märjamaa - kovtp.ee...märjamaa nädalaleht mÄrjamaa valla infoleht nr 40 (1196) 9. november 2016...
TRANSCRIPT
MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT
Nr 40 (1196) 9. november 2016 Hind 0,35 eurot
TÄNA LEHES:
• Valla kalendri teemaks on põllumajandus. Lk 2
• Linnupoegade rühma lap-sed filosofeerivad. Lk 3
• Hammaste kulumist saab ennetada. Lk 4
• Saame tuttavaks: abipolit-seinik Jaak Kirsipuu. Lk 6
• Miks minu jäätmemahutit ei tühjendatud? Lk 7
Vallavolikogu pidas 1. novembril erakorrralise istungi, et anda seisukoht ühinemislepingu projekti tehtud 51 parandusettepanekule. Neist 46 tulid Märjamaa vallast, 3 Vigalast ja 2 Kullamaalt.
Esimene kolmveerand tundi kulus kõige põhimõttelisemate küsimuste arutamiseks, milleks on osavalla moodustamine ja osavalla põhimäärus. Märjamaa pool leiab erinevalt teistest osapooltest, et praegu lepingu projektile lisatud osavalla põhimäärus oleks käsitletav kui näidisdokument, mis ei ole uuele volikogule siduv.
Vallavanem Villu Karu ütles: „Osavalla moodustamise soov on Vigala ja Kullamaa volikogu seaduslik õigus. Peame seda arvestama. Märjamaa pole ka esitanud argumente osavalla põhimääruse vastu. Põhiküsimus on osavalla sisus, selles küsimuses on soov kasutada ekspertide abi. Ta esitas äsja EASile projekti, millega taotleb toetust uuringu korraldamiseks, et töötada välja tulevase omavalitsuse struktuur ja pakutavate teenuste loetelu. Põhimäärusega tegelemine jääb uude aastasse. „Saame kasutada konsultantide abi ja vaatame, mis sealt välja koorub. Veel pole ka selge, mitu valda ühineb,“ ütles Karu.
Ta tõi välja, et valdade rahvakoosolekutel ei olnud vastuseisu osavaldade moodustamisele, pigem märkisid mõned vastuseisu ühinemisele üldse. Vallavanem kordas, et kui osavalla küsimuses kokkulepet ei
saavutata ja Märjamaa otsustaks läbirääkimised lõpetada, siis liidetakse Vigala vald meiega ikka, ja ühinemistoetusest jääme ka ilma. „Siis võib rahvas meilt küsida, miks me loobusime ühinemistoetusest,“ ütles Karu. Ta isiklikult on seda meelt, et osavalla teema on ajutine.
Küsiti, missugune on osavalla eelarve, kas see on uue valla eelarves eraldi välja toodud, just nagu allasutuse oma. Rahandusosakonna juhataja Lea Laurits ütles, et tema arusaama kohaselt on vallal ühine eelarve, osavalla kasutada on summad, milles kokku lepitakse.
Enne hääletama asumist võeti istungil vaheaeg, et täpselt sõnastada osavalla küsimus. Suurel ekraanil ja saadikute käes olevatel paberitel olid ühinemislepingu parandusettepanekute punktid, arutelu oli aktiivne. „Praegu otsustame tulevikku,“ tõdes Kalle Teekivi. Hääletamisel olid kõik kohal olnud saadikud selle poolt, et osavallad tulevad. Sellega langes kohe ära kümmekond parandusettepanekute punkti, kus läbirääkimiste juhtkomisjon jättis otsuse langetamise volikogule.
Olulised kinnituse saanud ettepanekud on veel, et kui üks ühinejatest soovib 2017. aasta jooksul enne valimisi teha kulutusi, mis pole eelarvestrateegias kirjas, tuleb see partneritega kooskõlastada. Ühinemislepingu punkte saab selle kehtivusaja jooksul muuta, kui sellega on nõus 2/3 volikogu
liikmetest (varasem variant eeldas ¾ nõusolekut).
Vigala vallast esitati kolm parandusettepanekut. Need puudutasid kogudust ja kalmistut ning neid sai liita juba lepingus olevate punktidega.
Kullamaa poole üks ettepanek oli, et ühisvald kuuluks Läänemaa koosseisu. Seda meie volikogu ei toetanud. Villu Karu kommenteeris, et maakonna piirid ei määra tulevikus midagi ja inimene saab mistahes maavalitsuses oma toiminguid teha. Ka omavalitsuste liidud võivad koostööd teha üle maakonna piiri.
Nii Vigala kui Kullamaa vähendasid läbirääkimiste lõpus varem omalt poolt välja pakutud summat, millega ollakse nõus toetama tulevase vallamaja ehitamist. Selleks jäi 50 000 eurot esialgse 150 000 asemel. Selle asemel soovivad naabrid suurendada teedele ja
tänavavalgustusele eraldatavat summat. Märjamaa vallavolikogu summa vähendamisega nõus ei olnud.
Märjamaa volikogu oli seda meelt, et ametnike või töötajate koondamisel makstakse neile hüvitist vastavalt seaduses sätestatule. Paar päeva hiljem toimunud Vigala volikogu toetas ühinemiskomisjonis kokku lepitut, et hüvitist makstakse 3–6 kuu ulatuses sõltuvalt staažist.
Kullamaa volikogu istung toimub 11. novembril. Et Kullamaa vald peab läbirääkimisi kahel suunal, siis vaadatakse istungil läbi mõlema suuna parandusettepanekud ja kinnitatakse oma seisukohad.
Kuna kolm volikogu pole kõigis ühinemislepingu punktides üksmeelt saavutanud, tuleb vaidlusalustes punktides veel konsensuseni jõuda enne kui ühinemislepingu saab kinnitada. Reet Saar
Märjamaa volikogu vaagis ühinemislepingut
Enne hääletamist käisid hoogsad arutelud. Foto: Reet Saar
9. november 20162 Märjamaa Nädalaleht
Mardipäev rahvakalendrisPÄRIMUS
Marti jooksmas käiakse 9. novembri õhtul, aga ka 10. novembril. Mardisandid laulsid vanasti regilaule. Nendeks olid kindlasti sisselaskmise, andidepalumise ja tänulaul.
LääneEestis lauldi vähe või ei lauldud üldse. Olulised olid kõnelised etteasted nagu mardipapa kõne, tööjärje ja virkuse kontroll, laste lugemisoskuse küsimine, pererahva tänamine ja õnnistamine. Mardisantide jutust oli raske aru saada, nad kasutasid mõistukõnet. Mardisantidel oli kõige tähtsam isik mardiisa, kes oli eeskõneleja ning andis mardiperele käsu laulmiseks või tantsimiseks. Mardiisaga kaasas käisid mardiema (Kad
rinimeline), mardilapsed ja veel mõned kummalised tegelased (karu, hani, toonekurg, sokk). Mardipere oli tumedates riietes, koleda välimusega ja tahmaste nägudega või kasetohust maskidega. Lapsed kartsid mardisante.
Mardiperele pakuti andideks liha, vorste, seapead, mardimauku, käkki, karaskit, herneid, ube, õlut, õunu, raha … .
Mardipäevaks tapeti hanesid ja kukkesid. Selleks oli puhtpraktiline seletus. Kevadel munast koorunud hane ja kanatibudest olid kasvanud suured linnud, aga kõiki ei soovitud ületalve pidada. Enne talve saabumist oligi sobiv aeg neid vähendama hakata, sest kodulinde hoiti edaspidi laudas. Mardihane söömine oli LääneEuroopa eeskujul rohkem
linnarahva komme. Tapeti ka suuremaid loomi – näiteks pullvasikas või siga. Mardipäevaks tehti õlut ja kalja, seda ei pruugitud küll igas peres teha, kuid kus oli Mardinimeline peremees või kus mardisandid plaanisid mardipidu pidada, seal kindlasti. Peol söödi ära ka annetatud toidukraam. Viina suurt ei võetud, aga kui oli antud raha, siis selle eest võis küll kõrtsist viina osta.
