excel 2010 (2007) lÜhikonspekt7kl.weebly.com/uploads/3/7/0/7/3707506/excel_2010...infotöötlus...

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

EXCEL 2010 (2007) LÜHIKONSPEKT

Infotöötluse loengukonspekt

Kalev Avi

Tartu 2011

Infotöötlus Microsoft Excel lühikonspekt

2

SISUKORD

1. FUNKTSIONAALKLAHVID MS EXCELIS ......................................................................................... 3 2. SISSEJUHATUS MS EXCELISSE ......................................................................................................... 4

3. NAVIGEERIMINE EXCEL'IS ................................................................................................................ 5 4. PÕHITEGEVUSED TÖÖVIHIKUTE JA -LEHTEDEGA, LAHTRITE (PLOKKIDEGA), RIDADE

JA VEERGUDEGA (AVALEHT (HOME)) ............................................................................................... 6 5. ANDMETÜÜBID .................................................................................................................................... 9

5.1. Absoluutne, suhteline ja segaviide ................................................................................................. 10

5.2. Lahtrite nimed ................................................................................................................................ 10 5.3. Funktsioonide kasutamine .............................................................................................................. 11

6. NÄITEID FUNKTSIOONIDE KASUTAMISEST ............................................................................... 15 6.1. Veateated lahtrites arvude ja valemite sisestamisel ....................................................................... 16

6.2. Andmete ja lahtrite vormindamine ................................................................................................. 16 6.3. Kohandatud arvuvormingu loomine............................................................................................... 17 6.4. Andmete joondus lahtris, lahtrite ühendamine ............................................................................... 18

6.5. Lahtrite kaitse ................................................................................................................................. 19 7. LEHEKÜLJE HÄÄLESTUS ................................................................................................................. 21

7.1. Päis ja jalus ..................................................................................................................................... 21 7.2. Tabeli päiseridade/veergude kordus, lehe trükiseaded ................................................................... 23

8. DIAGRAMMID ..................................................................................................................................... 25 9. DIAGRAMMIDE KUJUNDAMINE JA VORMINDAMINE ............................................................. 28

9.1. Kujundus (Design) nupuriba .......................................................................................................... 28

9.2. Paigutus (Layout) nupuriba ............................................................................................................ 29 9.3. Vorming (Format) nupuriba........................................................................................................... 31

10. ANDMETÖÖTLUS ............................................................................................................................. 31 10.1. Andmete sorteerimine ja filtreerimine ......................................................................................... 31

10.2. Vahekokkuvõtted ......................................................................................................................... 34 10.3. Liigendtabel .................................................................................................................................. 34

11. ANDMEANALÜÜSI VAHENDID (DATA ANALYSIS) ................................................................. 40 11.1. Histogramm .................................................................................................................................. 40 11.2. Sagedustabel Frequency funktsiooniga ....................................................................................... 41

11.3. Kirjeldavad statistikud Descriptive Statistics ............................................................................... 42 11.4. Lineaarne korrelatsioon ................................................................................................................ 43

12. EXCELI SEADED (EXCEL OPTIONS) ............................................................................................. 44 13. ENAMKASUTATAVAD FUNKTSIOONID ..................................................................................... 45

13.1. Rahandus (Financial) ................................................................................................................... 45

13.2. Kuupäev- ja kellaaeg (Date & Time) ........................................................................................... 45 13.3. Matemaatika ja trigonomeetria (Math & Trig) ............................................................................ 45 13.4. Statistika (Statistical) ................................................................................................................... 46 13.5. Järelvaatamine ja viide (Lookup & Reference) ........................................................................... 47

13.6. Tekst (Text) .................................................................................................................................. 47 13.7. Loogika (Logical) ......................................................................................................................... 48 13.8. Teave (Information) .................................................................................................................... 48

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................... 49


3

1. FUNKTSIONAALKLAHVID MS EXCELIS

Klahvid Tegevus

F1 Exceli spikker

CTRL+F1 lindiriba kuvamine/peitmine

ALT+F1 manusdiagramm olemasolevas vahemikus olevatest andmetest

ALT+SHIFT+F1 uus tööleht

F2 lahtri sisu redigeerimine (parandamine)

