MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 19 (1175) 11. mai 2016 Hind 0,35 eurot

TÄNA LEHES:• Bridživõistkond sai

väärtusliku võidu. Lk 3• Märjamaa staažikaima

juuksuri Aino Lembergi 56 tööaastat. Lk 4 ja 5

• Maadlejad olid edukad Korea maadlusstiilis. Lk 9

29. aprillist 3. maini toimus Poola linnas Czluhowis Euroopa Noorte Korvpalliliiga (EYBL) superfinaal U14 vanuseklassi noormeestele. Koha Euroopa 8 parima meeskonna hulgas oli välja võidelnud kogu hooaja väga tublilt mänginud ja oma alagrupi võitjaks tulnud BC Raplamaa korvpallimeeskond.

Alagrupimängudel saadi ainult üks kaotus – märtsis toimunud EYBL Peterburi etapil jäädi napilt alla tugevale Bratski võistkonnale Venemaalt. Tol korral ravisid kaks BC Raplamaa võtmemängijat vigastusi ja ei saanud võistkonda täiel määral aidata.

BC Raplamaa põhijõu moodustavad Märjamaa valla korvpallipoisid Johannes Kirsipuu, Joonas Riismaa, Andres Petjärv, Rando Kristal, Elvis Toomistu ja Marten Pohla. Veel mängivad võistkonnas Markus Ruubel, Kardo Kilk, Germo Visnu Raplast, Robi Vanem, Markus Ladoga, GeorgMarkus Tammverk Kohilast ning Kristen Kasemets Keilast. Võistkonna peatreener on Kalle Kollin ja teine treener Viljo Sinikas, üldkehalise ettevalmistuse treener on Piret Püü.

Poola EYBL finaalturniirile sõideti kõrge eesmärgiga – tuua koju vähemalt mistahes värvi medal. Selle nimel oli kogu hooaja vältel väga tugevasti treenitud. Õnneks olid superfinaaliks kõik mängijad terved ja heas sportlikus vormis.

Pärast 15tunnist bussisõitu jõudis meeskond koos lapsevanematest toetajatega 29. aprilli

hilisõhtul Czluhowisse. Võistkond majutati suurde spordikompleksi, kus väga heas korras uus mängusaal oli lühikese jalutuskäigu kaugusel. Majutustingimused ja toitlustamine olid harjumuspärasest pisut tagasihoidlikumad, aga tingimused sportimiseks ning võistluste üldine korraldus olid head.

Veerandfinaali vastaseks sai BC Raplamaa pikkade mängijatega heatasemelise Poola meeskonna Žorska, kellel oli põhihooajast kirjas 15 mängust 12 võitu. Mäng oli võitluslik, kuid meie poisid suutsid hingestatud ja targa tegutsemisega initsiatiivi enda käes hoida ja said võidu tulemusega 75 : 41.

Järgmisel päeval poolfinaalis oli vastaseks väga tugev Itaalia klubi Tiguillo Sport Team. See meeskond kuulub omaealiste

Itaalia paremikku ja oli kogu hooaja vältel saanud 15st mängust 13 võitu. BC Raplamaa poisid mängisid väga keskendunult ja suutsid vastastele oma mängujoonise peale suruda, tulemuseks suurepärane võit 71 : 47.

Kogu meeskonna ja toetajate suureks rõõmuks oldi jõutud finaalmängule, kus kohtuti kuulsa Zagrebi Zibona järelkasvumeeskonnaga. Ka selles mängus käis kompromissitu võitlus algusest lõpuni. Igaüks, kes väljakul oli, andis endast maksimumi ja lõpuvileks ilutsesid tablool võidunumbrid 96 : 79! Võit!!! Suur rõõmupidu võis alata!

Järg lk 2

BC Raplamaa korvpallipoisid võitsid Poola-maal Euroopa Noorte Korvpalliliiga!

BC Raplamaa, Euroopa Noorte Korvpalliliiga võitja. Foto erakogust

Võidukarikas. Foto: Tõnu Mesila

11. mai 20162 Märjamaa Nädalalehtalgus lk 1

BC Raplamaa korvpallipoisid olid korda saatnud midagi vägevat, mille suurusest ilmselt alles ajapikku hakkame päriselt aru saama.

Ei ole kuidagi tavapärane, et ühest väikesest Eesti piirkonnast kokku pandud meeskond jätab selja taha selliste hiigelklubide nagu Zagrebi Zibona, Moskva CSKA või Leedu meistri Arvidas Sabonise korvpallikooli võistkonnad ja on parim Euroopa 50 noorteklubi hulgas!

Euroopa Noorte Korvpalliliiga ajaloolise võidu tähistamiseks korraldas Märjamaa Vallavalitsus meeskonna koju saabudes südamliku vastuvõtu, kus vallavanem Villu Karu tänas poisse ja treenereid suurepäraste sportlike saavutuste eest ja andis üle Märjamaa valla meenemedalid. Pidulikul vastuvõtul osalejad said näha BC Raplamaa meeskonnale auhinnaks saadud hiigelsuurt võidukarikat.

Treeneri kommentaar„Need mängud võideti eelkõige kaitsemänguga ja väga ühtse

ning targa meeskondliku tegutsemisega. Poisid järgisid maksimaalselt treenerite koostatud taktikalisi plaane ja see tõi lõpuks ka suure edu,” ütles peatreener Kalle Kollin. „Kindlasti on poisse tugevasti motiveerinud lapsevanemad ja sõbrad, kes tulihingeliselt kaasa elavad ja alati võimaluse korral platsi ääres ergutavad. Sellist kokkuhoidvat ja ühtset fänniklubi teistel võistkondadel ei ole,” lisas Kollin.

Võistkonna parima mängija eriauhinna finaalturniiril sai Elvis Toomistu, turniiri All Stars viisikusse valiti Johannes Kirsipuu ja kogu turniiri väärtuslikemaks mängijaks (MVP) kuulutati Joonas Riismaa.

Üldises statistikatabelis on skooritegijatest 1. kohal Johannes Kirsipuu keskmiselt 24 punktiga mängust, 3. kohal on selles arvestuses Joonas Riismaa 22 punktiga mängust. Lauavõitluses on Joonas 2. kohal keskmiselt 15 lauapalliga mängu kohta, samuti oli ta kõige kõrgema efektiivsusnäitajaga mängija turniiril.

BC Raplamaa korvpalli

meeskond tänab kõiki, kes olid pikal ja kulukal hooajal nõu ja jõuga toeks, et selline supertulemus sai sündida!

BC Raplamaa viisid ajaloolisele võidule treenerite tiim eesotsas Kalle Kollini ja Viljo Sinikaga, lisaks juhendasid ja treenisid poisse Piret Püü, Jüri Pritsin, Kaur Heinaru ja Markko Arro.

Võistkonna ligi 22 000 euro

suuruse hooajaeelarve aitasid kokku saada Orgita Dolomiiditooted OÜ, Livio Ehitus OÜ, Cafe Lyon, Katusefirma OÜ, AmEst Invest OÜ, ERA Valduse AS, Jansen Rehvid OÜ, Rapla Korvpallikool, Märjamaa, Kohila ja Rapla Vallavalitsus ning Eesti Kultuurkapital.

Võistlused jätkuvadKuigi üks tähtis etapp käesoleval korvpallihooajal on läbitud, ei saa BC Raplamaa korvpallipoisid veel ketse varna riputada ja suvepuhkust nautima jääda. Seitse noormeest – Elvis Toomistu, Joonas Riismaa, Johannes Kirsipuu, Rando Kristal, Andres Petjärv, Markus Ruubel ja Kristen Kasemets – on arvatud Eesti noortekoondise kandidaatide hulka ja nad osalesid juba möödunud nädalavahetusel Tallinnas koondise treeningutel.

Maikuus on eesmärgiks kaitsta Eesti meistritiitlit ja võtta võit Eesti U14 noorteliigas. Kui keegi soovib poisse korvpalliplatsil näha, siis selleks on võimalus juba 18. mail kl 17.30 Märjamaa spordihoones, kui BC Raplamaa kohtub Eesti meistrivõistluste veerandfinaalis KA Tallinna Kaleviga. Edu korral veerandfinaalides mängitakse finaalturniiril, mis toimub 28. ja 29. mail Raplas Sadolini spordihoones.