Mardipapa kõne: „Kõrgestaustatud pererahvas, kes teie kui kuningas valitsete, kes ma ju kaugelt maalt nägin, et teie süda on nii pehme kui kinnas ja kindel kui kesvakäkk, seda mitte ei luba, kui mind – üht lahket lusti ja ladusat laulusõpra, hulga martide isa, ilma kingituseta jätta.“ (Kadrina, 1935)
Mardipäeval, kui mardid käisivad, olnud neil kott aganatega kaelas, mida nad tuppa tulles igale poole laiali külvanud, öeldes: „Rukkid kasugu, lusted kadugu, odrad kasugu, ohakad kadugu, linad kasugu, luudjad kadugu.“ (Vigala, 1890)
Rahvapärimust uurisSillaotsa muuseumi pedagoog Liivi Miil
2017. aasta kalendri teemaks on põllumajandus Valla uus kalender on valmis saanud. Teemaks ettevõtlus nagu eelmiselgi aastal, ent seekord pöörasime tähelepanu põllumajandusega tegelevatele ettevõtetele. Valikut teha oli taas keeruline. Püüdsime kajastada erinevaid põllumajandusharusid ja leida nii väikeseid kui suuri ettevõtteid võimalikult erinevatest kohtadest üle kogu valla. Ent ikkagi on aastas vaid 12 kuud ja kõik ettevõtted kahjuks kalendrisse ei mahu.
Kalender on A4 suuruses. Kalendaariumi osa sisaldab nii riiklikke kui ka rahvakalendri tähtpäevi, lipupäevi, päikese tõuse ja loojanguid, kuufaase ning aastaaegade alguseid. Tagakaanel on 2018. aasta kalendaarium.
Fotod on pildistanud Anne Aaspõllu ja Tiina Gill. Kujundaja Tiina Gill. Kalendri trükkis Hansaprint OÜ.
Kalendri hind vallamajas ja valla allasutustes on 2 eurot.
Loodan, et uus kalender pakub nii silmailu kui ka avastamisrõõmu!
Tiina Gill
Märjamaa kalendri
müügikohad
Märjamaa alevis:
Anni pood Pärnu mnt 69 AS Jats kontoritarvete pood Pärnu mnt 13
Lihakarn Pärnu mnt 87
Märjamaa postkontor
Märjamaa raamatukogu
Märjamaa rahvamaja
Tiina Lilleaed Pärnu mnt 45
Lemmiku kauplus Pärnu mnt 97
Meie pood Pärnu mnt 31a
Vallamaja, tuba 7 - kassa
Varbolas:Rita pood
Lauknal:Laukna tankla
Kastis:Kauplus-tankla
Sillaotsal:Sillaotsa talumuuseum
10. novembril kell 16 Märjamaa muusika- ja kunstikoolis
MEISTRITE AKADEEMIA
Trompetisolistid NEEME OTS JA JAAN MESI Klaveril MEELI OTS
Kavas: Bitsch, Kareva, Vasilenko jt
Pääse muusika- ja kunstikooli perele 2 €, külalisele 3 €
9. november 2016 3Märjamaa Nädalaleht
Tähelepanu, bussisõitjad!Märjamaa vallavalitsus peab läbirääkimisi vedajaga (Hansa Bussiliinid AS) seoses ettepanekutega muuta kahe üldbussiliini sõidugraafikuid.
1. Liin nr 30 Märjamaa – Käbiküla – Märjamaa, käigus esmaspäevast reedeni. Buss väljub Märjamaalt kell 8.05, jõuab Käbi-külla kell 8.32 ja alustab sealt tagasisõitu kell 8.35, jõuab tagasi Märjamaale kell 9.00.
Seoses sõitjate vähesusega on päeva-korras ettepanek muuta sõidupäevi harve-maks (näiteks esmaspäev, kolmapäev ja reede).
2. Liin nr 38 Märjamaa – Mõisamaa –
Märjamaa, käigus esmaspäevast reedeni. Buss väljub Märjamaalt kell 7.45, jõuab Mõi-samaale kell 8.07 ja alustab sealt tagasisõitu kell 8.08, jõuab tagasi Märjamaale kell 8.35.
Et pakkuda piirkonna inimestele asjaaja-misteks Märjamaal soodsamat saabumisae-ga, on ettepanek muuta sõidugraafik tunni aja võrra hilisemaks (Märjamaalt väljumine kell 8.45).
Ootame novembrikuu jooksul eelkõige nende bussiliinide kasutajatelt tagasisidet muudatuste poolt või vastu aadressil [email protected] või kirjalikult Märjamaa vallavalitsusele Tehnika 11 78301 Märjamaa.
Linnupojad filosofeerivad – laps arvab ja mõtleb!
Orgita Midrimaa lasteaia Linnupoegade rühmas, kus käivad 4–6aastased lapsed, toimuvad
igal reedel filosoofilised vestlusringid. Filosoofiline vestlus võimaldab lastel kaasa rääkida erinevatel teemadel ning arendab mõtlemis ja arutlemisoskust. Aluseks oleme võtnud 2015. aastal ilmunud raamatu „Filosoofilised arutelud väikeste lastega“, autorid B. Gaut, M.Gaut (praktiline käsiraamat õpetajale).
Kuidas me selleni jõudsime? Tänapäeva kiiresti muutuvas infoühiskonnas on tihti probleemseks kohaks laste jutustamis ning eneseväljendusoskuse arenemine. Hilisemates eluetappides väljendub see nõrgas suhtlemisoskuses ja oskamatuses omavahelisi probleeme lahendada. Uut õppeaastat planeerides otsisime väljundit selle kitsaskoha leevendamiseks. Metoodilist kirjandust läbi töötades hakkas silma eelpool nimetatud raamat ning meenus aastatetagune Egle Säre lastega filosofeerimise koolitus.
Mõeldudtehtud! Meie rühma õppeaasta eesmärgiks sõnastasime „Laps julgeb ja oskab väljendada oma mõtteid ja arvamust, seejuures aktsepteerib ka teiste arvamust ning on omandanud iseseisva õppimisoskuse.“
Filosoofilisi vestlusringe saab edukalt siduda väärtuskasvatuse ning programmiga „Kiusamisest vabaks!“, mida praktiseerime oma rühmas teist aastat.
Kuidas mõõdame tulemust?
Igas filosoofilises vestlusringis kasutame diktofoni ning teeme märkmeid laste mõtete jäädvustamiseks. Kevadeks valmib neist ülestähendustest raamat „Linnupoeg arvab ja mõtleb“, kus iga laps avaldab oma arvamust mingi vestlusringis arutletud teema kohta.
Nüüdseks oleme lastega läbi viinud juba mitmeid vestlusringe erinevatel teemadel. Näiteks „Kas arvud on päriselt olemas?“, „Mis on ahnus?“, „Ilusad asjad“ jne. Esialgu valime vestlusringide tegevused ja teemad eelpool nimetatud raamatus pakutava seast, lähtudes õppekavast. Kogemuse kasvades hakkame kindlasti aluseks võtma laste seas tekkivaid küsimusi ja probleeme.
Alustades olime veidi ebakindlad ja murelikud, kuidas kõik toimima hakkab. Nüüd võime julgelt öelda, et iga õpetaja
saaks filosofeerimist õpetada, omamata ka eelnevat kokkupuudet filosoofiaga. Tuleb vaid anda lastele võimalus erinevatel teemadel arutleda. Õpetaja roll on hoida vestlus raamides, suunata küsimustega, aidata teha järeldusi ning kokkuvõtteid. Laste arvamustele ei anta hinnanguid, kõik mõtted on aktsepteeritud, ei ole valesidõigeid vastuseid. Nii arendavadki lapsed oskust arutleda kriitiliselt ning mõelda loovalt, arendavad keskendumis, kuulamis ja suhtlemisoskust ning sotsiaalseid oskusi. Seega julgustame kõiki õpetajaid seda meetodit katsetama.
Lisame maiuspalaks siia lõppu mõned vahvad laste arvamusavaldused tähtsate maailma asjade kohta.
Mis teeb asjad ilusaks? Karl Johann: „Ilusad värvid ja triibud teevad asjad ilusaks. Katkised as
jad ei ole ilusad.“ KätriinHelena: „Lilled on värvilised ja teistsugused ja need on väga ilusad. Sodimine ei ole ilus.“ CardoMattias: „Inimesed arvavad teistmoodi. Üks ütleb, et on ilus, aga teine, et on kole.“
Mis on ahnus? Kas ahnitsemine on alati vale? Gustav: „Kui nii palju süüa ja ahnitseda, võib lõhki ka minna.“ Karlos: „Üksinda ahnitsemine on vale. Teistele peab ka jätkuma.“ Salme: „Kui oled palju tööd teinud, siis tahad palju süüa, see ei ole vale.“ Isandra: „Vargad ka ahnitsevad teiste asju“.
