Veebruar 2016

2 (191)

Tiraaž 1300

RÕNGULANE

RÕNGU VALLA INFOLEHT

ÕNNESOOVID MÄRTSIS

88 BERNHARD ILVES 3.03. 87 HELJU REHA 6.03. HELGA PETERSON 19.03. FERDINAND LOOG 25.03. 85 LAINE KÜLV 4.03. 84 VEERA PÕDER 6.03. ÜLO TÄPSI 18.03. 83 HELVE ROOTS 7.03. ELVIINE JAAGUMANN 26.03. 81 VALVE NÕMMSALU 14.03. VIRVE LAINESTE 17.03. 80 EHA VISSE 21.03. ELVI HÄMÄLÄINEN 25.03. MARE PRANS 25.03. KALJU-JUHANNES KOTKAS 31.03. 75 TIIU HINDRIKSON 14.03. 70 URVE NUIA 3.03. ENE LOIMU 4.03. LEMBIT MARTINSON 9.03. REIN PROST 14.03. 65 MAIRE DOBOZI 8.03. VIIVE KOLLIST 12.03. MARET SOE 18.03. ELLEN LEIVOKENE 26.03. 60 SIRJE HAAV 8.03. LUDMILLA SILD 12.03. ÜLLE LIIVA 26.03. TIINA KALLAS 31.03. 55 VIRVE LUTS 6.03. ANNE OSTRAK 7.03. 50 TIIT PUNGAS 2.03. MARGUS MARKOV 5.03. AIN KOSKORA 26.03. TÕNIS TATAR 29.03.

Veebruaris on Eesti riigile kaks väga olulist sündmust.

Esiteks 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev (loe selle

päeva tähtsusest täpsemalt lk 4) ning teiseks 24. veebruar Eesti Vabariigi

aastapäev. Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontsert-aktus toimub 23. veebruaril

kell 17.00 Rõngu rahvamajas. Kontserdil astub üles tuntud tšellokvartett

C-Jam, mis koosneb neljast mehest (Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja

Levi-Danel Mägila), kes ei karda avardada piire ning püstitada endale

enneolematuid väljakutseid. Nad on välja andnud viis CD plaati ja teinud

koostööd Eesti tuntud lauljatega nagu Anne Veski, Ivo Linna, Koit Toome,

Maarja-Liis Ilus jne. Tšellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpilli-

kvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika,

tundlik ning emotsionaalne tšellokõla. Et nautida fantastilist muusikat, mille

iga sõõm on ülimalt väärtuslik, peab seda oma silmaga nägema ja oma

kõrvaga kuulama. Lisaks esinevad veel Rõngu Pasunakoor ning Erle Mägi

laululapsed. Toimub ka tublimate tunnustamine. Head vabariigi aastapäeva!

Merike Jäär

Toimetajalt:

07.01.2016 otsustati:

- jagada maaomanike soovil:

- Oja katastriüksus kaheks eraldi katastriüksuseks;

- Olde katastriüksuse kaheks eraldi katastriüksuseks;

- väljastada Korteriühistule Aia 2 projekteerimistingimused

elamu rekonstrueerimiseks;

- väljastada järgmised ehitusload:

- OÜle N.R.Energy kaugküttetorustiku rajamiseks Rõngu

vallas Rõngu alevikus Nooruse tn 2 ja Tartu mnt 2 vahel;

- OÜle Keskkonnaekspert puurkaevu rajamiseks Rõngu

vallas Kõduküla külas Ala-Urbja maaüksusel;

- sõlmida isikuga üürileping eluruumi üürimiseks sotsiaal-

korteris;

- sõlmida Tartu Linnavalitsusega lemmikloomade varjupaiga

kasutamise koostööleping 2016. aastaks summas 872 eurot;

- sõlmida OilTerm OÜga lepingu muudatus ning kehtestada

alates 04.01.2016 kütteõli hinnaks 0,45 eurot, millele lisandub

käibemaks;

21.01.2016 otsustati:

- suunata Maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera OÜ koostatud

Lepaurva kinnistu detailplaneering avalikule väljapanekule;

- algatada detailplaneering Rõngu vallas Käärdi alevikus

Lohuaru maaüksusele;

- algatada detailplaneering Rõngu vallas Käärdi alevikus

Mesika tn 10 maaüksusele;

- tasuda Võrtsjärve Sihtasutuse liikmemaks summas 3833,34

eurot ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmemaks 2016. a I

kvartali eest summas 1477,50 eurot;

- eraldada MTÜle Käärdi Pensionäride Päevakeskus 2016.

aasta jaanuari- ja veebruarikuu tegevusteks (ruumide üürimine)

tegevustoetust summas 280 eurot.

- maksta MTÜle Rõngu Vabatahtlik Päästeselts tegevustoetust

2016. a I poolaasta eest 3750 eurot.

- tagastada pakkumise tagatis summas 1400 eurot EFTA

Accounting OÜle riigihangete seaduse § 34 lg 6 punkti 1

alusel;

- määrata toimetulekutoetus viiele isikule, vajaduspõhine pere-

toetust kahele isikule ning ühekordne toetus neljale isikule.

Jätta vajaduspõhine peretoetus ühele isikule määramata;

- tasuda MTÜ Sotsiaalkoolitus arve sotsiaalteenistuse juhataja

koolitusest osavõtu eest;

02.02.2016 otsustati:

- määrata Rõngu vallas munitsipaalomandisse taotletavate

maaüksuste aadressid ja sihtotstarbed;

- kinnitada maa maksustamishinna aktid;

RÕNGULANE Võimu veerud Võimu veerud 2 - anda nõusolek erastada Koruste külas Kallastetuka maaüksus

suurusega 662 m² liitmiseks Kallaste kinnisasjaga;

- pikendada sotsiaalkorterites elavate isikutega sõlmitud üüri-

lepingute kehtivust kuni 31.12.2017.