23.–26. juunini osaleb BC Raplamaa rahvusvahelisel noorte tur niiril Barcelonas, mis on väärikaks punktiks edukale hooajale.

BC Raplamaa korvpallivõistkonna Märjamaalt pärit noorme-hed Märjamaa vallavanema vastuvõtul. Esireas Andres Pet-järv, Johannes Kirsipuu, Rando Kristal, vallavanem Villu Karu ja Marten Pohla. Tagareas Joonas Riismaa, Elvis Toomistu ja treener Kalle Kollin. Foto Tiina Gill

LISAINFOT FOTOPÄEVADE KOHTA50 parimast pildist tuleb septembri alguses näituse Märjamaa rahvamaja Ly galeriis. Iga kategooria parim

pilt saab auhinna. Eriauhinnad lubas välja panna ka Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus. Tingimustesse lisandus veel üks oluline punkt, mis puudutab digitöötlust. Elementaarne digitöötlus (värvide ja kontrastsuse korrigeerimine, sensori mustuse eemaldamine, croppimine) on hea maitse piirides lubatud,

pildil olevate esemete eemaldamine, taustade vahetamine jms mitte.

11. mai 2016 3Märjamaa Nädalaleht

2015. aasta septembrist kuni 2016. aasta aprillini toimusid Järvamaa Bridžikubi korraldatud Eesti klubide karikavõistlused. Osalejaid oli üle Eesti 14 võistkonda, kes jaotati kahte viiesesse ja ühte neljasesse alagruppi.

Märjamaa võistkonna moodustasid Veiko Enok, kes mängis ainult I vooru ning paarid Rein Aava–Urmas Voolaid, kes reitingu järgi kuulusid kolme nõrgima paari hulka (vastavalt III ja II järk), kuid nende hilisem mäng näitas midagi muud. Teine paar olid Valev Parker (võistkonna kapten, järk: meister) ja Olavi Oja (järk: suurmeister). Oja oli ka kõige kõrgema reitinguga mängija sellel turniiril ning meie paari reiting oli turniiri kõrgeim. Märjamaa võistkonna reiting võistkondade hulgas oli üheksas.

Võitluste kava oli koostatud nii, et kord kuus toimus üks voor. I voorus mängis Märjamaa võistkonnaga Tipp ja Täpp (Pai

de) ning võitsime 89 : 59. Kõik matšid koosnesid 32st jaotusest, mis kestab umbes 2,5 tundi.

II voorus oli vastasteks võistkond Taibu (Türi), keda võitsime 115 : 45. III voorus võitsime Paide võistkonda 114 : 53. See tähendas, et olime alagrupis esimesed ja play-off i pääsesime kolme alagrupi peale 1. asetusega. Veerandfinaaliks saime vastaseks Põltsamaa ja see oli esimene ning ainuke matš, kus me ei saanud 100 punkti täis (võitsime 99 : 63).

Poolfinaalis oli vastaseks võistkond Jõgeva, keda võitsime 101 : 59. Finaalivastaseks tuli meile ootamatult võistkond Türi, kes võitis oma poolfinaalis hilisemat III koha omanikku nimega Hale Kukk (JärvaViljandiTartu), kes oli turniiri kõrgeima järguga võistkond. Aga eks nimi tegi oma töö, et nad kaugemale ei jõudnud!

Meie võistkond, vaatamata iga vooru eelsele vanema paari

(AavaVoolaid) pessimismile, ei vääratanud seegi kord ning matši ja turniirivõit tuli tulemusega 125 : 38! Kuna need punktid arvutatakse edasi matšpunktideks ning 32jaotuselises matšis vahe +85 ja rohkem annab tulemuseks 20 : 0, siis seega tegime finaalis täieliku purustustöö!

Võiduga kaasnes pisike rahaline auhind, karikas ja osalemisõigus mai lõpul toimuval Tallinna rahvusvahelise bridžifestivali võistkondlikul turniiril.

Hetkel olen Märjamaal ainuke regulaarne tegevmängija ja üritanud kohalikele mängijatele peale käia ning kutsuda neid võistlustel osalema, aga kulutused seavad kindlasti omad piirid. Olen püüdnud uurida nii vallast kui ka spordiklubi juhtidelt teavet võimalike toetuste kohta võistlustel osalemiseks, kuid vastused on väga ebamäärased olnud ning abi pole saanud. Alates 1986. aastast on enamik Märjamaa bridžimängijatest käinud võistlemas minu

transpordiga ning need kulud olen suutnud ise kanda. Raske ongi loota, et nii vald kui ka spordiklubi leiavad meie spordialale toetust, sest kindlasti ka Märjamaal lähtuvad jagajad oma hobidest või kõvasti kisajatest. Olen ise kunagi vähesel määral toetanud Märjamaa ujulat, võrkpallinaiskonda ja hr Raivo Heinaru, kellel aitasin omapoolse pisikese abiga osaleda USAs maailmamängudel. Sealt mulle mälestuseks toodud kohvitassi kasutan hommikuti siiani.

Nüüd aga oleks tore, kui järsku Märjamaa tavalised inimesed, kes kütavad oma elamisi küttepuudega, saaksid omapoolselt olla kaudselt sponsoriteks Märjamaa bridžile, kui tellivad endale küttepuid telefonilt 505 5849. Loodan, et saan ka edaspidi teatada Märjamaa bridži headest tulemustest. Tänan teid kõiki ette!

Märjamaa bridživõistkonna nimel Valev Parker

Kutsume Teid esitama kandidaate konkursile „Raplamaa parimad

ettevõtjad”

Ettevõtjaid tunnustatakse järgmis-tes kategooriates:

• Äritegu 2015 • Ettevõtja Sõber 2015• Töötaja Sõber 2015

• Väike ja Tubli 2015• Tubli Talu 2015• Uustulnuk 2015

Kõik asutused, ettevõtted, kodani-keühendused ja eraisikud saavad

kandidaate esitada 1. juunini 2016 Raplamaa Arendus- ja Ettevõtlus-

keskusesse (e-post: raek@raek.

ee). Palume tutvuda konkursi sta-tuudiga ja kandidaatide esitamise

ankeediga. Parimad selgitab välja maavanema

poolt kokku kutsutud komisjon.

Täpsem teave www.raek.ee või tel 489 4750.-

Märjamaa lammutas Järvamaa

Tule reisima!

Haimre rahvamaja korraldab Raereiside

kaudu 15.–17. juulil ekskursiooni, et tutvu-da Daugava ja Latgale võludega. Giidreisijuht

on Arne Timm. 1. päev: Daugava muu

seum Riia lähistel, Ogre, Lielvarde skulptuuride

park, Koknese. 2. päev: Krustpilsi loss,

Latgale kultuuri ja käsitöökeskus, Daugavpils.

3. päev: Aglona klooster. Kodutee läbi Balvi, Aluks

ne, Võru ja Tartu.

Hind 108 € täiskasvanu, 106 € pensionär,

104 € õpilane.Hinnas on 2 ööbimist

hotellides ja 2 hommikusööki, viie objekti sissepääsud koos giididega.

Lisainfo: Haimre rahvamaja juhataja Eha Kalju

saar tel 5561 6926

Väikese Jalajälje ökokogukond Mõisamaal otsib

KoguKonnaKooLi KLassiõPeTaJaT

Kogukonnakool on ametlikult Gaia Kooli fliaal Mõisamaa Ökokeskuses. Koolis õpivad lapsed liitklassis 1. kuni 4. klassini.

Otsime just Sind, kui sa armastad inimesi ja tahad lastega tegeleda; oled uudishimulik maailma ja inimeste vastu; oled vähem õpetaja ja rohkem lapse loomuliku arengu toetaja; omad selgroogu ja eesmärki, aga ka paindlikkust; jagad kogukondlikke väärtusi; tunned ja tunnetad laste arenguvajadusi. Väga hea klassiõpetaja näeb ja kogeb

kogukonnakooli oma isikliku arengu toetajana ning pühendub koolile põhitegevusena.

Klassiõpetaja põhiülesanded:* Igapäevane õpe koos laste

ga liitklassis (1.4. kl).* Tervikliku arengukeskkon

na loomine lastele (sh. erinevad juhendajad, ekskursioonid, projektid, õppevahendid, jms).