Jätkub kevadel meie raamatus. Kohtumiseni!
Lasteaiaõpetajad Liaana Vesso ja Katrin Palmiste
Orgita Lasteaed Midri-maa võtab alates
1. detsembrist tööleMAJAHOidJA (1,0 ametikohta)
Kandideerimiseks esitada avaldus ja CV 24. novembriks 2016
Orgita Lasteaed Midri-maa aadressil: Orgita,
Märjamaa vald 78313 võie- postiaadressil
Lisainformatsioon lasteaia telefonil
5854 0755
DOONORIPÄEV 16. novembril kell
10.00-14.30 Märjamaa rahvamajas
Sauna tn 2
Linnupoegade rühma väikesed filosoofid juturingis. Foto lasteaia kogust
9. november 20164 Märjamaa Nädalaleht
Tee kingitus maailma kriisikolletes kannatavatele lastele!
ÜRO andmetel on ligikaudu pooled maailma sõjapõge-nikest lapsed. Kui soovid teha jõulukingituse konflikti-piirkondades kannatavatele lastele, võid tuua selle enne 5. detsembrit kogudusemajja (Pärnu mnt 26, Märjamaa, KN 1013, või ette helistades 511 8419).
Paki kingitus kingakarpi või sarnase suurusega muusse karpi. Märgi karbile vanuserühm, millisele kink on mõeldud (2–4, 5–9, 10–14 aastat). Karbile pole vaja panna ümbrispaberit, kuid kui tahad ümbrise panna, tee seda nii, et karp oleks kontrollimiseks avatav (kau-nista kaas ja karp eraldi). Ära pane karpi religioosset sümboolikat, see võib saajale tekitada arusaamatusi.
Kingid toimetatakse laste kätte 6. jaanuariks 2017 aktsiooni „Täht idas” abiga. Eelmisel aastal saadeti Ees-tist sarnase aktsiooniga 3560 kingikarpi.
Vt ka aktsiooni „Täht idas” kodulehelt starintheeast.net/ee.
Mälumängijad on heas hoosNovembrikuu mälumängu juhatas Kairi Paunmaa Märjamaa rahvamajast. Nagu ikka oli 30 küsimust ja 30 vastust. Seekord oli edu FC poolel. Nemad said 48 punkti. Järgnesid KUKEPEA 40 ja KUUSIKU 38 punktiga. Kolme mängu kokkuvõttes juhib KUKEPEA 123 punktiga. FC on 114 punktiga teisel ja RAIKKÜLA 109 punktiga kolmandal kohal. Üle 100 punkti on kogunud VAN ja KUUSIKU. Järgmine kord saame kokku 6. detsembril kell 19.00 Märjamaa rahvamajas. Olen kohal ja annan selgitusi esimese kolme mängu punktide kohta. Kohtumiseni!
Tõnu Lõhmus
TASUB TEADA
Hammaste liigne kulumine on elustiili kahjustus, mida on võimalik ennetada
Suutervis on osa inimese üldtervisest, mis olulise osana lisab heaolu ja elamisvõimekust. Terve suuõõne tunnused on terved hambad, terved hammaste kinnituskoed ja limaskestad ning küllaldane süljeeritus.
Tänapäeva kiire elutempo, stress ning “ülitervislik toitumine” on kaasa toonud hamba emali liigse kulumise ehk erosiooni. Erosioon on hambakudede pindmine kahjustus, mis on tekkinud keemiliste protsesside tagajärjel. Erosiooni esineb üha nooremas eas ning see on peaaegu sama sage probleem kui hambakaaries.
Hamba väliskihi õhenemist ja mõranemist põhjustavad:
* liiga tugev hammaste harjamine;
* kulunud hambahari;* tugevate harjastega hamba
hari;* hammaste harjamine vahe
tult peale sööki;* happeliste jookide liigtarbi
mine (vitaminiseeritud ja spordijoogid);
* pidev näksimine (tsitrusviljad);
* mokatubakas;* ravimid.Kutsealane erosioon kujuneb
inimestel, kes oma töös puutuvad kokku hapetega ja saastatud õhuga. Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud anore-xia nervosa või buliimiaga.
Idiopaatilist erosiooni kutsub esile inimese enda sülg.
Ka hammaste krigistamine/ kokku surumine ning hambumushäired soodustavad hamba kõvakudede liigset kulumist. Kulunud hammaste tundlikkus suureneb. Vähem kulunud hambaid saab taastada täidisega, raskematel juhtudel on vajalik proteetiline ravi.
Kuid hammaste liigset kulumist on võimalik ka ennetada hammaste mineraliseeriva raviga. Mineraliseeriv ravi aitab ennetada hambaaukude teket ning hamba kõvakudede liigset
kulumist. See on parim lahendus tundlikele hammastele, mis sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele. Spetsiaalse hambakreemi kandmine teatud perioodi jooksul annab hambale piisavalt mineraale, et hamba välispinda toita. On olemas koduseid vahendeid, kuid kiirema tulemuse annab habaravikabinetis tehtud mineraliseerimine. Protseduur on valutu ning kestab umbes 15 minutit.
Mineraalravi ajal kinnituvad flouri, kaltsiumi ja fosfaadi ühendid hambapindadele ning ümbritsevasse suukeskkonda. Kreem sisaldab spetsiaalset piimavalku (CPPACP), mis aitab asendada hambas kaotatud mineraale, muutes hambad tugevamaks, aitab kaitsta neid lagunemise ja erosiooni eest.
Mineraliseeriv ravi sobib ka täiesti tervetele hammastele, et ennetada hambakahjustusi. Sobib lastele algavate hambakahjustuste remineraliseerimiseks
(võimalus pääseda nn hamba puurimisest ja plombeerimisest). Tundlike hammaste esmane ravi. Ideaalne lahendus tundlikele hammastele peale hambakivi eemaldust, pärlipesu ja valgenduskuuri ajal. Mineraalravi sagedus ja kestus on individuaalne, ravi vajaduse otsustab hambaarst.
Külasta oma hambaarsti üks kord aastas!
Patsiendi rahulolu ja särav naeratus innustab meid üha enam ennast arendama.
Hammaste kulumist on võimalik ennetada
Haldja Hambaravi Märjamaal on haigekassa lepingupartneriks ja alla 19-aastaste kindlustatud
isikute hambaravi on TASUTA!
Head käsitöötegijad!
10.11 kell 17.30 teeme klaasisist vaagnaid ja
küünlaaluseid. Ka portselanimaal on soovijatel käsil. Osalustasu sõltub
tehtava klaasanuma suurusest (1020 €) ja
portselanimaalis kasutatavatest värvidest (5 ja 8 €). Rõõmsate tegudeni, Eve ja
Tiina 5615 7757
Loovusringi lapsed!
Kolmapäeval 9.11 kell 13.30 või neljapäeval 10.11 kell 14.00 meis
terdame käsitöökambris isadepäevaks kingitusi.
Osalustasu 4 €Õp Eve
9. november 2016 5Märjamaa Nädalaleht
TEENUSE MÕiSA SAALiS 20. novembril
kell 15.00
Eluline jant
OHVErDramatiseerinud Eha Kaljusaar
Aluseks kasutatud Toomas Suumanni instseneeringut
„Lesk“ Juhan Smuuli „Polkovniku lesk“ ainetel
Esitab Haimre näitetrupp MOKAKOBIN
Mängivad:Ohver Eha Kaljusaar
I õde Kätlin KiviloII õde Marve Johanson
Arst Hannes SassiSanitar Helle Kingisepp
Pileti hind 4 €Kallid sõbrad,
ootame teid vaatama!
Märjamaa gümnaasiumi 70. aastapäeva pidustused on selleks korraks läbi saanud, kuid toredaid mälestusi ja emotsioone jagub kindlasti kauemaks.
Pidustuste nädala esmaspäevast reedeni külastas kooli 25 vilistlast, kes andsid ühtekokku 28 ainetundi. Tänaste kooliõpilastega kohtusid Tiina Kokemägi, Kersti Rekker, Merit Suurna, Jaan Ohtra, Martin Raadik, Tiina Gill, Rain Rosin, Tõnu Mesila, Kaia Liikane, Tairi Marrandi, Kerli Mitt, Getter Toome, Kaarel Kokemägi, Krista Puhm, MariiHeleen Raidmets, Tõnis Ots, Andrus Randveer, Ene Klaus, Kairi Paunmaa, Indrek Petjärv, Andro Mikkor, Sander Klaos, Kaspar Rodes, Heli Suurna ja Rainer Aavik. Lisaks kohtusid 9. klassid ja gümnasistid Märjamaa kooli koduloolugemiku autori Ants Tammariga. Igaühel neist oli rääkida huvitavat juttu oma elust ja tööst.
