Eugene O’Neill

IHA jalakate all

2

Eugene O’Neill

IHA jalakate all DESIRE Under the Elms1924

inglise keelest tõlkinud Jaak Rähesoo

kahes vaatuses 

lavastaja Roman Baskin

kunstnik Ervin Õunapuu

kostüümikunstnik Ann Lumiste

MTÜ Kell Kümme

MÄNGIVAD:

Ephraim Cabot ....................Felix Kark

tema pojad

Simeon .....................Allan Kress

Peter ..........................Kristo Toots

Eben ..........................Rasmus Kaljujärv (NO99)

Abbie Putham .....................Katariina Lauk (VAT Teater)

külarahvas: Villu Hansen, Liivi Vähesoo, Kadri Hansen, Ene Silm, Kaido Madisson, Silvi Aas, Eda Vaino, Helju Ringenberg, Silja Enok, Adam Erki Enok, Priit Enok, Ain Pertel, Grete Pertel, Asta Aleinik, Marju Härma-Epäilys, Tapani Epäilys, Irina Pannosa, Reelika Arumäe, Agur Sepas, Mari Renfeldt, Aare Kruusimäe, Rene Puntso

Näidendi tegevus leiab aset Cabotite talu majas

3

KÜMME KÄSKU

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: “Mina olen

Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt,

orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge

kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti

sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa

peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid

kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu

Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb

laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind

vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes

mind armastavad ja mu käske peavad! Sa ei tohi Jehoova,

oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta

seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! Pea

meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva

tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev

on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi

toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar,

ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes

su väravais on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja

maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal

päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja

pühitses selle. Sa pead oma isa ja ema austama, et su

elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal,

sulle annab! Sa ei tohi tappa! Sa ei tohi abielu rikkuda!

Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese

vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese

koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega

ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese

päralt on!”

Teine Moosese raamat, 20

4

Ameerika näitekirjanik,

Nobeli preemia laureaat

EUGENE O’NEILL (16. oktoober 1888 –

27. november 1953)

kuulub tänaseks maailma

näitekirjanduse kuldsesse

klassikasse. Tema üpris

mahukas loomingus

domineerivad isiklik

pessimism ja saatuslik, lausa

müüdi mõõtu tragöödia. Kuid

nende elukujutus on realistlik

ja tegelaste psühholoogia

sedavõrd täpne ja sügav, et

need möödunud sajandi

algupoolel kirjutatud tekstid

on osutunud aegumatuks

ja leiavad lakkamatult uusi

lavastajaid kõikjal maailmas.

Eugene O’Neill oli iiri väljarändajate järeltulija. Tema isa

James oli näitleja, esinedes peamiselt rändtruppides ja sai

kuulsaks ja jõukakski ühe rolli mängijana: see oli peaosa

“Krahv Monte Kristos”, mida ta mängis üle 6000 korra.

Loomingulise rahulduse ja väljakutse asemel tõi rutiinne

töö kaasa hoopis kibestumise ja kahepalgelisuse. Kirjaniku

ema Mary Ellen oli pärit kaupmehe perest ja õppinud

kloostrikoolis. Kooselu kibestuva rändnäitlejaga pani teda

kõvasti proovile. Muretu isakodu asemel oli nüüd heitlik,

pidetu elu. 1878. aastal sündis esimene poeg James, 1883.

aastal teine poeg Edmund, kes suri varsti leetritesse. 1888.

aastal sündinud lapsest lootis ema tütart, kuid tuli taas

poeg – Eugene. Sünnitus oli raske, valud ja tervisehäired

jätkusid, ema hakkas valude leevendamiseks morfi umi

tarvitama ja sellest kujunes saatuslik sõltuvus. Eugene sai

ema narkomaaniast teada teismelisena, kui ema üritas

enesetappu.

5

Eugene O’Neilli haridustee oli katkendlik ja juhuslik, algul

katoliiklikes internaatkoolides, hiljem ilmalikes koolides.

Ülikoolis ta ei püsinud, selle asemel läks merele ja tegi

juhutöid, põdes vahepeal ka tiisikust. Esimesed näidendid

kirjutas ta 1910. aastatel. Parimad tema varajastest

näidenditest on seotud merega (“Kariibide kuu” 1919).

Läbimurdenäidendiks sai “Silmapiiri taga” (1920) – sellega

seostatakse ameerika uuema, psühholoogilise realismi

näitekirjanduse esiletõusu. Järgnesid edukad aastad

(“Keiser Jones” 1920, “Karvane ahv” 1921, “Miljonite-

Marco” 1925, “Kummaline vahemäng” 1928, triloogia

“Elektra saatus on lein” 1931, “Oi, noorus” 1933 jt). 1924.

aastal valmis kreeka tragöödia elemente ja ameerika olusid

siduv “Iha jalakate all”. Näidendi põhjal on tehtud ka fi lm

(1958), kus Abbie rolli mängis Sophia Loren ja Ebenit

Anthony Perkins.

