kadri veski eesti maaülikool, vli, suurloomakliinik

23
SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE MASTIIDITEKITAJATESSE Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Upload: saxton

Post on 10-Feb-2016

171 views

Category:

Documents


0 download

DESCRIPTION

SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE MASTIIDITEKITAJATESSE. Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik. SISSEJUHATUS. - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Page 1: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD

PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE

MASTIIDITEKITAJATESSE

Kadri Veski

Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Page 2: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

SISSEJUHATUS

• Piimakarjakasvatus on olnud Eestis üks kesksemaid põllumajandusharusid. Lüpsikarja tervis ning piima hea kvaliteet peaks olema eesmärgiks kõigile piimatootjatele ning samuti ravimeid tootvatele ja turustavatele firmadele.

• Vaatamata laiaulatuslikele teaduslikele uurimustele ja profülaktikameetmetele on mastiit kõige enam levinud infektsioonhaigus lüpsilehmadel (Taponen ja Myllys, 1996).

Page 3: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

• Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi andmetel on Eesti lüpsikarjades kõige sagedasemateks kliinilise mastiidi tekitajateks grampositiivsed bakterid.

• Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiite ravitakse enamasti penitsilliini preparaatidega.

• Seni ei ole aga veel uuritud ravimi manustamisviisi mõju ravi efektiivsusele kliinilise mastiidi korral.

Page 4: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Kliiniline mastiit

• udarapõletik, mille korral vähemalt üks järgnevalt loetletud tunnustest on kliinilisel uurimisel nähtav:

– lokaalsed sümptomid: udara paistetus, valulikkus, soojus

– üldhaigestumise tunnused: palavik, isutus, apaatia

– makroskoopilised muutused haigestunud udaraveerandi piimas: vesisus, helbed, tükid (Pyörälä, 1996).

Page 5: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

• Kuigi kliinilist mastiiti on ravitud antibiootikumidega juba üle 50 aasta, pole tänaseni kindlat seisukohta ravi efektiivsuse kohta (Pyörälä,

2006).

• Samas on kliiniline mastiit kõige sagedasem antimikroobsete ravimite kasutamise põhjus lüpsikarjades.

Page 6: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Antibakteriaalne ravi

• Eesmärgiks on mastiidipatogeenide võimalikult kiire eemaldamine organismist ning seeläbi udarakoe kahjustuse vältimine.

Page 7: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Intramammaarne ravi

• Kõige enam kasutatakse mastiidi ravis intramammaarset ravimi manustamist.

• EELISED: antibakteriaalse aine jõudmine udarakoesse kõrgetes kontsentratsioonides ning ravimi vähene manustamiskogus (Gruet et al., 2001).

• PUUDUSED: ebaühtlane ravimi jaotumine udaras, saastumisrisk manustamisel ja ravimist põhjustatud võimalikku kudede ärritus (Gruet et al., 2001).

Page 8: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Parenteraalne ravi

• kasutamine on laialdaselt levinud Põhjamaades, aga selle paremust lokaalse ravi ees ei ole siiani tõestatud. (Ekman et al., 1994).

• Ravimite süsteemne manustamine mastiidi puhul on problemaatiline. On keeruline saavutada ja säilitada terapeutilist kontsentratsiooni piimas või udarakoes.

• On leitud, et süsteemne ravi on kindlalt näidustatud S.aureuse ja Str.uberise põhjustatud kliiniliste mastiitide korral.

Page 9: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

TÖÖ EESMÄRK

• Võrrelda parenteraalselt ja intramammaarselt manustatud penitsilliini efektiivsust grampositiivsete patogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis.

Page 10: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

MATERJAL JA METOODIKA 1

• Katse toimus kahes lüpsikarjas.

  Farm A Farm B

Pidamisviis Lõaspidamine Vabapidamine

Lehmade arv 520 350

Keskmine piimatoodang

lehma kohta 2007 a

9756 kg 8736 kg

Tõug Eesti holstein, Eesti

punane

Eesti holstein, Eesti

punane

Page 11: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Materjal ja metoodika 2

• Kliinilise mastiidi esmane diagnoosimine toimus lüpsi ajal lüpsjate või farmi loomaarsti poolt.

• Kliiniliseks mastiidiks loeti olukord, kui piima välimus oli muutunud, udaraveerand oli turses või lehmal esines üldseisundi muutusi.

• Pärast haiguse diagnoosimist ja enne ravi alustamist võeti haigestunud udaraveerandist piimaproov.

• Esmane ravivalik tehti vastavalt lehma identifitseerimise numbrile

Page 12: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Valikukriteerium Ravim Manustamise viis ja intervall

Lehma ID number on paarisarv

Penovet vet 300 mg/ml

20 mg (20000 IU) /kg kehamassi kohta 1 kord päevas parenteraalselt 5 päeva järjest

(prokaiinpenitsilliin G)

 

Lehma ID number on paaritu arv

Carepen 600 mg, Vetcare Oy

1 originaal, 1 kord päevas intramammaarselt 5 päeva järjest(prokaiin penitsilliin

G)

Page 13: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Materjal ja metoodika 3

• Penitsilliiniresistentne stafülokokk - kloksatsilliin (Wedeclox, 50 mg/ml, WDT/ Vetcare Oy ) üks originaal IMM; üks kord päevas 5 päeva.

