närvisüsteemi ehitus ja talitlus
TRANSCRIPT
2
Mida teame?• Mis on neuraalne regulatsioon?• Mis on humoraalne regulatsioon?
Külli Kori, Meelis Brikker
3
Mida teada saame?• Millest koosneb närvisüsteem?• Milline on närviraku ehitus?• Kuidas toimub närviimpulsi
ülekanne?
Külli Kori, Meelis Brikker
Original by McZusatz
Animatsioon: magnetresonantstomograafia abil jäädvustatud kujutis inimajust
4
Inimese närvisüsteem
Külli Kori, Meelis Brikker
Original by CFCF
peaaju
seljaaju
närvid
närviganglionid
Kesknärvisüsteem
Piirdenärvisüsteem
5
Kesknärvisüsteem
Külli Kori, Meelis Brikker
• Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju.
• Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust.
6
Piirdenärvisüsteem• Närvid, mis ühendavad pea- ja
seljaaju kõigi keha piirkondadega• Jaguneb:
– sensoorseks närvisüsteemiks – retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovateks tundenärvideks
– somaatiliseks närvisüsteemiks – kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks
– autonoomseks närvisüsteemiks – näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks närvideks
Külli Kori, Meelis Brikker
Original by UC Regents Davis campus
7
Autonoomsed närvid• Sümpaatiline närvisüsteem:
– stress ja füüsiline koormus– kiirendab südametegevust ja avardab
kopsutorusid– valmistab organismi ette kiireks
reageerimiseks– „võitle või põgene“
• Parasümpaatiline närvisüsteem:– kõige aktiivsem puhkeolekus– kontrollib seedeelundite talitlust– „puhka ja seedi“
Külli Kori, Meelis Brikker
Original by The National Guard
Original by sethdickens
9
Närviimpulss• Piki närvirakke liikuv elektriline signaal• Põhineb elektrilaengu muutumisel
närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel.
• Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks.
Külli Kori, Meelis Brikker
12
Potentsiaali muutus• Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab
membraanipotentsiaali muutuse.• Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust
nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.• Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat
aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse närviimpulsiks.
Külli Kori, Meelis Brikker
13
Sünaps• Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu
liigub erutus ühelt närvirakult teisele• Elektriline sünaps – elektrilise laengu
edasiandmine• Keemiline sünaps – ülekandeaine ehk
neurotransmitteri kasutamine
Külli Kori, Meelis Brikker
14
Sünaps
Original by Looie496
Ülekandeaine ehk transmitter
Põieke
Retseptor
Transmitteri tagasi toomise pump
Kaltsiumi kanal
Erutus
Sünapsi pilu
Külli Kori, Meelis Brikker
15
Ülesanne
Külli Kori, Meelis Brikker
• Vaadake kordamiseks videot närvisüsteemi ehitusest!
16
Loe lisaks
Külli Kori, Meelis Brikker
Eesti tegi arenguhüppe raske närvihaiguse ravis http://www.postimees.ee/1481069/eesti-tegi-arenguhuppe-raske-narvihaiguse-ravis (Kuus, A. , 2005)
17
Kokkuvõte• Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks
(peaaju ja seljaaju) ning piirdenärvisüsteemiks (närvid).
• Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.• Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline
signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel.• Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille
kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.
Külli Kori, Meelis Brikker