märts 2014

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . M Ä R T S 2014 . TUT STUDENT MAGAZINE

Kultuurist ja Eesti parimast tudengielust ambitsioonika Angelaga lk 8-9 Crisely Apri

Loo oma tee lk 14 Sten Remmelg

Aastake pärast Pööningule kolimist lk 18-19 Jörgen Martin

Üliõpilaste 15. Suvemängud ootavad Tipikaid osalema! lk 29 Krista Palder

MÄRTS 2014 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPPKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)TOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRIMAKETT: SANDRA STUMBURTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Armas Tipikas!

Igal aastal kevade saabudes hakkavad meid ümbritsevad inimesed tundma üha enam huvi nii enda kui ka teiste tuleviku vastu – kelleks Sa siis lõppude lõpuks siiski saada tahad? Küsimus, mis ajab juba natuke muigele, sest võiks ju arvata, et neljandal kursusel õppiv tudeng teab seda vastust silmapilkselt ega vaja järelemõtlemiseks lisaaega, on tegelikkuses üsna keeruline. Pigem võiks Sulle kohe siinsamas öelda, millega ma kindlasti tulevikus tegelema ei hakka, ent piirata end edaspidi mingi konkreetse vastusega ja seejärel iga hinnaga oma sõnasabast kinni hoida, on sootuks raskem.

TTÜ haridus avab meile tee ning annab võimalused arendada oma oskusi mitmekülgselt nii, et ei peaks end siduma vaid kitsa alaga. Kas Sa tahad jätkata akadeemilist karjääri, olla oma eriala spetsialist või siduda end hoopis tööga, mis pealtnä-ha õpingutest kaunis kauge tundub - tea, et valet valikut ei ole. Oskus siduda saadud teadmisi teiste valdkondadega, on see, mis meid tulevikus hädast välja aitab – ära sea endale piire, vaid vaata oma silmaulatusest kaugemale, sest võib-olla peitub just seal vastus, mida oledki nii kaua otsinud.

Karjäärialasel noodil jätkates, soovitan kõigil külastada märtsikuus toimuvaid messe ning külalisloenguid – ärge unustage mõelda suurelt, kui oma tulevikuplaane vormistama hakkate.

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Vana Tallinna viimane lend08-09 Kultuurist ja Eesti pari-mast tudengielust ambitsiooni-ka Angelaga

10-11 IT Akadeemia toel atrakti-ivse õppekava ja motiveeritud tudengiteni13 Eesti Energia pakub suveks üle 100 praktikakoha14 Loo oma tee

15 TTÜ Arengufond tunnustab parimaid18-19 Aastake pärast Pöönin-gule kolimist 20-21 Tallinn – Helsingi – Edin-burgh – Exeter – Regensburg – Tallinn

Sisukord

Kultu

urist ja

Ees

ti parim

ast

tud

eng

ielu

st

am

bits

iooni

ka A

ngela

ga

Pers

oon

IT A

kadee

mia

toe

l atr

akt

iivse

õppeka

va ja

m

otiv

eerit

ud t

udeng

iteni

Meie

ülik

ool

TTÜ

Areng

ufond

tun

nust

ab p

arim

aid

Meie

ülik

ool

Aast

ake

pära

st P

ööni

ngul

e ko

limist

Tudeng

tegut

seb

18-198-9 1510-11

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . MÄRTS 2014

26-27 Ka tudeng tahab dei-tida – kas või pimesi kui vaja28 Kiirtoidust ja inimeste tun-nustamisest29 Üliõpilaste 15. Suvemängud ootavad Tipikaid osalema!

30 Halva huumori instituut31 Sudoku

22-23 TTÜ Puidutöötlemise õppetooli tudengite muljed Lõuna-Eesti erialaettevõtete 30.01-31.01.2014 külastusest24 Ristisüda25 Krokodill juhib lennukit

Tallinn

– H

elsin

gi –

Edin

bur

gh

– Ex

eter

–

Regens

bur

g –

Tallinn

Tudeng

tegut

seb

TTÜ

Puid

utöö

tlem

ise

õppet

ooli

tudeng

ite m

ulje

d L

õun

a-

Eest

i eria

laet

tevõ

tete

30

.01-

31.0

1.20

14 k

ülast

uses

tTu

deng

tegut

seb

Kroko

dill ju

hib le

nnuk

it

Arva

mus

Kiirt

oid

ust ja

inim

este

tun

nust

am

ises

t

Teadus

20-21 22-23 25 28


KOLUMN

“Raisk,” mõtles Vana Tallina pudel vuhisedes läbi õhu. Tallinna siluetiga etikett pöörles pärituules ja selle alt käis kordamööda läbi nii põlenud maa, kui suitsune taevas. Vaikselt hakkas keerlemine lõppema ja Kiievi kesklinn tardus paigale. Pudel lendas kõrge kaarega üle Mai-dani barrikaadi ja nägi miilits Yakiv Bohuslava Jurjevitsit. Yakiv Bohuslava nägi Vana Tallinna pudelit ja nad jaga-sid vaikivat hetke milles oli teineteise täielik mõistmine. Jakivile tulid meelde ajad kui ta oli mässumeelne punkar ja too kord ülikooli teisel kursusel, kus ta sõitis sõpradega Eestisse, 88’ aasta Rock Summerile. Talle tulid meelde Henrdrik Salleri bänd, Tallinna Kilud ja Vana Tallinn kohviga.

Isa Afanasevil ei olnud käimasoleva märuli suhtes muud poliitilist agendat ega seisukohta, kui pakkuda hingehoolt kannatanutele. Samuti oli tal kaasaas punane, taatlemata pulberkustuti. Ya-kiv Bohuslava õnneks oli isa Afanasev läheduses ja tema vana agregaat täitis oma eesmärki. Isa Afanasjev tõstis ehmunud miilitsa üle õla ning kandis ta ohutumasse kohta. Õhtul pidi Yakiv Bohuslava vahetama kõigest pükse, mitte aga sidemeid.

Mida täpselt saavutasid Vana Tallinn, Isa Afanasjev ja Yakiv Bohuslava Jurjevits, pikas perspektiivis, on seni veel ebaselge. Rahutus, meeleavaldus, ekstremism, revolutsioon – meedia kutsus neid Ukraina sündmusi erine-vate nimedega, normaalsest poliitikast oli asi aga kaugel. Kõik tuletab liigagi valusalt meelde seda, et riigis ei tohiks asjad kunagi nii kaugele käest ära minna et küsimusi hakatakse kaigaste ja kuulidega lahendama. Selline jube meeldetuletus on aga pro bono kõigile maailma rahvastele, kelle valitsejatele ei lähe korda ei opositsiooni, ega rahva hääl. Kahju muidugi, et sama näidet ei suudeta ajaloost võtta. Nüüd on aga kus-kil jäänud kirik ilma oma tulekustutist, miilitsa munder saanud kahjustada ja pudeli jagu head taarat läinud raisku.

Tema poole lendavas pudelis oli se-dapuhku hoopis mootoriõliga segatud bensiin ja korgi asemel lehvis tuules põlev kalts. Väärikal pudelil oli selle pärast siiralt häbi. Vana Tallinn mõtles koduvabrikule ja oma sõpradele, kes jäid seisma Erika tänava meremeeste kõrtsu. Ta tuletas meelde seda Ukraina keevitajat Balti Levaremonditehasest, kes oma viimasel tööpäeval pudeli kaasa ostis ja Kiievisse tõi. Eesti kee-vitaja palgaga, likööri pudelist palju vä-gevamat suveniiri lubada ei saa. Samas Ukrainas poleks keevitaja palgaga vast plastmassist lapikutki saanud. See tegi Vana Tallinna pudeli kurvaks. Mõeldes paratamatult saabuva kokkupõrkele oli ta viimane mõte: “Miks ei oleks ma ikkagi võinud plastmassist olla?”

Vana Tallinn tabas Yakiv Bohuslavat otse märulikiivri pihta ja purunes arvu-tuteks kildudeks. Tähelepanelik miilits Yakiv, olles juba mitu korda näinud sama õnnetut pahandust juhtumas mit-me oma kolleegiga, teadis täpselt kui-das toimida molotovi kokteili tabamuse korral – süttida põlema, kukkuda pikali ja vehkida abitult kumminuiaga. Toibu-des esmasest šokist tegigi ta täpselt nii.

Püha isa Mitar Afanasev oli suurte proportsioonidega vägev mees – ko-sunud Jumala almust ja kirikuleivast.

Aleksander VassiljevKolumnistTTÜ Üliõ[email protected]

VANA TALLINNA VIIMANE LEND


KesKmine üliõpilane veedab päevas 3 tundi FacebooKis. Kui selle arvelt tunniKese hoopis üliõpilasliiKumisse panustada, oleKs ttü-s veelgi vingem tudengielu. Kui sina panustada

ei taha, siis anna võimalus neile, Kes seda soovivad. Hääleta oma esindaja Üliõpilaskonna esinduskokku!

PERSOON


KULTUURIST JA EESTI PARIMAST TUDENGIELUST AMBITSIOONIKA ANGELAGA

Tartust pärit Angela Aavik otsustas pä-rast Jaan Poska Gümnaasiumi lõpeta-mist TTÜ-sse avalikku haldust õppima asuda. Neiu sõnul võib avalik haldus tunduda paljude jaoks küll üsna tarbetu alana, ent igaüks peaks tegelema siiski sellega, mis talle südames meeldib – küll siis tolles valdkonnas ka tulemu-sed tulevad. Angela ise on kirjeldatud mõttekäigu elavaks näiteks – üritus-korralduse vastu sümpaatiat tundvast neiust sai juba esimese ülikoolise-mestri möödudes ühe TTÜ tähtsaima tudengiorganisatsiooni – Kultuuriklubi – esinaine ja projektijuht.

Kui kaua oled Kul-tuuriklubi liige olnud?Kultuuriklubis, nagu ka TTÜs, olen tege-

likult olnud alles pool aastat.

Milliseid üritu-si oled Kultuu-riklubis juba korraldanud?Sõbrapäeval sain lõpetatud oma

suure projekti - TudengiDate´i, mis

toimus Solarises ning oli algusest peale

Kultuuriklubis minu südameasjaks. Lisaks olen

hetkel Tudengite Eurovi-siooni kommunikatsioo-

nijuht ning tänu uuele ametile praeguseks nö

ühe jalaga sees ka kõigis teistes töös olevates pro-

jektides.

Kuidas Sinust Kultuuriklubi juht sai?Kui asusin TTÜsse õppima, vaimustas mind väga siinne tudengielu - olen veendunud, et teist sellist mujal üli-koolides pole. Mul avanes võimalus mängida olulist rolli ka selle kujunda-misel, ahvatledes nii praeguseid kui ka tulevasi tipikaid erinevate võimaluste-ga ning pakkudes tudengitele muudki, kui vaid õppetööd. Eks olulist rolli mängis ka see, et mind julgustati ju-hatusse kandideerima. Juhatusesiseselt otsustati minu kui uue esinaise kasuks mu varasemate kogemuste tõttu.

Mida ootad esinaise ametilt kõige enam?Eelkõige ootan kogemusi ja uusi tutvu-si. Kuna antud ametikoht pakub või-malusi luua ise Kultuuriklubile uuem suund, siis annab see mulle võimaluse panna end proovile nii juhi kui ka meeskonna liikmena.

Mida tahaksid Kultuuriklubi juhina kindlasti korda saata, senisest pare-mini teha?Tahaksin näidata tudengitele, kui vin-ged on meie liikmed! See on uskuma-tu, missugused inimesed on sattunud ühte organisatsiooni - üks eredam kui teine. Usun, et seltskond on see, miks ma siia tulin, siin olen ning ka juhatus-se kandideerisin. Sellise seltskonnaga koostööd teha on tõeline rõõm! Näib, et väljaspool organisatsiooni on jäänud mulje, justkui oleks kogu Kul-tuuriklubi olemus „just have fun“. See ongi fun, aga see on ka suur töö, enese proovilepanek ja riskimine, ent see kõik on seda väärt tänu inimestele, kes meil on. Tahaksin rohkem esile tõsta just seda, et Kultuuriklubi on suurepä-rane koht saamaks kogemusi ja tutvusi mis tahes alal - DJ st kuni projektijuhi-

ni. Kõik leiavad endale Kultuuriklubist midagi meelepärast.

Millega tegeled lisaks Kultuuriklu-bile?Olen projektijuht ka sellises toredas organisatsioonis nagu Tegusad Eesti Noored, kus korraldan rahvusvahelist Tudengisessiooni, mis toimub juba aprilli alguses meie enda Mektorys. Samuti viin TTÜs läbi tudengivarju-nädalat ning olen Sotsiaalteaduskonna Üliõpilasnõukogu liige. Kui nüüd natukene projektidest kaugemale vaa-data, siis ametilt olen tantsutreener.

