September 2010 8(146)

HiliSed rooSid aiaS täHendavad iluSat ilma ja Sooja SügiSt

TEADEKonguta Vallavalitsus teatab, et on valminud Konguta valla jäätmekava eelnõu aastateks 2010-2015. Jäätmekava avalik

väljapanek toimub Konguta Vallavalitsuse volikogu saalis 11. oktoobrist 2010 kuni 24. oktoobrini 2010 a. Jäätmekava eelnõu avalik istung toimub 26. oktoober 2010.a kell 10:00 Konguta Vallavolikogu saalis.

Jäätmekava eelnõu on elektrooniliselt kätte saadav Konguta Vallavalitsuse koduleheküljel www. konguta.ee.

Möödas on pikad ja palavad suvekuud ning selle aasta sügis kätte jõudnud. Kongutas on selle sooja ja ajalooliselt parima puhkuste ajaga paljugi tehtud. Lõpetatud on Annikoru kanaliseerimi-ne ning hea meel on tõdeda, et meil Kongutas läks antud teemal täitsa häs-ti, ehk siis ilma suuremate takistusteta. Ka teised suuremad ja korrusmajadega külad on antud teemaga tugevalt kaa-satud. Kurelaane küla sai volikogu otsu-sega liidetud samuti arengukavva ning lisaks Metsalaanele liidetakse ka Kure-laane Elvaga ühte süsteemi. Võib öelda, et vee- ja kanalisatsiooni kvaliteet para-nes või lähiajal paraneb pea kogu Kon-guta valla territooriumil.Tänaseks on kõikides valla külades üleval infotahvlid. Planeeritud said nad külade keskele või siis käidavamasse kohta. Tihti on selleks kohaks mõni bussipeatus või sellele sarnane koht. Infotahvlite mõte on parandada nii valla tegemistest info parem liikumine kui ka rahvamaja kuu-lutuste parem levik. Antud tahvleid on sobilik kasutada ka muuks info edasta-miseks, mis antud külaelanikke võiks huvitada. Sinna võib riputada oma põl-lusaaduste müügi, ostu või vahendus-kuulutusi. Tähtis, et tahvlil olevad teated oleksid korrektselt paigutatud. See on meie kõigi vara. Tagame kõik koos selle säilimise.Augustikuus sai volikogus vastu võetud Konguta Koolis käivate laste toetus. Juttu on siin siis kõigi Konguta Koolis käivate laste koolialguse toetusest. Kõi-gile esimesse klassi astujaile on toetuse suurus 1000.- krooni. Toetuse suuruseks 2-6. klassini on 400.- krooni ning see on igal aastal ühekordne toetus. Selle saa-miseks tuleb kirjutada Konguta Vallava-litsusele avaldus. Eesmärgiks on kergen-dada Konguta Koolis käivate lastevane-mate rahakotti. Teadagi on koolialgus

peredele kallis ning siinkohal on tulnud vald vastu ning ulatanud abikäe. Samuti väärtustab antud toetus oma valla koo-li. Loodame väga, et antud võimalusest tuntakse siirast rõõmu.Annikoru rahvas ja Konguta Külade Päeval käinud külalised on kindlasti märganud, et lõpuks käib ka keskasula teede mustkatte alla viimine. Kuna tööd veel käivad, on vara terviklikust tulemu-sest rääkida. Silmaga aga on olnud pi-devalt näha, et rõõmu on antud tee jal-gratturitele ja lastele kindlasti andnud. Usutavasti ka keskasulas autoga liikle-jatelegi. Antud teema kogueesmärk on siiski kogu keskasula heakorrastatud ja kaasaegne ning elamiskõlblik ilme. Val-laelanike juurdekasvus on keskasula väl-janägemine väga olulise tähtsusega.Valla üldilme parandamiseks on planee-ritud täiskohaga heakorratöötaja tööle võtta. Kui loome kenad hekid, muruplat-sid ja lillepeenrad, on neid vaja ka hool-dada. Muidugi on väga oluline antud silmailu säilimisel ka meie ise, ehk siis elanik. Samuti on määrav kaaskodani-ku korrale kutsumine, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kõik need heakorras-tused tehakse siiski meile endale, seega hoiame neid ka eelkõige meie ise.Kui valla rahakotti väheke sügisel pii-luda, on tänane seis rahuldav. Augusti lõpu seisuga on üksikisiku tulumaksu laekumine olnud eelmise aastaga võr-reldes pea 10% väiksem. Summaliselt on see hinnanguliselt 700 000 krooni. Meie väikevallale on antud summa aga vägagi oluline ja suur. Samas võttis vas-tu tänane vallavõim ehk volikogu selle aasta eelarve väga alalhoidliku ning täna on näha, et planeeritud laekumi-sed vallaeelarvesse tulevad kindlasti täis ja lisaks veel mõningase varuga. Samas on ees 2011. aasta eelarve, mil-lele mõeldes sai nii 2009.a lõpus kui ka 2010.a kevadel vastu võetud otsused

valitsemiskulude kokkuhoiuks, kus võr-reldes 2008. aastaga on olnud võit üle 500 000 krooni. Tänu nendele otsuste-le võib Konguta vald minna kindlama teadmisega tulevikule vastu. Lootma peab siiski tulumaksu laekumise sta-biilsusele ehk vähenemise peatumisele. Sellele aitaks kaasa keskmise palga tõus, töötuse vähenemine ning uued tööea-lised elanikud. Siinkohal tuletangi veel meelde sissekirjutuse teemat. Kirjutage end Konguta valla elanikuks, kui Te seda juba teinud ei ole. Üheskoos ehitame üles oma koduvalda ning tunneme rõõ-mu valla arengus saavutatu üle. Nii saate olla uhked areneva valla täieõiguslikud elanikud. Sissekirjutuse tegemiseks pole vaja teha muud, kui astuda läbi vallama-jas vallasekretäri kabinetist.Täna vallamajas töötavad ametnikud koostöös volikogu enamusega teevad tööd kongutalase hüvanguks. Eesmärk on täna selge ja ühine. Et Konguta vald oleks arenev, stabiilne ning siin oleks uhke ja hea elada. Ühine töö selle nimel on vallavalitsuse, ametnike ja volikogu komisjonide vahel ka vilja kandnud. Sa-muti ärge unustage: vallamaja uks on kõigile avatud.Tegemisi on sellel aastal vallal aga veel-gi. Kindlasti märkate neid esmalt isegi ning püüan neid Teile vahendada ka edaspidistes Valla Teataja numbrites. Teilt aga ootame alati muresid ja rõõme ehk tagasisidet või ettepanekuid. Kõik ikka meie ühise valla hüvanguks.Tarkust ja heasoovlikkust Teile kooliaas-ta alguse puhul!

LugupidamisegaMärt Meesak

vallavolikogu eelarve- ja arengukomis-joni esimees

mart.meesak@konguta.eeMob: 56616199

Teguderohke suvi on seljataga ja uued teod ootavad tegemist

2 KONGUTA VALLA TEATAJA

TEATED

AUSTATUD KARIJÄRVE JA KÜLAASEME KÜLADE ELANIKUD!

Tartu Maavalitsusel on hea meel Teile teatada uute bussireiside avamisest, mis toimuvad reedeti (alates 24. septembrist 2010) ja pakuvad Teile ühendust Elva ja Tartuga:

1) Reedeti on võimalik hommikul sõita Tartust või Elvast Karijärve suunas:(Buss Tartu-Elva väljub Tartust kell 09:00 ja saabub Elvasse kell 09:50)

KELLAAEG PEATUS10:00 ELVA10:02 ARBIMÄE10:05 METSALAANE10:08 LAANE10:11 ARU10:13 ARU KOOREJAAM10:14 KARIJÄRVE

2) Reedeti on võimalik hommikul sõita Karijärve poolt Elvasse või ümberistumisega Tartusse:

KELLAAEG PEATUS10:15 KARIJÄRVE10:16 ARU KOOREJAAM10:18 ARU10:21 LAANE10:24 METSALAANE10:28 ARBIMÄE10:30 ELVA

(Buss Elva-Tartu väljub Elvast kell 10:40 ja saabub Tartusse kell 11:20).

3) Reedeti on võimalik pärastlõunal sõita Elvast tagasi Karijärve suunas:

KELLAAEG PEATUS15:15 ELVA15:17 ARBIMÄE15:20 METSALAANE15:23 LAANE15:26 ARU15:29 ARU KOOREJAAM15:31 KARIJÄRVE

(Samuti on võimalik sõita Tartust reedeti kell 14:30 väljuva bussiga Elvasse ja istuda ümber Karijärve bussile. Saabub Arbimäele kell 15:05, Elvasse kell 15:10.)

