SISELEHT nr 177 september 2015 www.kliinikum.ee/leht

Praktika juhendamisest LK 2

“Õnneliku raseduse” uuring lõpusirgel LK 8

1 A4 LK 3

Veresoontekirurgia juubel LK 5

Pärast psühhiaatriakliiniku lasteosakonna renoveerimist 2006. aastal oli peagi selge, et vajadus statsionaarsete kohta-de järgi on suurem, kui ole-masolevad võimalused luba-sid. Vastuvõttude arv kasvas väga kiiresti – 10 aastaga on pöördumiste arv peaaegu ka-hekordistunud. Hetkel on ta-valine ooteaja pikkus haigla-uuringuteks ligikaudu 6 kuud ning pidevalt on järjekorras 60–70 last. „Alates 2008. aas-tast on olnud plaanis eraldada noorukite osa lasteosakonnast, kuna lapsed ja noorukid vaja-vad erinevaid olmetingimusi ning tänu kliinikumile on see tänaseks ka teoks saanud,“ sel-gitas dr Inna Lindre.

Noorukite jaoks renovee-ritud osakond mahutab 12 voodikohta, lisaks töökabine-tid, sh ambulatoorseks vastu-võtuks. Osakonnas on kaks palatiplokki, kus vajadusel saab poiss- ja tütarlapsed eral-

dada. Kuna psühhiaatriaklii-nikus viibivad ravil ka tahtest olenemata isikud ja kohtueks-pertiisi kaudu määratud pat-siendid, on turvanõuetest tu-lenevalt noorukite õueala pii-ratud aiaga. Kokku saab ole-ma laste ja noorukite vaimse tervise keskuses 25 voodikoh-ta, millest 12 on noorukitele ja 13 lastele, sh 3 voodikohta söömishäiretega patsientidele. Statsionaaris lisandub seega juurde 9 voodikohta, mis või-maldab võtta vastu rohkem haigeid või pikendada vajadu-sel ravipäevade pikkust.

Paralleelselt noorukite osa-konna projekteerimisega alus-tati Norra programmi „Rah-vatervis“ projekti elluviimise-ga. „Lõuna-Eesti laste ja noo-rukite vaimse tervise keskuse loomine“ projekti eesmärk oli laste vaimse tervise teenuste arendamine ning abi kättesaa-davuse parandamine. Lapse ravi kõrval on oluline töö lap-

se pere ja võrgustikuga, abi peab olema koordineeritud ning võimalikult elukohajärg-selt kättesaadav. Dr Inna Lind-re sõnul oli projektimeeskon-na visioon koolitada välja pro-fessionaalne meeskond, avada maakondlikud ambulatoorsed laste ja noorukite vaimse ter-vise kabinetid, arendada võr-gustikutööd ning parendada statsionaarse abi võimalusi. „Ilma maakonna keskusteta ei ole tegelikult abi väljapoolt Tartust kättesaadav nii nagu peaks. Nüüd toetavad kliini-kumi psühhiaatriakliiniku vastuvõtte ka kabinetid Võrus, Valgas ja Põlvas. Lisaks on meil ka vastuvõtt Ida-Viru Keskhaiglas ning ka Narva haiglas tegutseb vaimse tervi-se kabinet, mille tööd koordi-neerime koostööd Põhja-Tal-linna Regionaalhaiglaga.“

Ainult kabinettidest ja roh-kematest voodikohtadest ei ole aga abi, kui ei ole profes-

sionaalset meeskonda erialas-te teadmistega. Nii on laste ja noorukite vaimse tervise kes-kuse meeskond läbinud mit-meid erialaseid koolitusi ning omandanud täiendavalt koge-musi Norras, Rootsis ja Soo-mes. „Meie visiooni on läbi aastate toetanud nii meie en-da kliiniku kui ka kogu kliini-kumi juhtkond, oleme selle eest väga tänulikud. Tagaside-na meie tööle on hea tõdeda, et psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise kes-kuse lasteosakond läbis 6.05.2015 ka kvaliteedihinda-mise QNIC. Välishindamise tulemusel saime oma tööle head tagasisidet ja parendus-ettepanekud on kõik juba uue noorukite palatiploki töösse kaasatud,“ rõõmustasid dr In-na Lindre ja Ruth Tohvre.

KLIINIKUMI LEHT

Laste ja noorukite vaimse tervise keskus avab uksed1. oktoobril kell 12.00 avatakse Raja 31 asuvas psühhiaatriakliinikus laste ja noorukite vaimse tervise keskuses noorukitepsühhiaatria osakond. Kuigi struktuuriüksusena on laste ja noorukite vaimse ter-vise keskus eksisteerinud juba aasta algusest, ootab avamist renoveeritud palatiplokk noorukitele.

Fotod: Andres Tennus

Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse meeskond

Osalesin Kliinikumi arengu-fondi toel Euroopa Oftalmo-loogide Juhtimise Arengu-programmis (European Lea-dership Development Prog-ramme (EuLDP)), mida kor-raldab Euroopa Oftalmoloo-gide Selts (European Society of Ophthalmology (SOE)). SOE alustas selle programmi-ga 2005. aastal USAs edukalt toiminud programmi eesku-jul. Hiljem on sarnased prog-rammid loodud ka Kesk- ja Lõuna-Ameerika oftalmoloo-gide seltsi poolt ning Aasia re-gioonis.

Programmi eesmärgiks on omavahel tutvustada ning koolitada silmaarste, kes on oma riigi erialaseltsi juhatu-ses. Tegemist ei ole otseselt oftalmoloogia meditsiinilise-le poolele keskendunud kava-ga, vaid tegeletakse pigem eri-ala administratiivse/poliitilise poolega – teemadega, mida enamikus riikides tavaliselt arstidele ei õpetata, kuid mil-lega tuleb eriala arendamisel tegeleda. Seega on tegemist eriala arendamise strateegilise programmiga. Paljudes riiki-des on programmis osaleda soovivate inimeste hulk suur, kuid osalejate arv on piiratud igast riigist 1-2 erialaseltsi poolt väljavalitud arstiga.

Mulle avanes esimese eest-lasena võimalus programmis osaleda ning olin seekord ka ainus Baltimaade esindajana. Kokku osales minu lennus 29 inimest valdavalt Euroopast, aga ka kaks osalejat Egiptusest, kaks Türgist ning kaks Jordaa-niast. Tegemist on kaheaasta-se programmiga, milles on kokku neli moodulit. Igal osa-lejal on vaja programmi jook-sul välja mõelda ning teosta-da erialaseltsi või kliiniku sei-sukohast oluline projekt ning selle tulemused programmi lõpus ka teistele ette kanda.

Esimene moodul toimus juulis 2013 Kopenhaagenis Euroopa Silmaarstide Ühin-gu aastakonverentsi raames. Tutvustati programmi ennast, selle eesmärke, Euroopa Sil-maarstide Seltsi struktuuri, eesmärke ja juhte. Koos Ameerika Oftalmoloogide Seltsi presidendi ning mitme-te nende seltsi juhatuse liik-metega diskuteeriti paljudes riikides esinevate ühiste prob-leemide üle nagu näiteks töö-jaotus optometristidega, töö-jõu nappus ning vananevast ühiskonnast tulenev kasvav vajadus oftalmoloogilise abi järele. Meie lennu esimene kokkusaamine oli ka samas programmi lõpetava eelmise lennu lõpumooduliks ning kuulasime ära nende ettekan-ded oma projektide kohta.

Teine moodul toimus veebruaris 2014 Innsbruckis Austrias. Kolmel tiheda prog-rammiga päeval rääkisid eri-nevad kohaliku ülikooli ma-janduse õppetooli juhtimis-koolitajad erinevatel organi-satsiooni juhtimisega seotud teemadel. Saksamaa silmaars-tide seltsi tegevjuht selgitas organisatsiooni ülesehitust ja toimimist. Kohal oli ka Eu-roopa silmaarstide seltsi pre-sident, kes rääkis oma koge-

mustest ja probleemidest sel-le üsna suure organisatsiooni juhtimisel. Kutsutud oli ka muid silmapaistvaid inimesi nagu näiteks tuntud Austria mägironija, kes juhtis esimest alpinistide gruppi, kes jõudis Mount Everesti tippu ilma lisahapnikku kasutamata. Tema rääkis rasketes oludes meeskonna juhtimisest ning motiveerimisest. Oma koge-mustest eduka luksuslike mä-gihotellide keti ülesehitamisel rääkis kohalik ettevõtja. Lisaks eelnevale olid kavas ka grupi-tööd ning sotsiaalsed üritused osalejatevaheliste suhete loo-miseks.