Milline on sinu suhe kultuuriga ül-diselt?Eks see suhe kultuuriga kipub olema nii, nagu enamusel - vähem, kui võiks. Hea näitena võin tuua, et üritan juba kolmandat kuud teatrisse üht etendust vaatama minna, aga mida pole, on aeg. Selle teeb tasa pisiasi, et poole minu suguvõsast moodustavad pedagoogid, kes perekondlikel üritustel mulle kõi-gist etendustest ja kultuuriüritustest suurepärase ülevaate annavad.

Millised on sinu tulevikuplaanid?Kuna õpin niivõrd laia eriala, siis võtan praegust aega ja kogemusi kui aega eneses selgusele jõudmiseks. Või-malusi on tänapäeval ju tohutult, kui vaid ise tegus olla. Usun, et minu rada jääb siiski tööalaselt projektide ja hobi osas tantsimise juurde, kuid ei või iial teada, mida elu toob - olen alati avatud kõikvõimalikele pakkumistele. Olen pigem inimene, kes võtab endale vahel liiga palju ja liiga suuri ülesandeid, kuid muidu poleks ju arengut. Vastupidiselt paljudele noortele näen end ka 10 aasta pärast endiselt Eestis. Välismaa „rohelisem muru“ mind ei tõmba - pigem usun, et Eestis on või-malik kõrgemale ja kaugemale jõuda kui mujal.

Mida ootad oma õpiaastatelt TTÜ-s?Kindlasti ootan lisaks õppetööle ka erinevaid huvitavaid väljakutseid ja

Crisely Apri Reporter TTÜ Üliõpilasesindus [email protected]

PERSOON


kogemusi. Kolme või viie aasta pärast on ju kõigil sama eriala lõpetanud noortel samasugune paber ning siis peab olema midagi, mis mind teistest eristaks. Seda kogemust annavadki erinevad projektid ja organisatsioonid nagu Kultuuriklubi, rääkimata muidu-gi tutvustest, mis kunagi mööda külgi maha ei jookse.

Milline peaks olema üks õige tu-deng?Üks õige tudeng peaks minu silmis olema aktiivne. Millal veel lüüa kaasa kõikvõimalikes organisatsioonides ja projektides, kui mitte tudengina?

Milliseid muudatusi vajaks TTÜ kultuurielu?TTÜ kultuurielu on võrreldes teiste Eesti ülikoolidega väga heal tasemel. Pigem vajaks entusiasmisüsti tuden-gid, mõistmaks, et kõike seda tehakse nende jaoks ning kõik pakutavad või-malused on mõeldud just neile.

Mis sa arvad, kas TTÜ-s toimub piisavalt palju tudengitele huvi pak-kuvaid üritusi?Vaadates osavõttu erinevatest üritus-test, on tudengkonnal kindlasti välja kujunenud oma lemmiküritused ning need, mis vajavad veel sissetöötamist,

kuid leian, et Kultuuriklubi suudab pakkuda midagi igaühele, alates Mälu-mängusarjast ning lõpetades kõikvõi-malike pidudega.

Kas TTÜ tudengid on sinu arvates piisavalt aktiivsed?Oleneb üritusest. Muidugi võiksid ini-mesed alati aktiivsemad olla, kuid tu-dengielu on TTÜs küll üks Eesti pari-maid! Võimalusi on palju nii erinevate organisatsioonide kui ka ürituste näol, lisaks projekte ja praktikavõimalusi. Tuleb lihtsalt leida endale sobiv.

Kas Eesti inimesed on sinu arvates piisavalt kultuursed?Kultuuri mõiste on väga lai. Lisaks väärtkirjandusele ja teatrile on kultuu-ri osaks ka näiteks erinevad peod ja teadusüritused. Usun, et noored ning vanad inimesed on erinevat moodi kultuursed. Kõik etapid tuleb elus läbi-da - nii peod kui ka ooperikülastused. Kindlasti võiks noortel olla rohkem aega ja soovi ka „klassikaliseks kul-tuuriks“ nagu raamatud ja teater, kuid tundes ise, kui kiire on elutempo, siis jääb vaid soovida, et paar korda aastas mõnel etendusel käia jõuaksin, rääki-mata raamatute lugemisest. Kultuursus on minu jaoks eelkõige inimese maail-mavaade ja olemus.

Kuidas panna noori inimesi kultuuri armastama ja väärtustama?Usun, et noored inimesed, eriti tuden-gid, väärtustavad kultuuri. Iseasi, kas seda tehakse 14-aastaselt põhikoolis, kui õpetaja raamatut lugema sunnib või 20-aastaselt, kui meenub, et kunagi oli vaja lugeda ning praegu tagasi vaa-dates oli päris hea raamat - ehk peaks selle uuesti läbi lugema ning seekord juba seetõttu, et ise nõnda soovin.

Mis teeb ühest üritusest niivõrd vinge ürituse, et üks TTÜ tudeng lihtsalt peab sellest osa võtma?Juba see, kui üritus on tehtud TTÜ tudengite poolt kaastudengitele, peaks inimesi tõmbama. Ühtekuuluvustunne, äratundmisrõõm ja hea seltskond - muud lisaväärtused (nagu head esine-jad) on vaid boonusteks.

On märtsis ka mõni vinge üritus tulekul?Märtsis toimub väga vinge üritus - Tudengite Eurovisioon. Tegemist on heategevusliku projektiga, mille kogutulu läheb annetamisele ning mis ühtlasi annab noortele muusikutele võimaluse särada ja silma paista. Tege-mist on tõesti suurejoonelise üritusega. Ootame kõiki 27. märtsil TTÜ aulasse finaalkontserti vaatama-kuulama!


MEIE ÜLIKOOL

IT AKADEEMIA TOEL ATRAKTIIVSE ÕPPEKAVA JA MOTIVEERITUD TUDENGITENI

line suhtlus, arvamuste ja kontaktide kujunemine. Väga populaarseks on osutunud programmi raames korral-datud esmakursuslaste välisseminarid ja IT ettevõtete külastused. Õppeprot-sessi paremaks mõistmiseks valmis informaatika õppekava veebileht ning tööd alustasid mentorid. Lisaks on ITA programmi abil käsil mitme õppelabori juurutamine - vahendite hankimine ja õppematerjali väljatöötamine. Allpool ITA programmi raames ellu kutsutud ja 2013. a käima lükatud tegevustest pisut pikemalt.

Lõputööde konkurss6. juunil 2013. a toimus TTÜ Tuden-gimajas esmakordselt informaatika ba-kalaureuseastme tudengite lõputööde konkurss ja praktikabörs. Ühtlasi oli tegemist tudengite ja IKT ettevõtete kontaktüritusega. Üritusel oli ligi 50 osalejat – IKT ettevõttete esindajad, informaatika õppekava tudengid, ju-hendajad ja õppejõud.

Lõputööde konkursi üheks põhiees-märgiks oli valmistada tudengeid ette akadeemiliseks kaitsmiseks. Ettekanded andsid kaastudengitele hea võimaluse koguda mõtteid oma tulevase diplomitöö jaoks ning õppida esitlustehnikat. IKT ettevõtted said et-tekujutuse TTÜ tudengite oskustest ja lõputööde üldisest tasemest ning või-maluse tutvustada üliõpilastele omalt poolt praktikakohti.

Korda läinud üritus motiveeris sarnast konkurssi kordama ka 2014. a kevadel, kuhu lisaks lõputöödele ootame see-kord osalema ka mahukaid kursuse-projekte. Loodetavasti kogub konkurss tuure ja tuleb mastaapsem kui möödu-nud korral.

Informaatika bakalaureuseastme õppekava veebileht - www.ttu.ee/informaatika-bakalaureus

Veebilehe loomise ajendiks oli üliõpi-lase jaoks olulise õppekavaspetsiifilise info koondamise vajadus. Lehel on välja toodud kahe instituudi poolt ühe eriala koordineerimisest tingitud iseärasused üliõpilase vaatevinklist.

Kvaliteediagentuur) hindamise. Tule-mina kaardistati olukord, toodi välja murekohad ja jagati soovitusi. Rapor-tis juhiti tähelepanu tudengite suurele töökoormusele väljaspool ülikooli õpingute vältel ning sellega kaasneva-tele probleemidele nagu väljalangevus ja kehvemad hinded teoreetilistes ainetes, samuti rõhutati vajadust pa-randada ülikooli ja ettevõtete vahelist koostööd. IT Akadeemia (ITA) programmi ees-märgiks on arendada fokusseeritult IKT valdkonna õpet rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel kvaliteedita-semel, tagades seeläbi IKT sektorile vajaliku tööjõu. Samuti soovitakse pakkuda IKT tudengile lahendusi, mis aitavad ülikooliajal enam õpingutele pühenduda. Lisaks mitmesugustele stipendiumitele võimaldab ITA aren-dada õppekavasid tudengitele huvita-vamateks, praktilisemateks ja piisavalt väljakutseid pakkuvateks.

Neid kriteeriume silmas pidades on IT Akadeemia programmi raames infor-maatika bakalaureuseastme õppeka-vasse lülitatud mitmed uuendused, nt programmeerimise süvendatud alg-kursus, lõputööde konkurss, olümpiaa-dideks ettevalmistamine. Motivatsioo-ni loomise juures ei ole väheoluline ka tudengielu sotsiaalne pool - omavahe-

Kasvav konkurents IT tööturul on suure tähelepanu alla seadnud info-tehnoloogia õppekavad. Tööandjad ja kutseliidud seavad uusi nõudeid nii IKT-ala lõpetajate arvule ja pädevu-sele kui ka otseselt IKT õppekavadele. 2013. aastal avaldas Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringu „Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduste kaardistamine“. Nimetatud uuringus esitatud prognoosi kohaselt on aastani 2020 vaja 4182-5564 kõrg-haridusega töötajat, samal ajal jääb pakkumine 4500 lõpetaja tasemele. Esitatud prognoos viitab tööjõupuudu-se olulisele leevenemisele. Uuringust selgub samuti, et ettevõtjad näevad kitsaskohana just spetsialistide ette-valmistust. Nende hinnangul on kva-liteedi osas oluline arendada tulevaste lõpetajate üldpädevusi ja suutlikkust kombineerida neid erialaoskustega.

2012. a lõpus läbisid mitmed õppeka-vad, kaasaarvatud TTÜ informaatika õppekava EKKA (Eesti Kõrghariduse

Jüri VainArvutiteaduse instituudi direktor [email protected] VaarmetsProjektiadministraatorArvutiteaduse [email protected]

IT-maailma telgitaguseid konkreetses organisatsioonis. Muuhulgas räägiti tudengitele, millist haridust eeldatak-se töötajalt ja millele tuleb õpingute käigus tähelepanu pöörata.

Ürituse tagasisidena saime tudengi-telt palju positiivseid kommentaare: “Üritus on kasulik just sellel etapil, et näidata, et IT ei lõpe programmide loomisega ja tekitas sügavamat huvi eriala vastu“. Nähes, millised võima-lused avanevad tänu õppimisele, said tudengid enda sõnul õpingutega pingu-tamiseks motivatsiooni juurde. Samuti nägid tudengid üritusel väärtuslikku sotsiaalset aspekti. Välisseminarid arendavad koostööoskusi ja ühenda-vad inimesi, süvendavad grupisisest läbisaamist ning pakuvad võimalusi

teiste gruppidega tutvumiseks.

Kuigi senine prog-ramm oli suuna-

tud esmakur-suslastele, ei välista me tuleval sü-gisel ühiseid

välisseminare nii esmakursus-

laste kui vanemate tudengitega.

Uued tegevused Käivitamisel on tudengite süsteem-sem kaasamine teadusmahukatesse projektidesse, mis annavad tugeva vundamendi akadeemilise karjääri jätkamiseks nii TTÜs kui mõnes välis-ülikoolis. Sisuliselt pakume tudengile stipendiumiga praktikakohta ülikoo-lis, mis annab hea võimaluse alustada ettevalmistust lõputöö kirjutamiseks. Et mitte häirida tudengit õppeperioo-dil, planeerisime projektitöö suvekuu-dele. 2014. a suvised praktikakohad kuulutame välja märtsi-aprillikuu jooksul.

Kokkuvõttes oli 2013. a TTÜ ar-vutiteaduse instituudi ja informaa-tikainstituudi jaoks IT Akadeemia programmi tegevuskava käivitamise aasta. Eelkõige tudengitele suunatud tegevuste kaudu soovime muuta eriala atraktiivsemaks ning sillutada teed ITA programmi suurtele eesmärkidele - IKT kõrghariduse kvaliteedi tõstmi-ne rahvusvaheliselt konkurentsivõime-lise tasemele, sektori tööjõuvajaduse rahuldamine Eestis ning IKT alase kõrghariduse turustamine nii Eestis kui ka välisriikides.

MEIE ÜLIKOOL


Samuti annab see hea võimaluse va-hendada tudengitele kõiki uusi ITA programmi raames ellu kutsutud tege-vusi. Muuhulgas on lehelt leitavad mõ-ned praktikapakkumised ja lõputööde teemad.

