Ülevaade Läänemaa haldussuutlikkusest 5 eesoleva

aasta perspektiivis olemasolevate uuringute ja strateegiate alusel

SENI TEOSTATUD LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTEMAATIKA ANALÜÜSID

• Uurimisprojekt: Lääne – ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandamine, 2005-2006

• Kohalike omavalitsuste toimetulek seadusega pandud funktsioonidega, kontsentreerimisest tulenevad efektid ja koostöövõimalused Läänemaa omavalitsuste näitel, 2006

• Kohalike omavalitsuste konkurentsivõime analüüs Ridala, Taebla, Risti ja Noarootsi valdade näitel, 2006

• Volikogude ja vallavalitsuste vahelised suhete mudelid ning nendest tingitud kodanikkonna osalemine ja kaasamine Läänemaa omavalitsuste näitel, 2006

• Koolitusprojekt: Läänemaa 4 strateegiapäeva, 2010• Läänemaa arengustrateegia 2011- 2025

KOHALIKU OMAVALITSUSE KOHUSTUSED (KOKS §6)

• Korraldada omavalitsusüksuse piirides sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu.

• Korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

EESTI KOHALIKE OMAVALITSUSÜKSUSTE JAGUNEMINE RAHVAARVU JÄRGI (01.01.2012, Rahvastikuregister)

KOHALIKE OMAVALITSUSÜKSUSTE JAGUNEMINE RAHVAARVU JÄRGI

Eestis on täna 226 omavalitsust, millest pooled on väiksemad kui 1800 elanikku.

Naabritega on erinevused meil suured. Keskmine elanike arv KOV-s (Eestiga võrreldava haldusstruktuuriga maades):

• Eestis 6000 inimest;• Soomes 15 800 inimest;• Lätis 20 300 inimest;• Leedus 56 100 inimest;• Taanis 54 000 inimest.

Üksus Rahvaarv In / km2

LÄÄNEMAA 26 879 11,4

Haapsalu linn 11 167 1 094,1

Ridala vald 3 417 12,0

Taebla vald 2 545 20,4

Lihula vald 2 569 7,1

Hanila vald 1 612 7,0

Kullamaa vald 1 189 5,9

Martna vald 905 3,5

Oru vald 912 4,6

Risti vald 890 5,0

Noarootsi vald 876 2,4

Nõva vald 396 3,4

Vormsi vald 401 4,3

LÄÄNEMAA RAHVAARV (01.01.2012), Rahvastikuregister

EESTI JA LÄÄNEMAA RAHVAARVU DÜNAAMIKA (2002-2012), Statistikaamet

RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS (2012), Statistikaamet

LÄÄNEMAA RAHVAARVU DÜNAAMIKA 2002-2012 (2) Statistikaamet, Rahvastikuregister

Omavalitsus Rahvaarv 2002 Rahvaarv 2012 Muutus (%)

Haapsalu linn 11 977 11 167 - 6,7

Ridala vald 3 048 3 417 + 12,1

Taebla vald 2 928 2 545 - 13,1

Lihula vald 2 828 2 569 - 9,2

Hanila vald 1 752 1 612 - 8,0

Kullamaa vald 1 453 1 189 - 18,2

Martna vald 1 037 905 - 12,7

Oru vald 966 912 - 5,6

Risti vald 918 890 - 3,1

Noarootsi vald 749 876 + 17,0

Nõva vald 491 396 - 19,3

Vormsi vald 247 401 + 62,3

RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS 2002-2012

Üksus Eakad 2002 Eakad 2012 Muutus (%)

Eesti 210 699 230 250 + 9,3

Läänemaa 4 468 4 856 + 8,7

Haapsalu linn 1 874 2 074 + 10,7

Ridala vald 361 386 + 6,9

Taebla vald 318 380 + 19,5

Lihula vald 488 511 + 4,7

Hanila vald 339 364 + 7,4

Kullamaa vald 251 296 + 17,9

Martna vald 200 207 + 3,5

Oru vald 148 158 + 6,8

Risti vald 196 179 - 8,7

Noarootsi vald 162 150 - 7,4

Nõva vald 87 105 + 20,7

Vormsi vald 44 46 + 4,5

Üksus Lapsed (0-14), 2002

Lapsed (0-14), 2012

Muutus (%)