4) Reedeti on võimalik pärastlõunal sõita Karijärvelt Elvasse ning soovi korral istuda ümber Tartu bussile:

KELLAAEG PEATUS15:32 KARIJÄRVE15:33 ARU KOOREJAAM15:35 ARU15:37 LAANE15:40 METSALAANE15:43 ARBIMÄE15:45 ELVA

(Elva-Tartu buss väljub Elvast kell 16:00 ja saabub Tartusse kell 16:55.)

Tähelepanu! Reedesed Elva-Karijärve-Elva bussid peatuvad Elvas ainult Arbimäel ja raudteejaamas ning ei läbi Turuplatsi peatust.

5) Õhtune buss Tartu-Puhja-Karijärve-Elva on Karijärve kaudu edaspidi käigus ESMASPÄEVITI, REEDETI JA PÜHAPÄEVITI:

KELLAAEG PEATUS19:45 TARTU20:21 ULILA20:37 PUHJA20:52 VÕSIVERE20:55 HÄRJANURME20:58 PALANUMÄE21:01 KARIJÄRVE21:02 ARU KOOREJAAM21:04 ARU21:07 LAANE21:10 METSALAANE21:13 ARBIMÄE21:15 ELVA

(Arbimäe peatuses saab esmaspäeviti, reedeti ja pühapäeviti ümber istuda Tartu bussile, mis väljub Arbimäelt kell 21:25. Varuaeg ümberistumiste vahel on 12 minutit. Tartu buss alustab kell 21:20 Elva jaamast).

SEPTEMBER 2010 �

Vallavolikogu 18. augusti 2010 istungilotsustati:

- kehtestada uus sotsiaaltoetuste maksmise kord Konguta vallas;- kinnitada sotsiaaltoetuste suurused 2010. aastal;- kinnitada Konguta valla 2010. aasta II lisaeelarve;- muuta Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsi-ooni arengukava aastateks 2006-2018 Kurelaane ja Metsa-laane küla osas;- eraldada Kultuuriselts Konguta Segakoori projekti „Konguta Rahvamaja lavakonstruktsiooni rekonstrueerimi-ne“ kaasfinantseerimiseks 69 000 krooni; - määrata katastriüksusele sihtotstarve;- täiendada ja täpsustada Konguta valla teeregistri andmeid;- võtta vastu detailplaneering Konguta vallas Metsa-laane külas Kasetuka kinnistul elamu ja sauna ehitamiseks ning tiigi rajamiseks.Rohkem infot volikogu istungil toimunud kohta saab luge-da Konguta valla kodulehel olevast dokumendiregistrist vt volikogu eelnõud. http://avalik.amphora.ee/KONGUTAVV/documents.aspx?org=140&unit=-1&tid=50173

Vallavalitsuse 12. augusti 2010 istungilotsustati:- anda kirjalik nõusolek Konguta külas Arali kinnistu-le salvkaevu rekonstrueerimiseks;- anda kirjalik nõusolek Metsalaane külas Liivaku kinnistule salvkaevu ehitamiseks;- anda ehitusluba Annikoru külas Annikoru tee re-konstrueerimiseks;- kinnitada projekteerimistingimused Vahesaare talu kinnistule alumiiniumist kerge sõrestikmasti ehitusprojekti koostamiseks.

Vallavalitsuse 16. augusti 2010 istungilotsustati:- eraldada reservfondist 27 760 krooni veemõõtjate paigaldamiseks üürimajja, „Pihlakobara“ tantsukingadeks, ranitsatoetuseks ja tormikahjudeks.

Vallavalitsuse 19. augusti 2010 istungilotsustati:- anda avalduse esitanud isikule luba ohtlike puude mahavõtmiseks Väike-Kongutas;- mitte toetada tormikahjus kannatada saanud kõr-valhoonete remonti;- aidata Väike-Konguta teise kortermaja elanikke katuse parandamiseks vajalike katuseplaatide hankimisel.

Vallavalitsuse 24. augusti 2010 istungilotsustati:- maksta hooldajatoetusi 37 isikule summas 10640 krooni;- maksta toimetulekutoetusi 5 perele summas 7385 krooni;- maksta koolilõpetajatele koolilõputoetust;- maksta täiendavalt sotsiaaltoetust 2 perele sum-

mas 9000 krooni tormikahjudest tekkinud kulude katteks;- anda ehitusluba Vahesaare kinnistule alumiiniu-mist kerge sõrestikmasti püstitamiseks;- anda kirjalik nõusolek Külaaseme külas Konnatiigi kinnistule sauna püstitamiseks.

Vallavalitsuse 27. augusti 2010 istungilotsustati:- maksta avalduse esitanud vanematele, kelle laps käib Konguta Kooli 2-6. klassis 400 krooni Konguta Kooli toetust;- maksta toimetulekutoetust 2 perele summas 2000 krooni;- maksta Annikoru Külaseltsile projektipõhist toetust summas 3000 krooni;- maksta avalduse alusel toetust 19 isikule summas 18300 krooni- maksta ühele isikule hooldustoetust summas 1700 krooni;- nõustuda Konguta Kooli hoolekogu ettepanekuga ja valmistada järgmiseks volikogu istungiks ette eelnõu tõsta 1. jaanuarist 2011 lasteaia osalustasu 10 eurole.

Vallavalitsuse 2. septembri 2010 istungilotsustati:- anda ehitusluba Konguta külas Laanevere kinnistu-le üksikelamu rekonstrueerimiseks;- anda kirjalik nõusolek Poole külla Pedajamäe kin-nistule salvkaevu rajamiseks;- pikendada muutlike ilmastikuolude ja lisatööde tõttu OÜ-ga Valga Teed poolt tööde üleandmise tähtaega 24. septembrini 2010;

Vallavalitsuse 17. septembri 2010 istungilotsustati: - maksta Pööritsa Külaseltsi projektile toetust sum-mas 10 000 krooni;- anda kirjalik nõusolek Konguta vallas Külaaseme külas Sepa kinnistule salvkaevu ehitamiseks;- anda kirjalik nõusolek Konguta vallas Külaaseme külas Miku-Õue talu kinnistule salvkaevu rajamiseks;- maksta septembrikuus sündinud eakatele 200 krooni juubelitoetust;- maksta Pööritsa Külaseltsile tegevustoetust sum-mas 3000 krooni;- maksta Konguta Kooli 1. klassi õppima asunud õpilase vanematele 1000 krooni ranitsatoetust;- maksta Konguta Kooli 2.-6. klassis õppivate õpi-laste vanematele Konguta Kooli toetust 400 krooni õpilase kohta.

Vallavalitsuse istungi protokollidega võimalik tutvuda Kon-guta valla kodulehel asuvas dokumendiregistris valides menüüst vallavalitsuse protokollid.

Heldi LaksVallasekretär

VALLAVOLIKOGUST JA VALLAVALITSUSEST

4 KONGUTA VALLA TEATAJA

RAHVAMAJASTLAULUKARUSSELL KEERLEB JÄLLE

2. oktoobril toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas Laulukarusselli lauluvõistluse piirkondlik finaalkontsert.

Meil on heameel tõdeda, et on põhjust minna kontserdi-le ja hoida pöialt, kuna Konguta laululaps MARTA KÜLA-OTS esindab Tartumaad ja Konguta valda. Marta laulab Uuno Naissoo ja Heldur Karmo laulu “ Nüüd astub hobu omapead” tema juhendajad on Merilin Sinikalda ja Evald Raidma. Sellest kontserdist tehakse ka telesaade, mida näidatakse ETV-s. Kokku toimub üle Eesti 4 piirkondlikku finaalkontserti, millest tehakse 8 saadet ja igast saatest valitakse välja iga vanuserühma parim, kes pääseb pool-finaali. Tartu kontserdil esinevad Tartu linna ja Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Jõgevamaa parimad lau-lulapsed. Lisaks lastelauludele pakutakse kaunist klassi-kalist muusikat ja ägedaid pop-artiste. Kontserte juhivad Andero Ermel ja Meelis Kompus.Ootame kõiki kaasa ela-ma ja pöialt hoidma.

