VÕRTSJÄRVE ÖKOSÜSTEEM

Kati Kollom

GEOGRAAFILINE ASEND Võrtsjärvega piirneb 3 maakonda:

Viljandi, Tartu ja Valga ning 7 vallaga:

Tarvastu, Kolga Jaani, Viljandi, Rõngu, 

Rannu, Põdrala ja Puka.

VÕRTSJÄRVEST ÜLDISELT Eesti suurim sisejärv

(Virtsjärv) Pindala 270 km² Pikkus 35 ja laius 15 km Keskmine sügavus 2,8 m,

suurim sügavus 6 m Keskmine veetase 34 m Võrtsjärve voolab

18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassil

ma. Väljavoolav jõgi on Emajõgi.

Kaldajoon 109 km Järves on 5 saart:

Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar

Võrtsjärve valglal elab ligi 100 000 inimest.

GEOLOOGIA JA RELJEEF Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud

madalasse lohku. Kaldad on madalad. Ida- ja läänekallas on kiviklibune, savine, mudane ja

liivane. Muda levik on valdavalt järve lõunaosas. Järvemuda suurim paksus on 12 m ja

järvelubja suurim paksus 8 m. Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2

miljonit m3.

KLIIMA JA VEESTIK Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C. Sademeid langeb 591 mm aastas.  Mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv

külmunud 135 päeva jooksul. Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m,

absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m ja madalaim 32,20 m.

Vesi on väheläbipaistev, rohekaskollane ja pruunikas. Vesi soojeneb ja jahtub väga ruttu.

TAIMESTIK Koosneb 600 taksonist. Suurtaimi 110 liiki. Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk, harilik

pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-penikeel.

Kõige rohkem on Võrtsjärves veesiseseid taimi, järgnevad kaldaveetaimed ja ujulehtedega taimed.

Vetikaid on sinivetikad ja ränivetikad. Õitsemine algab mais, kestes septembri või

oktoobrini.

LOOMASTIK Järves elab 27 kalaliiki. Latikas, ahven, haug, koha ja angerjas. Järv annab meie sisevete kalatoodangust 6 - 15 %. Angerjas on põhilisi tööstuskalu. Haug on kalade väljapüügi seas esimesi. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni

kala.

LINNUD Võrtsjärvel on kohatud 92 liiki linde. Kõige arvukamad on naerukajakad. Pesitsejad on tuttpütt ja tähtsad on veel mustviires,

punapea- vart, sinikael- ja rägapart, kõrkja- roolind.

Veelinde on järve lõunaosas, kus elutseb ka ondatra.

Rändeperioodil võib järvel näha luiki, hanesid jt. linde.

PROBLEEMID Liigtoitelisus Veepinna taseme kõikumine Hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal,

kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel rannaalal

Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud angerjate näol.

KAITSE Reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi

Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning järv saab elada ühes rütmis loodusega.

2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille peaeesmärgiks on Võrtsjärve puhkemajanduse ja kaitse korraldamine.

KASUTATUD KIRJANDUS http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%

A4rv1 http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vortsjarv

_kristi.htm www.google.ee/pildid http://www.vortsjarv.ee/ ENEKE

TÄNAN KUULAMAST!

Kas on küsimusi