Vallavalitsuses otsustati

Vallavolikogus otsustati

21. jaanuari 2016 istungil oli kohal 13 volikogu liiget.

Puudusid Peeter Kroonberg ja Eve Pehter.

Otsustati:

- võtta laenu aastatel 2016–2017 kokku kuni 1 000 000 eurot

alljärgnevate projektide elluviimiseks:

- kergliiklusteede rajamine Käärdi ja Rõngu alevikes,

- Lossimäe ja Tilga külas piirkondade konkurentsivõime

tugevdamise programmi raames;

- Rõngu Lasteaia Pihlakobar rekonstrueerimine;

- Teedla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike re-

konstrueerimine;

- Käärdi lasteaia detailplaneeringu koostamine ja detail-

planeeringu elluviimine;

- Rõngu Rahvamaja renoveerimisprojekt ja renoveerimine

(sh rahvamaja liitumine kaugküttega);

- Käärdi miniarena rajamine;

- Rõngu aleviku Puiestee tänava kõnnitee rajamine;

- Valguta Lasteaed-Algkooli katlamaja üleviimine tahke-

kütusele;

- Rõngu Hooldusravikeskuse ehitusprojekti koostamine;

- nõustuda Elva Linnavolikogu ettepanekuga alustada läbi-

rääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ees-

märgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus

omavalitsusüksus;

- moodustada haldusreformi ettevalmistamiseks komisjon

järgmises koosseisus:

esimees: Sulev Kuus, aseesimees: Kristina Ruder, liikmed:

Aivar Kuuskvere, Vahur Vuks, Kalev Jago, Marina Lehismets

ja Ene Joosing.

Haldusreformi komisjoni tegevuse eesmärgiks on haldus-

territoriaalse korralduse muutmisega seotud ühinemis-

läbirääkimistel osalemine ning ülesannete täitmine, mis

tulenevad läbirääkimisteks ettevalmistamisest;

Kuulati ära:

- ülevaade MTÜ Jalgpalliklubi FC Elva tegevusest, ettekandja

juhatuse liige Marek Naaris;

- ettekanne pagulaste probleemist, ettekandja volikogu liige

Evald Mihkra;

- vallavanema Aivar Kuuskvere informatsioon.

Territoriaalne haldusreform (valdade ühinemine)

Vastavalt Eesti Vabariigi haldusreformi seaduseelnõule võivad

vallad ühineda vabatahtlikult 31. detsembrini 2016. aastal. 1.

jaanuarist 2017 algab sundliitmine.

14. detsembril 2015. aastal otsustas Elva linna volikogu teha

Rõngu, Konguta, Nõo, Palupera, Puhja, Rannu ning Puka

vallavolikogudele ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi uue

omavalitsuse (valla) moodustamiseks.

7. jaanuaril 2016. aastal otsustas Puka valla volikogu alustada

ühinemisläbirääkimisi Elva linna volikoguga. 8. jaanuaril 2016.

aastal otsustas Palupera valla volikogu alustada ühinemis-

läbirääkimisi Elva linna volikoguga. 21. jaanuaril 2016. aastal

otsustas Rõngu valla volikogu alustada ühinemisläbirääkimisi

Elva linna volikoguga. Elvaga ühinemisest on huvitatud ka

Konguta vald. Uue valla keskuse leidmiseks peaks vaatama, kus

on lähipiirkonna tõmbekeskus, kus on rohkem töökohti, haridus-

ja tervishoiuasutusi, huviringe, kauplusi ning kust on võimalik

saada muid teenuseid. Kõige tähtsam, kus inimesed liiguvad.

Kalev Jago

RÕNGULANE 3 Võimu veerud

Jaanuarist kehtib uus abivahendite teenuse korraldus

Koos uue aasta algusega hakkas Eestis kehtima uus abivahendite

korraldus, mis lubab abivahendi osta või rentida inimese enda

valitud ettevõttest ja sobivaima hinnaga. Riik kompenseerib

abivahendi vastavalt piirhinnale. Kallimate abivahendite puhul on

võimalik taotleda erimenetlust.

Kui inimesel on kehtiv isikliku abivahendi kaart olemas, võib

abivahendi saamiseks pöörduda otse abivahendeid pakkuva

ettevõtte poole. Seejuures soovitame hinnapakkumisi nüüdsest

küsida ettevõtetest üle Eesti, et leida endale sobivaima

funktsionaalsuse ning maksumusega abivahend (ettevõtete

nimekirja leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://

www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendid-3/). Abivahendi soe-

tamisel ei ole inimene seega enam seotud elukohajärgsete

ettevõtete ja maakonnaga – raha liigub koos inimesega. Infot

abivahendi hindade kohta võib küsida ettevõtetelt ka telefoni teel.

Abivahendi soodustused jäävad

Kui varasemalt kompenseeris riik teatud protsendi abivahendi

hinnast, siis nüüd on abivahenditele kehtestatud lisaks piirhinnad,

mille siseselt on kättesaadavad kaks kolmandiku enam kasutusel

olevatest abivahenditest. Piirhinna sees kehtib ka abivahendi

soodustus.

Kui vajalik abivahend on keerukam ning kallim, inimene vajab

mitut abivahendit või on raskusi omaosaluse tasumisega, tuleb

esitada taotlus erimenetluseks Sotsiaalkindlustusametile.