Meelis Külaots, Rahvamaja juhataja

15. oktoobril kell 20.00 rahvamajas Konguta Rahvamaja

SÜNNIPÄEVAPIDUEsineb legendaarne ansambel FIX

Pilet eelmüügist 100.- ,

kohapeal 150.-

Info ja piletite müük tel. 5259576 Meelis Külaots

Augustikuus käivitus projekt „Võlanõustamine Tartu maakonnas“

Majanduskriisi tingimustes on paljud inimesed sattunud võlgadesse sissetu-lekute vähenemise, tööpuuduse, suu-re laenukoormuse jms tõttu. Augustist 2010 kuni juulini 2011 kestev projekt, mida teostavad MTÜ Majandamisnõus-taja võlanõustajad, annab ka Tartu maa-konnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda abi saamiseks võlanõustaja poole.Teenust rahastavad Avatud Eesti Fond (90%) ja Tartumaa Omavalitsuste Liit (10%), seega on teenus abivajajale ta-suta ja mõeldud kõigi nende inimeste mitterahaliseks abistamiseks, kes ma-janduslanguse tingimistes on sattunud raskustesse võetud laenude või muude

rahaliste kohustuste täitmisel.Projekti käigus nõustavad MTÜ Majan-damisnõustaja võlanõustajad abiva-jajaid omavalitsustes (valdades) koha-peal. Nõustaja abiga täpsustub hetke-olukord (üldjuhul on võlglastel mitmeid kohustusi, ei teata nende täpset suurust ega kulukust) ja leitakse võimalusi ja lahendusi olukorra parandamiseks (ko-hustuste täitmise järjestamine, makse-graafikud, maksepuhkus jms). Nii nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võima-likult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et asjad kuidagi iseen-esest paranevad. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võ-

lad alles hakkavad tekkima, see võimal-daks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.Tartumaa elanikel, kes soovivad pöör-duda võlanõustaja poole, palume sel-lest teada anda kohaliku omavalitsuse (valla) sotsiaalnõunikule või otse MTÜ Majandamisnõustaja võlanõustajatele e-posti aadressil majandamine@hot.ee.Projekti rahastavad:

Kindlustohtri jututubaSissejuhatav osa

Äraütlemata huvitav on see tänapäev. Kõigest oleks justkui räägitud ja nagu poleks ka. Olen kindlustustohtri ametit pidanud juba 7 aastat ega väsi imesta-mast inimeste arusaamise ja tõlgen-damise mehhaanikat. Ühtedele pais-tavad asjad selged ja loogilised, teised tõlgendavad asju vägagi omamoodi.

Nagu itaallased valgusfoori; roheline lubab sõita, kollane on iluasi ja punane vaid soovitus. Kolmandad aga on väga isevärki. Selle tõu nimi on totalo kreti-nos sapiens. Eks minu juhtumipagasis on igasuguseid vahvaid ja mittevah-vaid juhtumisi,millest ma tahakski järg-nevates jututükkides pajatada. Lisan ka omalt poolt kommentaare juurde, et asjad oleks arusaadavamad, paraku küll väljamõeldud nimede all. Aga se-niks head lugemist ja loodan, et midagi õpetlikku saabub ka lugeja õuele. Miks siis Kindlustustohter? Iga tohtri ülesan-

ne on pakkuda patsiendile parimat ja tõhusamat tohterdust. Usun, et kindlus-tus on kah nagu kerge tõbi. Tahetakse ju kindlustusega kaitsta ennast kõikvõima-like ebameeldivate tagajärgede(tõbede) eest. Ja siin lähtubki Kindlustustohter põhimõttest soovitada patsiendile pa-rimat võimalikku ning lähtudes büroo Veritase motost - selgitada välja tõde ja rääkida sellest erapooletult

(Järgneb).

SEPTEMBER 2010 �

Uudiseid sõprusvallast Kinnulast

Mõmmikud matkalLasteaialapsed käisid 8. septembril Vapramäe- Vellavere- Viti-palu Sihtasutuse poolt korraldatud iga-aastasel lasteaedade ühismatkal. Seekord tutvusime uue õppeprogrammiga mesi-lastest. Matkal osales 12 lasteaiarühma Nõo, Konguta, Palupe-ra, Rõngu vallast ja Elva linna lasteaedadest.Retkejuht Siiri jagas lastele tundlad, meie mängisime mesilasi. ,,Mesilased“ vaatlesid metsas õitsevaid taimi; uurisid luupide-ga erinevaid õisi, lehti, puukoort, seeni jne. Leidsime ühe natu-ke uimase herilase, kes sai laste poolt põhjalikult luupide abil üle vaadatud. Vahelduseks mängisime mõned mängud, mille käigus põgenesime kurja herilaseviu eest ning korjasime usi-nalt nektarit ja mett. Metsas jalutades möödus aeg märkama-tult. Matka lõppedes jagas maskott Vapu meile mett ja leiba, mis kiirelt matkasellide kõhtu kadus. Lasteaiaõpetaja Lily ŠaninAadressil www.mesimummid.blogspot.com saab lugeda las-teaia vanema rühma laste tegemistest.

Suve hakul Rakveres toimunud II Meeste tantsupeost „Elemen-taalne“ võtsid osa Konguta Kooli 8 tublit tantsupoissi : Taimar Visla, Raivo Ülper, Margo Markov, Talmo Lainevool, Tom Illus, Märt Mäemees, Kevin Soots ja Karl- Erik Tamm. Ka meie valla meespere oli esindatud- „Kavaliku“ mehed olid samuti tantsu-peol osalejate hulgas. Pidu õnnestus suurepäraselt, tantsud olid äärmiselt huvitavad ja üllatuslauljad tegid tantsupeo omanäoliseks. Tantsupidu sai jälgida ka telerist. Olin väga uhke, et sain olla saatjaks niivõrd mehistele ja tantsi-vatele väikestele meestele! Mõlemad tantsurühmad viis peole õpetaja Kaie Tali, kellele siinkohal suur tänu tehtu eest! Muuseas, meie poisid olid oma vanuserühmas Tartu maakonna paremad!

Liina TammKonguta Kooli juhataja

Meie poisid meeste tantsupeol!

XIII TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDALÕPPIMINE SEOB PÕLVKONDI

8.-15. oktoobrini 2010Vanaemad-vanaisad, emad-isad, lapsed-lapselapsed, kõik vanad ja noored – sel nädalal mõtleme rikkusele, mis meil põlvkondade näol on, väärtustame üksteise oskusi ja kogemusi, oleme ja teeme koos. Leiame üksteise jaoks aega!

Vabariiklikud üritused:

Avaüritus 8. oktoobril Moostes, Põlvamaal

Grundtvigi päev 12. oktoobril Tallinnas

E-õppe päev 13. oktoobril

Täiskasvanuhariduse foorum 15. oktoobril Tallinnas

Maakondlike ürituste ja kõige muu asjassepuutuva kohta saab informatsiooni Tar-tumaa TÕNi koordinaatorilt, kelleks on: Astrid Hallik, tel 56491696,

astrid.hallik@rahvakultuur.ee ning www.andras.ee

6 KONGUTA VALLA TEATAJA

SÜNNIPÄEVAPIDU Pööritsa külas

11. septembril toimus perekond Mäemehe pool Pööritsa külaseltsi 5. sünnipäevapidu.

Külalisi saabus lähemalt ja kauge-malt nii autodega, ratastega kui jal-gsi. Vahvaid sünnipäevalisi oli kokku 35. Kõigepealt võttis sõna külava-nem Tiit Treial, kes õnnitles kõiki juu-beli puhul ja näitas külarahvale kari-kat Konguta valla külade päevalt, kus Pööritsa küla saavutas küladevahe-listel teatevõistlustel II koha. Pidu jät-kus ühise laua ümber, mis oli rikkalik ja maitsev. Iga sünnipäevast osavõtja tõi omalt poolt midagi lauale kaasa. Väga maitsev oli pererahva kitsepii-mast valmistatud jogurt marjadega. Samal ajal kui suured olid vestlusrin-gis, said lapsed tegeleda oma tähtsa töö ehk siis mängimisega: batuudil hüpata, liumäelt liugu lasta, kiikuda. Kahju ainult, et väike Marin haige oli ja pidi selle tõttu toas olema. Aga tä-did käisid teda lohutamas. Väga suurt elamust pakkusid pere-kond Mäemehe koduloomad: lam-bad, kitsed, kanad ja haned. Erilist silmailu pakkusid mitut värvi ja karva kitsed koos talledega, kes said meie suurteks lemmikuteks. Kuna lambad jäid pererahva tarest kaugemale, siis nendega nii lähedalt tutvuda ei jõudnud. Suursugused haned pat-seerisid oma kuningriigis, kus oli tiik ja üle tiigi oli sild. Pööritsa Külaseltsi 5. sünnipäev jääb meelde armsa ja sooja vastuvõtuga perekond Mäemehe juures. SUUR-SUUR AITÄHH