Kolmas moodul toimus jaanuaris 2015 San Franciscos USAs koos Ameerika ja Lõu-na- ning Kesk-Ameerika programmidest osavõtjatega. Valdavalt olid lektorid USAst ning räägiti meediaga suhtle-misest, efektiivsest ettekanne-te pidamisest, koosoleku ju-hatamisest, poliitikutega suht-lemisest jms. Lektorid olid kõrgetasemelised ning suurte kogemustega koolitajad, kes nõustavad igapäevaselt maail-ma tippettevõtete juhte. Ameerika Silmaarstide Seltsi president selgitas organisat-siooni toimimist ning tutvus-tas seltsi hoonet ning tööruu-

me. Paljud seminarid toimu-sid rühmatöö vormis ning muidugi oli ka mitmeid sot-siaalseid üritusi, mis andis võimaluse tutvuda oftalmo-loogidega ka väljastpoolt Eu-roopat.

Programmi neljas moodul toimus jällegi Euroopa Silma-arstide Seltsi konverentsi raa-mes, mis toimus seekord Vii-nis Austrias. Osalejad kandsid ette oma projektid, mis olid üsna erinevad. Näiteks seadis üks Šveitsi arst oma kliinikus sisse aastase stipendiumi Eu-roopa silmaarstidele, kes soo-vivad tulla ja silmapõhja ki-rurgiat õppida. Egiptuse arst alustas oma kliinikus sarvkes-ta siirdamistega. Ise tegin Ees-ti silmaarstide seas küsitluse nende töökoormuse, erineva-tel töökohtadel ning erineva-te tööandjate juures töötami-se kohta.

Kokkvõttes oli huvitav ning kasulik koolitus, mis an-dis palju infot teemade kohta, mida arstiõppe raames tavali-selt ei käsitleta. Samas on vä-hemalt sama olulised isiklikud sidemed, mis tekkisid teiste riikide oftalmoloogidega.

DR MIKK PAUKLINSilmakliinik

2 PERSOON Kliinikumi Leht september 2015 Kliinikumi Leht september 2015 PERSOON 3

UUS TÖÖTAJA

Pirgit KinsigoMinu lapsepõlv möödus Võru-maal Lusti külas, kus veetsin oma esimesed 18 eluaastat. Esi-mesed kokkupuuted meditsiini-ga olid mul 2001. aastal, kui asu-sin õppima Tartu Meditsiinikooli õe erialale. Samaaegselt õpingu-tega pidasin vajalikuks omanda-da ka praktilisi oskusi tervishoiu valdkonnas ning seetõttu alus-tasin 2003. aastal töötamist Tar-tu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nefroloogia osakonnas abiõe ametikohal. Pärast Tartu Medit-siinikooli lõpetamist töötasin nefroloogia osakonnas kokku 10 aastat, nendest viis aastat õena ning viimased viis aastat osa-konna vanemõena. Samaaegselt töötades õena omandasin 2010. aastal magistrikraadi õendustea-duses, mis oli ka ajendiks kandi-deerimaks nefroloogia osakon-na vanemõeks. Antud ametiko-hale ajendas mind kandideeri-ma soov rakendada õpingute käigus omandatud juhtimisala-seid teadmisi õendusvaldkonna administratiivsete kohustuste täitmiseks. Oma 12 aasta pikku-se töökarjääri jooksul kliinikumis olen ainult uhkust ja heameelt tundnud oma kunagise õige eri-ala valiku üle.

Alates 01. juulist 2015 täidan sisekliiniku ülemõe töökohustu-si, kuhu ajendas mind kandidee-rima soov ja tahe karjääriredelil edasi liikuda. Antud ametikoht on vastutusrikas ning nõuab igapäevast pühendumist, et ta-gada kvaliteetne õendus-hool-dustöö juhtimine ja korraldami-ne sisekliinikus.

Pirgit Kinsigo on väga hea kol-leeg ning südamega töötav üle-mõde. Tema tugevuseks on õe-töö hea tundmine, oskus mees-konda juhtida ning motiveerida. Oma olemuselt on ta pigem ta-gasihoidlik, ent sellele vaatama-ta saavutas ta osakonna vanem-õena positsiooni, kus kolleegid, nii õed, hooldajad kui arstid, teda kuulasid ja aktsepteerisid. On märkimisväärne, et töö kõrvalt on ta omandanud ka magistrikraadi.

PROFESSOR MARGUS LEMBERSisekliiniku juhataja

KOMMENTAAR

Foto: Hannah Duncan

Esimese eestlasena Euroopa Oftalmoloogide Juhtimise Arenguprogrammis

Dr Mikk Pauklin EuLDP 2013-2015 lend Innsbrucki koolitusel

Kuna meditsiin sh meditsii-nitehnoloogia pidevalt are-neb, lisanduvad õdede töös-se pidevalt uued toiminguid, mida üliõpilastele õpetada. Paljusid asju tuleb teha ja õpetada teisiti, kui varem. Seda kõike tuleb õdedel te-ha oma põhitöö kõrvalt – meeles pidada, õpetada, jäl-gida ja lõpuks kontrollida, kas õpetus on ka vilja kand-nud. Kogu vastutus prakti-kandi tegevuse eest haiglas lasub praktika juhendajal.

Ei oska öelda, kas üliõpi-lased on ametit õppides en-dale teadvustanud, et Tartu Ülikooli Kliinikumi tööle asudes peavad nad tegema üsna suures mahus õppe-tööd? Kas nad on selleks üld-se ette valmistatud? Igal ju-hul õe õppekavas ei ole või-malik leida sellist õpiväljun-dit nagu oskused/valmidus praktika juhendamiseks. Võib ju öelda, et seda kõike saab õppida täienduskooli-tustel, kuid selliseid koolitu-si on vähe ja tasuta õppimi-se võimalusi veel vähem.

Praktika juhendamine on osa õppetööst. Tartu Tervis-hoiu Kõrgkooli kodulehel on kirjas, et 40% õppetööst on praktika ning suur osa prak-tikaõppest toimub kliiniku-mis. Hiljuti registreeriti klii-nikumi teadusuuringute re-gistris uuring „Õdede koge-mused õppemeetodite ra-kendamisest“, milles on kü-simused: „Palun kirjeldage, milliseid õppemeetodeid olete praktikantide juhenda-misel kasutanud? Miks te va-lisite just selle õppemeetodi sellises olukorras? “ Selline uuring iseloomustab õppe-asutuste ootusi praktika ju-hendamisele.

Kliinikumi õed on olnud väga mõistvad. Kui oli vaja

tõsta praktika mahtu, oldi nõus ning tänaseks on prak-tikatundide arv tõusnud viis korda viimase viieteistküm-ne aasta jooksul (alates 27305 kuni 131434 praktikatundi). Oleme vastu võtnud pea- aegu kõik Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt suunatud välispraktikandid. Viimase viie aasta jooksul 213 välis-üliõpilast, kes viibivad haig-las keskmiselt kaks kuud ning kelle juhendamine on õdedele suur väljakutse ja koormus. Seda eelkõige eri-neva kultuuritausta ning ees-ti keele oskuse puudumise tõttu. Oleme olnud mõist-vad ka praktika juhendamise tasude ja juhendajate ebapii-sava koolituse suhtes, kuigi teame, et ei tohiks. Me ei to-hiks olla nõus, et seda olulist tööd nii vähe väärtustatakse. Praktika juhendamise tasu ei ole tõstetud 2008. aastast ala-tes. Kooli poolt makstavast 32 sendist jääb pärast mak-sude mahaarvamist juhenda-jale 19 senti, millest omakor-da võetakse maha tulumaks. Ei saa unustada ka osakondi, kelle eelarvest kaetakse kõik praktikantide haiglasviibimi-sega seotud vahendite kulud.

Õppetöö suurendab olu-liselt personali koormust, mis seab ohtu töötajate ter-vise ja patsientide ravikvali-teedi. Kui personali koormus läheb suureks, hakatakse kü-sima täiendavat tööjõudu. See on ehk ka põhjus, miks analüüsid näitavad kohati suuremat personali arvu, kui tehtud töö ja voodikohtade arv eeldaks ning selle kulu peab taas katma asutus. Sa-mas ei tohiks seda katta pat-sientidele raviteenuse osuta-miseks mõeldud raha arvelt.