• Ravi muudeti ka gramnegatiivsete bakterite isoleerimisel.

• Kolimastiit - Enrobioflox (enrofloksatsiin) või Cobactan 2,5% (tsefkinoom)süstelahus. Üks kord päevas kolm päeva.

• Toetav ravi - mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja vedelikteraapia

• Kortikosteroidide kasutamine oli keelatud.

Page 14: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

• Piimaproovide esmane bakterioloogiline uurimine toimus Eesti Maaülikooli Loomakliiniku laboratooriumis.

• Uuringu eesmärgiks oli esmase haigustekitaja määramine ning penitsilliinile resistentsete stafülokokkide leidmine

• Esimene kontrollproov võeti 3 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Võimalikud muutused udaraveerandis registreeriti.

• Teine kontrollproov võeti 4 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Hinnati udaraveerandi kliinilist paranemist.

• Proovid transporditi 3 kuu jooksul Helsinki Ülikooli Saari kliinikusse, kus toimus lõplik bakterioloogiline uuring.

Page 15: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Piimaproov

37 °C vähemalt 12 tundi

Lima ei tekiG+ bakterid Tekib lima,

G- bakterid

5% KOH test

Katalaasitest, 3% vesinikperoksiidiga

Vahu teke, stafülokokid

Vahtu ei teki, sterptokokid

Mikroskoopia

Nitrotsefiinitest

Pen.resistentne Pen.tundlik

Mikroskoopia

Page 16: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Materjal ja metoodika 4

Mastiit loeti pärast esialgset ravi kliiniliselt tervistunuks, kui pärast ravikuuri lõppu ei esinenud kliinilise mastiidi tunnuseid. Kui ravi pikendati, muudeti, veerand jäeti kinni või loom praagiti, loeti esialgne ravi ebaõnnestunuks.

• Bakterioloogiliselt tervistunuks loeti lehm siis, kui kontrollproovides ei esinenud enam algset patogeeni. Ühes või mõlemas kontrollproovis esineva sama patogeeni olemasolu korral ei loetud looma bakterioloogiliselt tervistunuks.

Page 17: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

TULEMUSED 1

• Kokku uuriti katseperioodi jooksul 206 piimaproovi, millest 100 proovi oli võetud enne ravi alustamist. Esimesi kontrollproove kogunes 75 ja teisi 31.

• Kokku isoleeriti katseperioodi jooksul 11 erinevat mastiidipatogeeni.

Page 18: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Kliinilise mastiidi bakterioloogilise uuringu tulemused

kahes erinevas farmis enne ravi alustamist

05

101520253035

% te

kita

jate

st

Farm A

FarmB

Page 19: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Ravi efektiivsus

• Intramammaarne ravi penitsilliiniga oli efektiivsem grampositiivsete mastiidipatogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis, kliiniliselt tervistus 85 % (n=24) ravitud udaraveeranditest.

• Süsteemse penitsilliiniravi korral oli tervistumine 54,2 % (n= 20)

• Logistilise regressioonimudeli põhjal oli see erinevus statistiliselt oluline.

• Ravi šansside suhe (OR) oli 7,0

Page 20: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Tekitaja A- Penovet IM

B-Carepen IMM

C-Wedeclox IMM

D-Cobactan IM

E- Enrobioflox IM

Str. uberis 9 (55,6)* 8 (75)*     3 (100)

Str. agalactiae 7 (57,1)* 3 (100)*      

Str.dysgalactiae 4 (50)* 2 (100)*   1 (100)  

Str. suis 1 (0)* 2 (50)*      

S. aureus (pen. tundlik)

2 (50)* 4 (100)*   2 (50)  

S.aureus (pen. resistentne)

    6 (50)    

KNS 1 (100)* 1 (100)*      

E. coli 5 (60) 6 (50) 1 (100) 3 (100) 6 (66,7)

Segakasv 2 (100) 1 (100)      

Kasvuta 6 (83,3) 5 (60)   3 (100) 3 (100)

• * statistilises mudelis kasutatud andmed penitsilliini

süsteemse ja paikse ravi efektiivsuse hindamiseks

grampositiivsete bakterite põhjustatud kliiniliste

mastiitide korral (A; n = 24 ja B; n = 20).

Page 21: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Järeldused

• Kui farmis domineerivad enam nakkuslikud mastiidipatogeenid, on keskkondlike mastiiditekitajate osakaal selles farmis võrdlemisi madal.

• Bakterioloogilise leiuta proove võib seostada E.coli infektsioonide esinemisega farmis.

• Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiitide ravis on intramammaarne penitsilliini manustamine võrreldes süsteemse raviga efektiivsem.

Page 22: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

JÄRELDUSED• Str.agalactiae ja Str.dysgalactiae mastiidi raviks sobib ainult

intramammaarne ning Str.uberis mastiidi korral nii süsteemne kui ka intramammaarne ravimite manustamine.

• Olenemata manustatud ravimist oli E.coli põhjustatud kliinilise mastiidi tervistumine 50-60%, seega lehma tervistumine kolimastiidi korral ei sõltu antibiootikumiravist.

Page 23: Kadri Veski Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

Tänan tähelepanu eest!