Artikli ja foto autor sünnipäeval osalenu Tiina-Reet Tobber

Pered, kes kartulivõtu ja seenekor-jamise vahel mahti leidsid, kogu-nesid 05. septembril Lembevere külaplatsile lustima. Esmalt said kõik teha tutvust suu-repärase Lembevere külaplatsiga ja selle võimalustega. Peale tutvumis-ringi alustasime perepäeva lõbusa viktoriiniga, kus pidi ära tundma tv seebikaid ja saateid nende tunnus-muusika järgi. Meisterdamise huvi-lised said Katrin Kreela juhendamisel kätt proovida seebi viltimisega, mille tulemusel valmisid omanäolised ja lõbusad seebid. Vahvaid seltskonna-tantse- ja mänge viis läbi Merilin Si-nikalda. Suurt populaarsust omas ka Twisteri mängimine, mis eeldas kiiret reageerimist ja väledaid jalgu. Kuna suure platsi peal ringi sibamisest olid jalakesed väsinud ja kõhud tühjaks läinud, oli aeg asuda piknikku pida-ma. Kõik said kaasa võetud lihad ja

vorstid grillida platsi peremehe Hardi Tarto poolt kuumaks aetud grillidel. Selline perepäev oli tore algus kooli-le, kuna lapsed said mängida, sporti teha ja koos vanematega aega veeta. Oluline on ka see, et vanemad said teiste vanematega juttu ajada, mida tänapäeva kiire elutempo juures nii tihti ette ei tulegi. Ja vanematel juttu jätkus, kuna lapsed ei tahtnud kui-dagi kuumast kümblustünnist välja tulla ja koju minna. Loodame, et see esimene perepäev oli toreda ja pi-kaajalise traditsiooni algus. Järgmine sarnane üritus on plaanitud jõulude paiku teha. Siinkohal suured tänud Hardi Tartole, kes lubas meil tasuta Külaplatsil hullata ja Liina Tammele, kes tõi meile kõigile kohvi ja tee kõr-vale küpsiseid.

Lembevere külaplatsil toimus esimene koolialguse perepäev

SEPTEMBER 2010 �

Nii nagu sai läbi ilmataadilt kingituseks saadud selle suve viimane suvepäev, sai kroonikasse kirjutamiseks ka Konguta valla VI Külade Päev Annikorus. 20. augustil 2010.a kell 20:00 olid end kirja pannud kokku 586 inimest kõigist Konguta valla küladest ning 316 inimest lähemalt ja kaugemalt – kokku 902 inimest. Ent kõigest algusest peale.

Varahommik oli annikorulastele üsnagi toimekas: kes kihuta-sid valla teedele küladepäeva-viitasid viima (et kõik omad ja külalised tulla teaksid), kes naabervalla maisipõllult lilleseade-tesse lisa hankima, kes veel viimast lihvi hekkidele andmas, kes kaableid ning muidu kõike vajalikku ja vajaminevat kok-ku lugesid. Õige pea hakkasid saabuma ka külade esindajad, kauplejad, meistrid, jahi-,sõja- ja pritsumehed ning kell 12.00 sai alata rongkäik rahvamaja juurest mööda värskelt asfaltee-ritud külateed kaunilt dekoreeritud laululavale. Konguta valla VI Külade Päeva kuulutas avatuks vallavanem Aivar Õun. Häid sõnu ja soove oli meie valla rahvale ütlemas Tartu maavanema kt. Tõnu Vesi, Riigikogu liige Marika Tuus, Kodukant Tartumaa juhatuse esinaine Külli Pann. Kuna Annikorus käiakse Annikorust ja kaugemaltki tantsu- ja lauluga tegelemas, siis astus igal täistunnil üles mõni meie val-las tegutsev kultuurikollektiiv või esineja. 20.augustil sai plak-sutada noorte viiuldajate orkestrile Karijärve külast (juhendaja Eveli Roosaar), memmede tantsurühmale „Pihlakobar”, sega-rahvatantsurühmale „Kavalik” (mõlemat rühma juhendab Kaie Tali ning „Kavaliku” vahvate meestantsijate esituses nägime ka killukest Meeste Tantsupeost!), Konguta Segakoorile ja Kongu-ta rahvamaja laulustuudio laululastele (dirigent ja juhendaja Merilin Sinikalda), Konguta Kapellile (juhendaja June Kaaver), Heleri Arumetsale, Kirsti Kornavile ja imekaunitele idamaistele kõhutantsijatele. Soovijad said meie rahvatantsujuhi Kaie Tali õpetusel ja Konguta Kapelli saatel õppida tantsima Kaerajaa-ni.On ilus kui inimene midagi hästi oskab, kuid on veel toredam kui ta oma oskusi ka teistega jagab. Pööritsa küla tublid noo-red naised õpetasid, kuidas teha kookoskiust vahvaid loomi ja lepatriinusid. Kivisäki talu perenaise Terje Odeni juhatusel sai valmistada endale meelepärase lõhna ja värvidega loodusliku seebi. Aiatsi talu noor perenaine Aime Vilu näitas, kuidas teha superdisainiga jalanõusid. Katrin Kreela õpetas rahvuslikku kä-sitööd – viltimist ning soovijad said endale ka pärlitest ehteid teha. Dorel Sabre meisterdas lastega kõike, mida värvipliiatsi-te, paberi ja fantaasiaga teha võib. Näputöömeistrite(E.Saarva, K. Arumets, L.Pille, A.Rääbus, M.Ott, Krissu, Õie Elken) töid sai vaadata näitusel, kus jahitrofeesid eksponeerisid ka Konguta jahimehed.Külade päeval olid oma tegemisi näitamas mitmed julgust, vaprust, osavust ja täpsust nõudvate elualade mehed. Oma tegevust tutvustasid Konguta Jahiseltsi jahimehed eesotsas Valdur Viluga, Kaitseliidu Tartu maleva kaitseliitlased kapten Aarne Salo juhatusel demostreerisid, kuidas võiks üks lahing välja näha. Kavilda Vabatahtlike Pritsimeeste Seltsi liikmed an-dsid võimaluse kõigile soovijatele proovida, kuidas tulekustu-tiga õigesti tegutseda.Peeti maha ka tõsine võrkpallilahing, kus kuldsed medalid ripu-tati kaela võistkonnale „Pööritsa” (Andres, Margit, Silver, Taavi, Jan, Martin), hõbedased medalid läksid võistkonnale”Konguta

jahiselts” (Kristjan, Marko, Villu, Tarvo, Maiden, Tõnis) ning pronksmedalid läksid võistkonnale nimega ”Tulevane Kongu-ta Vallavalitsus” (Martin, Vaido, Toomas, Kunnar, Helari, Kea). Toimusid ka võistlused lastele ning kõik lapsed olid väga-väga tublid, sest välja anti tervelt 25 kuldset medalit. Külad võtsid omavahel mõõtu pajakinnastega naela pakku löömises, humoorikas-sportlikus teatevõistluses, suuskadel mäkketõusus ning isetegevusprogrammis. Vägevaima küla Rändkarikas ei näidanud ka sel aastal rännuhimu ja jäi endiselt Annikoru külla. II koha karikas läks Pööritsa külla ning III koha karikas seadis sammud Vahessaare küla poole.Pidulistele keetsid Annikoru seljankat Naiskodukaitse tublid naised kõigest hääst ja veel paremast, mida Annikoru pere-naised oma keldritest, pottidest, kasvuhoonest ja põllulap-pidelt supi heaks kokku kandsid. Sinki-vorsti saatis Annikoru külla AS Pere, leiva teekond sai alguse Fazer Eesti AS tehasest.Kaubeldi istikute, käsitöö, puukujude, sibulate, küülikute, vei-ni, vahvlite ja vorstidega. Toitlustajad pakkusid kõike hääd ja paremat varavalgest varaste hommikutundideni välja.Sel Eesti taasiseseisvumispäeva õhtul laulsime ka meie koos teistega üle Eesti ja tantsisime õhtupimeduses Kaerajaani. Õhtusse ja öösse lisasid salapära ning silmailu Pööritsa küla meeste valmistatud tiigis põlevad vigurpuud.Kell 2:00 lõpetas supertoreda esinemise ansambel „Lehma-kommionud” ning pidu oligi selleks korraks läbi saanud.Ükski üritus ei saa tehtud kui ei oleks abiks tublisid inimesi aitamas. Korraldajad Annikoru Külaseltsist tänavad kogu sü-damest lahke abi eest järgmisi inimesi ja ettevõtteid: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Konguta Vallavalitsus, AS Pere, OÜ Armin Puit, Fazer Eesti AS, Konguta Jahimeeste Selts, Kavilda Vabatahtlike Pritsimeeste Selts, Pööritsa Külaselts, Konguta Kool, Piret Mägi, Karmel Milistver, Lilija Medvedeva, Piret Oija-la, Aime Vilu, Aivar Õun, Riina Savisaar, Mati Ostra, Hellika Jär-vala, perekond Metsallik, Andres Koemets, Kalle Ladva, pere-kond Šanin, perekond Hanni, perekond Schütz, Õilme Kaseta-lu, Gea Dello, Loit Pindmaa, Urmas Ostra, Kalev Annuk, Renno Reitsnik, Märt Meesak, Evi Parv, Tiiu Palo, Ene-Reet Vaher, June Kaaver, Jüri Arumets, Aino Karp, Merle Värv, Õie Männamets, Krista Koppel, Kristina Marmõš, Endel Koppel, Eve-Mare Laas, Kersti Laas, Elve Järveküla, Kai Arumets, Raili Toompalu, pere-kond Kull, Ene Saareots, Marje Kiisk, Gerli Uras, Olev Järvala, Mariliis Palo, Laivi Pille, Kaie Tali, Ingrid Arumets, Anneli Kriit, Mikk Roomets, T-särgipoe Pille, Irmen Neumann, Reet Erm, Anneli Tigane, tädi Roosi, Lidia Seer. Täname kõiki Annikoru perenaisi, kes oma hoidiseid meile lihtsalt ukse taha tõid – me ei tea nimesid nimetada, kuid oleme Teile väga tänulikud abi eest!Konguta valla VII külade päeva korraldajaks valiti Mäeotsa Kü-laselts. Uute kohtumisteni Mäeotsal.