Võrreldes vana süsteemiga, kus kallima ja keerulisema

abivahendi taotlemine võis kesta ka 8–9 kuud, on nüüd taotluse

läbivaatamise maksimaalne aeg 30 päeva ning vajaduse korral

kaasab Sotsiaalkindlustusamet eksperte. Taotluse vorm on leitav

ameti kodulehelt (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee ->

blanketid -> abivahendi blanketid). Posti või e-posti teel taotlust

esitades tuleb lisada koopia kehtivast arstitõendist või

rehabilitatsiooniplaani sellest lehest, kus on kirjas isikuandmed

ning lehest, kus on abivahendi vajadus kas nimetuse või

kirjeldusena välja toodud. Taotlust saab esitada ka

klienditeeninduses. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressile

abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee. Vastus saadetakse

taotlejale posti teel ja see tuleb ettevõttesse pöördumisel kaasa

võtta koos isikut tõendava dokumendi ning arstitõendi või

rehabilitatsiooniplaaniga. Kui taotleja on avaldanud soovi saada

otsus e-posti teel, peab ta selle välja printima koos kinnitus-

lehega ja ettevõttesse kaasa võtma.

Uue isikliku abivahendi kaardi ja duplikaadi saab Sotsiaal-

kindlustusametist.

Kui inimesel on esmakordselt vaja abivahendit, tuleb esmalt

saada tõend pere- või eriarstilt. Abivahendi(te) vajadus võib olla

tõendile märgitud nii nimetuse või kirjeldusena kui ka ISO

koodina. Abivahendi vajadus võib olla välja toodud ka

rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud rehabilitatsiooni-

plaanis.

Arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani olemasolul tuleb pöörduda

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või saata taotlus

isikliku abivahendi kaardi saamiseks posti või e-posti teel. Posti

või e-posti teel taotlust esitades tuleb lisada koopia kehtivast

arstitõendist või rehabilitatsiooniplaani sellest lehest, kus on

kirjas isikuandmed ning lehest, kus on abivahendi vajadus kas

nimetuse või kirjeldusena välja toodud. Posti või e-posti teel

kaarti taotlejale saadetakse isikliku abivahendi kaart posti teel.

Väljastatud kaardiga saate juba otse ettevõtete poole pöörduda.

Ka kaardi duplikaadi saamiseks tuleb pöörduda Sotsiaal-

kindlustusametisse.

Abivahendite soetamisel võib esineda olukordi, kus teatud

abivahendite grupi eelarve on mõnel hetkel suletud. Sellisel juhul

tekib Sotsiaalkindlustusameti juurde üleriigiline järjekord, kuhu

inimese suulise sooviavalduse alusel lisab teda abivahendeid

pakkuv ettevõte. Järjekorra saabumisel saadab Sotsiaal-

kindlustusamet abivahendi soovijale sellekohase teate, millega

tuleb 60 päeva jooksul pöörduda või võtta ühendust endale

sobiva abivahendit pakkuva ettevõttega. Kaasa tuleb võtta:

järjekorra saabumise teade, isikut tõendav dokument, kehtiv

isikliku abivahendi kaart ja arstitõend või rehabilitatsiooniplaan.

Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorrateate ette-

näitamisel.

Abivahendite süsteemi muutustest on teavitatud ka kohalike

omavalitsuste sotsiaaltöötajaid. Nende käest saab küsida nõu ning

abi taotluste vormistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

ettevõtte leidmiseks või muul viisil abivahendi kättesaamiseks,

näiteks hinnapakkumiste küsimiseks ning vajadusel transpordi

organiseerimiseks.

Abivahendite loetelu leiab Astangu Puudealase Teabe ja

Abivahendite Keskuse leheküljelt

http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/abivahendi-teatmik/

abivahendi-teatmiku-allalaadimine/.

Küsimuste tekkimisel tasub võtta ühendust Sotsiaalkindlustus-

ametiga kas e-posti teel abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee,

infotelefonil 16 106 või minna enda jaoks sobivaimasse kliendi-

teenindusse, mille asukohad leiab ameti kodulehelt

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/klienditeenindused/.

Merlin Veinberg

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste üksuse

abivahendite nõunik

Maamaksust

Maa maksustamishinna arvutamise aluseks on keskkonna-

ministri 30.11.2001 määrus nr 50 “Maa korralise hindamise

tulemuste kehtestamine”. Rõngu vallas kehtivad 2016. aasta

maamaksu arvestamisel Rõngu vallavolikogu 10.12.2015

määrusega nr 17 “Maamaksumäära kehtestamine” kehtestatud

järgmised maksumäärad:

üldine maksumäär 2,5% maksustamishinnast aastas;

haritava maa ja loodusliku rohumaa puhul maksumäär 1,4%

maksustamishinnast aastas.

Siiani arvutati maamaksu 2007. aastal kehtestatud maamaksu-

määrade 2,0% ning 1,0% järgi, kodaniku jaoks tähendab uus

maksumäär maamaksutõusu metsamaalt ~ 1,3 eurot ja haritavalt

maalt ~ 1,0 eurot. Kodualuse maa maamaksust vabastust raken-

datakse Rõngu ja Käärdi alevikes elamumaal kuni 1500 m²

ulatuses. Külades on elamumaa sihtotstarbega maal vabastus kuni

kahe hektari ulatuses ning maatulundusmaa sihtotstarbe puhul

kohaldub maksuvabastus ainult õuemaa kõlvikule.