Märjamaa Nädalaleht külastas üht tundi, mida andis Sander Klaos. Ta lõpetas aastal 2000 Märjamaa gümnaasiumi kuldmedaliga, on õppinud esmalt kõrgkoolis majandust ja tänavu lõpetas bakalaureuseastmes ka ITeriala, sest pangandus, kus ta tegutseb, läheb üha enam üle infotehnoloogilistele lahendustele.
Juba tudengipõlves läks
noormees suvetellerina Nordea panka tööle, peagi sai ta seal alalise töökoha ja kerkis karjääriredelil jõudsalt ülespoole. Selle aasta algusest töötab Klaos Bigbank Grupis riskijuhina. Huvitav oli kuulda, et tellerina tundnud ta suuremat vastutust, et õhtuks kassa klapiks, kui hiljem analüüsiosakonnas ja krediidiosakonnas ettevõtetele ja asutustele miljonitesse ulatuvaid laenuotsuseid langetades.
Huvitav oli ka teada saada,
mille põhjal pank hindab eraisiku laenuvõimekust. Siin on plussiks haridus, naised on üldjuhul paremad tagasimaksjad, mobiilinumbri esimesed numbrid annavad infot, mis ajast inimesel juba telefon on, vaadatakse ka suhtlust sotsiaalmeedias. Neid tegureid on veelgi.
Õpilastel soovitas Sander Klaos leida endale ala, mis noort tõesti huvitab ja kuhu ta on valmis panustama, et tekiks vilumus. „Kui oled mingil alal hea, siis selle eest ka makstakse rohkem,“ toonitas Klaos. Ta soovitas, et õpitaks kirjutama korralikku CVd ja kasulik on õpingute ajal teha kasvõi osaajaga tööd – seegi näitab tööle kandideerimisel, et noorel on mingeid kogemusi.
Juubelinädal algas esmaspäeval, 17. oktoobril ülekoolilise rongkäiguga läbi alevi südame ja lõppes suure õnnitlusringiga kooli staadionil. Koolimajja tagasi minnes sai iga suur ja väike suu magusaks kommiga ning turvaliseks kooli ja koduteeks kooli logoga helkuri. Esmaspäeva õhtuks olid muusikaõpetajad Marika Kosubenko ja Kersti Mikkor ette valmistanud algklasside laululaste kontserdi. Saal oli täis mitme põlve esindajaid. Kontsert oli armas ja südamlik, vahepaladena esinesid lõõtsamänguga õpetajad Ave Sinikas ja Eve Burmeister.
Teisipäeva kohtusid huvilised valla raamatukogus, kus õpetaja Ave Sinikase ja Eve Burmeistri eestvedamisel toimus juubeli jutuõhtu. Kooli esimeste lendude vilistlased jagasid oma muljeid ja mälestusi tolleaegsest koolist.
Teisipäevast neljapäevani said kõik õpilased osa toredast viktoriinist, mille koostasid algklassidele Ave Sinikas ja Eve Burmeister ning põhikoolile ja gümnaasiumile Moonika Lõhmus ja Ülle Kasemaa. Õpilased sooritasid seda 45liikmeliste võistkondadena ja võisid kasutada kõikvõimalikke õlekõrsi – nutitelefoni, arvutit, stendide väljapanekuid ja esitades küsimusi kooli töötajatelekaasõpilastele. See oli tõeliselt tore lõimumine erinevate õppeainete vahel, mis kindlasti õpilaste silmaringi avardas.
Reede, 21. oktoober oli pidupäev just tänastele õpilastele. Koolipäev oli lühendatud neljale ainetunnile ning toimus kolm kontsertaktust. Toredaks traditsiooniks on saanud õpilaste kingitus koolile, milleks on raamatu kinkimine iga klassi poolt. Nii ka seekord. Teisalt on see kingitus ju neile endile, sest raamatuid laenutatakse rõõmuga ja raamatukogu on siginatsaginat täis pea igal vahetunnil. Peale aktusi ootas lapsi suur sünnipäevatort ning pikaajalise koostöö eest tänati koolisöökla personali.
Kui õpilased esimesele koolivaheajale saadetud, algasid koolimajas suured ettevalmistustööd laupäevaseks sünnipäevapeoks, kuhu saabus ligi 650 külalist. Nende seas vilistlased, endised õpetajad, külalised ja koolitöötajad.
Loo kirjutamisel on kasutatud ka gümnaasiumi kodulehekülje materjali.
Reet Saar
Kooli juubel tõi arvukalt vilistlasi klassi ette
19. novembril kell 15Sulu külamajas
Pilet 4 ja 3 eurot
Ambla näitering ANNE esitleb
RAHAJUMALA RATSANIKUD
Komöödia kahes vaatuses
Autor ja lavastaja Ain Kütt
Herbert on mees, suure algustähega. Ta on kõige rikkam inimene Ambla vallas, tema firmaon kõige suurem ning edukam. Raha armastab Herbertit ja Herbert armastab raha.
Herbert on pereinimene, oma värvikas elus on ta jõudnud kolm korda abielluda ja kaks korda lahutada. Esimesest abielust on tal poeg ja teisest tütar. Kolmas, Herberti praegune abikaasa, on temast ligi poole noorem särav kaunitar. Herbert armastab oma perekonda.
Herbertil oleks nagu olemas kõik, mida üks meeshing võib ihaldada – palju raha, lapsed ja ilus noor abikaasa. Kuid siiski ei ole Herbert õnnelik. Teda painab keeruline küsimus – kumba armastada rohkem, kas raha või oma perekonda? Valiku muudab keeruliseks Herberti teadmine, et tema perekond armastab raha ilmselgelt rohkem kui teda ennast.
Aga vastus tuleb leida.
Sander Klaos soovitas noortel valida endale eriala, mis teda huvitab, kus ta on hea ja tugev, aga mida on ka ühiskonnal vaja. Foto: Reet Saar
9. november 20166 Märjamaa Nädalaleht
SAAME TUTTAVAKS
Kui politseipatrull teid peatab, on tihti teine selles tiimis abipolitseinik. Ja üsna tihti võib
see olla Jaak Kirsipuu Märjamaalt. Meie vallas on kuus abipolitseinikku, kellest kolm on aasta jooksul rohkem väljas käinud. Kõige rohkem – 104 tundi – on panustanud Jaak Kirsipuu. Agu Raadik on tegutsenud 33 ja Illar Aruksaar 17 tundi.
Kirsipuu alustas abipolitseinikuna juba paarikümne aasta eest, täpne aeg pole tal enam meeleski. Ants Ruhno oli kohapeal see eestvedaja, kes huvilisi ühiskondlikule tööle kutsus. Osa mehi on vanuse tõttu tänaseks kõrvale jäänud, Jaagule on abipolitseinikuna tegutsemine saanud elu loomulikuks osaks.
Abipolitseinike ülesanded on aastate jooksul laienenud. Algul tegeldi ainult liiklusega, nüüd reageerivad nad kõigile väljakutsetele. Üldjuhul abipolitseinik üksinda väljas ei käi, aga Kirsipuul on ka iseseisva pädevusega abipolitseiniku tunnistus, mis annab selleks õiguse. Kui näiteks on peretüli ja sellise pädevusega abimees on kõige lähemal, saaks just tema esimesena reageerida. Seni Jaagul taolisi väljakutseid pole olnud. Samuti on tal läbitud alarmsõiduki juhtimise ja teleskoopnuia kasutamise koolitus. Nuia pole tal seni õnneks kasutada tulnud. Paljudel abipolitseinikel on ka ametirelv ja läbitud vastav koolitus. Mees veel kaalub, kas
seda koolitust teha. Mitmekülgse väljaõppe läbinud abipolitseinikul on tegutsemiseks suurem „arsenal“, kuid näiteks indikaatorvahendit kasutada ja protokolli vormistada abipolitseinik üksinda ei saa.
