kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v....

44
Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.63 Mark? (Mark Miller) Compiled and Translated by KalaKuival www.LearnNavi.org Viimati uuendatud: 23.3.2018 See on Na’vi kategooriatesse jaotatud sõnastik. Suur tänu Tuiq’ile selle eest. Paksult on märgitud na’vikeelne sõna. Kaldkirjas on eestikeelne vaste.märgib kohti kuhu Frommer on andnud rõhuasetuse mitmesilbilistel sõnadel. Tavaline tekst näitab grammatilist jagunemist: sulgudes on lisamärkmeid. <x> märgib siseliidet, kus t<0><1>ar<2>on on siseliidete asuko- had. Need on märgitud järgnevalt - t.ar.on. Nimed on suure tähega. Kasutajalt eeldatakse oskusi sõnade pehmenemise või täishäälikute lühenemise kohta. Kasutajalt eeldatakse tead- misi sõnade käänamise või pööramise puhul. Lühendid – = morfeemi piir + = pehmeneva morfeemi piir <> = siseliide oms. = omaduss abis. = abisõna ms. = määrsõna ss. = sidesõna liits. = liitsõna nases. = demonstratiivsõna hs. = hüüdsõna ks. = küsisõna ns. = nimisõna mik. = mitte inimeste kohta nr. = number aik = ainult inimeste kohta abis. = abisõna ases. = asesõna n. = nimi tgs. = tegusõna mtgstu. = muutumatu sihitu tegusõna tgsne. = sihiline tegusõna tgstu. = sihitu tegusõna tgsmne. = sihiline modaalne tegusõna tgsmtu. = sihitu modaalne tegusõna ass. = alistuv sidesõna Allikad PF = Paul Frommer M = Film JC = James Cameron G = Avatari mängud ASG = The survival guide PND = Pandorapedia.com 1

Upload: vudien

Post on 10-Feb-2018

237 views

Category:

Documents


4 download

TRANSCRIPT

Page 1: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.63

Mark? (Mark Miller)Compiled and Translated by KalaKuival

www.LearnNavi.org

Viimati uuendatud: 23.3.2018

See on Na’vi kategooriatesse jaotatud sõnastik. Suur tänu Tuiq’ile selle eest. Paksult onmärgitud na’vikeelne sõna. Kaldkirjas on eestikeelne vaste.märgib kohti kuhu Frommer onandnud rõhuasetuse mitmesilbilistel sõnadel. Tavaline tekst näitab grammatilist jagunemist:sulgudes on lisamärkmeid. <x> märgib siseliidet, kus t<0><1>ar<2>on on siseliidete asuko-had. Need on märgitud järgnevalt - t.ar.on. Nimed on suure tähega. Kasutajalt eeldatakseoskusi sõnade pehmenemise või täishäälikute lühenemise kohta. Kasutajalt eeldatakse tead-misi sõnade käänamise või pööramise puhul.Lühendid

– = morfeemi piir+ = pehmeneva morfeemi piir<> = siseliideoms. = omadussabis. = abisõnams. = määrsõnass. = sidesõnaliits. = liitsõnanases. = demonstratiivsõnahs. = hüüdsõnaks. = küsisõnans. = nimisõna

mik. = mitte inimeste kohtanr. = number aik = ainult inimeste kohtaabis. = abisõnaases. = asesõnan. = nimitgs. = tegusõnamtgstu. = muutumatu sihitu tegusõnatgsne. = sihiline tegusõnatgstu. = sihitu tegusõnatgsmne. = sihiline modaalne tegusõnatgsmtu. = sihitu modaalne tegusõnaass. = alistuv sidesõna

Allikad

• PF = Paul Frommer• M = Film• JC = James Cameron• G = Avatari mängud• ASG = The survival guide• PND = Pandorapedia.com

1

Page 2: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

abis.

äo–: ["æ.o] PF abis. all, allpooleo–: ["E.o] PF abis. ees, millegi eesfa–: [fa] PF abis. koos (millegagi), (millegi) abilfew–: [fEw] PF abis. üle, teisele poolefkip–: [fkip^] PF abis. üleval (millegi) hulgas( ku-

sagil tähtede hulgas on Pandora)fpi+: [fpi] PF abis. (millegi) pärast, tõttu (Ma

tapan jumala pärast. Eesti keeles eraldi väljendtegelikult puudub.)

ftu–: [ftu] PF abis. seestütlev kääne (suund) (nt.tulen metsast (mitte: loen raamatust))

ftumfa–: ["ftum.fa] PF abis. -st, seestütlev (mil-legi seest) (tuletatud sõnast mìfa sees)

hu–: [hu] PF abis. koos (kellegagi)io–: ["i.o] PF abis. ülal, ülekam–: [kam] PF abis. (aastat, kuud vms,) tagasikay–: [kaj] PF abis. tulevikus (aastat, kuud,

vms.)kefyak: [kE."fjak^] PF,Prr abis. kas pole nii? ek-

sju? (tuletatud sõnadest ke fya pole tee/viisja srak küsimuse märkija)

kip–: [kip^] PF abis. (kellegi) hulgasko: [ko] PF abis. pealesurutud nõustumine

(eks)(näide (Sa tuled minuga), eksju?)krrka–: ["kr

".ka] PF abis. sellal, ajal kui (tuleta-

tud sõnast krr aeg)kxamlä–: ["k'am.læ] PF abis. Läbi (millegi) (tu-

letatud sõnast kxam keskel)lisre+: ["li.sRE] PF abis. (mingiks ajaks) teosta-

ma (tuletatud sõnadest li juba ja sre+ en-ne)(Kem si lisre srray. Tee see homseks ära)

lok–: [l·ok^] PF abis. lähedal (millelegi)luke–: ["lu.kE] PF abis. ilmama: [ma] PF abis. oo (üte, kellegi poole pöördumi-

sel)maw–: [maw] PF abis. pärast (aeg)mì+: [mI] PF abis. sees, pealmìkam–: [mI."kam] PF abis. (millegi) vahel

mungwrr–: [muN."wr"] PF abis. välja arvatud

na–: [na] PF abis. nagune–: [nE] PF abis. eessõna (edasi (suund))Näide

Oel na’rìng+ne kä. (Ma lähen metsa)nemfa–: ["nEm.fa] PF abis. kuhugi sisse (tuleta-

tud sõnadest ne edasi ja mìfa sisse)pak: [pak^] PF abis. laitmisekspxaw–: [p'aw] PF abis. ümber, umbespxel–: [p'El] PF abis. nii, nagupximaw–: [p'i."maw] PF abis. kohe pärast (tule-

tatud sõnadest maw pärast (aeg) ja pxi terav)pxisre+: [p'i."sRE] PF abis. just enne (tuletatud

sõnadest sre enne (aeg) ja pxi terav)rä’ä: [Ræ."Pæ] PF abis. ära (eitav käsklus)ro+: [Ro] PF abis. kohakääne asuma kusagilrofa–: ["Ro.fa] PF abis. kõrval, naabrusessìn–: [sIn] PF abis. peal, pealesrak(e): ["sRak(E)] PF abis. märgib kas...? küsi-

musisre+: [sRE] PF abis. enne (aeg)ta–: [ta] PF abis. seestütlev kääne, alates (aeg)tafkip–: [ta."fkip^] PF abis. ülalt (millegi) hul-

gast (tuletatud sõnadest ta seestütlev kääneja fkip– üleval (millegi) hulgas)

takip–: [ta."kip^] PF abis. hulgast (tuletatud sõ-nadest ta seestütlev kääne ja kip– hulgas, se-as)

talun–: [ta."lun] PF abis. sellepärast ette: [tE] JC abis. kasutatakse täisnimedestse: [>tsE] PF abis. noh (vestluse alustamiseks)tut: [tut^] PF abis. vestluse jätkamise märkijauo–: ["u.o] PF abis. tagavay–: [vaj] PF abis. kuniwä+: [wæ] PF abis. vastu (kellegi vastu võitlema)yoa–: ["jo.a] PF abis. vahetuseks millegi eest (Oel

tolìng ngaru tsnganit yoa fkxen. Ma andsinsulle juurvilju liha eest)

2

Page 3: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

as.

a: [a] PF,LN as. see, kes/mis; osalause m

ases.

’awpo: ["Paw.po] PF ases. keegi, üks isik’uo: ["Pu.o] PF ases. miski, mingi asiawnga: [aw."Na] PF ases. meie (tuletatud sõnast

ayoeng meie)ayfo: [aj."fo] or ["aj.fo] PF ases. nemad (tuleta-

tud sõnast po tema)aylaru: [aj."la.Ru] PF ases. teistele (lühenenud

ay+lahe–ru-st)aynga: [aj."Na] PF ases. teie (tuletatud sõnast

nga sina)ayoe: [aj."o.E] PF ases. meie (välistav) (tuletatud

sõnast oe mina)ayoeng: [aj."wEN] PF ases. meie (kaasav) (ayo-

eng nimetavas, (meie ja sina)) (tuletatud sõ-nast oe mina)

fìkem: [fI."kEm] PF ases. see (tegevus) (tuleta-tud sõnast kem tegu)

fìpo: ["fI.po] PF ases. see (isik või asi) (tuletatudsõnast po tema)

fo: [fo] PF ases. nemad (tuletatud sõnadest ay+mitmuse morfeem ja po tema)

fra’u: ["fRa.Pu] PF ases. iga asi/ese (tuletatud sõ-nast ’u asi)

frapo: ["fRa.po] PF ases. igaüks, kõik (tuletatudsõnast po tema)

fula: ["fu.la] PF ases., ass. see, mis (tuletatud sõ-nadest fì’ul see (alus) ja a alistuva kõrvallausemärkija)

furia: ["fu.Ri.a] PF ases., ass. see, mis (tuletatudsõnadest fì’uri see (teema) ja a siduva osalau-se märkija)

futa: ["fu.ta] PF ases., ass. seda, mis (kõrvallausemärkija) (tuletatud sõnadest fì’u-t seda ja aalistuva kõrvallause märkija)

fwa: [fwa] PF ases., ass. see, mis (kõrvallau-se märkija) (tuletatud sõnadest fì’u see ja aalistuva kõrvallause märkija)

kawtu: ["kaw.tu] PF ases. mitte keegi (tuletatudsõnadest ke ’aw mitte üks ja tute inimene)

ke’u: ["kE.Pu] PF ases., ms. mitte midagi (tuleta-tud sõnadest ke mitte ja ’u asi)

kekem: ["kE.kEm] PF ases., ms. mitte midagi (te-gude puhul) (tuletatud sõnadest ke mitte jakem tegu)

lapo: ["la.po] PF ases. teine (isik või asi) (tuleta-tud sõnadest lahe teine ja po tema)

mefo: ["mE.fo] PF ases. nemad, need kaks (tule-tatud sõnadest me+ kaksikvormi näitaja ja potema)

moe: ["mo.E] PF ases. meie kaks (välistav) (tule-tatud sõnadest me+ kaksikvorm ja oe mina)

nga: [Na] PF ases. sinangatsyìp: ["Na.>tsjIp^] PF ases. väike sina, sa väike

(tuletatud sõnast nga sina)ngenga: [NE."Na] PF ases. sina (austav vorm) (tu-

letatud sõnast nga sina)oe: ["o.E] PF ases. minaoeng: ["wEN] PF ases. meie kaks (välistav), sina ja

mina (tuletatud sõnast oe mina)oetsyìp: ["wE.

>tsjIp^] PF ases. pisike mina (tule-

tatud sõnast oe Mina)ohe: ["o.hE] PF ases. mina (austav vorm)po: [po] PF ases. temapoan: [po."an] PF ases. tema (meessoost) (mit-

mus puudub: kasutada (ay)fo) (tuletatud sõ-nast po tema)

poe: [po."E] PF ases. tema (naissoost) (mitmuspuudub: kasutada (ay)fo) (tuletatud sõnastpo tema)

sat: [sat^] PF ases. seetsat pehmendatud vormsneyä: [snE."jæ] PF ases. tema enda oma (tuleta-

tud sõnast sno tema ise)tsal: [>tsal] PF ases. see (alus)tsapo: [">tsa.po] PF ases. see (inimeste kohta) (tu-

letatud sõnadest tsa– see ja po tema)tsaria: [">tsa.Ri.a] PF ases., ass. see, mis (tuleta-

tud sõnadest tsa’u-ri see (teema) ja a mis, kes)tsat: [>tsat^] PF ases. seda (asja)tsata: [">tsa.ta] PF ases., ass. seda, mis (tuleta-

tud sõnadest tsa’u-t seda (sihitis) ja a alistuvakõrvallause märkija)

tsawa: [">tsa.wa] PF ases., ass. see, mis (tuleta-tud sõnadest tsa’u see (alus) ja a alistuva kõr-vallause märkija)

tsengo: [">tsE.No] PF ases. kusagil, kuskil kohas(tuletatud sõnast tseng koht)

tuteo: ["tu.tE.o] PF ases. keegi (tuletatud sõnasttute isik)

3

Page 4: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

ass.

fula: ["fu.la] PF ases., ass. see, mis (tuletatud sõ-nadest fì’ul see (alus) ja a alistuva kõrvallausemärkija)

furia: ["fu.Ri.a] PF ases., ass. see, mis (tuletatudsõnadest fì’uri see (teema) ja a siduva osalau-se märkija)

futa: ["fu.ta] PF ases., ass. seda, mis (kõrvallausemärkija) (tuletatud sõnadest fì’u-t seda ja aalistuva kõrvallause märkija)

fwa: [fwa] PF ases., ass. see, mis (kõrvallau-se märkija) (tuletatud sõnadest fì’u see ja a

alistuva kõrvallause märkija)tsaria: [">tsa.Ri.a] PF ases., ass. see, mis (tuleta-

tud sõnadest tsa’u-ri see (teema) ja a mis, kes)tsata: [">tsa.ta] PF ases., ass. seda, mis (tuleta-

tud sõnadest tsa’u-t seda (sihitis) ja a alistuvakõrvallause märkija)

tsawa: [">tsa.wa] PF ases., ass. see, mis (tuleta-tud sõnadest tsa’u see (alus) ja a alistuva kõr-vallause märkija)

tsnì: [>tsnI] PF ass. et,see (koos tingiva tegusõ-naga sõltuvas kõrvallauses)

dem.

tsakem: [">tsa.kEm] or [>tsa."kEm] PF dem. see

(tegevus) (tuletatud sõnadest tsa- see ja kemtegu)

tsatseng: [>tsa.">tsEN] or [">tsa.

>tsEN] PF dem., ns.

seal, selles kohas, see koht (tuletatud sõnadesttsa see ja tseng koht)

tsatu: [">tsa.tu] PF dem. see (isik) (tuletatud sõ-nadest tsa see ja tute isik)

dem. ases.

tsaw: [>tsaw] PF dem. ases. see (sama nagu tsa’u

fr.

way a plltxe: [waj a pl".t'E] PF fr. luuletus e. rää-

gitud laul (tuletatud sõnast way laulma (tse-remoniaalselt))

way a rol: [waj a Rol] PF fr. lauldud laul (tuleta-

tud sõnast way laulma (tseremoniaalselt))wayä aylì’u: [waj.æ ajlI.Pu] PF fr. luuletuse

või laulu sõnad (tuletatud sõnast way laulma(tseremoniaalselt))

fraas

keftxo: [kE."ft'o] PF oms., fraas õnnetu, ’Kui kurb!’

hs.

’ä’: [PæP] PF hs. Ups!au: [a."u] LA hs. jahmatuse märkijafrawzo: [fRaw."zo] PF hs. kõik on korras, kõik on

hästi (tuletatud sõnadest fra’u kõik ja zo ole-ma hästi)

hìtxoa: [hI."t'o.a] PF hs. vabandage, vabandust(tuletatud sõnadest hì’i väike ja txoa ande-stus)

irayo: [i."Ra.jo] JC ns., hs. aitäh, tänudìì: [I:] PF hs. ee, õõ, ää, hmmìley: [I."lEj] LA hs. sõjahüüdkaltxì: [kal."t'I] PF hs. tere

kehe: ["kE.hE] PF hs. eikxangangang: ["k'aN.aN.aN] PF hs. pauhh,

põmm (kõlamaaling)kxì: [k'I] PF hs. hei (lühike tervitus) (tuletatud

sõnast kaltxi tere)nemrey: [nEm."REj] PF ms., hs. elu eest (midagi

tegema) (tuletatud sõnast emrey ellu jääma)ngaytxoa: [Naj."t'o.a] PF hs. anna andeks!, va-

bandust! (süü tunnistamine ja kahetsemine)(tuletatud sõnadest ngeyä sinu ja txoa an-destus)

oìsss: [o."Isss] LA hs. vihane lõrisemine, ’vait!’,

4

Page 5: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

’vaata ette!’pxasìk: ["p'a.sIk^] PF hs. Käigu kuradile!rawke: ["Raw.kE] PF hs. hädakisa, abihüüdrolun: [Ro."lun] PF hs. Heureka!, Käes!, Üles

leidsin!rutxe: [Ru."t'E] PF hs. palunsaa: ["sa:] LA hs. ähvardav hõigesau: [sa."u] LA hs. pingutuse väljendamiseks

(’mmh’, ’pff’, ’uhh’)sran: [sRan] PF hs. jah, jaa (kõnekeelne)srane: ["sRa.nE] PF hs. jahtam: [t·am] PF tgstu., hs. piisama, olgu, okei

tam tam: ["tam "tam] M hs. rahu, pole hullutewti: ["tEw.ti] PF hs. Ohsaa! väljendab üllatust

või rahulolutolel: [to."lEl] PF hs. Heureka!, Ma saan aru! (sü-

nonüüm tslolamtsa-hey: [">tsa."hEj] ZS hs. hoiatuse või viha väl-

jendus (’jama!’, ’põrgusse!’)tslolam: [>tslo."lam] PF hs. sain aru! arusaadav

(tuletatud sõnadest tslam aru saama ja «ol»perfektiivse aspekti siseliide)

wiya: ["wi.ja] ZS hs. hoiatuse või viha väljendus(’kurat!’)

ks.

’ekxinumpe: [PE."k'i.num.pE] PF ks. kui tihe,lõtv? (tuletatud sõnast ’ekxinum tihedus,lõtvus)

’upe: ["Pu.pE] PF ks. mis (asi) (tuletatud sõna-dest ’u asi ja pe küsisõna märkija)

fnepe: ["fnE.pE] PF ks. missugune? (mis liiki? -sorti? jne) allomorf sõnast pefnel

fyape: ["fja.pE] PF ks. kuidas allomorf sõnastpefya

hìmtxampe: [hIm."t'am.pE] PF ks. kui paljuallomorf sõnast pìmtxan

holpxaype: [hol."p'aj.pE] PF ks. kui mitu (tu-letatud sõnadest holpxay number ja pe kui-das)

kempe: ["kEm.pE] PF ks. mis (tegevus) allomorfsõnast pehem (tuletatud sõnast kem tegu

krrpe: ["kr".pE] PF ks. millal (mis ajal) allomorf

sõnast pehrr (tuletatud sõnast krr aeg)lì’upe: ["lI.Pu.pE] PF ks. mis (sõna, väljend) allo-

morf sõnast pelì’ulumpe: ["lum.pE] PF ks. miks allomorf sõnast

pelunnuä+: ["nu.æ] PF ks. taga, kaugemal (nt. Awnga

kelku si nuä ayram alusìng - me elame hõljuva-te mägede taga/mägedest edasi)

pefnel: [pE."fnEl] PF ks. missugune (mis liiki? -sorti? jne) allomorf sõnast fnepe

pefya: [pE."fja] PF ks. kuidas allomorf sõnastfyape

pehem: [pE."hEm] PF ks. mis (tegevus) allomorfsõnast kempe (tuletatud kem tegu)

pehrr: [pE."hr"] PF ks. millal allomorf sõnast

krrpe (tuletatud krr aeg)pekxinum: [pE."k'in.um] PF ks. kui tihe, lõtv?

(tuletatud sõnast ’ekxinum tihedus, lõtvus)pelì’u: [pE."lI.Pu] PF ks. mis (sõna, väljend) allo-

morf sõnast lì’upepelun: [pE."lun] PF ks. miks allomorf sõnast

lumpepeseng: [pE."sEN] PF ks. kus allomorf sõnast

tsengpepeslosnep: [pE.slo."snEp^] PF ks. kui lai?, mis

laius? (tuletatud sõnast snep kitsas)pesomwew: [pE.som."wEw] PF ks. mis tempe-

ratuur on?, kui soe on? (tuletatud sõnastsomwew temperatuur)

pesu: [pE."su] PF ks. kes allomorf sõnast tupepeu: [pE."u] PF ks. mis (asi) allomorf sõnast

’upepìmtxan: [pIm."t'an] PF ks. kui palju, (kui suur

kogus/hulk) allomorf sõnast hìmtxampepolpxay: [pol."p'aj] PF ks. kui mitu (tuletatud

sõnadest holpxay number ja pe kui)sko+: [sko] PF ks. olev kääne (kellegina, millegi-

na)slosneppe: [slo."snE.pE] PF ks. kui lai? (tuleta-

tud sõnast snep kitsas)somwewpe: [som."wEw.pE] PF ks. mis tempera-

tuur on?, kui soe on? (tavapärasem) (tuletatudsõnast somwew temperatuur)

tsengpe: [">tsEN.pE] PF ks. kus allomorf sõnastpeseng

tupe: ["tu.pE] PF ks. kes allomorf sõnast pesu

5

Page 6: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

küsis.

fyinep’angpe: [fjin.Ep."PaN.pE] PF küsis. kuikeeruline? (tuletatud sõnast fyinep’ang ras-kusaste)

pefyinep’ang: [pE.fjin.Ep."PaN] PF küsis. kuikeeruline? (tuletatud sõnast fyinep’ang ras-kusaste)

ms.

’awlie: [Paw."li.E] PF ms. kunagi, ükskord (mine-vikus)

’awlo: ["Paw.lo] PF ms. ükskord, kunagi’awsiteng: [Paw.si."tEN] PF ms. koos (tuletatud

sõnadest ’aw üks ja teng sama, võrdne)alìm: [a."lIm] PF ms. kaugel, kaugustes (tuleta-

tud sõnast lìm kauge)am’aluke: [am."Pa.lu.kE] PF ms. ilma kahtluse-

ta, kahtlemata (tuletatud sõnast am’ake ene-sekindel)

asim: [a."sim] PF ms. läheduses (tuletatud sõ-nast sim lähedal)

fì’u: [fI."Pu] PF ms. see (asi) (tuletatud sõnast ’uasi)

fìfya: [fI."fja] PF ms. nii, niimoodi (tuletatud sõ-nast fya’o viis)

fìtrr: [fI."tr"] PF ms. täna (tuletatud sõnast trr

päev)fìtsap: [fI.">tsap^] PF ms. teineteist (tuletatud sõ-

nadest fìpo see isik ja tsapo too isik)fìtseng(e): [fI.">tsEN(E)] PF ms., ns. siin, selles ko-

has, see koht (tuletatud sõnast tseng koht)fìtxan: [fI."t'an] PF ms. nii palju (tuletatud sõ-

nast txan see)fìtxon: [fI."t'on] PF ms., ns. täna õhtul, tänane

õhtu (tuletatud sõnast txon õhtu)fko: [fko] PF ms. üks, nemad, see, umbisikuline

tegija (Et elada, peab (üks) hingama)frafya: ["fra.fja] PF ms. igal võimalikul viisil, igat

moodi (tuletatud sõnadest fra’u kõik ja fya’oviis)

frakrr: ["fRa.kr"] PF ms. alati, koguaeg (tuletatud

sõnast krr aeg)fralo: ["fRa.lo] PF ms. iga kord, igal juhul (tule-

tatud sõnast alo iga)fratrr: [fRa."tr

"] PF ms. päeviti, iga päev (tuleta-

tud sõnast trr päev)fratseng: ["fRa.>tsEN] PF ms. igal pool (tuletatud

sõnast tseng koht)ha: [ha] PF ms. sel juhul, siishamalo: [ha."ma.lo] PF ms. viimane/eelmine

kord (tuletatud sõnadest ham eelmine ja alokord)

hawngkrr: ["hawN.kr"] PF ms. hilja (tuletatud

sõnadest hawng üleküllus ja krr aeg)hayalo: [ha."ja.lo] PF ms. järgmine kord (tuleta-

tud sõnadest hay järgmine ja alo kord)hìmtxewvay: [hIm."t'Ew.vaj] PF ms. minimaal-

selt (tuletatud sõnast hìmtxew miinimum)kaw’it: [kaw."Pit^] PF ms. üldse, mitte üldse (vaa-

ta ke...kaw’it mitte...üldse) (tuletatud sõna-dest ke ’aw mitte üks ja ’it vähe)

kawkrr: ["kaw.kr"] PF ms. mitte kunagi (tuleta-

tud sõnadest ke ’aw mitte üks ja krr aeg)kawl: [kawl] PF ms. vapralt, kindlameelseltkawtseng: ["kaw.