Ene Joosing

RÕNGULANE 4 Külaelu

Lugupeetud rõngulased

Teekond tänasesse vabaduse hetkesse oli eesti rahvale ja riigile

pikk ning keeruline. Selle teekonna alguseks said 28. november

1917 kui Maapäev kuulutas ennast kõrgemaks võimuks Eesti-

maal.

Sellele järgnesid vahetud ettevõtmised, mil otsisime ja

saavutasime sõbralike riikide poolt Eesti riigi tunnustuse. Et

seejärel iseseisvuse manifestiga teavitasime maailmale: me ei ole

Nõukogude Venemaa osa, me ei ole sõdinud Saksa keisririigiga,

me ei ole osalenud Bresti rahukõnelustel, me ei taha sõdida

Saksamaaga, me oleme iseseisev riik.

Need kaks hingevaakuvat suurriiki ei tahtnud kuuldagi meie

vabaduspüüdest ja iseolemisest. Saksa keisririik koos balti-

sakslastega tahtsid meid siduda Balti uniooni kaudu endaga.

Siinkohal tuleb võtta müts maha Rõngu tollase vallavanema

Johan Huige ees, kes oli üks vähestest julgetest Eesti meestest.

Riias toimunud foorumil teatas ta avalikult oma vastuseisust

Balti-Saksa personaalunioonile. Peagi järgnes Saksa keisririigi

krahh. Maailma rahvad tegid lõpu I maailmasõjale.

Kuid meile ei saabunud rahu. 28. novembril 1918 alustasid Eesti

kommunistid Nõukogu Venemaa toel oma räpast võimutaotlust.

Algas meie võitlus vabaduse eest, võitlus elu ja surma peale.

Vaadates tagasi Vabadussõja algusele ning selle käigule, siis

meie lähiminevikus eelmistel aastatel toimunud sündmused

Krimmis ja Ida-Ukrainas on üllatavalt sarnased sellega, mis

toimus meil juba 1918. aastal, kui relvastatud tunnusmärkideta

mehed tulid üle Narva jõe. Kas see oli juba tollal selline sõda,

mida täna Venemaa toetab Ukrainas ning täna räägitakse sellest

kui uuest sõja liigist - hübriidsõjast?

Lubage peatuda linnulennult veel mõne sõnaga 1919. aasta

sündmustel, milledel oli pöördeline tähtsus, tolle päeva

tähistamiseks, mida me täna siin Vabadussõja samba jalamil

meenutame.

Tartu oli 1919. aasta novembripäevade väga tagasihoidliku

sündmuse tunnistaja, mis pani alguse meie ajaloo ühele

pöördelisele momendile. 17.-20. novembrini toimus Vanemuise

tänaval kongress Nõukogude Venemaaga pantvangide

vabastamise küsimuses. Eesti riigil Vabadussõja päevil selle

kongressi läbiviimise eesmärgiks oli veenda meie idanaabrit

selles, et sõja lõpetamine on ratsionaalne ja kasuks mõlemale

riigile. Juba kongressi algul Litvinov deklareeris, et Nõukogude

valitsusel on tõsine tahe sõlmida rahu kõigi kolme Balti riigiga

ning tunnistada nende iseseisvust.

Samal ajal, 19. novembril võttis Jaan Tõnissoni valitsus vastu

otsuse astuda Nõukogude Venemaaga läbirääkimistesse. Need

algasid detsembri esimesel nädalal Tartus. Aasta viimasel päeval,

31. detsembril 1919 kell 12.00 kirjutati alla vaherahu leppele.

Allakirjutatud kokkuleppe järgi algas vaherahu 3. jaanuaril 1920

kell 10.30. Vaherahu pidi kestma kuni 10. jaanuarini 1920 ja

jätkuma seejärel automaatselt kuni kumbki pool seda ei lõpeta 24

tunnise ülesütlemisega tähtajaga. Eesti rahva õnneks selline

ülesütlemine jäi ära.

3. jaanuaril kell 10.30 (Moskva aja järgi kell 12.00) kõlasid

ajaloolised sõnad üheaegselt mõlemal pool rindejoont: “Mitte

tulistada!“ “Ne streljat!“. See oli Vabadussõjas saavutatud võidu

eelviimaseks verstapostiks.

Sellele järgnesid mõlema osapoole diplomaatide pingeline töö

Tartus. Algas jaanuaris sõlmitud vaherahu viimane etapp. Rahu

sõlmimiseks alustati läbirääkimisi, see ei olnud kerge.

Ühelt poolt endise suurriigi ambitsioon säilitada oma suurriiklik

olemine ning teiselt poolt väikerahva püüd Vabadussõjas kaitstud

iseseisvuse kinnistumine.

Seda me saavutasime tänu delegatsiooni juhi Jaan Poska

tarkusele ja meelekindlusele võitluses Nõukogude Vene diplo-

maatidega.

Alles 24. jaanuaril 2016 püstitati esmakordselt sellele legen-

daarsele poliitikule tema 150. sünniaastapäeva puhul mälestus-

märk Tallinnas.

Täna seisame meie oma Vabadussõja mälestusmärgi jalamil,

meenutamas tänutundega neid rõngulasi, kes oma eluhinnaga

tegid võimalikuks selle, et me vaba rahvana võime harida oma

viljapõlde ja niite.

Nende Vabadussõjas langenud rõngulaste hingekellad helisevad

tuuleiilis päeval ning ööl meenutamaks vabaduse kallist hinda.

Tartu rahu pani paika meie poolt sõjalise jõuga saavutatud piiri.