OlümpiaadidITA programmi toel on TTÜ võist-konnad käinud kahel suuremal rahvus-vahelisel olümpiaadil oma teadmisi proovile panemas. Juulis osales kol-meliikmeline võistkond KAPI Open programmeerimisvõistlusel Ukrainas ja oktoobris käis kolm kolmeliikmelist võistkonda ACM International Colle-giate Programming Contest veerand-finaalis Minskis. Olümpiaadidel osa-lenud said oma ettevalmistuse kevadel arvutiteaduse instituudi korraldatud programmeerimise erikursusel. Lisaks tasuti osalejate eest olümpiaadi osaluskulud ja premeeriti tu-dengeid süm-boolse stipen-diumiga.

2014. a on kindlasti plaanis osaleda piirkondli-kul võistlusel Minskis, kahjuks on osalemine KAPI Open programmeerimisvõistlusel Uk-rainas poliitilise olukorra tõttu suure küsimärgi alla sattunud.

Programmeerimise süvendatud alg-kursus ITI0140Süvendatud programmeerimise alg-kursus viidi 2013. a sügisest sisse andekatele ja motiveeritud tudengi-tele, andmaks kohe õpingute alguses võimaluse pääseda arendajate eliidi "ettevalmistuskonveierile". Kursus on mõeldud õppekavas asendama prog-rammeerimise algkursust ning sobib hästi tudengile, kellel on soov alustada programmeerimisõpet keerukamate ülesannetega. Õpe toimub program-meerimiskeeles Python. Omandatud oskusi rakendatakse reaalsete üles-annete lahendamisel, saadakse prak-tilisi kogemusi erinevate algoritmide valikuks ja keerukuse hindamiseks. Esimesel süvaõppe kursusel osales ligi 30 agarat tudengit. Kevadsemestril on väljakutseid ootaval tudengil võimalus jätkata ITV0101 programmeerimise erikursusel.

Mentorprogrammi käivitaminePilootprojektina alustasime sügisse-

mestril informaatika bakalaureuseast-me esmakursuslaste mentorprogram-mi. Informaatika kavale võeti vastu 200 tudengit, kes õpivad seitsmes õp-perühmas. Rühmasid juhendavad kokku 10 mentorit akadeemilisest personalist. Mentori töö kestab ühe õppeaasta, mille raames toimuvad kokkusaamised nii terve rühmaga, kui ka tudengite individuaalsed vest-lused ja pidev edasijõudmise jälgimine õppetöös. Samuti saavad tudengid mentori poole pöörduda jooksvalt õp-pealase konsultatsiooni saamiseks.

Põneva algatuse eesmärk on soodus-tada grupi ühtsustunde tekkimist ning aidata luua paremat kontakti akadee-milise personali ja õppuri vahel. Prog-

ramm võimaldab kiiret reageerimist tudengite õppealastele probleemidele, koguda olulist infot õppekava aren-damise eesmärkidel ja selgitada välja valukohad, millele tulevikus rohkem tähelepanu pöörata. Suuremas plaanis tahame tõsta tudengite rahulolu ja maksimeerida nominaalajaga lõpeta-nute osakaalu.

Esmakursuslaste välisseminaridSügissemestri 8. – 10. õppenädalal toimus rida kahepäevaseid esmakur-suslaste välisseminare, mis hõlmasid ettevõtete külastusi, TTÜ korraldatud seminare ja töötubasid. Aktsiooni raames külastas 115 tudengit kokku 11 ettevõtet: Zero Turnaround OÜ, LHV pank, AS Fujitsu Estonia, Elion Ettevõtted AS, Kühne+Nagel Estonia, Eesti Rahvusringhääling, Lennuliik-lusteeninduse AS, Elering AS, Eesti Post AS, Tallink Grupp AS, Nortal AS. Mainimata ei saa siinkohal jätta ettevõtete äärmiselt suurt koostööval-midust.

Äriarenduse ja IT-valdkonna juhid/spetsialistid tutvustasid tudengitele

tamiseks motivatsiooni juurde. Samuti nägid tudengid üritusel väärtuslikku sotsiaalset aspekti. Välisseminarid arendavad koostööoskusi ja ühenda-vad inimesi, süvendavad grupisisest läbisaamist ning pakuvad võimalusi

teiste gruppidega tutvumiseks.

Kuigi senine prog-ramm oli suuna-

tud esmakur-suslastele, ei välista me tuleval sü-gisel ühiseid

välisseminare nii esmakursus-

laste kui vanemate tudengitega.

Uued tegevused Käivitamisel on tudengite süsteem-sem kaasamine teadusmahukatesse

ja oktoobris käis kolm kolmeliikmelist võistkonda ACM International Colle-giate Programming Contest veerand-giate Programming Contest veerand-giate Programming Contestfinaalis Minskis. Olümpiaadidel osa-lenud said oma ettevalmistuse kevadel arvutiteaduse instituudi korraldatud programmeerimise erikursusel. Lisaks tasuti osalejate eest olümpiaadi osaluskulud ja premeeriti tu-dengeid süm-boolse stipen-diumiga.

2014. a on kindlasti plaanis osaleda piirkondli-kul võistlusel Minskis, kahjuks on osalemine KAPI

programmeerimisvõistlusel Uk-rainas poliitilise olukorra tõttu suure küsimärgi alla sattunud.

Põneva algatuse eesmärk on soodus-tada grupi ühtsustunde tekkimist ning aidata luua paremat kontakti akadee-milise personali ja õppuri vahel. Prog-

ramm võimaldab kiiret reageerimist tudengite õppealastele probleemidele,

12 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . VEEBRUAR 2014

MEIE ÜLIKOOL

Märtsikuu kava:• Teisipäev, 4. märts, kell 16:30

„Appi - praktika tuleb!“Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Kolmapäev, 5. märts, kell 16:00„Ettevõtteakadeemia: Ericsson Eesti AS“

• Neljapäev, 6. märts, kell 16:00„Paneeldiskussioon: 21.sajandi talent - sotsiaalsed oskused, suured teadmised“Paneeldiskussiooni viib läbi Noored kooli.

• Reede, 7. märts, kell 14:30„Seminar lõpetamisjärgus olevatele ja/või õpingud katkestanud tudengitele“ Lektoriks on TTÜ nõustajad Tiiu Kamron, Külliki Märtmaa, Ethel Arder.

• Teisipäev, 11. märts, kell 16:00„CV ja kaaskirjade koostamine” (vene k.)Lektoriks on karjäärinõustaja Galina Rastvort-seva.

• Kolmapäev, 12. märts, kell 16:00„Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused?“Lektoriks on nõustajad Monika Sutrop ja Heiki Beres.

• Kolmapäev, 12. märts, kell 16:00„How to write a good CV and motivationletter?“Lektoriks on värbamisspetsialist Marge Roosi

• Neljapäev, 13. märts, kell 16:00„Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?”Lektoriteks on vastuvõtu- ja õppenõustamise talituse nõustajad Anne Urbla ja Ethel Ader.

• Kolmapäev, 19. märts, kell 16:00“Ettevõtteakadeemia: Samsung Electro-nics Baltic SIA“

• Neljapäev, 20. märts, kell 16:00„Raamatupidamise põhitõed alustavale ettevõtjale“Lektoriks on investeerimisnõustaja Barbara Asu.

• Teisipäev, 25. märts, kell 16:00„Edukas esinemine“ Lektoriks on pangandustaustaga Gunnar Toomemets.

• Kolmapäev, 26. märts, kell 16:30„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Teisipäev, 27. märts, kell 16:00„Stress ja stressijuhtimine“ Lektoriks on psühholoogiline nõustaja Elis Haan.

Karjääriseminarid - täienda oma teadmisi ja oskusi!TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.Seminarid on osalejatele tasuta.Altpoolt leiad märtsikuu seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse. Karjääriseminaride raames alustab ka MEKTORY Ettevõtteakadeemia, kus saad ülevaate erinevate ettevõtete struktuurist ja ärifunktsioonidest, millised on töökohad ja töötajate profiilid, mis on vajalikud teadmised ja oskused, mida ettevõte tulevikus otsib ja vajab.Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.


MEIE ÜLIKOOL

PAKUB SUVEKS ÜLE 100 PRAKTIKAKOHAEesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuri-tele rohkem kui 100 praktikakohta üle Eesti. Praktikakohti pakuvad kõik Eesti Energia kontserni ette-võtted ning sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest on tudengitel võimalik saada oma töö eest ka tasu.

Praktikakohti pakub Eesti Energia kõikides tegevusvaldkondades: põlev-kivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaota-mises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogiala-henduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projek-tijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutse-koolide õppuritele võimalust saada

ettekujutus eesootavast tööelust ning omandada töökogemust valitud erialal. Reaalselt mõõdetavate ja heade tule-muse eest maksab ettevõte praktikan-tidele tasu ning parimatele praktikan-tidele tehakse pärast praktikaperioodi lõppu tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Eesti Energiale annab praktikantide kaasamine võimaluse arendada ener-geetikavaldkonna järelkasvu ja tutvus-tada noortele energeetikaga seotud karjäärivõimalusi. „Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõt-like ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,“ sõnas Lindpere.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste vald-

Märtsikuu kava:• Teisipäev, 4. märts, kell 16:30

„Appi - praktika tuleb!“Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Kolmapäev, 5. märts, kell 16:00„Ettevõtteakadeemia: Ericsson Eesti AS“

• Neljapäev, 6. märts, kell 16:00„Paneeldiskussioon: 21.sajandi talent - sotsiaalsed oskused, suured teadmised“Paneeldiskussiooni viib läbi Noored kooli.

• Reede, 7. märts, kell 14:30„Seminar lõpetamisjärgus olevatele ja/või õpingud katkestanud tudengitele“ Lektoriks on TTÜ nõustajad Tiiu Kamron, Külliki Märtmaa, Ethel Arder.

• Teisipäev, 11. märts, kell 16:00„CV ja kaaskirjade koostamine” (vene k.)Lektoriks on karjäärinõustaja Galina Rastvort-seva.

• Kolmapäev, 12. märts, kell 16:00„Eneseanalüüs: minu isiksus, võimed, eesmärgid ja väärtused?“Lektoriks on nõustajad Monika Sutrop ja Heiki Beres.

• Kolmapäev, 12. märts, kell 16:00„How to write a good CV and motivationletter?“Lektoriks on värbamisspetsialist Marge Roosi

• Neljapäev, 13. märts, kell 16:00„Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – mis, miks ja kuidas?”Lektoriteks on vastuvõtu- ja õppenõustamise talituse nõustajad Anne Urbla ja Ethel Ader.

• Kolmapäev, 19. märts, kell 16:00“Ettevõtteakadeemia: Samsung Electro-nics Baltic SIA“

• Neljapäev, 20. märts, kell 16:00„Raamatupidamise põhitõed alustavale ettevõtjale“Lektoriks on investeerimisnõustaja Barbara Asu.

• Teisipäev, 25. märts, kell 16:00„Edukas esinemine“ Lektoriks on pangandustaustaga Gunnar Toomemets.

• Kolmapäev, 26. märts, kell 16:30„CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi“Lektoriks on personalijuht Ina Tepp.

• Teisipäev, 27. märts, kell 16:00„Stress ja stressijuhtimine“ Lektoriks on psühholoogiline nõustaja Elis Haan.

Karjääriseminarid - täienda oma teadmisi ja oskusi!TTÜ Karjääri- ja nõustamistalitus korraldab õppeaasta jooksul erinevaid seminare ja infotunde, mille eesmärgiks on aidata üliõpilastel õpingutega toime tulla või teha edukaid valikuid tööturul.Seminarid on osalejatele tasuta.Altpoolt leiad märtsikuu seminaride kava. Terve sügissemestri kava on leitav KNT kodulehelt www.ttu.ee/career, samast leiad iga seminari täpsema kirjelduse ja esinejate tutvustuse. Karjääriseminaride raames alustab ka MEKTORY Ettevõtteakadeemia, kus saad ülevaate erinevate ettevõtete struktuurist ja ärifunktsioonidest, millised on töökohad ja töötajate profiilid, mis on vajalikud teadmised ja oskused, mida ettevõte tulevikus otsib ja vajab.Lisainfo ja registreerumine: www.ttu.ee/career.

kondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad - automaatik, elektrik, keemiaprot-sesside operaator, keevitaja, mehha-troonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Ülevaadet pakutavatest praktikakoh-tadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. Avaldusi praktikakohtadele kandidee-rijatelt oodatakse hiljemalt 31. märt-siks 2014. Möödunud aasta jooksul käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.


„Loo oma tee“ ürituste raames jagavad kaks edukat TTÜ vilistlast mõnusas keskkonnas oma edulugusid üliõpilas-tega. Vilistlaste kogemused ja teadmi-sed hõlmavad meeletut potentsiaali, aitavad näidata üliõpilastele erinevaid valikuvõimalusi ja motiveerida neid püstitatud eesmärke saavutama.