* Koostöö lapsevanematega ja teiste õpetajatega.

Kogukond pakub omalt poolt:* Ainulaadset kogemust öko

kogukondlikkus keskkonnas ja kogukonnakooli ülesehitamisel.

* Lapsevanemate ja teiste õpetajate kõrget koostööhuvi ja kaasamõtlemist, toetavaid te

gevusi kooli paremaks toimimiseks.

* Tuge mentoritega suhtlemisel ning koolitustel osalemiseks.

* Soovi korral elukohta kogukonnas.

* Hea töötasu.Kui tunned, et eelnev jutt

kajab sinu hinges kaasa, siis võta meiega ühendust. Ootame sinu motivatsioonikirja kogukonnakooli klassiõpetajaks olemiseks ning omapoolset kogukonnakooli visiooni kirjeldust. ootame kirju kuni 18. maini.

Kontakt ja lisaküsimused: Riinu Lepa, tel 5349 4120, riinu.lepa@gmail.com.

11. mai 20164 Märjamaa Nädalaleht

„Mäletan üht vene keele tundi, kui küsiti, kelleks keegi saada tahab. Mina ütlesin, et juuksuriks. 2. jaanuaril 1960. aastal läksin Pärnusse õppima,“ meenutas Aino Lemberg eriala valikut. Siis veel juuksurikooli ei olnud ja pool aastat tuli praktiku juhendamisel töövõtteid omandada. Aino õppis meestejuuksuriks.

Ta töötas Märjamaal sellel kohal 25 aastat. Kui Aino alustas, oli juuksuritöökoda Märjamaal Pärnu mnt 41. Sealt viidi pesu veel hobusega pesumajja. Juuksuritel olid seljas valged kitlid, mis lapsi kartma pani – see meenutas neile arste.

Habemenoa jutudToona oli palju habemeajamist. „Üks õpetaja käis iga päev habet ajamas. Habe oli tal nagu raudnael, aga ta ei nurisenud kunagi, et valus on. Habemenugasid tuli igal õhtul teritada, et järgmine päev saaks tööd teha. Habemelõikuse eest saime 9 kopikat. Seda küll ei mäleta, et käsi oleks habet ajades värisenud. Pärnus õppides lõikasin kord ühele kalurile kõrva sisse, õigupoolest lõikasin lahti kõrva peal olnud korbatanud kärna, ja tormasin ehmunult teise tuppa nutma. Vanem parkunud näoga mees küsis juhendajalt, et kuhu ma läksin. Vastus oli, et nutab juhtunu pärast. Mees lohutas, et selle tühja asja pärast pole küll vaja nutta.

Paeküla õpetaja Oldekop laskis alati habemenoaga pealae paljaks ajada. Kui ma temalt põhjust küsisin, vastas ta, et see on prestiiži küsimus. Et siis lapsed kuulavad paremini, kui õpetaja on intelligentne ja korras,“ tulid esimesed meenutused.

Habet ajades võis ikka tulla mõni väike sisselõige. Juuksurid kasutasid haava tupsutamiseks maarjajää pulka, kuigi see polnud lubatud – et sama pulk käis

ühelt näolt teisele. „Kord küsis sanitaarkontroll minult, et mida te tarvitate, kui sisse lõikate. Mina vastasin automaatselt, et maarjajää pulka. „Sisse kukkus!“ hõikas seepeale Kuke Selma,“ jätkusid „teravateemalised“ mälestused.

Välitööde aeg1970. aastatel sõitsid juuksurid ümbruskonna kolhoosidesse ja sovhoosidesse. Et maal teenindada nii mehi kui naisi, tuli Ainol ka naiste juustelõikus selgeks saada. Seda õpetas talle Evi Kaldamaa, kes 1964. aastal tuli juuksurikooli I lennu lõpetajana Märjamaale tööle. Aino omakorda õpetas nooremale kolleegile meestetööd. Teeninduskombinaadil oli juuksurite buss, millega sõideti ringi. Üle kümne aasta käis Aino Kabalas, kust käis auto järel. „Väga palju oli seal tööd. Lauri Leesi tädi oli laudas lüpsja. Ta oli pahane, et kontorinaised, kes olid end järjekorda pannud, pääsesid enne pidu juuksuri juurde, laudanaised mitte. Soovitasin, et nimekiri on laual, pange end ka kirja. Vahel oli kolhoosis pidu juba alanud, kui juuksur tegi ikka veel tööd,“ rääkis Aino.

Noore juuksuri esimene juukselõikusmasin töötas 170 või 175voldise pingega, sellega oli kaasas viiekilone trafo. „Tulime Vaimõisas bussi pealt maha ja kõndisime paar kilomeetrit eemal olevasse Vaimõisa kooli tööd tegema, trafo käe otsas. Hiljem tulid juba 220 V pealt töötavad Saksa masinad.“ Kula ja imesta, tahaks selle peale öelda.

„Tööõnnetus“Omal ajal aeti 15 päeva aresti saanud meestel pea paljaks. Kord tuli juuksurisse vanem mees ja kohe tema järel miilits. „Ma arvasin, et see on „päeva

mees“ ja ajasin tal pikemalt küsimata pea paljaks. Mees üritas küll seletada, et sa satud ju ise nüüd miilitsasse. Mina mõtlesin, miks miilits minu kaitseks midagi ei ütle, aga siis selgus, et see oli täiesti tavaline klient. Mees ütles veel: „Seda ma küll ei tea, mida mu eit nüüd kodus ütleb.“ Arvasin, et järgneb suur pahandus, aga see mees oli edaspidi kui maa alla kadunud ja ma ei saanud ta ees vabandada ka,“ kõlas eriti kurioosne lugu.

Vanasti oli inimestel rohkem täisid, uue Eesti ajal pole Aino neid enam kohanud. „Kaks korda olen ise Raikküla koolist täid saanud, kui käisime seal laste juukseid lõikamas.

Aino Lemberg koos oma esimese õpetajaga Pärnus 1960. aastal.

Juuksurit on inimestel ikka vajaTegin aastate eest intervjuu Märjamaa juuksuritega. sealt jäi meelde mõte, et käed ja käärid tööta ei jäta. Täna on selle lause ütleja aino Lemberg 56 aastat juuksurina töötanud. Ja töötab praegugi. See tähendab, et tema on Märjamaa kõige staažikam juuksur. Rivis on ka tema kunagine õpilane elle sirel, kellel sel-le aasta algul täitus 50 tööaastat. Järgnevalt meenutavad kaks juuksurit oma tööelu, mis üksiti peegeldab ka möödunud aegu. alustab aino Lemberg.

Juuksurite eksamipäev. Tagareas paremal Aino Lemberg.

I kategooria eksam Raplas.

11. mai 2016 5Märjamaa Nädalaleht

Kunagi oli meil töö juures suur alpikann. Oli ka raamatupidaja, kes väga lilli armastas. Ta tuli mulle ütlema, et lillel on täid. Selle peale vastasin, et mitte ainult lill, vaid juuksur on ise ka täitanud,“ meenutas Aino naeruga, kuigi siis, kui selline seis endal, polnud olukord kaugeltki meeldiv.

õpilased ja õpetajadNõukaajal oli juuksuritel järgud. Teeninduskombinaat hoolitses selle eest, et töötajad järku tõstaksid. Kõige kõrgem oli I järk, see oli ka Ainol. Enne kui sai hakata I järku taotlema, pidi olema vähemalt kümme aastat töökogemust. I järk andis ka 10 rubla palgalisa.

Toredaks vahelduseks igapäevatööle olid õppepäevad Raplas, kus tutvustati uuemaid lõikusi ja värskendati muidki teadmisi. Aino käis ka juuksurite võistlustel ja tuli 1971. aastal Eestis meestejuuksurite arvestuses II kohale.

Paljud juuksurid olid tollal ka õpetajad. Ainol on nende aastate jooksul olnud 15 õpilast, kellest Märjamaal töötavad praegugi esimene õpilane Elle Sirel, Lea Luhtaru ja Ele Valting. Olid ajad, kui majandid õpetasid endale juuksureid välja, kes põhi

töö kõrvalt lõikasid kohapeal juukseid. Näiteks oli Ainol kaks õpilast Lauknalt, üks oli lasteaias kokk, teine zootehnik.