>tsEN] PF ms. mitte kusagil (tu-

letatud sõnadest ke ’aw mitte üks ja tsengkoht)

käsatseng: [kæ."sa.>tsEN] PF ms. seal väljas (tu-

letatud sõnadest kä minema ja tseng koht)ke: [kE] PF ms. mitteke’u: ["kE.Pu] PF ases., ms. mitte midagi (tuleta-

tud sõnadest ke mitte ja ’u asi)kea: ["kE.a] PF ms. ei (nimisõnade ees)kekem: ["kE.kEm] PF ases., ms. mitte midagi (te-

gude puhul) (tuletatud sõnadest ke mitte jakem tegu)

ken’aw: [kEn."Paw] PF ms. mitte ainult (tuleta-tud sõnadest ke mitte ja nì’aw ainult)

keng: [kEN] PF ms. isegikezemplltxe: [kE.zEm.pl

"."t'E] PF ms. muidu-

gi mõista, ilma ütlematagi (lühenenud lausestke+zene+pivlltxe)

kop: [kop^] PF ms. ka, samuti, lisakskxawm: [k'awm] PF ms. ehk, võib-ollalefpomron: [lE.fpom."Ron] PF ms. terve (vaim-

selt; inimeste kohta) (tuletatud sõnast fpom-ron tervis (vaimne))

leronsrel: [lE."Ron.sREl] PF ms. kujuteldav (tule-tatud sõnast ronsrelngop kujutlema)

li: [li] PF ms. juba

6

Page 7: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

mawkrr: ["maw.kr"] PF ms. pärast, hiljem (tule-

tatud sõnadest maw pärast ja krr aeg)melo: ["mE.lo] PF ms. kaks korda (tuletatud sõ-

nadest me+ kaksikvorm ja alo kord)mesrram: [mE.sr

"."am] PF ns., ms. üleeile (tule-

tatud sõnast trr päev)mesrray: [mE.sr

"."aj] PF ns., ms. ülehomme (tu-

letatud sõnast trr päev)mi: [mi] PF ms. ikka veel, praegugi, nagu ennemìfa: ["mI.fa] or [mI."fa] PF ns., ms. (millegi) se-

esmìftxele: [mI."ft'E.lE] PF ms. teemasse, selle tee-

maga seotultmìso: [mI."so] PF ms. eemal (asukoht) (tuletatud

sõnast mì sisse)nam’ake: [nam."Pa.kE] PF ms. enesekindlalt (tu-

letatud sõnast am’ake enesekindel)ne’ìm: [nE."PIm] PF ms. tagasi (suund)nefä: [nE."fæ] PF ms. üles (suund)nekll: [nE."kl

"] PF ms. alla (suund)

nemrey: [nEm."REj] PF ms., hs. elu eest (midagitegema) (tuletatud sõnast emrey ellu jääma)

neto: [nE."to] PF ms. eemale (suund) (tuletatudsõnast ne suund (kuhugile))

netrìp: ["nEt.RIp^] PF ms. õnnelikultngian: [Ni."an] PF,SW ms. siiskininan: ["ni.nan] PF ms. lugemise kaudu, lugedes

(tuletatud sõnast inan lugema)ningyen: ["niN,jEn] PF ms. kummaliselt, arusaa-

matult, segadusseajavalt (tuletatud sõnast in-gyen arusaamatuse tunne)

nitram: [nit."Ram] PF ms. rõõmus (inimeste koh-ta)

nì’al: [nI."Pal] PF ms. raiskavalt (tuletatud sõ-nast ’al raiskama)

nì’awtu: [nI."Paw.tu] PF ms. üksi (tuletatud sõ-nadest ’aw üks ja tute isik)

nì’awve: [nI."Paw.vE] PF ms. esimesena (tuleta-tud sõnast ’awve esimene)

nì’en: [nI."PEn] PF ms. vaistu järgi (tegema) (tu-letatud sõnast ’en aimdus)

nì’eng: [nI."PEN] PF ms. võrdselt, samaväärselt(tuletatud sõnast ’engeng tase)Tìrusol za’une fo nì’eng

nì’eoio: [nI."PE.o.i.o] PF ms. pidulikult (tuleta-tud sõnast ’eoio pidulik)

nì’eveng: [nI."PE.vEN] PF ms. nagu laps, lapsi-kult (tuletatud sõnast ’eveng laps)

nì’eyng: [nI."PEjN] PF ms. tagasi (saabunud) (tu-letatud sõnast ’eyng vastus)

nì’i’a: [nI."PiP.a] PF ms. lõpuks (tuletatud sõ-nast ’i’a lõpp)

nì’it: [nI."Pit^] PF ms. natuke (tuletatud sõnast’it väike kogus)

nì’o’: [nI."PoP] PF ms. nauditaval, lõbusal viisil(tuletatud sõnast ’o’ erutav)

nì’ul: [nI."Pul] PF ms. rohkem, enam, veelnì’ul’ul: [nI."Pul.Pul] PF ms. suurenevalt, üha ro-

hkem ja rohkem (tuletatud sõnast ’ul suuren-dama)

nìawnomum: [nI.aw."no.mum] PF ms. teada-gi, nagu sa tead (tavakõnes) (tuletatud sõna-dest «awn» perfektiivne umbisikuline siseliideja omum teadma)

nìayoeng: [nI.aj."wEN] PF ms. nagu meie, na-gu me teeme (tavakõnes [naj."wEN]) (tuletatudsõnast ayoeng meie (kaasaarvav))

nìfe’: [nI."fEP] PF ms. halvasti (tuletatud sõnastfe’ halb)

nìfkeytongay: [nI.fkEj.to."Naj] PF ms. tegeli-kult, ausalt öeldes (tuletatud sõnadest tìf-keytok olukord ja ngay tõsi)

nìfkrr: [nI."fkr"] PF ms. hiljuti (tuletatud sõnast

fìkrr see aeg)nìfmokx: [nI."fmok'] PF ms. kadedalt (tuletatud

sõnast fmokx kadedus)nìfrakrr: [nI."fRa.kr

"] PF ms. nagu alati (tuleta-

tud sõnast frakrr alati)nìftär: [nI."ftæR] PF ms. vasakule (tuletatud sõ-

nast ftär vasak)nìftue: [nI."ftu.E] PF ms. lihtsalt, kergelt (tuleta-

tud sõnast ftue lihtne)nìftxan: [nI."ft'an] PF ms. ühtmoodi, samal hul-

gal (tuletatud sõnast fìtxan nii, sellisel hul-gal)

nìftxavang: [nI."ft'a.vaN] PF ms. kirglikult,püüdlikult, kogu südamest (tuletatud sõnastftxavang kirglik)

nìfwefwi: [nI."fwE.fwi] PF ms. vilinal, vilistades(tuletatud sõnast fwefwi vile)

nìfya’o: [nI."fja.Po] PF ms. (mingil) viisi lNäide:Po poltxe nìfya’o a-law. Ta rääkis selgelt (tarääkis selgel viisil) (tuletatud sõnast fya’o vi-is)

nìfyeyntu: [nI."fjEjn.tu] PF ms. nagu täiskasva-nu, küpselt (tuletatud sõnast fyeyntu täis-kasvanu)

7

Page 8: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

nìhawng: [nI."hawN] PF ms. liiga, liialt (tuleta-tud sõnast hawng üleküllus)

nìhay: [nI."haj] Prr ms. järgmisena (tuletatudsõnast hay järgmine)

nìhek: [nI."hEk^] PF ms. kummaliselt, huvitavalkombel (tuletatud sõnast hek olema kumma-line, imelik) (lausemärkus, mitte käitumisekirjeldaja)

nìhìpey: [nI."hI.pEj] PF ms. kõhklevalt (tuleta-tud sõnast hìpey kõhklus)

nìhoan: [nI."ho.an] PF ms. mugavalt (tuletatudsõnast hoan mugavus)

nìhoet: [nI."ho.Et^] PF ms. laiaulatuslikult, kau-geleulatuvalt (tuletatud sõnast hoet kauge-leulatuv, laiaulatuslik)

nìhol: [nI."hol] PF ms. vähe (tuletatud sõnasthol natuke)

nìhona: [nI."ho.na] PF ms. armsalt (tuletatudsõnast hona armas)

nìk’ärìp: [nIk."Pæ.RIp^] PF ms. kindlalt, stabiil-selt (mitte laskma liikuda") (tuletatud sõnastke ärìp mitte liikuma)

nìk’ong: [nIk."PoN] PF ms. aeglaselt (tuletatudsõnast kì’ong aeglane)

nìkanu: [nI."ka.nu] PF ms. targalt (tuletatud sõ-nast kanu tark)

nìkeftxo: [nI.kE."ft'o] PF ms. kahjuks, õnnetu-seks (tuletatud sõnast keftxo õnnetu)

nìkemweypey: [nI.kEm."wEj.pEj] PF ms. kan-natamatult, kärsitult (tuletatud sõnadest kemitte ja lemweypey kannatlik)

nìklonu: [nIk.lo."nu] PF ms. kindlalt, tugevalt(mitte lahti laskma) (tuletatud sõnast kelonu mitte lahti laskma)

nìkmar: [nIk."maR] PF ms. õigel ajal (tuletatudsõnast kìmar hooajaline)

nìktungzup: [nIk.tuN."zup^] PF ms. kindlalt, et-tevaatlikult (mitte kukkuda laskma) (tuletatudsõnast ke tungzup mitte kukutama)

nìkxap: [nI."k'ap^] PF ms. ohtlikult, ähvardavalt(tuletatud sõnast kxap oht)

nìkxem: [nI."k'Em] PF ms. vertikaalselt (tuleta-tud sõnast kxem vertikaalne olema)

nìlam: [nI."lam] PF ms. näivalt (tuletatud sõ-nast lam näima)

nìlaw: [nI."law] PF ms. selgelt, kindlalt (tuleta-tud sõnast law selge)

nìler: [nI."lER] PF ms. sujuvalt, ühtlaselt, tasaselt(tuletatud sõnast ler sujuv, ühtlane, tasane)

nìli: [nI."li] PF ms. ennatlikult (tuletatud sõnastli juba)

nìlkeftang: [nIl.kE."ftaN] PF ms. pidevalt, peatu-mata (tuletatud sõnadest luke ilma ja ftangpeatuma)

nìltsan: [nIl.">tsan] PF ms. hästi (tuletatud sõ-nast sìltsan hea)

nìlun: [nI."lun] PF ms. muidugi, loogiliseltnìmal: [nI."mal] PF ms. usaldavalt, kahtluseta

(tuletatud sõnast mal usaldusväärne)nìmeyp: [nI."mEjp^] PF ms. nõrgalt, vabalt (tu-

letatud sõnast meyp nõrk)nìmun: [nI."mun] PF ms. uuesti, veelnìmwey: [nIm."wEj] PF ms. rahulikult (tuleta-

tud sõnast mawey rahulik)nìmweypey: [nIm."wEj.pEj] PF ms. kannatlikult

(tuletatud sõnast maweypey kannatlik ole-ma)

nìNa’vi: [nI."naP.vi] PF ms. nagu na’vid, na’vi-selt (tuletatud sõnast Na’vi Rahvas)

nìnäk: [nI."næk^] PF ms. juues, vedelal viisil (tu-letatud sõnast näk jooma)

nìnän: [nI."næn] PF ms. vähem (tuletatud sõ-nast nän vähendama)

nìnänän: [nI."næn.æn] PF ms. vähenevalt, ühavähem ja vähem (tuletatud sõnast nän vähen-dama)

nìngay: [nI."Naj] PF ms. tõesti, tõeliselt (tuleta-tud sõnast ngay tõene)

nìngong: [nI."NoN] PF ms. tuimalt, laisalt (tule-tatud sõnast ngong laisk)

nìno: [nI."no] PF ms. detailselt, põhjalikult, läbi-nisti

nìnrra: [nI."nr".a] PF ms. uhkelt, uhkusega (tule-

tatud sõnast nrra uhkus)nìnu: [nI."nu] PF ms. ebaõnnestuvalt, valesti

(Näide Oeru txoa livu. ’olängeyng nìnu -Vabandust, valesti vastasin (tuletatud sõnastnui ebaõnnestuma)

nìolo’: [nI.o."loP] PF ms. (koos) nagu hõimu liik-med (tuletatud sõnast olo’ hõim)

nìprrte’: [nI."pr".tEP] PF ms. hea meelega, võta he-

aks, loomulikult, tere tulemast (eeldatava sõna-ga zola’u) (tuletatud sõnast prrte’ meeldiv)

nìpxay: [nI."p'aj] PF ms. palju, paljuhulgaliselt(tuletatud sõnast pxay palju)

nìpxi: [nI."p'i] PF ms. ühemõtteliselt, suunatudjust (kellelgi/millelegi) (tuletatud sõnast pxiterav)

8

Page 9: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

nìpxim: [nI."p'im] PF ms. sirgelt, korralikult (tu-letatud sõnast pxim püstine, sirge nt. sirgeltseisma)

nìran: [nI."Ran] PF ms. põhimõtteliselt, tegelikult,oma olemuselt (tuletatud sõnast ran olek)

nìrangal: [nI."Ra.Nal] PF ms. soov (fakti vastand,koos perfektiivse või imperfektiivse tingiva kõ-neviisiga) (tuletatud sõnast rangal soovima)

nìronsrel: [nI."Ron.sREl] PF ms. ette kujutades(tuletatud sõnast ronsrelngop kujutlema)

nìsìlpey: [nI.sIl."pej] PF ms. loodetavasti (tule-tatud sõnast sìlpey lootma)

nìskien: [nI."ski.En] PF ms. paremale (tuletatudsõnast skien parem)

nìslele: [nI."slE.lE] PF ms. ujudes, ujuvalt (tule-tatud sõnast slele ujuma)

nìsngä’i: [nI."sNæ.Pi] PF ms. algupäraselt (tule-tatud sõnast sngä’i algama)

nìsngum: [nI."sNum] PF ms. murelikult (tuleta-tud sõnast sngum mure)

nìso’ha: [nI."soP.ha] PF ms. vaimustatult (tule-tatud sõnast so’ha vaimustuses olema)

nìsoaia: [nI.so."a.i.a] PF ms. (koos) nagu pere-kond (tuletatud sõnast soaia perekond)

nìsteng: [nI."stEN] PF ms. sarnaselt (tuletatudsõnast steng sarnane)

nìsti: [nI."sti] PF ms. vihaselt (tuletatud sõnaststi vihane)

nìsung: [nI."suN] PF ms. pealegi, lisaks, veelgienam (tuletatud sõnast sung lisama)

nìswey: [nI."swEj] PF ms. kõige paremini (tule-tatud sõnast swey parim)

nìsyayvi: [nI."sjaj.vi] PF ms. juhuslikult (tule-tatud sõnast syayvi õnn, edu)

nìsyen: [nI."sjEn] PF ms. viimaks, viimaseks (tu-letatud sõnast syen viimane)

nìsyep: [nI."sjEp^] PF ms. kindlalt, raudselt (na-gu lõksus) (tuletatud sõnast syep lõks)

nìtam: [nI."tam] PF ms. piisavalt (tuletatud sõ-nast tam piisavus)

nìteng: [nI."tEN] PF ms. ka, nii, samamoodi (tu-letatud sõnast teng sama, võrdne)

nìtengfya: [nI."tEN.fja] PF ms. samalaadselt (tu-letatud sõnast tengfya samamoodi, nagu(ss.))

nìtkan: [nIt."kan] PF ms. meelega, tahtlikult, si-hilikult (tuletatud sõnast tìkan siht, eesmärk)

nìtkanluke: [nIt."kan.lu.ke] PF ms. kogemata,

tahtmatult (tuletatud sõnadest nìtkan mee-lega, tahtlikult ja luke- ilma)

nìtrrtrr: [nI."tr".tr"] PF ms. (iga)päevaselt, regu-

laarselt (tuletatud sõnast trr päev)nìtsim: [nI.">tsim] PF ms. ainulaadselt, originaal-

selt (tuletatud sõnast tsim allikas)nìtsìsyì: [nI.">tsI.syI] PF ms. sosinal, sosistades

(tuletatud sõnast tsìsyì sosistama)nìtsleng: [nI.">tslEN] PF ms. valesti, valetavalt

(tuletatud sõnast tsleng vale)nìtson: [nI.">tson] PF ms. kohusetundlikult (tule-

tatud sõnast tson kohustus)nìtsyìl: [nI.">tsjIl] PF ms. ronimise abil/kaudu (tu-

letatud sõnast tsyìl ronima)nìtut: [nI."tut^] PF ms. pidevalt, vahet pidamata

(tuletatud sõnast tut jatkamise märkija)nìtxan: [nI."t'an] PF ms. palju (tuletatud sõnast

txan palju)nìtxay: [nI."t'aj] PF ms. horisontaalselt (tuleta-

tud sõnast txay horisontaalne olema)nìtxi: [nI."t'i] PF ms. kiirelt, rutakalt (tuletatud

sõnast txi kiireloomulisus)nìtxiluke: [nI."t'i.lu.kE] PF ms. rahulikult, aegla-

selt (tuletatud sõnadest txi kiireloomulisus jaluke ilma)

nìvingkap: [nI."viN.kap^] PF ms. muuseas (tule-tatud sõnast vingkap mõttesse tulema)

nìwan: [nI."wan] PF ms. salaja, varjavalt (tule-tatud sõnast wan peitma)

nìwawe: [nI.wa."wE] PF ms. tähenduslikult (tu-letatud sõnast wawe tähtsus)

nìwä: [nI."wæ] PF ms. vastupidi, vastupidiseltnìwäte: [nI.wæ."tE] PF ms. vaieldavalt (tuleta-

tud sõnast wäte vaidelma)nìwin: [nI."win] PF ms. kiiresti (tuletatud sõ-

nast win kiire)nìwok: [nI."wok^] PF ms. häälekalt, kõvasti (tu-

letatud sõnast wok vali)nìwotx: [nI."wot'] PF ms. kõik (absoluutselt kõik)

(tuletatud sõnast wotx kõiksus)nìyawr: [nI."jawR] PF ms. õigesti, korrektselt (tu-

letatud sõnast eyawr õige)nìyewla: [nI."jEw.la] PF ms. pettunult, ootusi

mitte täitvalt (tuletatud sõnast yewla pettu-mus)

nìyey: [nI."jEj] PF ms. otse, sirgelt, otsekoheselt(tuletatud sõnast yey sirge, otsene)

nìyeyfya: [nI."jEj.fja] PF ms. otse, sirgelt (tule-tatud sõnast yeyfya sirge joon)

9

Page 10: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

nìyll: [nI."jl"] PF ms. ühiselt (tuletatud sõnast

yll ühine)nìyo’: [nI."joP^] PF ms. ideaalselt, veatult (tule-

tatud sõnast yo’ ideaalne olema)nìyol: [nI."jol] PF ms. lühidalt (ajaliselt) (tuleta-

tud sõnast yol lühike (ajaliselt))nìyrr: [nI."jr

"] PF ms. loomupäraselt (tuletatud

sõnast yrr loomuomane)nìzawnong: [nI."zaw.noN] PF ms. turvaliselt,

kindlalt (tuletatud sõnadest «awn» -nud, -tud vormi siseliide ja zong turvaline)

nìzen: [nI."zEn] PF ms. kindlasti, ilmtingimata(tuletatud sõnast zene pidama)

nulkrr: [nul."kr"] PF ms. pikemalt (ainult aeg)

(tuletatud sõnast krr aeg)pxelo: ["p'E.lo] PF ms. kolm korda (tuletatud sõ-

nadest pxe+ kolmikvorm ja alo kord)pxesrram: [p'E.sr

"."am] PF ns., ms. kolm päeva

tagasi (tuletatud sõnast trr päev)pxesrray: [p'E.sr

"."aj] PF ns., ms. kolme päeva pä-

rast (tuletatud sõnast trr päev)pxiset: [p'i."sEt^] PF ms. nüüd kohe (tuletatud

sõnadest set nüüd ja pxi terav)pxiswawam: [p'i.swaw."am] PF ms. just hetk ta-

gasi (tuletatud sõnadest swaw hetk ja –amminevik)

pxiswaway: [p'i.swaw."aj] PF ms. kohe hetke pä-rast (tuletatud sõnadest swaw hetk ja ay tu-levik)

pxiye’rìn: [p'i."jEP.RIn] PF ms. otsekohe (mittenii ruttu nagu pxisaway) (tuletatud sõnadestye’rìn kohe, varsti ja pxi terav)

pxìm: [p'Im] PF ms. tihti, tihedaltrusey: [Ru."sEj] PF ms., ns. elus, eluline (tuleta-

tud sõnadest rey elama ja «us» v-kesksõna)san: [san] PF ms. otsekõne algussaylahe: [saj."la.hE] PF ms. ja teised, et cetera

(tuletatud sõnast sì alahe ja teised)set: [sEt^] PF ms. nüüd, kohesìk: [sIk^] PF ms. otsekõne lõppsìlronsem: [sIl."Ron.sEm] PF ms. arukas, tark

(asi) (tuletatud sõnadest sìltsan hea ja ron-sem mõistus)

skxakep: ["sk'a.kEp^] PF oms., ms. tõenäoline;tõenäoliselt

släkop: ["slæ.kop^] PF ms. aga ka (tuletatud sõ-nadest slä aga ja kop ka)

srekrr: [sRE."kr"] PF ms. enne, varem (tuletatud

sõnadest sre enne ja krr aeg)stum: [stum] PF ms. peaaeguta’em: [ta."PEm] PF ms. ülevalt, ülalttafral: [ta."fRal] PF ms. seetõttu, selle pärasttatlam: [tat."lam] PF ms. silmnähtavalt, ilmselt

(tuletatud sõnast lam tunduma)tì’i’avay: [tI."PiP.a.vaj] PF ms. lõpuni (tuletatud

sõnadest ’i’a lõpetama ja vay kuni)trram: [tr

"."am] PF ms. eile (tuletatud sõnadest

trr päev ja ham eelmine)trray: [tr

"."aj] PF ms. homme (tuletatud sõna-

dest trr päev ja hay järgmine)tsafya: [>tsa."fja] PF ms. niimoodi, sedamoodi (tu-

letatud sõnadest tsa- see ja fya’o viis)tsakrr: [>tsa."kr

"] PF ms. siis, sel ajal (tuletatud

sõnadest tsa- see ja krr aeg)tsakrrvay: [>tsa."kr

".vaj] PF ms. sel ajal, niikaua

(tuletatud sõnadest tsakrr sel ajal ja vay ku-ni)

tsalsungay: [>tsal.su."Naj] PF ms. siiski, sellesthoolimata

tsìk: [>tsIk] PF ms. järsku, ilma hoiatusetatxankrr: [t'aN."kr

"] PF ms. pikka aega (tuletatud

sõnadest txan palju ja krr aeg)txantxewvay: [t'an."t'Ew.vaj] PF ms. maksi-

maalselt (tuletatud sõnast txantxew maksi-mum)

txonam: [t'o."nam] PF ms. eile õhtul, eelmiselõhtul (tuletatud sõnadest txon õhtu ja hameelmine)

txonay: [t'o."naj] PF ms. homme õhtul (tuleta-tud sõnadest txon õhtu ja hay järgmine)

txonkrr: ["t'on.kr"] PF ms. öösel (tuletatud sõna-

dest txon öö ja krr aeg)wrrpa: ["wr

".pa] PF n., ms. õu, väljas, õues

wum: [wum] PF ms. umbesye’krr: ["jEP.kr

"] PF ms. vara (tuletatud sõna-

dest ye’rìn varsti ja krr aeg)ye’rìn: ["jEP.RIn] PF ms. kohe, varstizel: [zEl] PF ms. siis (vastupidise olukorra puhul,

võrdle tsakrr, Näide Zun zivup tompa, zel ketsivun oe kivä. - Kui vihma sajaks, siis ma eisaaks minna)

10

Page 11: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

mtgsne.

may’: [m·ajP] PF mtgsne. proovima, hindama, üle vaatama, testima

mtgstu.

lu: [l·u] PF tgstu., mtgstu. olema (öeldistäide)(omandust väljendab koos datiivse kään-dega)

maweypey: [ma."wEj.p·Ej] PF mtgstu. kannat-lik olema (e) (tuletatud sõnadest mawey ra-hulik ja pey ootama)

n.

meoauniaea: [�mE.o.a.u.ni.a."E.a] PF n. harmoo-nia, loodusega ühes elamine

srä: [sRæ] PF n. riie

tumpin: ["tum.pin] PF n. punane, oranž (tuleta-tud sõnast tun punane, oranž)

wrrpa: ["wr".pa] PF n., ms. õu, väljas, õues

nases.

tsa’u: [">tsa.Pu] PF nases. see (asi) (tuletatud sõ- nadest tsa see ja ’u asi)

nr.

’aw: [Paw] PF nr. ükskew: [kEw] PF nr. null, sümbol 0kinä: ["ki.næ] PF nr. seitsemrr: [mr

"] PF nr. viis

mune: ["mu.nE] PF nr. kaks

pukap: ["pu.kap^] PF nr. kuuspxey: [p'Ej] PF nr. kolmtsìng: [>tsIN] PF nr. nelivol: [vol] PF nr. kaheksazam: [zam] PF nr. kuuskümmend neli

ns

utumauti: ["u.tu.ma.u.ti] PF ns banaan (tuleta- tud sõnadest utu lehistu ja mauti puuvili)

ns-

pxawpxun: ["p'aw.p'un] PF ns- käekaitse (tule- tatud sõnadest pxaw ümber ja pxun käsi)

ns.

’akra: ["Pak.Ra] PF ns. pinnas’ali’ä: [Pa."liP.æ] PF ns. krae’ana: ["Pa.na] PF ns. rippuv marjapõõsas’are: ["Pa.RE] PF ns. keep’awkx: [Pawk'] PF ns. kalju, järsak’awm: [Pawm] PF ns. laager’e’in: [PE."Pin] PF ns. kaun’e’insey: [PE."Pin.SEj] PF ns. joogikaun (tuleta-

tud sõnadest ’e’in kaun ja sey anum)’ekong: ["PE.koN] PF ns. biit, löök (muusikas)’ekxinum: [PE."k'i.num] PF ns. tihedus, lõtvus

(tuletatud sõnadest ’ekxin tihe ja um lõtv)’emyu: ["PEm.ju] PF ns. kokk, söögi tegija (tule-

tatud sõnast ’em kokkama)’en: [PEn] PF ns. aimdus, tunnetus’etnaw: ["PEt.naw] PF ns. õlg’evan: ["PE.van] PF ns. poiss, kutt (kõnekeelne)

(tuletatud sõnast ’evengan poiss)’eve: ["PE.vE] PF ns. tüdruk (kõnekeelne) (tuleta-

tud sõnast ’evenge tüdruk)’eveng: ["PE.vEN] PF ns. laps’evengan: ["PE.vE.Nan] PF ns. poiss (tuletatud

sõnast ’eveng laps)’evenge: ["PE.vE.NE] PF ns. tüdruk (tuletatud

sõnast ’eveng laps)’evi: ["PE.vi] PF ns. lapseke (hellitav vorm sõ-

11

Page 12: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

nast ’eveng laps)’ewll: ["PE.wl

"] PF ns. taim

’ewrang: ["PEw.RaN] PF ns. kudumismasin’eylan: ["PEj.lan] PF ns. sõber’eylanay: [PEj.la."naj] PF ns. tuttav (potentsiaal-

ne sõber) (tuletatud sõnast ’eylan sõber)’eyt: [PEjt^] PF ns. sümbol 8 (mitte väärtus)’it: [Pit^] PF ns. väike kogus’itan: ["Pi.tan] JC,PF ns. poeg’ite: ["Pi.tE] JC,PF ns. tütar’itetsyìp: ["Pi.tE.>tsjIp^] PF ns. väike tütreke (õr-

nusest või armastusest öelduna) (tuletatud sõ-nast ’ite tütar)

’ìheyu: [PI."hE.ju] PF ns. spiraal( lauludest)’llngo: ["Pl

".No] PF ns. puus

’ok: [Pok^] PF ns. mälestamine’okrol: [Pok."Rol] PF ns. ajalugu (vanem) (tuleta-

tud sõnadest ’ok mälestus ja rol laulma)’oktrr: ["Pok.tr

"] PF ns. mälestuspäev (tuletatud

sõnadest ’ok mälestamine ja trr päev)’okvur: [Pok."vuR] PF ns. ajalugu (hiljutisem)

(tuletatud sõnadest ’ok mälestus ja vur lu-gu)

’ompin: ["Pom.pin] PF ns. violetne värv, lilla (tu-letatud sõnast ’om lilla)

’on: [Pon] PF ns. kuju, vorm’ongopyu: ["Po.Nop.ju] PF ns. disainer, kujunda-

ja (tuletatud sõnast ’ongop disain)’opin: ["Po.pin] PF ns. värv’ora: ["Po.Ra] PF ns. järv’oratsyìp: ["Po.Ra.>tsjIp^] PF ns. tiik (tuletatud

sõnast ’ora järv)’otxang: [Po."t'aN] PF ns. muusikariist’rrpxom: ["Pr

".p'om] PF ns. kõu

’u: [Pu] PF ns. asi (ese, fakt, mõte)’umtsa: ["Pum.

>tsa] PF ns. ravim, rohi

’upxare: [Pu."p'a.RE] PF ns. sõnum, teade’ur: [PuR] PF ns. vaade, välimusalo: ["a.lo] PF ns. kord (Näiteks kolm korda)am’a: [am."Pa] PF ns. kahtusatan: [a."tan] JC ns. valgusatanvi: [a."tan.vi] PF ns. valguskiir (tuletatud

sõnast atan valgus)atanzaw: [a."tan.zaw] PF ns. ahelvälk (tuletatud

sõnadest atan valgus ja swizaw nool)atxkxe: [at'."k'E] PF ns. maaatxkxerel: [at'."k'E.REl] PF ns. kaart, plaan (tule-

tatud sõnadest atxkxe maa ja rel pilt)au: ["a.u] JC ns. trumm (valmistatud nahast)

aungia: [a."u.Ni.a] PF ns. märk, enneayu: [a."ju] PF ns. asjad (tuletatud sõnast ’u asi

(mitmis pole u))äie: [æ."i.E] PF ns. nägemus (vaimne)ätxäle: [æ."t'æ.lE] PF ns. palve, nõueeampin: ["E.am.pin] PF ns. sinine, roheline (tu-

letatud sõnast ean sinine, roheline)ekxan: [E."k'an] PF ns. tõke, takistuseltu: ["El.tu] PF ns. ajueltu lefngap: ["El.tu lE."fNap^] Prr ns. arvuti (tu-

letatud sõnadest eltu aju ja lefngap metal-ne)

eolì’uvi: ["E.o.lI.Pu.vi] PF ns. eesliide (tuletatudsõnadest eo– ees ja lì’u sõna)

epxang: [E."p'aN] PF ns. kivist purk mürgise äm-bliku jaoks

ewktswo: ["Ewk.>tswo] PF ns. maitsmine (taju)

(tuletatud sõnast ewku maitsma)eyawrfya: [e."jawR.fya] PF ns. Õige viis, õige tee

(tuletatud sõnadest eyawr õige ja fya’o tee,viis)

eyktan: ["Ejk.tan] JC ns. valitseja (tuletatud sõ-nast eyk valitsema)

eyktanay: [Ejk.ta."naj] JC,PF ns. asetäitja, üksaste juhist madalamal olija (tuletatud sõnasteyktan juht)

eykyu: ["Ejk.ju] PF ns. juht (ajutine, näiteks jahiajal) (tuletatud sõnast eyk juhtima)

fahew: [fa."hEw] PF ns. lõhn, haisfäpa: ["fæ.pa] PF ns. pealfe’ran: ["fEP.Ran] PF ns. vigane, halb olek (tuleta-

tud sõnadest fe’ paha ja ran olek)fe’ranvi: ["fEP.Ran.vi] PF ns. rikutud, vigane olek

(tuletatud sõnast fe’ran olek)fekem: ["fE.kEm] PF ns. õnnetus (tuletatud sõ-

nadest fe’ halb ja kem tegu)fekum: ["fE.kum] PF ns. kahju, takistus, halb

pool, kaotus (tuletatud sõnadest fe’ halb jakum tulemus)

fìtseng(e): [fI.">tsEN(E)] PF ms., ns. siin, selles ko-has, see koht (tuletatud sõnast tseng koht)

fìtxon: [fI."t'on] PF ms., ns. täna õhtul, tänaneõhtu (tuletatud sõnast txon õhtu)

fkxen: [fk'En] PF ns. köögivili (toit)fkxile: ["fk'i.lE] PF ns. kaelakeeflawkx: [flawk'] PF ns. nahk (esemetel)flawm: [flawm] PF ns. põskflew: [flEw] PF ns. kõri, kurk

12

Page 13: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

flìnutx: [flI."nut'] PF ns. paksus (tuletatud sõna-dest flì õhuke ja nutx paks)

fmawn: [fmawn] PF ns. uudis, miski millest tea-vitada

fmokx: [fmok'] PF ns. kadedusfnawe’tu: [fna."wEP.tu] PF ns. argpüks (tuleta-

tud sõnast fnawe’ argpükslik)fnel: [fnEl] PF ns. liik, sort, laadfnetxum: [fnE."t'um] PF ns. allergeen, allergia te-

kitaja (tuletatud sõnast txum mürk)fngap: [fNap^] PF ns. metallfngä’tseng: ["fNæP.