Projekt sai alguse 2013. aasta sügisest, kui soovisime üliõpilasesindusega suunata tudengeid olema aktiivsemad. Idee tulenes sellest, et ülikoolis käidud aeg peaks tudengile olema meeldejääv,

et nad meenutaksid ka kümme, kaks-kümmend ja enamgi aastat hiljem, kui mälestusterohke oli nende tudengielu. Siinkohal ei pidanud me silmas ainult naljakaid seiku, pidusid ja muid üritusi, vaid tahtsime näidata, et tudengielust on võimalik saada praktilist koge-must, mida hiljem tööturul oodatakse. Üliõpilaseks olemise aeg on see, kus tudeng saab panna tugeva aluse oma karjäärile.

Diplomi saab kätte hommikul kooli tulles, loengus ja praktikumis käies ning eksameid sooritades, kuid sel viisil ei saa kogemust ja teadmist, mida sinult tööle asudes oodatakse. Nii jääb sinu tudengielust midagi olulist puudu. „Loo oma tee“ raames vilistlaste edu-lood ning nende ülikooli ajal saadud

Sten Remmelg, Raul HansonTTÜ Üliõpilasesindus kogemused on need, mis näitavad

üliõpilastele suunda. Selle ilmestami-seks otsustasimegi üliõpilasesindusega korralda sellise toreda ürituse nagu „Loo oma tee“. See sobis kõige enam ilmestama meie eesmärki.

Selle aasta esimesel „Loo oma tee“ üritusel esinesid vennad Agu ja Ivo Remmelg, kes mõlemad veetsid osa oma tudengielust Tallinna Tehnikaüli-koolis. Agu lõpetas aastal 1989 autode ja automajandite eriala ning Ivo 1993. aastal tööstuselektroonika eriala.

„Loo oma tee“ oli Agu jaoks huvitav võimalus jagada oma kogemusi tuden-

gitega lootuses, et ka nemad saavad oma tudengipõlve muuta nii põne-vaks kui võima-lik. Tööalaselt on Agu olnud autoinsener, töö-tanud Majandus-ministeer iumis ja pannud aluse Eesti Välisinves-teeringute Agen-

tuurile. Täna on Agu Eesti suurimas jäätmekäitlusettevõttes ärijuht ja juha-tuse liige. Siis kui Agu ise tudeng oli, leidis ta inseneriks õppimise kõrvalt aega ka huvitegevusteks. Ta oli üks TTÜ Fotoklubi asutajaliikmetest ja aktiivne osaleja üliõpilasmalevates, millest võttis osa igal suvel. Fotoklubi raames sai ta lisaks pildistamisele ka rahvusvahelist koostöökogemust, kor-raldades ühisüritusi Soome, Rootsi ja ka Poola tudengitega. Huvi kogemuste saamiseks seal aga ei raugenud, sest tänaseks on tal läbi käidud enam kui 40 riiki, kus ta on tutvunud nii sealsete ettevõtete kui eluoluga.

Ivo on aga tegevjuht arvuti-, side- ja turvalahendustele spetsialiseerunud süsteemiintegratsiooni ettevõttes

Telegrupp AS. Ivo on senises ettevõt-jaelus kogunud hulganisti kogemusi ja teadmisi, mida tal on suur rõõm ka teistega jagada. See muidugi ei tähen-da, et kõik need, kes neid nõuandeid kuulavad, neid kohe ka kuulda võtaks. Ivo arvab, et enamusega juhtub nii nagu temaga, et kõik ämbrid on vaja läbi kolistada. Kuna tema igapäevatöö on seotud ettevõtte juhtimisega, kus kokku 80 töötajat, siis on väga oluline, et ta harjutaks igal võimalusel sõna-seadmisoskust, enese väljendamist ja esinemist. Tudengina võttis ka Ivo aktiivselt tudengielust osa. Ta tegeles koos grupivendadega tudengipäevade ajal kauplemisega, tootes Peterburist toodud elektroonikajubinatest autodele lisavarustust ja müües seda varuosa-kauplustele. Lisaks töötas ta ka labora-tooriumis.

Kui sa ei ole veel eneses selgusele jõudnud, mille nimel pingutada, mille vastu huvi tunda, mida õppida ja mida endast teistele anda, aitab selline üritus kindlasti mõtteid korrastada ja oma tulevikuvisiooni luua. Olgu selleks programmeerimine, elektroonika, ettevõtlus, astronoomia, keemia, judo või mis iganes muu – tudengil peaks mingi valdkonna vastu kujunema huvi ning teadmised ja kogemused. Et elus midagi saavutada ning kuhugi jõuda, tuleb maksimaalselt kõigest huvipak-kuvast osa võtta. Tasub hoida silmad ja kõrvad lahti ning igast huvitavast võimalusest kinni haarata. Iial ei tea, milline nendest võimalustest on miljo-ni euro võimalus. Ja kui ülikooli lõppe-des saad oma esimesele tööandjale või äripartnerile sügavalt silma vaadates öelda, et ma suudan saavutada head tulemust, siis on edu garanteeritud.

Sellel kevadsemestril toimub kolm „Loo oma tee“ üritust. Üks on nüüd-seks juba toimunud (26.veebruaril), kuid tulla saab veel 19. märtsil ja 23. aprillil. Kõik on oodatud!

LOO OMA TEE

MEIE ÜLIKOOL


TTÜ ARENGUFOND TUNNUSTAB PARIMAID

„Austatud rektor, lugupeetud Arengu-fondi nõukogu esimees, Arengufondi koostööpartnerid – stipendiumite rahastajad, stipendiaadid ning kõik külastajad. Oleme taaskord kogunenud siia, et anda meie heade koostööpart-nerite toel välja järjekordsed stipendiu-mid parimatele tudengitele, noortele

õppejõududele ja teadlastele. Nende tunnustuste eesmärgiks on aidata kaa-sa üliõpilaste õppimismotivatsioonile ning akadeemilise personali järelkas-vule Tallinna Tehnikaülikoolis,“ olid sissejuhatavad sõnad 2013/2014. aasta sügisese stipendiumikonkursi piduli-kule aktusele.

Juba alates 1998. aastast, nii ke-vad- kui ka sügissemestril, kuulutab

Kristiina ŠtõkovaStudioosuse peatoimetajaTTÜ Üliõ[email protected]

TTÜ Arengufond välja stipendiumite konkursi kõikide õppetasemete üli-õpilastele ning noortele teadlastele ja õppejõududele, aidates nii kaasa tudengite õppimismotivatsioonile ning innustades neid üha enam teadustööd tegema. Käesoleval aastal on Aren-gufondi koostööparteriteks 55 eri-nevat eraisikut, organisatsiooni ning ettevõtet, kelle toetusel stipendiumeid finantseeritakse.

2013/2014. õppeaasta sügissemestril välja kuulutatud 53-le stipendiumile kandideeris 287 üliõpilast ning noort teadlast/õppejõudu, kusjuures erine-vate kandideerimiste arv ühe isiku kohta ei ole piiratud – ainus tingimus

on vastata kindla toe-tuse kritee-r ium itele. Stipendiu-m is t a t uu -tides on nõuded aga e r i n e v a d ning need on kokku lepitud sti-p end iu me r a h a s t ava ettevõttega. Olu l i s ek s

faktoriks kandideerimisel on eelkõi-ge õppeedukus – kaalutud keskmine hinne, võlgnevuste puudumine, aga ka soov läbida praktika või teha lõputöö ettevõttega seotud teemal ning lisaks annab plusspunkte aktiivne osavõtt üliõpilaselust. Ära ei tohi unustada ka motivatsioonikirja – põhjused, miks just antud kandidaat peaks stipendiaa-diks saama.Esmakordselt kutsuti pidulikule aktu-

sele ka 100 parimat esmakursuslast, kelle vahel loositi edaspidise õppee-dukuse ning motivatsiooni säilitamise eesmärgil ning AS Silberauto toetusel välja uue õppeaasta alguseni, st 31. augustini 2014, elektriauto kasuta-mise õigus. Keskmise hindega 5 või sellele lähedase hindega kutse saanud tudengid registreerisid end eelnevalt tulijaks ning nende nimed pandi loo-sikasti. Fortuunadeks olid määratud TTÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimees Stanislav Štõkov ning juhatuse liige turundus- ja kommunikatsioonivald-konnas, Raul Hanson. Kusjuures, kui välja oleks tõmmatud üliõpilase nimi, keda kohal ei olnud, siis oleks toimu-nud kordusloosimine, samuti pidid õnnelikul olemas olema juhiload, mille alusel võtmed väljastati. Väikese pinge kasvatamise järel tõmbas Raul välja ehitusteaduskonnas õppiva neiu nime - Kristiina Lobrev.

Õhkkond aktusel oli äärmiselt soliid-ne, ent sõbralik. On näha, et ülikooli juhtkond, TTÜ Arengufond, ettevõtted ja eraisikud on valmis nägema vaeva ning üliõpilaste edukuse ja erialase huvi säilitamise eesmärgil toetama neid, kes on seda väärt.Kahtlemata peitub õilsa tegevuse taga lootus, et stipendiaadid annavad tulevikus tea-duse arengusse oma panuse, liituvad ülikoolis akadeemilise personaliga või leiavad oma koha ülikooli toetanud firmas. Suheldes inimestega aktuse-järgselt toimunud banketil, võin julgelt öelda, et kõik need ootused ei ole as-jatud.

Kevadine stipendiumikonkurss kuulu-tatakse välja aprillis 2014.Lisainfo: www.ttu.ee/organisatsioonid/arengufond

MEIE ÜLIKOOL

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

2

34

56

7Võti Tulevikku Tudengim

ajasKell 16.30 Karjäärisem

inar: "A

ppi - praktika tuleb!"

Võti Tulevikku Tudengimajas

Kell 16.00 Karjääriseminar:

"Ettevõtteakadeemia: Ericson

Eesti AS"

Kell 18.30 Lindy Hop

Tudengimajas

89

1011


"CV ja kaaskirjade koosta-m

ine (vene keeles)"12


"Eneseanalüüs: minu isiksus,

võimed, eesm

ärgid ja väär-tused"

18.30 LindyHop Tudengim

ajas

131 4

1 51 6

1 718

Kell 18.00 TTÜ M

älumängu-

sari Tudengimajas

Kell 18.00 TTÜ Ü

liõpilas-konna esinduskogu koosolek ruum

ides I-227/228

1 9Kell 16.00 Karjäärisem

inar: "Ettevõtteakadeem

ia: Sam-

sung Electronics Baltic SIA"

Kell 18.00 "Loo oma tee"

I-228

Doonoripäev Tudengim

ajas

20

Kell 14.00 "Teklitseremoo-

nia" Tudengimajas


"Raamatupidam

ise põhitõed alustavale ettevõtjale"

Kell 23.00 Klubi Teatris "Tudengi Teater"

212 2

2 3

2 42 5


"Edukas esinemine"

2 618.30 LindyH

op Tudengimajas

27

Tudengite Eurovisioon 2014, Tallinna Tehnikaülikooli aula.

Kell 23.00 Pidu nimega

"Tantsud Tellistega" Tudengim

ajas.

2 8TTÜ

e-Sport 2014 Kevad, TTÜ

aula29

TTÜ e-Sport 2014 Kevad,

TTÜ aula

30

TTÜ e-Sport 2014 Kevad,

TTÜ aula

31A

lgab kandideerimine

kevadisele ÜE stipendi-

umikonkursile A

adressil stipendium

@tipikas.ee

Märts 20

14


"Varasemate õpingute ja

töökogemise arvestam

ine - m

is, miks ja kuidas?"

Kell 19.00 Emakeelepäevale

pühendatud kontsert Saue valla kultuurikeskuses Esine-vad TTÜ

Vilistlaste Naiskoor

ja Inseneride meeskoor


"Paneeldiskussioon: 21. sajandi talent - sotsiaalsed oskused, suured teadm

ised"


"Seminar lõpetam

isjärgus olevatele ja/või õpinguid katkestanud tudengitele"

1

10.-28

. märts e

sindusko

gu va

limiste

hääle

tusperio

od

Karjä

ärise

mina

ride info

ja re

gistre

erim

ine: w

ww

.ttu.ee/c

are

er

Foto: Marko Vilberg, TTÜ Fotoklubi


TUDENG TEGUTSEB

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõ[email protected]

Esimest korda sattusin Akadeemia poe kohal olevasse kohvik-baari Pööning üle aasta tagasi. Toona vedeles ühes ruumis veel ehituspraht ja peasaalis ja-gus istumiskohti umbes kuuele inime-sele. Õllekraan siiski juba töötas ning tudengitele, kes olid tulnud glamuuri otsima, võimaldati ka värvilisi shotte. Nüüd aasta hiljem, 17. jaanuaril pidas kohvik-baar Pööning oma esimest sünnipäeva. Olin taas kohal. Lisaks töötavale õllekraanile ja värvilistele shottidele oli võimalik tellida erine-vaid pitsasid, pastasid, snäkke ja kõik-võimalikke märjukesi, mida üks hing täisväärtuslikuks reedeks ihkab. Koht Akadeemia kaupluse kohal oli rahvast pilgeni täis ja melu ei vaibunud enne, kui... Kurat seda teab, millal melu lõ-puks vaibus.