Paviljoni aeg3. novembril 1964 alustasid juuksurid teeninduspaviljonis Oru 12, kus praegu on perearstikeskus. Aino töötas seal 28 aastat ja täpselt samal kuupäeval, 3. novembril 1992 pani ta seal enda järel ukse kinni.

Tema sõnul oli neil tore kollektiiv. Kes naistest oli päeva esimeses pooles

tööl, tõi õhtupoolikul töötava kolleegi lapse lasteaiast samuti ära, kui enda omadele järele läks.

Kuna juuksurite palk oli väike, siis läks Aino vahepeal koos Laine Kiismaga tööle toolitsehhi. Umbes aasta oli ta seal, siis „kauples“ juuksurite brigadir ta tagasi.

Sellest ajast, kui Aino oli ise brigadir, on tal rääkida paar lugu, mis seotud kassa klappimisega. Kord tuli neile kontroll, aga kassas oli 1 või 2kopikane vahe. „Päevakassa oli minu kui brigadiri käes. Istusin siis rahapatakaga nii kaua riidekapis peidus, kuni kontroll lahkus. Kui meie palgaarvestus läks üle Raplasse, pidi kõik samuti klappima. Kord laupäeva öösel istusin öösel poole kahe ajal laua taga ja otsisin arvepidamisest kahte puuduvat kopikat. Ise mõtlesin, et teised ammu magavad, mina pean siin viga otsima.“

ettevõtja aeg „Paviljonis“, nagu selle maja endised töötajad siiamaani kohta kutsuvad, alustas 1992. aastal tegevust aktsiaselts Merihobu. Sinna jäid tööle kaks juuksurit, teised alustasid mitmel pool üle alevi. Ettevõtjana alustamine oli Ainole asjade loomulik jätk. Aino Lemberg ja Elve Vjatkin said 1992. aastal ruumid vanas lasteaias (sellel krundil on prae

gu Maxima pood). „Remont sai 1994 just valmis, kuid ühtegi tööd seal teha ei jõudnud, sest maja põles maha. Pärast seda töötasin kodus oma pesuköögis. Siis sain ruumid Sipa tee 4, kus pisut hiljem avati kohvik Maria Juures. Varsti vajas kohvikuomanik lisapinda ja ma töötasin jälle kodus. Siis sain pinna Pärnu mnt 13. Kuna elan Pärnu mnt 30 lähedal, siis möödaminnes küsisin tollase majaomaniku käest, kas on vaba pinda. Oli. Nüüd ma olen siin juba kuus aastat,“ loetles Aino kohti, kus ta aastate jooksul tööd on teinud.

Aino Lemberg täisajaga enam ei tööta, vaid tuleb kohale, kui kliendiga on kokku lepitud. Aino teeb kõiki töid lõikusest kuni lokkimise ja värvimiseni. Kuna klientideks on ennekõike küpsemas eas inimesed, siis tuleb valida juuksevärve ja muid materjale, mis on klientidele taskukohased.

Mõistagi rääkisime ka kääridest kui juuksurite olulistest töövahenditest. Praegused käärid on iseterituvad ja algusaegade omadest palju paremad. Esimesed käärid ostis Aino juba 1959. aastal ja need teenisid teda 36 aastat. Kääre teritas kodumasinate elektrik Mihkel Pesti, kes olnud selle töö tegemisel kõige parema käega mees.

„Mõni klient tuleb, müts peas, küsib, palju maksab. – Ma pole teie juukseid veel näinudki, ei oska öelda,“ tuleb järjekordne lause tõsielust.

„Praegu on mul koormus väike, aga peale ei ole vaja maksta. Nii vähe tööd kui sel talvel, pole ammu olnud. Kõige vanem juuksur Märjamaal oli kunagi Selma Kukk, kes töötas 51 aastat. Minu staaž on nüüd pikem – 56 aastat. Olen siin oma elutöö teinud ega ole juuksuriametit mõne tulusama töö vastu vahetanud. Kui olen vahel mõelnud koju jääda, siis minu püsikliendid on selle jutu peale küsinud, et kui sa lõpetad, kelle juurde me siis läheme? Kuni veel jaksu on, nii kaua töötan,“ kinnitas Märjamaa staažikaim juuksur Aino Lemberg.

Reet saar

Teeninduspaviljoni tööpere. Esireas vasakult: tööde vastuvõtja Marta Lepik, tsehhi meister Maaja Orgusaar, Tasuja kolhoosi juuksur Asta Kell. Tagareas Aino Lemberg, Helle Jansen, Evi Kaldamaa, Elve Vjatkin, Maret German, Ele Valting ja Endla Polding.

Aino esimene eksamitöö Pärnus 1960. aastal.

Aino Lemberg on juuksurina töö-tanud 56 aastat. Ja jätkab reipalt.

11. mai 20166 Märjamaa Nädalaleht

Sünnipäeval Sitsiilias 17Tiit Oidram

Algus 13.01.2016

,,А что у вас ещё есть?“

Kuigi mu tuju on palju parem, rõhub see postkaardi lugu ikka veel kergelt mu hinge. Liigun edasi ja siis näen ühes välikioskis midagi, mis südame soojaks teeb ja hinge heameelest helisema paneb – üks mafiooso on hädas terroristiga.

Mafioosoks on putkas oma träni müüv sitsiillane ja terroristiks venelannast ostja. Ostja küsib: ,,А что у вас ещё есть?“ (Aga mis teil veel on?) Sitsiillasel on raske seda küsimust mõista, sest kõik mis tal on, on ta ju suure vaevaga hommikul välja riputanud. Kõik selle pudipadi ja muu nasvärgi. Ta teeb tuuri ümber oma telje, kummardub ja võtab midagi leti alt. Mis täiesti fantastiline asja juures – ta püüab mõne sõna purssida vene keeles.

Järgneb küsimus: ,,А что у вас ещё есть?“ Jällegi ei saa sitsiillane aru, mida talt tahetakse, teeb kaks tuuri ümber oma telje, vaatab kriitilise pilguga uuesti oma pudipadi üle, otsib midagi kusagilt karbist. Ühesõnaga, kaugele juba on näha, et inimene on suures hädas. Ühel hetkel hakkab mul sitsiillasest isegi natukene kahju, sest ta ei saa asjast aru sel lihtsal põhjusel, et ei tema ega tema esivanemad pole kunagi elanud Nõukogude Liidus.

Mõtlen, et kui peaks vaja olema, mismoodi ma siis sitsiillasele selle situatsiooni lahti seletaksin. Arvatavasti ma räägiksin talle, et kuule, senjoore, kui Sitsiilia oleks olnud kuueteistkümnes liiduvabariik, siis sinu kohalikus kaubandusvõrgus töötanud ema võinuks sulle rääkida sellise loo: „Vaata poja, mäletad, mina töötasin omal ajal

lihapoes. Hakkasin ühel õhtul töölt ennast koju sättima. Pood pidi lahti olema küll veel pool tundi, aga kuna letis oli väljas ainult üks sort mingit räigelt pekist vorsti, polnud lootustki, et keegi midagi ostma tuleb. Hakkasin juba poe ust seestpoolt lukku keerama, kui sisse astus kaks meest, kes ütlesid, et nemad on Rahvakontrollikomiteest. Isegi dokumenti näitasid. Siis osutas üks neist vorstile, mis mul letis oli ja küsis: „А что у вас ещё есть?“ Midagi polnud parata, kummardusin leti alla ja võtsin sealt välja kilo viinereid, mis mul oli õhtusöögiks perele kõrvale pandud. Need olid väga head kiles viinerid. Tol ajal müüdi ka teist sorti viinereid, aga need olid kileta. Siis küsis teine: ,,А что у вас ещё есть?“ Kummardusin ja võtsin leti alt venna perele mõeldud kilo sinki. Siis küsis jällegi esimene: ,,А что у вас ещё есть?“ Välja tuli võtta ämma jaoks mõeldud kilo väga head suitsuvorsti. Nii juhtuski, et sina läksid sel õhtul tühja kõhuga magama, sest neile kõrilõikajatele tuli ära anda ka õe perele mõeldud kilo doktorivorsti, aga sina seda räigelt pekist vorsti, mis mulle lõpuks jäi, ei võtnud suu sissegi.“

Nii ma oleksin asja lahti seletanud. Lisanud veel juurde, et endise Nõukogude Liidu kodanike järglastel on lihtsalt geenides teadmine, et kusagil, kuhu silm vaatama ei ulatu, on midagi veel. Sitsiillane otsekui tajuks mu mõtteid, ja kuna ma olen seda etendust juba võrdlemisi pikalt jälginud, teeb ta katse mind oma kliendiks värvata, sest ta saab aru, et see tüütu eit ei osta ta käest midagi, ainult terroriseerib teda.