Eesti 233 829 207 653 - 11,2

Läänemaa 5 374 3 741 - 30,4

Haapsalu linn 2 089 1 553 - 25,7

Ridala vald 687 492 - 28,4

Taebla vald 648 416 - 35,8

Lihula vald 576 372 - 35,4

Hanila vald 312 211 - 32,4

Kullamaa vald 238 155 - 34,9

Marta vald 192 120 - 37,5

Oru vald 209 135 - 35,4

Risti vald 175 111 - 36,6

Noarootsi vald 119 99 - 16,8

Nõva vald 90 34 - 62,2

Vormsi vald 39 43 + 10,3

LASTE ARV LÄÄNEMAA OMAVALITSUSES (1), Statistikaamet

LASTE ARV LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTES (2), Statistikaamet

LASTE ARV LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTES (3): HAAPSALU, Statistikaamet

HARIDUSLÄÄNEMAA PÕHIKOOLID ja GÜMNAASIUMID (1), EHIS, Rah.min

Omavalitsus Hariduskulu /õpilastrans-port (2011)

KOV koolid KOV koolis õpilasi kokku

Õpetajaid kokku

Haapsalu linn

2077 / 1 5 (Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium; Haapsalu Gümnaasium; Haapsalu Nikolai Kool; Haapsalu Linna Algkool; Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium)

1 099 153

Ridala vald 2098 / 144 2 (Ridala Põhikool, Uuemõisa Lasteaed-Algkool)

183 26

Taebla vald 2202 / 72 2 (Taebla Gümnaasium, Palivere Põhikool)

231 46

Lihula vald 2376 / 56 3 (Lihula Gümnaasium, Kasari Põhikool, Metsküla Algkool)

180 50

Hanila vald 2483 / 98 3 (Vatla Põhikool, Kõmsi Lasteaed-Algkool, Virtsu Kool)

78 33

HARIDUSLÄÄNEMAA PÕHIKOOLID JA GÜMNAASIUMID (2)

Omavalitsus Hariduskulu /õpliastrans-port (k. 18.a elaniku kohta 2011 a)

KOV koolid Õpilasi kokku

Õpetajaid kokku

Kullamaa vald

2720 / 278 1 (Kullamaa Keskkool) 126 25

Martna vald 2418 / 106 1 (Martna Põhikool) 43 11

Oru vald 2540 / 94 1 (Oru Kool) 74 15

Risti vald 2202 / 70 1 (Risti Põhikool) 67 13

Noarootsi vald

3458 / 177 1 (Noarootsi Kool) 53 20

Nõva vald 3863 / 242 1 (Nõva Põhikool) 15 11

Vormsi vald 3259/ 0 1 (Vormsi Lasteaed-Põhikool)

16 9

LÄÄNEMAA GÜMNAASIUMID, EHIS

Gümnaasium Gümnaasiumi-õpetajate kval. vastavus (%)

Lõpetajate osakaal gümnaasiumi astunutest (%)

Edasi-õppijate osakaal (%)

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium

93,0 87,3 76,4

Kullamaa Keskkool

82,1 100 85

Taebla Gümnaasium

100 95 52,6

Lihula Gümnaasium

62,4 100 64,3

Haapsalu Gümnaasium

89,4 100 85,5

Haapsalu Täiskasvanute G

92,7 47,4 44,4

HARIDUSPROBLEEMID, Lääne maakonna arengustrateegia (2011-2025)

Lähiaastatel mõjutab haridusvaldkonna arengut ja arendamist kõige suuremal määral õpilaste arvu vähenemine. Samaaegselt seisab omavalitsuste ees ülesanne tugevdada munitsipaalkoole. Riik on väljendanud huvi n.ö puhaste gümnaasiumide tekkeks (Lääne Maakonna Arengustrateegia 2011-2015; 211);

Koolivõrgu kujundamisel omavalitsustel erinevad huvid (raske leida kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi);

Koostöö puudumine omavalitsuste vahel ühiste teenuste loomiseks.