„Abipolitseinik on politseile võrdväärne partner. Kirsipuul on pikk kogemus, mis tuleb selles töös kasuks, lisaks on ta läbinud mitmeid koolitusi. Ta ei saa vormistada protokolle ja määrata trahve, see on kutseliste politseinike õigus,“ rääkis talituse juht Margus Kaldma, kes Raplamaal abipolitseinike tegevust koordineerib. Kaldma on rahul, et Märjamaa vald tunnustab oma abipolitseinikke ka rahaliselt: „Need inimesed panustavad kogukonna heaks ja valla preemia kord aastas näitab, et kogukond seda tegevust hindab.“ Kirsipuu ütles, et omavalitsuse poolt on meelespidamine meeldiv, aga ta nimetas oma väljaskäimisi pigem hobiks. Viimane väide pani imestama – pigem võiks seda nimetada missiooniks, eriti, kui nii palju tunde on panustatud.
Ajasime juttu Rapla politseimajas läinud neljapäeval, kui Kirsipuul oli alanud 12 tunni pikkune vahetus politseinike kõrval. Ta täpsustas, et nii pikka päeva tegema ei pea, alati saab valida endale sobiva aja.
Ekskavaatorijuhina leiba teeniv mees tuleb vabadel päevadel meelsasti välja. „See pakub elus pisut vaheldust ja saab panustada turvalisusesse,“ ütleb Kirsipuu vastuseks küsimu
sele, miks ta seda teeb. Politseinikuks õppida pole ta soovinud, aga toetab neid hea meelega. Päevad pole selles töös vennad. Napisõnaliselt poetab vestluskaaslane, et ette on tulnud juhtumeid, kus korrakaitsjaid just sõbralikult vastu ei võeta, aga lausa kriitilisi olukordi pole ette tulnud. Tema sõnul on rohkem
hoopis tänatud.Kirsipuu eelmine pikk pat
rullipäev möödus Märjamaa vallas, kus sõideti mööda külasid ja muu hulgas kontrolliti kahtlasena tunduvaid sõidukeid. On ju käes aeg, kui suvilates ja paljudes taludeski pidevalt elanikke ei ole, ja paraku sagenevad siis vargused. Ringi sõitmine on en
Abipolitseinik soovib rahulikku töövahetust
Kes on abipolitseinik?
Abipolitseinikud on vabatahtlikud, kes osalevad politsei tegevuses abipolitseiniku seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.
Kes võib saada abipolitseinikuks?
Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid.
Kuidas saada abipolitseinikuks?
Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi nimele, kus piirkonnas soovija abipolitseinikuna tööle soovib hakata. Nõuetele vastavuse kontrolli läbimise korral läbib tulevane abipolitseinik koolituse. Seejärel arvatakse avaldaja politseiasutuse juhi käskkirjaga abipolitseinikuks ning värske abipolitseinik määratakse konkreetse politseiametniku juurde või abipolitseinike formeeringusse.
Mida abipolitseinikud teevad?
Abipolitseinikud võivad üldjuhul valida, millises piirkonnas nad töötada soovivad. Samas tuleb olla valmis vajadusel minna appi ka teistesse piirkondadesse. Abipolitseinikke kaasatakse avaliku korra kaitsel ehk patrullis. Abipolitseinike tööd politsei ei tasusta, võimalus abipolitseinike tasustamiseks on kohalikel omavalitsustel.
Ootame Sind ja Sinu peret osalema ja kaasa mõtlema ennetusüritusel
TURVALINE KODUKANTHaimre rahvamajas saalis
kolmapäeval, 9. novembril algusega kell 19:00
15. novembril kell 19:00 toimub Haimre küla ja Kunsu küla rahvale TURVALISE KODUKANDI üritus Haimre külas
Lehise talu teise korruse kaminasaalis
Arutleme ja soovime just Sinu ideid olulistel turvalisust puudutavatel teemadel, et siis ühiselt neile leida ka
parimaid lahendusi.
Palume tulekust teavitada: [email protected]
Abipolitseinik Jaak Kirsipuu.Foto: Reet Saar
9. november 2016 7Märjamaa Nädalaleht
netustöö, kuigi ega sellega kõiki pahategusid ära ei hoia.
Tööülesandeid abipolitseinik valida ei saa. Kas siiski on meelepärasemaid tegevusi? „Tuleb, mis tuleb,“ kõlas esimene vastus. „Puhumisaktsioonid on loomulikult lihtsamad, kui peretüli puhul kohale minna, aga kõik olukorrad tuleb ära lahendada.“
Jaak Kirsipuu on seadnud endale eesmärgi vähemalt korra kuus väljas käia. Tegelikult on ta jõudnud enamgi. Eelmisel nädalal pakkus ta end vabal päeval ise appi, lähiajal on ees öövahetus. Enamasti on ta käinud patrullis just reede õhtuti. Kui rahulik või tormiline nädalavahetuse algus on, sõltub ka sellest, kas parasjagu on olnud palga ja pensionipäevad.
Märjamaa vallavolikogus kerkis kord küsimus, kui palju panustavad meie vallast pärit abipolitseinikud koduvallas. Vastuseks kõlas, et tuleb vaadata suuremat pilti ehk kogu maakonda. Kui abipolitseinik on patrullis, siis liigub ta kogu maakonna ulatuses. Märjamaa mees võib olla väljas Kohilas või vastupidi. Pole oluline, kustkandi mees oled, tähtis on, et politseipatrull on väljas. Patrulli tulles peab Kirsipuu sõnul lootma, et tuleb rahulik päev või öö, siis on asjad korras, aga kuidas tegelikult läks, saab öelda tagantjärele.
Igapäevast leiba teenib Jaak Kirsipuu Männijõe osaühingus, mis tegeleb kaevetöödega. Selle suve üks suuremaid tegemisi oli Tallinnas Viru tänava remont. Töötsoon oli seal nagunii kitsas, sagimist oli veel rohkem, kui korraga tuli sadamasse neliviis kruiisilaeva ja sealt tuhandeid turiste vanalinna uudistama. Firmadel, kelle ukse all remont käis, kukkus käive oluliselt, oma meelepaha elati ka töömeeste peal välja.
Konkreetse jutuga mehe suust ei tule innustavaid sõnu, et tulge abipolitseinikeks. Ta ütleb enda kohta, et see toob vaheldust argipäeva, ja kõige parem on, kui on nii rahulik vahetus, et liikluses on kõik korras ja pole peretülisid olnud.
Reet Saar
Laupäeval, 5. novembril peeti Märjamaal Rapla maakonna ja Rapla spordiveteranide koondise
meistrivõistlused jõutõstmises. Võistlejaid oli kokku 19.
Enim oli osavõtjaid Märjamaalt ja Raplast. Seekord jäid tulemata Harjumaa piiri poolt aegajalt käinud võistlejad, kuid häid tulemusi tuli niigi kui sarvest! Südilt esinesid nii Märjamaa noored, kes võistlesid üldse esimest korda ja tegid läbi tuleproovi Eesti MVks, kui ka kõik ülejäänud.
Kergemates kaalukategooriates võidutsesid märjamaalased, raskemates raplakad, ja isiklikke tippmarke püstitati väga palju. Parimaks nooreks tunnistatud ja karika pälvinud Markus Udusalu tegi 11 isiklikku rekordit, vaid 14aastane VanaVigala noormees Max Arroub aga 9 isiklikku rekordit!
Kalev Kotto, kelle juhendamisel Rapla mehed treenivad, on teinud tublit tööd. Seda oli näha nii meeste tehnika paranemisest kui tulemuste tõusust. Võistlejaid võinuks ju rohkemgi olla, kuid kohtuniketa läbi ei saa, sestap jäi seekord veteranide osakaal väikeseks. Samuti ei võistelnud kaasa meie hetkel tugevaim, Tõnis
Holmberg, kes üritab vähem kui kahe nädala pärast Tartus EMVl püstitada Eesti rekordeid kehakaalus 93 kg.
Parima noore karika pälvis Kaur Ülejõe (Märjamaa SK) 259,84 Wilks punktiga. Eriauhinnad leidsid omanikud ja 2016. aasta medalid nende väärilised kandjad.
Veteranidest oli ka seekord kindlalt parim kuni 74 kg kaalus maakonna meistriks tulnud Heino Maiste. Tartus tuleb meil kaitsta 2015. aastal võidetud
esikohta kolmes Masters vanuseklassis – M2, M3 ja M4.
Peakohtunikuna eriline tänu seekord nii aktiivsele publikule, kettameeste pealikule Marcus Kosubenkole ja abivalmis kohtunikekogule, kes leidsid ise, et töö tahab tegemist!