Täna Pööningu asutajate ja eestve-dajate Tanel Aus'i ja Raul-Kristjan Udrasega rääkides selgub, et kõik esialgsed ideed on pea peale pööra-tud ja kontseptsioon kõvasti muutu-nud.

Kohvikut tudengite jaoks ette kujuta-

des oli algne visioon, et paneme aga tuttavatest meeskonna kokku ning no-kitseme natuke õllejoomise ja väikese nalja kõrval. Reaalsus jõudis kohale üsna kiiresti, kui planeeritud rahalised vahendid otsa hakkasid lõppema, esi-algselt kaasatud inimeste arusaamad lahku jooksid ja tegelik motivatsioon kohviku rajamiseks välja koorus.

Kui alguses oleks rohkem ärivaistu olnud, siis ei oleks me seda kohta – ar-vestades, mis vahendid meil kasutada olid – tegema hakanud. Kõik on üles ehitatud praktiliselt eimillegi baasilt. Hästi palju tuldi meile appi, nii spon-sorite Tehnopol, Nortal, Saku kui ka erinevate vabatahtlike poolt, kellele me meeletult tänulikud oleme. Eimillegi kohapealt on heaks näiteks Taneli si-hikindlus, mis on kõvasti edasi viinud – näiteks keerulisest finantsolukorrast tingitult polnud meil plaatimistööde jaoks raha, oli lahenduseks paar korda Youtube st õpetusi vaadata ja asi mõne päevaga ära teha.

Lisaks mõistsime, et peokontsept-sioon üksi ei tööta. Ükskõik kui palju loovust kasutada, ükskord saab see otsa. Korraldasime hästi palju pidusid, millel, tagant järele mõeldes, tegelik-kuses sisu puudus. Täna on meie mõte pakkuda üritusi stiilsemalt ja profes-sionaalsemalt, teha oma programmi kirevamaks. Nii oleme Pööningule

toonud Stand-up comedy, olles sellega Tallinnas põhimõtteliselt ainuke koht, mis pakub tasuta etendust. Lisaks Impokraatia, paljud erinevad noored talendid muusikavaldkonnas, Genka ja plaanis on veel palju muudki. Peale selle on olemas korralik köök ja tuden-gitel on võimalik väga mõistliku raha eest nautida laia menüüd, kusjuures toitu saab ka telefoni teel ette tellida ning kaasa võtta.

Täna ei tea me veel, kuidas Pööningu lugu pikemas perspektiivis edasi lä-heb, aga me väga loodame, et see on üks ilus lugu, mis lõpeb hästi. Et see oleks tudengite jaoks jääv väärtus.

Kust leidsite inimesed, kellega koos Pööningut teha?

Mõte hakkas algselt välja kooruma Kultuuriklubi rahva seast, tol hetkel oli meid viis - Kai, Aivar, Mart Tanel ja Raul (Kai on üles ehitanud baarisüstee-mi ning täitis alguses juhataja kohus-tusi ning Aivar on meie tehnikaguru). Aga, nagu ilmnes töö käigus, viiekesi sellist projekti koos edasi vedada on üsnagi keeruline - igaühel on asjadest oma visioon ja arusaam, omad priori-teedid ja ajaline ressurss. Meie jaoks (toim. Tanel ja Raul) oli kohviku tege-mine saanud prioriteetseks eesmärgiks ehk tegu polnud ettevõtmisega, kuhu tulla pärast tööd vaid nokitsema või

AASTAKE PÄRAST PÖÖNINGULE KOLIMIST


TUDENG TEGUTSEB

niisama aega veetma. Nii olemegi planeerimisprotsessist kuni tänaseni seda projekti kahekesi juhtinud, kuid isegi kahekesi sellist algatust vedades on ülim oskus suuta mõtteid jagada ja asju samamoodi näha – omavaheline kommunikatsioon, ideede ja mõtete integreerimine ning ühtse visiooni loomine on oodatust korduvalt keeru-lisemaks osutunud. Samas oleme alati kuldse kesktee leidnud ning sellest tulenevalt ka hindamatu kogemuse osaliseks saanud.

Reaalse ettevõtmise käigus on kesk-kond ideede arutamiseks täiesti teine kui kodus diivanil lösutades. Siin kehtib igal juhul hästi ütlus, kui tahad sõbrast ilma jääda, alusta koos temaga firma tegemist. Tõepoolest, varem või hiljem tekivad konfliktid, enamasti siis, kui ettevõte on äärmuses, kas siis heas või halvas seisus, mistõttu on hästitoimiv meeskonnatöö ellujäämiseks hädavaja-lik. Täna on meil selline dream-team olemas. Lisaks on meil ka palju abilisi, kes on olnud kogu selle perioodi vältel väga toetavad ja valmis ka täna lihtsalt tööväliselt appi tulema, samuti teeme aktiivselt koostööd Üliõpilaskülaga, et seeläbi kogu ülikoolilinnakule laiemat väärtust anda.

Millest jääb TTÜ linnakus veel vaja-ka või millest puudust tunnete?

Peaksime seda veelgi laiemalt vaata-ma, kogu piirkonna võtmes, kus Mus-tamägi võiks samamoodi edasi kanda väärtust, nagu täna on Kalamajal. Et siin pole ajaloolise väärtusega hooneid või looduslikult atraktiivset miljööd, siis võiks panustada tehnoloogiale ja innovatsioonile kogu linnaosa võtmes, nii nagu on koondunud ühte piirkonda Tehnopol ja Mektory.

Melu elavdavaid kohti võiks kindlasti juurde tulla, erinevaid nišše ülikoo-libaaridele on ju tohutult. Seeläbi peaksime kõik koostööd tegema, mitte tingimata suured konkurendid olema. Asi on põhimõttes, et inimesed tuleb siia koondada, et oldaks valmis ka lin-nast Mustamäele liikuma. Need noo-red on tegelikult olemas, aga ressursid ja vajalikud teadmised lihtsalt ei jõua nendeni. TTÜ töötajaskond ise pole nii motiveeritud, et genereerida ideesid, mis võiksid tudengi elu väljaspool ülikoolihoonet lahedamaks teha. Siin olekski oluline korraldada mingi kon-kurss või äriline projekt, anda tuden-gitele laiem võimalus ülikoolilinnakut ümbritseva keskkonna kujundamisel.Iga aktiivne üliõpilane, kellel on taht-mine tegutseda, annab kunagi sellele

piirkonnale suure väärtuse. Täna käib Pööningul väga palju teotahtelisi ja ägedaid tudengeid. Tahame loota, et need on tulevased kuulsused ja ühiskonnategelased, kes kümne aasta pärast ehk siin taas kogunevad ja mõnele uuele ettevõtmisele hinge sisse puhuvad.

Söögist Pööningul

Pööningu menuu väljatöötamisel on kaasa löönud mit-med professionaal-sed kokad. Pakume itaaliapärast toitu: pitsad, pastad ja salatid ning lisaks ka laias valikus hõrgutavaid snäk-ke. Tudengi jaoks oleme proovinud asja võimalikult soodsa ja muga-vana hoida. Toitu on võimalus ette tellida, et pärast loengut helistades ja lõpuks siia jõu-des võiks kohe söö-ma asuda või soovi korral ka toidu kaasa võtta. Ühtla-si pakume nüüdsest Pööningul ka näda-lapastat ja –pitsat, mille eesmärgiks on pakkuda tu-dengitele maitsvat vaheldust soodsa hinnaga (3,8 EUR suur pannipitsa ja 2,8 EUR pasta – E-R 11:00-16:00).

Täpset menüüd on võimalik vaadata meie Facebook`i lehelt: www.facebook.com/koh-vikpooning

Kui tekib soov tä-histada sünnipäeva või mõnda muud vahvat sündmust Pööningul, siis broneeri laud või suisa terve tagu-mine saal tasuta aadressil [email protected]!

PS! Pööning otsib oma meeskonda ala-ti uusi aktiivseid tegijaid. Viieaastane töökogemus Tchaikovsky restoranis pole nõutud, tarvis on lihtsalt peale-hakkamist ja tahtmist!


TALLINN – HELSINGI – EDINBURGH – EXETER – REGENSBURG – TALLINN

On pärastlõuna Frankfurdi lennujaa-mas ning ETÜNi esimees Elisa valab suveniirideks mõeldud Vana Tallinnat lennujaamast ostetud 100 milliliitris-tesse kreemitopsikestesse. Sakslased ei olnud nõus meie ilusaid pudeleid avamata läbi laskma ning lõpuks ei jäänudki muud üle, kui pidime ostma lennujaamast kümme kreemitopsikest (muud seal ei müüdud!) ning oma väärt kraami nendesse ümber valama.

ETÜNi kuueliikmeline seltskond on parasjagu teel Edinburghi, kus plaa-nitakse kohtuda tähtsate ninadega He-riot-Watt University’s (HWU). Kõik sai alguse umbes aasta eest, kui seltskond ETÜNi liikmeid otsustas organisat-sioonile uusi koostööpartnereid otsida. Olime lätlasi ja leedukaid juba üsna mitmel korral külastanud ning seekord otsustasime vaadata kaugemale. Esi-mene pilk jäi pidama Suurbritannial. Endalegi üllatuseks sujus kontaktide loomine suuremate probleemideta ning sügissemestril istusimegi juba lennu-jaamas ning ootasime oma Tallinn – Frankfurt – Edinburghi lendu.

Kohale jõudes üllatas meid kõige rohkem meie uute sõprade poolt koos-tatud ajakava, mis nägi kolme päeva jooksul ette erinevaid kohtumisi HWU tudengiesindajatega, ülikooli sekre-tariaadi juhtkonnaga, prorektoriga ning erinevate õppejõududega sealsest ehitusteaduskonnast. Kõige rohkem jäi nendelt kohtumistelt silma see, et kogu

Kristine [email protected]

TUDENG TEGUTSEB

ülikooli juhtkonnale läheb väga korda, mida tudengid ühest või teisest asjast arvavad. Pole siis ka ime, et HWU on Suurbritannia National Student Survey ülikoolide edetabelis esimese viie üli-kooli hulgas.

Võõrustajad HWUst olid meile plaani-nud ka ehitusobjekti külastuse – saime oma silmaga näha 800 mln naelase eelarvega 2,7 km pikkuse Queensferry Crossing silla ehitust ja projekti. Te-gemist on Edinburghist põhjas asuva lahesoppi ületava sildade kompleksi-ga, kuhu ehitatakse hetkel kolmandat silda. Huvitav on selle projekti juures veel asjaolu, et kui tavaliselt osutub ehitusprojekt kallimaks, kui algselt plaanitud, siis selle projekti puhul on maksumus osutunud esialgu arvatust pea kolm korda mada-lamaks.

Välisriiki külastades on tudengile kohustus-lik ka kohaliku pubi-kultuuriga tutvumine ja seda eriti Suurbri-tannias. Nii seadsimegi pea igal õhtul sammud erinevate Edinburghi pubide poole. Kuigi esmapilgul tundus kõik suures osas Eesti pubidega üsna sarnane, pean tunnistama, et õhkkond oli seal kuida-gi teistsugune. Üllatav oli aga see, et pubid pandi Edinburghis juba kell 01:00 kinni ning ka

klubid olid lahti vaid kella kaheni öö-sel. Sellegipoolest osutus viimane päev ja õhtu Edinburghis üheks meeldejää-vamaks, kui vallutasime pimedas linna kõrgeima tipu (251 m merepinnast), käisime haggis’t (hakitud lamba sü-damest, maksast ja kopsudest koosnev traditsiooniline šoti roog) söömas ja tegime õhtu lõpul põhjaliku tutvumise linna ööeluga.

Järgmisel päeval ärkasin bussis selle peale, kui kamp teismelisi britte kõva häälega (ja viisist mööda) laulma hak-kasid. Olime oma seltskonnaga juba paarisaja kilomeetri kaugusel Edin-burghist ning ees ootas veel mitusada kilomeetrit bussisõitu, mille sihtko-haks oli Exeter. University of Exeter oli teine ülikool Suurbritannias, mida

Vaade Exeteri ühikatoa aknast

Selline näeb välja Queensberry crossing välja tulevikus

Magnus LelumeesEhitusteaduskonna Üliõpilasnõ[email protected]

TUDENG TEGUTSEB


plaanisime külastada. Ülikool on üks tugevamaid Lõuna-Inglismaal ning seda peetakse üheks kümnest eliitüli-koolist Suurbritannias.

