NÄRVISÜSTEEMKoostas: Kristel Mäekask

Närvisüsteemi jaotus:

Kesknärvisüsteem

Piirdenärvisüsteem

Kesknärvisüsteem KNS

Juhib kogu organismi tegevust.

Koosneb:

• peaajust

• seljaajust

Peaaaju

Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.

Vasak ja parem ajupoolkera

Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust.

Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine.

Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised.

Väikeaju

Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.

Piklikaju

Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus).

Keskaju

Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse.

Vaheaju

Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri.

Suuraju koores paiknevad keskused:

Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks.

mõtlemiskeskus

kõnelemiskeskus

liigutuskeskusnaha- ja lihastundlikkuse keskus

nägemiskeskus

kuulmiskeskus

haistmiskeskus

maitsmiskeskus

Mäluvormid:

Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.

sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne

info meeleelunditest

sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid

primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel

info mis üldjuhul ei unune nt nimi

lühimälu püsimälu

Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu.

Seljaaaju

Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).

Närvirakud

Närvisüsteem koosneb närvirakkudest.

Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.

neuriit

dendriit

rakukeha

Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega

100 m/sek

Piirdenärvisüsteem (PNS)

Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb:

• kehaline ehk somaatiline

Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased)

• vegetatiivne

Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed)

Refleksid

tingimatud

Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks

tingitud

Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine)

Refleksikaar

Erutuse kulgemise tee:

1. erutust vastuvõttev närvirakk;

2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi;

3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust;

4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse;

5. organ või elund, mis erutusele reageerib.

Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/

Põlverefleks

Närvisüsteemi ülesanded:

reguleerib organismi elundite talitlust

kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd

kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele

http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton

Kasutatud materjal:

http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisysteem/9kll4ltssisu.htm

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Nervous_system_diagram_%28dumb%29.png

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.gif

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Hemispheres.png

http://www.dushkin.com/connectext/psy/ch02/spinal.mhtml

http://www.yachigusaryu.com/blog/pics/top_ten_principles/3/image005.jpg

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Neuron-no_labels.png

http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mouse_cingulate_cortex_neurons.jpg

http://www.tarbija24.ee/240907/esileht/ak/283193_foto.php