>tsEN] PF ns. tualett, WC

(tuletatud sõnadest fngä’ end kergitama jatseng koht)

fpeio: [fpE."i.o] PF ns. väljakutse, ülesanne (tse-remoniaalne)

fpìlfya: ["fpIl.fja] PF ns. mõtteviis (tuletatud sõ-nadest fpìl mõtlema ja fya’o tee, viis)

fpom: [fpom] PF ns. heaolu, õnnelikkus, rahufpomron: [fpom."Ron] PF ns. tervis, heaolu

(vaimne; inimeste kohta) (tuletatud sõnadestfpom heaolu ja ronsem mõistus)

fpomtokx: [fpom."tok'] PF ns. tervis (füüsiline)(tuletatud sõnadest fpom heaolu ja tokx ke-ha)

frrtu: ["fr".tu] PF ns. külaline, külastaja

fta: [fta] PF ns. sõlmftawnemkrr: [ftaw."nEm.kr

"] PF ns. minevik (tu-

letatud sõnadest ft«awn»em mööduma jakrr aeg)

ftärpa: ["ftæR.pa] PF ns. vasak pool (tuletatudsõnadest ftär vasak ja pa’o pool)

ftxì: [ft'I] PF ns. keel (kehaosa)ftxozä: [ft'o."zæ] PF ns. tähistus, tore sündmus,

puhkusftxulì’uyu: [ft'u."lI.Pu.ju] PF ns. kõneleja (tule-

tatud sõnast ftxulì’u kõnelema)fwep: [fwEp^] PF ns. tolm (mingi pinna peal)fwopx: [fwop'] PF ns. tolm (õhus lendlev) (tule-

tatud sõnadest fwep tolm ja pìwopx pilv)fya’o: ["fja.Po] PF ns. tee, rada, komme, viisfyalì’u: ["fja.lI.Pu] PF ns. määrsõna (tuletatud

sõnadest fya’o moodus, viis ja lì’u sõna)fyan: [fjan] PF ns. ese, millele saab asju panna, et

nad maas ei oleksfyanyì: ["fjan.jI] PF ns. riiul (tuletatud sõna-

dest fyan ese, millele saab asju panna, et nadmaas ei oleks ja yì tase, aste)

fyanyo: ["fjan.jo] PF ns. laud, alus (tuletatudsõnadest fyan ese, millele saab asju panna, etnad maas ei oleks ja yo pind)

fyeyntu: ["fjEjn.tu] PF ns. täiskasvanu (tuleta-tud sõnast fyeyn küps, valmis)

fyinep’ang: [fjin.Ep."PaN] PF ns. raskusaste (tu-letatud sõnadest fyin lihtne ja ep’ang keeru-line)

ha’ngir: [haP."NiR] PF ns. pärastlõunahangvur: ["haN.vuR] PF ns. nali, naljajutt, an-

dekdoot (tuletatud sõnadest hangham naer-ma ja vur lugu)

hapxì: [ha."p'I] PF ns. osa, tükkhapxìtu: [ha."p'I.tu] PF ns. liige (tuletatud sõ-

nast hapxì osa)hawmpam: ["hawm.pam] PF ns. müra; heli, mis

on liigne, ebavajalik, mõttetu (tuletatud sõna-dest hawng liigsus ja pam heli)

hawng: [hawN] PF ns. liigne, ülemääranehawntsyokx: [hawn."

>tsjok'] PF ns. kinnas (tu-

letatud sõnadest hawnu kaitsma ja tsyokxkäsi)

hawnven: [hawn."vEn] PF ns. jalats (tuletatudsõnadest hawnu kaitsma ja venu jalg)

hawre’: [haw."REP] PF ns. müts (tuletatud sõna-dest hawnu kaitsma ja re’o pea)

hawtsyìp: ["haw.>tsjIp^] PF ns. uinak (tuletatud

sõnast hahaw magama)hän: [hæn] PF ns. võrkhefitswo: ["hE.fi.>tswo] PF ns. haiistmine (taju)

(tuletatud sõnast hefi lõhn)hermeyp: [hER."mEjp^] PF ns. lumesadu (tuleta-

tud sõnadest herwì lumi ja meyp nõrk)hertxayo: ["hER.t'a.jo] PF ns. lumeväli (tuleta-

tud sõnadest herwì lumi ja txayo väli)herwì: ["hER.wI] PF ns. lumiherwìva: ["hER.wI.va] PF ns. lumehelves (tuleta-

tud sõnadest herwì lumi ja ìlva helves)heyr: [hEJR] PF ns. rindhì’ang: ["hI.PaN] PF ns. putukas (tuletatud sõ-

nadest hì’i väike ja ioang loom)hìkrr: ["hI.kr

"] PF ns. sekund, väga lühike aeg (tu-

letatud sõnadest hì’i väike ja krr aeg)hìmpxì: [hIm."p'I] PF ns. vähemus, väiksem osahìmtxan: [hIm."t'an] PF ns. hulk, kogus (tuleta-

tud sõnadest hìm vähe ja txan palju)hìmtxew: [hIm."t'Ew] PF ns. miinimum (tuleta-

tud sõnadest hìm väike ja txew piir)hoan: ["ho.an] PF ns. mugavus

13

Page 14: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

holpxay: [hol."p'aj] PF ns. number (tuletatudsõnadest hol vähe ja pxay palju)

hrrap: ["hr".ap^] PF ns. oht

hufwe: [hu."fwE] PF ns. tuulhufwetsyìp: [hu."fwE.

>tsjIp^] PF ns. õrn tuul (tu-

letatud sõnast hufwe tuul)huru: ["hu.Ru] PF ns. potti’en: ["iP.En] JC ns. keelpillikut: ["i.kut^] PF ns. suur uhmrinui; lihasegistiinanfya: [i."nan.fja] PF ns. taju (tuletatud sõ-

nadest inan lugema ja fya’o viis)ingyen: ["iN.jEn] PF ns. arusaamatuse, mõistma-

tuse tunneingyentsim: ["iN.jEn.>tsim] PF ns. müsteerium,

mõistatus, arusaamatus (tuletatud sõnadestingyen mõistmatuse tunne ja tsim allikas)

ingyentsyìp: ["iN.jEn.>tsjIp^] PF ns. trikk, nüanss(tuletatud sõnast ingyen arusaamatuse tun-ne)

ioang: [i."o.aN] PF ns. loom, elukasioi: [i."o.i] PF ns. ehe, kaunistus, tseremooniariie-

tusionar: ["i.o.naR] PF ns. Marduse ratsutaja prillidirayo: [i."Ra.jo] JC ns., hs. aitäh, tänudìlva: ["Il.va] PF ns. tilk, helves, piiskìpxa: [I."p'a] RL,PF ns. Sõnajalgkaryu: ["kaR.ju] PF ns. õpetaja (tuletatud sõnast

kar õpetama)karyunay: [kaR.ju."naj] PF ns. õpetajaks õppija

(tuletatud sõnast karyu õpetaja)kato: ["ka.to] PF ns. rütmkavuk: [ka."vuk^] PF ns. reetmine, äraandlikkuskaym: [kajm] PF ns. õhtu (enne videvikku), hili-

ne pärastlõunakäpxì: [kæ."p'I] PF ns. tagumine osa (tuletatud

sõnadest kä minema ja hapxì osa)kelku: ["kEl.ku] PF ns. kodu, majakem: [kEm] PF ns. tegevus, tegukemlì’u: ["kEm.lI.Pu] PF ns. tegusõna (tuletatud

sõnadest kem tegevus ja lì’u sõna)kemlì’uvi: ["kEm.lI.Pu.vi] PF ns. siseliide (tule-

tatud sõnast kemlì’u tegusõna)kenzen: [kEn."zEn] PF ns. mitte ilmtingimata

(tuletatud sõnadest ke mitte ja nìzen kind-lasti)

ketuwong: ["kE.tu.woN] PF ns. võõras isikkewan: ["kE.wan] PF ns. vanus (tuletatud sõna-

dest koak vana ja ’ewan noor)key: [kEj] PF ns. nägu

keye’ung: [kE."jE.PuN] PF ns. hullumeelsuskeyrel: ["kEy.REl] PF ns. näoilme (tuletatud sõ-

nadest key nägu ja rel pilt)kifkey: [ki."fkEj] PF ns. maailm (füüsiline, tahke)kilvan: [kil."van] PF ns. jõgikinam: [ki."nam] PF ns. jalgkinamtil: [ki."nam.til] PF ns. põlv (tuletatud

sõnadest kinam jalg ja til ühendus, hing)kintrr: ["kin.tr

"] PF ns. nädal (tuletatud sõna-

dest kinä seitse ja trr päev)kintrram: ["kin.tr

"am] PF ns. eelmine nädal (tu-

letatud sõnast kintrr nädal)kintrray: ["kin.tr

"aj] PF ns. järgmine nädal (tule-

tatud sõnast kintrr nädal)kìng: [kIN] PF ns. niit, lõngkìte’e: [kI.tE."PE] PF ns. teenus, teenistuskllpa: ["kl

".pa] PF ns. põhjas, all

kllpxìltu: [kl"."p'Il.tu] PF ns. territoorium, maa-

alakllrikx: [kl

"."rik'] PF ns. maavärin (tuletatud sõ-

nadest kllte maa ja rikx liikuma)kllte: ["kl

".tE] PF ns. maa, maapind

klltseng: ["kl".>tsEN] PF ns. asukoht (tuletatud sõ-

nast tseng koht)ko’on: ["ko.Pon] PF ns. ring, ovaal, ringilkujuli-

ne vorm (tuletatud sõnadest koum ümar ja’on vorm)

koaktan: ["ko.ak.tan] PF ns. vanamees (tuleta-tud sõnast koak vana)

koakte: ["ko.ak.tE] PF ns. vanamemm (tuletatudsõnast koak vana)

koaktu: ["ko.ak.tu] PF ns. vana inimene (tuleta-tud sõnast koak vana)

koren: [ko."REn] PF ns. reegel, juhtnöörkrr: [kr

"] PF ns. aeg

kum: [kum] PF ns. tulemus, järelduskurfyan: ["kuR.fjan] PF ns. korv, rippuv iste (tu-

letatud sõnadest kur rippuma ja fyan ese,millele saab asju panna, et nad maas ei oleks)

kurfyavi: ["kuR.fja.vi] PF ns. konks (tuletatudsõnast kurfyan korv)

kxa: [k'a] PF ns. suukxam: [k'am] PF ns. keskpunkt, keskminekxamtrr: ["k'am.tr

"] PF ns. keskpäev, lõuna (tule-

tatud sõnadest kxam kese ja trr päev)kxamtrrmaw: ["k'am.tr

".maw] PF ns. aeg kohe

pärast lõunat, varajane pärastlõuna (tuletatudsõnadest kxamtrr lõuna ja maw pärast)

14

Page 15: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

kxamtseng: ["k'am.>tsEN] PF ns. kese, koht

keskel (tuletatud sõnadest kxam keskpunkt jatseng koht)

kxamtxomaw: ["k'am.t'o.maw] PF ns. aeg pä-rast keskööd (tuletatud sõnadest kxamtxonkesköö ja maw pärrast)

kxamtxon: ["k'am.t'on] PF ns. kesköö (tuletatudsõnadest kxam kese ja txon öö)

kxamyì: ["k'am.jI] PF ns. kesmine tase (tuleta-tud sõnadest kxam keskmine ja yì tase)

kxap: [k'ap^] PF ns. ohtkxaylyì: ["k'ajl.jI] PF ns. kõrge tase (tuletatud

sõnadest kxayl kõrge ja yì tase)kxemyo: ["k'Em.jo] PF ns. sein, vertikaalne pind

(tuletatud sõnadest kxem vertikaalne olemaja yo pind)

kxener: ["k'E.nER] PF ns. suitskxetse: ["k'E.>tsE] PF ns. sabakxeyey: ["k'E.jEj] PF ns. viga, eksituskxitx: [k'it'] PF ns. surmkxìmyu: ["k'Im.ju] PF ns. väejuht, teise/teiste

üle võimu omav isik (tuletatud sõnast kxìmkäskima, määrama)

kxll: [k'l"] PF ns. kallaletung, rünnak

kxor: [k'oR] PF ns. Suured kosed, mis on väga tu-geva vooluga (loendatav, kuid harva)

kxu: [k'u] PF ns. viga, paha, hädakxumpay: ["k'um.paJ] PF ns. lima, geel, viskoos-

ne vedelik (tuletatud sõnast kxum viskoosne,limane)

kxutu: ["k'u.tu] PF ns. vaenlane (tuletatud sõ-nast kxu viga, paha)

lawnol: ["law.nol] PF ns. suur rõõmlawr: [lawR] PF ns. meloodialayompin: [la."jom.pin] PF ns. must (tuletatud

sõnast layon must)leioae: [lE.i.o."a.E] PF ns. austus, respektlertu: ["lER.tu] PF ns. töökaaslanelew: [lEw] PF ns. katelie: ["li.E] PF ns. kogemuslini: ["li.ni] PF ns. noorloom, -kala, -lind, -putukaslì’fya: ["lIP.fja] PF ns. keel (suhtlusvahend) (tule-

tatud sõnadest lì’u sõna ja fya’o tee, viis)lì’fyaolo’: ["lIP.fja.o."loP] PF ns. keelegrupp, ke-

ele kasutajad (tuletatud sõnadest lì’fya keel(suhtlusvahend) ja olo’ hõim)

lì’fyavi: ["lIP.fja.vi] PF ns. väljend, keele osa (tu-letatud sõnast lì’fya keel)

lì’kong: ["lIP.koN] PF ns. silp (tuletatud sõna-dest lì’u sõna ja ’ekong löök (rütmiline))

lì’u: ["lI.Pu] PF ns. sõnalì’ukìng: ["lI.Pu.kIN] PF ns. lause (tuletatud sõ-

nadest lì.u sõna ja kìng lõim)lì’ukìngvi: ["lI.Pu.kIN.vi] PF ns. fraas (tuletatud

sõnast lì’ukìng lause)lì’upam: ["lI.Pu.pam] PF ns. aksent, hääldus (tu-

letatud sõnadest lì’u sõna ja pam heli)lì’upuk: ["lI.Pu.puk^] PF ns. sõnastik, sõnaraa-

mat (tuletatud sõnadest lì’u sõna ja puk raa-mat (inglise laensõna))

lì’uvan: ["lI.Pu.van] PF ns. sõnamäng (tuletatudsõnadest lì’u sõna ja uvan mäng)

lì’uvi: ["lI.'Pu.vi] PF ns. liide (tuletatud sõnastlì’u sõna)

lo’a: ["lo.Pa] PF ns. tootem, hõimu märk, amulettloi: ["lo.i] PF ns. munalomtu: ["lom.tu] PF ns. igatsetud inimene (tule-

tatud sõnast lom igatsetud)loran: ["lo.Ran] PF ns. graatsilisus, elegantsus

(tuletatud sõnadest lor ilus ja ran olek)lrrtok: ["lr

".tok^] PF ns. naeratus

lun: [lun] PF ns. põhjuslupra: ["lup.Ra] PF ns. stiilmasat: ["ma.sat] PF ns. rinnarüü (sõjas)mauti: ["ma.u.ti] PF ns. puuvilimaweypeyyu: [ma."wEj.pEj.ju] PF ns. rahuloli-

ja (tuletatud sõnast maweypey rahul olema)mawl: [mawl] PF ns. pool (millestki)mekre: ["mEk.RE] PF ns. varudmektseng: ["mEk.

>tsEN] PF ns. avaus (tuletatud

sõnadest mek tühi ja tseng koht)menari: [mE."na.Ri] PF ns. silmad (kaks) (tuleta-

tud sõnadest me+ kaksikvorm ja nari silm)merki: ["mER.ki] PF ns. grillmesrram: [mE.sr

"."am] PF ns., ms. üleeile (tule-

tatud sõnast trr päev)mesrray: [mE.sr

"."aj] PF ns., ms. ülehomme (tu-

letatud sõnast trr päev)meuia: [mE."u.i.a] PF ns. au, austusmiktsang: ["mik.

>tsaN] PF ns. kõrvarõngas (tule-

tatud sõnadest mikyun kõrv ja tsang läbilõi-ge)

mikyun: ["mik.jun] JC ns. kõrvmìfa: ["mI.fa] or [mI."fa] PF ns., ms. (millegi) se-

esmìnyu: ["mIn.ju] PF ns. keeraja, pööraja (tuleta-

tud sõnast mìn keerama, pöörama)

15

Page 16: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

mo: [mo] PF ns. koht, piiratud ala, ruummo’ara: [mo."Pa.Ra] PF ns. kogumiskohtmo a fngä’: ["mo a "fNæP] PF ns. tualett, WC (tu-

letatud sõnadest mo piiratud ala ja (a) fngä’end kergitama)

mokri: ["mok.Ri] PF ns. häälmowar: [mo."waR] PF ns. nõuanne, soovitusmowarsiyu: [mo."waR.si.ju] PF ns. nõuandja

(tuletatud sõnast mowar nõuanne)mrrtrr: ["mr

".tr"] PF ns. arginädal, töönädal (tule-

tatud sõnadest mrr viis ja trr päev)munsna: ["mun.sna] PF ns. paar (tuletatud sõ-

nadest mune kaks ja sna’o kogumik)muntrr: ["mun.tr

"] PF ns. nädalavahetus (tuleta-

tud sõnadest mune kaks ja trr päev)muntrram: ["mun.tr

".am] PF ns. eelmine nädala-

vahetus (tuletatud sõnast muntrr nädalava-hetus)

muntrray: ["mun.tr".aj] PF ns. järgmine nädala-

vahetus (tuletatud sõnast muntrr nädalava-hetus)

muntxatan: [mun."t'a.tan] PF ns. mees (abikaa-sana) (tuletatud sõnast muntxatu abikaasa)

muntxate: [mun."t'a.tE] PF ns. naine (abikaasa-na) (tuletatud sõnast muntxatu abikaasa)

muntxatu: [mun."t'a.tu] PF ns. abikaasa (tuleta-tud sõnast muntxa paari pandud)

na’rìng: ["naP.RIN] PF ns. metsnaer: [na."ER] PF ns. jooknari: ["na.Ri] PF ns. silmnawmtu: ["nawm.tu] PF ns. hea/suur inimene

(tuletatud sõnast nawm suur)nayn: [najn] PF ns. sümbol 9 (mitte väärtus)neni: ["nE.ni] PF ns. liivneympin: ["nEjm.pin] PF ns. hele värv (tuleta-

tud sõnast neyn hele, valge varjund)ngam: [Nam] PF ns. kajangampam: ["Nam.pam] PF ns. riim (tuletatud

sõnadest ngam kajaa ja pam heli)ngawng: [NawN] PF ns. ussngäng: [NæN] PF ns. kõhtngep: [NEp^] PF ns. nabangimpup: [Nim."pup^] PF ns. pikkus (tuletatud

sõnadest ngim pikk ja pup lühike)ngip: [Nip^] PF ns. ruum, vaba või piirideta alangoa: ["No.a] PF ns. mudangopyu: ["Nop.ju] PF ns. looja (tuletatud sõnast

ngop looma)ngrr: [Nr

"] PF ns. juur

ngrrpongu: [Nr".po.Nu] PF ns. rohujuurte liiku-

mine (tuletatud sõnadest ngrr juur ja pongugrupp)

ngulpin: ["Nul.pin] PF ns. hall (tuletatud sõnastngul hall, hallikas)

nguway: ["Nu.waj] PF ns. soomushundi hõige,ulgumine (tuletatud sõnast way laul)

nikre: ["nik.RE] PF ns. juuksednikroi: [nik."Ro.i] PF ns. juuksekaunistus (tu-

letatud sõnadest nikre juuksed ja ioi kau-nistus)

niktsyey: ["nik.>tsjEj] PF ns. söödavavad toitu si-duvad lehed vms (tuletatud sõnadest nik mu-gav ja tsyey eine)

nivi: ["ni.vi] PF ns. võrkkiik (magamiseks, üldinetermin)

nìkx: [nIk'] PF ns. kruusakivi, looduses või tehis-likult purustatud kivi tükk

nrra: ["nr".a] PF ns. uhkus, uhke tunne

numeyu: ["nu.mE.ju] PF ns. õpilane (tuletatudsõnast nume õppima)

numtseng: ["num.>tsEN] PF ns. kool (tuletatud

sõnadest nume õppima ja tseng koht)numtsengvi: ["num.

>tsEN.vi] PF ns. klassiru-

um, kooli jaotus (tuletatud sõnast numtsengkool)

numultxa: [nu.mul."t'a] PF ns. klass (koolis) (tu-letatud sõnadest nume õppima ja ultxa kok-kutulek)

numultxatu: [nu.mul."t'a.tu] PF ns. klassikaas-lane (tuletatud sõnast numultxa klass (koo-lis))

oeyk: [o."Ejk^] PF ns. põhjus, alusokup: ["o.kup^] PF ns. piimolo’: [o."loP] PF ns. hõimolo’eyktan: [o.lo."PEjk.tan] JC ns. hõimu valit-

seja (tuletatud sõnadest olo’ hõim ja eyktanvalitseja)

ontsang: ["on.>tsaN] PF ns. ninarõngas (tuleta-tud sõnadest ontu nina ja tsang läbilõige)

ontu: ["on.tu] JC ns. ninapa’o: ["pa.Po] PF ns. pool, külgpam: [pam] PF ns. helipamrel: [pam."REl] PF ns. kirjutamine, kirjutis

(tuletatud sõnadest pam heli ja rel pilt)pamrelfya: [pam."REl.fja] PF ns. õigekiri (õigesti

kirjutamise viis) (tuletatud sõnadest pamrelkirjutis ja fya’o viis)

16

Page 17: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

pamrelsiyu: [pam."rEl.si.ju] PF ns. kirjanik (tu-letatud sõnast pamrel kirjutis)

pamrelvi: [pam."REl.vi] PF ns. kirjatäht (tuleta-tud sõnast pamrel kirjutis)

pamtseo: ["pam.>tsE.o] PF ns. muusika (tuleta-

tud sõnadest pam heli ja tseo kunst)pamtseongopyu: [pam.

>tsE.o."Nop.ju] PF ns. he-

lilooja, muusika looja (tuletatud sõnadestpamtseo muusika ja ngopyu looja)

pamtseotu: ["pam.>tsE.o.tu] PF ns. muusik (tu-

letatud sõnast pamtseo muusika)pamuvan: ["pam.u.van] PF ns. sõnamäng (tule-

tatud sõnadest pam heli ja uvan mäng)pan: [pan] PF ns. kolmandik, üks kolmandikpaskalin: [pa.ska."lin] PF ns. magus mari (tule-

tatud sõnadest pasuk mari ja (a)kalin heamaitsega)

pasuk: ["pa.suk^] PF ns. maripawk: [pawk^] PF ns. puhkpill, pasunpay: [paj] PF ns. vesi, vedelikpayfya: ["paj.fja] PF ns. oja (tuletatud sõnadest

pay vesi ja fya’o tee)payìva: ["paj.I.va] PF ns. veetilk (tuletatud sõ-

nadest pay vesi ja ìlva tilk)payoang: [paj."o.aN] PF ns. kala (tuletatud sõ-

nadest pay vesi ja ioang loom)paysena: ["paj.sE.na] PF ns. anum vee hoidmi-

seks (tuletatud sõnadest pay vesi ja sähenakarp)

paysmung: ["paJ.smuN] PF ns. veepaun (tuleta-tud sõnadest pay vesi ja smung transpordi-vahend)

paytxew: [paj."t'Ew] PF ns. kallas, rannik, veeäär(tuletatud sõnadest pay vesi ja txew äär)

pängkxoyu: [pæN."k'o.ju] PF ns. vestleja, suht-leja (tuletatud sõnast pängkxo vestlema)

pängkxoyu lekoren: [pæN."k'o.ju lE.ko."REn]PF ns. advokaat (tuletatud sõnadest päng-kxoyu vestleja ja lekoren reegline)

pänu: ["pæ.nu] PF ns. lubaduspewn: [pEwn] PF ns. kaelpil: [pil] PF ns. näojoon, näotriippizayu: ["pi.za.ju] PF ns. esivanempìwopx: [pI."wop'] PF ns. pilvpìwopxtsyìp: [pI."wop'.

>tsjIp] PF ns. udukogu

(tuletatud sõnast pìwopx pilv)plltxeyu: [pl

"."t'E.ju] PF ns. rääkija, kõneleja (tu-

letatud sõnast plltxe rääkima)

pongu: ["po.Nu] PF ns. grupp inimesi, salkkond,gäng (tuletatud sõnast po tema)

prrku: ["pr".ku] PF ns. süli, rüpp (või ka emakas)

(tuletatud sõnadest prrnen beebi ja kelkukodu)

prrkxentrrkrr: [pr".k'En.tr

".kr

"] Skxawng ns. suit-

setamise nautimine päevasel ajal (Na’vi idi-oom)(tuletatud sõnadest prrte’ nauditav, kx-ener suits, trr päev ja krr aeg)

prrnen: ["pr".nEn] PF ns. beebi, väike laps

prrnesyul: ["pr".nE.sjul] PF ns. pung (tuletatud

sõnadest prrnen beebi ja syulang lill)prrsmung: ["pr

".smuN] PF ns. beebi hoidja (tule-

tatud sõnadest prrnen beebi ja smung trans-pordivahend)

prrwll: ["pr".wl

"] Prr ns. sammal (tuletatud sõna-

dest prrnen beebi ja ’ewll taim)pxawngip: ["p'aw.Nip^] PF ns. keskkond (tuleta-

tud sõnadest pxaw ümber ja ngip ruum)pxawpa: ["p'aw.pa] PF ns. piir, piirjoon (tuleta-

tud sõnadest pxaw ümber ja pa’o pool)pxen: [p'En] PF ns. riietus, riideesepxesrram: [p'E.sr

"."am] PF ns., ms. kolm päeva

tagasi (tuletatud sõnast trr päev)pxesrray: [p'E.sr

"."aj] PF ns., ms. kolme päeva pä-

rast (tuletatud sõnast trr päev)pxorpam: ["p'oR.pam] PF ns. rõhuga kaashäälik

(tuletatud sõnadest pxor plahvatama ja pamhääl)

pxun: [p'un] PF ns. käsi, käsivarspxuntil: ["p'un.til] PF ns. küünarnukk (tuleta-

tud sõnadest pxun käsivars ja til ühendus,hing)

ral: [Ral] PF ns. tähendusram: [Ram] PF ns. mägiramtsyìp: ["Ram.