LÄÄNEMAA KOOLIÕPETAJATE KESKMINE VANUS LÄÄNEMAA PÕHIKOOLIDES JA GÜMNAASIUMITES,

EHIS

LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE HARIDUSKULUD (2011.a seisuga, Rah.min)

LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE KULUD ÕPILASTRANSPORDILE

MUUD HARIDUSASUTUSED, EHIS, Läänemaa portaal

12 koolieelset lasteasutust (5 Haapsalus, 2 Taebla vallas, 1 Kullamaa vallas, 1 Oru vallas, 1 Risti vallas, 1 Martna vallas, 1 Lihula vallas)– Lisaks neile tegutsevad lasteaiad ka alg- ja põhikoolide juures Hanila

vallas, Noarootsi vallas ja Ridala vallas 7 huvikooli, millest 6 asuvad Haapsalus. 1 kutseõppeasutus (Haapsalu Kutsehariduskeskus) Läänemaal tegutseb ka TLÜ Haapsalu Kolledž Täiskasvanuharidus: Läänemaa Koolitajate Liit (sh Lihula ja Haapsalu

rahvaülikoolid)

Lasteaia- ja üldharidusteenuste esimese ja teise kooliastme kättesaadavuse garanteerimine.

Omavalitsuste vaheline koostöö üldhariduse võimaldamisel uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, uute riiklike õppekavade tingimustes - tugistruktuuride ja koostöö maakondlik korraldamine.

Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi loomine. Koolide kaudu vilistlaste kaasamine kohalikku ellu. Täiskasvanuharidusele pööratakse erilist tähelepanu –

paindlik ümberõppe- ja täiendkoolituste süsteem.

HARIDUSARENGUVÕIMALUSED

SPORT ja NOORSOOTÖÖPROBLEEMID, Lääne maakonna arengustrateegia ja valdkonna aengukavad

Seoses elanike arvu vähenemisega muutub sporditaristu ülalpidamine keerukamaks

Sporditöö on omavalitsustes korraldatud erineval tasemel – palju sõltub konkreetsetest isikutest kohapeal

Spordirajatiste ebaühtlane tase maakonnas Noorte ootused suurenevad, samas on märgatav

noortepoolne vähene omaalgatus ja aktiivsus Noorsootöötajate vähesus või nende tööülesannete killustatus

SPORT ja NOORSOOTÖÖEESMÄRGID/ PRIORITEEDID, Lääne maakonna arengustrateegia ja seotud arengukavad

Spordi- ja liikumisharrastustega tegelejate arvu suurendamine kõigis vanuseastmetes.

Jätkub maakonna seisukohast oluliste spordiobjektide väljaarendamine

Igas KOV-s tegutseb jätkusuutlik spordiklubi Noorsootöö on KOV-de jaoks prioriteet, KOV-des on palgal

noorsootöötaja Infovahetuse süsteemi loomine, mis tagab noorsoo erinevate

osapoolt koostöö ja kiire infovahetuse

LÄÄNEMAA VABAÜHENDUSED (MTÜ-d ja SA-d)

LÄÄNEMAA VABAÜHENDUSED (2)

LÄÄNEMAA VABAÜHENDUSED Probleemid/ võimalused

KOV ei ole võtnud kodanikuühiskonna toetamist oma ülesannete hulka.

MTÜ-d lõpetavad erinevatel põhjustel tegevuse. KOV teeb seltside eest kõik ära, mistõttu ei arene

omaalgatus. Vabaühenduste osatähtsus strateegia planeerimise

koostöövõrgustikus veel väike.

KULTUUR:PROBLEEMID JA EESMÄRGID, Lääne maakonna arengustrateegia

PROBLEEMID: Suuri probleeme ei ole esile toodud – kultuurikandjaid on arvukalt, nende

tegutsemistahe on suur ja seltsitegevus aktiivne. Läänemaa kui kultuuriturismipiirkonna vähene tuntus.

EESMÄRGID / PRIORITEEDID Eesti-rootsi kultuuri arendamine ja tutvustamine Loomemajanduse arendamine Läänemaa kodanikuühendused haaravad ühistegevusse kõikide

ühiskonnagruppide, vanuseastmete, rahvuste ja kantide esindajaid Läänemaal toimub aastaringselt kultuuriüritusi Läänemaa on Eesti kultuuriturismi oluline sihtpunkt

SOTSIAALHOOLEKANNE

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise planeerimiseks on maakond jagatud tinglikult Põhja - Läänemaaks ja Lõuna- Läänemaaks.

Lääne maakonna suurimad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajad on SA Läänemaa Haigla, SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus, SA Lõuna- Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, Oru Hooldekodu, Risti Hooldekodu, Koluvere Hooldekodu, Koluvere Hooldekodu (erihoolekanne).