1933. aastaks oli esietendunud 36 O’Neilli näidendit

ja ta oli kolm korda pälvinud ühe prestiižikaima

kirjandusautasu Pulitzeri auhinna. 1936. aastal sai ta

Nobeli preemia. Sel perioodil taandus O’Neill aktiivsest

teatrielust, kuid jätkas kirjutamist (“Pikk päevatee kaob

öösse” 1941, “Saatuseheidikute kuu” 1943).

O’Neilli elus vaheldusid haiguse ja alkoholismi perioodid

pingelise ja aktiivse tööga. Tal oli mitu abielu, neist sündis

kaks poega ja tütar. Suhted lastega ei olnud lähedased.

Mõlemad pojad lõpetasid elu enesetapuga. Tütar Oona

abiellus 18-aastaselt 54-aastase Charlie Chapliniga ja

O’Neill katkestas seepeale tütrega suhted. Kirjaniku

elulõpp möödus depressioonide küüsis ja haiglates.

“Iha jalakate all” on lavastatud ka Eestis – 1929. a

Vanemuises ja 1989. a Ugalas.

7

CALIFORNIA KULLAPALAVIK (1848–1855) algas 24. jaanuaril 1848, kui James Marshall

leidis John Sutteri saeveski lähedalt kulda. Teade leiust

levis ja ligi 300 000 inimest voolas USA eri piirkondadest

ja mujaltki maailmast Californiasse kokku – tollaseid

transpordiolusid arvestades lausa meeletu hulk. Umbes

pooled neist tulid meritsi, teine pool aga suuresti jala ja

vankritel, läbides teinekord paartuhat kilomeetrit. Varased

kullaotsijad, nn forty-niners (neljakümne üheksanda

aasta omad, viitena 1849. aastale) jõudsid Californiasse

purjelaevadega või vankritel, reisides risti üle kontinendi.

Paljudele osutus reis ränkraskeks, eluohtlikuks. Kui

esimeses laines olid enamuses ameeriklased, siis

edaspidi ahvatles kullapalavik rahvast tulema ka Ladina-

Ameerikast, Euroopast, Austraaliast, Hiinastki. Algul

otsiti kulda ojadest ja jõesängidest, kasutades algelisi

võtteid nagu sõelumine. Hiljem võeti kasutusele

keerukamaid, tõhusamaid tehnoloogiaid, mis omakorda

nõudsid suuremaid investeeringuid, seetõttu kasvas

järsult fi rmade osa. Juba 1850. aastate keskel juhtisid

kullaäri fi rmaomanikud ja paljud neist teenisid tõepoolest

hiigelvarandusi. Samas kui paljud töölised lahkusid

kullaväljadelt pea sama vaeselt, kui nad sinna tulnud olid.

Kullapalaviku lõpuks peetakse 1850-ndate keskpaika. Ning

muide ei Marshall ega Sutter ei saanud oma kullaleiust

õnnelikuks: uusasukate massid hõivasid maa, senine

elukorraldus ja majapidamine purunes, mõlemad mehed

lõpetasid elu suures vaesuses.

Kullapalaviku mõjud olid aga erakordsed. Sadade

tuhandete ettevõtlike, energiliste, suurte unistustega ja

pingutamisvalmis inimeste kokkuvoolamine muutis seda

kanti täiesti. Väiksest unisest San Francisco asulast sai

suurlinn, ehitati teid, kirikuid, koole, kogu Californiasse

rajati uusi linnu. 1850 sai Californiast osariik. Arenes

moodne transport: regulaarselt hakkasid käima

aurulaevad ja tormiliselt ehitati raudteesid. Uusasukate

toiduvajadus pakkus tööd ja head sissetulekut paljudele

farmeritele. Kogu see rahvamass vajas igasuguseid kaupu,

teenuseid ja meelelahutust – ja kullaotsijate kannul

8

voolasid Californiasse kiiresti igat masti ärimehed. Nende

hulgas oli ka tänaseks lausa legendiks saanud saksa-juudi

päritolu immigrant Levi Strauss, kes 1853. aastal avas San

Franciscos oma esimese teksapükste poe! Kullapalaviku

süngemal poolel on aga rünnakud Ameerika põlisasukate

vastu, kes tõrjuti nende traditsioonilistelt asualadelt ja

tegevuse juurest. Nälg, vaesus ja kodutus tekitas neis

meeleheidet ja põhjustas veriseid konfl ikte. Põlisasukate

arv piirkonnas vähenes paarikümne aastaga viis korda.