Mihkel Laurits
Märjamaa ujula loosib novembrikuus ostetud üksikpiletite
vahel välja erAsAuNA
kOlMeTuNNise kAsuTuse
neljale.
On ka 2 üllatusauhinda.
rohkem infot ujula administraatorilt
tel 489 2680
RaplaRaplaKütteäriKütteäri
PUITBRIKETT
TURBABRIKETT
PELLETID
KAMINAPUUD
Vedu TASUTA 55 636 856
Maadlusuudised5. novembril peeti Kuusalus 45. A. Abergi mälestusvõistlused kreekarooma maadluses noortele.
Maadlusklubist Juhan oli väljas 6 maadlejat ja kõik tulid tagasi medaliga. Kuldmedali võitsid oma kaalus Kristjan Vodolaztsenko ja Hannes Välis (mõlemad VanaVigala). Hõbemedali said Sander Roosileht (Märjamaa) ja Jacomo Noe ning pronksmedalid Aron Aun ja Urmis Veimann (kõik Vigala).
Eelnevast kirjutisest jäi välja Sander Roosilehe III koha tulemus Euroopa meistrivõistlustel sumos U14 vanuseklassis.
Harri Koiduste
Jõutõstjad võistlesid Märjamaal
9. november 20168 Märjamaa Nädalaleht
Miks jäätmevedaja ei tühjendanud minu prügikonteinerit?
Millistel juhtudel võib jäätmevedaja jätta tee nuse osutamata ja rakendada tühisõidu
tasu?
• Kui jäätmekonteineri ja selle käitlemiseks vajalikud tehnilised nõuded ei ole täidetud.
Konteiner peab asuma seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paikneva kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. Jäätmete kogumiseks tuleb jäätmevaldajal kasutada nõuetele vastavat kaanega varustatud jäätmekonteinerit (kompaktne, terve, puhas, korralikult suletav), mida on võimalik tühjendada tõstemehhanismi abil jäätmeid kokku pressivasse jäätmeveokisse. Standardsete jäätmekonteinerite nõue tuleneb tühjendamisel ka
sutatavast vabapuistemeetodist, mille käigus haagitakse konteiner jäätmeveoki tõstemehhanismi külge. Eelmainitud meetodil tühjendades ei kuku nõu masina pressi ega purune konteineri koputamisel telje vastu.
Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750liitrised ratasteta metallkonteinerid (vana, ehk eelmine standard); ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.
• Kui veopäeval, millest jäätmevaldajat oli varem teavitatud, ei olnud jäätmekonteinerit määratud kohal.
Vedaja tühjendab konteineri veograafikus ettenähtud veopäeval kl 6:00–22.00. Konteiner või jäätmekott peavad olema veopäeval kella 6:00ks pandud välja nähtavale kohale. Kui prügivedaja konteinerit ei näe, siis ei saa ta seda ka tühjendada.
• Kui jäätmevedaja juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud (näiteks ilmastikust tingitud probleemid, läbimatu tee, lahtiselt ringi jooksvad kurjad
koerad või muud liikumist segavad takistused).
Juurdesõidutee konteinerile peab olema piisava kandevõimega, tasane ning talvisel ajal lumest puhastatud nii, et prügiauto vabalt läbi pääseks.
Konteineri juures peab olema piisavalt ruumi jäätmete laadimiseks ning juurdepääs konteinerile olema jäätmevedajale ohutu. Kui konteiner ei ole toodud jäätmeveoki lähima võimaliku peatumiskoha juurde, peab konteineri ka käsitsi teisaldamise tee olema kõva pinnaga ja talvel lumest puhastatud. Prügikasti kaanele kogunenud lumemüts tuleb maha lükata. Tõrgete olemasolu korral tuleb vedajat ette teavitada vähemalt üks tööpäev.
• Kui jäätmekonteineris pole veopäeval üleandmiseks ettenähtud jäätmeid.
• Kui olmejäätmete konteineris on sobimatud jäätmed, jäätmed, mis ei vasta selle konteineriga kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad tule ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40 0C) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.
Siis on jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumiskonteineri tühjenda
mise teenustasuga.
• Kui vedajal tuleb: ratastel teisaldatavat kon
teinerit transportida jäätmeveokini käsitsi kaugemalt kui 10 meetrit;
jäätmeveokiga tagurdada üle 100 meetri, kui jäätmevaldaja juures ümberpööramise võimalus puudub;
kui lukustamata konteiner, värav või tõkkepuu tuleb avada käsitsi;
kui konteiner on ületäitunud;
kui vedajal tuleb ära vedada kilekotist jäätmemahuti, mis on kahjustatud tema teisaldamist takistaval määral lindude ja/või loomade poolt;
kui vedajal tuleb teostada konteineri ümber paiknevate jäätmete äravedu, mida ei saa klassifitseerida konteineriväliste juhuslike jäätmete alla.
NB! Need on nö mugavusteenused ehk jäätmeveo teenusega seotud lisateenused mida vedaja osutab jäätmevaldajale ainult temaga eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel vastavalt kehtivale lisateenuste hinnakirjale.
Jäätmealast infot, kuidas valla elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma, leiate nii kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast kui ka teile jäätmevedaja poolt saadetud kliendilepingust ja jäätmevedaja veebilehelt.
MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehool-duskeskusMärjamaa Maarja koguduse
leerikursus algab pühapäeval, 13. novembril kell 13.00
kogudusemajas Pärnu mnt 26
Vanasti öeldi, et kõik teed viivad Rooma. Tänapäeval öel-dakse sarnasel viisil Jumala kohta, et igaüks jõuab Temani
omal viisil. Tegelikult ei viinud vanasti kõik teed Rooma, sinna pääses vaid selgelt märgistatud kindlat teed pidi.
Jumala juurde juhatab sedasama teed pidi, mida mööda Ju-mal on meie juurde tulnud. Selle tee nimi on Jeesus Kristus.
Teist teed Jumala juurde ei ole. Kes Ta on? Tule ja vaata!
Vt täpsemalt eelk.ee/marjamaa
Korraldame laupäeval, 19. novembril kell 11–15Märjamaa sotsiaalkeskuses Veetorni 4a
MArdiLAAdA-KirBUTUrU Taaskasutus on viimase aja moodne trend. Tuulutame riidekappe ja keldririiuleid. Müüa ja osta sobib riideid,
jalanõusid, käsitöid, hoidiseid, aiasaadusi, küpsetisi. Kõik on oodatud, loodame rohket osavõttu kogu Märjamaa
piirkonnast. Info ja eelregistreerimine kohtade paigutami-seks tel 5664 9756 või 482 1055 kuni 17. novembrini.
Märjamaa pensionäride klubi Elulust
* Käsitöö, kingitused* Õmblus- ja käsitöötar-
vikud* Kangad
* Tellimustööd* Riiete parandus
T-R 10-17, lõuna 12-13
Pärnu mnt 67, II korrus
Tel 523 4210www.lapibutiik.ee
Pensionäride klubi Elulust kokkusaamine
on 14. novembril kell 11 Märjamaa
sotsiaalkeskuses
9. november 2016 9Märjamaa Nädalaleht
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise RAP LA maakonnas
Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.
Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri ja spordielu edendamisel.
Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi.
Raplamaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad olema:
* lühike kirjeldus kandidaadi
loomingulistest või sportlikest saavutustest;
* kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, epost).
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Kirjalikud ettepanekud palume saata eposti aadressil rapla[email protected] või esitada taotlus
EKULKA kaudu aadressil http://taotlus.kulka.ee.
Raplamaa ekspertgrupp kuulutab välja kandidaatide esitamise kultuuri- ja aasta-preemiatele maakonnas.
Kultuuripreemia määratakse isikule või organisatsioonile, kes on aastate jooksul silma paistnud, panustanud Raplamaa oluliste sündmuste arengusse ja saavutanud oma tegevuses kõrge taseme.
Raplamaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad
olema:* lühike kirjeldus kandidaadi
loomingulistest või sportlikest saavutustest;
* kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, epost).
Aastapreemia määratakse isikule või organisatsioonile, kes on aasta jooksul silma paistnud ning kes on panustanud oluliste sündmuste arengusse või saavutanud oma tegevuses kõrge taseme.
Raplamaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad olema:
* lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
* kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, epost).