Kliinikum on praktika-baasiks mitmele asutusele

ning praktikantide vastuvõ-tul peab sellega arvestama. Patsiendid vajavad paranemi-seks rahulikku ja turvalist keskkonda, personal aga häid töötingimusi. Ülerahvasta-misega käib kaasas suurene-nud nakkusoht ja vigade või-malus, rääkimata suhtlemis-probleemidest pinge ja väsi-muse tõttu.

Kõike eelnevat arvestades, alustas Tartu Ülikooli Kliini-kumi ülemõdede nõukogu läbirääkimisi Tartu Tervis-hoiu Kõrgkooliga. Läbirääki-miste põhieesmärk kliiniku-mi poolt on praktika juhen-damise mahu vähendamine ja praktika tunnitasu tõstmi-ne. Pärast põhjalikku analüü-si leiti, et mõlemad eesmär-gid on saavutatavad. Ühe la-hendusena pakuti haiglaeel-se praktika mahu suurenda-mist kooli õppeklassides, kus on olemas kaasaegsed võima-lused erinevate oskuste õpe-tamiseks. Säästetud raha saaks suunata tunnitasu tõst-miseks praktikabaasis.

Peame jätkuvalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli heaks koostööpartneriks ning ole-me avatud läbirääkimisteks ja heaks koostööks. Kui mõ-lemad osapooled on valmis ilmutama head tahet, saame kindlasti olukorra lahendada nii, et meie patsiendid saak-sid parima võimaliku õen-dusabi, kliinikumi õed, äm-maemandad, füsioterapeu-did, laborandid ja radioloo-giatehnikud oleksid rahul töökoormusega ning üliõpi-lased saaksid hea praktilise kogemuse ja asjatundliku väljaõppe tulevaseks tööks.

KLIINIKUMI ÜLEMÕDEDE NÕUKOGU

ARENDUSKOMISJON

Praktikantide juhendamise teemadelTervishoiu kõrgkooli üliõpilaste praktika juhendamine on kliinikumi õdede, ämmaemandate, füsioterapeutide, laborantide ja radioloogia- tehnikute igapäevatöö lahutamatu osa.

Kliinikumi Leht september 2015 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES 54 1 A4 Kliinikumi Leht september 2015

Ühelt poolt on kehaline ak-tiivsus tänapäeva noorte inter-netikeskses istumisühiskon-nas tervitatav. Veel kümme aastat tagasi tähendas lapse sportimine igas päevas 2–3 tundi õues ringijooksmist, su-vevaheaegadel vanaema juu-res maal rassimist. Ning lisaks muidugi 3 kuni 4 treeningut enda poolt valitud spordialal. Ja sealgi olid esimese aasta treeningud üles ehitatud roh-kem spordist rõõmu tundmi-se tekitamiseks: palju jooks-mist, natuke erialast trenni.

Tänaseks on jäänud enami-kule lastele ainult treening-tunnid. Tõsi, küll 5 kuni 6 korda nädalas, kuid kindla eri-ala spetsiifikaga ja eesmärgiga juba varases eas saavutada häid tulemusi.

Ortopeed Henrique Jones, Portugali jalgpallikoondise arst, rõhutas oma Balti Spor-dimeditsiini konverentsil pee-tud loengus, et spordivigastu-sed varases eas lastel pole ai-nuüksi meditsiiniline prob-leem. Oluline roll on vane-matel, treeneril ja võistkonda-de mänedžeridel, kes püüavad juba varases nooruses „müüa“ noort talenti. Selline olukord lisab nii füüsilised kui psüü-hilised pinged noorele sport-lasele. Pahatihti saavad vigas-tatud just andekad lapsed – palju võistlusi erinevate vanu-seastmetega ja tihe võistlus-graafik ei lase noorel organis-mil piisavalt taastuda.

Kanada sportlase pikaajali-se arengu mudelis on kuni 19-eluaastani periood, kus tu-leb noorsportlases arendada

füüsilist ja mentaalset poolt koos, et olla valmis tulevikus lülituma võistlussporti. Para-ku reaalses spordimaailmas peavad juba 16-aastased sport-lased olema valmis lülituma tippsporti.

Üks enim probleeme teki-tav vigastus laste spordis on põlvesidemete vigastused. Kirjanduses leiame andmeid juba 5–6-aastaste noorsport-laste põlvesidemete operat-sioonidest.

Probleemkohaks on noorel kasvaval inimesel kasvuplaati-de kahjustus operatsioonil, millega võib tekkida pikkus-kasvu või liigestelje muutus. Et seda vältida, töötatakse väl-ja eri meetodeid, mis võimal-daks sellised riskid viia mini-maalseks. Samas, võrreldes täiskasvanud sportlastega, on ravivalikuid vähem: on tões-tatud, et kui laps tahab tulevi-kus jätkata sporti samal tase-mel, on vaja võimalikult kii-resti kirurgiliselt taastada põl-ve stabiilsus. Alternatiiviks on lõpetada sportimine aladel, kus esineb oht põlve vigasta-da. Iga uue vigastuse haigus-juhtumiga võivad tekkida lii-geses pöördumatud kahjustu-sed. Ajakirjas The Bone and Joint Journal 2002. aastal Aichroth ja kaasautorite poolt avaldatud artikli alusel on 6 aastat pärast vigastust konser-vatiivselt ravitud põlve eesmi-se ristatisideme patsientidel 100%-l põlv valulik ja ebasta-biilne, 65%-l on lisandunud meniski ja 15%-l kõhre vigas-tused.

Lisaks vigastustele on tõus-

nud laste spordis ülekoor-musvigastuste osakaal. Siinko-hal on peamiseks põhjuseks treeningute varane spetsiali-seerumine ja intensiivsus. Jalgpallis kindlasti ka kunst-muruväljakute lisandumine.

Oluliseks tuleb pidada reu-matoloog Mart Kulli loengut põletikuliste protsesside või-malusest noorsportlase lii-geskaebuste juures. Tihti ei saa seletada noore sportlase põlvevalu tema kiire kasvu või intensiivse treeninguga. Põh-jus võib olla põletikulises protsessis. Põletikulised lii-gesehaigused võivad alata praktiliselt igas elueas, mistõt-tu peaks noorsportlastega te-gelevad arstid valu põhjuste selgitamisel mõtlema ka JIA ja teiste põletikulistele liigeshai-guste võimaluse peale. Suu-

reks arenguks artriitide käsit-luse vallas on UH- diagnosti-ka, mis on tõestanud võrrel-davat tundlikkust MRT-ga ja head korrelatsiooni histoloo-giliste leidudega põletikulistes liigestes. Samas ei tohi ära unustada aga ka D-vitamiini vähesusega seotud toeseprob-leeme kasvavas organismis – Osgood-Schlatteri ja Perthe-se haigused on sagedased ja tõusvat trendi näitavad prob-leemid noortel ja noorsport-lastel kõigis Põhjamaades.

Üks olulisimaid faktoreid vigastuste ja ülekoormus-sündroomide ennetamiseks on taastusravi ja füsioteraapia. Pahatihti ei soovi treenerid selliseid igavaid ja mõttetuna tunduvaid harjutusi treening-protsessi lülitada. Siin on suur tähtsus lapsevanemate, tree-neri ja füsioterapeudi koostööl selgitamaks eriharjutuste va-jadusi niinimetatud nõrkade piirkondade tugevdamiseks ja vigastuse ennetamiseks.

Dr Henrique Jonesi arva-tes pole vaja sundida sportla-si treeningtsüklis tegema iga-päevaselt hulgaliselt tüütuid ja neile mõttetuna näivaid lisa-harjutusi. „Lisagem alguses üks, kõige tähtsam. Seda sportlane isegi ei märka. Ja nii tasapisi edasi.“

Seega soovituseks laste spordiga tegelejatele: ikka ta-sapisi ja targu edasi!

DR MADIS RAHUSporditraumatoloogia keskus

Lapsed spordis

Dr Madis Rahu

Öeldakse, et meie tulevik on laste päralt. Nii on ka spordis – et saavutada häid tulemusi täiskasvanuna, peab juba varases lapseeas alustama sportimist.

Arstiteaduskonna aastapäevArstiteaduskonna aastapäeva-üritused toimuvad 8. ja 9. ok-toobril. Lisaks 8. oktoobril toi-muvale traditsioonilisele dokto-rantide, üliõpilaste, õppejõudu-

de ja arstide teaduskonverentsile toimub reedel, 9. oktoobril paral-leelselt kaks üritust.