Ta püüab minu tähelepanu tõmmata, aga katseks see vaid jääbki, sest järgnev a „что у вас

ещё есть?” seab uuesti korra jalule. Laiutan käsi ja ütlen laia naeratuse saatel: „Si, si.“ Sean rõõmsalt ja rahulolevalt oma sammud vulkaanikraatri poole, mis tekkis siia 1892. aastal. Nimeks on tollel Silvestri kraater.

Kraatri ääre peal tuleb üks lugu meelde. Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Mailis Reps on Kaali järve ääres. Meri ütleb: ,,Näete, siia ta siis kukkuski.“ Rüütel imestab: ,,No mis sa kostad! Täpselt järve keskele.“ Reps vaatab kaldal seisva koolimaja poole ja ütleb: „Jumal tänatud, et koolimaja pihta ei saanud.“ See kraater oleks täitsa Saaremaa meteoriidikraatri moodi, kui tal oleks natukene vett põhjas ja kallastel kasvaks rohi.

Etna vulkaan erineb teistest omasugustest selle poolest, et kuigi tal on umbes 3200 meetri kõrgusel päris mitu põhikraatrit, võib sulakivim välja pursata mistahes kohas ja jätta endast maha kraatri, mille põhja hangunud laava suleb. Nadja rääkis, et laaval on üks hea omadus ka – ta jahtub kiiresti, kui enam peale ei voola. Mäkketõusul nägin, kuidas laava oli ümbritsenud maja. Maja konstruktsioon oli niipalju võimas, et pidas survele vastu, nii sai omanik pärast laava jahtumist katuse kaudu majja sisse ronida.

Aeg liigub saatanliku kiirusega õhtusse ja varsti algab

tagasisõit. Enne reisi manitses Benny mind sooja riietuseseme kaasa võtma, sest üleval pidi võrdlemisi jahe olema. Nüüd nad tirivadki Marianne´iga oma kottidest joped välja ja panevad selga, sest nende jaoks on ilm muutunud väga jahedaks. Selle peale pildistan mina spetsiaalselt üht tulikirja, mis näitab, et väljas on 18,7 kraadi sooja. Täna on seitsmevennapäev. Kui ma Eestist ära tulin, oli suvi juba paar nädalat käinud, aga nii kuum oli vaid mõnel üksikul päeval olnud.

Satun veel ühte naljakasse olukorda. Hercule Poirot armastas kuuma šokolaadi. Kord filmi vaadates ma mõtlesin, et mis asi see kuum šokolaad on? Aga ma ei süvenenud, vaid unustasin kohe selle mõtte. Kui nüüd Marianne küsib, kas joome tassi kuuma šokolaadi, vastan masinlikult, et ma pole seda kunagi joonud. Kaugemale mõtlemata nuputan, kuidas nad seda küll serveerivad ja kui paks see kraam siis on. Kas nad sulatavad šokolaaditahvli üles? Kui võtan esimese suutäie seda täiesti vedelat jooki, saan aru, milline idioot ma olen – see jook on ju kakao. Nii ma Marianne`ile ütlen. Minu imestuseks ta teab seda. Huvitav, mis sunnib teda siis ühe sõna asemel kaks selle joogi kohta ütlema?

Järgneb

Silvestri kraater kõrgelt pildistatuna. Foto internetist

14. mail kell 12.00 Varbola rahvamajas

Avo Kulli uue romaani

“MUST KLAASMAJA” esitlus

11. mai 2016 7Märjamaa Nädalaleht

Kutsume teid Hea Sõnumi Tuuri üritusele Märjamaa rahvamajas. Julgustame teid tulema üritusele, kus räägitakse sellest, mida Jumal on inimeste eludes teinud.

Siin on üks lugu meie elust. Meie Eestimaa kodu asub Luiste külas, kuid viimastel aastatel oleme elanud Eestist kaugel. Mõned aastad tagasi saatsime oma 15aastase tütre Eestisse sugulaste juurde külla. Kõik oli hästi, kuni saime kurva telefonikõne, et meie tütrega on juhtunud ränk õnnetus. Ta oli Saaremaal olles kõrgelt kiigelt kukkunud, raske kiik oli teda siis rängalt vigastanud ja ta toodi piirivalve helikopteriga sealt Tallinna haiglasse.

Arst selgitas, et Medelinil oli hirmsasti vedanud, et ta ellu jäi, kuid ta selgroog oli täiesti pooleks ning parimal juhul, kui ravi õnnestub, siis on ta invaliid ratastoolis. See oli kõik, mida arstid suutsid pakkuda.

Meie hing oli murtud ning oli väga raske olla. Kuid me oleme usklikud ja pöördusime Jumala poole. Me võtsime „härjal sarvist” ja hakkasime uskuma, et meie tütar saab terveks. Me ei nõustunud selle väljavaatega, et ta jääb vigaseks. Medelinil olid rasked operatsioonid, kuid need läksid hästi, sest Jumala

tervendav käsi oli tema peal ja juhatas arste. Me uskusime vaatamata kõigele, et ta saab täiesti terveks. Tema tervenemine ei olnud kiire, vaid iga päev läks asi natukene paremaks. Vahel oli ka tagasilööke, kuid asi arenes.

Seitse kuud hiljem tehti viimane operatsioon Ameerikas ja võeti seljast kõik rauad välja, sest selgroog oli uuesti kokku kasvanud! Arstid ei suutnud ära

imestada, kui hästi kõik oli läinud! Täna on Medelin täiesti terve ja võib teha kõike, mida üks terve noor inimene tahab, kuid kiikedest hoiab ta nüüd eemale. Ta õpib ülikoolis ja me oleme tema üle väga uhked.

Kui teil on vaja häid sõnumeid oma elus, siis tulge ja saage osa sellest, mida Jumal teeb, Märjamaa rahvamajas 13. mail kell 19. Medelini seal kahjuks

pole, sest ta on koolis, kuid kohale tulevad inimesed, kes soovivad jagada oma lugusid ja muusikat teiega. Kell 18 pakutakse suupisteid ja saab külalistega rääkida. Tulge oma olukordadega ja las usuinimesed palvetavad teie eest, et midagi imelist võiks sündida ka teie eludes.

aivar ja Meili Kant

Tulge kuulama häid sõnumeid

Tule tulemine on seikluslik ja hariv muuseumitund koolide õpilastele, kus antakse ülevaade, kuidas inimene õppis tuld kasutama. Sobib suurepäraselt maikuu väljasõiduks. Selleks ajaks on maapind muuseumi pargis tahenenud ja kõik kevadlilled õide puhkenud.

Muuseumi õuel liigutakse kaardi abil ja otsitakse erinevaid tegevuskohti. Õpilehtede järgi täidetakse erinevaid ülesandeid, tehakse meeskonnatööd.

Näiteks: tuld püüa saada tulevibu ja tulepulga abil. Süüta peerg ning saad teada, mitu minutit see põleb. Petrooleumilambi abil valguse saamine on ka huvitav. Püstkojas põleb lõke, sealt saad söetangidega võtta süsi, et samovari ja söetriikrauda kuu

maks ajada. Juhtub tulekahju tekkima,

mis siis teha? Veejoa juhtimiseks „põlevale esemele“ on hüdropult. Saad sedagi proovida. Ja palju huvitavat veelgi.

Vaatame näitust „Tule tulemine“.

Pakume pirukat ja taimeteed või morssi.

Grupi suurus soovitavalt kuni 30 õpilast. Muuseumitund kestab 1 tund ja 30 minutit. Maksumus 3 eurot.