Maakonnas tegutseb 14 perearsti, neist 7 Haapsalus

SOTSIAALHOOLEKANNEPROBLEEMID (1)

Oma perearsti ei ole Ridala, Hanila, Kullamaa, Oru ja Nõva vallas

Voodikohtade arv ei vasta maakondlikule vajadustele. Tervikliku hooldusravi teenuse puudumine tekitab järjekordi

hooldekodukohtadele. Hooldus- ja õendusabi teenused pole piisavalt integreeritud – – puudub õendushooldusteenus, – ebapiisav on avaooldusteenuste pakkumine. Lapsi ja peresid toetavate teenuste mitmekesisus pole piisav

SOTSIAALHOOLEKANNEPROBLEEMID (2)

Sotsiaalteenuste, esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus on ebaühtlane (vahemaad, kulukus, spetsiifilisus), sh apteegi-, perearstiteenus, vältimatu arstiabi kättesaadavus.

Lastepsühhiaatrite, lastekaitsespetsialistide ja sotsiaaltöötajate arv on ebapiisav ning nende töökoormus on suur.

Pikad ravijärjekorrad eriarsti juurde. Sõltlasi abistavate teenuste halb kättesaadavus.

TERVENA ELATUD AASTAD (2010/2011)

TERVENA ELATUD AASTAD (2): LÄÄNE MAAKONNA DÜNAAMIKA 2006-2011

LÄÄNE MAAKONNA TERVISEPROFIIL: POSITIIVSED ARENGUD

Eesti keskmisest madalam haiguskaotus Eesti madalaim ülekaaluliste täiskasvanute osakaal Eesti keskmisest madalam igapäevasuitsetajate

osakaal Eesti keskmisest madalaam regulaarselt alkoholi

tarvitajate osakaal Eesti keskmisest madalam haigestumus

hepatiitidesse, tuberkuloosi ja seksuaalsel teel levivatesse haigustesse

LÄÄNE MAAKONNA TERVISEPROFIIL: VÄLJAKUTSED

Eesti kõrgeim isikuvastaste kuritegude näitaja Eesti madalaim perearstide arv elaniku kohta – perearstide

võrgustiku korrastamine, uute perearstide maakonda meelitamine

Eesti keskmisest kõrgem suremuskaotus Eesti keskmisest kõrgem varajase suremuse määr (enne 65.

eluaastat) – positiivse tervisekäitumise propageerimine Eesti keskmisest kõrgem suremus pahaloomulistesse

kasvajatesse – positiivse tervisekäitumise propageerimine, perearstide võrgu korrastamine

Ülekaaluliste koolilaste osakaal on aastatega kiiresti tõusnud – positiivse tervisekäitumise propageerimine

TEHNILINE INFRASTRUKTUURPROBLEEMID

Varustatus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on omavalitsuseti erinev, nõuab täiendavalt suuri investeeringuid, ÜVK jt projektide elluviimsest tulenevalt kasvab KOV-de võlakoormus

Kohalikud teed on kohati halvas seisus (kruusateede suur osakaal) Vähene ühistransport (inimesed ei saa ühistranspordiga paljudest

kohtadest tööle) Infrastruktuuri objektid (sadamad, lennuväli, raudtee) –

omandiküsimused, vajab suuri investeeringuid, riiklikke otsuseid Kohalike omavalitsuste omavaheline nõrk koostöö arengute

planeerimisel (sh planeeringud, transpordikorraldus, jäätmekäitlus)

KOV Avalikud teed /tänavad

Kruusateede osakaal avalikest

teedest

Teede ja tänavate korrashoid/Invest. 2011

(eur-i elaniku kohta)

Haapsalu 58,6 9% 38,9Ridala 165,6 88% 28,7Taebla 103 81% 25,2Lihula 176,7 86% 41,7Hanila 94 82% 59,8Kullamaa 103,6 6% 30,6Martna 125,5 94% 38,9Noarootsi 121,7 95% 113,0Nõva 58,2 94% 31,0Oru 81,7 92% 33,7Risti 109,11 88% 53,7Vormsi 35,6 94% 26,0

Maakonnas on riigiteid 751 km, millest 29% on katteta teed (Eestis 36,4%).