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Kirjalikud ettepanekud palu
me saata eposti aadressil rapla[email protected]
Lisainfo: Helle Kruus tel 52 53 095
Esitage Kultuuripärli, kultuuri- ja aastapreemiate kandidaate
Eesti bussireisijate seas läbi viidud ulatuslik küsitlus näitas, et vaid pooled neist kinnitavad bus
sis alati turvavöö. Samas vastas kümnest küsitletust üheksa, et autos nad turvavööd lahti ei jäta. Olukorra parandamiseks korraldatakse koostöös politsei ja maanteeametiga teavituskampaania.
Vastanud tõid välja, et neil puudub bussis turvavöö kinnitamise harjumus ning bussiga reisitakse turvavööta, sest selle kasutamine tundub ebamugav. Samuti loodetakse professionaalse bussijuhi oskustele ning bussisõit tundub reisijatele juba niigi piisavalt turvaline. Vaid 49,7% Eesti bussireisijatest kinnitab alati turvavöö, autos kasutab alati turvavööd 90,5% küsitletutest.
Küsitluse läbi viinud bussiettevõtte Lux Expressi juhatuse esimehe Hannes Saarpuu sõnul näitavad tulemused selgelt, et bussides kipub turvavööde kasutamine reisijatel ununema.
„Turvavööd tuleb sõidu ajaks kinnitada kõikidel reisijatel ning autos kinnitatakse need tõepoolest väga hoolikalt. Tervelt 85% inimestest, kes ei kinnita bussis turvavööd, teevad seda alati autos,” tõi Saarpuu välja.
Selleks, et järjest rohkem reisijad mõtleksid turvalisusele ja kinnitaksid bussides turvavöö, korraldavad politsei, maanteeamet, bussiettevõtted Lux Express ja Simple Express ning Tallinna bussijaam novembris teavituskampaania „Kinnita bussis turvavöö!”. Kampaania juhib tähelepanu, et lisaks professionaalsele bussijuhile, tehniliselt korras bussile, liikluseeskirjadest kinnipidamisele ja nõuetele vastavatele teeoludele, tagab reisija turvalisuse suurel määral ka tema enda käitumine.
Politseikapten Sirle Loigo sõnul peab turvavöö kinnitamine bussis olema sama loomulik kui autos. „Ka kõige kogenum juht ei saa ette näha ootamatusi liikluses nagu takistus teel või tehniline rike. Sarnaselt bussi
juhile, kes teeb omalt poolt kõik, et reisijad jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, peavad ka pardal olijad enda ohutusele mõtlema,“ rääkis politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik.
„Sõidukid muutuvad aina turvalisemaks ja targemaks, kuid turvavööle alternatiivi ei ole. Seda tähtsam on, et seda ka kasutatakse.“ Loigo lisas, et turvavöö võib elu päästa vaid siis, kui see on õigesti kinnitatud. „Bussis, kus on turvavöö olemas, on selle kasutamine kohustuslik. Lisaks enda kinnitamisele tuleks võimalusel ka lahtised esemed kinni panna,“ soovitas Loigo.
Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Diana Okase sõnul on äärmiselt oluline teada, et kui reisija on bussis turvavööga kinnitatud, kuid tema kõrval, ees või taga istub reisija, kes on turvavööga kinnitamata, ei ole see sõit sellegipoolest turvaline. „Avarii korral võib turvavööga kinnitamata reisija teistele bussis viibijatele tohutu massiga
otsa lennata. Näiteks 50 km/h liikuvas sõidukis ilma turvavööta istuv 80 kilo kaaluv täiskasvanu paiskub äkkpidurduse korral inertsi mõjul liikuma 4–5tonnise raskusena. Sellisel juhul ei jää terveks keegi,“ selgitas Okas.
Lux Express viis reisijate küsitluse läbi kõikides Lux Expressi bussides nii rahvusvahelistel marsruutidel kui ka siseliinidel. Kokku vastas küsitlusele 9202 inimest, sh ka 2222 Eestist.
Politsei, maanteeameti, bussiettevõtete Lux Express ja Simple Express ning Tallinna bussijaama ühine teavituskampaania „Kinnita bussis turvavöö!” juhib reisijate tähelepanu turvavarustuse õigele kasutamisele ning seab eesmärgiks tõsta turvavööd kinnitavate reisijate arvu selgitustöö abil.
Lux Expressi infojuhtMarina Bachmann
Üle poole bussireisijatest jätab turvavöö kinnitamata
TÖÖINSPEKTSIOONI NÕUSTAMISBÜROO
VASTUVÕTUAJAD Märjamaa vallamajas Tehnika tn 11 tuba 6
TÖÖSUHETEALANE NÕUSTAMINE
15. november kell 9–1220. detsember kell 9–12
TÖÖOHUTUSE- JA TÖÖTERVISHOIUALANE
NÕUSTAMINE6. detsember kell 9–12
Infotel 640 6000 tööpäeviti kell 9.00-16.30
www.ti.ee
9. november 201610 Märjamaa Nädalaleht
K 9.11 kl 17.00 „VALGUS OOKEANIDE VAHEL” USA draama 2.14 (MS –12)
K 9.11 kl 19.20; 21.30 „JÄÄMURDJA” VENEMAA actiondraama 2.02 (MS –12)
N 10.11 kl 17.00; 21.30 „AUDIITOR” USA draama 2.08 (K –14)
N 10.11 kl 19.15 „JÄÄMURDJA” VENEMAA action draama 2.02 ( MS – 12 )
R 11.11 kl 15.30; 17.10 „SOLANI JA LUDVIGI SUUR JUUSTURALLI” NORRA kogupere–joonisfilm 1.18 EESTI keeles
R 11.11 kl 19.00; 21.30 „HACKSAW RIGE`I LAHING” USA draama, ajalooline eepos, biograafia 2.11 (K –14)
P 13.11 kl 15.00; 17.00 „SOLANI JA LUDVIGI SUUR JUUSTURALLI” NORRA kogupere–joonisfilm EESTI keeles
P 13.11 kl 19.00; 21.30 „HACK-SAW RIGE`I LAHING” USA draama, ajalooline eepos, biograafia 2.11 (K –14)
T 15.11 kl 17.00 „HACKSAW RIGE`I LAHING”
T 15.11 kl 19.20; 21.20 „MAX STEEL” USA action ulme seiklusfilm 1.32 (MS –12)
K 16.11 kl 17.00; 19.00 „MAX STEEL”
K 16.11 kl 21.00 „VASAR” VENEMAA draama, sport 1.51 (K –12)
HINNADKoolieelik 1.50 €Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 €Täispilet 4 € 3D passiivprillid 1 €
Valgu külakeskusesLOOVTÖÖRING
SALVRÄTITEHNIKA TÖÖTOAD
kolmapäeval, 9. novembril algused: kell 12; 15 ja 18
Palun võta kaasa ese (lillepott, tops, puust või
papist karp, lauatükk jne). Tööks vajalikud vahendid
kohapeal olemas.Töötoas osalemise tasu 2 €
Laupäeval, 12. novembrilkell 12.00
PEREPÄEV*Saabuva isadepäeva puhul õpime torti kaunistama ja teeme tordikaunistamise
võistluse*Lahendame mõistatusi*Peame tulevikuplaane
*Avatud kodukohvik
Täiskasvanutel osalustasu 2 €
Info 5302 1959 rahvamaja
Valgu külakeskuse fuajees uus taaskasutuskaup
Külakeskus avatud iga päev 9.00-17.00
ASREX OÜ teostab ehitus- ja remonditöid
Fassaadide soojustus ja renoveerimistööd, terasside ehitus,
katusetööd, plaatimistööd, siseviimistlus jm.
(+372)56226716, [email protected], www.asrex.ee
Müügil kivisüsi pakitud ja lahtiselt.
veovõimalus
Oü Anglis Pärnus Tel 5670 9628
• Toores lehtpuu, al 26 €(soodushind tellides 15 rm, 50+ cm, 25 km kaugusel Varbolast);• 30-45 cm toores lehtpuu,
al 28 €;• metsakuiv okaspuu,
al 35 €;• kuiv lehtpuu, al 40 €;• laotud puude tarne 10 ja
15 rm autoga• 3m lehtpuu, tarne 30 tm
Tel: 50 24 895
* Tööriistade ja kaubikute rent
* Akende müük ja paigaldus, mõõtmine
* Kasutatud kodumasinate müük. Järelmaksu võimalus
www.dracula.ee
Pärnu mnt.68 tel 5566 9903
Avatud E–L
KORVTÕSTUKI TEENUS
Tel 526 6518
UJUMiSE ALgÕPETUSE
KUrSUSEL TäiS-KASVANUTELE
on veel vabu kohti.