Palume muuseumitund ette tellida telefonil 4897764 või sillaotsa@velise.ee

Muuseumipedagoog Liivi Miil

Muuseumiöö lööb üle Eesti laineid rohkem kui 185 muuseumis ja mäluasutuses

Laupäeval, 14. mail toimub järjekorras kaheksas üleeestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja „Öös on laineid”. Tänavu võtab muuseumiööst osa rekordiliselt palju ehk üle 185 muuseumi.

Tavapäraselt on muuseumiööga liitunud ka meie Sillaotsa talumuseum. Seal algab tegevus juba päeval, kui peetakse suviste Kiigepidu. Uus näitus on Tiina Azojani „Lillemandalad”. Ja kes tahab, võib pärast kiigepidu nautida muuseumis linnulaululaineid – ka see haakub hästi merekultuuriaastaga.

Muuseumiööd tähistatakse

alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiööd korraldavad igal aastal Eesti muuseumid koos Eesti Muuseumiühinguga. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks „Öös on asju”, 2010. aastal „Öös on lugusid”, 2011. aastal „Öös on aardeid”, 2012. aastal „Öös on kino”, 2013. aastal „Öös on inimesi”, 2014. aastal „Öös on tähti” ja 2015. aastal „Öös on muusikat”. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist https://www.facebook.com/Muuseumioo.

Kutsume Sillaotsale muuseumitundi

11. mai 20168 Märjamaa Nädalaleht

Hõbelusikapeole kutsuti 26 last

RandoLaur SanderSteven MetsMairon ErismäeRosanna LehtsaarRolf LinnaLiisete PärnakiviKennart PaumetsOliver Aaron MüürRosmari KaldaSofia VoolaidLuckas KõverikLucas Paul KuusemäeTrevor VendelinHainMarc Paisu

Marta RaimetHarald VaarmannMaria ArtelOscar Reno OjaviirStellaMaria JakimainenKevin IvanovLiisbet PernitsSiim Sebastian SuisteUkuRiko KuusisteJohannRudolf MarksGerda PanfilovGeron Mikk Gubinski

Teenuse piirkonna kevadtalguid pidasime 30. aprillil. Talgutel osales 33 aktiivset kohalikku ja suvilaomanikku. Korrastasime Teenuse mõisa parki. Osalised olid jaotatud kolme brigaadi. Esimene grupp oli teisel pool jõge olevas pargiosas, kus koristati mahalangenud puid, teine grupp tegutses küla mälestuskivi ümber, kus uuendati kivimüüritist ning korrastati lillepeenart ja kolmas osa tegutses ümber mõisa, kus saeti võsa, korjati mahalangenud oksarisu, riisuti puulehti ja tehti ettevalmistustöid Maydelli pingi ehitamiseks.

Pärast tööd toimus ühine arutelu, kus pandi paika jooksva aasta tegemised ja eeltegevused Eesti Vabariik 100 tähistamiseks. Tööpäev lõppes ühise talgusupi ja maitsva kringli nautimisega.

Helle Rehepapp

Tolli külaplatsil algasid kevadised koristustalgud 7. mai hommikul kell 10 kogunemisega külaplatsil. Seal jagati ülesanded ja edasi tegutses iga talguline vastavalt saadud juhtnööridele. Talgupäeval sai koristatud Tolli külaplats, korrastati pinkide aluseid, kaeti külakiik kaitsevahendiga ja alustati varjualuse ehitamisega.

Pärastlõunal koguneti talgutoitu sööma ning arutati seejuures suviseid plaane ja tegemisi LEADERi abiga.

MTÜ Külade Ühendus TOKK tänab kõikki, kes meile sel päeval appi tulid.

elle Vesinurm

Mõlemat talgupäeva toetas Raplamaa Partnerluskogu.

Emadepäeva eel andsid esmakordselt Raplamaal koos kontserdi Katrin Mandel (Kate) ja Tõnu Timm (Tõun). Seekord kõlasid laulud kõige kallimatele – emadele ja vanaemadele. Kuulajaid, kellele hingelähedane soe ja siiras muusika, oli Varbola rahvamaja salongiõhtule tulnud mitmelt poolt.

Kate´i igapäevatöö on Laagri lasteaias mudilastele laulmist õpetada, Tõun on ansamblis Jäääär algusaastaist alates tegutsenud ning üks kahest laulvast kitarristist antud koosseisus. Lisaks sellele on Tõun 20 aastat teinud erinevatele raadiojaamadele muusikasaateid. Kate on pikki aastaid tegutsenud koos Lauri Saatpalu ja Peeter Rebasega, kellega koos on salvestatud ka mitu plaati. Seda, et

tegemist on lastega tegeleva inimesega, oli kohe, mil Kate laulma hakkas, tunda: tema pehme ja huvitav hääletämber, mida lastega lauldes kohtab, viis kuulaja endaga maailma, kus lauljanna ise viibinud: laulusõnadesse oli soojus ja hellus sisse lükitud. Kuigi Kate on laulnud ka Lauri Saatpaluga koos, teavad paljud teda üksi ülesastuva solistina. Hiljuti andis ta aga välja plaadi „TallinnHaapsalu”, kus ta musitseerib koos Ilona Aasverega. Lisaks sellele, et need kaks artisti armastavad laulda ja ise muusikat luua, oli neil iga oma loo juurde rääkida ka oma lugu.

Kogu pea kahetunnine kontsert oli hingematvalt ilus ning kui kõlas Kate´i laul „Aitäh”, mis spetsiaalselt emadele kirjutatud,

kiskus see vägisi pisara silma. Kõik kohaolnud said hinge hea tunde ning suure aplausi saatel paluti artistid lisalugusid esitama.

„Mulle meeldib väga väikestes kohtades kontsertidel käia ning tänane õhtu oli taas üks neist, kus tundsin end väga hästi. Kate on mu lemmikute hulka kuulunud juba pikki aastaid. Nüüd oli tore teda taas laval näha ja nad Tõuniga täiendasid üksteist kenasti,“ sõnas Raplast kontserdile tulnud Ülo Peets. Sama meelt olid teisedki kaugelt ja lähedalt tulnud. Taas loodetakse Kate`i näha koos Ilona Aasverega. Siis kõlavad laulud nende ühisplaadilt.

Piret Linnamägi

Kate ja Tõun soojendasid südameid

Järjekordsel Hõbelusikapeol tervitati Märjamaa valla kõige nooremaid elanikke, kes on sündinud ajavahemikus 2015. aasta oktoobrist kuni tänavuse märtsi lõpuni. Selle aja jooksul on sündinud 26 last: 17 poissi ja 9 tüdrukut.

Pidulikku meeleolu aitas luua 6aastase Mirtel Marrandi ette kantud luuletus „Lilled emale“. Seekord esines oma õpilaste asemel hoopis nende õpetaja Monica Arme, kes esitas kolm laulu.

Nimelise hõbelusika andis igale perele üle vallavanem Villu Karu. Raamatukogu direktor lisas igale lapsele raamatu „Pisike puu“, mille riik kingib igale 2015. aasta sügisest sündinud lapsele.

Meeleoluka koosviibimise lõpus tehti nagu alati perepilte.

Tere tulemast, uued vallakodanikud

Väike piduline.Foto: Riho Vjatkin

Talgupäevade kokkuvõte

Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et kõik 1. mai seisuga peeta-vate kodusigade ning mesilasperede arvud tuleb registreerida PRia põl-lumajandusloomade registris hilje-malt 15. maiks.

Nii mesilate ja sigalate registreerimiseks kui mesilasperede ja sigade arvu teatamiseks on ePRIAs avatud

eteenused. Andmeid saab esitada ka paberil või digiallkirjastatult epostiga. Vormid andmete esitamiseks on leitavad PRIA kodulehel. Lisainfot saab PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest tuleb teavitada registrit 7 päeva jooksul.

11. mai 2016 9Märjamaa Nädalaleht

Vigade parandus

Märjamaa Nädalalehe eelmises numbris oli viga jõutõstjate pildiallkirjas. Mihkel Lauritsa kõrval oli Toila mees Viktor Gustšin, mitte Heino Maiste. Seekord lisatud fotol on keskel Heino Maiste. Palun vabandust asjaosaliste ees!