>tsjIp^] PF ns. küngas, väike mä-

gi (tuletatud sõnast ram mägi)ramunong: [Ra."mu.noN] PF ns. kaevran: [Ran] PF ns. üldine olek või seisund looduses,

olemus, inimeste puhul iseloom.raspu’: [Ra."spuP] PF ns. jalakaitsmd (kasutatakse

sõjas)rawm: [Rawm] PF ns. äikerawmpxom: ["Rawm.p'om] PF ns. äike ja müris-

tamine (tuletatud sõnadest rawm äike ja ’rr-pxom kõu)

rawng: [rawN] PF ns. sissekäik, ukseavare’o: ["RE.Po] PF ns. pearel: [REl] PF ns. pilt

17

Page 18: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

rel arusikx: ["rEl a.ru."sikx] PF ns. film, video(tuletatud sõnadest rel pilt ja rikx liikuma)

reltseo: ["REl.>tsE.o] PF ns. kujutav kunst (tuleta-tud sõnadest rel pilt ja tseo kunst)

reltseotu: ["REl.>tsE.o.tu] PF ns. kunstnik (tuleta-tud sõnast reltseo kunst)

renten: ["REn.tEn] PF ns. prillidrenu: ["RE.nu] PF ns. musterrewon: ["RE.won] PF ns. hommikrey’eng: [REj."PEN] PF ns. Elu Tasakaal (tuleta-

tud sõnast rey elama)reyfya: ["REj.fja] PF ns. kultuur, elamisviis (tule-

tatud sõnadest rey elama ja fya’o viis)reym: [REjm] PF ns. kuiv maareypay: ["REj.paj] PF ns. veri (tuletatud sõna-

dest rey elama ja pay vesi)rimpin: ["Rim.pin] PF ns. kollane (tuletatud sõ-

nast rim kollane)rina’: [Ri."naP] PF ns. seeme (tuletatud sõnast

atokirina’ Püha Puu seemned)rì’ìr: ["RI.PIR] PF ns. peegeldusrìk: [RIk^] PF ns. lehtrìn: [RIn] PF ns. puitrong: [RoN] PF ns. tunnelronguwayyu: [Ro."Nu.waj.ju] PF ns. ulguja (tu-

letatud sõnast ronguway ulgumine)ronsem: ["Ron.sEm] PF ns. mõistusronsrel: ["Ron.sREl] PF ns. kujuteldav asi (tuleta-

tud sõnast ronsrelngop kujutlema)ropx: [Rop'] PF ns. auk (täielikult läbistav)rum: [Rum] PF ns. pallrurur: [Ru."RuR] PF ns. oja moodi kivide vahel

voolav vesi (loendatav)rusey: [Ru."sEj] PF ms., ns. elus, eluline (tuleta-

tud sõnadest rey elama ja «us» v-kesksõna)sa’ewrang: [sa."PEw.RaN] PF ns. suur kudumis-

masin (tuletatud sõnadest sa’nok ema ja’ewrang kudumismasin)

sa’nok: ["saP.nok^] PF ns. ema tuletatud sõnastsa’atenuk

sa’nu: ["saP.nu] PF ns. emme (hellitav vormsa’nok ema)

sa’nutsyìp: ["saP.nu.>tsjIp^] PF ns. väike emake(kasutatakse väikeste tüdrukute puhul) (tuleta-tud sõnast sa’nu emme)

sa’sem: ["saP.sEm] PF ns. vanem või vanemad(tuletatud sõnadest sa’nok ema ja sempulisa)

salewfya: [sa."lEw.fja] PF ns. suund, kurss (tule-tatud sõnadest salew edasi minema ja fya’otee)

satu’li: [sa."tuP.li] PF ns. pärandsä’anla: [sæ."Pan.la] PF ns. igatsus (tuletatud

sõnast ’anla igatsema)sä’eoio: [sæ."PE.o.i.o] PF ns. rituaal, tseremoonia

(tuletatud sõnast ’eoio tseremoniaalne)sä’ipu: [sæ."Pi.pu] PF ns. nali (tuletatud sõnast

’ipu naljakas)sä’o: ["sæ.Po] PF ns. tööriist, nõusäfe’ul: [sæ."fE.Pul] PF ns. halvenemine (kindlal

juhtumil) (tuletatud sõnast fe’ul halvenema)säflä: [sæ."flæ] PF ns. edu (mingi sündmusega)

(tuletatud sõnast flä õnnestuma)säfmi: [sæ."fmi] PF ns. proov, katsetus (tuleta-

tud sõnast fmi proovima)säfngo’: [sæ."fNoP] PF ns. nõudmine (tuletatud

sõnast fngo’ nõudma)säfpìl: [sæ."fpIl] PF ns. idee (tuletatud sõnast

fpìl mõtlema)säftxulì’u: [sæ.ft'u."lI.Pu] PF ns. kõne, jutlus

(tuletatud sõnast ftxulì’u kõnelema)säfyep: [sæ."fjEp^] PF ns. käepide, sang vms. (tu-

letatud sõnast fyep käes hoidma)sähena: [sæ."hE.na] PF ns. karp; asi, milles saab

asju hoida (tuletatud sõnast hena kandma)säkanom: [sæ."ka.nom] PF ns. omandatud asi,

omand (tuletatud sõnast kanom omandama)sälang: [sæ."laN] PF ns. uurimus (tuletatud sõ-

nast lang uurima)sälatem: [sæ."la.tEm] PF ns. muudatus, muutmi-

ne, modifitseerimine (tuletatud sõnast latemmuutma)

sälätxayn: [sæ.læ."t'ajn] PF ns. kaotus, kui ollak-se alistatud (tuletatud sõnast lätxayn alista-ma)

säleymfe’: [sæ.lEjm."fEP] PF ns. kaebus (tuleta-tud sõnast leymfe’ kurtma, kaebama)

säleymkem: [sæ.lEjm."kEm] PF ns. protestiaval-dus, meeleavaldus (konkreetne sündmus) (tule-tatud sõnast leymkem protesteerima)

sämok: [sæ."mok^] PF ns. soovitus, ettepanek(tuletatud sõnast mok soovitama)

sämunge: [sæ."mu.NE] PF ns. transpordivahend(tööriist vms) (tuletatud sõnast munge too-ma)

sämyam: [sæm."yam] PF ns. kallistus, embus(tuletatud sõnast meyam kallistama)

18

Page 19: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

sängä’än: [sæ.Næ."Pæn] PF ns. depressioon, kan-natav olek (tuletatud sõnast ngä’än vaimseltkannatama)

sängop: [sæ."Nop^] PF ns. looming, teos (tuleta-tud sõnast ngop looma)

sänrr: [sæ."nr"] PF ns. helendus, helendamine; val-

gusallikas, lamp (tuletatud sõnast nrr helen-dama)

sänui: [sæ."nu.i] PF ns. läbikukkumine, ebaõn-nestumine (kindel olukord) (tuletatud sõnastnui ebaõnnestuma)

sänume: [sæ."nu.mE] PF ns. õpetus, juhis (tule-tatud sõnast nume õppima)

sänumvi: [sæ."num.vi] PF ns. õppetund (tuleta-tud sõnast sänume õpetus)

säomum: [sæ."o.mum] PF ns. infokild (tuleta-tud sõnast omum teadma)

säpenghrr: [sæ.pEN."hr"] PF ns. hoiatus (tuleta-

tud sõnast penghrr hoiatama)säpllhrr: [sæ.pl

"."hr

"] PF ns. hoiatus (tuletatud

sõnast pllhrr hoiatama)säplltxe: [sæ.pl

"."t'E] PF ns. teadaanne, väide (tu-

letatud sõnast plltxe rääkima)säplltxevi: [sæ.pl

"."t'E.vi] PF ns. kommentaar

(tuletatud sõnast säplltxe teadaanne)säpom: [sæ."pom] PF ns. suudlus, musi (tuleta-

tud sõnast pom suudlema)särawn: [sæ."Rawn] PF ns. asi, mis asendati või

vahetati (tuletatud sõnast rawn asendama)särengop: [sæ."rE.Nop^] PF ns. kujundus, disain

(tuletatud sõnast rengop kujundama)säro’a: [sæ."Ro.Pa] PF ns. saavutus, imetlusväär-

ne tegusäseyto: [sæ.sEj."to] PF ns. lihuniku tööriist (tu-

letatud sõnast seyto lihunik)säsìlpey: [sæ.sIl."pEj] PF ns. lootus (kindla

juhtumi puhul) (tuletatud sõnast sìlpey loot-mine)

säspxin: [sæ."sp'in] PF ns. haigus (tuletatud sõ-nast spxin haige)

säspxintsyìp: [sæ."sp'in.>tsjIp^] PF ns. kerge hai-

gus, põdur olek (tuletatud sõnast säspxinhaigus)

säsrätx: [sæ."sRæt'] PF ns. tüütamine, vaevamine(tuletatud sõnast srätx tüütama)

säsrìn: [sæ."sRIn] PF ns. laenatud asi (tuletatudsõnast srìn ajutiselt ühelt teisele üle andma)

sästarsìm: [sæ."staR.sIm] PF ns. kogum, kogumik

(teadlikult kokku pandud kellegi poolt) (tuleta-tud sõnast starsìm koguma)

säsulìn: [sæ."su.lIn] PF ns. hobi, meelerahu pak-kuv tegevus (tuletatud sõnast sulìn hõivatudolema (heas mõttes))

säsyep: [sæ."sjEp^] PF ns. lõks (tuletatud sõnastsyep lõksu püüdma)

sätare: [sæ."ta.RE] PF ns. suhe (tuletatud sõnasttare ühilduma)

sätaron: [sæ."ta.Ron] PF ns. jaht (nt. sinihirve-jaht) (tuletatud sõnast taron jahtima)

sätsan’ul: [sæ.">tsan.Pul] PF ns. paranemine

(kindlal juhtumil) (tuletatud sõnast tsan’ulparanema)

sätsìsyì: [sæ.">tsI.syI] PF ns. sosin (tuletatud sõ-

nast tsìsyì sosistama)sätswayon: [sæ."

>tswaj.on] PF ns. lend (tuleta-

tud sõnast tswayon lendama)sätsyìl: [sæ."

>tsjIl] PF ns. ronimine (tuletatud sõ-

nast tsyìl ronima)sävll: [sæ."vl

"] PF ns. märk, signaal, tähistus (tu-

letatud sõnast vll näitama)säwäsul: [sæ."wæ.sul] PF ns. võistlus (tuletatud

sõnast wäsul võistlema)säwäsultsyìp: [sæ."wæ.sul.

>tsjIp^] PF ns. mõõ-

duvõtt, väiksem võistlus (tuletatud sõnastsäwäsul võistlus)

säwäte: [sæ.wæ."tE] PF ns. väide, argument, vai-eldav teema (tuletatud sõnast wäte vaidlema)

säwìngay: [sæ.wI."Naj] PF ns. tõend, tõestus(juhtum) (tuletatud sõnast wìngay tõestama)

säwìntxu: [sæ.wIn."t'u] PF ns. näitus, näitamine(tuletatud sõnast wìntxu näitama)

säyäkx: [sæ."Jæk'] PF ns. ingoreerimine(juhtum) (tuletatud sõnast yäkx ignoreeri-ma)

säzärìp: [sæ."zæ.RIp^] RL,PF ns. Suurhobu ohjad(tuletatud sõnast za’ärìp tõmbama)

se’ayl: [sE."Pajl] PF ns. üksik pikk juga või kosk,mis voolab kaljult või Hõljuvatelt Mägedelt (lo-endatav)

sekrr: ["sE.kr"] PF ns. olevik, praegune hetk (tule-

tatud sõnadest set nüüd ja krr aeg)sempu: ["sEm.pu] PF ns. issi (hellitav vorm

sempul isa)sempul: ["sEm.pul] PF ns. isasey: [sEj] PF ns. anum vms ese mis on kohandatud

minimaalselt looduses leiduvast

19

Page 20: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

seyn: [sEjn] PF ns. tool, pink; istumiseks mõeldudese (tuletatud sõnadest sä’o tööriist ja heynistuma)

seyri: ["sEj.Ri] JC ns. huulskiempa: ["ski.Em.pa] PF ns. parem pool (tule-

tatud sõnadest skien parem ja pa’o pool)skxawng: [sk'awN] PF ns. loll, idiootskxir: [sk'iR] PF ns. haav, vigastusskxirtsyìp: ["sk'iR.>tsjIp^] PF ns. marrastus, sis-

selõige, väike haav (tuletatud sõnast skxirhaav)

skxom: [sk'om] PF ns. võimalus, juhusslantire: [slan.ti."RE] PF ns. inspiratsioon (tule-

tatud sõnadest slan toetama ja tirea hing)slär: [slæR] PF ns. koobasslosnep: [slo."snEp^] PF ns. laius (tuletatud sõ-

nast snep kitsas)slukx: [sluk'] PF ns. loomasarvsmar: [smaR] PF ns. saak, jahitud asisna’o: ["sna.Po] PF ns. grupp, kogumik, hulk, ko-

gum (elutu kohta)snafpìlfya: [sna."fpIl.fja] PF ns. filosoofia (tu-

letatud sõnadest sna’o kogumik ja fpìlfyamõtteviis)

snanumultxa: [sna.nu.mul."t'a] PF ns. tund(koolis), loeng (tuletatud sõnast numultxaklass (koolis))

snapamrelvi: [sna.pam."REl.vi] PF ns. tähestik(tuletatud sõnast pamrelvi kirjatäht)

snatanhì: [sna.tan."hI] PF ns. tähtkuju (tuleta-tud sõnadest sna’o kogum ja tanhì täht)

snatanhìtsyìp: [sna.tan."hI.>tsjIp] PF ns. täheko-gu (tuletatud sõnadest sna’o kogum ja tan-hì(tsyìp) täht)

snatxärem: [sna."t'æ.REm] PF ns. luukere (tule-tatud sõnadest sna’o kogum ja txärem luu)

snayì: [sna."jI] PF ns. trepp, rida astmeid (tuleta-tud sõnast yì aste)

snaytu: ["snaj.tu] PF ns. kaotaja (tuletatud sõ-nast snaytx kaotama)

sngä’ikrr: ["sNæ.Pi.kr"] PF ns. algus (tuletatud

sõnadest sngä’i algama ja krr aeg)sngä’itseng: ["sNæ.PI.

>tsEN] PF ns. alguspunkt,

esialgne asukoht (tuletatud sõnadest sngä’ialgus ja tseng koht)

sngä’iyu: ["sNæ.Pi.ju] PF ns. algaja, alustaja (tu-letatud sõnast sngä’i algama)

sngel: [sNEl] PF ns. prügi, saast

sngeltseng: ["sNEl.>tsEN] PF ns. prügila (tuleta-tud sõnadest sngel prügi ja tseng koht)

sngum: [sNum] PF ns. muresngumtsim: ["sNum.

>tsim] PF ns. murealli-

kas, murettekitav asjaolu (tuletatud sõnadestsngum mure ja tsim allikas)

snokfyan: ["snok.fjan] PF ns. isiklike asjade korv(tuletatud sõnadest sno tema (omastav) jakurfyan korv)

snolup: ["sno.lup^] PF ns. kohalolu, väljanägemi-ne, isiklik stiil (tuletatud sõnadest sno eneseja lupra stiil)

snomo: ["sno.mo] PF ns. personaalne ruum (tu-letatud sõnadest sno tema oma ja mo piira-tud ruum)

snonivi: ["sno.ni.vi] PF ns. ühe inimese võrkki-ik (tuletatud sõnadest sno tema (omastav) janivi võrkkiik)

snonrra: [sno."nr".a] PF ns. eneseuhkus (negati-

ivne alatoon) (tuletatud sõnadest sno oma janrra uhkus)

so’yu: ["so.ju] PF ns. kõnekeelne väljend sõnaletxanso’hayu (fänn, huviline)

somwew: [som."wEw] PF ns. temperatuur (tule-tatud sõnadest som kuum ja wew külm)

sopyu: ["sop.ju] PF ns. rändaja, reisija (tuleta-tud sõnast sop rändama, reisima)

spe’etu: [spE."PE.tu] PF ns. vangistatu, kinnipe-etu (tuletatud sõnast spe’e vangistama)

spono: ["spo.no] PF ns. saarspulmokri: [spul."mok.Ri] PF ns. telefon (tuleta-

tud sõnadest spule edasi lükkama ja mokrihääl)

spulyaney: [spul.ja."nEj] PF ns. kanuu aer (tu-letatud sõnadest spule lükkama ja yaney ka-nuu)

spxam: [sp'am] PF ns. seensre’: [sREP] PF ns. hammassrekamtrr: [sRE."kam.tr

"] PF ns. aeg enne lõu-

nat (tuletatud sõnadest sre enne ja kxamtrrkeskpäev)

srekamtxon: [sRE."kam.t'on] PF ns. aeg ennekeskööd (tuletatud sõnadest sre enne ja kx-amtxon kesköö)

sresrr’ong: [sRE.sr"."PoN] PF ns. aeg enne koitu

(tuletatud sõnadest sre enne ja trr’ong koit)sreton’ong: [sRE.ton."PoN] PF ns. aeg enne pä-

ikseloojangut (tuletatud sõnadest sre enne jatxon’ong videvik)

20

Page 21: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

srey: [sREj] PF ns. variant, versioonsrok: [sRok^] PF ns. pärl, helmes (kaunistamiseks)srung: [sRuN] PF ns. abi, toetussrungsiyu: ["sRuN.si.ju] PF ns. abistaja, assistent

(tuletatud sõnast srung abi)srungtsyìp: ["sRuN.>tsjIp^] PF ns. abistav vihje

(tuletatud sõnast srung abi)starlì’u: ["staR.lI.Pu] PF ns. kaassõna (tuletatud

sõnadest sätare seos, suhe ja lì’u sõna)stawmtswo: ["stawm.

>tswo] PF ns. kuulmine

(taju) (tuletatud sõnast stawm kuulma)stiwi: ["sti.wi] PF ns. pahandus, koerustükkstiwisiyu: ["sti.wi.si.Ju] PF ns. pahanduse kor-

raldaja (tuletatud sõnast stiwi pahandus)stxeli: ["st'E.li] PF ns. kingitus, andstxenu: ["st'E.nu] PF ns. and (tuletatud sõna-

dest stxeli kingitus ja lonu vabastama)sum: [sum] PF ns. teokarpsumsey: ["sum.sEj] PF ns. teokarbist tehtud joo-

gianum (tuletatud sõnadest sum teokarp jasey anum)

sur: [suR] PF ns. maitse, maikswaw: [swaw] PF ns. hetk, momentswawtsyìp: ["swaw.

>tsjIp^] PF ns. lühike hetk, se-

kund (tuletatud sõnast swaw hetk)swaynivi: ["swaj,ni,vi] PF ns. perekonna võrkki-

ik (tuletatud sõnadest soaia perekond ja nivivõrkkiik)

swek: [swEk^] PF ns. pulk, postswirä: [swi."Ræ] PF ns. elukas, olevusswizaw: [swi."zaw] PF ns. noolswizawsena: [swi."zaw.sE.na] PF ns. nooletupp

(Ikrani sadula küljes) (tuletatud sõnadestswizaw nool ja sähena kandja)

swoa: ["swo.a] PF ns. vägijooks, narkootiline jook,mõnujook

swoasey: ["swo.a.sEj] PF ns. kava anum (se-emnekaunadest tehtud anum vägijookide tar-vitamiseks), käes hoitav (tuletatud sõnadestswoa vägijook ja sey anum)

swoasey ayll: ["swo.a.sEj a."jl"] PF ns. suur ka-

va anum (tuletatud sõnadest swoasey kavaanum, käeshoitav ja yll kogukondlik)

swotu: ["swo.tu] PF ns. püha kohtsyanan: ["sja.nan] PF ns. väiksemad kosed, kus

vesi langeb astmeliseltsyay: [sjaj] PF ns. saatussyayvi: ["sjaj.vi] PF ns. õnn, edu, (juhuslik) või-

malus (tuletatud sõnast syay saatus)

sye’otxang: ["sjE.Po.t'aN] PF ns. puhkpill (tule-tatud sõnadest syeha hingeõhk ja ’otxangmuusikariist)

syeha: ["sjE.ha] PF ns. hingus, hingetõmmesyeprel: [sjEp."REl] PF ns. kaamera (tuletatud

sõnadest syep lõks ja rel pilt)syewe: ["sJE.wE] PF ns. rasvsyokup: [sJo."kup^] PF ns. kaal (füüsikaline) (tu-

letatud sõnadest syo kerge ja ku’up raske)syon: [sjon] PF ns. omadus, loomus, iseloomu-

joonsyonlì’u: ["sjon.lI.Pu] PF ns. omadussõna (tule-

tatud sõnadest syon omadus, iseloom ja lì’usõna)

syulang: ["sju.laN] PF ns. lillsyura: [sju."Ra] PF ns. energia (füüsiline või spi-

rituaalne)syuratan: [sju."Ra.tan] JC,PF ns. bioluminest-

sents (tuletatud sõnadest syura energia jaatan valgus)

syusmung: ["sju.smuN] PF ns. toidualus (tuleta-tud sõnadest syuve toit ja smung transpor-divahend)

syuve: ["sju.vE] PF ns. toit, söök (mitmus pu-udub)

syuvekel: ["sju.vE.kEl] PF ns. nälg (tuletatudsõnast syuve toit)

ta’leng: ["taP.lEN] PF ns. nahktangek: ["ta.NEk^] PF ns. puutüvitanhì: [tan."hI] PF ns. täht, helendav tähn ka

Na’videl olevad helendavad tedretäedtanleng: ["tan.lEN] PF ns. puukoor (tuletatud

sõnadest tangek puutüvi ja ta’leng nahk)tarnioang: ["taR.ni.o.ang] PF ns. kiskja (tuleta-

tud sõnadest taron jahtima ja ioang loom)taronyu: ["ta.Ron.ju] JC,PF ns. kütt (tuletatud

sõnadest taron jahtima ja –yu tegija märkja)taronyutsyìp: ["ta.Ron.ju.>tsjIp^] PF ns. väike

kütt (tuletatud sõnast taronyu kütt)taw: [taw] PF ns. taevastawsyuratan: [taw.sju."Ra.tan] PF,LN ns. virma-

lised (tuletatud sõnadest taw taevas ja syu-ratan (bio)luminestsents)

täftxuyu: [tæ."ft'u.ju] PF ns. kangur (tuletatudsõnadest täftxu kuduma ja –yu tegija märki-ja)

tekre: ["tEk.RE] PF ns. pealuutelem: [tE."lEm] PF ns. nöör, pael

21

Page 22: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

temrey: [tEm."REj] PF ns. ellujäämine (tuletatudsõnast emrey ellu jääma)

tewng: [tEwN] PF ns. niudevööteyrpin: ["tEjR.pin] PF ns. valge (tuletatud sõ-

nast teyr valge)til: [til] PF ns. hing, ühenduskohttilì’u: ["ti.lI.Pu] PF ns. sidesõna (tuletatud sõna-

dest til ühenduskoht ja lì’u sõna)tinan: ["ti.nan] PF ns. lugemine (tuletatud sõ-

nast inan lugema)tirea: [ti."RE.a] PF ns. vaim, hingtireafya’o: [ti."RE.a.�fja.Po] PF ns. vaimu/hinge

tee (tuletatud sõnadest tirea hing ja fya’otee)

tireaioang: [ti."RE.a.i.�o.aN] PF ns. hingeloom(tuletatud sõnadest tirea hing ja ioang loom)

tiretu: [ti."RE.tu] PF ns. šamaan (tuletatud sõna-dest tirea hing ja tute inimene)

tì’al: [tI.".Pal] PF ns. raiskamine (tuletatud sõ-nast ’al raiskama)

tì’awm: [tI."Pawm] PF ns. telkimine (tuletatudsõnast ’awm laager)

tì’awpo: [tI."Paw.po] PF ns. individuaalsus (ne-gatiivse varjundiga), isekus (tuletatud sõnast’awpo üks isik)

tì’efu: [tI."PE.fu] PF ns. tunne (tuletatud sõnast’efu tundma)

tì’em: [tI."PEm] PF ns. kokkamine (tuletatud sõ-nast ’em kokkama)

tì’eylan: [tI."PEj.lan] PF ns. sõprus (tuletatudsõnast ’eylan sõber)

tì’eyng: [tI."PEjN] PF ns. vastus (tuletatud sõ-nast ’eyng vastama)

tì’i’a: [tI."PiP.a] PF ns. lõpp (tuletatud sõnast’i’a lõppema)

tì’ipu: [tI."Pi.pu] PF ns. huumor (tuletatud sõ-nast ’ipu naljakas)

tì’o’: [tI."PoP] PF ns. lõbu, erutus (tuletatud sõ-nast ’o’ erutav)

tì’ong: [tI."PoN] PF ns. õitsemine (tuletatud sõ-nast ’ong õitsema)

tì’ul: [tI."Pul] PF ns. suurendamatìeyktan: [tI."Ejk.tan] JC,PF ns. juhikoht, juhti-

mine (tuletatud sõnast eyktan juht, liider)tìfe’ul: [tI."fE.Pul] PF ns. halvenemine (abstrakt-

ne) (tuletatud sõnast fe’ul halvenema)tìfkeytok: [tI."fkEj.tok^] PF ns. olek, konditsioon,

olukord (tuletatud sõnast fkeytok eksisteeri-ma)

tìflä: [tI."flæ] PF ns. edu (üldine) (tuletatud sõ-nast flä õnnestuma)

tìflrr: [tI."flr"] PF ns. õrnus, hoolivus (tuletatud

sõnast flrr hooliv)tìfmetok: [tI."fmE.tok^] PF ns. kontroll, katse

(tuletatud sõnast fmetok katsetama)tìfmi: [tI."fmi] PF ns. katsetus, proov (tuletatud

sõnast fmi proovima)tìfnu: [tI."fnu] PF ns. vaikus (tuletatud sõnast

fnu vait olema)tìftang: [tI."ftaN] PF ns. peatumine, kõrisulghää-

lik (tuletatud sõnast ftang peatuma)tìftia: [tI.fti".a] PF ns. õpe (tuletatud sõnast ftia

õppima)tìftia kifkeyä: [tI.fti".a ki."fkE.jæ] PF ns. teadus,

füüsilise maailma õpe (tuletatud sõnadest tìf-tia õpe ja kifkey maailm)

tìftiatu: [tI.fti".a.tu] PF ns. uurija (tuletatud sõ-nast tìftia õppimine)

tìftiatu kifkeyä: [tI.fti"a.tu k��."fkEJ.Jæ] PF ns.teadlane (tuletatud sõnadest tìftiatu uurijaja kifkey maailm)

tìftxavang: [tI."ft'a.vaN] PF ns. kirg (tuletatudsõnast ftxavang kirglik)

tìftxey: [tI."ft'Ej] PF ns. valik (tuletatud sõnastftxey valima)

tìftxulì’u: [tI.ft'u."lI.Pu] PF ns. kõnelemine, ava-lik kõnelemine (tuletatud sõnast ftxulì’u kõ-nelema)

tìfyawìntxu: [tI.fja.wIn."t'u] PF ns. juhendus,juhatamine (tuletatud sõnast fyawìntxu ju-hatama)

tìfyeyn: [tI."fjEjn] PF ns. küpsus, valmidus, täise-alisus (tuletatud sõnast fyeyn küps, valmis)

tìhawl: [tI."hawl] PF ns. ettevalmistus, plaan (tu-letatud sõnast hawl valmistuma)

tìhawnu: [tI."haw.nu] PF ns. kaitse (tuletatudsõnast hawnu kaitsma)

tìhìpey: [ti."hI.pEj] PF ns. kõhklus (tuletatud sõ-nast hìpey kõhklema)

tìhona: [tI."ho.na] PF ns. imetlusväärsus (tule-tatud sõnast hona imetlusväärne)

tìk’ìn: [tIk."PIn] PF ns. vaba aeg, hõivatuse pu-udumine (tuletatud sõnast ’ìn hõivatud ole-ma)

tìkakpam: [tI.kak."pam] PF ns. kurtus (tuleta-tud sõnast kakpam kurt)

tìkakrel: [tI.kak."REl] PF ns. pimedus (mitte nä-gemine) (tuletatud sõnast kakrel pime)