Esiteks konverents „Sport ja meditsiin“ kell 10.00–15.15 A. Linkbergi nimelises auditooriu-mis. Konverentsi avab Kuopio spordimeditsiini uurimisinstituu-

di professor Rainer Rauramaa akadeemiline loeng teemal „Phy-sical Exercise and Cognitive Func-tion in the Elderly“.

Biomeedikumi auditooriumis 1006 toimub kell 11.00–17.00 "Farmaatsia teaduspäev – teadu-sest praktikani". Apteekritel on

kuulatud loengute ja ettekanne-te mahu kohta võimalik saada asjakohane tõend ja täiendus-punkte.

Täpsem info http://www.med.ut.ee/et/teadus/arstiteaduskon-na-aastapaeva-uritused-2015

Eesti kontekstist alustades on 2014. aasta algusest senisest kardiovaskulaarkirugia erialast saanud eraldi vaskulaarkirur-gia ja kardiokirurgia. Lahku-minek toimus vastastikusel sõbralikul kokkuleppel edasi-se arengu huvides. Peamiselt mõjutab mainitud muutus küll noori kolleege, kes alles alustavad oma tuleviku ning residentuuri valikute tege-mist, saades seega keskendu-da ühele erialale.

Suuremalt jaolt on kõik uus ja innovatiivne, mis vere-soontekirurgias toimub, tihe-dalt seotud eelkõige endovas-kulaarsete tehnikate arengu-ga, kohalikes tingimustes an-giograafia kabinetiga. Meie osakonna igapäevatöös on eri-ti tuntav kõhuõõne avamist vajavate ning patsiendile suu-re traumaga kulgevate lõikus-te hulga vähenemine. Kõik niude-, mesenteriaal- ja neeruarterite kroonilised ate-rosklerootilised kahjustused suunduvad esmase valikuna just angiograafiakabinetti ning õnnestunud protseduuri kor-ral ei kulu haiglasviibimisele kauem kui 3 päeva varasema 7–10 asemel. Loomulikult ai-tab ravi planeerimisel palju kaasa eelnev diagnostika kom-puuter-tomograafilise angio-graafia näol, mille teostamise võimalused on olemas kõiki-des kesk- ja mitmetes maa-konnahaiglates.

Aordi aneurüsmide, disse-katsioonide ning traumaatilis-te vigastuste ravis astuti suur samm edasi endovaskulaarse-te stentgraftide (EVAR, TE-VAR) paigaldamise alustami-sega. See võimaldab vältida ki-rurgilist lisatraumat raskete patoloogiate korral ning aida-ta selliseid patsiente, keda va-rasemalt mitmetel erinevatel põhjustel poleks üldse olnud võimalik ravida.

Viimaste aastate jooksul suureneb meil püsivalt ka all-pool kubemeligamenti asetse-vatel arteritel teostatavate en-dovaskulaarsete protseduuri-de arv, mida toetab igati teh-niliste vahendite areng ning kättesaadavuse paranemine. Avatud kirurgial on siin piir-konnas oma koht siiski säili-nud. Pigem kasvab patsienti-de hulk, kelle arterite kahjus-tus on mitmetasandiline ning vajab kombineeritud ravi (en-dovaskulaarne + avatud ki-rurgia), mõnikord lausa ühe-

etapilisena e hübriidprotse-duurina. Mainitud ravimee-todi sissetöötamise võimalus avaneb meil peagi uue ja pii-savalt hea angiograafia funkt-siooniga arkoskoobi saabumi-sel. Selle järgselt saaks edasi unistada ainult hübriidoperat-sioonitoa rajamisest.

Avatud kirurgia jääb aga kindlalt soonesisesele tegevu-sele alla sääre- ning labajala piirkonna peente arterite tööt-lusel. Õnneks on meie haig-laski võimalus aidata kaasa nende patsientide (peamiselt diabeetikud) jäsemete säilimi-sele, mis varasemalt oleks kii-relt lõppenud jala amputat-siooni ning patsiendi invalii-distamisega.

Intraarteriaalse kateeterju-hitud trombolüüsi kasutuse-levõtt võimaldab paljudel juh-tudel vältida tüsilikke ja teh-niliselt keerukamaid kor-dusoperatsioone ning aidata patsiente shuntide trom-boseerumise või siis esmaselt tekkinud jäseme ägeda is-

heemia korral. Ka vastupidi-sel juhul, st verejooksude või pseudoaneurüsmide korral ei pea enam alati noaga täienda-vat traumat tekitama, vaid abi saab koilimisest, stentgrafi-dest, trombiini süstetest.

Unearterite stenooside ra-vis ei ole aga endovaskulaarne lähenemine senini kirurgiat seljatada suutnud. Kõik rah-vusvaheliselt tunnustatud ra-vijuhised soovitavad esmaselt just avatud operatsiooni sümptomaatilise kahjustuse korral (transitoorse ajuis-

heemia atakid, kergekujulise neuroloogilise defitsiidiga aju-infarkt). Unearterite kirurgias oleme hakanud aasta-aastalt rohkem kasutama aju vereva-rustust kindlustavat ajutist shunti endarterektoomia teos-tamise ajal, mis kindlasti vä-hendab perioperatiivseid ras-keid neuroloogilisi tüsistusi miinimumini ja muudab ka-rotiidstenoosi kirurgilist ravi ohutumaks. Üritame püsivalt jälgida ka oma kvaliteedinäi-tajate vastavust ravijuhistele.

Veresoontekirurgide kaas-abil toimub juba mitmendat aastat üliraske hingamispuu-dulikkusega patsientidele ekstrakorporaalse toetava ve-reringe (ECMO) paigaldami-ne, mis pooltel juhtudel on haiguskulule positiivse lõpp-tulemuse andnud.

Transplantoloogia areng Tartu Ülikooli Kliinikumis võimaldab samuti arterite pa-toloogiaga patsientide ravi pa-randada. Kadaveerset veeni-materjali saame kasutada re-

konstruktiivseks operatsioo-nideks juhul, kui haigel ene-sel sobilik materjal puudub või on tekkinud varasemate lõikuste infektsioossed tüsis-tused. Mitmetel juhtudel ole-me juba edukalt kasutanud doonor-aorte suppureerunud aorto-bifemoraalsete shunti-de väljavahetamiseks. Lisaks püüame vajadusel omapool-sete oskustega igati kaasa aida-ta organtransplantatsioonide õnnestumisele.

Patsientide vanuse kasv, mitmete kaasuvate haiguste koosesinemine ning meditsii-ni areng soosib edaspidigi ai-na tihenevat koostööd erine-vate erialade vahel, millesse veresoontekirurgia osakondki püüab parima panuse anda.

Täname omalt poolt kõiki, kes meiega 50 aasta jooksul ning edaspidi seda kõike jaga-vad!

Veresoontekirurgia osa-konna juubeliüritus toimub 2. oktoobril Dorpati konverent-sikeskuses.

HELI JÄRVEArst-õppejõud

kardiovaskulaarkirugia eriaalal

Veresoontekirurgia peab juubelitTartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurgia osakond tähistab sellel aastal oma 50ndat tegevusaastat eraldiseisva üksusena. 10 aastat tagasi said kõik soovijad Kliinikumi Lehe kaudu põhjaliku ülevaate meie ajaloost ja algusaastatest, mistõttu keskendub tänane kirjatükk peamiselt käesoleval sajandil toimunule.

Foto: Ortopeediaarstid

ÕiendusVabandame eksituste pärast, mis olid augustikuu Kliinikumi Lehe loos „„Kliinikum“ kliinikumi elust“. Dr Karin Varik operee-ris hemangioomi (mitte he-matoomi). Samuti eemaldas hallkaed ja paigaldas kunst-läätsi dr Maris Rebane (mitte Mari Rebane). Vabandame segaduse pärast!

KLIINIKUMI LEHT

Peaaegu kõik veresoontekirurgia uuendused on seotud eelkõige endovaskulaarsete tehnikate arenguga

”

kõige enam kasu vilja-tuse ravis.

Rasedate uuringus oleme välja töötamas vereseerumi põhiste markerite testi, mis aitab varem avastada naised, kellel on oluliselt suurem tõenäosus preeklampsia ku-junemiseks. Preeklampsia on rasedusspetsiifiline haigus, mida esineb 2-3% emadest, kuid mis ohustab nii ema kui lapse tervist nii raseduse ajal kui ka aastaid hiljem. Paral-leelselt oleme analüüsimas, millised on tulevaste emade sagedasemad vaevused ja sa-muti rasedusaegset eluviisi. Üllatav on see, kui palju tar-vitatakse rasedate poolt käsi-müügi ravimeid, vitamiine ja toidulisandeid. Peaaegu kaks kolmandikku rasedatest on märkinud küsimustikku täi-tes, et kasutab üht ja sageda-mini veel kaht vitamiini, loo-dustoodet või toidulisandit ja nii läbi raseduse.