Avalikke teid on mk-s kokku 1233,3 km, neist katteta 86%. (Teeregister, juuni 2012)

TEHNILINE INFRASTRUKTUUREESMÄRGID

Strateegiline eesmärk on paranenud elukeskkond.

Üldised eesmärgid: Looduskeskkonda kasutatakse säästlikult:- säilitades looduse omapära, puhta keskkonna ja

pärandkultuurmaastikud, loodusvarade säästlik kasutamine;- loodusharidus koolides. Tehiskeskkond on turvaline ja kaasaegne:- tasakaalustatud planeerimine;- liiklussõlmede ja kergliiklusteede võrgustike arendamine;- kultuuri- ja arhitektuurimälestiste väärtustamine ja mõistlik kaitse;- rekonstrueeritud teed ning tolmuvaba kate;

EESMÄRGID (2)

- välja arendatud merendusega seotud taristu (väikesadamad, sadamad, veeteed jms) on ja mereühendused toimivad;

- optimaalne (inimeste liikumist arvestav) ühistranspordi ühendus;- taastatud kiire raudteeühendus Ettevõtluse, energeetika ja infokommunikatsiooni taristu põhineb

ajakohasel ja turvalisel tehnoloogial:- Energiamajandus tugineb taastuvenergial, eelkõige kohalikel

biokütustel;- laiendada kvaliteetse ja taskukohase leviala kättesaadavust (projekt

EstWin);- taastuvenergeetika (mets, tuul), muda, rannikuala

ETTEPANEKUD/ JÄRELDUSED:

Koostööteenuse valdkonnad (läbi ühisteenuse või ühinemise vm): Ühis-ja õpilastransport / koolibussiliinide optimeerimine

(on loodud nt maakonna üleseid ühistranspordikeskusi) Jäätmemajandus – korraldatud jäätmevedu, ohtlikud jäätmed,

jäätmejaamad (osaliselt toimib, ühine jäätmekava) Vee-ja kanalisatsioonimajanduse arendamine, edasine

haldamine (ühisprojektid veemajanduses juba toimivad, kommunaalettevõtete optimeerimine)

Teedevõrgu hooldus – ühised teehoolduskavad, teeninduspiirkonnad, ühishanked

Planeeringute koostamine Keskkonnaseire

TÖÖTURG (1)TÖÖTUS MAAKONDADE LÕIKES 31.05.2012

TÖÖTURG (2)

TÖÖTURGVAKANTSID LÄÄNEMAAL 2003-2011

LÄÄNEMAA ETTEVÕTTED, Läänemaa Arenduskeskus

Omavalitsus Osaühing Aktsiaselts FIE

Haapsalu 738 22 280

Hanila 97 2 86

Kullamaa 50 1 62

Lihula 112 4 134

Martna 32 - 63

Noarootsi 62 2 47

Nõva 29 2 26

Oru 54 1 51

Ridala 246 13 129

Risti 39 1 34

Taebla 127 9 61

Vormsi 42 - 34

LÄÄNEMAA ETTEVÕTLUS (2), PROBLEEMID/ VÄLJAKUTSED

37% Läänemaa ettevõtete koguarvust on registreeritud Haapsalus, 14,5% Ridala vallas ja 9,7% Lihula vallas.

95% Läänemaa ettevõtetest olid alla 10 töötajaga, vaid ühes ettevõttes töötas rohkem kui 250 inimest. 17 ettevõttes oli 50–249 töötajat ja 83 ettevõttes 10–49 töötajat.

Taanduvateks valdkondadeks ettevõtluses on puidutööstus, põllumajandus, ehitus ja rannakalandus jm primaarsektori tootmisharud.

Uuel tehnoloogial põhineva ja suuremat lisandväärtust andva tootmise vähesus maakonnas.

LÄÄNEMAA ETTEVÕTLUS (3) VÄLJAKUTSED/ VÕIMALUSED

Maakonna suuremad tööhõivet tagavad ettevõtlusvaldkonnad on puidu-, toiduainete- ja kergetööstus ning puhkemajandus ja kuurort, lisaks nähakse võimalust ettevõtete arenguks tervise- ja sotsiaalteenuste valdkonnas.