22

Page 23: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tìkan: [tI."kan] PF ns. siht, eesmärk (tuletatudsõnast kan sihtima)

tìkangkem: [tI."kaN.kEm] PF ns. töö (tuletatudsõnast kem tegu)

tìkangkemvi: [tI."kaN.kEm.vi] PF ns. projekt,töö osa (tuletatud sõnast tìkangkem töö)

tìkanu: [tI."ka.nu] PF ns. tarkus (tuletatud sõ-nast kanu tark)

tìkawng: [tI."kawN] PF ns. kurjus, õelus (tuleta-tud sõnast kawng paha)

tìkeftxo: [tI.kE."ft'o] PF ns. kurbus (tuletatudsõnast keftxo õnnetu)

tìkelu: [tI."kE.lu] PF ns. puudus (tuletatud sõ-nadest ke mitte ja lu olema)

tìkemwiä: [tI.kEm."wi.æ] PF ns. ebaõiglus (tule-tatud sõnast kemwiä ebaõiglane)

tìkenong: [tI."kE.noN] PF ns. näide (tuletatudsõnast kenong abstaktse nimisõna eesliide)

tìketeng: [tI."kE.tEN] PF ns. erinevus, teistsu-gusus (tuletatud sõnadest ke mitte ja tengsama)

tìkin: [tI."kin] PF ns. vajadus (tuletatud sõnastkin vajama)

tìktseri: [tIk.">tsE.Ri] PF ns. tähelepanematus (tu-letatud sõnast tseri märkama)

tìkusar: [tI.ku."saR] PF ns. õpetamine (tuletatudsõnast kar õpetama)

tìkxey: [tI."k'Ej] PF ns. vigasus, ebakorrektsus(tuletatud sõnast kxeyey viga)

tìkxìm: [tI."k'Im] PF ns. käskimine, määramine(tuletatud sõnast kxìm käskima, määrama)

tìkxuke: [tI."k'u.kE] PF ns. turvalisus (tuletatudsõnast kxuke turvaline)

tìlam: [tI."lam] PF ns. välimus, esinemine, nähtu-mine (tuletatud sõnast lam tunduma)

tìlang: [tI."laN] PF ns. uurimine (tuletatud sõ-nast lang uurima)

tìlatem: [tI."la.tEm] PF ns. muutus (abstraktne)(tuletatud sõnast latem muutma)

tìlen: [tI."lEn] Prr ns. üritus, juhtum (tuletatudsõnast len juhtuma, aset leidma)

tìleym: [tI."lEjm] PF ns. üleskutse (tuletatud sõ-nast leym karjuma)

tìleymfe’: [tI.lEjm."fEP] PF ns. kurtmine, kaeba-mine (tuletatud sõnast leymfe’ kurtma)

tìleymkem: [tI.lEjm."kEm] PF ns. protesteerimi-ne, meeleavaldus (abstraktne) (tuletatud sõ-nast leymkem protesteerima)

tìlor: [tI."loR] PF ns. ilu, kaunidus (tuletatud sõ-nast lor ilus)

tìmal: [tI."mal] PF ns. usaldusväärsus (tuletatudsõnast mal usaldusväärne)

tìme’em: [tI."mE.PEm] PF ns. harmoonia (üldi-selt) (tuletatud sõnast me’em harmooniline)

tìmeyp: [tI."mEjp] PF ns. nõrkus (tuletatud sõ-nast meyp nõrk)

tìmll’an: [tI.ml"."Pan] PF ns. vastu võtmine, akt-

septeerimine (tuletatud sõnast mll’an vastuvõtma)

tìmok: [tI."mok^] PF ns. soovitamine (tuletatudsõnast mok soovitama)

tìmungwrr: [tI.muN."wr"] PF ns. erand (tuleta-

tud sõnast mungwrr välja arvatud)tìmuntxa: [tI.mun."t'a] PF ns. paarimine, abielu

(tuletatud sõnast muntxa paari pandud)tìmweypey: [tIm."wEj.pEj] PF ns. kannatlikkus

(tuletatud sõnast maweypey kannatlik ole-ma)

tìmwiä: [tIm."wi.æ] PF ns. õiglus, ausus (tuleta-tud sõnast muiä õige, aus, õiglene)

tìmyì: ["tIm.jI] PF ns. madal tase (tuletatud sõ-nadest tìm madal ja yì tase)

tìn: [tIn] PF ns. hõivatus; hõivav tegevus (tuleta-tud sõnast ’ìn hõivatud olema)

tìnawri: [tI."naw.Ri] PF ns. anne, talent (tuleta-tud sõnast nawri andekas)

tìnew: [tI."nEw] PF ns. iha, ihalus (tuletatud sõ-nast new tahtma)

tìngay: [tI."Naj] PF ns. tõde (tuletatud sõnastngay tõene)

tìngäzìk: [tI."Næ.zIk^] PF ns. raskus, probleem(tuletatud sõnast ngäzìk raske)

tìngong: [tI."NoN] PF ns. tuimus, laiskus (tuleta-tud sõnast ngong laisk)

tìngop: [tI."Nop^] PF ns. loomine (tuletatud sõ-nast ngop looma)

tìno: [tI."no] PF ns. täpsus, põhjalikkus, detailsustìnomum: [tI."no.mum] PF ns. uudishimu (tule-

tatud sõnast newomum huvi tundma)tìnui: [tI."nu.i] PF ns. läbikukkumine, ebaõn-

nestumine (abstraktne) (tuletatud sõnast nuiebaõnnestuma)

tìnvi: ["tIn.vi] PF ns. ülesanne, samm, asitìoeyktìng: [tI."o.Ejk.tIN] PF ns. seletus (tuleta-

tud sõnast «eyk» põhjus (tüvi))(Hääldus ta-vakõnes [tI."wEjk.tIN])

23

Page 24: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tìohakx: [tI.o."hak'] PF ns. nälg (tuletatud sõ-nast ohakx näljane)

tìomum: [tI."o.mum] PF ns. teadmised (ainsus)(tuletatud sõnast omum teadma)

tìpawm: [tI."pawm] PF ns. küsimus (tuletatudsõnast pawm küsima)

tìpähem: [tI."pæ.hEm] PF ns. saabumine (tule-tatud sõnast pähem saabuma)

tìpängkxo: [tI.pæN."k'o] PF ns. vestlus, arutlus(tuletatud sõnast pängkxo suhtlema)

tìpängkxotsyìp: [tI.pæN."k'o.>tsjIp^] PF ns. väike

vestlus, pisike jutuajamine (tuletatud sõnasttìpängkxo vestlus)

tìpe’un: [tI."pE.Pun] PF ns. otsus (tuletatud sõ-nast pe’un otsustama)

tìprrte’: [tI."pr".tEP] PF ns. nauding, rahuldus

(tuletatud sõnast prrte’ nauditav, rahuldav)tìpsaw: [tIp."saw] PF ns. kohmakus (tuletatud

sõnast pìsaw kohmakas)tìralpeng: [tI.Ral."pEN] PF ns. tõlge, tõlgendus,

interpretatsioon (tuletatud sõnadest ral tä-hendus ja peng ütlema)

tìrawn: [tI."Rawn] PF ns. asendamine, vahetami-ne (tuletatud sõnast rawn asendama)

tìrengop: [tI."rE.Nop^] PF ns. kujundamine, di-sainimine (tuletatud sõnast rengop kujunda-mine)

tìrey: [tI."REj] PF ns. elu (tuletatud sõnast reyelama)

tìrol: [tI."Rol] PF ns. laul (vokaalne) (tuletatudsõnast rol laulma)

tìronsrel: [tI."Ron.sREl] PF ns. kujutlus (tuleta-tud sõnast ronsrelngop kujutlema)

tìska’a: [tI.ska."Pa] PF ns. hävitus, hävitustöö(tuletatud sõnast ska’a hävitama)

tìsla’tsu: [tI."slaP.>tsu] PF ns. kirjeldus (tuleta-tud sõnast sla’tsu kirjeldama)

tìslan: [tI."slan] PF ns. tugi, abi (emotsionaalne,sotsiaalne) (inimeste kohta) (tuletatud sõnastslan toetama)

tìsnaytx: [tI."snajt'] PF ns. kaotus (tuletatud sõ-nast snaytx kaotama)

tìso’ha: [tI."soP.ha] PF ns. vaimustus, hea tuju(tuletatud sõnast so’ha vaimustuses olema)

tìsom: [tI."som] PF ns. kuumus (tuletatud sõ-nast som kuum)

tìsop: [tI."sop^] PF ns. teekond, rännak (tuleta-tud sõnast sop reisima)

tìspe’e: [tI.spE."PE] PF ns. vangistamine, tabami-ne (tuletatud sõnast spe’e vangistama, taba-ma)

tìspxin: [tI."sp'in] PF ns. haigus, haigeolek (tule-tatud sõnast spxin haige)

tìsraw: [tI."sRaw] PF ns. valu (tuletatud sõnastsraw valus)

tìsrese’a: [tI."sRE.sE.Pa] PF ns. ennustus (tuleta-tud sõnast srese’a ennustama)

tìsteftxaw: [tI.stE."ft'aw] PF ns. uurimine (tule-tatud sõnast steftxaw uurima)

tìsti: [tI."sti] PF ns. viha (tuletatud sõnast sti vi-hane)

tìsung: [tI."suN] LN ns. lisa, post scriptum (tule-tatud sõnast sung lisama)

tìsyor: [tI."sjor] PF ns. rahunemine (tuletatudsõnast syor rahunema)

tìtaron: [tI."ta.Ron] PF ns. jahtimine (tuletatudsõnast taron jahtima)

tìterkup: [tI."tER.kup^] PF ns. surm (abstrakt-ne) (surm on paratamatu) (tuletatud sõnastterkup surema)

tìtsan’ul: [tI.">tsan.Pul] PF ns. paranemine (ab-straktne) (tuletatud sõnast tsan’ul parane-ma)

tìtseri: [tI.">tsE.Ri] PF ns. tähelepanu, märkamine(tuletatud sõnast tseri märkama)

tìtslam: [tI.">tslam] PF ns. arusaamine, tarkus(tuletatud sõnast tslam aru saama)

tìtstew: [tI.">tstEw] PF ns. vaprus, julgustìtstunwi: [tI.">tstun.wi] PF ns. lahkus, heldus

(tuletatud sõnast tstunwi lahke, hell)tìtsunslu: [tI.">tsun.slu] PF ns. võimalus (tuleta-

tud sõnast tsunslu võimalik olema)tìtsyär: [tI.">tsjæR] PF ns. tagasilükkamine, kõrva-

leheitmine (tuletatud sõnast tsyär tagasi lük-kama)

tìtusaron: [tI.tu."sa.Ron] PF ns. jahtimine (tule-tatud sõnast taron jahtima)

tìtxanew: [tI."t'a.nEw] PF ns. ahnus (tuletatudsõnast txanew ahne)

tìtxen: [tI."t'En] PF ns. ärkvel olek, ärkamine (tu-letatud sõnast txen ärkvel)

tìtxula: [tI."t'u.la] PF ns. konstrueerimine, ehitis(tuletatud sõnast txula ehitama)

tìtxur: [tI."t'uR] PF ns. tugevus, jõud (tuletatudsõnast txur tugev)

tìvawm: [tI."vawm] PF ns. pimedus (tuletatudsõnast vawm tume, pime)

24

Page 25: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tìväng: [tI."væN] PF ns. janu (tuletatud sõnastväng janune)

tìve’kì: [tI.vEP."kI] PF ns. viha (tuletatud sõnastve’kì vihkama)

tìwan: [tI."wan] PF ns. segaseks tegemine, varja-mine (tuletatud sõnast wan peitma)

tìwäsul: [tI."wæ.sul] PF ns. võistlemine (tuleta-tud sõnast wäsul võistlema)

tìwäte: [tI.wæ."tE] PF ns. vaidlus (tuletatud sõ-nast wäte vaidlema)

tìwew: [tI."wEw] PF ns. külm (tuletatud sõnastwew külm (oms))

tìwìngay: [tI.wI."Naj] PF ns. tõestus (abstraktne)(tuletatud sõnast wìngay tõestama)

tìwusem: [tI.wu."sEm] PF ns. võitlemine (tuleta-tud sõnast wem võitlema)

tìyawn: [tI."jawn] PF ns. armastus (tuletatudsõnast yawne armastatud)

tìyawr: [tI."jawR] PF ns. õigsus, veatus (tuleta-tud sõnast eyawr õige, veatu)

tìyäkx: [tI."Jæk'] PF ns. ingoreerimine (abstrakt-ne) (tuletatud sõnast yäkx ignoreerima)

tìyo’: [tI."yoP^] PF ns. ideaalsus (tuletatud sõ-nast yo’ ideaalne olema)

tìyora’: [tI.jo"RaP] PF ns. võit (tuletatud sõnastyora’ võitma)

tìyusom: [tI.ju."som] PF ns. söömine (tuletatudsõnast yom sööma)

tokx: [tok'] PF ns. kehatompa: ["tom.pa] PF ns. vihmtompakel: ["tom.pa,kel] PF ns. põud (tuletatud

sõnast tompa vihm)tompameyp: [tom.pa."mEjp^] PF ns. seenekas,

hoovihm (tuletatud sõnadest tompa vihm jameyp nõrk)

tomperwì: ["tom.pER.wI] PF ns. lörts (tuletatudsõnadest tompa vihm ja herwì lumi)

tompìva: ["tom.pI.va] PF ns. vihmapiisk (tuleta-tud sõnadest tompa vihm ja ìlva piisk)

toruk makto: ["to.Ruk^ "mak.to] JC ns. Torukigalendaja (tuletatud sõnadest toruk Lendlõvi jamakto ratsutama/lendama (loomaga))

trr: [tr"] PF ns. päev

trr’awve: [tr"."Paw.vE] PF ns. pühapäev (tuleta-

tud sõnadest trr päev ja ’awve esimene)trr’ong: [tr

"."PoN] PF ns. koit, päiksetõus (tuleta-

tud sõnadest trr päev ja ’ong ilmutama)trr’ongmaw: [tr

"."PoN.maw] PF ns. päiksetõusu-

järgne koit (tuletatud sõnadest trr’ong koit ja

maw pärast)trrkive: [tr

"."ki.vE] PF ns. laupäev (tuletatud sõ-

nadest trr päev ja kive seitsmes)trrmrrve: [tr

"."mr

".vE] PF ns. neljapäev (tuletatud

sõnadest trr päev ja mrrve viies)trrmuve: [tr

"."mu.vE] PF ns. esmaspäev (tuleta-

tud sõnadest trr päev ja muve teine)trrpuve: [tr

"."pu.vE] PF ns. reede (tuletatud sõ-

nadest trr päev ja puve kuues)trrpxeyve: [tr

"."p'Ej.vE] PF ns. teisipäev (tuleta-

tud sõnadest trr päev ja pxeyve kolmas)trrtsìve: [tr

".">tsI.vE] PF ns. kolmapäev (tuletatud

sõnadest trr päev ja tsìve neljas)trrtxon: [tr

".t'on] PF ns. ööpäev (tuletatud sõna-

dest trr päev ja txon öö)tsaheylu: [>tsa."hEj.lu] JC,PF ns. sidetsam: [>tsam] PF ns. sõdatsamopin: [">tsa.mo.pin] PF ns. sõjamaskeering

(tuletatud sõnadest tsam sõda ja ’opin värv)tsampongu: [">tsam.po.Nu] PF ns. sõjakamp (tu-

letatud sõnadest tsam sõda ja pongu grupp)tsamsä’o: [">tsam.sæ.Po] PF ns. sõjariist (tuleta-

tud sõnadest tsam sõda ja sä’o tööriist)tsamsiyu: [">tsam.si.ju] PF ns. sõdalane (tuleta-

tud sõnadest tsam si sõda tegema, sõdima ja–yu tegija märkija)

tsang: [>tsaN] PF ns. läbilõigetsankum: [">tsan.kum] PF ns. eelis, kasu, võit (tu-

letatud sõnadest tsan’ul paremaks saama jakum tulemus)

tsap’alute: [>tsap."Pa.lu.tE] PF ns. vabandustsatseng: [>tsa.">tsEN] or ["

>tsa.

>tsEN] PF dem., ns.

seal, selles kohas, see koht (tuletatud sõnadesttsa see ja tseng koht)

tsawke: [">tsaw.kE] PF ns. päiketsawlhì’: [>tsawl."hIP] PF ns. suurus (tuletatud

sõnadest tsawl suur (suurus) ja hì’i väike(suurus))

tsawlultxa: [>tsawl.ul."t'a] PF ns. suur kogune-mine, koosolek (tuletatud sõnadest tsawl su-ur ja ultxa kokkutulek)

tse’atswo: [>tsE."Pa.>tswo] PF ns. nägemine (taju)(tuletatud sõnast tse’a nägema)

tseltsul: [">tsEl.>tsul] PF ns. kärestik (loendatav,kuid harva)

tseng(e): [">tsEN(E)] PF ns. kohttseo: [">tsE.o] PF ns. kunsttseotu: [">tsE.o.tu] PF ns. artist, kunsti looja (ül-

dine mõiste) (tuletatud sõnast tseo kunst)

25

Page 26: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tsim: [>tsim] PF ns. allikastsin: [>tsin] PF ns. küüs, küünistsìlpey: [>tsIl."pEj] PF ns. lootus (abstraktne) (tu-

letatud sõnast sìlpey lootmine)tsìltsan: [>tsIl.">tsan] PF ns. headus, hea (abstrakt-

ne) (tuletatud sõnast sìltsan hea)tskalep: [">tska.lEp^] PF ns. ambtsko: [>tsko] PF ns. vibutsko swizaw: [">tsko swi."zaw] PF ns. vibu ja

nool (tuletatud sõnadest tsko vibu ja swi-zaw nool)

tskxaytsyìp: [">tsk'aj.>tsjIp^] PF ns. rahe (tuleta-tud sõnast tskxepay jää)

tskxe: [>tsk'E] PF ns. kivitskxekeng: [">tsk'E.kEN] PF ns. treening, harjutustskxepay: [">tsk'E.paj] PF ns. jää (tuletatud sõ-

nadest tskxe kivi ja pay vesi)tskxevi: [">tsk'E.vi] PF ns. kivike, väike looduses

siledaks lihvitud kivi (tuletatud sõnast tskxekivi)

tsmi: [>tsmi] PF ns. nektartsmisnrr: [">tsmi.snr

"] PF ns. põis, latern (tuleta-

tud sõnadest tsmi nektar ja nrr helendama)tsmìm: [>tsmIm] PF ns. jälg (looma)tsmuk: [>tsmuk^] PF ns. veresugulane, vend või

õdetsmukan: [">tsmu.kan] PF ns. vend (tuletatud

sõnast tsmuk veresugulane)tsmuke: [">tsmu.kE] PF ns. õde (tuletatud sõnast

tsmuk veresugulane)tsmuktu: [">tsmuk.tu] PF ns. veresugulane, vend

või õde (tuletatud sõnast tsmuk veresugula-ne)

tsngal: [>tsNal] PF ns. tass, kruustsngan: [>tsNan] PF ns. lihatsngawpay: [">tsNaw.paj] PF ns. pisarad (tuleta-

tud sõnadest tsngawvìk nutma ja pay vesi)tsngawpayvi: [">tsNaw.paj.vi] PF ns. pisar (tule-

tatud sõnadest tsngawvìk nutma ja pay+viveeosake)

tsngem: [>tsNEm] PF ns. lihastson: [>tson] PF ns. kohustus, nõutav tegutsong: [>tsoN] PF ns. orgtsongropx: [">tsoN.Rop'] PF ns. auk, avaus (ole-

masoleva põhjaga) (tuletatud sõnadest tsongorg ja ropx auk)

tsongtsyìp: [">tsoN.>tsjIp] PF ns. süvend, lohk (tu-letatud sõnast tsong org)

tsopì: [">tso.pI] PF ns. kops

tsray: [>tsRaj] PF ns. külatsrul: [>tsRul] PF ns. pesa; Pandora loomade kodutstal: [>tstal] PF ns. nugatstalsena: [">tstal.sE.na] PF ns. noatupp (tuleta-

tud sõnadest tstal nuga ja sähena kandja)tstxo: [>tst'o] PF ns. nimitstxolì’u: [">tst'o.lI.Pu] PF ns. nimisõna (tuleta-

tud sõnadest tstxo nimi ja lì’u sõna)tstxolì’ukìngvi: [>tst'o."lIP.u.k��N.vi] PF ns. ni-

misõnaühend (tuletatud sõnadest tstxolì’unimisõna ja kìng lõim)

tsu’o: [">tsu.Po] PF ns. oskus, võimetsuksìm: [">tsuk.sIm] PF ns. lõugtsulfä: [>tsul."fæ] PF ns. meisterlikkustsulfätu: [>tsul."fæ.tu] PF ns. meister, ekspert

(kunsti, käsitöö, oskuse) (tuletatud sõnasttsulfä meisterlikkus)

tsulfätunay: [>tsul.fæ.tu."naj] PF ns. peaaegumeister (tuletatud sõnast tsulfätu meister)

tswin: [>tswin] PF ns. juuksepats, Na’videl olevnärvipats (sideme loomiseks)

tswintsyìp: [">tswin.>tsjIp^] PF ns. väike patsike

(tuletatud sõnast tswin Juuksepats)tsyal: [>tsjal] PF ns. tiibtsyey: [>tsjEj] PF ns. snäkk, oode, kerge einetsyeym: [>tsjEjm] PF ns. aare; suure väärtusega

või harvaesinev asi.tsyeytsyìp: [">tsjEj.>tsjIp^] PF ns. hambatäis (tule-

tatud sõnast tsyey kerge eine)tsyo: [>tsjo] PF ns. jahutsyokx: [>tsjok'] PF ns. käsitsyosyu: [">tsjo.sju] PF ns. jahust tehtud toit (tu-

letatud sõnadest tsyo jahu ja syuve toit)tukru: [tuk."Ru] PF ns. odatuté: [tu."tE] PF ns. naine (isik) (tuletatud sõ-

nast tute isik)tutan: [tu."tan] PF ns. mees (tuletatud sõnast

tute isik)tute: ["tu.tE] PF ns. isiktutsena: ["tut.sE.na] PF ns. kanderaam (ese, mil-

lega filmis Grace’i lohistati) (tuletatud sõna-dest tute inimene ja sähena kandja)

txal: [t'al] PF ns. selgtxampay: [t'am."paj] PF ns. meri, ookean (tule-

tatud sõnadest txan palju ja pay vesi)txampxì: [t'am."p'I] PF ns. enamus, suur osa (tu-

letatud sõnast txan palju)txanfwerwì: [t'an."fwER.wI] PF ns. lu-

metorm (tuletatud sõnadest txan palju ja

26

Page 27: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

hufwe+herwì tuul+lumi)txanlokxe: [t'an.lo."k'E] PF ns. hõimu territoori-

um, riik (tuletatud sõnadest txan; olo’ suur;hõim ja atxkxe maa)

txanso’hayu: [t'an."soP.ha.ju] PF ns. fänn, hu-viline (tuletatud sõnadest txan palju ja so’havaimustuses olema)

txantompa: [t'an."tom.pa] PF ns. tugev vihm(tuletatud sõnadest txan palju ja tompavihm)

txantstew: ["t'an.>tstEw] PF ns. kangelane (tule-tatud sõnadest txan palju ja tstew vapper)

txantxew: [t'an."t'Ew] PF ns. maksimum (tule-tatud sõnadest txan palju ja txew piir)

txanwetseng: [t'an."wE.>tsEN] PF ns. isikule täh-

tis või armas koht (tuletatud sõnadest txan-wawe(a) isiklikult tähtis, tähenduslik ja tsengkoht)

txatx: [t'at'] PF ns. mulltxayo: ["t'a.jo] PF ns. väli, maa-alatxärem: ["t'æ.REm] PF ns. luu, konttxe’lan: [t'EP."lan] PF ns. südatxekxumpay: [t'E."k'um.paJ] PF ns. magma, laa-

va (tuletatud sõnadest txep tuli ja kxumpayviskoosne vedelik)

txele: ["t'E.lE] PF ns. teematxep: [t'Ep^] PF ns. tulitxepìva: ["t'E.pI.va] PF ns. tuhk (tuletatud sõ-

nadest txep tuli ja ìlva helves)txepram: [t'Ep."Ram] PF ns. vulkaan (tuletatud

sõnadest txep tuli ja ram mägi)txeptseng: ["t'Ep.>tsEN] PF ns. koht, mis põleb,

lõkkekoht (tuletatud sõnadest txep tuli jatseng koht)

txeptsyìp: ["t'Ep.>tsjIp^] PF ns. väike lõkkeke, ar-mas tuleke (tuletatud sõnast txep tuli)

txepvi: ["t'Ep.vi] PF ns. säde (tuletatud sõnasttxep tuli)

txew: [t'Ew] PF ns. äär, piirtxewk: [t'Ewk^] PF ns. kaigastxi: [t'i] PF ns. kiireloomulisustxintìn: ["t'in.tIn] PF ns. amet, peamine roll ühis-

konnas (tuletatud sõnadest txin peamine jatìn hõive)

txintseng: ["t'in.>tseN] PF ns. baas (tuletatud sõ-nadest txin peamine ja tseng koht)

txoa: ["t'o.a] PF ns. andestustxon: [t'on] PF ns. öö

txon’ong: [t'on."PoN] PF,Prr ns. videvik, päikese-loojang, koidukuma (tuletatud sõnadest txonöö ja ’ong ilmutama)

txon’ongmaw: [t'on."PoN.maw] PF ns. aeg pä-rast videvikku, enne pimedaks minemist (tule-tatud sõnadest txon’ong videvik ja maw pä-rast)

txopu: ["t'o.pu] PF ns. hirmtxum: [t'um] PF ns. mürktxurtel: ["t'uR.tel] PF ns. köis (tuletatud sõna-

dest txur tugev ja telem nöör)uk: [uk^] PF ns. vari (tuletatud sõnast toruk vi-

imne vari)ultxa: [ul."t'a] PF ns. koosolek, kokkutulekultxatu: [ul."t'a.tu] PF ns. kohtuja, kohtumises

osaleja (tuletatud sõnast ultxa kohtumine)unil: ["u.nil] JC ns. uniuniltìrantokx: [u.nil.tI."Ran.tok'] JC,PF ns.

Avatar, uneskäiv keha (tuletatud sõnadestuniltìranyu uneskäija ja tokx keha)

uniltìrantokxolo’: [u.nil.tI."Ran.tok'.o.loP] PF

ns. klann, avataride grupp (tuletatud sõna-dest uniltìrantokx avatar ja olo’ klann)

uniltìranyu: [u.nil.tI."Ran.ju] PF ns. uneskäija(tuletatud sõnadest unil uni ja tìranyu kä-ija)

uran: ["u.Ran] PF ns. paatutral: ["ut.Ral] PF ns. puuutraltsyìp: ["ut.Ral.>tsjIp^] PF ns. põõsas (tuleta-

tud sõnast utral puu)utu: ["u.tu] PF ns. ala metsas, mida täidavad pu-

ude lehed, lehistuuvan: [u."van] PF ns. mänguvan letokx: [u."van lE."tok'] PF ns. sport, võist-

lusmäng (tuletatud sõnadest uvan mäng jaletokx füüsiline)

vawmpin: ["vawm.pin] PF ns. tume värv (tule-tatud sõnast vawm tume)

väpam: ["væ.pam] PF ns. kole või ebameeldiv he-li, kriiksumine (tuletatud sõnadest vä ebame-eldiv, vastik ja pam heli)

ve’o: ["vE.Po] PF ns. kord, organiseeritusvefya: ["vE.fja] PF ns. süsteem, protsess, lähe-

nemisviis (tuletatud sõnadest ve’o kord jafya’o viis)

venu: ["vE.nu] PF ns. jalgvenzek: ["vEn.zEk^] PF ns. varvas (tuletatud sõ-

nadest venu jalg ja zekwä sõrm)vey: [vEj] PF ns. liha, loomalihast toit

27

Page 28: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

vitra: [vit."Ra] PF ns. hingvonvä’: [von."væP] PF ns. sitapea, persevest

(ropp!) (tuletatud sõnadest vitra hing ja on-vä’ haisev)

vospxì: [vo."sp'I] PF ns. kuu (tuletatud sõna-dest vosìpxì kaheteistkümnendik ja zìsìtä aas-ta)

vospxìam: [vo.sp'I."am] PF ns. eelmine kuu (tu-letatud sõnast vospxì kuu)

vospxìay: [vo.sp'I."aj] PF ns. järgmine kuu (tu-letatud sõnast vospxì kuu)

vrrtep: ["vr".tEp^] PF ns. deemon

vul: [vul] PF ns. (puu) haruvur: [vuR] PF ns. jutt, luguvurvi: ["vuR.vi] PF ns. kokkuvõte (tuletatud sõ-

nast vur lugu)vurway: ["vuR.waj] PF ns. poeem, jutustav luule-

tus (tuletatud sõnadest vur lugu ja way laul)wawe: [wa."wE] PF ns. tähendus, tähtsusway: [waj] PF ns. laul (vana, tseremoniaalne)waytelem: ["waj.tE.lEm] PF ns. akord (tuletatud

sõnadest way laul ja telem akord)wätu: ["wæ.tu] PF ns. vastane (tuletatud sõnast

wä- vastu)wempongu: ["wEm.po.Nu] PF ns. sõdurite salk,

võitlusrühm (tuletatud sõnadest wem võitle-ma ja pongu grupp)

weopx: [wE."op'] PF ns. laine (veekogul)wokau: [wok."a.u] JC,PF ns. pendeltrumm (tule-

tatud sõnadest wok kõva ja au trumm)wotx: [wot'] PF ns. täielikkus, kõiksuswutso: ["wu.