Annikoru Külaseltsi nimel: Merle Roomets, Toomas Hanni, Meelis Külaots, Meelika Aruots, Jüri Lamp, Riina-Merike Koemets

(Fotosid Küladepäevast vaata järgnevatelt lehekülgedelt)

Meenutades Konguta VI Külade päeva Annikorus

8 KONGUTA VALLA TEATAJA

M. Roomets - Rongkäiguks valmistumas M. Roomets - Nagu vanadel headel aegadel

R. Savisaar - Rongkäik A. Lepik - Rongkäik

R. Savisaar - Konguta jahi- ja pritsumehed M. Roomets - Nii valmisid lilleseaded

M. Roomets - Isetegevusprogramm A. Lepik - Karijärve viiuldajad

SEPTEMBER 2010 �

M. Roomets - Aime disainkummikud M. Roomets - Pööritsa lepatriinud

M. Roomets - Katrin tööhoos M. Roomets - Doreli fantaasiamaailmas

A. Lepik -Teatevõistlus M. Roomets - Külaaseme mäkketõus

R. Savisaar - Võrkpallivõistlus M. Roomets - Lahing

10 KONGUTA VALLA TEATAJA

M. Roomets - Meie Annikoru A. Lepik - Põlised Konguta naised

A. Lepik - Kohalik sibulamüüja A. Lepik - Annikoru seljankat söömas

Merle Värv - Kaerajaan M. Roomets - Rõõm pihlakobaralt

Merle Värv - Pööritsa külavanem tulesid süütamas Merle Värv - Kohustuste üleandmine on ikka suur rõõm

SEPTEMBER 2010 11

Meie oma raha ajaloostEesti riik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Eesti oma raha ajalugu ulatub tagasi 1919-sse aastasse. Sinnani käi-bis Eestis korraga paljude võõrriikide rahatähti ja maksevahendeid. Selle-pärast otsustas Ajutine Valitsus 30. novembril 1918 kehtestada Saksa ida-marga eeskujul Eesti marga. Aga seni, kuni valitsus oma rahandust korral-das, säilitas Vene rubla Eestimaa raha-ringluses ikka veel arvestatava koha. Vene impeeriumi rubladega maksti noore Eesti riigi võlgasid kuni det-sembrini 1920. Esimesed Eesti riigikassa-tähed – pennid – on väljastatud ilma aastaarvuta, kuigi tõe-näoliselt, et nende sünni-aasta on 1919. Poolemargased (50 penni) kuni 100 mar-gani on emiteeritud samal aastal. 100 marga kordustrükk, 500 ja 1000 marka väljastati 1923. aas-tal. Kunstnikena olid esimeste riigikassatähtede kujundajad: E. Poland, T. Ussisoo, A. Grinjev, T. Björnström, K. Raud, H. Grinbergs, K. Doll (Tael), G. Vestenberg, G. Rein-dorff ja N. Triik. Esimesed rahatähed trükiti Tartus, Tallinnas ja Helsingis rii-gi- või eratrükikodades: Tartus Berg-manni juures, Tallinnas Paalmanni ja Helsingis Tilgmanni trükikojas. See oli algus, kui eestlane sai õiguse oma rahale. Iseseisvuse esimesel aas-tapäeval, 24. veebruaril 1919 asutati Eesti Pank ja 30. aprillil sai pank ai-nuõiguse emiteerida Eesti raha. Aja-loolises valguses on see õigus kuu-lunud alati võõrastele – sakslastele, taanlastele ja rootslastele – piiskop-pidele, maaisandatele, raehärradele, rüütelkondadele, ordumeistritele, oldermannidele ja kellele iganes, aga mitte eestlastele. Isegi Tartul ja Tallin-nal polnud sünnijärgselt seda õigust. Müntimisõigus saadi Rootsi või Taani kuningate armust, kui saadi . Võit Va-

badussõjas tõi esimest korda Eestile müntimisõiguse ja õiguse oma raha emiteerimiseks. Aastatel 1919–1927 emiteeriti marku vääringus: 50, 100, 500, 1000 ja 5000 marka. Neid oli seitsmes erinevas kujunduses (I. Leimus, E e s t i Panga muuseumi kogu, 2010). Põhiline kujundaja oli R. Nyman, kuigi

tema autorluses

pole täit kindlust. Suuremate

kupüüridena trükiti pangatähti veel Berliinis Elsneri eratrükikojas 100-, 1000- ja 5000margalistena. Peale riigikassa ja pangatähtede lubas valitsuse 12. augusti 1921. aasta määrus emiteerida piiratud koguses vahetusraha, mis trükiti Riigi trükikojas aastal 1922. Peale paberraha alustati müntide vermimist vääringutes 1–10 marka. Algus tehti Saksamaal 1922. aastal. Hilisemad vääringud vermimiti Tallinnas Riigi trükikojas 1924–1926. Nii sündis Eesti raha ja tema mark. Kuid igast uuest saab kord tema va-stand ehk antipood, mis nõuab uusi

lahendusi. Marga väärtus oli ajaga maha käinud ja tekkis vajadus ostu-jõulisema raha järele. Seetõttu kehtes-tati 1. jaanuarist 1928 Eesti riigi uueks rahaühikuks kroon (ja sent), kusjuu-res 100 marka võrdsustati krooniga. Uue raha – Eesti krooni – peamiseks kujundajaks sai konkursikorras Gün-ter Reindorff (1889–1974). Loobuti välismaiste trükikodade teenustest ja Riigi trükikoda sai monopoolse õigu-se Eesti kroonide trükkimiseks. Reindorfi kunstimaitset pole vaidlus-

tatud ja Eesti krooni kujundust on tänaseni hinnatud. Ainult need,

kes tunnevad sepatööd sisuli-selt, on muigavalt vaadanud

noore sepa abituid ponnis-tusi 100 kroonisel rahatä-

hel, (1935). Kauneimaks Reindorfi kujunduseks

peetakse 50 kroonist Eesti Panga raha-

tähte Põhja-Eesti pankrannikuga,

(1929). Kas mees toru-

pilliga 20 k ro o n i s e l

rahatähel võib olla kunstniku auto-

portree või mitte, on vai-eldav, sest lai kübar ja pikad

juuksed võivad eksitada, (1932). Ent seegi ring sai täis, kui Eesti de-legatsioon 1940. aasta augustis kir-jutas Moskvas alla liitumislepingule Nõukogude Liiduga. Sellest tulene-valt hakkas 24. novembrist kehti-ma koos krooniga Vene – nüüd siis Nõukogude rubla. Vanem põlvkond mäletas veel hea sõnaga endist rublaaega, kui tsaaririigi majandus oli tõusuteel ja sellepärast oli Vene raha usaldusväärne valuuta. Kroon kon-verteeriti rublaks kursiga 1:1,25 rubla. Pealegi jäi kroon koos rublaga kehti-ma järgmise aasta 25. märtsini, kuni nõukogude võim selle käibelt kõrval-das. Kas vahetuse vahekord oli õigla-ne või vähem õiglane, jääb veenvate andmete puudumisel täpsustama-ta. Teine maailmasõda oli alanud ja rubla kurss oli eelseisvate sõjaohtude