Üks poliitik on öelnud ajaloolised sõnad, et ükski riigipiir ei ole

igavene. Riikide piirid pannakse paika jõuga. Kelle käes on jõud,

see paneb piiri paika.

Täna on piiriküsimus erakordselt aktuaalne. Sellist rahvus-

vahelisele õigusele tuginevat kahepoolset kokkulepet täna meil

Venemaaga ei ole. Selle vajadust rõhutab Eesti kaitse-

politseiniku Eston Kohvri lugu.

Unustada ei tohi seda, et ainult meie piir on osa Euroopa

välispiirist, mis on tänaseni rahvusvahelise õiguse alusel

õiguslikult reguleerimata. Piir on osa meie vabaduse sümbolist.

Hoiame seda vabadust, mis on raskelt kätte võideldud.

Palun asetame Vabadussõja sangarite mälestuseks samba jalamile

oma lilled ja pärjad.

Jüri Orupõld

Rõngu Keskkooli uuendused

Alates 2016. aastast on Rõngu Keskkoolis individuaalsed kapid

õpilastele kooliasjade tarbeks. Lisaks on jaanuari lõpust õpilaste

kasutada uhiuus pinksilaud koos reketitega.

Kappe on kokku 64 ning praeguseks on peaaegu kõik kasutuses.

Eelise said bussilapsed ehk need, kes tulevad kooli bussiga ja

üleüldse kaugema kandi õpilased. Muidugi said kappe ka

kohalikud, sest kappe oli piisavalt. Kapi saamiseks pidi täitma

avalduse ning tutvuma kapi kasutamise eeskirjadega. Vaja oli ka

lapsevanema allkirja. Meil endal (Liisal ja Eglel) on samuti kapid.

Need tunduvad väljast väiksed, kuid seest on ruumikad. Hoiu-

kapid teevad elu lihtsamaks, sest koolikott on tunduvalt kergem.

Kappidesse saab panna õpikud ja muud töövahendid, et ei peaks

neid päev otsa kaasas kandma. Ainsaks negatiivseks küljeks on

see, et mõnikord ununevad vajalikud asjad kappi. Paar õpilast

arvas, et koolikapid teevad Rõngu koolist nagu Ameerika kooli

kohe. Jaanuari lõpust on söökla kõrval avaramas koridoris

õpilaste kasutada ka moodne lauatennise laud. Esimeste kasutus-

päevadega on huvi olnud igatahes suur, pidevalt on järjekord.

Vahest näeme tulevikus Rõngu koolis ka lauatennise võistlusi?!

Liisa Tatar ja Egle Tohver

RÕNGULANE 5 Külaelu

Meie küla memm saab 106-aastaseks

Juba pikemat aega olen

tahtnud kirjutada ühest

südamlikust ning jutukast

Lossimäe küla endisest

elanikust. Lähenev tähtpäev

tuletas meelde, et nüüd on

õige aeg.

Amalie-Vilhelmine Saia ehk

Vilma-tädi tähistab Eesti

Vabariigi sünnipäeval ehk

24. veebruaril 106. sünni-

päeva. Kui algas I maailma-

sõda, oli Vilma-tädi nelja ja

poole aastane. Seda algust

mäletab ta väga selgesti, sest

ka tema vend viidi sõja esi-

Vilma-tädi 2010. aastal. mestel päevadel rindele.

Foto: Celia Arras Vilma-tädi sünnikuupäev

ülendati riiklikuks tähtpäevaks kui ta oli üheksa aastane. 93-

aastasena kolis Vilma-tädi Viljandisse oma õetütre juurde, kus

ta toimetab tasapisi tänaseni.

Vilma-tädi ise ütleb, et tema elu on väga seiklusrikas olnud.

Nende perre sündis seitse last, viiest õest oli Vilma noorim.

Vilma-tädi sai koolis käia vähem kui kolm aaastat. Ajad olid

keerulised ja varakult orvuks jäänuna ning kasuperre sattununa

pidi ta kõvasti tööd rügama hakkama.

Eisma rannakülast jõudis ta Sangastesse, kus õppis õe käest

õmblemist, laulis kooris ja käis näiteringis. Järgnes töö teistes

taludes, turbarabas ning õdede perekondades.

Esimest korda tuli Vilma-tädi Rõngu 16-aastase tütarlapsena, et

sugulasi külastada. Sellest käigust mäletab ta ka praegust

ausambaplatsi, mis tol ajal olnud üsna sopane koht seal asunud

pumbakaevu tõttu. Väga hästi mäletab ta ka Rõngu mõisa

karjalauta, vasikalauta ja kaalukoda. Üle Rõngu jõe viinud

praeguse kitsa betoonsillakese asemel korralik maakividest

alusel sild, nii et ka vankritega saanud sealt üle.

Vilma-tädile meeldib väga lugusid jutustada ning vanu aegu

meenutada. Nii on ta pajatanud sellest, et praeguse bussijaama

asukohas peetud kolm korda aastas laata: märtsis, mais ja

septembris. Laatasid korraldati isegi sõja ajal. Leningradi

blokaadi järel olnud seal saksa sõjaväelaager. Põnevaid jutte on

Vilmal ka meie kodu ning vana magasiaida kohta.

Pidevalt Rõngu elama jäi Vilma-tädi 1944. aasta talvest.

Pikkadeks aastateks sai tema koduks Lossimäe külas asuv

Telmu talu. Sõjajärgsel ajal tegi Vilma-tädi metsamajandis

lepingu alusel töid. Seejärel kutsuti teda karjalauta, kus ta käis

15 aastat usinasti tööl. 1962. aastal sai aga Vilma-tädi oma

rajooni parima lüpsja tiitli.