Kullakaevandamine rikkus keskkonda. Omandiõiguse

alase seadusandluse kesisus ja pealikaudsus võimaldas kes-

ees-see-mees õiguse kehtestamist.

Kullapalaviku-lauludest on meilgi tuntud “Oh,

Susanna” ja “Oh, My Darling, Clementine”.

Oh, Susanna

I came from Alabama, Wid a banjo on my knee,

I’m gwyne to Louisiana, My true love for to see.

It rain’d all night the day I left , Th e weather it was dry,

Th e sun so hot I froze to death; Susanna, don’t you cry.

Oh! Susanna, Oh don’t you cry for me,

cos’ I’ve come from Alabama, Wid my banjo on my knee

Oh My Darling, Clementine

In a cavern, in a canyon,

Excavating for a mine

Dwelt a miner forty niner,

And his daughter Clementine

Oh my darling, oh my darling,

Oh my darling, Clementine!

Th ou art lost and gone forever

Dreadful sorry, Clementine

CARL ROBERT JAKOBSONI

TALUMUUSEUM –

JAKOBSONI VAIMUS

Muuseum on avatud

Suvehooajal (15.04–15.10) 10.00–17.00 iga päev

Talvehooajal (16.10–14.04) 10.00–6.00 iga päev

Muuseum on suletud riiklikel pühadel

Meie aadress:

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum

Kurgja küla

Vändra vald

87612 Pärnumaa

Eesti

Meie telefon:

+372 445 8171

+372 524 5054

info@kurgja.ee

www.kurgja.ee

10

CARL ROBERT JAKOBSON (1841–1882) oli Eesti esimene teadlik põllumees,

poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise

üks armastatumaid juhte.

Taluomanikuks sai C. R. Jakobson 1874. aastal. Soovides

olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale

näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale

piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema täieliseks

põlluharimise näitekooliks. Kõik Kurgja-Linnutaja talu

hooned on valminud C. R. Jakobsoni projekti järgi ja

seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis

on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C. R.

Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat,

ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest

jätkunuks mitmele mehele elutööks. Ta on maetud

perekonnakalmistule Kurgjal. Pärast peremehe surma

pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. 1948. aastal

asutati C. R. Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks

direktoriks sai tema vanim tütar Linda. Praeguseks on

korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad

hooned. Muuseumi peahoones asub C. R. Jakobsoni

elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on

C. R. Jakobsoni projekti järgi valminud rehi- kuivati.

Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja

põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu

lehmad, valgepealised lambad, eesti hobune, kuked- kanad

ja kalkunid ja jänesed.

11

Kuna C. R. Jakobson oli edumeelne ja uuele avatud

peremees, on tema talumuuseum just see koht kus vana

kohtub uuega. Nii võite meie juures oma konverentsi või

kokkutulekut korraldades kasutada tänapäevast tehnikat

sülearvuti ja projektorini. Laagriplatsil on teie kasutuses

juhtmevaba internet.

Kuigi kõik päevad on täis töid ja tegemisi, on aasta

suursündmuseks on alati augusti viimasel laupäeval

toimuv talupäev. Sel päeval saavad kõik julged kaasa lüüa

„vanaviisi“ tööde tegemisel: peksame reht, ehitame aedu,

parandame laastukatuseid, värvime lõnga ja murrame veel

paljusid muid töid.

2010. aastal alustas muuseumi juures tööd

Talukultuurikool. Selle eesmärk on alal hoida ja edasi

kanda meie esivanemate elus väga vajalikke oskusi.

Kõige täpsema info muuseumis toimuva kohta leiate meie

kodulehel www.kurgja.ee

Ettetellimisel pakume Kurgjal giidiga ekskursiooni eesti,

vene, inglise ja soome keeles, peolauda või talulõunat.

Saate osaleda haridusprogrammides ja muuseumitundides,

pidada maha tore pidu või piknik, seminar, kokkutulek või

laager.

KOHTUMISENI KURGJAL!

Tehniline teostus:

turundusjuht Kätlin Jensen

reklaamikujundaja Karmen Haiba

rekvisiitor Karin Tetsmann (Eesti Draamateater)

grimeerija Kristel Kärner

kostümeerija Jane Saks

lavameister Sergei Peetsoo (Tallinna Linnateater)

korraldusjuht Helen Paat

valgustaja, helindaja Holger Helm ja Jaanus Moor

etenduse juht Terje Kessel Otsa (Tallinna Linnateater)