EESTI OMA RAHA JA ÜLEMINEK EUROLE

12 KONGUTA VALLA TEATAJA

kõrval täpes. Pealegi liikusid kuuldus-ed võimalikust Saksa–Vene sõjalisest konfliktist. Kuuldused said tõeks 22. juunil 1941, kui natsionaalsotsialistlik Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Kellele kardetult, kellele oodatult saa-bus suvel 1941 rublale seltsiks Saksa Reichsmark ehk riigimark, mis 29. no-vembri deviisimäärusega kehtestati ainsaks maksevahendiks Eestis peale Nõukogude rubla. Nimetus „riigimark” on sihilikult eksitav, sest tegemist oli okupeeritud alade tarbeks trükitud tavalise makulatuuriga. Neil äärmi-selt viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedel puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljas-tamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Käibemündid – pen-nid, mida valmistati tsingi sulamist, said peagi kohalikel turgudel omale asjakohase nimetuse – „Hitleri s..t”. Nõukogude rubla säilitamiseks oli Saksamaal praktiline vajadus, sest sõjategevust finantseeriti idarindel just selle rahaga. Puudujäägid kaeti valerublade ja -tšervoonetsite trük-kimisega. Kuna Eesti kroon oli käibelt kõrvaldatud, siis turukaubanduse ee-lis kuulus rublale. Nii jäi see rindejoo-ne üleminekuni sügisel 1944. Margad Saksa kulli ja haakristiga läksid samuti tuldud teed tagasi, aga Vene rubla jäi pidama kuni Eesti rahareformini 20. juunil 1992. Selle aja jooksul toimus kaks Vene rahareformi: 1) detsembris 1947 ja 2) jaanuaris 1961. Kui Saksa väed oma Reichsmarkade-ga olid lahkunud, jäi kehtivaks rahaks Eestis Nõukogude Liidu 1938.aastal emiteeritud rubla ja tšervoonets. Ent sõjaeelne valuuta ei saanud kaua kesta, sest selle hulka oli poetatud hulgaliselt valeraha. Õhtulehes aval-datud teate kohaselt tuli sõjaaegne rahamass vahetada kohalikes hoiu-kassades 22. detsembriks 1947. aasta raha vastu. Kuni 3000 rubla vahetati vahekorras 1:1, suuremad summad 3:2 ja üle 10 000 vahetati vahekorras 2:1. Uus kehtima hakkav raha oli ku-junduselt ja formaadilt uskumatult sarnane endise tsaaririigi rahaga, nii et pettureil õnnestus ka vanu kupüü-re käibesse sokutada. Tähelepandav on Eesti krooni ja sõja-järgse Vene rubla kehtivusaeg. Kroon

kestis 13 aastat: 1928–1941, samapal-ju ka rubla: 1948–1961. Kilumanner-gutäis piima maksis selles vääringus neli rubla, päts leiba 12 ja standard-viin 45 rubla. Iga aasta märtsis lange-tati leiva hinda, kuni see jäi pidama kahele rublale. Järgmise reformiga (1961) vahetati suuremõõduline raha, niinimetatud „käterätid” väikseformaadilise raha vastu vahekorras 10:1. Ettekuuluta-valt kinnitas siis NLKP peasekretär N. Hruštšov, et nüüdsest peale ei löö-da Nõukogude Liidu kopikat enam jalaga, sest rubla kullasisaldust oli tõstetud ligikaudu ühele grammile (0,987 grammi) ja dollar jäi rublale alla 10 kopikaga, (1.0.- = 0,90 USD). Hiljem sai selgeks, et nii see päriselt ei olnud, kuna rubla polnud vabalt kon-verteeritav. Dollareid vahetati üksnes ametliku korraldusega välislähetuste korral. Ometi ei täitunud kadunud Hruštšovi (1894–1971) ennustus. „Väike” rubla pidas kaua vastu, kuid murdus vii-maks. Intensiivne rubla inflatsioon algas Nõukogude Liidu relvajõudude sissetungiga Afganistani detsemb-ris 1979. Riigi agressiivne poliitika ja majanduslik langus lõppesid Eesti iseseisvumisega 20. augustil 1991. Eesti kroon tuli käibele 1992. aasta 20. juunil kell 4 hommikul. Kolme päeva jooksul vahetati kõigile Eesti alaliste-le elanikele kroone 1500 rubla eest vahekorras 10 rubla : 1 kroon. Kuni 1. juulini vahetati kõigile soovijaile Eesti kroone NSV Liidu rublade vastu vahe-korras 50 rubla : 1 kroon.

Eesti kroon suvel 2010

Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu (1-ja2-kroonised) ja Vla-dimir Taiger kes võitsid vastava kon-kursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Eriline Eesti käibemüntide puhul on see, et iga mündi tagaküljel on vapp ja vermimise aastaarv, esiküljel suu-relt nominaal ja “Eesti Vabariik” (va 5 krooni).Hetkel on Eestis ringluses 9,3 miljar-dit krooni sularaha, millest 9,1 mil-jardit on pangatähed ja 0,2 miljardit mündid. Rahaloomeasutuste (Eesti Pank, krediidiasutused, hoiu-ja la-

enuühistud ja rahaturufondid), inkas-satsioonifirmade ja jaekaubanduse kassajääk on 30.07.2010 seisuga 1,6 miljardit krooni. Seega on 7,7 miljar-dit krooni sularaha ringluses inimeste käes ja nn“sukasääres“ .Münte on arvuliselt ringluses 457 mil-jonit tükki. Sularaha 1 elaniku kohta on hetkel inimeste käes keskmiselt 7000 krooni 1 elaniku kohta. Panga-tähtedena kokku teeb see 58 tükki ja 341 münti. Kogukaalult on käibel münte umbes 1000 tonni, rahavahe-tuse käigus prognoositakse kokku koguda 523 tonni münte.Münti ei loeta kaasajal kaasaegseks maksevahendiks, seda peetakse feo-daalseks reliktiks! Euro kasutuselevõtt toob aga endaga kaasa meile suurel hulgal müntide kasutamise. See on tingitud asjaolust, et euro on kon-sensuslik valuuta. Erinevatel riikidel on erinevad kombed ja traditsioonid, ning Lõuna-Euroopa riigid ei kujuta ette oma elu ilma müntideta, sestap ka selline vääring ja kurss eurol. Sularaha käibelolev struktuur on seadusega paika pandud juba 1990 aastal. Kõige rohkem on käibel 2 krooniseid pangatähti, mis moodus-tab umbes 25% kogu käibelolevatest pangatähtedest, kõige vähem on käi-bel 50 krooniseid, ainult 1,38%. Mün-tidest on kõige rohkem käibel 10 sen-diseid 34% ja kõige vähem 5 krooni-seid ainult 0,44%. Mainimist väärib, et hetkel on meie 2 kroonine pangatäht Euroopa Liidus kõige väiksem käibe-lolev rahatäht.Sularaha kulub kiiresti ja selle kogu-mise ja hävitamisega tegeleb Eesti Pank. Mida väiksem on pangatähe nominaal seda kiiremini see kulub. 2 kroonise eluiga on kõigest 6-7 kuud, samas 500 kroonine kestab natukene rohkem kui 5 aastat. Iga päev läbib Eesti Panka ümardatult 30 VW Tran-sporteri suuruse autotäit sularaha.2003 ja 2004 aastatel oli uute krooni pangatähetede emiteerimine aktiiv-selt teemaks. Plaaniti väljastada 2 kroonist münti, 200 ja 1000 kroonist pangatähte. Kuid juba sellel ajal hak-kas terendama meile euro kasutus-elevõtt ja seega loobuti selliste muu-tuste tegemisest, kuna 1 rahatähe nominaali kasutuselevõtt sõltumata nominaali suurusest läheb riigile maksma umbes 50 miljonit krooni.

