juhtumiuuring kadri kuusk, praxis

JUHTUMIUURINGKadri Kuusk, PRAXIS

Loeng MTÜde esindajatele

27. oktoobril 2006.a.

Juhtumiuuringu mõiste

Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

Juhtumiuuring – meetod õppimaks keerukast juhtumist tuginedes antud juhtumi kõikehõlmavale mõistmisele, mis on saadud ulatuslikult kirjeldades ja analüüsides juhtumit tervikuna ja tema kontekstis.

Yin, R.K. (2003) Case Study Research: Design and Methods. Thousand Oaks: SAGE Publications

Juhtumiuuring – nähtuse sügavuti uurimine tema loomulikus keskkonnas tuginedes mitmetele erinevatele infoallikatele ja vaatenurkadele.

Evaulating Socio Economic Development. www.evaslsed.info

Juhtumiuuringu ajalugu


20. saj alguses – Oxford dictionary 1934. Meditsiin, sotsioloogia

Prantsusmaa. Chicago Ülikool (immigrandid) 1930. aastad

Järgnes sotsioloogias kvantitatiivsete meetodite tõus

1960. aastatel mure kvantitatiivsete meetodite piiratusest. Juhtumiuuringu teooria edusammud. Kasvav huvi.

Viimastel kümnenditel taas moodi läinud (eriti haridusvaldkonna hindamisel)

Millal valida juhtumiuuring? I


Püstitatud on KUIDAS? Või MIKS? küsimus Uuritakse toimuvat nähtust tema reaalse elu kontekstis; nähtust on väljaspool loomulikku keskkonda raske uuridaSoovitakse nähtusest detailset ja sügavutiminevat pilti

Samuti kui:Soovitakse uurida mõnd ainulaadset, väheuuritud juhtumit, olukorda või protsessiUuritavaid mõisteid ja tunnuseid on raske kvanitifitseerida, puuduvad selged tulemused

Millal valida juhtumiuuring? II


Hindamise puhul: ei sobi mõjude suuruse hindamiseks ja põhjuslikkuse kindlaks tegemiseks.Juhtumiuuring võimaldab “olla kohal” – aitab lugejal tunda, kuulda, näha jne. Tarvilik asenduskogemus stereotüüpide ületamiseks ja olukordade puhul, mida tavaline inimene reeglina ise ei koge (nt. elu tuumaallveelaeval).

Lisaks nagu ikka: raha, aeg, inimesed (oskused).

Juhtumiuuringu tüübid


Näitlik – kirjeldav, reaalsuse lisamiseksUuriv – kirjeldav, hüpoteeside leidmiseks tulevase analüüsi tarbeks ja huvitatud osapoolte arvamuste väljaselgitamiseksKriitiline analüüs – üksikjuhtum projekti, poliitika vmt kohta käiva väite tõestamiseksElluviimise analüüs – uurib poliitika, projekti vmt elluviimist, sageli eri paikades, tihti normatiivneMõjude hindamine – mõjude tekkimise protsessi tundma õppimine

Juhtumiuuringu etapid


Üks vähem standardiseeritud meetodeid... 1. Uurimisküsimuste valik2. Juhtumite valik. Andmete

kogumise/analüüsi meetodite valik 3. Andmete kogumise ettevalmistamine4. Andmete kogumine ja töötlemine5. Andmete analüüs ja hindamine6. Juhtumiuuringu raporti koostamine

Uurimisküsimuste valik


Ülevaade valdkonna kirjandusest (literature review) – mitte vastuste leidmiseks, vaid terasemate ja läbinägelikema küsimuste esitamiseksTeema täpsustamine – kuna küsimused ei näita, mida täpsemalt uurida, siis sõnastakse uurimuses aluseks võetavad väited Valik – millistele küsimustele on võimalik vastata

Juhtumite valik I


Kolm alust juhtumite valikuks: Mugavus – väga harva hea alus

valikuks Eesmärk Tõenäosus – väga harva teostatav

Juhtumite valik II


Eesmärk:Kahvel (bracketing) – Mis juhtub äärmustes? Mis seletab selliseid erinevusi?Parim juhtum – Mis kindlustab eduka programmi?Halvim juhtum – Miks programm ei tööta?Klaster – Kuidas erinevat tüüpi programmid kõrvutuvad? Esinduslik – Milline ja miks on programm olulisi erisusi esindama valitud juhtudel?Tüüpiline – Mis toimub ja miks tüüpilistel juhtudel?Eriline huvi – Mis toimub ja miks antud erilisel juhtumil?

Tõenäosus: Mis toimub programmis tervikuna, ja miks?

Juhtumite valik III – Üks või mitu?


Ühe juhtumi uuring, kui:Kriitiline juhtum – võimaldab testida kõiki teeseUnikaalne/äärmuslik juhtum – juhtumeid on nii vähe, et igaüks väärt analüüsimistTüüpiline või esinduslik juhtum – üldistatavad teadmised keskmiste projektide kohtaPaljastav juhtum – varem uurimata, raskesti ligipääsetav valdkondAjas korduv juhtum – uuritakse ühte juhtumit aja jooksul korduvalt

Lisaks sõltub valik tõestatavast teooriast, keskkonna mitmekesisuset ja nõudest uuringu tulemuste täpsusele.