Kui kliinikumis on Happy Pregnancy projekti raames enim resurssi nõudev tege-vus olnud andmete ja mater-jali kogumine, siis Tartu Üli-kooli molekurlaar- ja raku-bioloogia instituudi profes-sor Maris Laane poolt juhi-tud inimese molekulaarge-neetika uurimisgrupi teadla-sed ja üliõpilased on uurinud rasedusaegsete haiguste ja viljatuse tekkepõhjusi ja pä-rilikke riskitegureid süvitsi. Ainuüksi viimase aasta jook-sul on ilmunud kuus teadus-artiklit, milles on näidatud variantse luteiniseeruva hor-mooni seotust munandi väiksema mahuga, geeni koopiaarvu ja geeniekspres-siooni muutusi platsentas preeklampsia, raseduseaegse suhkurtõve ja loote kasvu-häirete korral. Hästi fenotü-piseeritud valimid, kõrgek-valiteediline bioloogiline materjal ning tihe kontakt

meedikute ja teadlaste vahel on heaks stardiplatvormiks, et leitud teadustulemused praktikasse viia.

Lisaks teadustööle on Happy Pregnancy projekti raames kolmel aastal järjest toimunud reproduktiivme-ditsiini teemalised töötoad, kus on ettekandeid käinud pidamas üle 20 väliseksperdi ning sama palju eksperte Ees-tist. Igal aastal on töötoa kuu-lajate arv jäänud 150 ümber: teadlased, arstid, üliõpilased, erasektori esindajad jt.

Uuringu läbiviimine on olnud võimalik tänu Euroo-pa Regionaalarengu Fondi struktuuritoetusele (taotlus “Happy Pregnancy”, number struktuuritoetuste riiklikus registris: 3.2.0701.12-0047).

DR KRISTIINA RULLTartu Ülikooli Kliinikumi

naistekliinik

Uuring käivitus 2012. aasta. lõpus, esimesed uuritavad kliinikumist liitusid uuringu-ga 2013. aasta varakevadel. Ra-sedate uuringusuunda kaasa-sime üle 2300 tulevase ema raseduse alguses ning jälgisi-me raseduse kulgu kuni sün-nituseni. Kogusime detailset infot raseda eluviisi, harju-muste, kaasuvate ja raseduse jooksul tekkinud haiguste, tarvitatud vitamiinide ja ravi-mite kohta. Raseduse ajal an-tud vere- ja uriiniproovid säi-litati ning nüüdseks on kül-mikutes arhiveeritud juba üle 8000 vere- ja uriiniproovi. Li-saks on säilitatud platsenta-proovid, mis võimaldavad te-ha nii RNA kui DNA põhi-seid uuringuid.

Viljakusega seotud uurin-gusse kaasasime erinevate mu-nandifunktsiooni häiretega

(oligospermia, munandi aren-guhäire, munandivähk, hüpo-gonadism jt) mehi androloo-giakeskuse Tartu, Tallinna ja Pärnu osakondadest ning nii viljatuse probleemiga kui ka terveid naisi Tartu naistekliini-kust. Kokku on üle 3000 uu-ritavalt samuti kogutud põhja-lik anamnees ja kliiniline and-mestik koos vereanalüüsidega.

Uuringu raames toimunud andmete ja bioloogilise mater-jali kogumine ja arhiveerimi-ne on olnud väga mahukas. Kaasatud on olnud üle 120 arsti, ämmaemanda, meditsii-niõe, hooldaja naiste- ja mees-tekliinikust, geneetikakesku-sest, ühendlaborist. Abikäe on ulatanud ka kliinikumi mit-med teised teenistused (fi-nantsteenistus, personalitee-nistus, informaatikateenistus, tehnikateenistus).

Suurem töö kogutud ma-terjaliga seisab alles ees, kuid esimesed tulemused on ka ju-ba rakenduses. Praktikasse on jõudnud folliikuleid stimulee-riva hormooni beeta alaühiku geeni promotooralas paikne-va polümorfismi c.-211G>T määramine kliinikumi ühendlabori geneetikakesku-ses. Koostöös Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi inimese moleku-laargeneetika uurimisgrupiga on näidatud, et kui mees kan-nab kaht eeltoodud polümor-fismi minoorset alleeli (TT), on tal kuni poole madalam FSH tase, väiksem munandi maht ja suurem tõenäosus vil-jatuseks. Hüpogonadismi täp-sem diagnostika võimaldab välja valida just need mehed, kellel on FSH sisalda-vatest preparaatidest

Kliinikumi Leht september 2015 76 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht september 2015

“Õnneliku raseduse” uuring on lõpusirgel

Augustikuuga jõudis lõpusirgele Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja synlab Eesti OÜ koostööprojekt “Mitte-invasiivsete biomarkerite arendamine reproduktiivtervise molekulaar- diagnostikas”. Uurimisprojekt lühinimetusega “Õnnelik rasedus” (Happy Pregnancy) keskendus peamiselt kahele suunale – rasedusele ning ema ja lapse tervisele ning teiseks reproduktiiv- funktsioonile laiemalt ehk mis määrab nii mehe kui naise viljakuse.

Foto: Andres Tennus

Doktorant Triin Kikas proove analüüsimas

SA TÜ Kliinikum

Naistekliinikdr. Kristiina RullRasedate kliinilised uuringud

Androloogiakeskusdr. Margus PunabMeeste kliinilised uuringud

Ühendlabori geneetikakeskusdr. Tiina KahreDNA põhised markerid

Ühendlaborseerumite säilitus rutiinanalüüsid

Finantsteenistusraamatupidamine, hanked

Tehnikateenistuskülmikud

Informaatikateenitus IT tugi, andmeturve

SA TÜ MRI inimese molekulaargeneetika uurimisgrupp

prof. Maris LaanRNA ja DNA põhised baasuuringud

Synlab Eesti OÜSeerummarkerite testide väljatöötamine

Happy Pregnancy uuringut läbiviinud partnerid

Kliinikum kuulutas välja doktorandisti-pendiumide konkursiKliinikum kuulutas välja stipen-diumikonkursi kliinilistel eriala-del arstiteaduskonna doktoran-tuuris õppivaile kliinikumis töö-tavatele arst-residentidele, arst-õppejõududele ja arstidele.

Stipendiumi suurus on 1000 eurot kuus ühele stipendiaadile. Stipendiume on kaks.

Stipendiumi taotleja esitab komisjonile elektrooniliselt aad-ressile kliinikum@kliinikum.ee taotluse, milles on:1. avaldus koos juhend-aja(te)

ja vastava eriala kliiniku nõus-olekuga;

2. curriculum vitae;3. doktoritöö kavand;4. juhendaja(te)ga kooskõlasta-

tud individuaalplaan;5. motivatsioonikiri, millest näh-

tuvad teema teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis ning selle olulisus Kliinikumile.

Dokumentide esitamise tähtaeg on 25. september 2015.

Meditsiiniinfo keskuse uudisedMeditsiiniinfo keskus kutsub kõiki asjast huvitatuid osa võtma uuest koolitusest „Teaduskirjanduse otsingud andmebaasides. Otsingustratee-gia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine“. Kursusel antakse ülevaade erinevatest infootsingu võimalustest, alusta-des uuringuküsimuse püstitami-sest, otsingu terminite valikust kuni erinevate otsinguvõimalus-teni andmebaasides.

Esimene kursus toimub 30. septembril, kuid see rühm on juba komplekteeritud. Kui on veel soovijaid, siis palume endast teada anda medinfo@kliinikum.ee või tel 731 8185. Järgmise koolituse täpne aeg selgub hiljem.

E-kursus "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõtted. EBM ja PICO meetod" algab 5. oktoobril. Vaata kursuse kirjeldust: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/kursused.