SEPTEMBER 2010 1�

Tasuvusaeg oleks olnud 5-6 aastat ja seega ei peetud enam otstarbekaks uute rahatähtede kasutuselevõttu.Eurole üleminek.Alates 1. Jaanuarist 2002 hakkasid 12 Euroopa Liidu riigis kehtima ühe-sugused euro pangatähed. Praegu kehtivad euro pangatähed ja mündid seadusliku maksevahendina 16 rii-gis 27st Euroopa Liidu liikmesriigist, sealhulgas euroala riikidele kuuluva-tes või nendega seotud ülemerede-partermangudes, territooriumitel ja saartel.Euro pangatähtedel on kujutatud Eu-roopa arhitektuuri erinevaid ajastuid.Euro pangatähtede nominaalid on 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot. Kõi-gis eurot kasutavates liikmesriikides käibivad ühesugused rahatähed.Euro müntide nominaalid on 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Mün-tide nominaali näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on igas riigis erinev ja kan-nab rahvuslikke motiive. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu euroalal.Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majanduspoliitikas olulisi muutusi. Eesti krooni kurss on olnud fikseeritud Saksa marga suhtes 1992.aastast ja euro suhtes 1999.aastast. Seega oleme olnud tinglikult rahalii-dus juba ligi 18 aastat.· Kroonid vahetatakse euro-deks Eesti Panga ametliku keskkursi-ga 15,6466.· Üleminekupäeval ehk €-päe-val (01.01.2011) võetakse euro kasu-tusele kontorahas, majandusarvestu-ses ja lepingusuhetes kohe, st ülemi-nekuperioodi ei ole.· €-päevast algava kahenäda-lase paralleelkäibe perioodi jooksul saab maksta nii eurodes kui ka kroo-nides. Vahetusraha tuleb üldjuhul ta-gasi anda eurodes, sest nii korjatakse kroonid ringlusest kiiremini ära. Ar-vestades võimalusega, et €-päevaks ei ole kaugemates maakohtades asu-vatesse kauplustesse euro sularaha veel jõudnud, on jäetud paralleelkäi-be perioodil võimalus vahetusraha tagasi anda ka kroonides.Euro sularaha lastakse ringlusse kol-me põhilise kanali kaudu: pangakon-torid, sularahaautomaadid (ATM) ja

jaekaubandus. Krooni sularaha kõr-valdatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu.

Kuigi paralleelkäibe perioodil on või-malik kauplustes krooni sularahas maksta, ei tohiks kaubandusvõrku kasutada suure hulga krooni müntide realiseerimiseks. Euro kasutuselevõtu seaduse kohaselt ei ole ükski ettevõte peale krediidiasutuste ja Eesti Panga kohustatud paralleelkäibe perioodil rohkem münte vastu võtma kui 20 krooni ulatuses. Müntide kokkuko-gumiseks on ette nähtud eraldi kam-paania 2010. aasta teisel poolel, mille viib läbi Pangaliit koostöös komme-rtspankadega.Kuigi euro ei ole enne €-päeva Eestis veel seaduslik maksevahend, pakuvad krediidiasutused võimalust vaheta-da kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta juba vähemalt kuu aega enne €-päeva (alates 1. detsembrist 2010). See on vajalik, et vähendada €-päeva järgset koormust nii kauban-dus- ja teenindusettevõtetes kui ka krediidiasutustes. Detsembrivahetus toimub kõikides sularahateenuseid osutavates pangakontorites teenus-tasuta ja keskkursiga. Detsembrikuu rahavahetus on mõeldud ainult füü-silistele isikutele ning hõlmab panga-tähti. Iga pank jätkab väljakujunenud valuutavahetuse formaati, säilitades senise broneerimissüsteemi.Alates 01.01.2011 on kõikides sula-raha teenuseid osutavates panga-kontorites võimalik kroone eurodeks vahetada keskkursiga ja teenustasuta 6 kuu jooksul pärast €-päeva ning pii-ratud kontorivõrgustikus 6 kuud pä-rast €-päeva ja kuni 12 kuud pärast €-päeva, s.t juuli kuni detsember 2011. a. Teenustasuta vahetuse põhimõte tähendab, et krediidiasutused ei võta kokkulepitud perioodil teenustasu otsese sularaha vahetustehingu eest. Vahetustehinguga kaasneva tehin-gu eest (näiteks sularaha sissemakse teise isiku kontole, suurtes kogustes müntide lugemine koha peal jms.) on krediidiasutusel õigus võtta teenus-tasu vastavalt oma hinnakirjale. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja piiramatus koguses. Sellist võimalust kasutab Eesti riik ainukesena kogu Euroopas. Rahava-hetuse protsessi ajal järgitakse Eesti

Vabariigis kehtivaid rahapesu vastu võitlemise nõudeid.ATM-d (sularahaautomaadid) on üheks olulisemaks kanaliks eurode käibelelaskmisel. Erinevate pankade ATM-de ümberhäälestamine ja euro-dega täitmine toimub ühtse projekti kaudu, mille eesmärk on kõikide Ees-tis asuvate ATM-de viimine üle euro-raha väljastamisele hiljemalt 48 tunni jooksul alates €-päevast. Paralleelkäi-beperioodil väljastavad ATM-d 10 ja 50 euroseid, peale seda on nominaa-lide valik iga panga otsus, nagu ka täna. Kuni 12 kuu jooksul alates €-päevast peab olema tagatud, et igas maa-konnas oleks raha võimalik vahetada vähemalt ühe krediidiasutuse ühes harukontoris ning Tallinnas vähemalt kõikide krediidiasutuste ühes suure-mas kontoris. Müntide kokku kogumiseks valmis-tatakse ette eraldi kampaania, mille viivad krediidiasutused läbi 2010.a. sügisel koostöös G4S Sularahadivis-joniga. Kampaania eesmärk on anda elanikkonnale võimalus tuua teatud perioodil enne €-päeva olemasole-vad krooni mündid panka vähen-dades sellega sularaha vahetamise koormust pärast €-päeva.Seoses eurole üleminekuga võib teis-te riikide kogemuste põhjal hoiatada, et selle aasta lõpus võivad välja ilmu-da kenades ülikondades mehed, kes otsivad just nimelt vanemaid inimesi, kes hoiavad raha kodus sularahana. Nad räägivad inimestele, et tegelikult ei vahetata kroone keskpanga amet-liku kursiga vaid seda muudetakse inimestele kahjulikumaks. Samas aga pakuvad kohe võimalust inimeste-le soodsa kursiga kroonid eurodeks ümber vahetada. Vastu aga antakse võltsitud eurod. Nii, et hoiame silmad lahti ja hoiatage oma naabreid!

Koostas Elina ViskKonguta valla finantsjuht

14 KONGUTA VALLA TEATAJA

Kütteperioodiks korstnad puhtaks!Erki RemmelkoorLõuna-Eesti PäästekeskusEnnetustöö büroo juhatajaKoit KoppelEesti Korstnapühkijate KodaJuhatuse liige

Tuleõnnetuse ennetamiseks tuleb enne kütteperioodi kütte-seadmed kriitilise pilguga üle vaadata. Regulaarne korstna puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks ning aitab ka talviseid küttekulusid kokku hoida.

Mida peab teadma:· Puhastamata korstnalõõrides süttib tahm, korsten kuume-neb üle ja tuleõnnetus on kerge juhtuma.· Kogu küttesüsteem tuleb üle kontrollida enne kütteperioodi algust – ega kuskilt suitsu sisse aja, et lõõrides, pliitides, so-emüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb üle vaadata, ega lõõrid pole pigitunud ja kas tahmaluu-gid on kindlalt kinni.· Korstnapühkija peab tehtud tööde kohta andma akti, milles kirjas teostatud tööd ja aeg.

· Kütteseadmeid tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Erandiks on aastaringselt kasutuses olevad kütteseadmed, mida tuleb puhastada kaks korda aastas. Tootja võib sätestada ka sagedasema puhastamise vajaduse.

Juhime tähelepanu, et ka suitsuanduri töökorras olekut tuleb regulaarselt kontrollida vajutades testnuppu, et seade tule-kahju korral õigeaegselt ohust märku annaks. Mõistlik on koju paigaldada vinguandur, mis kütteseadme liiga varase sulge-mise korral hoiatab mürgisest vingugaasist. Varu koju ka tu-lekusuti ja/või tulekustutustekk, et tuleõnnetuse korral oleks endal võimalik kiiresti tulele jaole saada. Tuleõnnetuse korral helista hädaabi numbril 112.Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenis-tuse kodulehelt www.rescue.ee/1667Päästeala infotelefon 1524 annab infot atesteeritud korst-napühkijate ja pottsepa teenuse kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodu-lehelt www.korsten.ee. Kutsetunnistust omavate korstnapüh-kijate register asub Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused.

Maavaldused ja aiad korda!Erki RemmelkoorLõuna-Eesti PäästekeskusEnnetustöö büroo juhataja

Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, ai-tab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid.Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenis-tus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks teie vara ohustama. Igal

aastal hävib kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustuta-mine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnika-ga varustatud päästetöötajatele. Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisel maade kor-rastamine on tähtis kõigile, sest tule levik maavalduste piire ei tunne.