Märjamaa ujula lahtiolekuajad suveperioodil alates 2. maist

E–N kl 15–21, soodusaeg kl 15–17

R, P kl 12–21, soodusaeg kl 12–17

L 12–18Ujula on suletud 21.06–31.07

Kuulutada välja Märjamaa valla 2016. aasta eelarvest

mittetulundusliku tegevuse toetuste taotlemise ii voor. Vormikohased taotlused esitada hiljemalt

16. maiks Märjamaa vallavalitsusele aadressil

marjamaa@marjamaa.ee.

Swedbank Märjamaal

NõustamisteenusPakume nõustaja teenust üks kord kuus

esmaspäeviti Märjamaa rahvamajas kell 10.00-12.00

13. juuni11. juuli8. august

12. septemberKliendinõustaja aitab igapäevapanganduse teemadel. Teil on võimalik tellida pangakaarte, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS ja finantstee-nuste tingimustega saate tutvuda www.swedbank.ee. Lisainfot panga teenuste kohta saate 24h nõustamis-

keskuse telefonilt 6310 310

Alates 2. maist kuni 31. juulini

on Märjamaa valla kõikides külades ja

Märjamaa alevis tänavavalgustus välja lülitatud

Politsei- ja pääste-ameti teated2. mail kella 11 paiku löödi Märjamaa vallas Mõisamaa külas majas omavahelise tüli käigus 38aastast meest. Kahtlustatavana peeti kinni 58aastane mees.

4. mail kell 19.36 teatati häirekeskusele kulupõlengust Märjamaal Koluvere maanteel. Päästjad kustutasid umbes 10 ruutmeetrit põlevat kulu esmaste tulekustutusvahenditega.

7. mail kella 20 paiku löödi Märjamaa vallas majas 72aastast naist. Teo arvatav toimepanija on politseile teada.

7. mail toimunud Kehtna Liud maadlusvõistlustel osales 115 maadlejat üle kogu Eesti.

Maadlusklubi Juhan oli välja pannud 11 maadlejat. Esikohti tuli seekord kolm: Sander Roosileht 63 kg kaalus ja Ardo Pajur 85 kg kaalus (mõlemad Märjamaa) ja Andreas Välis 76 kg kaalus (VVigala).

Märjamaa poistest võitis III

koha Jarmo Järviste 44 kg kaalus. Vigala poistest said oma kehakaalus II koha Rasmus Kuik, Kristjan Vodolaztsenko ja Hannes Välis ning III koha Aron Aun.

Samal ajal peeti Vinnis maanoorte spordiühingu Jõud meistrivõistlused sumomaadluses. Jõu meistritiitli võitis Heily Tiitus –55 kg kaalus. Kolmanda koha saavutasid Jüri Nisumaa

70 kg kaalus ja Jacomo Noe 115 kg kaalus. Meeskondlikul turniiril saavutas Rapla maakonna võistkond III koha.

Meeskonda kuulusid Jüri Nisumaa, Jacomo Noe ja Urmis Veimann.

Peale sumovõistlusi peeti Vinnis veel Eesti meistrivõistlusi ssireumis (korea maadluses). Selles maadluses tulid Eesti meistriks Heily Tiitus 50 kg kaalus ja Urmis Veimann 90 kg kaalus ning said õiguse esindada Eestit 1.5. septembril Lõuna Koreas toimuvatel maailmameistrivõistlustel.

Harri Koiduste

Seoses teeolude paranemisega

lõppes Märjamaa valla kruusakattega teedele kehtestatud liikluspii-

rang alates 5. maist.

Märjamaa ujula kuulutab välja

ujula logo ideekonkursi

Logo peab olema kasu-tatav

* suure ja väiksena, * värvilise ja mustvalgena, * sisaldama nime Märjamaa

Ujula, * on esitatud elektroonilisel

kujul.

Ideekavandid saata 18. maiks 2016

aadressil marjamaa.uju-la@marjamaa.ee

Maadlejad kutsuti Lõuna-Koreasse MM-ile

11. mai 201610 Märjamaa Nädalaleht

K 11.05 kl 17.00; 19.00 „DŽUNGLIRAAMAT” 3D USA draama, seiklusfantaasia 1.45 (MS –6)

K 11.05 kl 21.00 „PÄEVAD, MIS AJASID SEGADUSSE” EESTI – KINOSAURUS FILM komöödia 1.45 (K –14)

N 12.05 kl 17.00; 21.00 „DŽUNGLIRAAMAT” 3D USA draama, seiklusfantaasia 1.45 (MS –6)

N 12.05 kl 19.00 „PÄEVAD, MIS AJASID SEGADUSSE” EESTI – KINOSAURUS FILM komöödia 1.45 (K –14)

R 13.05 kl 17.00; 19.00; 21.00 „POLAARPOISS” EESTI – LUXFILM noor-tedraama 1.37 (K –12)

P 15.05 kl 15.00 „ DOKTOR PROKTORI AJAVANN” NORRA kogupere–seiklusfilm 1.30 EESTI keeles

P 15.05 kl 17.00; 19.00; 21.00 „POLAARPOISS” EESTI – LUXFILM noor-tedraama 1.37 (K –12)

T 17.05 kl 17.00; 19.00; 21.00 „POLAARPOISS” EESTI – LUXFILM noor-tedraama 1.37 (K –12)

K 18.05 kl 17.00; 19.00 „BASTILLE`I PÄEV” PRANTSUSE action 1.32 (K –16)

K 18.05 kl 21.00 „POMMIDEST VALJEM” USA – PRANTSUSE draama 1.49 (K –12)

HINNADKoolieelik 1.50 €Õpilane, üliõpilane, pensionär 3 €Täispilet 4 € 3D passiivprillid 1 €

HAIMRE RAHVAMAJAS

21. mail kell 21.00 PEOÕHTU

Tantsuks mängib ans.Sweet Trio Tallinnast

* Õnneloos * Pääse 6 €

Alla 18-aastased, koos vanematega!

Laudade tellimine tel 5561 6926

Lauad broneeritud kella 21.30-ni

Kallis sõber, tantsime tuju rõõmsaks!

MÄRJaMaa RaHVaMaJas

Ly galeriisanne aaspõllu näitus

„Rabandus“ kuni 22. maini

Reedel, 13. mail kell 19„Hea sõnumi tuur“neljapäeval, 19. mail kl 17 Eve Olgo muusikaringi KEVADKONTSERTReedel, 20. mail kell 11 Viljandi lasteteater Reky etendus SIPSIK, pilet 6€ Teisipäeval, 24. mail kl 19 Karin Andesalu rühmade KEVADKONTSERT

Info ja broneerimine tel 5656 4614 või 482 0075

www.marjamaa rahvamaja.ee

XXiX suVisTe KiigePiDu

sillaotsa talumuuseumis

14. mail 2016

14.00 suviste Kiigepidu sillaotsa kaasikus

• Märjamaa gümnaasiumi I klass (õp Tiina Tanseri)

• Valgu põhikool – Kased suvisteks (õp Ene Oisalu)

• VanaVigala folgirühm Kiitsharakad (Krista Tõldmaa ker)

Kiigepeo ajal muuseu-misse prii sissepääs!

ROHEVAHETUSPÄEV TEENUSEL 14. mail kell 12.00-16.00 Teenuse mõisa ait-kuivati esisel platsil

* Taimede müük ja vahetus * Taimekaitsevahendid* Käsitöö müük ja loterii

* Taaskasutusdisain – väike moeshow* Tibud-jänesed, müügiks ja imetlemiseks

* Rõõmsa tuju teeb showtantsutrupp Singirullid* Töötoad: pesakastid lindudele: 2 €; organza: 3 €

* Avatud kohvik Oodatud kõik taimede ning käsitöö pakkujad ja huvilised!

Kauplemiskoht tasuta!

Info ja eelregistreerumisvõimalus tel: 5559 0365 Kristi, 5340 1895 Gerli, 5347 9901 Kristel

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

info@timberston.ee

Oniar OÜ otsib oma meeskonda:

TOOTMISINSENERI,kelle põhitööülesandeks on

CNC lõikuspinkidele programmide koostamine.