Exeter suutis meid üllatada juba esime-sel õhtul, kui läksime omapäi linnaga esimest tutvust tegema. Nimelt avasta-sime vanas kirikus tegutseva pubi, kus vähemalt minul oli küll veidikene ko-hatu istuda. Kohalikke ei paistnud see aga häirivat. Järgmisel hommikul järg-nes lühike linnaekskursioon ning õhtul elasime oma võõrustajatele netball’i mängus kaasa. Exeteris toimuvad igal pühapäeval ülikooli organisatsioonide vahelised spordivõistlused erinevatel aladel, mis on tudengite seas võrdle-misi populaarsed. Exeteri viimasel päeval nägime ülikooli 3D printimise keskust (jah, neil on selle jaoks oma keskus rohkem kui 10 erineva printeri-ga), saime osa võtta nende kolme tunni pikkusest pinnasemehaanika laborist ja võistlesime õhtul campuse pubis toimunud mälumängus.

Nagu HWUs, ootas ka Exeteris meid ees rida kohtumisi sealse ehitustea-duskonna prodekaanidega ja üliõpila-sesindajatega. Kogu reisi tulemusena valmis raport, mis on kõigile huvilis-tele ETÜNi poole pöördudes kätte saa-dav. Raportis oleme välja toonud kõige huvitavamad ja olulisemad asjad, mida me Suurbritannias veedetud kuue päe-va jooksul kogesime ning mida soovi-tame väikeste muudatustega ka meie ülikoolis sisse viia.

Järgmisel korral toimub ETÜNi seik-luste selle õppeaasta viimane etapp, kui külastatakse Regensburgi Saksa-maal. Stay tuned!

Heriot-Watt University• Ülikoolil on viis campust (kolledžit): Edinburghis, Scottish Borders is, Ork-neys, Dubais ja Malaisias• Ülikoolis on 21 000 tudengit, kellest 8 000 õpib Edinburghis• National Student Survey 2012 järgi 4. ülikooli Suurbritannias ja 1. Šotimaal• Kolmandik Edinburghis õppivatest tudengitest on pärit välisriikidest• Ülikoolis on üle 50 tudengiorganisatsiooni

University of exeter• Ülikoolis õpib 18 000 tudengit• The Sunday Times aasta ülikool 2013• Konkurents ülikooli sisse astumisel on ligikaudu kuus tudengit ühele kohale• Ülikoolis on 49 erinevat spordiklubi• Ülikoolilinnakus on kino, oma raadiojaam, teatrisaal ja vähemalt sama äge raamatukogu nagu TTÜs

Fakte Ülikoolide koHta:

Vana Tallinn ja kreemitopsikesed

TTÜ PUIDUTÖÖTLEMISE ÕPPETOOLI TUDENGITE MULJED LÕUNA-EESTI ERIALAETTEVÕTETE 30.01-31.01.2014 KÜLASTUSEST

midagi kuulda.“Andry: „Korraldus oli täitsa okei. Väga meeldis majutus ja ka buss oli viisakas. Söögid olid väga head ja ettevõtted väga huvitavad.“

Mida arvate termotöödeldud mater-jalist valmistatud toodete eelistest HA Serv näitel? Mida jäi meelde liimpuit-toodete või saunade tootmises?Birgit: „Termotöödeldud materjalil on väga palju eeliseid minu silmis. Esiteks, on tema omadused palju stabiilsemad kui tavalisel materjalil. Teiseks, termo-töödeldud materjalil on väga atraktiivne välimus, ning see annab rohkem võima-lusi luua huvitavaid saunasid vm tooteid. Materjalid, mida valmistatakse olid väga kvaliteetsed. Tootmine on väga suur ning minu jaoks oli see kõige lahe-dam ettevõtte. Seda sellepärast, et selles ettevõttes on väga kaasaegsed masinad ning uudne mõtlemine. Ekskursiooni läbiviijad olid nö asjas sees, ehk nad oskasid kõigile küsimustele vastata ning huvitavalt veel juurde rääkida. Väga sümpaatne ettevõtte.“Heleri: „Termotöödeldud terrassilauda-de eelisteks on kindlasti nende suurem vastupidavus ilmastikutingimustele ja kemikaalivaba töötlus immutatud ter-rassilaudadega. Samas aga vale hoolduse ja valest materjalist kruvide kasutamise tagajärjel on võimalik kallis termotöö-deldud materjal kergesti ära rikkuda.“Üldkokkuvõttes jättis HA Servi toodang igati hea mulje ja kindlasti kaalun tule-vikus nende toodetud sauna või terrassi-materjali soetamist.“

Sinu arvamus arutlusest AS Raitwoo-dis ja hinnang tootmisele!

Heleri: „Tootmine on AS Raitwoodil väga kaasaegne ning tore oli näha toimunud muutusi võrreldes eelmise aasta külastusega. Kogu ekskursioo-ni kõige elavam arutelu toimus kohe kindlasti AS Raitwoodi toot-misjuhi Sergeiga. Oma töösse nii kirglikult suh-

Herkki KitsingPuidutöötlemise 2. aasta magistrantSTUDYWOODTECHNOLOGY.TUT FB page ManagerTTÜ Puidutöötlemise õ[email protected]://www.facebook.com/STUDYWOODTECHNOLOGY.TUT

tuvaid inimesi võiks palju tihedamini kohata ning väga hea meelega vestleks temaga veel puidutööstuse erinevatest aspektidest.“Andry: „Meeldis väga Sergei Rosu-movski, kes meid vastu võttis. Pani mind mõtlema hoopis teise nurga alt ja andis motivatsiooni juurde. Jäi mulje et tootmine on väga hästi organiseeritud ja toimiv.“Birgit: „Arutelu oli kaasahaarav ning huvitav. Pole varem sellise asjaga kokku puutunud, sellepärast oli kõik väga posi-tiivne. Tootmine oli suur ja samuti huvi-tav, kuigi materjali, kui sellise tootmine mind nii väga ei köida.“

Mida huvitavat nägite täispuidust mööblile spetsialiseerunud AS Go-mabis?Piret: „Äärmiselt kõrgelt hindan antud firma järjepidavust toota vaid kvaliteet-sest liimpuitkilbist. Märkimisväärne oli tehase maht. Huvitav oli kuulda, milli-sed on firma enda turusuunitlused ning millega nad antud nõudlust püüavad rahuldada.“Heleri: „AS Gomabi täispuitmööbel üllatas oma kõrge kvaliteedi ning klassi-kalise disainiga. Nende suur kliendibaas Saksamaal annab kinnitust, et nad tege-levad õige asjaga ning täispuitmööblil on turul oma koht.“Andry: „Tahaksin väga tänada AS Gomabit sooja ja lahke vastuvõtu eest. Meeldis väga see ettevõte, tootmine ja inimesed, kes seal töötasid. Oli üks põnevamaid ettevõtteid ja sooviks ka tulevikus kindlasti uuesti sinna ekskur-sioonile minna.“

Mida teadsite ettevõtetest ja nende tegevusest varem? Kuidas arvamus ettevõttest muutus pärast külastust?Piret: „Väga vähesel määral, kui üldse. Enamjaolt olid emotsioonid pärast külas-tust väga kõrgel ning tekkis arvamus fir-mast. Kahtlemata on tegemist ka suure müügiartikliga, läbi mille end tudengi-tele kui tulevastele juhtidele/disaineritele enda teenust müüa.“Heleri: „Tegelikult ei teadnud ma ühestki ettevõttest varem midagi, ma ei osanud ka oodata nii suuri ja korralikke tootmisüksuseid. Samuti hämmastas mitme ettevõtte puhul nende väga kõrge kvaliteediline toodang.“

Diskussioon Ha Servi showruumis Foto: Andry Mataloja

30. jaanuari hommikul kella 7:30 paiku kogunes grupp TTÜ polümeermaterjali-de instituudi Puidutöötlemise õppetooli tudengeid ja õppejõude TTÜ peaparklas-se, et minna koos avastama Lõuna-Eesti (Tartu, Võru ja Valga) ettevõtteid. Eks-kursioon oli korraldatud kahepäevane, koos majutusega Võrumaal väga kaunis kohas Andsu järvede ja maaliliste mäge-de läheduses Hämsaare Puhketalus, mis on eheda endisaegse interjööriga 19. Sa-jandist. Võru linnast kõigest 4,5 km kau-gusel Haanja suunas sõita. Seda, kuidas me kohale sõitsime ja tagasi tulime ma Teile seekord kirjeldama ei hakka, vaid keskenduks põhilisele ja jagaks teiega muljeid, mis osalejatele osaks said.

Kuidas jäid rahule ekskursiooni korraldusliku poolega? Ettepanekud edaspidiseks.Heleri: „Ekskursioon oli hästi korralda-tud. Ettevõtte külastuseks oleks võinud rohkem aega olla. Üsna palju oli kella jälgimist ning seetõttu ka kiirustamist.Tulevikus võiks ühele ettevõttele rohkem aega pühendada ning lisaks tootmise külastamisele võiks toimuda ka pikem diskussioon ettevõtte esindajatega või mõne praktilise ülesande lahendamine.“Martin: „Võib rahule jääda. Edaspidi võiks hankida peakomplektid ekskur-sioonidele, kuna tootmises on võimatu


TUDENG TEGUTSEB

Martin: „Olin ainult kuulnud, kuid täp-semalt ei teadnud neist midagi.“Andry: „Arvamus muutus väga palju ja ainult positiivselt. Varem teadsin ja olin rohkem kursis nimedega nagu Tarmeko, Raitwood ja Gomab. Teistest olin vähem kuulnud.“Ramkumar: "It was good Learning experience."

Millise(te) ettevõtetega sooviksid teha koostööd: lõputöö, projekt, praktika või tööleminek?Piret: „Tarmeko LPD - tänu oma jät-kusuutlikkusele disaini valdkonnas. Tänu võimalustele ja vastutulelikkusele võib heaks partneriks pidada ka Võru-maa Kutsehariduskeskust.“Heleri: „Minu jaoks on siiski kõige mää-ravam ettevõtte asukoht, see peaks olema minu kodukoha lähedal. Seega tuleksid kõne alla Tallinn ja Rakvere ning nende lähiümbruses asuvad ettevõtted.“Birgit: „Kindlasti HA Serv, tahaksin sinna tööle minna, kui nad lähemale mulle koliksid :) Sellist ettevõtet ma ei kohanud, mille pärast oleksin valmis Lõuna-Eestisse kolima. Projekte võiks igaühega neist teha, samuti ka praktika. Lõputööd ilmselt mitte.“Andry: "Meeldiks väga teha koostööd kõigiga: Gomab, Tarmeko, Raitwood, need oleks top kolm."Arina: "I write a job in another area, but I really liked Tarmeko and Ha Serv."

Ramkumar: "I like to do a project in plastic related company."

Külastatud ettevõtete suhtumine arendustegevusse ja inseneriteadmis-tega spetsialistide kaasamisse.Piret: „Näis, et enamik firmadest olid huvitatud kas järjepideva masinpargi uuendamisest, materjalitöötlemise optimeerimisest (soodsam väljund uue tehasepinna ehitamise näol näiteks) või isikliku mööbliliini tootmisest. Kõik mõtlesid suurelt.“Heleri: „Mulle tundus, et kõik külasta-tud ettevõtted pidasid oluliseks haritud erialaspetsialistide kaasamist ettevõtte tegevusse. Positiivne oli ka kuulda, et tubli ja aruka inimese tööle võtmine pole neile mingi probleem ning kui vaja siis luuakse ka uusi ametiposte selleks, kõige olulisem on siiski inimese valmisolek tööd teha.“Birgit: „Tundus, et kõik ettevõtted pa-nustavad nendesse inimestesse. Mõni muidugi rohkem. Mõni vähem.“Andry: „Suhtumine oli õige ja tundus, et kõik ettevõtted on huvitatud arenemisest ja väärtustavad väga insenere.“

Kuidas ekskursioon toetas materjali-tehnoloogia alaseid teadmisi?Piret: „Laiendas silmaringi ja see on just oluline realiseerimaks ideid, mis võivad takerduda ebapuudulike teadmiste taha. Aitäh!“

Heleri: „Ekskursioon kinnitas paljuski õpitut, kuid sai näha ka palju uut. Näiteks polnud ma varem puidu termotöötluse ja liimpuittalade tootmisega mujal kokku puutunud kui õppematerjalides. Ma arvan, et taolised ekskursioonid ei tu-gevda ainult õpitud materjalitehnoloogia alaseid teadmiseid vaid annavad ka üsna hea pildi tootmisest üldiselt.“Martin: „Väga palju, oli lõppuks näha mida ma tegelikult õpime.“Birgit: „Toetas 100%.“Andry: „Laiendas väga silmaringi, sain päris palju teadmisi ja kogemust juurde. Ettevõtte külastustest jäävad mälestused pikaks ajaks ja ka palju tarku ideid ja mõtteid sain. Aitäh!“

Ürituse organiseerijana siinkohal kasutan veel juhust, et tänada kõiki ettevõtteid, kes meid soojalt vastu võtsid: Tarmeko LPD OÜ, HA SERV OÜ, Talent Plastics AS, AS Raitwood, Gomab Mööbel AS, Palmaco AS ning Võrumaa Kutsehari-duskeskust. Meie majutuskohta Hämsaa-re Puhketalus. Meie kõhud täitis Beckeri Pubi. Samuti meie ürituse peatoetajaid: Keemia- ja materjalitehnoloogia teadus-konda – dekaan Andres Öpikut ja Raili Klesmenti, samuti Polümeermaterjalide instituuti ja Puidutöötlemise õppetooli, Natalja Savestit, Jaan Kersi ja tudengeid, kes selle kõige osaks said. Rohkem infot ja pilte tegemiste kohta võite leida meie õppetooli Facebookist või kodulehelt.