TARTUMAA NOORED EHITASID TULEVIKUKÜLAVaatamata äikesetormile ja tugevale tuulele, mis räsis mitmeid piirkondi Tar-tumaal, algas Elvas 8. augustil LEADERi rahvusvaheline maanoorte seminar: Lööme maakonna rahvusvaheliselt sä-rama! Lisaks Tartumaa noortele osalesid 5-päevasel noorteseminaril maanoored ka Lätist, Leedust, Slovakkiast ja Slovee-niast. Kokku osales seminaril üle 100 maanoore, kes lisaks matkamisele ja õppereisidele ehitasid ka üheskoos tu-levikuküla.Noorteseminari keskne idee oli kaasata maanoored otsustusprotsessidesse ja anda neile võimalus osaleda maapiir-konna elu arendamisel. Seminar kutsus maanoori aktiivsemale suhtlemisele, avatusele ja loovusele, et nad oskaksid veelgi rohkem väärtustada kohalikku külaelu. Noorteseminar algas ühise rän-nakuga metsas, mis õpetas noortele nii loodust kui ka teineteist paremini tund-ma. Kohapeal toimusid ka muusikalised tegevused, kus tutvuti erinevate muusi-

kainstrumentidega ja moodustati bän-did, kes üheskoos oma muusikapalasid ka teistele esitasid.Noorteseminari kolmas päev tipnes tu-levikuküla ehitamise protsessiga. Väi-kestes rühmades arutlesid noored selle üle, millises tulevikukülas nad soovivad elada: milline see küla on, kes seal ela-vad ja millega seal on võimalik tegeleda? Noorte looming ja nägemus võeti inter-vjuudena videosse ning seda materjali kasutatakse edaspidi abivahendina Tar-tumaa arengu planeerimisel. Valminud maketid on tänasel päeval üleval Tartu Lõunakeskuses, kus neid on võimalik kõigil huvilistel vaadata. Tulevikukülade ehitamisel hinnati väga loodussõbralik-kust ning seda, et tarbimine ja tootmi-ne oleksid tasakaalus. Noorte arvates peab külas olema hästi palju erinevaid tegevusi ja head võimalused muu maa-ilmaga kontaktis olemiseks. Olulised on rahvusvahelistumine ja kogukond, sa-mas on tulevikuküla puhul väga tähtis

ka loodus ja esteetilisus.Pärast viljakat mõttetööd ja loovaid harjutusi said maanoored võimaluse tutvuda mitmete huvitavate paikadega Tartumaal. Väljasõidud toimusid Uhti Avatud Ateljeesse, Otepää Seikluspar-ki, Peipsimaale ning huvilised said ette võtta kanuumatka ka Elva jõele. Noorte-laagri viimasel päeval tehti maanoortele ringreis Tartu linnas.Rahvusvaheline maanoorte seminar andis hea võimaluse maanoortel oma loovust arendada ja enda ideid ka teis-tega jagada. Koosolemine ja -õppimine eri rahvusest maanoortega toetab ava-tust ja tolerantsuse kasvu. Noortelaagri korraldamisega loodi eeldused noorte ja noorsootöötajate koostöövõrgustiku rajamiseks ning kogutakse mõtteid Tar-tumaa Arendusseltsi strateegia uuenda-miseks ja edasisteks tegevusteks tulevi-kus.

SEPTEMBER 2010 1�

ÜHEST HUVIRINGISTJälle on käes septembrikuu, mil alga-vad koolid, huviringid, teatrihooaeg jm. Ümmarguselt kolmkümmend aas-tat olen osalenud ühes Tartu huviringi töös, kuid olen laisemaks jäänud, pole pidevalt seal enam käinud. Kas Kon-guta vallas ka võiks olla üks selline hu-viring ehk klubi, kus asjast huvitatud käiksid koos, näiteks kord kuus ja aru-taksid ilma asju, ka müstilisi asju. Täna-päeval on mitmed teadused kiiresti arenenud, sealhulgas üks teatav vai-muteadus, mille uurimise objektiks on see „sealpoolsus“, see multiuniversum, mille üks osa on füüsiline universum. Sellel alal on palju uurimusi, kirjan-dust täppisteaduse tasemel. Huvitav oleks neid lugeda ja koos arutada või vaielda.Tuleme kokku, arutame ja vaidleme. Leiame selleks aja ja koha, kas kuskil, kus saab või minu juures, kuhu mahub ka kümmekond inimest.

Helistame tel.7351746, õhtuti Pensionär K. Õllek

Enics Eesti AS on 2004. aastal asutatud tööstus-ja meditsiinielektroonikat tootev ettevõtte, mis kuulub rahvusvahelisse Enics Gruppi, mille tehased asuvad Šveitsis, Soomes, Rootsis, Slovakkias, Hiinas ja Eestis. Enics Eesti AS Elva tehase peamine roll on pakkuda klientidele tootmisteenust. Hetkel töötab Enics Eestis 600 töötajat ja 2009. aasta käive oli 800 miljonit Eesti krooni.

Otsime oma meeskonda

ELEKTROONIKASEADMETE KOOSTAJAID Töö kirjeldus: Elektroonikaseadmete koostamine vastavalt etteantud joonistele, juhenditele. Erinevad etapid – komponentide eelkäsitlemine, komponentide käsiladumine, visuaalne kvaliteedikontroll, toodete lakkimine, toodete testimine, toodete häälestamine, tootemoodulite kokkupanek.

Kandidaadilt ootame vähemalt põhiharidust eesti keele oskust väga head silmanägemist ning võimet teha peentööd head rutiini- ja pingetaluvust täpsust, tähelepanelikkust, kohusetundlikkust ja tahet teha meeskonnatööd head õppimisvõimet valmisolekut vahetustes töötamiseks

Vahetuste kellaajad: I vahetus 7.00 - 15.30; II vahetus 15.30 - 00.00; III vahetus 00.00 - 7.00

Omalt poolt pakume täielikku väljaõpet kohapeal nii teooria kui praktika vormis puhtaid ja kaasaegseid töötingimusi ettevõttel on söökla

CV saata e-postiga mariliis.miil@enics.com või tuua Valga mnt 7 a, Elva 61504, Tartumaa. CV-d ootame esimesel võimalusel või hiljemalt 20.09.2010.

Küsimuste korral võtta ühendust personalispetsialist Mariliis Miiliga telefonil 5345 3507. Vaata lisaks www.enics.com

MÜÜN TOIDU-, SEEMNE- JA SÖÖDAKARTULIT

Päeva talu Lembevere küla Konguta vald

Tel. Hommikul ja õhtul 7 459751, mob.56648298

Tiit Koemets

16 KONGUTA VALLA TEATAJA

Õnnitleme!

Aastate pärjas on õisi ja okkaid,muredest, rõõmudest punutud ta.Soovime teile, et eluteed astudesrõõmud ja õied vaid leiaksite.

22.10 Mati Elmest 6521.10 Valdur Metsallik 5518.10 Eha Kirsikivi 8408.10 Mare-Mall Riis 7502.10 Leili Kampus 7004.10 Aime Pruuli 6006.10 Elve Vutt 6031.10 Vilja Pung 6017.10 Ene-Reet Vaher 55

Väljaandja: Konguta VallavalitsusToimetaja: Konguta VV kantseleiKuulutused, kirjad, teated: tel 731 4433e-mail: vald@konguta.ee

Küljendus ja trükk: OÜ Tarmest

Lemeks Viljandi AS ostab kasvava metsa raieõigust, metsakinnistuid ja metsamaterjali.

Küsi hinda jyri.tobber@lemeks.ee või 5300 0913.

Janne Kask ja Tarmo Truuperre sündis 8. augustil poeg

MIHKEL

Terje ja Indrek Retteriperre sündis 12. augustil poeg

ROMEK

Tiina ja Indrek Rebaseperre sündis 17. augustil tütar

PIIA

Evelin Järveküla ja Priit Värviperre sündis 29. augustil tütar

DIANDRA

Tervitame uusi vallakodanikke ja soovime vanematele armastust ja

hellust laste kasvatamisel!

AS Tartu Mill Kaubi ladu ostab kokku toidu- ja söödateravilja

Täpsem info telefonilt: SIIM 52 62 232 siim@tartumill.eeLEO 52 14 957 leo@tartumill.ee

ALEKSANDRA KOPANITSKAJA

03.05.1930 – 31.08.2010

HILLAR LEPPIK

10.03.1946 – 02.09.2010

JUTTA AGAN

08.04.1922 – 08.09.2010

Mälestame. Tunneme kaasa omastele.

Annikoru saun avatud igal reedel

Naised kell 16.30 – 19.30

Mehed kell 19.30 – 22.00

Pileti hind 25.- krooni

Kanalisatsiooni- ja veetorustike ehitus, septikute-kogumismahutite müük ja paigaldus.

Teeme Teie maamajja korraliku joogivee ja reoveesüsteemi. 5t. roomikekskavaatori rent.

11t. kandevõimega treileri rent.

Töid teostame üle Eesti. www.jyritoru.ee email: jyritoru@jyritoru.ee Tel: 58145117 5151985