Analüütiline üldistamine – juhtumiuuringu empiirilisi tulemusi võrreldakse varasema teooriaga

NB! Juhtum ei ole valimi ühik!! Valitakse nagu teadlane valib uut eksperimenti laboris tegemiseksGalileo vs Aristoteles

Üldistamine juhtumiuuringutes


VALIM ÜLDKOGUMStatistiline üldistamineJUHTUM TEOORIA

Analüütilineüldistamine

Andmete kogumise põhimõtted


Põhimõte 1: Kasuta erinevad andmeallikadTriangulatsioon (andmeallikate, hindajate, teooria, metoodika)

Põhimõte 2: Loo juhtumiuuringu andmebaas

Algandmestik ja uurija raport

Põhimõte 3: Säilita tõendite jada (chain of evidence)

Juhtumiuuringu kvaliteet I


Mõõdiku kehtivus (construct validity) – kas mõõdik väljendab uuritavat kontseptsiooni?Sisemine kehtivus (internal validity) – kas põhjuslikud seosed näitajate vahel on olemas?Välimine kehtivus (external validity) – kas tulemused on laiendatavad üldkogumile?Usaldusväärsus (reliability) – kas mõõdik mõõdab nähtust võimalikult väikese veaga?

Juhtumiuuringu kvaliteet II


Mõõdiku kehtivus

• Kasuta mitmed andmeallikaid• Loo tõendite jada• Palu peamistel infoallikatel üle vaadata juhtumiuuringu raporti mustandversioon

Sisemine kehtivus

• Kasuta mustrite sobitamist• Kasuta selgituste konstrueerimist• Käsitle vastasteooriaid• Kasuta loogikamudeleid

Välimine kehtivus

• Kasuta teooriat üksikjuhtumi uuringul • Kasuta korduvtõestust (replication) mitmejuhtumi uuringul

Usaldus-väärsus

• Kasuta juhtumiuuringu protokolli• Loo juhtumiuuringu andmebaas

Infoallikad


DokumendidArhiivimaterjalidKüsitlused ja intervjuud (avatud, fokusseeritud, struktureeritud jne.)Otsene vaatlusVaatlus osalejanaFüüsilised esemed

Triangulatsioon


FAKT

Arhiivimaterjalid

DokumendidVaatlused

Küsitlused Intervjuud

Juhtumiuuringu protokoll


1. Juhtumiuuringu ülevaade (eesmärgid, teemad)

2. Välitöö protseduurid (mandaat, ligipääs objektidele, infoallikad)

3. Juhtumiuuringu küsimused (küsimused, mida hindaja peab andmete kogumisel meeles pidama)

4. Juhtumiuuringu raporti juhend (sisukord, jutustuse vorm)

Andmete analüüs I


Teoreetilistel väidetel tuginevVastasteooriaid käsitlevJuhtumi kirjelduse raamistiku koostamine

Andmete analüüs II. Vastasteooriad


Otsene võistleja – mitte tegevus A, vaid tegevus B põhjustas tulemuse CKoosvõistleja – nii tegevus A kui ka tegevus B põhjustasid koos tulemuse CVõistlev elluviimine – mitte sisuline tegevus A, vaid selle rakendamise viis põhjustas tulemuse CVõistlev teooria – mitte teooria A, vaid teooria B seletab tulemuse CÜlivõistleja – jõud, mis on tugevam kui jõud A, kuid hõlmab seda, põhjustas tulemuse CÜhiskondlik võistleja – mitte mõni konkreetne tegevus X, vaid ühiskondlik trend põhjustas tulemuse C

Andmete analüüsi tehnikad


Mustrite sobitamine (pattern matching)Selgituste konstrueerimine (explanation building)Aegridade analüüsLoogikamudelidJuhtumite ristanalüüs

Raporti struktuur


Lineaar-analüütilineVõrdlevKronoloogilineTeooriat püstitav“Pinev”Järjestamata

Raporti kirjutamine


Ära kirjuta enda jaoksKunagi ei ole liiga vara alustadaOtsusta: tegelik või anonüümne juhtumPalu juhtumis osalejatel ja andmeallikatel raporti mustandit kommenteerida

Tavapärane juhtumiuuringute kriitika


Reeglite puudumine, subjektiivsus – pigem tegijate kui meetodi puudusÜldistamisvõimaluse puudumine – analüütiline üldistamine vs statistiline üldistamineLiialt aega ja ressursse nõudev, päädub suure hulga lugemiskõlbmatu materjaliga – ajaloos sageli nii juhtunud, aga tulevikus ja Teie töös ei pruugi

Milline on hea juhtumiuuring?


Juhtumiuuring peab... ...olema olulisel teemal (juhtum(id) on

ebatavaline ja üldrahvalikku huvi pakkuv; teema on riiklikult oluline, kas teooria, poliitika või praktika seisukohalt)

...olema terviklik/lõpetatud ...käsitlema alternatiivseid teooriaid ...tuginema piisavatel tõenditel ...olema ülesehitatud kaasahaaravalt

Hea juhtumiuurija


Oskus esitada häid küsimusi...ja tõlgendada vastuseidHea kuulaja...ei takerdu oma eelarvamustesseKohanev ja paindlik...näeb uusi olukordi võimaluste, mitte ohtudenaHea asjatundja uuritaval teemal...vähendab andmekogumise vajaduse ja tegevused talutava hulganiMittekallutatud eelnevatest arvamustest...tähelepanelik ja vastuvõtlik algteesidele vasturääkivatele tõenditele

Täiendav kirjandus


General Audit Office (1990) Case Study Evaluations. GAO/PEMD-91-10.1.9Yin, R.K. (2003) Case Study Research: Design and Methods. Thousand Oaks: SAGE PublicationsYin, R.K. (2003) Applications of Case Study Research. Thousand Oaks: SAGE PublicationsStakes, R.E. (1995) The Art of Case Study Research. Thousand Oaks: SAGE Publications

juhtumiuuring kadri kuusk, praxis

Documents