>tso] PF ns. õhtusöök, serveeritud

söökya: [ja] PF ns. õhkyafkeyk: ["ja.fkEjk^] PF ns. ilm (tuletatud sõ-

nast fkeytok olema, eksisteerima)yak: [jak^] PF ns. hargnemispunkt, lahknemis-

punktyaney: [ja."nEj] PF ns. kanuuyapay: ["ja.paj] PF ns. udu, aur (tuletatud sõ-

nadest ya õhk ja pay vesi)yawnetu: ["jaw.nE.tu] PF ns. armastatu (tuleta-

tud sõnast yawne armastatud)yawntu: ["jawn.tu] PF ns. armastatu (tuletatud

sõnast yawne armastatud)yawntutsyìp: ["yawn.tu.

>tsjIp] PF ns. kallike,

armsake (rohkem pereliikmete vahel) (tuleta-tud sõnast yawntu loved one)

yawnyewla: [jawn."jEw.la] PF ns. murtud sü-da (tuletatud sõnadest yawne armastatud jayewla pettumus)

yayayr: [ja."jajR] PF ns. meeltesegadusyayayrtsim: [ja."jajR.>tsim] PF ns. segadusealli-

kas (tuletatud sõnadest yayayr segadus jatsim allikas)

yayo: ["ja.jo] PF ns. lind (tuletatud sõnadest yaõhk ja ioang loom)

yayotsrul: ["ja.jo.>tsRul] PF ns. linnupesa (tule-tatud sõnadest yayo lind ja tsrul pesa)

yemfpay: [jEm."fpaj] PF ns. sissekastmine (ve-delikku) (tuletatud sõnadest yem panema japay vesi)

yengwal: [jEN."wal] PF ns. kurbusyewla: ["jEw.la] PF ns. pettumus, läbi kukkunud

ootus.yeyfya: ["jEj.fja] PF ns. sirge, sirge joon (tuleta-

tud sõnadest yey sirge ja fya’o tee)yì: [jI] PF ns. äär, tase, aste, tasand (saab kasu-

tada metafooriliselt mõõdetavate asjade puhul:veetase, temperatuur, oskused, rõõmsameelsus,raskusastmed jne.)

ylltxep: ["jl".t'Ep^] PF ns. ühislõkkeplats (tuleta-

tud sõnadest yll ühine ja txep tuli)yo: [jo] PF ns. pind, kateyo’ko: ["joP.ko] PF ns. ring (tuletatud sõnadest

yo’ ideaalne ja ko’on ringjas kuju)yo’kofya: ["joP.ko.fja] PF ns. tsükkel (tuletatud

sõnadest yo’ko ring ja fya’o tee)yomyo: ["jom.jo] PF ns. taldrik (tuletatud sõna-

dest yom sööma ja yo alus)yomyo lerìk: ["jom.yo lE."rIk^] PF ns. lehttaldrik

(tuletatud sõnadest yomyo taldrik ja lerìklehine)

yora’tu: [jo."RaP.tu] PF ns. võitja (tuletatud sõ-nast yora’ võitma)

yrrap: ["jr".ap^] PF ns. torm (tuletatud sõnadest

ya õhk ja hrrap oht)zapxì: [za."p'I] PF ns. eesmine (osa) (tuletatud

sõnast hapxì osa)zare’: [za."REP] PF ns. otsaesine, laup (tuletatud

sõnadest zapxì ees ja re’o pea)zawr: [zawr] PF ns. loomah äälituszekwä: ["zEk.wæ] PF ns. sõrmzeswa: ["zE.swa] PF ns. muru, rohizeswavi: ["zE.swa.vi] PF ns. rohulible (tuletatud

sõnast zeswa muru, rohi)zir: [ziR] PF ns. puudutus, tunne, tekstuur

28

Page 29: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

zìma’uyu: [zI."ma.Pu.ju] PF ns. uustulnuk, äsjasaabunu

zìmtswo: ["zIm.>tswo] PF ns. kompimine (taju)

(tuletatud sõnast zìm katsuma)zìsìkrr: ["zI.sI.kr

"] PF ns. aastaaeg (tuletatud sõ-

nadest zìsìt aasta ja krr aeg)zìsìt: ["zI.sIt^] PF ns. aastazìsìtay: ["zI.sIt.aj] PF ns. järgmine aasta (tuleta-

tud sõnast zìsìt aasta)zìsìtsaltrr: [zI.sIt."sal.tr

"] PF ns. aastapäev (tule-

tatud sõnadest zìsìt aasta ja trr päev)zìtsaltrr: [zI.">tsal.tr

"] PF ns. kõnekeelne väljend

sõnale zìsìtsaltrr (aastapäev)zongtseng: ["zoN.>tsEN] PF ns. varjupaik, pagu

(tuletatud sõnadest zong päästma ja tsengkoht)

zoplo: [zop."lo] PF ns. solvangzum: [zum] PF ns. ese, asi (füüsiliselt olemasolev)zusawkrr: [zu."saw.kr

"] PF ns. tulevik (tuletatud

sõnadest z«us»a’u tulev ja krr aeg)

nss.

txìm: [t'Im] PF nss. tagumik, tagumine ots

oms

kive: ["ki.vE] PF oms seitsmes (tuletatud sõnastkinä seitse)

lelì’fya: [lE."lIP.fja] PF oms keelealane (tuleta-tud sõnast lì’fya keel)

lerìn: [lE."rIn] PF oms puidust, puit- (tuletatudsõnast rìn puit)

sìltsan: [sIl.">tsan] PF oms hea

tìflänga’: [tI."flæ.Na] PF oms edukas (mitte ini-meste kohta) (tuletatud sõnadest tìflä edu janga’ sisaldama)

yol: [jol] PF oms lühike (aeg)

oms-

hay: [haj] PF oms- järgmine

oms.

’a’aw: ["Pa.Paw] PF oms. mõni, mõned (Kasutat-kse loendatavate nimisõnadega ainususes)

’ango: ["Pa.No] PF oms. mahe, tasane (heli kohta)’awve: ["Paw.vE] PF oms. esimene (tuletatud sõ-

nast ’aw üks)’änsyem: [Pæn."sjEm] PF oms. täielik’e’al: ["PE.Pal] PF oms. halvim’ekxin: [PE."k'in] PF oms. tihke, tihe’engeng: ["PEN.EN] PF oms. tase’eoio: ["PE.o.i.o] PF oms. pidulik’ewan: ["PE.wan] PF oms. noor’ipu: ["Pi.pu] PF oms. naljakas, lõbustav’o’: [PoP] PF oms. lõbu pakkuv, põnev, erutav’om: [Pom] PF oms. violetne, lillaalaksi: [a."lak.si] PF oms. valmisam’ake: [am."Pa.kE] PF oms. enesekindel (tule-

tatud sõnadest am’a kahtlema ja ke mitte)apxa: [a."p'a] PF oms. suuratxar: [a."t'aR] PF oms. loomade lõhn, võib veeko-

gu ümber leida.

ean: ["E.an] PF oms. sinine, rohelineekxtxu: [Ek'."t'u] PF oms. krobelineep’ang: [Ep."PaN] PF oms. keeruline, keerukasetrìp: ["Et.RIp^] PF oms. soodustav, heaendeleine,

paljutõotaveyawr: [E."jawR] PF oms. õige, veatufaoi: ["fa.o.i] PF oms. sile, tasanefe’: [fEP] PF oms. halb, pahafe’lup: ["fE.lup^] PF oms. kõhetu, vähese stiiliga

(tuletatud sõnadest fe’ halb ja lupra stiil)fekumnga’: ["fE.kum.NaP] PF oms. ebasoodne

(tuletatud sõnast fekum kahju, takistus, halbpool, kaotus)

fewtusok: ["fEw.tu.sok^] PF oms. teisel pool,vastasolev (kõnekeeles: fewtsok (few.�tsok)) (tu-letatud sõnast few– üle)

fkay: [fkaj] PF oms. vihkav, viha täisfkew: [fkEw] PF oms. vägev, võimasflì: [flI] PF oms. õhuke, peenike (elutu kohta)flrr: [flr

"] PF oms. õrn, hooliv (nii elus kui eluta

29

Page 30: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

puhul)fnawe’: [fna."wEP] PF oms. argpükslikfpomronga’: [fpom."Ro.NaP] PF oms. tervis-

lik (vaimselt; mitte inimeste kohta) (tuleta-tud sõnadest fpom tervis, heaolu ja ronsemmõistus)

fpomtokxnga’: [fpom."tok'.NaP] PF oms. ter-vislik(füüsiliselt; mitte inimeste kohta) (tuleta-tud sõnadest fpom tervis, heaolu ja tokx ke-ha)

fratxon: [fRa."t'on] PF oms. igal õhtul (tuletatudsõnast txon õhtu)

ftär: [ftæR] PF oms. vasak (mitte parem)ftue: ["ftu.E] PF oms. lihtne, kergeftxavang: ["ft'a.vaN] PF oms. kirglik, püüdlikftxìlor: [ft'I."loR] PF oms. maitsev (tuletatud sõ-

nadest ftxì keel ja lor ilus)ftxìvä’: [ft'I."væP] PF oms. halvasti maitsev (tu-

letatud sõnadest ftxì keel ja vä’ vastik)fwang: [fwaN] PF oms. pipranefwel: [fwEl] PF oms. katkinefwem: [fwEm] PF oms. nürifyeyn: [fjEjn] PF oms. küps, valmis, täiskasva-

nudfyin: [fjin] PF oms. lihtnefyole: ["fjo.lE] PF oms. ideaalne, imelinefyolup: ["fJo.lup^] PF oms. ülimalt stiilne, peen

(tuletatud sõnadest fyole ülim ja lupra stiil)ham: [ham] PF oms. eelminehasey: [ha."sEj] PF oms. tehtud, lõpetatud, val-

mishewne: ["hEw.nE] PF oms. pehme (asi)hiyìk: ["hi.jIk^] PF oms. naljakas, imelik, veiderhì’i: ["hI.Pi] PF oms. väikehìm: [hIm] PF oms. vähe (kogus)hìno: [hI."no] PF oms. detailne, täpne (asjade

kohta)hoet: ["ho.Et^] PF oms. kaugeleulatuv, laiaulatus-

likhol: [hol] PF oms. natukehona: ["ho.na] PF oms. armas, imetlusväärneingyenga’: ["iN.jE.NaP] PF oms. arusaamatu, se-

gane, kummaline (tuletatud sõnast ingyenarusaamatuse tunne)

ìlä+: ["I.læ] or [I."læ] PF oms. (millegi, kellegi)kaudu, läbi

ka–: [ka] PF oms. ülenikakpam: [kak."pam] PF oms. kurt (tuletatud

sõnast pam heli)

kakrel: [kak."REl] PF oms. pime Näide: Pime ini-mene (tuletatud sõnast rel pilt)

kalin: [ka."lin] PF oms. hea maitsegakangay: [ka."Naj] PF oms. kehtiv, tõenekanu: ["ka.nu] PF oms. tark, arukas (inimene)kawng: [kawN] PF oms. paha, kurikawnglan: ["kawN.lan] PF oms. kahjulik, ohtlik,

viga tegev, kuri (tuletatud sõnadest kawnghalb ja txe’lan süda)

ke’aw: [kE."Paw] PF oms. eraldatud, lahkulöödud (tuletatud sõnadest ke mitte ja ’awüks)

kefpomronga’: [kE.fpom."Ro.NaP] PF oms. eba-tervislik (vaimselt; mitte inimeste kohta) (tule-tatud sõnadest ke mitte ja fpomronga’ ter-vislik (vaimselt))

kefpomtokxnga’: [kE.fpom."tok'.NaP] PF oms.ebatervislik, (füüsiliselt; mitte inimeste koh-ta) (tuletatud sõnadest ke mitte ja fpomto-kxnga’ tervislik)

keftxo: [kE."ft'o] PF oms., fraas õnnetu, ’Kuikurb!’

kelemweypey: [kE.lEm."wEj.pEj] PF oms. kan-natamatu, kärsitu (tuletatud sõnadest kemitte ja lemweypey rahulik)

kelfpomron: [kEl.fpom."Ron] PF oms. ebatervis-lik (vaimselt; inimeste kohta) (tuletatud sõna-dest ke mitte ja lefpomron terve (vaimselt))

kelfpomtokx: [kEl.fpom."tok'] PF oms. ebater-vislik (füüsiliselt) (tuletatud sõnadest ke mit-te ja fpomtokx tervis (füüsiline))

kelhoan: [kEl."ho.an] PF oms. ebamugav (tule-tatud sõnast hoan mugavus)

kelkin: [kEl."kin] PF oms. ebavajalik, põhjusetakelsar: [kEl."saR] PF oms. mõttetu, kasutu (tule-

tatud sõnadest ke mitte ja lesar kasulik)keltsun: [kEl.">tsun] PF oms. võimatu (tuletatud

sõnadest ke mitte ja tsun võima)kemwiä: [kEm."wi.æ] PF oms. kohatu, ebaõigla-

ne, ebaaus, vale (tuletatud sõnadest ke mitteja muiä õiglane)

kerusey: ["kE.Ru.sEj] PF oms. surnud (tuleta-tud sõnadest ke mitte ja r«us»ey elus, eluline(omadussõna siseliide))

kesran: [kE."sRan] PF oms. nii ja naa, normaalne(pole jah, pole ei) /bf kesrankekehe (tuletatudsõnadest ke mitte ja sran jah)

keteng: ["kE.tEN] PF oms. teistsugune, teine (tu-letatud sõnadest ke mitte ja teng sama, võrd-

30

Page 31: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

ne)ketsran: [kE.">tsRan] PF oms., ss. tähtsusetu, vä-

hetähtis, misiganes, vahet pole (tuletatud sõ-nadest ke mitte ja tsranten tähtis olema)

ketsuktiam: [kE.>tsuk."ti.am] PF oms. loenda-matu, lõpmatu (tuletatud sõnadest ketsuk–mitte suutma ja tiam loendama)

ketsuktswa’: [kE.>tsuk.">tswaP] PF oms. unusta-matu (tuletatud sõnadest ketsuk– mitte su-utma ja tswa’ unustama)

kewong: ["kE.woN] PF oms. võõraskeyawr: [kE."jawR] PF oms. vale, mitte õige (tu-

letatud sõnadest ke mitte ja eyawr õige)kì’ong: [kI."PoN] PF oms. aeglanekìmar: [kI."maR] PF oms. hooajalinekllvawm: ["kl

".vawm] PF oms. pruun (tuletatud

sõnadest kllte maapind ja vawm tume)koak: ["ko.ak^] PF oms. vana, eakas (elusolendite

kohta)kosman: [ko."sman] PF oms. vapustav, tore, va-

hva, lahekoum: ["ko.um] PF oms. ümar, kurvikasku’up: ["ku.Pup^] PF oms. raske (füüsiline mass)kxanì: ["k'a.nI] PF oms. keelatudkxapnga’: ["k'ap.NaP] PF oms. ohtlik, ähvardav

(mitte inimeste kohta) (tuletatud sõnast kxapoht)

kxayl: [k'ajl] PF oms. kõrgekxänäng: ["k'æ.næN] PF oms. roiskuva looma või

liha haiskxuke: ["k'u.kE] PF oms. turvaline (tuletatud

sõnadest kxu viga, paha ja ke mitte)kxum: [k'um] PF oms. viskoosne, limane, pakslahe: ["la.hE] PF oms. teine, teistsugunelal: [lal] PF oms. vana (mip vastand)laro: ["la.Ro] PF oms. puhaslaw: [law] PF oms. kindel, selgelayon: [la."jon] PF oms. must (värv)le’al: [lE."Pal] PF oms. raiskav (mitte inimeste

kohta) (tuletatud sõnast ’al raiskama)le’aw: [lE."Paw] PF oms. ainultle’en: [lE."PEn] PF oms. vaistlik (tuletatud sõ-

nast ’en aimdus)lefkrr: [lE."fkr

"] PF oms. praegune (tuletatud sõ-

nast fìkrr see aeg)lefngap: [lE."fNap^] PF oms. metalne (tuletatud

sõnast fngap metall)lefpom: [lE."fpom] PF oms. õnnelik, tore, rahu-

lik, hea (elutu kohta) (tuletatud sõnast fpom

heaolu, õnnelikkus, rahu)lefpomtokx: [lE.fpom."tok'] PF oms. tervislik

(füüsiliselt) (tuletatud sõnast fpomtokx ter-vis (füüsiline))

lehawmpam: [lE."hawm.pam] PF oms. lärma-kas (tuletatud sõnast hawmpam müra)

lehawng: [lE."hawN] PF oms. liigne, ülemäärane(tuletatud sõnast hawng üleküllus)

lehawngkrr: [lE."hawN.kr"] PF oms. hiline (tule-

tatud sõnast hawngkrr hilja)lehìpey: [lE."hI.pEj] PF oms. kõhklev (tuletatud

sõnast hìpey kõhklema)lehoan: [lE."ho.an] PF oms. mugav (tuletatud

sõnast hoan mugavus)lehrrap: [lE."hr

".ap^] PF oms. ohtlik (tuletatud

sõnast hrrap oht)lekin: [lE."kin] PF oms. vajalik (tuletatud sõ-

nast kin vajama)lekoren: [lE.ko."REn] PF oms. seaduslik (tuleta-

tud sõnast koren reegel)lekye’ung: [lEk."jE.PuN] PF oms. meeletu, hull

(tuletatud sõnast keye’ung hullus)lemrey: [lEm."REj] PF oms. ellujäänud (nt. ming-

ist grupist ellujäänud inimesed) (tuletatud sõ-nast emrey ellu jääma)

lemweypey: [lEm."wEj.pEj] PF oms. kannatlik(tuletatud sõnast maweypey kannatlik ole-ma)

leNa’vi: [lE."naP.vi] PF oms. na’vi-ne, seotudna’videga (tuletatud sõnast Na’vi Rahvas)

leno: [lE."no] PF oms. täpne, põhjalik (inimestekohta)

lenomum: [lE."no.mum] PF oms. uudishimulik(tuletatud sõnast newomum huvi tundma)

lenrra: [lE."nr".a] PF oms. uhke (tuletatud sõnast

nrra uhkus)lepay: [lE."paj] PF oms. vesine (tuletatud sõ-

nast pay vesi)lepwopx: [lEp."wop'] PF oms. pilvine (tuletatud

sõnast pìwopx pilv)ler: [lER] PF oms. sujuv, ühtlane, tasane (liikumi-

se kohta)lereyfya: [lE."REj.fja] PF oms. kultuurile omane,

kultuurne (tuletatud sõnast reyfya eluviis)lerìk: [lE."RIk^] PF oms. lehine, leherikas (tuleta-

tud sõnast rìk leht)lesar: [lE."saR] PF oms. kasulik (millekski) (tule-

tatud sõnast sar kasutama)

31

Page 32: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

leskxir: [lE."sk'iR] PF oms. haavatud, vigastatud(tuletatud sõnast skxir haav)

lesngä’i: [lE."sNæ.Pi] PF oms. esmane, algusestsaati olemasolev (tuletatud sõnast sngä’i al-gama)

lesnonrra: [lE.sno."nr".a] PF oms. ennast täis (tu-

letatud sõnast snonrra eneseuhkus)leso’ha: [lE."soP.ha] PF oms. vaimustunud (tu-

letatud sõnast so’ha vaimustatud olema)letam: [lE."tam] PF oms. piisav (tuletatud sõ-

nast tam piisama)letokx: [lE."tok'] PF oms. kehane, füüsiline (tule-

tatud sõnast tokx keha)letrr: [lE."tr

"] RL oms. (iga)päevane (tuletatud sõ-

nast trr päev)letrrtrr: [lE."tr

".tr"] PF oms. tavaline, harilik (tule-

tatud sõnast trr päev)letsim: [lE.">tsim] PF oms. ainulaadne, originaal-

ne (tuletatud sõnast tsim allikas)letskxe: [lE.">tsk'E] PF oms. kivist, kivi- (tuleta-

tud sõnast tskxe kivi)letsranten: [lE.">tsRan.tEn] PF oms. tähtis (tule-

tatud sõnast tsranten olulisus)letsunslu: [lE.">tsun.slu] PF oms. võimalik (tule-

tatud sõnast tsunslu võima, suutma)letwan: [lEt."wan] PF oms. kaval, hiiliv (inimese

kohta) (tuletatud sõnadest tute isik ja wanpeitma)

letxi: [lE."t'i] PF oms. kiireloomuline, rutakas(inimeste kohta) (tuletatud sõnast txi kiire-loomulisus)

letxiluke: [lE."t'i.lu.kE] PF oms. rahulik, aeglane(inimeste kohta) (tuletatud sõnadest txi kiire-loomulisus ja luke ilma)

lewäte: [lE.wæ."tE] PF oms. vaieldav (tuletatudsõnast wäte vaidelma)

leweopx: [lE.wE."op'] PF oms. laine-moodi,laine-sarnane (tuletatud sõnast weopx laine)

leyapay: [lE."ja.paj] PF oms. udune (tuletatudsõnast yapay udu)

leye’krr: [lE."jEP.kr"] PF oms. varajane (tuleta-

tud sõnast ye’krr vara)leyewla: [lE."jEw.la] PF oms. pettumust val-

mistav (tuletatud sõnast yewla pettumus)lezeswa: [lE."zE.swa] PF oms. rohune (tuletatud

sõnast zeswa muru, rohi)litx: [lit'] PF oms. teravlom: [lom] PF oms. igatsetud (kaua ära olnud ini-

mese kohta)

lor: [loR] PF oms. ilus, meeli rahustav (elutu koh-ta)

lukpen: [luk."pEn] PF oms. ilma riieteta, paljas(tuletatud sõnadest luke ilma ja pen riietus(mitmus))

mal: [mal] PF oms. usaldusväärnemawey: [ma."wEj] CM oms. rahulikme’em: [mE."PEm] PF oms. harmoonilinemek: [mEk^] PF oms. tühi; metafooriliselt: väär-

tusetumeuianga’: [mE."u.i.a.NaP] PF oms. auline (tu-

letatud sõnadest meuia au ja nga’ sisalda-ma)

meyp: [mEjp^] PF oms. nõrkmiklor: [mIk."loR] PF oms. hästikõlav, ilusalt

kõlav (tuletatud sõnadest mikyun kõrv jalor ilus)

mikvä’: [mIk."væP] PF oms. halvasti kõlav, kole-dalt kõlav (tuletatud sõnadest mikyun kõrvja vä’ ebameeldiv, vastik)

mip: [mip^] PF oms. uusmomek: ["mo.mEk^] PF oms. õõnes, mitte tahkemowan: [mo."wan] PF oms. nauditav, rahuldav

(füüsiliselt, seksuaalselt)mrrve: ["mr

".vE] PF oms. viies (tuletatud sõnast

mrr viis)muiä: [mu."i.æ] PF oms. õige, õiglane, õigustatudmuntxa: [mun."t'a] PF oms. (kellegagi)paari

pandud, ühinenudmuve: ["mu.vE] PF oms. teine (tuletatud sõnast

mune kaks)nafì’u: [na.fI."Pu] PF oms. selline (tuletatud sõ-

nadest na nagu ja fì’u see)narlor: [naR."loR] PF oms. visuaalselt ilus, kena

(tuletatud sõnadest nari silm ja lor ilus, me-eldiv)

narvä’: [naR."væP] PF oms. kole, silmale halb vaa-data (tuletatud sõnadest nari silm ja vä’ eba-meeldiv)

nawfwe: [naw."fwE] PF oms. soravnawm: [nawm] PF oms. üllas, suurnawri: ["naw.Ri] PF oms. andekasneyn: [nEjn] PF oms. hele (värv)ngay: [Naj] PF oms. tõenengäzìk: ["Næ.zIk^] PF oms. raske, raskesti te-

ostatavnget: [NEt^] PF oms. mädaneva puidu ja lehtede

haisngeyn: [NEjn] PF oms. väsinud

32

Page 33: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

ngim: [Nim] PF oms. pikk (füüsikaline suurus)ngong: [NoN] PF oms. tuim, laiskngul: [Nul] PF oms. hall, hallikasnik: [nik^] PF oms. mugav, lihtnenim: [nim] PF oms. häbelik, argnì’aw: [nI."Paw] PF oms. ainult (tuletatud sõ-

nast ’aw üks)nìflrr: [nI."flr

"] PF oms. õrnalt, hoolivalt (tuleta-

tud sõnast flrr hooliv)nìfnu: [nI."fnu] PF oms. vaikselt (tuletatud sõ-

nast fnu vaikne)nìhawmpam: [nI."hawm.pam] PF oms. lärma-

kalt (tuletatud sõnast hawmpam müra)nìkelkin: [nI.kEl."kin] PF oms. ilma vajaduseta

(tuletatud sõnast kelkin ebavajalik)nìksman: [nIk."sman] PF oms. vapustavalt (tu-

letatud sõnast kosman valustav)nìksran: [nIk."sRan] PF oms. keskmiselt, nor-

maalselt (tuletatud sõnast kesran nii ja naa)nutx: [nut'] PF oms. paksohakx: [o."hak'] PF oms. näljaneonlor: [on."loR] PF oms. lõhnav (tuletatud sõna-

dest ontu nina ja lor meeldiv)onvä’: [on."væP] PF oms. haisev (tuletatud sõ-

nadest ontu nina ja vä’ ebameeldiv)paynga’: ["paj.NaP] PF oms. niiske, rõske (tule-

tatud sõnadest pay vesi ja nga’ sisaldama)piak: [pi."ak^] PF oms. lahtine; selge (ilm)pìsaw: [pI."saw] PF oms. koba, kohmakasprrte’: ["pr

".tEP] PF oms. nauditav, meeldiv (tege-

vuse kohta)pup: [pup^] PF oms. lühike (füüsiline)puve: ["pu.vE] PF oms. kuues (tuletatud sõnast

pukap kuus)pxan: [p'an] PF oms. väärilinepxasul: ["p'a.sul] PF oms. värske (toit)pxay: [p'aj] PF oms. palju (kasutatakse ainsu-

ses või mitmuses olevate nimisõnadega)pxayopin: ["p'aj.o.pin] PF oms. kirju, mitme-

värviline (tuletatud sõnadest pxay palju ja’opin värv)

pxeyve: ["p'Ej.vE] PF oms. kolmas (tuletatud sõ-nast pxey kolm)

pxi: [p'i] PF oms. teravpxim: [p'im] PF oms. püstineralnga’: ["Ral.NaP] PF oms. mõttekas, tähendus-

rikas; midagi, millest õppida (tuletatud sõna-dest ral tähendus ja nga’ sisaldama)

räptum: [ræp."tum] PF oms. ebaviisakas, sotsi-aalselt ebasobilik, vulgaarne, ropp

reng: [REN] PF oms. madalrenulke: ["RE.nul.kE] PF oms. ebakorrapärane,

juhuslik (tuletatud sõnadest renu muster jaluke ilma)

rim: [Rim] PF oms. kollanerìkean: ["RI.kE.an] PF oms. lehtroheline (tuleta-

tud sõnadest rìk leht ja ean roheline)sang: [saN] PF oms. soesayrìp: ["saj.RIp^] PF oms. kena, nägus (meeste

kohta)sevin: [sE."vin] PF oms. ilus (naiste kohta)seykxel: [sEj."k'El] PF oms. tugev (emotsionaal-

selt, vaimselt, mitte füüsiliselt), endas kindelskepek: ["skE.pEk^] PF oms. ametlikskien: ["ski.En] PF oms. parem (mitte vasak)skxakep: ["sk'a.kEp^] PF oms., ms. tõenäoline;

tõenäoliseltsloa: ["slo.a] PF oms. laisnep: [snEp^] PF oms. kitsassnewsye: ["snEw.sjE] PF oms. imelik, õudne, jube