Soovijail registree-ruda treener
Marge Nummerti telefonil 5656 6122
saskuturniir reedel, 11. novembril
kell 20.00 sipa mõisa saalis.
Osalustasu 7 eurot.
info tel 5664 5174
9. november 2016 11Märjamaa NädalalehtEELK Märjamaa Maarja kogudus
Kolmapäev, 9. november17.00 Pihiaeg (kogudusemaja)18.00 Missa (kogudusemaja)
Neljapäev, 10. november7.30 Missa (kogudusemaja)
Reede, 11. november7.30 Missa (kogudusemaja)
Pühapäev, 13. novemberValvamispühapäev11.00 Missa (kogudusemaja) 13.00 Leerikursuse algus
Esmaspäev, 14. november7.30 Missa (kogudusemaja)18.00 Palvetund (kogudusemaja)
Teisipäev, 15. november7.30 Missa (kogudusemaja)
EEKBL Märjamaa vabakogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19
EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11.Kantselei avatud ja õpetaja kõ-netunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11–14. Telefon: 553 0045.Koduleht: eelk.ee/kullamaa/
EELK Vigala Maarja kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11
Märjamaa Valla Rahvamajas
Reedel, 11. novembril kell 19.00 Eesti Kontsert esitleb: KABAREELAULUD Kädy Plaas (sopran), Marko Matvere (laul)Marje Lohuaru (klaver), piletid 6 €/8 €
Laupäeval, 12. novembril kell
11.00 Hõbelusikate üleandmine valla kõige pisematele koda-nikele
Esmaspäeval, 14. novembril kell 19.00 Ugala teatri etendus KAHEKSAJALG, piletid 10 €/13 €
Teisipäeval, 15. novembril kell 15.30 Promed palsami müük
Kolmapäeval, 16. novembril kell 10.00 DOONORIPÄEV
Neljapäeval, 17. novembril kell 10.00 SILMADE KONT-ROLL JA PRILLIDE MÜÜK,
eelregistreerimisega
Kolmapäeval, 23. novembril kell 19.00 ILVES SISTERS kontsert: ABBA hitid, piletid 16 €/18 €
Reedel, 25. novembril kell 20.00 Taidlejate pidu
Ly galeriis Narva Kunstikooli õpilaste näitus
www.marjamaarahvamaja.ee
Info ja broneerimine tel 482 0075, 5656 4614
Südamlik kaastunne Valteri ja Heli, Silleni ja
Kätlini perele kalli ema, ämma, vanaema ja
vanavanaema
MAIMU REISERI kaotuse puhul.
Janek, Vello, Virve, Janne, Ago, Mari, Jüri ja Aare,
Merka ja memm Saaremaalt
Avaldame kaastunnet Gert Laidsaarele perega
kalli ema VARJE LAIDSAARE
surma puhul.
Vanaonu abikaasaga
Varbola rahvamaja sündmused
november-detsember
11. nov kell 19 Valtu näitering Anderaasuke lühinäidendid „ Pööripäev” ja „Rumeenia kapp”
27. nov kell 11 Paberist jõulukaunistuste meisterdamine (kohtade arv piiratud registreeri kohe!)
27. nov kell 16 Albu rahvateatri etendus „ Sangadega Saunamees”
3. dets kell 20 Jõulukuu avapidu
10. dets kell 20 Arne Lauri salongiõhtu
16. dets kell 20 Silver, Annika ja Tristan Lumi Jõulukontsert18. dets kell 12 Teeme lihtsaid jõuluroogi
Täpsem info tel 502 7322
Avaldame kaastunnet Matile perega ELLEN MÄE surma puhul.
Naabripered Arula, Sinijärv, Silm
Väikebuss, mis sobib ka ratastoolides ja kande-raamil reisijate veoks.
Telefon 5660 1548
Avaldame kaastunnet Martin Karule kalli õe
ELLENI kaotuse puhul.
Märjamaa Vallavalitsus
Haimre rahvamajas
Kolmapäeval, 9. novembril kell 19 ootame Sind ja Sinu peret osalema ja kaasa mõtle-ma ennetusüritusel TURVA-LINE KODUKANT
Neljapäeval, 10. novembril kell 11.30 Eesti Lasteteat-ri etendus „Kuidas saada heaks!“ Hind 3 €
Pühapäeval, 13. novembril kell 15 Tantsijate kohtumine. Külas Vasalemma ja Padise seenioride naisrahvatantsu-rühmad
Laupäeval, 19. novembril kell 21 STIILIÕHTU „MEREPIDU” Mängib kaluritebänd POH-MELL. Hind 6 €
Seeniorite naisansambel Aovalgus ootab oma sekka
uusi lauljaid. Proovid neljapäeviti kell
13.30 Haimre rahvamajas.
Mälestame oktoobrikuus
lahkunuid
Anette KuulmannKaire Kotkas
Valve AavAliide Vapper
Leida PalanurmVarje Laidsaar
Uno Lõuk
MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 945 eksemplari
Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, [email protected]
12 Märjamaa Nädalaleht 9. november 2016
Selma Eindorf 9010.11 Märjamaa alevEllen Ilumäe 8510.11 PaekülaSalme Roops 8412.11 Märjamaa alevHelje Riisalu 8412.11 Märjamaa alevSalme Kaasik 8011.11 Märjamaa alevAllan Jalakas 798.11 Luiste külaHelju Pool 7911.11 Märjamaa alevKaarel-Tiit Klementi 7912.11 Laukna külaTiiu Kruusimaa 7810.11 Orgita külaMaie Randoja 7810.11 Märjamaa alevMaimu Püü 7812.11 Märjamaa alevSaima Jõgi 7711.11 Märjamaa alevEster Maasikrand 7612.11 Märjamaa alevAksel Tarto 757.11 Sõtke külaSirje Kleeberg 7511.11 Sipa külaHiie Elias 7511.11 Märjamaa alevKaarel-Maidu Altmäe 7512.11 Märjamaa alevHeino Satsi 7010.11 SuurkülaLuule Pipar 7012.11 Tolli küla
MÜÜKMüüa kuivi ja tooreid küttepuid al 2,5 rm. Tel 505 5849
Lõhutud küttepuud. 5190 6548
Müüa sõnnikut. Tel 5190 6548
Pärna 18, 3. korrusel müüa 2-toaline korter. Tel 5690 6123
Müüa 1-toaline korter juurde-ehitamise võimalusega, toimiv KÜ, keskküte. Võimalik vahetada maa või maja vastu. Tel 524 4084
Müüa või anda üürile 2toaline
möbleeritud krt Tehnika tn II k. Tel 5664 1780
Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid E-poest: www.lipuvabrik.ee
Müüa eri värvi ja vanuses kassi-poegi ja küülikuid. Tel 5396 0820
TEENUSEDKatused, fassaadid, üldehitus ja viimistlustööd. Tel 5352 9476 [email protected]
Küttekollete remont ahi-pliit, lõõriummistuste likvideerimine. Tel 554 8699
Kõik ehitustööd! Siseviimistlus ja välistööd, saunad, vanni-toad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahenduse leiame. Katustelt lume lükkamine. Marko, tel 5399 2362
KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee
Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968
OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, [email protected]
Ostan loomadele teravilja, kala ja liha. Tel 5396 0820
Kliendikaardiga kõik kaubad
Rangu Kaubamajas ja EDu KauPLusEs
12. novembril 10% odavamalt UUS: suures valikus käekotte, uued garderoobikaubad;
müügil ehted, parfüümid (Hugo Boss, Lacoste, Salvador Dali jpm), kalapüügivahendid, külmikud ja boilerid.
Kliendikaardiga kõik toidu- ja tööstuskaubad igapäevaselt 2–5% soodsamalt!
Edu poes soojade jookide automaat (kohv, kakao, puljong jm)
Välja 2 Märjamaa• Rehvitööd. • Kohapeal suur valik
tuntud firmade uusi rehve. uued Rehvid soodus-hinnaga. Küsi pakkumist!
• autode kiirpesu alates 8 eurost.
56 59 [email protected]
www.jansenrehvid.ee
Kodutehnika remont . Aiatehnika remont . Sõiduautode remont ja hooldusJaama 5B . Märjamaa alev . Raplamaa . E-R 9-18 Tel: 5807 2620
Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)
ja kasvavat metsa (raieõigust)
Tel 528 4932 Riho Alavee