TTÜ Puidutöötlemise õppetooli esindajad Gomabi juhtkonnaga ümarlauasFoto: Andry Mataloja


GONZO

RISTISÜDAOmnes viae Romam ducunt või kui liikuda teises suunas, siis saavad kõik teed Roomast alguse. Kas see vana ütlus võiks endiselt kehtida või viivad nüüd kõik teed Brüsselisse? Tuleb välja, et osadel kaaskodanikel on selles osas veendumus, et nihil novi sub sole ja ka isiklik elukorraldus vastav.

Eelmisel kevadel tekitas paljudele hämmingut uudislugu sellest, kuidas meie kaitseväe (KV) kõrged ohvitserid, sealjuures KV juhataja, Riho Terras, kuuluvad mingisse templirüütlite ordusse. Peamiseks valupunktiks loo juures kujunesid pildid templirüütlite tseremooniast, kus osalesid Terras ja teised kaitseväelased vormiriietuses, kandes selle peal ordu sümboolikaga valgeid keepe. Sellega rikkusid Terras ja ta kolleegid KV vormikandmise eeskirju ning ta vabandas avalikult ja astus taga-si, mitte küll KV juhataja ametist, vaid ordu suurpriori positsioonilt. Selgituseks tähendas Terras, et Eesti Vabariigile antud vanded on tema jaoks siiski kõige tähtsamad. Huvitav, milliseid lubadusi ta siis Vatikanile on andnud?

Tollal ei pööranud ma loole suurt tähelepanu ja olles ise põgusalt rolli-mängudega kokku puutunud (ja mitte ainult nende huvitavatega, mis toimuvad magamistoas), tean, et vahel rõngassärgi selgatõmbamine ja sõprade mõõkadega tümitamine võib olla aktiivne ja huvitav meelelahutus. Seega ei võtnud ma ka suuremaks vaevaks loosse süveneda ning pikalt kulmu kortsutada.

Hillar Z. [email protected]

Sel jaanuaril pöörasid uurivad ajakirja-nikud saatest “Pealtnägija” avalikkuse tähelepanu asjaolule, et Eestis on lisaks veel üks rüütliordu (Püha Peaingel Mii-kaeli Rahvusvahelise Rüütliordu Eesti Suurprioraat) ja ka selle liikmeskonda kuuluvad muuhulgas riigikogu liikmed Aivar Riisalu ja Viktor Vassiljev, kes mõlemad ka saatele intervjuu andsid.

Esiteks annab igale intervjuule hea hoo sisse asjaolu, kui intervjueeritav tahab alustada väitega, et tegemist pole van-denõuga ja just nii otsustas ka Vassiljev teha oma avangu, paludes vältida temp-lirüütlite ja vabamüürlaste teemasid, sest nendest ei teadvat ta midagi (Ühesõnaga KV-s on käimas vandenõu?). Jättes kõrvale loo pentsikuse, kujunes ülejää-nud vestlus siiski üsna igavaks, sest oli selgelt aru saada, et Kärmasele oli teema niivõrd elukauge ja imelik, et intervjuu alguses oli tal näos tugev muie ning väga põhjalikult ta kodutööd teinud polnud. Riisalu selgitas, et orduga liitumisega kaasnes oluline elumõtete ümberkor-raldus ja tegemist on sügavalt privaatse asjaajamisega, mida ta hea meelega avalikkusega ei arutakski.

Kuidas kogu lugu ja ordu põhikiri tu-gevalt eksootilise juustu järgi haiseb, seletas lahti end asjaarmastajast ordu-uurijaks kutsuv jurist Urmas Arumäe Postimehe arvamusloos. Alustades huvitavast asjaolust, et Vassiljev on akt-septeeritud “don” Rooma paavsti poolt ja on teiselpool usulahku omistatud ”krahvi” tiitliga Ukraina patriarhi poolt kuni selleni välja, et jääb segaseks, mis tüüpi rüütliorduga on tegemist. Lisaks ei vastavat MTÜ põhikiri EV seadustele.

Zoomides nüüd järsult meie päevakaja-liste paavstiteenrite juurest natuke kau-gemasse ajaloohaardesse, siis tõusevad vähemalt mul küll Roomast lähtuvate jätkete ja pühade rüütlite peale keha-karvad püsti, sest ei tasu unustada, et ka diktaatorid Franco, Mussolini ja Hitler viisid oma “heategevuslikku ühiskonna edendamise kampaaniat” läbi paavst Pius XII õnnistusega. Vähe mainitakse Hitleri vaimustust Jesuiitide ordust ja sellest, kuidas ta pidas just seda ordut peamiseks eeskujuks enda organisat-siooni loomisel (kusjuures ka Napoleon I mainis oma kirjades, et tegu on oma olemuselt sõjaväelise organisatsiooniga) ning kuidas tema isikliku eliitväe SS-i juht, H. Himmler, viis koos oma esioh-vitseridega (kokku 12) läbi ümarlaua-rüütlite rituaale Wewelsburgi lossis.

Ma olen siin natuke halvas seisus, sest tahtsin jõuda selle looga kohta, kus saan teha kõvasti nalja nende veidrike üle, kes elavad endiselt feodaalses fantaasiamaa-ilmas ja pole millegipärast kätte saanud kirjatuvi teatega, et keskaeg on läbi. Sel-le asemel surfan ma juba pikemalt veebis ja imestan, kui palju tähtsaid riigijuhte ja muidu mõjuvõimsaid inimesi läbi ajaloo on “oma hingeelu arendamiseks” kuulunud mingisse paavstile alluvasse ordusse. Eriti palju kohtab nende seas Malta rüütleid. Kas arvates, et oleme jõudnud valgustatud uusaega, olen olnud ise naiivne? Igal juhul võib pakkuda, et õige lahendus dilemmale, kuidas peaksi-me suhtuma nendesse rüütlitesse siin ja praegu, on ka õige siht, mida mööda ehi-tada tee, et mitte jääda ajaloo nõiaringi.


TEADUS

KROKODILL JUHIB LENNUKIT

Tänu Studioosuse teadusrubriigi repor-ter Peetri vastupandamatule soovile ja võimalusele minna Hawaiile puhkama (loe: teaduskonverentsile), olen ma pidanud nüüd juba mitu tundi mõtlema selle peale, mida kirjutada. Millega ma teid üllatan, mida te veel ei tea – Tipi-kas on ju üks tark isend. Olgu peale, aitab halinast, head aega, kojuminek... Või läheme ehk kojuminemise asemel hoopis samuti reisile? Põrutame siit närusest Eesti kliimast statistikamaale, kus sajab protsente ja keskmisi ning puhuvad ekstreemumid.

Ma tunnistan ausalt üles, et iga kord, kui ma lennukis istun ning see end maapinnalt lahti rebida üritab või iga kord, kui lennuk maandub nii, et mitte kui midagi näha pole või siis ka iga kord, kui 10 km kõrgusel ookeani kohal on jube turbulents ning tiivad lopendavad - nendel kordadel tunnen ma hirmu. Ja ma ütlen teile: seda hirmu põhjustab ignorantsus. Õnneks on see ravitav. Ma küsingi ausalt: kui suur on tõenäosus, et (1) just see lennuk, mille peal ma olen, kukub sodiks ning keegi hukkub. Samuti oleks huvitav teada, (2) mis faktorid neid õnnetusi põhjus-tavad? Kes või mis on süüdi?

Lennuõnnestused, eriti hukkunutega, on väga täpselt dokumenteeritud ning

iga huviline saab ülevaate leheküljelt http://planecrashinfo.com/. Olen seda lehte isegi kasutanud ning otsinud välja 2011-2013 aastatel toimunud õnnetu-sed, mis on juhtunud kindla graafiku alusel sõitvate kommertslendudega ning mis kahjuks on kaasa toonud ka inimkaotusi. Positiivse üllatusena sain teada, et 2011. a oli kõigest 14 sellist õnnetust, 2012. a 10 ning 2013. a 20. See tähendab, et keskmiselt 14,7 õnne-tust aastas. Antud juhul on siis tegemist absoluutarvuga. Kui suur on aga ikkagi tõenäosus, et ma astun lennuki peale, mis kukub alla ning toob kaasa ohv-reid? Allikas [1] väidab, et 2012. aastal oli maailma lennujaamades ca 80 miljonit õhkutõusu ning seega saame tõenäosuseks jämedalt üks õnnetus iga 5 miljoni õhkutõusu järel. Üks iga viie miljoni kohta on väga väga väike arv. Kunagi lugesin raamatut pealkirjaga “Ärge muretsege, hakake elama” ning seal oli eraldi peatükk selle kohta, kui suure osa muredest võiksime unustada, kui analüüsiksime oma hirme tõenäo-susteooria kontekstis. Minu isiklik arvamus on, et lennuhirm on asi, mille peale ei tasu küll aega raisata.

Kui aga võtta ette need 44 õnnetust aastatel 2011-2013, siis saame teada, et 26 nendest toimusid maandumis-faasis ning 7 õhkutõusmisel ehk siis 75% neist leiab aset lennu esimestel ja viimastel momentidel. Ilmselt kõige meeldejäävam hiljutine õnnetus maan-dumisel leidis aset 2013. a San Fran-

Victor [email protected]

siscos, kus piloot lihtsalt lendas liiga madalal ning liiga aeglaselt. Kuigi seal olid ilmaolud perfektsed, toimusid pooled õnnetused 44st justnimelt väga keerulistes ilmaoludes, kus esines tihe udu või tugev tuul või kombinatsioon nendest. Pole siis ka imestada, et 26 korral oli tegemist piloodi veaga ehk et üle poole õnnetustest juhtub piloodi süü tõttu. Tõenäosuslik retsept õnne-tuseks on keeruline ilm, ebatasane maastik, valed juhtimisvõtted ning regionaallennud. Kuigi keeruline ilm võib segi lüüa reisijate plaanid ning lennud määramatuks ajaks edasi lüka-ta, siis ei tasu olla pahane, sest see on ainult reisijate enda huvides.

Kahjuks tuleb lennunduses siiski ka tä-napäeval ette sisuliselt ettekavatsetud mõrvu. Nii juhtus nendel kolmel aastal mitmeid “õnnetusi”, kus meeskond oli purjus, kus ei koristatud tiibadelt jääd ning kus eirati reisijate tähelepanekut asjaolu kohta, et tiibadest lekib õli. Ka juhtus 2013. aastal tõsine intsident selle tõttu, et piloot saboteeris meelega oma lennukit. Samuti ei oleks keegi 2010. aasta 25. augustil arvanud, et nendega juhtub nii: “A passenger brought abo-ard a crocodile hidden in a sports bag. The crocodile escaped, causing a panic among passengers who all rushed to one end of the plane. This caused an imbalance in the aircraft which led to loss of control and a crash.”

meeLDivat LenDU!


ARVAMUS

KA TUDENG TAHAB DEITIDA – KAS VÕI PIMESI KUI VAJA

Erkki Sarapuu ning silmailu pakkusid TTÜ tantsutüdrukud ja –poisid oma särtsaka etteastega.