Töökoht: Pargi 16, Märja-maa. Nõutav tehniline taip,

kohusetundlikkus.Info tel 523 1186,

5650 8218, info@oniar.eu

Märjamaa Valla Raamatukogus

19. mail kell 14.00kohtumine raamatute

“Kuu” ja “Eesti allikad”autoritega Mikk Sarve ja

Kristel Vilbastega

Kodulootoas 30. mainiTartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

rahvusliku metallitöö eriala näitus

“Ehted, sepised ja metallvormid –traditsioonilised tehnoloogiad,

väärikad materjalid”

Soome Instituudi rändnäitus

„Muuminäitus”

11. mai 2016 11Märjamaa Nädalaleht

EELK Märjamaa Maarja kogudus

Kolmapäev, 11. mai17.00 Pihiaeg (kogudusemaja)18.00 Missa (Maarja kirik)

Neljapäev, 12. mai7.30 Missa (Maarja kirik)

Reede, 13. mai7.30 Missa (Maarja kirik)

Pühapäev, 15. maiNelipüha11.00 Missa (Maarja kirik)Muusika: Aet Reinhold, Rein Toimetaja

Esmaspäev, 16. maiTeine nelipüha18.00 Missa (Maarja kirik)19.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 17. mai7.30 Missa (Maarja kirik)

EEKBL Märjamaa vabakogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11.Kantselei avatud ja õpetaja kõ-netunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11–14. Telefon: 553 0045Koduleht: eelk.ee/kullamaa/

EELK Vigala Maarja kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Mälestame aprillikuus lahkunuid

Alide SepaTaivo Laurits

Vaike LutsEnnu Kristal

Helju-Margotte MuruIlme-Hariette Vaarpuu

Elve Reimets

MÜÜKLõhutud küttepuud. Tel 509 2933

Lõhutud küttepuud. 5190 6548

Küttepuud konteineris. 5645 0325

Lõhutud küttepuud. Tel 5354 0422

Müüa sõnnikut. Tel 5190 6548

Müüa seisnud sõnnikut. Tel 5623 1138

Müüa 50 cm okaspuu küttehalud Tel 515 9409

Müüa lõhutud küttepuid. Küsi hinda tel 510 5221

Küttepuud hea hinnaga mai lõpuks kätte! Küsi hinda! Tel 6005323, 51922723 Hakkemeister

Müüa kuivad lõhutud küttepuud,50 cm pikad. Hind 28 € ruum.Kohaletoimetamine lisatasu eest.Info tel 5556 1447

Müüa kahetoaline korter Kasti külas.Tel 5649 2315

Müüa ahjuküttega 3-toal korter Märjamaa alevis. Tel 56 688 126’’

Müüa või üürile anda garaaži-boks Pärna tn. Tel 5627 5295

Kaks rõõmsat kukke otsivad endale kanakarja. Tel 565 9029

Müüa tomati, paprika, tšillipipra taimi Sihi 2. Tel 5194 6400

Müüa seisnud silikaatkivi; h 1,5 m aiavõrk + betoonpostid; 3 uksega riidekapp alumise sahtliga; Püssi plaat; Soome papp. Tel 5332 5344

Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid E-poest: www.lipuvabrik.ee

TEENUSEDMuruniitmisteenus Märjamaal ja ümbruses. 5911 2746

Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968

Korstnate ehitus-parandustööd. Tel 554 8699

KAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee Kõik ehitustööd! Siseviimistlus

ja välistööd, saunad, vanni-toad, katused jne. Ka muu, mis ehitusse puutub, küll koos lahen-duse leiame. Marko 5399 2362

Lame ja viilkatuste ehitus ja remont. Tel 515 9409

Veo- ja kolimisteenus (luuktõstu-kiga). Tel 5688 1227

Teostame fassaadi,- katuse-, be-tooni ja teisi üldehituslikke töid. Tel 5381 9121

Ehitus- ja rekonstrueerimistööd mõistliku hinnaga. Tel 525 8738

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 5045 215, 5145 215, info@est-land.ee

Ostan remonti vajava mõistliku hinnaga korteri Märjamaal.Tel 5811 4109

Soovin osta 2–3toalist korterit Märjamaal. Tel 5813 2540

Südamlik kaastunne Edale perega

TIIDU kaotuse puhul.

Naabrid Vainu talust

Mälestame toredat naab-ritädi

HELJU-MARGOTTE MURU

Avaldame kaastunnet lastele.

Orgita 20 elanikud

Südamlik kaastunne Meelisele perega isa, äia ja vanaisa

ENNU KRISTALI kaotuse puhul.

Töökaaslased ja Sarapiku pere

Avaldame kaastunnet Raivo Murule

EMA surma puhul.

Muru 5 elanikud.

KODUÄRI

Pargi 8 T-R 10-18, L 10-15

* Kasutatud mööbel; nõud, jalatsid, riided,

õmblustarbed, * Rõivaste parandustööd

* Ruloode tellimine

11. mai 2016Märjamaa Nädalaleht

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 925 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, reet.saar@marjamaa.ee

12 Märjamaa Nädalaleht 11. mai 2016

Ilmarise Viisimaa 9512.05 Märjamaa alevHelmi Linnas 9011.05 Kohatu külaAgnes Lillemaa 8915.05 Mõisamaa külaHelmi Koch 8513.05 AltkülaOsvald Veesalu 8413.05 Naistevalla külaHelgi Volmer 809.05 Märjamaa alevHeldur Silm 7810.05 Ojaäärse külaRiho Paim 7712.05 Soosalu külaEdna Lundver 7611.05 Kasti külaTipuli Saar 7510.05 Kõrtsuotsa küla

Kliendikaardiga kõik kaubad

Rangu Kaubamajas ja EDu KauPLusEs

14. mail 10% odavamalt UUS: suures valikus käekotte, uued garderoobikaubad;

müügil ehted, parfüümid (Hugo Boss, Lacoste, Salvador Dali jpm), kalapüügivahendid, külmikud ja boilerid.

Kliendikaardiga kõik toidu- ja tööstuskaubad igapäevaselt 2–5% soodsamalt!

Edu kaupluses soojade jookide automaat (kohv, kakao, puljong jm)

MAASTIKUEHITUS• Sillutiskivide paigaldus• Aiad, piirded, väikevormid

MAASTIKU HOOLDUS• Murupindade niitmine,

hooldus ja rajamine• Puude, põõsaste lõikus• Hekkide hooldus• Kalmude kujundamine ja

hooldus

MINILAADURI TEENUSMINIEKSKAVAATORI TEENUS

Usin OÜ Tel 554 7270 www.usin.eu

• Küttepuude müük.• Metsamaa korrastamine• Küttepuude valmistamine.

Tel 50 55 849

Välja 2 Märjamaa• Rehvitööd. • Kohapeal suur valik

tuntud firmade uusi rehve.

uued Rehvid soodushinnaga.

13`` al 32 €14`` al 35 €15`` al 38 €16`` al 44 €

Tule ja küsi!• autode kiirpesu alates

8 eurost.

Tel 56 59 824

jansenrehvid@hot.eewww.jansenrehvid.ee

* Tööriistade ja kaubi-kute rent

* Akende müük ja pai-galdus, mõõtmine

* Kasutatud kodumasi-nate müük. Järelmak-su võimalus.

www.dracula.ee

Pärnu mnt.68 tel 5566 9903

Avatud E–L

oÜ Mau&Pojadteostab hoonete mõõdista-

misi ja geodeetilisi töid. Tel: 5301 9216; e-mail:

andres@mau.ee www.mau.ee

Uus B-kategooria mootorsõidukijuhtide

koolitus algab 19. mail kell 17

Märjamaa gümnaasiumis

Info www.raivo.eeEelnev registreerimine vajalik tel 5665 2971

* Üldehitus- ja remondi-tööd

* lammutustööd * maalritööd * fassaaditööd * ventilatsioonitööd * teemantpuurimine ja

-saagimine

Info: (+372)56226716, info@asrex.ee, www.asrex.ee

OÜ Balteco Mööbel võtab tööle

VÄRVIMISE EESTööLISE, VÄRVILIINI TööLISE

KORISTAJA

Töökoht asub Varbolas ja eeldab valmisolekut vahe-

tustega tööks (v.a koristaja). Pakume stabiilset sissetu-lekut, pikaajalist töösuhet

ning kohapealset väljaõpet.

Lisainfo: tootmisjuht Marek Meister, tel 53 457 320