Piisava arvu soovijate korral toimub kursus ka vene keeles.E-kursusele saab registreeruda aadressil medinfo@kliinikum.ee. Lisateave: Keiu.Saarniit@kliini-kum.ee või tel 731 8186, 5331 8186

MEDITSIINIINFO KESKUS

Foto: Andres Tennus

Foto: Andres Tennus

Naistekliiniku sünnitäpid

Osa ligi 100st uuringus osalevast naistekliiniku arstist, ämmaemandast ja hooldajast

8 Kliinikumi Leht september 2015 Kliinikumi Leht september 2015 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES 9

Professor Jaan Eha on lõpeta-nud 1974. aastal Tartu Riikli-ku Ülikooli, 1979. aastal kait-ses kandidaadi väitekirja ja 1990. aastal doktoritöö ägeda südamelihase infarkti revas-kulariseerimise teemal. 1980. aastal alustas professor Eha tööd Tallinna Kiirabihaiglas, aastal 2002 valiti ta Tartu Üli-kooli Kliinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu Ülikooli kardio-loogia professoriks. Sellest ajast on professor Eha täisko-haga seotud kliinilise ja tea-dustöö läbiviimisega Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Professor Eha on nii kol-leegide kui üliõpilaste seas

tunnustatud ja armastatud õp-pejõud. Ta on andnud väga olulise panuse Eesti kardio-loogia arendamisesse moodsa invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal teostas professor Eha Eesti esimese perkutaanse koronaarinter-ventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemia-tõve ravi nurgakivi.

Professor Eha on Eesti kar-dioloogide seltsi auliige 2007. aastast. 2005. aastal omistati talle Eesti Vabariigi 1. klassi Punase Risti teenetemärk. 2013. aastal pälvis professor Jaan Eha koos professor Mih-kel Zilmeriga Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse valdkonnas.

Professor Eha on avalda-nud kokku üle 300 teadustöö, neist 66 viimase viie aasta jooksul. Neist Thomson Web of Knowledge andmebaasi kuuluvaid täisartikleid 49 (28 neist viimase viie aasta jook-sul). Professor Eha on ühtla-si üks Eesti enim tsiteeritud teadlasi. Professor Eha on vä-ga edukas doktorantide juhen-daja, tema juhendamisel on kaitstud seitse doktoritööd ja käimas on kolme doktoritöö projektid. Professor Eha on mitmete rahvusvaheliste tea-dusajakirjade toimetuskollee-giumite liige.

KLIINIKUMI LEHT

Professor Jaan Eha tunnustati Tartu Ülikooli suure medaliga Arstiteaduskonna ettepanekul tunnustas Tartu Ülikooli senat Tartu Ülikooli suure medaliga kliinikumi südamekliiniku juhatajat professor Jaan Eha. Medal anti professor Ehale üle 26. augustil arstiteaduskonna nõukogus.

Tuberkuloosi olukord 20 aastat tagasi

„Esimene rahvusvaheline kur-sus toimus Tartus 20 aastat ta-gasi 1996. aastal, mõte selle korraldamisest tekkis prof emer Heinart Sillastul aga juba paar aastat varem. Eks selle tingis tuberkuloosi olukorra halve-nemine Baltimaades ja meid ümbritsevtes riikides ning sel-lest tulenev vajadus koolitus-keskuse moodustamiseks. „Kui tuua numbriline võrd-lus, siis kursuse algusaegadel, aastatel 1996–2000 oli tuber-kuloosi haigestumine Eestis 50/100 000 elaniku kohta (~700 uut haiget aastas), tä-naseks on need arvud vasta-valt 18/100 000, mis teeb 200 patsienti aastas,“ selgitab dr Danilovitš.

Eestis oli siis periood, kus aktivsemad kopsuarstid koos mitmete teiste erialainimeste-ga valmistasid ette tegevuska-va tuberkuloosiga (TB) võit-lemiseks. „Riiklik Tuberku-loosititõrje programm sai va-litsuse heaskiidu 1997. aasta lõpus,“ meenutab dr Danilo-vitš. Tema sõnul oli prof emer

Sillastu veendunud, et Balti riikide jaoks on vajalik korral-dada tuberkuloosikontrolli alane koolitus Tartus, kuhu tuleks kaasata ka Venemaa ja Kesk-Aasia riigid ning see peaks olema venekeelne. Ve-nekeelseks kursus ka jäi, prak-tiliseks õppebaasiks sai kop-sukliinik, ainult et ajaga suu-renes nii osalejate kui ka rii-kide arv. Dr Manfred Danilo-vitši sõnul võttis 20-aastase perioodi vältel kursusest osa 486 osavõtjat 22-st erinevast riigist. „Pean märkimisväär-seks, et osalenud on 54 Eesti pulmonoloogi ning ka üle 15 lektori on olnud Eestist – nii Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast,

Tervise Arengu Instituudist kui ka Ida-Virumaalt,“ lausub dr Danilovitš. Lisaks Eesti lek-toritele esinesid loengutega üle 30 Baltimaade, Soome, WHO, Rahvusvahelise Kop-suhaiguste ja Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Ühingu (UNION) ning mitmete teis-te tuntud organisatsioonide eksperdid. Erinevate riikide lektorite poolt toodi koju kät-te kaasaegse tuberkuloosi-kontrolli uuemad seisukohad, tutvustati uusi diagnostika- ja ravivõimalusi. Algusaastate te-maatika keskendus peamiselt tavatuberkuloosile, hiljem ra-vimresistentse tuberkuloosi probleemidele ning tuberku-loosi ja HIV nakkuse koosesi-

nemisele, samuti tuberkuloo-si seostele alkoholismi ja nar-komaaniaga.“

Lisaks kliinilistele küsi-mustele, käsitleti kõigil kooli-tustel infektsioonikontrolli tähtsust, seda nii haiglasise nakkuse leviku kui personali kaitse osas. Külastati ka haig-laid ja tutvuti Eesti tervishoiu korraldusliku poolega. Dr Da-nilovitši sõnul said osavõtjad ideid, kuidas enda riigis mi-dagi muuta ja seda nii arstide vaatevinklist kui ka õdede töö suhtes. „Pean väga oluliseks seda, et alates 2001. aastast toi-musid 10 aasta jooksul kooli-tused ka paralleelselt õdede-le,“ märgib doktor.

Eesti ja Soome koostöö

Tuberkuloosi kursuse korral-damisel on olnud suurim tu-gi just meie naaberriigil Soo-mel. Kõigil aastatel koordi-neeriti kursust nii Eesti kui Soome poolt. Eestist aastatel 1996–2006 prof emer Heinart Sillastu ning 2007–2015 tu-berkuloosi osakonna juhataja dr Manfred

Danilovitš. Soomepool-ne koordinaator oli Fil-

ha (Hengitys ja Terveyse/Fin-nish Lung Health Associa-tion), kelle poolt lisaks sisu-listele teadmistele oli ka mär-kimisväärne organisatoorne ja rahaline toetus. „Hiljem, kui Eesti astus Euroopa Liitu ning rahastamisallikad ja –võima-lused muutud, panid kursuse toimumisele õla alla osaleva-te riikide tuberkuloosi kont-rolliga tegelevad sponsororga-nisatsioonid, kuigi Filha jäi alati põhipartneriks,“ räägib dr Danilovitš.

Kursuse rahvusvaheline mõju

„Meie kursus polnud kunagi poliitiline, olenemata ümbrit-sevast olukorrast. Keskendu-sime meditsiinile ning mit-mete Ida-Euroopa, Kesk-Aa-sia ja Venemaa arstide arusaa-mu tuli pidevalt muuta.“ Dr Danilovitši möönab, et eriti just õetöö osas – näiteks pole

just lihtne panna „idapoolse-te riikide“ tunnustatud arste kohanema sellega, et õde ei ole pelgalt käsutäitja, vaid saab mitmed protseduurid, küsit-lused ning lihtsamad raviot-sused ära teha ise. Meie olu-des on just õde sageli see, kes tegeleb enamuse ajast tuber-kuloosi patsiendiga ning ka vastutab. Ta lisab, et tagasisi-de põhjal hinnati lisaks kur-suse heale tasemele väga ka omavahelist suhtlemist – en-da emakeeles ravijuhtumite arutlemist, kogemuste vahe-tamist ja uute kontaktide tek-kimist.

„Mina pean kursuse üheks suurimas mõjufaktoriks seda, et Tartus käinud arstid said võimaluse enda kodumaal te-ha jätkukoolitusi. Kindlasti polnud kõikides riikides või-malik kohe omandatut 100%-liselt rakendada, ent peaasi, et me suutsime inime-si motiveerida uuenduste te-gemiseks ning pakkusime väl-ja ideid, mida oli koolitatutel

võimalik ise kohapeal proovi-da,“ arutleb dr Marfred Dani-lovitš.