Väga palju huvitavaid lugusid on Vilmal ka oma tööelust.

Põllutöödel rassis ta 70-ndate keskpaigani. Selgelt on meeles ka

kolhooside tegemise aeg. Esimesed aastad olnud väga rasked,

isegi ilmastik ei soosinud ettevõtmist: olnud mitu vihmast suve

ning see pärssis töötahet.

Nii meenutab Vilma-tädi üht Kirepi kolhoosi esimehe räägitud

nalja: kord hakatud 3-aastast siga tapma, pandud siga juba

lauale, aga mehed läinud veel tuppa sooja ja ootama, et vesi

kuumaks läheks. Tulevad välja, siga kadunud. Otsivad ning

otsivad, aga siga oli end luua taha ära peitnud.

Tänaseni tunneb Vilma-tädi suurt huvi poliitika vastu. Hoolega

jälgis ta viimaseid valimisi. Eakas naine on mures ka praeguse

pingelise olukorra pärast. “Maailm on isegi tuld täis!“, kurdab ta

mõne poliitiku ettevaatamatuid sõnu kommenteerides. Raadio

kuulamine sisustabki suure osa tema päevast.

Enda sõnul viidab Vilma-tädi palju aega ka mõttetööga. Kui

uneaeg kipub öösel lühikeseks jääma, meenutab ta talude kaupa

naabruskonnas elanud inimesi ning mõtiskleb nende elusaatuse

üle.

Vilma-tädi imestab isegi, kuidas talle nooruspõlves vene ja

saksa keel külge jäid, aga omal ajal sai ta mõlemas keeles vabalt

suheldud. Keele ning kirjanduse vastu on ta alati suurt huvi

tundnud. Ta kirjutas raadiosse ühe kuuldemängu, mis ka ette

kanti. 1936. aastal saatis Vilma-tädi ühele ajalehele ilu-

kirjandusliku loo. Seegi ilmus trükituna.

Magusasõber Vilma-tädi pole, aga külaliste üle on tal alati väga

hea meel. Mõnikord võtab ta põnevate juttude kõrvale laulu-

viisigi üles.

Pärast sünnipäeva peaks Vilmast saama Eesti eakaim naine.

Soovime vitaalsele memmele jaksu ja tervist.

Perekond Arras

Lossimäe külast

Rõngu naisrühm osaleb II Eesti Naiste Tantsupeol

Rõngu naisrühm Ringen osaleb 12. juunil Jõgeval toimuval II

Eesti Naiste Tantsupeol MeheLugu.

Naisrühma koosseisus on peole registreerunud 12 tantsijat.

Rühma juhendab Vaike Podar.

II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu on lugu mehest ja naisest:

sellest, kuidas mehed näevad naisi ning naised mehi.

Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma: avatud ja elurõõmus

ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ning

armastust, aga ka viha ja põlgust. Lugu aitavad jutustada Ivo

Linna ning Tiit Sukk.

Tantsupidu tõotab kujuneda 2016. aasta Eesti suurimaks rahva-

kultuuripeoks. Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude

lavastaja ja liigijuht Ülo Luht ning selles lööb kaasa üle 5000

tantsija enam kui 400 rühmast.

Peo muusikajuht on Toomas

Lunge ja tekstide autor Heiki

Vilep.

II Eesti Naiste Tantsupidu

MeheLugu toimub Jõgeva linna

staadionil 12. juunil. Kavas on

peaproov ning kaks kontsert-

etendust. Raivo Suni

II Eesti Naiste Tantsupeo

teabejuht

RÕNGULANE 6 Külaelu

EELK RÕNGU MIHKLI KOGUDUSE TEATED

21.02. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga

28.02. kl 11.00 jumalateenistus

06.03. kl 11.00 jumalateenistus armulauaga

13.03. kl 11.00 jumalateenistus

20.03. kl 11.00 palmipuudepüha jumalateenistus

Talvekuudel toimuvad jumalateenistused kogudusemajas, Tehase 1.

Leerikool alustab 6. märtsil kl 13.00 kogudusemajas. Sinna on oodatud kõik huvilised, olenemata vanusest. Vanuse alampiiriks on

15 eluaastat. Leerikool on võimalus vestlusringi vormis tutvuda kiriku õpetusega ja otsida vastuseid usuteemalistele küsimustele.

Tunnid hakkavad toimuma üle nädala pühapäeviti. Leeripüha on traditsiooniliselt suvel jaanipäeva paiku.

Koguduse liikmeannetust on võimalik maksta pühapäeviti enne ja pärast jumalateenistust, Rõngu apteegis ja koguduse

pangaarvele: Swedbank a/a EE152200001120195111

Matuste, ristimiste või teiste kiriklike talituste osas on võimalik pöörduda:

Lea Kärson, õpetaja, tel 5663 3760, lea.karson@eelk.ee

Helve-Sirle Päid, organist, tel 5621 0736

Terje Djukov, kirikuteenija, tel 5676 5751

Sirje Purga, sekretär, tel 5621 3450

Koguduse koduleht www.rongukirik.ee

Täpsustus

Jaanuarikuu ajalehes Rõngulane

ilmunud loo “Otepää Winterplace -

põnev koht, mida talvel külastada”

autorid olid Rõngu Keskkooli ajalehe

Teritaja reporterid Eneli, Liisi,

Egle ja Liisa.