(tuletatud sõnadest snew pitsitama ja syehahingetõmme)

sngunga’: ["sNu.NaP] PF oms. muretsema ajav,murelikuks tegev (tuletatud sõnast sngummure)

snumìna: ["snu.mI.na] CP oms. tuhm, tuim (ini-mese kohta)

sok: [sok^] PF oms. hiljutinesom: [som] PF oms. kuum, palavsosul: [so."sul] PF oms. voolava vee, vihma, niis-

kuse lõhnspuwin: ["spu.win] PF oms. vana, eelnev (elutu

kohta)spxin: [sp'in] PF oms. haigesraw: [sRaw] PF oms. valussrunga’: ["sRu.NaP] PF oms. abivalmis (tuletatud

sõnast srung abi)steng: [stEN] PF oms. sarnane, samasugunestiwinga’: ["sti.wi.NaP] PF oms. ulakas, üleanne-

tu, riukalik (tuletatud sõnadest stiwi pahan-dus ja nga’ sisaldama)

stxong: [st'oN] PF oms. imelik, tundmatususyang: [su."sjaN] PF oms. õrn, habrasswey: [swEj] PF oms. parimswok: [swok^] PF oms. pühasyä’ä: ["sjæ.Pæ] PF oms. kibe, mõrusyen: [sjEn] PF oms. viimane, lõplik

33

Page 34: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

syewenga’: ["sJE.wE.NaP] PF oms. rasvane (tule-tatud sõnadest syewe rasv ja nga’ sisaldama)

syo: [sjo] PF oms. kerge (füüsiline mass)ta’lengean: ["taP.lE.NE.an] PF oms. nahasinine

(tuletatud sõnadest ta’leng nahk ja ean si-nine)

teng: [tEN] PF oms. samasugune, võrdneteri–: [tE."Ri] PF oms. (millegi, kellegi) suhtestete: ["tE.tE] PF oms. nüri (näiteks noatera)teya: [tE."ja] PF oms. täisteyr: [tEjR] PF oms. valge (värv)tì’iluke: [tIP."i.lu.kE] PF oms. lõputu, ajatu (aja-

lises mõistes) (tuletatud sõnadest tì’i’a lõppja luke ilma)

tìfnunga’: [tI."fnu.NaP] PF oms. vaikne (tuleta-tud sõnast fnu vaikne olema)

tìkeftxonga’: [tI.kE."ft'o.NaP] PF oms. kurb (tu-letatud sõnast keftxo õnnetu)

tìm: [tIm] PF oms. madaltìtstewnga’: [tI.">tstEw.NaP] PF oms. vapper, jul-

ge (elutu kohta, nt. vapper tegu) (tuletatud sõ-nast tìtstew vaprus, julgus)

tìtstunwinga’: [tI."stun.wi.NaP] PF oms. lahke,hooliv (mitte inimeste kohta) (tuletatud sõna-dest tìtstunwi lahkus ja nga’ sisaldama)

tìtxurnga’: [tI."t'uR. NaP] PF oms. võimas (elutukohta) (tuletatud sõnast tìtxur jõud)

tor: [toR] PF oms. viimane, viimne, lõpetav (tule-tatud sõnast toruk viimne vari)

tsankumnga’: [">tsan.kum.NaP] PF oms. kasulik,soodne (tuletatud sõnast tsankum kasu)

tsawl: [>tsawl] PF oms. suur, pikk (inimeste koh-ta)

tsawsngem: [>tsaw."sNEm] PF oms. lihaseline(tuletatud sõnadest tsawl suur ja tsngem li-has)

tsewtx: [>tsEwt'] PF oms. must, räpanetsìve: [">tsI.vE] PF oms. neljas (tuletatud sõnast

tsìng neli)tsleng: [>tslEN] PF oms. valetstew: [>tstEw] PF oms. vapper (inimeste kohta)tstu: [>tstu] PF oms. kinnine, suletud; pilves (ilm)tstunwi: [">tstun.wi] PF oms. lahke, heatahtlik,

hell, hooliv (inimeste kohta)tsuktswa’: [>tsuk.">tswaP] PF oms. unustatav (tu-

letatud sõnast tswa’ unustama)tsukyom: [>tsuk."jom] PF oms. söödav (tuleta-

tud sõnast yom sööma)tsyafe: [">tsja.fE] PF oms. keskmine, tavapärane

tun: [tun] PF oms. punane, oranžtuvom: [tu."vom] PF oms. parim, suurimtxa’: [t'aP] PF oms. kõvatxan: [t'an] PF oms. palju, suur hulk (koguse koh-

ta)txanatan: ["t'a.na.tan] PF oms. hele, ere (tuleta-

tud sõnadest txan palju ja atan valgus)txanew: ["t'a.nEw] PF oms. ahne (tuletatud sõ-

nadest txan palju ja new tahtma)txanlal: ["t'an.lal] PF oms. muistne, antiikne,

väga vana (tuletatud sõnadest txan palju jalal vana)

txantsan: ["t'an.>tsan] PF oms. oivaline, suurepä-rane

txantslusam: ["t'an.>tslu.sam] PF oms. tark (tu-letatud sõnadest txan palju ja tsl«us»am te-adma)

txantur: ["t'an.tuR] PF oms. võimas, võimukas(tuletatud sõnadest txan palju ja txur tugev)

txanwawe: [t'an.wa."wE] PF oms. suur täht-sus, isiklikult tähtis (tuletatud sõnadest txanpalju ja wawe tähtsus)

txasom: ["t'a.som] PF oms. väga kuum (tuleta-tud sõnadest txan palju ja som kuum)

txawew: ["t'a.wEw] PF oms. väga külm (tuleta-tud sõnadest txan palju ja wew külm)

txen: [t'En] PF oms. ärkvel, virgetxewluke: ["t'Ew.lu.kE] PF oms. lõputu, piiritu

(tuletatud sõnadest txew piir ja luke ilma)txewm: [t'Ewm] PF oms. hirmus, õudnetxewnga’: ["t'Ew.NaP] PF oms. piire omama, lõ-

plik olema (tuletatud sõnadest txew piir janga’ sisaldama)

txin: [t'in] PF oms. peamine, põhilinetxukx: [t'uk'] PF oms. sügav (füüsiliselt)txumnga’: ["t'um.NaP] PF oms. mürgine (tuleta-

tud sõnadest txum mürk ja nga’ sisaldama)txur: [t'uR] PF oms. tugev (füüsiliselt)ukxo: [u."k'o] PF oms. kuivum: [um] PF oms. lõtvunyor: [un."joR] PF oms. meeldivalt aromaatne

(lillelõhn või mõnede vürtside lõhn)vawm: [vawm] PF oms. tume, pimevawt: [vawt^] PF oms. tahke, mitte õõnesvä’: [væP] PF oms. ebameeldiv, vastikväng: [væN] PF oms. janunevelke: ["vEl.ke] PF oms. kaoseline, segane, kor-

ralage (tuletatud sõnadest ve’o kord ja lukeilma)

34

Page 35: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

venga’: ["vE.NaP] PF oms. organiseeritud (tule-tatud sõnadest ve’o kord ja nga’ sisaldama)

volve: ["vol.vE] PF oms. kaheksas (tuletatud sõ-nast vol kaheksa)

walak: ["wa.lak^] PF oms. energiline, aktiivnewe’ay: ["wE.Paj] PF oms. hapuwew: [wEw] PF oms. külmwin: [win] PF oms. kiirewip: [wip^] PF oms. soolanewok: [wok^] PF oms. vali, häälekaswur: [wuR] PF oms. jaheyawne: ["jaw.nE] PF oms. armastatudyayayrnga’: [ja."jajR.NaP] PF oms. segadusrohke

(tuletatud sõnast yayayr segadus)yaymak: ["jaj.mak^] PF oms. rumal, võhiklik

ye: [jE] PF oms. rahul, rahuldatud, täidetudyehakx: ["jE.hak'] PF oms. nälja kustutanud, tä-

is (tuletatud sõnadest ye täidetud ja ohakxnäljane)

yeväng: ["jE.væN] PF oms. janu kustutanud (tu-letatud sõnadest ye rahul ja väng janune)

yey: [jEj] PF oms. sirgeyll: [jl

"] PF oms. kogukondlik, ühine

yrr: [jr"] PF oms. loomuomane, looduslik (puutu-

mata ja muutmata tavaolekus olev asi)yuey: ["ju.Ej] PF oms. ilus (sisemine ilu)zäfi: ["zæ.fi] PF oms. segatud, muudetud, modi-

fitseeritud, mitte oma loomuomases vormiszey: [zEj] PF oms. eriline, harudane

ss.

akrrmaw: [a."kr".maw] PF ss. pärast allomorf

sõnast mawkrra (tuletatud sõnadest krr aegja maw pärast

akrrta: [a."kr".ta] PF ss. alates, juba allomorf sõ-

nast takrra tuletatud sõnadest krr aeg ja taalates)

akum: [a."kum] PF ss. seetõttu, mistõttu; kasu-tatakse järelduse ees, nt. ’Poe yawne slolu oerakum, nìftxan lu sevin’ (Ta oli nii ilus, mistõt-tu ma armusin.); vaata ka ’kuma’ (tuletatudsõnast kum tulemus)

alu: ["a.lu] PF ss. mis on, teise sõnaga, teisiti (tu-letatud sõnadest a mis ja lu olema)

alunta: [a."lun.ta] PF ss. sellepärast (põhjusest)fayluta: [faj."lu.ta] PF ss. neid sõnu, midafmawnta: [fmawnta] PF ss. uudist, mida)fte: [ftE] PF ss. (nii), et; (selleks), et (koos tingiva

tegusõnaga sõltuvas kõrvallauses)fteke: ["ftE.kE] PF ss. (nii) et mitte, et ei (tuleta-

tud sõnadest fte (nii), et ja ke mitte) (koostingiva tegusõnaga sõltuvas kõrvallauses)

ftxey: [ft'Ej] PF ss. kas....või mittefu: [fu] PF ss. võifuke: [fu."kE] PF ss. või mitte (tuletatud sõna-

dest fu või ja ke mitte)hufwa: [hu."fwa] PF ss. kuigiketsran: [kE.">tsRan] PF oms., ss. tähtsusetu, vä-

hetähtis, misiganes, vahet pole (tuletatud sõ-nadest ke mitte ja tsranten tähtis olema)

ki: [ki] PF ss. pigem, ennem, kui etkolan: [ko."lan] PF ss. tähendab, õigupoolest (eel-

nevalt öeldu täpsustus/parandamine) (tuleta-tud sõnast kan sihtima)

kop: [kop^] PF ss. ja kakrra: ["kr

".a] PF ss. ajal, kui (tuletatud sõnast krr

aeg)kuma: ["kum.a] PF ss. seeõttu, mistõttu; kasuta-

takse järelduse ees, nt. ’Lu poe sevin nìftxan ku-ma yawne slolu oer’ (Ta oli nii ilus, mistõttu maarmusin.); vaata ka ’akum’ (tuletatud sõnastkum tulemus)

mawfwa: ["maw.fwa] PF ss. pärast (tuletatudsõnadest maw pärast ja fwa see)

mawkrra: [maw."kr".a] PF ss. pärast (mingit asja)

allomorf sõnast akrrmaw (tuletatud sõna-dest krr aeg ja maw pärast

natkenong: [nat."kE.noN] PF ss. näiteks, näite-na (tuletatud sõnadest na nagu ja tìkenongnäide)

sì: [sI] PF ss. ja (ühendab kaks asja, võib kasu-tada järelliitena ( -sì) ulte ja)

slä: [slæ] PF ss. agasrefwa: ["sRE.fwa] PF ss. enne seda, kui (tuleta-

tud sõnadest sre+ enne ja fwa seda)takrra: [ta."kr

".a] PF ss. alates, juba allomorf sõ-

nast akrrta tuletatud sõnadest krr aeg ja taalates)

talun(a): [ta."lun(a)] PF ss. sellepärast (põ-hjus) (tuletatud sõnadest ta eessõna (küsimuskust?) ja lun põhjus)

taweyk(a): [ta."wEjk(a)] PF ss. sellepärast (põh-jendus)

35

Page 36: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tengfya: ["tEN.fja] PF ss. nii, nagu; sama moodi(situatsiooni saransus) (tuletatud sõnadestteng sama, võrdne ja fya’o tee, viis)

tengkrr: [tEN."kr"] PF ss. samal ajal (tuletatud

sõnadest teng sama võrdne ja krr aeg)teynga: ["tEjN.a] PF ss. vastus, misteyngla: ["tEjN.la] PF ss. vastus, mis (aluse kää-

ne)teyngta: ["tEjN.ta] PF ss. vastust, midatsenga: [">tsE.Na] PF ss. koht kuhu (tuletatud sõ-

nast tseng koht)tsonta: [">tson.ta] PF ss. kohustust, mida (koos sõ-

naga kxìm) (tuletatud sõnast tson kohustus)

tup: [tup^] PF ss. pigem, ennemtxo: [t'o] PF ss. kui, juhul kui, kastxokefyaw: ["t'o.kE.fjaw] PF ss. teisiti, teistviisi

(tuletatud sõnast txo-ke-fya’o-’aw kui mitteüks tee/viis)

ulte: ["ul.tE] PF ss. ja (erinevate lauseosade vahel)vaykrr: [vaj."kr

"] PF ss. kuni, seni kuni (tuleta-

tud sõnadest vay– kuni ja krr aeg)zun: [zun] PF ss. kui (vastupidise olukorra pu-

hul, võrdle txo, Näide Zun zivup tompa, zelke tsivun oe kivä. - Kui vihma sajaks, siis ma eisaaks minna)

tgs.

’efu: ["P·E.f·u] PF tgs. tunnetama, tundma, taju-ma

’eyng: [P·EjN] PF tgs. vastama’ong: [P·oN] PF tgs. õitsemaeyk: [·Ejk^] JC,PF tgs. juhtima, valitsemafkarut: ["fk·a.R·ut^] PF tgs. koorimafkxake: ["fk'·a.k·E] PF tgs. sügelemafpak: [fp·ak^] PF tgs. tagasi hoidma, peatama te-

gevustheyn: [h·Ejn] PF tgs. istumakame: ["k·a.m·E] PF tgs. nägema, sisse nägema,

aru saama, teadma (vaimne)kämakto: [kæ."m·ak.t·o] PF tgs. välja lenda-

ma/ratsutama/sõitma (tuletatud sõnadest käminema ja makto ratsutama)

latem: ["l·a.t·Em] PF tgs. muutma (l«eyk»atemtgsne. muutma)

latsi: [l·a.">ts·i] LA tgs. sammu pidama (kellegagi)mun’i: [m·un."P·i] PF tgs. lõikama, raiumaoeyktìng: [o."Ejk.t·IN] PF tgs. selgitama, seleta-

ma (e) (tuletatud sõnadest oeyk põhjus, alusja tìng andma)

pate: ["p·a.t·E] ZS tgs. kohale saabuma

pawm: [p·awm] PF tgs. küsimaplltxe: [p·l

"."t'·E] PF tgs. rääkima

rol: [R·ol] PF tgs. laulma (r«eyk»ol muusikat te-gema, laulma panema (lüüriline))

run: [R·un] PF tgs. leidma, avastamasalew: [s·a."l·Ew] PF tgs. edasi minemaspä: [sp·æ] PF tgs. hüppamasweylu: ["swEj.l·u] PF tgs. peaks (pidama tingiv

kv.) (tuletatud sõnadest swey parim ja luolema)

taron: ["t·a.R·on] JC,PF tgs. jahtimatireapängkxo: [ti."RE.a.p·æN.�k'·o] PF tgs. lä-

hedaselt suhtlema (tuletatud sõnadest tireahing ja pängkxo suhtlema)

tìran: [t·I."R·an] PF tgs. käima, jalutamatsä’: [>ts·æP] PF tgs. pritsimatse’a: [>ts·E."P·a] PF tgs. nägema (otseselt)tul: [t·ul] PF tgs. jooksmatung: [t·uN] PF tgs. lubama, võimaldamatuvon: ["t·u.v·on] PF tgs. nõjatuma, toetumatxey: [t'·Ej] PF tgs. peatama, kinni pidamavirä: [v·i."R·æ] PF tgs. levima, vohama

tgsm.

zene: ["z·E.n·E] PF tgsm. pidama (tegema) Näide Oe zene kivä Ma pean minema

36

Page 37: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tgsmne.

fmi: [fm·i] PF tgsmne. püüdma, üritama (koostingivaga)

new: [n·Ew] PF tgsmne. tahtma

nulnew: [nul."n·Ew] PF tgsmne. eelistama (e)(tuletatud sõnast new tahtma)

tgsmtu.

ftang: [ft·aN] PF tgsmtu. peatumasngä’i: ["sN·æ.P·i] PF tgsmtu. algamatsun: [>ts·un] PF tgsmtu. võima, suutmavar: [v·aR] PF tgsmtu. püsima mingis toimingus,

jätkama mingit tegevustzenke: ["z·EN.kE] PF tgsmtu. mitte tohtima (e)

(tuletatud sõnadest zene pidama ja ke mit-te)

tgsne.

’aku: ["P·a.k·u] PF tgsne. ära võtma, eemaldama’al: [P·al] PF tgsne. raiskama, kulutama’ampi: ["P·am.p·i] PF tgsne. katsuma, puutuma’anla: ["P·an.l·a] PF tgsne. igatsema’awnìm: ["P·aw.nIm] PF tgsne. vältima (tuleta-

tud sõnadest ’ì’awn jääma ja alìm kauge)’awstengyem: [Paw.stEN."j·Em] PF tgsne. liitma

(kaks asja kokku) (e) (tuletatud sõnadest ’aw-siteng koos ja yem panema)

’ärìp: ["P·æ.R·Ip^] PF tgsne. liigutama (midagi)’eko: ["P·E.k·o] PF tgsne. ründama’em: [P·Em] PF tgsne. kokkama, küpsetama, süüa

valmistama’ongop: ["Po.N·op^] PF tgsne. disain, kujundus

(tuletatud sõnadest ’on kuju ja ngop looma)emkä: [Em."k·æ] PF tgsne. ületama (tuletatud

sõnadest emza’u ületama ja kä minema)emza’u: [Em."z·a.P·u] PF tgsne. läbima (testi),

üle saama (tuletatud sõnast za’u üle)ewku: ["·Ew.k·u] PF tgsne. maitset tundmafewi: ["f·E.w·i] PF tgsne. taga ajamafmal: [fm·al] PF tgsne. ülal hoidma, ülal pidamafmetok: ["fm·E.t·ok^] PF tgsne. katsetamafnan: [fn·an] PF tgsne. hea olema (milleski)fngo’: [fN·oP] PF tgsne. nõudma, vajamafpe’: [fp·EP] PF tgsne. saatmafpìl: [fp·Il] PF tgsne. mõtlema, arvamafrìp: [fR·Ip^] PF tgsne. hammustamafrrfen: ["f·r

".f·En] PF tgsne. külastama

ftem: [ft·Em] PF tgsne. möödumaftia: [ft·i.·"a] PF tgsne. õppimaftxey: [ft'·Ej] PF tgsne. valima, valikut tegemafwew: [fw·Ew] PF tgsne. otsima, tuhnimafyel: [fy·El] PF tgsne. tugevasti sulgema, kinni

panema, kinnitama

fyep: [fj·Ep^] PF tgsne. käes hoidma, haardes ho-idma

hawl: [h·awl] PF tgsne. (ette) valmistamahawnu: ["h·aw.n·u] PF tgsne. kaitsma, varjamahefi: ["h·E.f·i] PF tgsne. tundma (lõhna, haisu)hena: ["h·E.n·a] PF tgsne. kandmahiup: ["hi·up^] PF tgstu., tgsne. sülitamahultstxem: [h·ul.">tst'·Em] PF tgsne. takistamainan: [·i."n·an] PF tgsne. lugema (nt. metsa), am-

mutama teavetkan: [k·an] PF tgsne., tgstu. sihtima, suunama;

suunitlema, kavatsemakan’ìn: ["k·an.P·In] PF tgsne. keskenduma (mil-

lelegi), spetsialiseeruma, eriliselt huvitatud ole-ma (tuletatud sõnadest kan sihtima ja ’inhõivatud olema)

kanom: ["k·a.n·om] PF tgsne. saama, omandamakar: [k·aR] PF tgsne. õpetamakawngsar: ["kawN.s·aR] PF tgsne. ära kasutama,

halvasti kohtlemakä’ärìp: [kæ."P·æ.R·Ip^] PF tgsne. lükkama (tule-

tatud sõnadest kä minema ja ’ärìp liigutama)käsrìn: [kæ."sR·In] PF tgsne. laenuks andma, lae-

nama (tuletatud sõnast srìn ajutiselt ühelt te-isele üle andma)

kin: [k·in] PF tgsne. vajamakìm: [k·Im] PF tgsne. keerlema, keerutama (mi-

dagi); Pol rumit kolìm ta keerutas pallikllkulat: [kl

"."k·u.l·at^] PF tgsne. kaevama

klltxeykay: [kl".t'Ej."k·aj] PF tgsne. maha ase-

tama (klltxay sihiline vorm) (tuletatud sõna-dest kllte maa ja txay horisontaalselt asetse-ma)

kulat: ["k·u.l·at^] PF tgsne. avaldama, paljasta-ma, ilmvalgele tooma (nii otseselt kui ka meta-

37

Page 38: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

fooriliselt)kurakx: [k·u."R·ak'] PF tgsne. välja sõitmakxeltek: ["k'·El.t·Ek] PF tgsne. kätte võtma, tõst-

makxìm: [k'·Im] PF tgsne. käskima, määramakxukx: [k'·uk'] PF tgsne. neelama, neelatamalang: [l·aN] PF tgsne. uurima, tundma õppimalawk: [l·awk^] PF tgsne. vestlema, rääkima (mil-

lestki)lätxayn: [l·æ."t'·ajn] PF tgsne. alistama (lagin-

gus), vallutamalek: [l·Ek^] PF tgsne. kuuletuma, kuulda võtmaleyn: [l·Ejn] PF tgsne. kordama, uuesti tegemalok: [l·ok^] PF tgsne. lähenemalonu: [l·o."n·u] PF tgsne. vabastama, lahti laskmamakto: ["m·ak.t·o] PF tgsne. ratsutama, lendama

(loomaga), sõitmamäkxu: [m·æ."k'u] PF tgsne. segama, rikkuma,

häirima (tuletatud sõnast kxu viga)meyam: [m·E."y·am] PF tgsne. kallistama, emba-

ma, kaistuamamll’an: [m·l

"."P·an] PF tgsne. vastu võtma, akt-

septeerimamok: [m·ok^] PF tgsne. soovitamamong: [m·oN] PF tgsne. sõltuma, toetuma (abile)mowar si: [mo."waR s·i] PF tgsne. nõu andma,

soovitama (tuletatud sõnast mowar nõuan-ne)

munge: ["m·u.N·E] PF tgsne. võtma, toomamuwìntxu: [mu.w·In."t'·u] PF tgsne. tutvusta-

ma, esitlema (tuletatud sõnast wìntxu näita-ma)

näk: [n·æk^] PF tgsne. joomanekx: [n·Ek'] PF tgsne. põletama, tarbimanga’: [NaP] PF tgsne. sisaldamangop: [N·op^] PF tgsne. looma, tekitamaniä: [n·i.·"æ] PF tgsne. haarama, krahmamanìn: [n·In] PF tgsne. vaatama (kuhugile)nokx: [n·ok'] PF tgsne. sünnitamanong: [n·oN] PF tgsne. järgnema, järel käimanopx: [n·op'] PF tgsne. ära panema, hoiule pane-

maomum: [·o."m·um] PF tgsne. teadmapänutìng: ["pæ.nu.t·IN] PF tgsne. lubama (mida-

gi kellelegi) (e) (tuletatud sõnadest pänu lu-badus ja tìng andma)

pe’un: ["p·E.P·un] PF tgsne. otsustamapeng: [p·EN] PF tgsne. ütlemapom: [p·om] PF tgsne. suudlema, musitama

pxek: [p'·Ek^] PF tgsne. lööma, laksamapxìmun’i: [p'I.m·un.P"·i] PF tgsne. jagama, jao-

tama, tükkideks lõikama (tuletatud sõnadesthapxì osa ja mun’i lõikama)

ralpeng: [Ral."p·EN] PF tgsne. tõlgendama, tõlgit-sema (e) (tuletatud sõnadest ral tähendus japeng ütlema)

rawn: [R·awn] PF tgsne. asendama, vahetamarengop: ["rE.N·op^] PF tgsne. kujundama, disa-

inima (tuletatud sõnadest renu muster jangop looma)

reykol: [REj."kol] PF tgsne. muusikat mängi-ma, laulma (tuletatud sõnadest rol laulma ja«eyk» põhjustav siseliide)

ripx: [R·ip'] PF tgsne. läbistama, läbi torkamasar: [s·aR] PF tgsne. kasutamaseyto: [s·Ej."to] PF tgsne. lihunikska’a: [sk·a."P·a] PF tgsne. hävitamasla’tsu: ["sl·aP.>ts·u] PF tgsne. kirjeldamaslan: [sl·an] PF tgsne. toetama, abistama (emot-

sionaalselt, sotsiaalselt)slayk: [sl·aJk^] PF tgsne. kammsleyku: [slEj."k·u] PF tgsne. looma, tekitama (tu-

letatud sõnadest slu saama ja «eyk» põhjus-tav, kausatiivne siseliide)

sloan: [sl·o."·an] PF tgsne. valama, kallamasnaytx: [sn·ajt'] PF tgsne. kaotamasnew: [sn·Ew] PF tgsne. pigistama, pitsitamasngap: [sN·ap^] PF tgsne. nõelama, torkamaso’ha: ["s·oP.h·a] PF tgsne. vaimustuses olema,

erutatud olema, vaimustust näitama (alati si-hiline)

spaw: [sp·aw] PF tgsne. uskuma, tõeks pidamaspe’e: [sp·E."P·E] PF tgsne. vangistama, tabamaspeng: [sp·EN] PF tgsne. taastamaspule: ["sp·u.l·E] PF tgsne. edasi ajama, lükkamasrätx: [sR·æt'] PF tgsne. tüütama, vaevamasrefey: [sRE."f·Ej] PF tgsne., tgstu. ootama, loot-

ma (millegi tulekule) (tuletatud sõnadestsre+ enne ja pey ootama)

srefpìl: [sRE."fp·Il] PF tgsne. eeldama (tuletatudsõnadest sre+ enne ja fpìl mõtlema)

srese’a: [sRE.s·E."P·a] PF tgsne. ennustama (tule-tatud sõnadest sre+ enne ja tse’a nägema)

srìn: [sR·In] PF tgsne. ühelt teisele üle andma (ka-sutatakse harva eesliideteta)

sru’: [sR·uP] PF tgsne. trampima, purustamastarsìm: ["st·aR.s·Im] PF tgsne. korjama, kogumastawm: [st·awm] PF tgsne. kuulma

38

Page 39: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

stä’nì: ["st·æP.n·I] PF tgsne. kinni püüdmasteftxaw: [st·E."ft'·aw] PF tgsne. uurima, vaata-

masteyki: [stEj."k·i] PF tgsne. (kedagi) vihasta-

ma (tuletatud sõnadest sti vihane olema ja«eyk» põhjustav, kausatiivne siseliide)

sto: [st·o] PF tgsne. keelduma (midagi tegema)stxenutìng: ["st'E,nu,t·IN] PF tgsne. pakkuma