Iga hea asi saab kord otsa

Eestis toimunud rahvusvahe-line tuberkuloosikontrolli kursus on maailmas üks vani-maid järjepidevalt toimunud tuberkuloosi koolitusi. Olgu-gi, et venekeelseid kursusi oli ja on endiselt väga vaja, otsus-tati pärast 20ndat juubeliüri-tust koos Soomega, et see jääb viimaseks. „Olukord on muu-tunud – kursus kestis alguses 2 nädalat, hiljem 8 päeva, aga ka see on pikk aeg töölt eemal-olemiseks. Euroopa regioonis on tuberkuloosikontrolli star-teegia uuenemas ning ilmselt oleks vajadus ka koolituste formaadi muutmiseks. Samas peab tõdema, et korralduslik-ku poolt mõjutas finantsolu-kord maailmas ning üha ras-kem oli leida sponsoreid,“ arutleb dr Danilovitš.

Olgu artikli lõppu öeldud, et ka dr Manfred Danilovitš ise võttis sügisel ette muutu-se ning töötab 1. septembrist kliinikumis arst-konsultandi-na. „Jah, tegin aasta tagasi sel-lise otsuse. Nüüd saan kes-kenduda rohkem rahvusvahe-lisele tööle WHO juures, kus olen aastaid esindanud Eestit mitmetes töögruppides. Ala-tes 2015. aastast on mul või-malus WHO nõukoja liikme-na (Strategic and Technical Advisory Group for Tu-berculosis) osaleda globaalse tuberkuloosipoliitika väljatöö-tamisel ning jätkata tööd neis samades riikides, kellega 20 aasta jooksul on koolituste käigus tekkinud väga head si-demed. Ühtlasi jään osalema ka Eesti tuberkuloosikontrol-li koordineerimisel.“

DR MANFRED DANILOVITŠIGA vestles HELEN KAJU

20 aastat rahvusvahelist tuberkuloosikontrolli kursustAugusti lõpus kohtusid Tartus 20ndat aastat järjest erinevate maade tuberkuloosi valdkonna spetsialistid, et osaleda viimast korda rahvusvahelisel tuberkuloosikontrolli alasel täienduskursusel (International Training Course on Tuberculosis Control). Dr Manfed Danilovitš selgitas Kliinikumi Lehele, mis 20 aasta jooksul muutunud on ning miks kursust viimast korda peeti.

Pole just lihtne panna „idapoolsete riikide“ tunnustatud arste kohanema sellega, et õde ei ole pelgalt käsutäitja, vaid saab mitmed protseduurid, küsitlused ning lihtsamad raviotsused ära teha ise

”

Esimene kursus aastal 1996 Viimane kursus aastal 2015

Professor Jaan Eha

Foto: Jaak Nilson

Fotod: Erakogu

Spordimeditsiini eksperdid kohtusid Tartus 20.–23. augustil toimus Tartus IX Rahvusvaheline Balti Spordimeditsiini konverents, kus osalesid spordiarstid, ortopeedid, traumatoloogid, perearstid, taastusarstid, füsioterapeu-did, treenerid jt spetsialis-tid. Konverents oli seni toi-munud Balti spordimeditsii-ni-alastest konverentsidest osavõtjate poolest suurim. Konverentsi külastas üle 300 osaleja 18-st erinevast riigist.

Konverentsil esinesid rahvusvaheliselt tunnusta-tud lektorid USA-st, Portu-galist, Saksamaalt, Itaaliast, Soomest, Hollandist, Poo-last, Lätist, Leedust ja Ees-tist. Teemad, mida käsitleti, keskendusid noor-, tipp-, nais- ja harrastussportlastel sagedamini esinevatele ter-viseprobleemidele. Erilise tähelepanu pälvis ülekoor-musvigastuste temaatika lastel ja noorukitel.

Eraldi plenaarsessioon oli pühendatud kehalise ak-tiivsuse olulisusele ja selle rollile haiguste ennetamisel ja ravil. Avapäeval toimus Euroopa Sporditraumato-loogide Assotsiatsiooni toe-tusel sporditraumatoloo-gia-alane sessioon. Konve-rentsi raames toimusid mit-meid praktilised töötoad, sh elustamise ja sporditrauma-de esmaabi praktiline kooli-tus

Konverentsi korraldas Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Spordimeditsiini SA, Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Eesti Art-roskoopia ja Sporditrauma-toloogia Selts, Euroopa Sporditraumatoloogide As-sotsiatsioon, Eesti Olümpia-komitee ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

KLIINIKUMI LEHT

10 KLIINIKUTES-TEENISTUSTES Kliinikumi Leht september 2015 Kliinikumi Leht september 2015 11

Hommikupoolsed soomlaste ettekanded keskendusid kol-mele teemale: õendustöö elektrooniline dokumenteeri-mine, patsiendi raskusastme-te mõõtmine ning ametiala-sed karjäärivõimalused somaa-tilises ja psühhiaatrilises õen-duses. Kymenlaaksos on õen-dustöö dokumenteerimiseks kasutusele võetud uus elekt-rooniline õenduslugu, mis on struktureeritud ja sisaldab iga-le patsiendirühmale sobivaid õendusplaane. See kergendab õendusplaani koostamist, õde vaid kohandab sobiva plaani vastavaks patsiendi seisundile ja individuaalsetele vajaduste-le. Nii tagatakse kõigile pat-sientidele ühtlane õendusabi kvaliteet ning tegevuste vasta-vus kehtestatud nõuetele.

Konverentsil räägiti RA-FAELA süsteemist, mida ka-sutatakse Kymenlaakso haig-lates patsientide raskusastme-te hindamiseks. Info patsien-tide raskusastmete kohta on oluline õdedega mehitatuse planeerimisel. Süsteemi kasu-tamise kogemustest haigla-praktikas rääkisid osakondade vanemõed.

Soome ülemõed rääkisid õdede ettevalmistusest ja koo-litusuuendustest ning õen-dustöötajate spetsialiseerumi-

se võimalustest. Tutvustati eriõdede tegevusvaldkondi somaatilistel ja psühhiaatrilis-tel erialadel.

Konverentsil oli huvitav kuulda õe ambulatoorse vas-tuvõtu arendamisest Eestis ja sellega seotud väljakutsetest. Lisaks kuulsime huvitavat et-tekannet eakate õendusabi arendamisest. Ühes ettekan-des esitati personali rahulolu uuringu tulemused, mis olid üsna sarnased Soomes saadud tulemustega, kuid eeskuju

väärib see, et uuringu tule-muste põhjal hakati asju süs-temaatiliselt arendama.

Eriti huvitav ja soomlaste hulgas arutelu tekitanud ette-kanne oli patsientide raskus-astmete võrdlusuuringust Eestis. Tähtis on see, et kvali-teetse ja turvalise õendusabi osutamiseks oleks olemas pii-savad ressursid ja nende pla-neerimiseks kasutataks usal-dusväärseid mõõdikuid.

Seminaripäeva lõpuks said soomlased tutvuda vastvalmi-

nud õendusabi keskusega, kus olid koduõenduse ruumid, eakate õendusabi osakond ja hospiits. Vana ehitis oli reno-veeritud hästi otstarbekalt, säi-litades hoone omapära. Hoo-ne ja selle ümbrus olid väga kaunid ning sobisid hästi ea-kate hoolduseks.

ARJA NARINENCarea - Kymenlaakso haiglavõrgu

ülemõde

Seminaride eesmärk on lä-hendada kliinilist ja baastea-dust, meeste ja naiste repro-dutkiivset biomeditsiini, edendada kliinilist ja teadulik-ku koostööd.

Teemad on vaheldumisi kas meeste või naiste repro-duktiivmeditsiini kesksed. Sa-mas on väljakutsena igal meeste-teemalisel seminaril üks ettekanne naiste analoog-sest haigusseisundist või rase-duse puhul mehe faktori või-malikust rollist vastavate rase-dustüsistuste tekkes.

Seminar on avatud teadlas-tele, tudengitele, arstidele, re-sidentidele. Osavõtutasu ei ole, hetkel veel õppe- ega täienduspunkte ei anta, kellel on aega, tuleb, kuulab ja saab

lihtsalt targemaks.Esimene seminar toimus

10. septembril ning kesken-dus teemale “Meeste hüpogo-nadism (kliiniline heterog-eensus, geneetilised aspek-tid)”.

Sügissemestri järgmised seminarid • 09. oktoober “Korduvad

raseduse katkemised (kliiniline osa, geneetika, biomarkerid)”

• 12. november “Mehe-poolne viljatus ja viljakus (kliiniline osa, geneetika/genoomika)”

• 10. detsember “Rasedus-tüsistused: preeklampsia (kliiniline, geneetika, biomarkerid)”

Algusaeg on kõigil semina-ridel 14.00.