Terviseedenduse ja taastusravi kompetentsikeskuse loomine Läänemaa perspektiivikaks valdkonnaks võib kujuneda ka

taastuvenergeetika (tuuleenergeetika arendus, erinevad ökotooted). Sadamate olemasolu ja regulaarne parvlaevaühendus – tutvustada

võimalusi ettevõtjatele rohkem. Mahetootmise arendamine, sh veisekasvatus, rannakalandus. Kaugtöötamise võimaluste rakendamine.

LÄÄNEMAA KESKMINE BRUTOKUUPALK vs EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK 2002 – 2011, Statistikaamet

Aasta Eesti keskmine (eurot)

Läänemaa keskmine (eurot)

Läänemaa brutopalga osakaal Eesti keskmisest (%)

Läänemaa maakondade arvestuses

2002 393 269 68,4 14

2003 430 332 77,2 10

2004 466 372 79,8 7

2005 516 413 80,0 9

2006 601 460 76,5 12

2007 725 559 77,1 12

2008 825 623 75,5 13

2009 784 619 79,0 12

2010 792 655 82,7 5

2011 839 683 81,4 4

OMAVALITSUSTE EELARVE 2011.a seisuga, Rahandusmin.

KOV TULUD elaniku kohta

TULUMAKSU osakaal (%)

VÕLAKOORMUS (%)

Haapsalu linn 963,1 46 56

Ridala vald 761,5 55 15

Taebla vald 860,4 51 10

Lihula vald 924,7 40 63

Hanila vald 961,9 38 17

Kullamaa vald 1313,4 25 26

Martna vald 992,8 39 1

Oru vald 1097,4 38 3

Risti vald 962,9 48 103

Noarootsi vald 1656,7 33 3

Nõva vald 999,2 43 1

Vormsi vald 1324,4 41 1

Läänemaa 973,6 44 37

Eesti 970,7 47 48

LÄÄNEMAA OMAVALITSUSTE EELARVED, 2012 I kv

eurot inimese kohta

ANALÜÜSID JA PIKAAJALISED PROGNOOSID

• Statistikast nähtub, et negatiivsed tendentsid (s.h. rahvastiku vähenemine, vananemine) on Läänemaal ulatuslikumad kui Eesti keskmised näitajad. Olemasolevad prognoosid ei anna alust arvata, et järgmise 10-aasta jooksul nimetatud trend oluliselt muutuks.

• Üldine demograafiline situatsioon: vananemine, sündide vähenemine, noorte väljaränne maalt ning kõigest sellest tingitud töö- ja tööjõupuudus muudab tulevikus oluliselt avalike teenuste struktuuri (koolide sulgemine, üha suurenev sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osakaal vananevale rahvastikule).

• Omavalitsuste kulud kasvavad pidevalt. • Jätkub elanike koondumine tõmbekeskustesse. • Tööjõupuudus tähendab muuhulgas ka seda, et ei jätku kvalifitseeritud

ametnikke.• Kohati on probleemne ka koostöö korraldus, kus puudub selgus ja

mõnikord ka vastutus /vastutaja.

OMAVALITSUSTE AMETNIKUD ja TÖÖTAJADOmavalitsus KOV töötajad Volikogu Valitsemiskulu

elaniku kohta% eelarvest

Haapsalu linn 40 21 78,6 7,7

Ridala vald 13 15 89,2 12

Taebla vald 13 13 70,7 8

Lihula vald 13 13 99,6 11

Hanila vald 12 11 132,4 14

Kullamaa vald 7 11 144,8 11

Martna vald 7 9 105,3 11

Oru vald 6 9 135,1 12

Risti vald 7 9 141 15

Noarootsi vald 7 9 156,7 9

Nõva vald 7 9 224,2 22

Vormsi vald 6 9 259,5 20

KOKKU/ KESKMINE

140 138 99,6 10

LÄÄNEMAA VALITSEMINEPROBEEMID/ VÄLJAKUTSED

Seoses elanike arvu vähenemisega kahanevad KOVide eelarved, tekivad probleemid avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisega – avalike teenuste osutamine muutub kallimaks.

Vähene spetsialistide arv KOVides, mis ei võimalda spetsialiseerumist konkreetsele valdkonnale.

Vajalik sektoriülese koostöö arendamine igas võimalikus valdkonnas, sh– Koolibussiliinid– Teedehoid– Planeeringute koostamine– Prügimajandus– Puhkealade kompleksne arendamine– Keskkonnaseire

Tänan kuulamast!

Elo Mets

elo.mets@gmail.com