Numbri otsimine

Kell kuus õhtul algas registreerimine ning arvuti valiku tahtel anti regist-reerinud vastassoost tudengitele paari-kaupa ühesugune numeratsioon, mille alusel siis oma paarilise üles pidi leid-ma. Olin positiivselt üllatunud noorte meestudengite üle, kes kohtingule tulles väga korralikult valmistunud olid. Nii mõnelgi oli kaaslase jaoks näpus kas lilleke või šokolaad ning noorsandid nägid ka viimase peal head

Punastav neiu ja kaugustesse vahtiv noormees – just niimoodi on pimekoh-tingul leidnud end järjekordne tudengi-paar. Selliste nootidega lükati Solarise keskuse aatriumis sõbrapäeval käima järjekorras juba üheksas maailma suu-rim tudengite pimekohting. Kokku oli ennast kaaslasejahile registreerinud üle 400 tudengi ning suurettevõtmi-sesse olid kaasatud ka üksikud välistu-dengid. Meelelahutust pakkus sel eriti südamekujulisel reedel viimase malli klubibiidi järgi PowerHit Radio DJ

Kristine [email protected]

välja. Õhtu märksõnaks noormeeste iseloomustamisel oligi triiksärk ja džentelmenlikkus. Kahjuks ei saa sama öelda aga noorte naistudengite kohta. Kui olid tekkinud juba esimesed paarid, siis võis nii mõnegi triigitud särgi kõrval näha väljaveninud varru-katega pusa või lõhkisi retuuse. Eriti lamedad olid aga olukorrad, kus neiud, nähes eemalt oma numbriga kaaslast lähenemas, võtsid oma numbri pluusi pealt ära, kui neile kaaslase välimus ei meeldinud. Nii jäi ürituse lõpuks ootama hulganisti hurmureid, kellele anti teine võimalus nende tütarlaste näol, kes oma kaaslast mingil põh-jusel leidnud ei olnud või kes ennast

KA TUDENG TAHAB DEITIDA KA TUDENG TAHAB DEITIDA KA TUDENG TAHAB DEITIDA KA TUDENG TAHAB DEITIDA

Foto Sten-Ander O

jakallas


ARVAMUS

üritusele ei registreerinud. Enamasti olid jahile tulnud pigem nooremad bakalaureuseastme tudengid, kuid üks sõber tahtis meeleheitlikult ka oma kahekümne viie aastast kaastudengit maha parseldada.

Suhete edendamiseks kingitused

Ürituse keskel premeeriti noori suh-teeksperte tuhatkonna lilla õhupalliga, millede sisse oli peidetud erinevaid ühistegevuse võimalusi ideaalseks kohtinguks. Nii võis õhupalli seest saa-da voucheri näiteks tasuta piljardiks või uisutamiseks. Samuti läksid jaga-misele sooduspakkumised erinevatele üritustele ja toitlustuskohtadesse. Kuna aga üritus oli avalik ja tasuta, krabasid tudengite asemel õhupalle lapsed ja teised „hängivad“ pealtvaatajad.

Loodame siiralt, et õppimise vahepeal leidis mõni tudeng endale hingesugu-lase, kellega kevadel raamatukogus unetut eksamisessi veeta.

leidis mõni tudeng endale hingesugu-lase, kellega kevadel raamatukogus unetut eksamisessi veeta.

Foto Sten-Ander O

jakallasFoto Sten-A

nder Ojakallas

ARVAMUS


KIIRTOIDUST JA INIMESTE TUNNUSTAMISEST

kumine. Istuda 8 või 12 tundi päevas kassas ja puutuda kokku erinevate inimestega, kellest mitte kõik ei ole viisakad ja kannatlikud. Seetõttu aitab sageli just naeratus, viisakas “tere” ja “head-aega” või siis fraas “hea töö” muuta muidu põrguliku päeva väheke-negi helgemaks ja positiivsemaks.

Et loo pealkirjas sai mainitud sõna kiirtoit, siis järgnevalt sooviksingi välja tuua kaks lühikest lugu sellest, mis efekt võib olla tunnustamisel ja positiivsel tagasisidel.

Lugu 1: Eelmise aasta juulis juhtusin kuulma sellisest söögikohast nagu Vesivärava Grill. Tegemist on väikese putkaga Vesivärava Kohviku juures. Esimest korda seal käies tellisin endale juustuburgeri, mis tundus soodne ja turvaline valik. Pärast veerandtunnist ootamist hüüti välja minu nimi ja ma sain oma burgerile järele minna. Enne, kui sellele hambad sisse sain lüüa, val-das mind kerge ootusärevus. Kas see burger on tõesti nii hea nagu räägitakse või saan ma grandioosse pettumuse osaliseks? Kuna julge hundi rind on rasvane, lõin lõpuks burgerile hambad

sisse. Selgus, et see on hea. Lausa väga hea!Burger söödud, lõi pähe mõte öelda burgeri eest mõ-ned kiidusõnad. Nii hea asi lihtsalt on kiitust väärt. Läksingi siis luugi juurde, tänasin ning kiitsin, et väga hea burger oli. Koka näost peegeldus minu meelest suur tänu-tunne, seega läks tunnustus asja ette ning oli näha selle positiivset mõju. Kui positiivset,

Oma seekordse artikli soovin pü-hendada inimeste tunnustamisele, tehes seda läbi kiirtoiduga seonduva vaatenurga. Miks on inimeste tunnus-tamine oluline? Eelkõige seepärast, et see annab neile parema enesetunde ja teadmise, et nende tööd ja saavutusi väärtustatakse. Ühesõnaga tõstab ene-sehinnangut. Hea enesehinnang annab aga sisemist jõudu ning aitab vaimse tervise korras hoida.

Tunnustamist on väärt kõikide ametite pidajad. Paraku on olukord selline, et kui lugeda erinevaid meediaväl-jaandeid, siis jääb mulje, nagu oleks inimesed valmis kiitma ja tunnustama vaid neid, kes teenivad kõrget palka või omavad uhkena näivat ametinimetust. Minu meelest on selline suhtumine väär. Ka lihttöölised on siiski inime-sed ja mitmed neist teevad oma tööd suure püüdlikkuse ja hoolega. Näiteks klienditeenindaja amet ei ole meelak-

selgus mõni aeg hiljem. Nimelt, kui läksin jaanuaris üle pika aja taas sinna, siis tunti mind kohe ära, et „Kuule, sa oled ju see kutt, kes neid lisasid soo-vib“ (pärast juulit sattusin ma sinna veel paaril korral). Nüüd oli minu kord positiivselt üllatuda. Kui sind ikka ka pärast nelja kuu pikkust pausi ära tun-takse, siis tähendab, et oled millegagi meelde jäänud.

Lugu 2: Singh on pärit Indiast, oma elatist teenib ta kokana. Töökohaks on tal Chow King. Juba selle koha avami-se päeval läksin ma kohale ja võtsin prooviks teravad nuudlid kanaga. Esialgu võtsin ma need ette paljalt, ilma joogita, kuid varsti selgus, et pean oma otsust “kahetsema”. Nimelt on sealsed vürtsikad nuudlid tõepoolest vürtsikad ning roa nimi ei ole lihtsalt sõnakõlks. Seetõttu tellisin ma juurde pudelitäie vett, kuid ka sellest ei olnud väga palju abi. Seda kõike nägi kokk Singh läbi ava (seal söögikohas on köögi ja saali vahel seinas suur ava - köögist näeb saali ja saalist kööki). Ühesõnaga, ta tuli vahepeal minu juurde ja ilma, et ma oleksin jõudnud midagi öelda, pani minu roale peale magusat kastet, et see nii vürtsikas ei tunduks ja noomis sõbralikult, ei kui roog on liiga vürtsi-kas, siis tuleb öelda, mitte istuda. Minu meelest oli see temast väga kena. Kui lõpetasin, tekkis tahtmine roa eest tänusõnad öelda. Paraku oli Singh sel hetkel eemal. Seega andsin oma tänu-sõnad edasi kassas olevale neiule, sa-muti tegin ma õhtul blogipostituse, kus mainisin ära, kui hea kohaga tegu on.Ei tea, kas Singh kuulis minu öeldud kommentaare või komistas blogi otsa, kuid kui ma paar päeva hiljem poodi läksin ning minu tee söögikohast mööda viis, siis märkas ta mind ja ütles kenasti “Tere, noormees.” Seega on ta taas üks inimene, kellele mul on õnnestunud meelde jääda, mis tõestab veelkord, et kui oled ise teiste suhtes positiivne, siis ollakse positiivne ka sinu suhtes.

Tudengite Eurovisioon 2013 võitjad

Taavi [email protected]

Chow

King 2 (foto FB

lehelt)


ÜLIÕPILASTE 15. SUVEMÄNGUD OOTAVAD TIPIKAID OSALEMA!

27- 29. juunil toimuvad Käärikul Üliõpilaste 15. Suvemängud, mis on tudengisuve üks parimaid üritusi. Kol-me päeva jooksul leiab aset üle 40 eri-neva spordivõistluse, mis on mõeldud nii harrastajatele kui ka tõsisematele spordisõpradele. Kokku on Suvemän-gudele oodata üle 1500 tudengi, kes naudivad päeval suurt sportimist ning õhtul meeleolukat vabaajaprogrammi.

Miks osaleda?

Suurendage ühtekuuluvustunnet ja koostööd! Suvemängud on heaks võimaluseks veeta koos sõpradega meeldivas õhkkonnas aega, üksteisele võistlustel kaasa elada ning õhtuti üheskoos pidutseda.

Saa uusi tutvusi. TTÜst on sel aastal tulemas rekordarv tudengeid. Sul on võimalik saada uusi tutvusi nii oma ülikoolist kui ka teistest ülikoolidest. Kokku osaleb sel aastal suvemängudel ligi 1500 üliõpilast üle Eesti.

Kõigile midagi. Suvemängudel on alasid ja tegevusi kõigile. Alustades enda vormi proovile panemisest, meeskondlikest aladest ning muudest lustlikest võistlustest kuni kaasaelami-se või niisama chillimiseni välja.

Aita TTÜ-l võita karikad ja olla pa-rim ning aktiivseim üliõpilaskond. Suvemängudel antakse välja aktiivsu-se ja tulemuse karikas. Aktiivsuska-rika võitmiseks on oluline iga tudengi võimalikult

paljudest aladest osavõtt - kasvõi ta-gurpidi raja läbi joostes teenid osaluspunkti. Tulemuskarika arvestusel saab punkte ülikool vastavalt oma edukaima sport-lase kohale. Kolm aastat järjest on TTÜ-l olnud võimalus mõle-mad karikad koju tuua.

Kes käinud, need kiidavad! Enamus, kes seal käinud, räägivad üritusest väga positiivselt ja tulevad kordavalt sinna tagasi. Vähemalt ühe korra peavad kõik seda melu nägema!

Mängudele registreerumiseks saada osalussooviga kiri aadressile [email protected]

Märtsi lõpuni on hind TTÜ tudengi-le ainult 35 €. Järgmises registreeri-misvoorus on hind juba 45 €.

Mida sisaldab osavõtutasu?- KOLME meeleolukat päeva;- 6 söögikorda (reedel õhtusööki, laupäeval 3 söögikorda ja pühapäeval hommiku- ning lõunasööki);- spordivõistlustel osalemist;- õhtuseid meelelahutusprogramme;- kohta telgile ning mis kõige tähtsam - meeldivat seltskonda.

Tegema ei pea muud, kui ennast regist-reerima ja kohale tulema, sest KÕIK muu on hinna sees! :)

Lisainfot vaata www.suvemängud.ee Kohtumiseni Käärikul!

sUve parim üritUs ootab!

SPORT

Krista PalderSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

Põhjused astuda korporatsiooni

Ei saanud laulukoori sisse.Sinu ülikonnal on juba õlleplekid.Kultuurne ettekääne joomiseks.

HALVA HUUMORI INSTITUUT


Kes on Juulius?

Juulius on oma soovitatava säilivus-aja ületanud tudengisarnane toode!

Järeleksam

Semestrilõpu peol kohtab noor-mees neidu. Tehakse teineteisele pisut silma ja minnakse seejärel koos sängi. Peale kolme minutit äh-kimist-puhkimist teatab noormees:- Mina lõpetasin, aga sina? - - Mina? Mina küll ei arva, et sa nüüd sellega lõpetasid. Kusjuures, kui sa läbi kukkuda ei taha, siis minu meelest tuleks sul see meie viimane eksam suuliselt järgi vas-tata!

Raskused lugemisega

Sain teada, et düslektik meie kursu-selt, ei õpi enam meiega. Ta kirjutas mulle, et ei saanud ikkagi üliklou-nis hakkida.

HALVA HUUMORI INSTITUUTAleksander [email protected]

Meie instituudis pole viimase kahe aasta jooksul registreeritud ühtegi musta katku juhtumit!

Õige toitumine

Käib bioloogia eksami kollokvium.- Kas oskate nimetada seda amino-hapetest koosnevat molekuli, mida on inimesel mõttetööks vaja? - uu-rib õppejõud.

- Ei oska. Kas vihjet saaks? -- Vihjena võin öelda, et teie dieet on viimasel ajal vist olnud erakordselt valguvaene. -

Põhjused astuda korporatsiooni

Ei saanud laulukoori sisse.Sinu ülikonnal on juba õlleplekid.Kultuurne ettekääne joomiseks.

SUDOKUSUDOKU


ÜLIÕPILASTE SUVEMÄNGUDELE REGISTREERIMINE ON TIPIKATELE

NÜÜD AVATUD!

SOODUHIND KUNI MÄRTSINI – KIIRUSTA, SEST PILETITE ARV ON

PIIRATUD.SUVE PARIM ÜRITUS OOTAB SIND!

märts 2014

Documents