Hiljuti tähistas Uderna hooldekodu kauaaegne juhataja Anne-

Aime Soeson oma 60-ndat juubelit. Siinkohal oleks asjakohane

küsida, milliseid mõtteid mõlgutas juubilar tähtsa verstapostini

jõudes.

Oled öelnud, et oled õnnelik inimene. Mis teeb Sinust

õnneliku inimese?

Olen positiivse mõtlemisega ja rõõmsa ellusuhtumisega, naudin

igat hetke oma elus. Õnnelikuks olemiseks mulle piisab, kui

mul on armastav perekond ja lähedased, kui olen terve ning kui

mul on südamelähedane töö. Õnnelik olemine on minu jaoks

rahulolu.

Mida pead oma senisest elust kõige tähtsamaks?

Pean oma elus tähtsaks kõike, mis mul on olemas. Pean tähtsaks

neid inimesi, kes on mu kõrval.

Keegi nimetas Sind mõisaprouaks. Ilus tiitel. Kui pikalt oled

Sa Uderna mõisaga seotud?

Udernasse tulin tööle 1977. aastal. Tol ajal töötas mõisas

Uderna Kopsuhaigla. Uderna mõis oma ilus ja uhkuses võlus

mind esimesest silmapilgust. Järgmisel aastal täitub mul

Udernas elatud ning töötatud 40 aastat.

Sa oled peale hooldekodu juhtimise tegelenud ka muuga,

räägi sellest? Asutuse juhina töötan 11. aastat. Varasematel aegadel olen

püüdnud aktiivselt osaleda Rõngu vallavolikogu ja sotsiaal-

komisjoni töös ning Uderna külavanemana. Tantsuõhtuid

ümbruskonna inimestele olen korraldanud 26 korral. Uderna

mõis on väga paljudele tantsuhuvilistele saanud meelispaigaks.

Tööst vabadel hetkedel tegelen fotograafiaga, meeldib viibida

looduses.

Oled osanud kujundada väga tööka ja ühtehoidva

kollektiivi. Kuidas see on õnnestunud?

Mulle pole kunagi meeldinud rändavad ja rahutud inimesed.

Kui minu juurde tuleb inimene tööd küsima, oskan temas

koheselt näha, kas ta sobib meie kollektiivi või mitte. Olen

Juubilar Anne-Aime Soeson

püüdnud luua ühte-

hoidva kollektiivi.

Olen range ning samas

hea, nõuan korralikku,

mõistvat ja hoolivat

suhtumist töösse.

M i d a h i n d a d

inimeste juures?

Hindan inimestes

eelkõige töökust,

ausust , ükste ise -

mõistmist ning otsekohesust.

Sa oled pälvinud oma hea ja südamega tehtud töö eest

palju tunnustust. Mida pead enda jaoks kõige

olulisemateks, nimeta mõned.

Jah, tunnustusi on üsna mitmeid. Väga südamelähedaseks olen

pidanud Sotsiaalministeeriumi poolset tunnustust 2009. aastal.

Suurt heameelt valmistasid Muinsuskaitseametilt tunnustused

2009. ja 2014. aastal. Olen tänulik kõikide tunnustuste ning

tänukirjade eest.

Mis plaanid on Sul edaspidiseks?

Jätkan ikka rõõmsalt edasi. Töid jätkub kuhjaga. Uderna mõis

ootab uut katust - sellest unistan. Unistan, et mõisa ümbrus

saaks välisvalgustuse, et mõisale saaks taastatud tornikiiver

jne. Unistada ju ikka võib lootuses, et see ükskord saab teoks.

Mulle meeldib ütlus:

Mõtelda, mis on õige,

tunda, mis on ilus,

tahta, mis on hea-

selles tunneb vaim mõistliku elu eesmärgi! / Platon /

Aitäh! Soovime sulle rõngulaste poolt head tervist ja

unistuste täitumist. Palju õnne!

Marina Lehismets

RÕNGULANE 7 Info

Põlenud hotelli omanik tänab Rõngu vabatahtlikke

Soovin teid siiralt tänada asjatundliku ja efektiivse abi eest

Bernhard SPA Hotelli põlengu kustutamisel.

Eelmise nädala neljapäeval oli mul võimalus paari tunni jooksul

vestelda kõigi tollel õhtul Otepääl tegutsenud Lõuna-Eesti

Päästekeskuse juhtivtöötajatega ning nad nõustusid minu

väitega, et alahindamata teisi vapraid kustutajaid tõid Rõngu

vabatahtlikud kustutustöödesse otsustava pöörde. Tuli oli

lõõmanud umbes poolteist tundi ja teie olite need, kes panid

SUITSUANDUR – VÄIKE ELUPÄÄSTJA

Alates 2009. aastast on suitsuandur kohustuslik igas eluruumis.

Tuleohutuse seadus § 32 lg 3. Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama

autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.

Toa lakke paigaldatud suitsuandur avastab tulekahju juba esimesel minutil, mil inimeste pääsemine ja tule summutamine on

esmaste tulekustutusvahenditega jõukohane.

Tulekahju suits sisaldab vingugaasi ja on väga mürgine. Kahjutule puhkedes muutub ruumis viibimine eluohtlikuks juba

mõne minutiga.

PÄÄSTJAD SOOVITAVAD:

Kontrolli suitsuanduri töökorras olekut regulaarselt!

Puhasta suitsuandur tolmust, et vältida valehäireid!

Vaheta suitsuanduri patarei tootja poolt ette nähtud regulaarsusega!

Võimalusel paigalda suitsuandur igasse tuppa!

