, õppekavade ja sobivate õpetajate

olemasolu?

34

Lisainfo

Projektijuht: Gerda Sapelson

Telefon: 6268529

E-mail: [email protected]

TÄNAN JA SOOVIN EDU!

Õpipoisi koolitusprojekti mõju uuring märts 2008

Documents