(tuletatud sõnast stxenu and)sung: [s·uN] PF tgsne. lisamasutx: [s·ut'] PF tgsne. järgnemasyam: [sj·am] PF tgsne. nuusutamasyep: [sj·Ep^] PF tgsne. lõksu püüdma, lõksu se-

admatakuk: ["t·a.k·uk^] PF tgsne. lööma, äsama, peale

tungimatare: ["t·a.R·E] PF tgsne. ühilduma, mõistma, se-

ost omamatatep: ["t·a.t·Ep^] PF tgsne. tähelepanu kaotama,

mõtet kaotamatäftxu: [t·æ."ft'·u] PF tgsne. kudumatel: [t·El] PF tgsne. kätte saama, vastu võtmatiam: ["t·i.·am] PF tgsne. loendamatìng: [t·IN] PF tgsne. andmatìsraw seyki: [tI."sRaw sEj."k·i] PF tgsne. (kel-

lelgi, millelegi) haiget tegema (tuletatud sõna-dest tìsraw valu ja s«eyk»i tegema (põhjus-tav, kausatiivne))

tok: [t·ok^] PF tgsne. olema, kohta hõivamatoltem: [t·ol."t·Em] PF tgsne. (vibu) laskmatseri: [">ts·E.R·i] PF tgsne. märkama, tähele pane-

matslam: [>tsl·am] PF tgsne. aru saama, mõistmatspang: [>tsp·aN] PF tgsne. tapmatsre’i: [">tsR·E.P·i] PF tgsne. viskamatsukx: [>ts·uk'] PF tgsne. pussitama, noaga/odaga

torkamatswa’: [>tsw·aP] PF tgsne. unustamatswìk: [>tsw·Ik] PF tgsne. imematsyär: [>tsj·æR] PF tgsne. tagasi lükkama, ära põl-

gamatsyìl: [>tsj·Il] PF tgsne. ronima (kogu keha üles

tõmbama)tungzup: [t·uN."z·up^] PF tgsne. pillama, ku-

kutama (tuletatud sõnadest tung lubama jazup kukkuma)

txìng: [t'·IN] PF tgsne. jätma, hülgamatxopu sleyku: ["t'o.pu slEj."k·u] PF tgsne. ehma-

tama, hirmutama (tuletatud sõnadest txopu

hirm ja sleyku põhjustama)txula: ["t'·u.l·a] PF tgsne. ehitama, rajamaue’: [·u·"EP] PF tgstu., tgsne. oksendamaultxarun: [ul."t'a.R·un] PF tgsne. kohtama, kok-

ku saama (tahtmatult) (e) (tuletatud sõnadestultxa kokkutulek ja run leidma)

uniltsa: ["u.nIl.>ts·a] PF tgsne. unes nägema (tu-letatud sõnadest unil uni ja tse’a nägema)

ve’kì: [v·EP."k·I] PF tgsne. vihkamavewng: [v·EwN] PF tgsne. hoolitsema, vastutama

(millegi/kellegi eest)vezeyko: [vE.zEj."ko] PF tgsne. korrastama, kor-

da seadma, organiseerima (tuletatud sõnastvezo korras olema)

vin: [v·in] PF tgsne. nõudma, küsima, palumavingkap: ["v·iN.k·ap^] PF tgsne. pähe turgatama,

mõtesse tulemavll: [v·l

"] PF tgstu.,tgsne. näitama, osutama

wan: [w·an] PF tgsne. peitmawäte: [wæ."t·E] PF tgsne. vaidlemawätx: [w·æt'] PF tgsne. halb olema (milleski)weyn: [w·Ejn] PF tgsne. joonistamawìngay: [w·I."Naj] PF tgsne. tõestama (tuleta-

tud sõnadest wìntxu näitama ja ngay õige)wìntxu: [w·In."t'·u] PF tgsne. näitamawo: [w·o] PF tgsne. upitama, ulatumayäkx: [J·æk'] PF tgsne. ignoreerima, tähelepanu

mitte omistama (negatiivne)yän: [j·æn] PF tgsne. kinni sidumayem: [j·Em] PF tgsne. panema, asetamayemstokx: ["j·Em.stok'] PF tgsne. selga panema

(riideid) (tuletatud sõnadest yem sìn pealepanema ja tokx keha)

yìm: [j·Im] PF tgsne. sidumayom: [j·om] PF tgsne. söömayora’: [j·o."R·aP] PF tgsne. võitmayune: ["j·u.n·E] PF tgsne. kuulama (sihilikult)yur: [j·uR] PF tgsne. pesemaza’ärìp: [za."P·æ.R·Ip^] PF tgsne. tõmbama (tule-

tatud sõnast ’ärìp liigutama)zamunge: [za."m·u.N·E] PF tgsne. tooma (tule-

tatud sõnast munge tooma)zasrìn: [za."sR·In] PF tgsne. laenuks võtma, lae-

nama (tuletatud sõnast srìn ajutiselt ühelt te-isele üle andma)

zerok: ["z·E.R·ok^] PF tgsne. mäletama, meelesmidama

zet: [z·Et^] PF tgsne. kohtlema, hoiakut üles näi-tama

39

Page 40: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

zeyko: [zEj."k·o] PF tgsne. ravima, parandama(tuletatud sõnadest zo olema hästi ja «eyk»põhjustav siseliide)

zìm: [z·Im] PF tgsne. tundma, tunnetama (mittesihilikult)

zong: [z·oN] PF tgsne. päästma, kaitsma

tgstu.

’en si: ["PEn "s·i] PF tgstu. pakkuma, aimama, ar-vama (tuletatud sõnast ’en aimdus)

’i’a: ["P·iP.·a] PF tgstu. lõpetama, lõppema’ia: ["P·i.·a] PF tgstu. ennast kaotama (vaimselt)’ì’awn: [P·I."P·awn] PF tgstu. jääma, püsima’ìn: [P·In] PF tgstu. hõivatud olema’ìp: [P·Ip] PF tgstu. kaduma, haihtuma, vaateväl-

jast lahkuma’ongokx: ["P·o.N·ok'] PF tgstu. sündima (tuleta-

tud sõnadest ’ong õitsema ja nokx sünnita-ma)

’rrko: ["P·r".k·o] PF tgstu. rulluma

’ul: [P·ul] PF tgstu. suurendamaätxäle si: [æ."t'æ.lE "s·i] PF tgstu. nõudma, palu-

ma (koos tsnì osalausega sihitise jaoks) (tuleta-tud sõnast ätxäle nõudmine)

ekxan si: [E."k'an s·i] PF tgstu. välja jätma, ee-mal hoidma (tuletatud sõnast ekxan takistus)

eltur tìtxen si: ["El.tuR tI."t'En s·i] PF tgstu. hu-vitav olema (tuletatud sõnadest eltu-r ajule(datiivne) ja tìtxen ärkvel olek)

eltu si: ["El.tu s·i] PF tgstu. tähele panema, (kel-legi) segamist lõpetama (tuletatud sõnast eltuaju)

emrey: [Em."R·Ej] PF tgstu. ellu jääma, üle elamafäkä: [fæ."k·æ] PF tgstu. tõusma, üles minema

(tuletatud sõnadest fäpa tipp ja kä minema)fäza’u: [fæ."z·a.P·u] PF tgstu. üles tulema, tõus-

ma (tuletatud sõnadest fäpa tipp ja za’u tu-lema)

fe’ul: ["fE.P·ul] PF tgstu. halvenema (tuletatudsõnadest fe’ halb ja ’ul suurenema)

fkan: [fk·an] PF tgstu. tunduma, välja paistmafkeytok: ["fkEj.t·ok^] PF tgstu. olema, eksisteeri-

ma (tuletatud sõnast kifkeyti tok maailmasolema)

flä: [fl·æ] PF tgstu. õnnestuma, korda minemafngä’: [fN·æP] PF tgstu. end kergitama; (Maal)

WCd kasutamafnu: [fn·u] PF tgstu. vaikima, vait olemafpxäkìm: ["fp'·æ.k·Im] PF tgstu. sisenemafta si: [fta s·i] PF tgstu. sõlme tegema, sõlmima

(tuletatud sõnast fta sõlm)

ftxozä si: [ft'o."zæ s·i] PF tgstu. tähistma (tule-tatud sõnast ftxozä tähistus)

ftxulì’u: [ft'·u."lI.Pu] PF tgstu. kõnelema, kõneedasi andma (tuletatud sõnadest täftxu õm-blema ja lì’u sõna)

fwefwi: ["fw·E.fw·i] PF tgstu. vilistamafwi: [fw·i] PF tgstu. (käest) libisemafyawìntxu: [fja.w·In."t'·u] PF tgstu. juhatama,

teed näitama (tuletatud sõnadest fya’o tee,viis ja wìntxu näitama)

ha’: [h·aP] PF tgstu. sobituma, sobima kokkuhahaw: ["h·a.h·aw] PF tgstu. magamahangham: ["h·aN.h·am] PF tgstu. naermahasey si: [ha."sEj "s·i] PF tgstu. lõpetama, kok-

ku võtma, ära tegema (tuletatud sõnast haseyvalmis)

hek: [h·Ek^] PF tgstu. olema huvitav, imelik,kummaline, üllatav

hifwo: ["h·i.fw·o] PF tgstu. põgenema, jalga lask-ma

hiup: ["hi·up^] PF tgstu., tgsne. sülitamahìpey: ["hI.p·Ej] PF tgstu. kõhklema (tuletatud

sõnadest hì’i väike ja pey ootama)hum: [h·um] PF tgstu. lahkuma, ära minemail: [i·l] PF tgstu. paindumaioi si: [i."o.i s·i] PF tgstu. kaunistama, ehtima (tu-

letatud sõnast ioi kaunistus)irayo si: [i."Ra.jo "s·i] PF tgstu. tänama, tänu and-

ma (tuletatud sõnast irayo aitäh)kaltxì si: [kal."t'I "s·i] PF tgstu. tervitama, tere

ütlema (tuletatud sõnast kaltxì tere)kan: [k·an] PF tgsne., tgstu. sihtima, suunama;

suunitlema, kavatsemakanfpìl: ["k·an.fp·Il] PF tgstu. keskenduma, tä-

helepanu koondama (tuletatud sõnadest kansihtima ja fpìl mõtlema)

kangay si: [ka."Naj s·i] PF tgstu. kindlaks tege-ma, kinnitama, valideerima (tuletatud sõnastkangay tõene)

kavuk si: [ka."vuk^ "s·i] PF tgstu. reetma (tule-tatud sõnast kavuk reetus)

kä: [k·æ] PF tgstu. minema

40

Page 41: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

käteng: ["k·æ.tEN] PF tgstu. aega veetma, koosolema

kelku si: ["kEl.ku "s·i] PF tgstu. elama, paiknema(tuletatud sõnast kelku kodu)

kem si: ["kEm "s·i] PF tgstu. tegema (tuletatudsõnast kem tegu)

kenong: ["k·E.n·oN] or ["kE.n·oN] PF tgstu. ku-jutama, esindama, näiteks olema (e) (tuletatudsõnadest ke mitte ja nong järgnema)

kìte’e si: [kI.tE."PE "s·i] PF tgstu. teenima (tule-tatud sõnast kìte’e teenistus)

kllfro’: [kl"."fR·oP] PF tgstu. vastutav olema

kllkä: [kl"."k·æ] PF tgstu. laskuma (tuletatud sõ-

nadest kllpa all ja kä minema)kllkxem: [kl

"."k'·Em] PF tgstu. seisma

kllpä: [kl"."p·æ] PF tgstu. maanduma, maani

jõudma (tuletatud sõnadest kllte maa ja pä-hem saabuma)

klltxay: [kl"."t'·aj] PF tgstu. maas lebama (tuleta-

tud sõnadest kllte maa ja txay horisontaalneolema)

kllwo: [kl"."w·o] PF tgstu. maanduma (protsess)

(tuletatud sõnadest kllte maa ja wo ulatu-ma)

kllyem: [kl"."j·Em] PF tgstu. matma (tuletatud

sõnadest kllte maa ja yem panema)kllza’u: [kl

"."z·a.P·u] PF tgstu. alla tulema, las-

kuma (tuletatud sõnadest kllte maa ja za’utulema)

krrnekx: [kr"."n·Ek'] PF tgstu. aega võt-

ma/nõudma (e) (tuletatud sõnadest krr aegja nekx tarbima)

kur: [k·uR] PF tgstu. rippumakxakx: [k'·ak'] PF tgstu. pooleks murdumakxap si: [k'ap s·i] PF tgstu. ohustama, ähvarda-

ma (tuletatud sõnast kxap oht)kxem: [k'·Em] PF tgstu. vertikaalne olemakxll si: ["k'l

""s·i] PF tgstu. ründama (tuletatud

sõnast kxll kallaletung)kxu si: [k'u s·i] PF tgstu. vigastama, kahjustama

(tuletatud sõnast kxu kahju)lam: [l·am] PF tgstu. tunduma, paistmalaro si: ["la.ro s·i] PF tgstu. puhastama, mustu-

sest/porist puhtaks tegema (tuletatud sõnastlaro puhas)

law si: ["law "s·i] PF tgstu. selgitama, selgeks te-gema (tuletatud sõnast law selge)

leioae si: [lE.i.o."a.E s·i] PF tgstu. austama (tu-letatud sõnast leioae austus)

len: [l·En] PF tgstu. juhtuma, aset leidmalew si: ["lEw "s·i] PF tgstu. varjama, katma (tule-

tatud sõnast lew kate)ley: [l·Ej] PF tgstu. väärtust omama, väärt olemaleym: [l·Ejm] PF tgstu. hüüdma, karjumaleymfe’: [l·Ejm."fEP] PF tgstu. kurtma, kaeba-

ma (tuletatud sõnadest leym karjuma ja fe’halb)

leymkem: [l·Ejm."kEm] PF tgstu. protesteerima,vastu seisma, meelt avaldama (tuletatud sõna-dest leym karjuma ja kemwiä ebaõiglane)

lìm: [l·Im] PF tgstu. kaugel olemalìng: [l·IN] PF tgstu. (õhus) hõljumalopx: [l·op'] PF tgstu. paanitsemalrrtok si: ["lr

".tok^ "s·i] PF tgstu. naeratama (tu-

letatud sõnast lrrtok naeratus)lu: [l·u] PF tgstu., mtgstu. olema (öeldistäide)

(omandust väljendab koos datiivse kään-dega)

mìn: [m·In] PF tgstu. pöörlema (ümber telje) Mìnne ftärpa Keera vasakule

mllte: [m·l"."t·E] PF tgstu. nõustuma, leppima

muntxa si: [mun."t'a "s·i] PF tgstu. üheks saa-ma, paarima (kellegagi), abielluma (tuletatudsõnast muntxa paari pandud)

nari si: ["na.Ri s·i] PF tgstu. ette vaatama, ette-vaatlik olema (tuletatud sõnast nari silm)

nän: [n·æn] PF tgstu. vähendamanewomum: [n·Ew."o.mum] PF tgstu. huvi tund-

ma, teada tahtma (tuletatud sõnadest newtahtma ja omum teadma)

ngampam si: ["Nam.pam s·i] PF tgstu. riimuma(tuletatud sõnast ngampam riim)

ngä’än: [N·æ."P·æn] PF tgstu. vaimselt või emot-sionaalselt kannatama, õnnetu olema

nip: [n·ip^] PF tgstu. kinni jäämanrr: [n·r

"] PF tgstu. helendama, kumama

nui: ["n·u.·i] PF tgstu. ebaõnnestuma, läbi kukku-ma, feilima, mitte saavutama soovitud tulemust

nume: ["n·u.m·E] PF tgstu. õppima, teada saamaoìsss si: [o."Isss s·i] PF tgstu. sisisema (tuletatud

sõnast oìsss vihane lõrisemine)pamrel si: [pam."REl "s·i] PF tgstu. kirjutama

(tuletatud sõnast pamrel kirjutis)pamtseo si: ["pam.

>tsE.o "s·i] PF tgstu. muusikat

tegema (+fa (muusikariista) mängima) (tule-tatud sõnast pamtseo muusika)

pähem: ["p·æ.h·Em] PF tgstu. saabuma

41

Page 42: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

pängkxo: [p·æN."k'·o] PF tgstu. suhtlema, vest-lema, juttu ajama

penghrr: [p·EN."hr"] PF tgstu. hoiatama (tuleta-

tud sõnadest peng ütlema ja hrrap oht)pey: [p·Ej] PF tgstu. ootamapiak si: [pi."ak^ s·i] PF tgstu. avama (tuletatud

sõnast piak avatud)pllhrr: [p·l

"."hr

"] PF tgstu. hoiatama (tuletatud

sõnadest plltxe rääkima ja hrrap oht)pllngay: [p·l

"."Naj] PF tgstu. möönma, tunnista-

ma (tuletatud sõnadest plltxe rääkima ja ng-ay tõde)

pxor: [p'·oR] PF tgstu. plahvatama, lõhkemarangal: ["R·a.N·al] PF tgstu. soovimarey: [R·Ej] PF tgstu. elamarikx: [R·ik'] PF tgstu. liikuma, kohta vahetmarì’ìr si: ["RIP.IR s·i] PF tgstu. peegeldama, matkima

(tuletatud sõnast rì’ìr peegeldus)ro’a: ["R·o.P·a] PF tgstu. imetlusväärne olema,

vägev olemaronguway: [R·o."Nu.waj] PF tgstu. ulguma (tu-

letatud sõnadest rol laulma ja nguway ul-gumine)

rou: ["R·o.·u] PF tgstu. purjus olema, purju jääma(Näiteks: Rou fa pxir.

sa: [s·a] PF tgstu. väljakutseks ettevalmistumasä’eoio si: [sæ."PE.o.i.o s·i] PF tgstu. rituaali läbi

viima, tseremooniast osa võtma (tuletatud sõ-nast sä’eoio rituaal)

säro’a si: [sæ."Ro.Pa s·i] PF tgstu. suuri tegusidtegema (tuletatud sõnast säro’a imetlusväär-ne tegu)

sim: [s·im] PF tgstu. lähedal olemasìlpey: [sIl."p·Ej] PF tgstu. lootma (koos sõnaga

tsnì, märkimaks mida loodetakse, kui ta polejust eraldi osalauses) (e) (tuletatud sõnadestsìltsan hea ja pey ootama)

skxir si: ["sk'iR "s·i] PF tgstu. haavama, vigasta-ma (tuletatud sõnast skxir haav)

slantire si: [slan.ti."RE s·i] PF tgstu. inspireerima(tuletatud sõnast slantire inspiratsioon)

slele: ["sl·E.l·E] PF tgstu. ujumasmon: [sm·on] PF tgstu. tundma, teadma (+ da-

tiivne kääne)snäm: [sn·æm] PF tgstu. roiskuma, kõdunema,

lagunema aja jooksulsngum si: [sNum s·i] PF tgstu. muretsema (tule-

tatud sõnast sngum mure)sop: [s·op^] PF tgstu. reisima, rändama

späpeng: [spæ."p·EN] PF tgstu. end taastama,taastuma (metafooriline) (tuletatud sõnastspeng taastama)

srefey: [sRE."f·Ej] PF tgsne., tgstu. ootama, loot-ma (millegi tulekule) (tuletatud sõnadestsre+ enne ja pey ootama)

srer: [sR·ER] PF tgstu. ilmuma, tekkima, vaateväl-ja tulema

srew: [sR·Ew] PF tgstu. tantsimasrung si: ["sRuN "s·i] PF tgstu. aitama, toetama

(tuletatud sõnast srung abi)sti: [st·i] PF tgstu. vihastuma (sihitu), vihane ole-

mastiwi si: ["sti.wi s·i] PF tgstu. ulakas, üleannetu,

riukalik olema (tuletatud sõnast stiwi pahan-dus)

sulìn: ["s·u.l·In] PF tgstu. hõivatud olema (heasmõttes); olema keskendunud millelegi, mis onrahustav ja huvi pakkuv (tuletatud sõnast ’ìnhõivatud olema)

sunu: ["s·u.n·u] PF tgstu. olema meeldiv, ra-huldust pakkuv

syaw: [sj·aw] PF tgstu. kutsumasyeha si: ["sjE.ha s·i] PF tgstu. hingama (tuleta-

tud sõnast syeha hingus)syor: [sj·oR] PF tgstu. rahunemataksyokx: [t·ak."syok'] PF tgstu. plaksutama

(tuletatud sõnadest takuk lööma ja tsyokxkäsi)

tam: [t·am] PF tgstu., hs. piisama, olgu, okeitawng: [t·awN] PF tgstu. sukeldumatätxaw: [t·æ."t'·aw] PF tgstu. naasma, tagasi tu-

lematem: [t·Em] PF tgstu. laskmaterkup: ["t·ER.k·up^] PF tgstu. suremateswotìng: [tE."swo.t·IN] PF tgstu. rahuldama

(soovi), (lahkelt) andma (e) (tuletatud sõnasttìng andma)

teya si: [tE."ja "s·i] PF tgstu. täitma (+ asi, midatäidetakse datiivselt) (tuletatud sõnast teyatäis)

tì’awm si: [tI."Pawm "s·i] PF tgstu. telkima, mat-kama (tuletatud sõnast ’awm laager)

tìftang si: [tI."ftaN s·i] PF tgstu. peatama (kedagivõi midagi) (tuletatud sõnast tìftang peata-mine)

tìhawnu si: [tI."haw.nu "s·i] PF tgstu. kaitsma(tuletatud sõnast tìhawnu kaitse)

42

Page 43: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

tìkangkem si: [tI."kaN.kEm "s·i] PF tgstu. tööta-ma (tuletatud sõnast tìkangkem töö)

tìkxey si: [tI."k'Ej "s·i] PF tgstu. valesti tegema,ära rikkuma (tuletatud sõnast tìkxey vigasus,vale)

tìkxìm si: [tI."k'Im s·i] PF tgstu. hierarhias kõr-gemal asuma, ülemus olema (tuletatud sõnasttìkxìm käskimine, määramine)

tìmungwrr si: [tI.muN."wr"s·i] PF tgstu. erandit

tegema (tuletatud sõnast tìmungwrr erand)tìng ftxì: [t·IN ft'I] PF tgstu. maitsma (tuletatud

sõnadest tìng andma ja ftxi keel)tìng lawr: [t·IN lawR] PF tgstu. ümisema, sõna-

deta laulma (tuletatud sõnadest tìng andmaja lawr meloodia)

tìng mikyun: ["t·IN "mik.jun] PF tgstu. kuulama(tuletatud sõnadest tìng andma ja mikyunkõrv)

tìng nari: ["t·IN "na.Ri] PF tgstu. vaata (tuletatudsõnadest tìng andma ja nari silm)

tìng ontu: [t·IN "on.tu] JC,PF tgstu. nuusutama(tuletatud sõnadest tìng andma ja ontu ni-na)

tìng tseng: ["t·IN ">tsEN] PF tgstu. tagasi astuma,

eest ära tulema (tuletatud sõnadest tìng and-ma ja tseng koht)

tìng zekwä: ["t·IN "zEk.wæ] PF tgstu. puuduta-ma, katsuma (tahtlikult) (tuletatud sõnadesttìng andma ja zekwä sõrm)

tìnvi si: ["tIn.vi s·i] PF tgstu. ülesannet soorita-ma, asja ajama ("kohtume pärast, mul on pra-egu asju ajada") (tuletatud sõnast tìnvi üle-sanne, asi)

tìsraw si: [tI."sRaw "s·i] PF tgstu. valutama, valutegema (tuletatud sõnast tìsraw valu)

tìtxen si: [tI."t'En s·i] PF tgstu. üles ärkama, är-kama (tuletatud sõnast tìtxen ärkvel olek)

tsaheyl si: [>tsa."hEjl "s·i] PF tgstu. sidet looma(kellegagi), ühenduma (tuletatud sõnast tsa-heylu side)

tsan’ul: [">tsan.P·ul] PF tgstu. paranema (tuleta-tud sõnadest sìltsan hea ja ’ul suurenema)

tsap’alute si: [>tsap."Pa.lu.tE "s·i] PF tgstu. va-bandama (tuletatud sõnast tsap’alute vaban-dus)

tsawl slu: [">tsawl "sl·u] PF tgstu. kasvama (tule-tatud sõnadest tsawl suur ja slu saama)

tsìsyì: [">ts·I.sy·I] PF tgstu. sosistama

tskxekeng si: [">tsk'E.kEN "s·i] PF tgstu. harju-tama, treenima (tuletatud sõnast tskxekengtreening)

tsngawvìk: [">tsN·aw.v·Ik^] PF tgstu. nutmatsranten: [">tsR·an.t·En] PF tgstu. tähtis olema,

lugematstu si: [">tstu "s·i] PF tgstu. sulgema (tuletatud

sõnast tstu suletud)tsulfä si: [>tsul."fæ "s·i] PF tgstu. omandama

(mingit oskust) (tuletatud sõnast tsulfä meis-terlikkus)

tsunslu: [">ts·un.sl·u] PF tgstu. võimalik olema(tuletatud sõnadest tsun võima, suutma jaslu saama)

tsurokx: [>ts·u."R·ok'] PF tgstu. puhkamatswayon: [">tsw·aj.·on] PF tgstu. lendamatswìk kxenerit: [>tsw·��k k'E.nER.��t] PF,D tgstu.

suitsetama (suitsu imema) (tuletatud sõna-dest tswìk imema ja kxener suits)

txanro’a: [t'an."R·o.P·a] PF tgstu. kuulus olema(tuletatud sõnadest txan palju ja ro’a imet-lusväärne olema)

txay: [t'·aj] PF tgstu. horisontaalne olematxopu si: ["t'o.pu "s·i] PF tgstu. kartma (tuleta-

tud sõnast txopu hirm)ue’: [·u·"EP] PF tgstu., tgsne. oksendamaultxa si: [ul."t'a "s·i] PF tgstu. kokku saama sihili-

kult (+ hu) (tuletatud sõnast ultxa kohtumi-ne)

unil si: ["u.nil s·i] PF tgstu. und nägema (tuleta-tud sõnast unil uni)

uvan si: [u."van "s·i] PF tgstu. mängima (mängu)(tuletatud sõnast uvan mäng)

velek: ["v·E.l·Ek^] PF tgstu. alla andma, kaotuse-ga nõustuma

vezo: [vE."z·o] PF tgstu. korras olema, organisee-ritud olema (tuletatud sõnadest ve’o kord jazo olema nii nagu peab)

vll: [v·l"] PF tgstu.,tgsne. näitama, osutama

vrrìn: ["v·r".·In] PF tgstu. hõivatud olema (halvas

mõttes); olema väsinud ja küllastunud mingisthõivavast tegevusest (tuletatud sõnast ’ìn hõi-vatud olema)

way si: ["waj "s·i] PF tgstu. laulma (tuletatudsõnast way laul)

wäsul: ["wæ.s·ul] PF tgstu. võistlemawem: [w·Em] PF tgstu. võitlema, kaklemawin säpi: ["win sæ."p·i] PF tgstu. kiirustama (tu-

letatud sõnadest win kiire ja s«äp»i tegema

43

Page 44: Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13eanaeltu.learnnavi.org/dicts/NaviCatDictionary_est.pdf · Kategooriatesse jaotatud na’vi sõnastik v. 13.61 Mark? (Mark Miller) Compiled

(enesekohane asesõna))win si: ["win "s·i] PF tgstu. midagi kiirelt tegema,

kiirustama (tuletatud sõnast win kiire)wrrza’u: [wr

"."z·a.Pu] PF tgstu. välja tulema (tu-

letatud sõnadest wrrpa väljas ja za’u tule-ma)

yak si: [j·ak^ s·i] PF tgstu. kõrvale kalduma, su-unda muutma (tuletatud sõnast yak lahkne-mispunkt)

yawo: [ja."w·o] PF tgstu. startima, õhku tõusma(tuletatud sõnadest ya õhk ja wo ulatuma)

yemfpay si: [jEm."fpaj "s·i] PF tgstu. vedelikkukastma (tuletatud sõnast yemfpay kastmine)

yo’: [j·oP^] PF tgstu. ideaalne olema, veatu olema

yomtìng: ["jom.t·IN] PF tgstu. toitma (sihittis da-tiivsena) (e) (tuletatud sõnadest yom söömaja tìng andma)

za’u: ["z·a.P·u] PF tgstu. tulemazawng: [z·awN] PF tgstu. karjumazawprrte’: [z·aw."pr

".tEP] PF tgstu. meelepära-

ne olema, nauditav olema (tuletatud sõnadestza’u tulema ja prrte’ meeldiv)

zo: [z·o] PF tgstu. hästi olema., olema nii, nagupeab., töötama nii, nagu ette nähtud.

zoslu: ["zo.sl·u] PF tgstu. paranema, korda saama(e) (tuletatud sõnadest zo hästi olema ja slusaama)

zup: [z·up^] PF tgstu. kukkuma

44