Lisaks töökorras suitsuanduri(te) olemasolule on tingimata vajalik pöörata tähelepanu õnnetuste ärahoidmisele juba eos,

potentsiaalse tekkeallika juures. Nii tuleb küttekolded hooldada õigeaegselt, põletada koldes sobilikku küttematerjali korraga

mõistlikus koguses ning hoida süttimisohtlikud esemed ja materjalid ahjust-pliidist kaugemal. Toas küünlaid põletades tuleb

veenduda, et ka küünla ümber vajudes jääks see täielikult tulekindlale alusele. Lisaks kehtib reegel: lahtine tuli ei tohi jääda

järelvalveta.

Lõuna päästekeskuse Tartumaa päästepiirkonna juhataja Jüri Hrabrov: Kui soovite nõuandeid kodu tuleohutuks muutmisel, on teil

võimalus helistada päästeala infotelefoni numbril 1524 ning registreerida kodune nõustamine. Päästjad võtavad teiega ühendust ja

lepime kokku sobiva aja. Nõustamisel vaatame eluruumid tuleohutuse seisukohalt üle ning anname nõu tuleohutuse

parandamiseks. Vajadusel aitame paigaldada suitsuanduri. Nõustajal on nõudmisel ette näidata Päästeameti töötõend või

vabatahtliku päästja tunnistus.

Nõo vallas oleme nõustamisprogrammi raames seni külastanud ligi 50 majapidamist, kuid kõigi abivajajate kohta ei jõua meieni

infot. Turvalisust saame aga kasvatada ainult üheskoos. Aidake oma vanemaealisi naabreid ja lähedasi või kui endal teadmistest

puudu jääb, andke murest päästjatele teada.

Riivo Mölter

Lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist

riivo.molter@rescue.ee

Info metsaomanikele

2016. aasta algusest ei käi enam Keskkonnaameti metsaspetsialistid valdades metsaomanikke teenendamas. Metsakonsulentidena

üritame seda võimalust jätkata, oodates metsaomanikke Rõngu vallavalitsuses iga kuu 3-ndal teisipäeval kell 9.00-11.00 ja

Kambja vallavalitsuses iga kuu 4-ndal kolmapäeval kell 9.00-11.00.

Aitame eelpool mainitud ja teiste valdade metsaomanikke ka muudel päevadel ja kellaaegadel, selleks eelnevalt aja ning koha

omavahel kokku leppides (Tartus saaksime seda teha Tartu Jahiklubis, Võtu tn. 80). Meie poole saab pöörduda kõigi metsandust

puudutavate küsimuste korral: metsateatiste koostamine, metsanduslike toetuste taotlemine, metsakavade tellimine,

metsauuendamise küsimused (taimede hankimine), noore metsa hooldamine, raied keskealistes ja küpsetes metsades,

metsamaterjali ning kasvava metsa turustamine, lepingute sõlmimine, metsa väärtuse hindamine, metsaseadusandlus,

maksuküsimused, metsakahjustused jne.

Meie kontaktid: Väino Suigusaar, tel 505 0939, vaino.suigusaar@mail.ee ja Ülo Kuusik, tel 516 9682, ylo.kuusik@gmail.com.

Metsakonsulent Ülo Kuusik

edasisele levikule piiri.

Suur tänu teile, tublid mehed ning õnne ja tervist teie peredele.

Jään teile võlgu ühe korraliku peo Bernhardis, aga luban seda

teha pärast taasavamist.

Madis Mutso

Bernhard SPA Hotelli omanik ja juhataja

Päästeameti meeldetuletus

RÕNGULANE 8 Info

Järgmine ajaleht RÕNGULANE ilmub märtsi eelviimasel nädalal.

Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 3. märtsiks, oodatud on ka ettepanekud ja

arvamused ajalehe mitmekesisemaks muutmiseks!

Toimetaja: Merike Jäär Trükk: Garisson Trükikoda

tel 5330 2559 toomas@trykised.ee

e-post: rongulane@rongu.ee tel 501 1567, faks 736 2303

www.trykised.ee

DOLJA JAHTMAA 13.06.1954–08.01.2016

Kalme küla

GALINA TREU 08.11.1949–19.01.2016

Lossimäe küla

ARNIS JAKUBOVSKI 30.04.1939–20.01.2016

Lapetukme küla

LEILI RÄST 08.02.1931–27.01.2016

Lapetukme küla

LÜÜDI LUIK 20.02.1938–30.01.2016

Käärdi alevik

MÄLESTAME!

RT Mets OÜ ostab metsakinnistuid

Kontakt: Tarvo Kruuse

Tel +372 508 2339

e-post: rtmets@gmail.com

Sealiha müük rümpadena

1,80 EUR/KG

Tellimine tel 508 8748

Andrus

Müüa saematerjali, voodri-,

põranda- ja terrassilauda.

Transport tasuta.

Tel 525 8911

Müüa Saksa Lambakoera

isased 2-kuused kutsikad.

Puhtatõulised, 350 eurot.

E-post: reethills@gmail.com

H.Prosti Põllutöömasinate Muuseum Elva - Peedumäel korraldab 21. mail

2016. aastal kila-kola laada. Vana tehnika näitus ja mootorite käivitamine.

Rehepeksumasina töötamine kell 12.00 ja 15.00.

Oodatud on käsitöötooted ning toidukaup. Töötoad. Esinevad isetegevuslased.

Info tel 5662 5302 või prost.muuseum@gmail.com

Toon kodugaasi (vana balloon).

Tel 526 1621 (Ülo)

Müüa lõhutud küttepuid koos

kohaletoomisega. Tel 509 3453