Kevadsemestri teemad:Naisepoolne viljatus ja seos rasedusekatkemistega; viljatu-sega seotud metaboolsed häi-red nii naistel kui meestel ja seos ülekaaluga; krüptorhism ja interseksuaalsus; rasedustü-sistuste kaugem mõju nii emale kui lapsele.

Korraldajad: Margus Punab, Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskus; Kristiina Rull, Tartu Ülikooli Kliiniku-mi naistekliinik; Maris Laan, TÜ Molekulaar- ja Rakubio-loogia Instituut.

XVI SUVI seminar Tartus

„Happy Pregnancy“ reproduktiivse biomedit-siini seminarid

Seminar toimus 11.09.2015 Dorpati konverentsikeskuses, teemaks ”Interaktiivne ja tõhus õenduse arendamine”. Seminaril osales Soome Kymenlaakson haiglavõrgust 23 juhti, ülem- ja vanemõde ning seminari soomepoolne korraldaja ja matkajuht Kymenlaakso suveülikoolist. Konverentsikeskus oli õendusjuhtide kohtumiseks väga õnnestunud valik oma suurepärase keskkonna ja tingimuste poolest.

Ajendatuna „Happy Pregnany“ uuringust ja vajadusest jätkata aktiivset interdistsiplinaarset mõttevahetust hakkavad igal kuul toimuma „Happy Pregnancy“ reproduktiivse biomeditsiini seminarid.

Koostöö eesmärk on edenda-da Tartu ja Taiwani ülikooli-haigla õppetööd ja akadeemi-list teadustööd.

Koostööleppele kirjutasid alla Hong-Nerng-Ho ja klii-nikumi juhatuse esimees Ur-mas Siigur.

10. septembril sõlmi-sid Tartu Ülikooli Kliini-kum ja Taiwani Rah-vuslik Ülikooli Haigla koostööleppe kahe üli-koolihaigla vahelise koostöö arendamiseks.

Kliinikumi ja Taiwani koostöölepe

Soome ja Eesti õendus-juhtide kohtumised on

juba vana traditsioon. See-kordne arvukas eestipoolne osavõtt (85 õendusjuhti 11st asutusest) meenutas kohtu-miste algusaastaid, kus Soo-me õendusjuhte oli vastu võtmas saalitäis kodurahvast. Küllap meelitasid kiirel töö-ajal ettekandeid kuulama

ühised huvid ja lahendamist vajavad küsimused, millest oli juttu ettekannetes ja rää-giti vaheaegadel. Soomlaste ettekanded olid ajendatud eestlaste huvist ja lepiti kok-ku juba eelmisel aastal. Üle-vaade uuest elektroonilisest õendusloost ärgitas mitut kliinikumi õendusjuhti mõtlema ühes suunas: mil-

leks leiutada jalgratast, kui on võimalik headelt naabri-telt õppida. Liiati kui e-õen-duslugu on Soome haiglates ajaproovi läbi teinud ja pa-remaks kohendatud. Kiireks arenguks on hea leida kiireid ja käepäraseid lahendusi. RAFAELA süsteemist olime varemgi kuulnud, kuid nüüd saime erinevaid hin-

damismõõdikuid ja nende kasutusotstarvet omavahel võrrelda. Kohtumine lõppes lahke kutsega järgmisele SUVI kohtumisele Kotkas.

TIINA FREIMANNTartu Ülikooli Kliinikumi

ülemõde

KOMMENTAAR

Foto: Salla Kuurne

Eesti ja Soome õendusjuhid tutvumas uue õenduskeskusega

Dr Henrique Jones

Foto: Andres Tennus

Mõte uued kopsud saanud inimeste kokkutuleku korral-damisest tekkis juba varakeva-del. Oli tekkinud soov kuul-da teiste rõõmudest ja mure-dest, anda nõu ja jagada oma kogemusi ning saada ka ise tuge.

Üks kokkutuleku eesmär-kidest oli tänada üheskoos kõiki kopsudoonoreid ja nen-de omakseid. Süütasime nei-le tänutäheks küünlad. Meile uued kopsud paigaldanud ja meie eest hoolitsenud toht-ritele riputasime kaela tänuki-vid.

Kokkutulekul juttu jätkus – öö tuli enne, kui kõik tee-mad olid läbi arutatud. Arva-ti, et kokku peaks saama sage-damini ning plaanime teha uue kokkutulek hiljemalt siis,

kui saab lumesõda pidada. Üheskoos tekkis mõte luua ka ühendus, mis toetaks operat-siooni ootel olevaid inimesi. Samas on raskeid hetki on ka neil, kes on saanud juba uued kopsud. Abiks oleksid meie koge-mused ja innus-tuseks meie saavutused. Mina näi-teks olen k ü m n e s õ n n e l i k , kellele on antud veel teine elu elamiseks. Nii mina, kui ka teised, püüame elada seda uut elu nii, et

see oleks selle töö ja vaeva vääriline.

Kokkutulek sai toimuda tä-nu headele inimestele ja fir-madele – laua katmisel aitasid Selver AS ja Gurmee Gate-ring, ruumid saime Waide motellilt. Kaunid kaela ripu-tatavad kirjaga kivid valmistas meile Helena. Meie tegemisi külastas ka Kanal2 saade „Re-porter“, mida saab vaadata h t t p : / / w w w. r e p o r t e r .ee/2015/09/09/uute-kopsude-ga-inimeste-tanukokkutulek/

Jõudu ja jaksu kõigile ning kindlat kätt tohtritele!

KALLE

Kliinikumi Lehe toimetaja: Helen Kaju, tel 731 9423, e-post: Helen.Kaju@kliinikum.ee trükk: Folger Art, trükiarv 1200 eks.ISSN 1736-1214 (trükis), ISSN 1736-1222 (võrguväljaanne)

12 Kliinikumi Leht september 2015

Eelmise kuu pildimängu fotol oli otoskoop-oftalmoskoobi komplekt. Õigeid vastuseid laekus mitu, loosi tahtel võitis lehetellimuse kliinikumi labori- spetsialist Mari-Anne Vals. Palju õnne!

Vastuse palume saata 10. oktoobriks e-postiga aadressile Helen.Kaju@kliinikum.ee või tigupostiga aadressile Kliinikumi Leht, L. Puusepa 1a, 50406, Tartu.Õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus. Head nuputamist!

Mis on pildil?

Uued kopsud, uus eluSeptembri esimestel päevadel said Elvas kokku siiratud kopsudega inimesed.

Kollase lindi märgiga toetad Estoni Kohverit ja Lastefondi Et avaldada kaitsepolitseini-kule Eston Kohverile toetust ning jagada lootust tema koju saamiseks, on presi-dent Toomas Hendrik Ilves kutsunud inimesi üles kand-ma kollast linti. Sel puhul on Lipuvabrik valmistanud kollase lindiga märgi, mille müügist saadav kasum an-netatakse Eston Kohveri pe-re soovil kliinikumi lastefon-di asenduskodude kampaa-nia „Katkised hinged“ toetu-seks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sand-ra Liiv on Eston Kohveri ja tema pere soovist ääretult liigutatud. „Kui kuulsime vä-lisministeeriumi vahendu-sel, et Estoni sooviks on an-netada kollase lindiga mär-kide müügitulu Lastefondi asenduskodude projektile, võttis see päris sõnatuks. Teame ju kõik, et tema olu-kord on väga keeruline, kuid et ta ei küsi sealjuures toetust mitte endale, vaid palub toetada raskes olu-korras lapsi, on imetlusväär-ne,“ tõdes ta.

Viis eurot maksvaid mär-ke saab esialgu tellida Las-tefondi kodulehe kaudu, lä-hiajal jõuab see müügile ka Selveri infolettidesse.

Lastefondi tänavuaasta-se põhikampaania „Katkised hinged“ eesmärk on võimal-dada asenduskodudes kas-vavatele lastele järjepide-vat, personaalset ja kiiret te-rapeutilist tuge. Kampaa-niast saab lähemalt lugeda Lastefondi kodulehelt: http://lastefond.ee/lastefon-dist/kaimasolevad-projek-tid/kaimasolevad-toetus-projektid/toetame-asendus-kodude-lapsi-2015-aasta-pohikampaania/.

TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI LASTEFOND

LASTEFOND

Foto: Kanal2

Kalle Pruul