CTRL+F2 trükieelvaade

SHIFT+F2 lahtrile lisatud kommentaari redigeerimine

F3 nimelise viite kleepimine

CTRL+F3 nimehaldur, lahtri aadressile nime määramine

SHIFT+F3 funktsioonide nõustaja (FunctionWizard) käivitamine

F4

ühekordne klõps

kaksikklõps

kolmikklõps

viimase tegevuse kordamine

muudab aadressi absoluutseks

$-märk rea numbri ees

$-märk veerutähise ees

CTRL+F4 aktiivse akna sulgemine

ALT+F4 MS Exceli sulgemine

F5 minek (Go To)

CTRL+F5 aktiivse töövihiku akna suuruse taastamine

SHIFT+F5 otsinguaken Find

F6

CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse (tööraamatusse) liikumine

SHIFT+F6 töölehe, suumi juhtelementide, tööpaani ja lindi vahel liikumine

F7 õigekirjakorrektor

F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid)

ALT+F8 makrod

F9 arvuta avatud töövihikute valemid

CTRL+F9 töövihiku akna ikooniks minimeerimine

SHIFT+F9 arvuta aktiivse töölehe valemid

CTRL+ALT+F9 arvuta kõigi aktiivsete töövihikute töölehe valemid

F10 menüüriba aktiivseks (nooleklahvid, ENTER)

CTRL+F10 dokumendiakna ekraani suuruseks tegemine

SHIFT+F10 hüpikmenüü avamine

F11 uue diagrammlehe (Chart) lisamine

SHIFT+F11 uue töölehe (Worksheet) lisamine

ALT+F11 VBA editor

F12 dokumendi salvestamine nimega (Save As)

CTRL+F12 dokumendi avamine (Open)

SHIFT+F12; dokumendi salvestamine (Save)

CTRL+SHIFT+F12 printimise dialoogaken


4

2. SISSEJUHATUS MS EXCELISSE

Tabelarvutusprogramm Excel on mõeldud kõikvõimalike arvutustabelite tegemiseks ja neid tabeleid

illustreerivate diagrammide koostamiseks. Samuti on Excelis võimalik andmeid töödelda, teostada

arvandmete finants- või statistilist analüüsi, koostada eelarvet jne. Exceli dokumendi struktuur on esitatud

joonisel 1.

Joonis 1. Exceli dokumendi struktuur

Exceli tabelid salvestatakse töövihikuna (Workbook), mis võib koosneda kuni 255-st (eriprotseduuriga nii

palju, kui muutmälu võimaldab) töölehest (Worksheet) või diagrammilehest (Chart). Vaikimisi on algselt

avatud 3 töölehte, töölehtede arvu võib soovi korral muuta (vt Exceli suvandid (Excel Options) lk 44).

Joonis 2. Excel 2010 tööaken.

Igal töölehel on oma nimi (Leht 1 (Sheet1), Leht 2 (Sheet2),…). Ühel töölehel on 16 384 veergu ja

1 048 576 rida. Veerud on tähistatud tähtedega A, B, C, …, AA, AB, …, XFC, XFD ja read numbritega

1, 2, …., 1048576. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Igal lahtril on aadress, mis koosneb

rea ja veeru tähisest, milles antud lahter asub, näit kõige alumine parempoolse lahtri aadress on

Töövihik (Workbook)

Tööleht (Worksheet)

Lahter (Cell)

Diagrammileht (Chart)

Rida (Row) Veerg (Column) Diagramm (Chart) Kujund (Shape)

kogu töölehe märgistamine

(Select All)

kiirpääsuriba funktsioonid

andmete ja lahtrivormingud

lahtrite, ridade,

veergude

lisamine või

kustutamine

valemiriba

laiendus

valemiriba

Aktiivne lahter

lahtrisse C1 sisestatud valem

lahtris C1 arvutatud tulemus

nimeboks/funktsioonid

(aktiivse(te) lahtri(te)

aadressi(de) või

funktsiooni valik

uue töölehe

lisamine

töölehe kerimisriba töölehtede

kerimisnupud

vahekokkuvõtted

(summa, keskmine jne) aktiivne tööleht

vaated makro

töövihiku nimi

töövihiku

sulgemine

exceli

sulgemine

töölehe

tükeldamine

(asukoht

hiireklõpsuga)

menüüriba (lindi)

peitmine/kuvamine

(CTRL+F1)


5

XFD1048576. Töölehel on alati üks aktiivne lahter, mida ümbritseb tume raam. Lahtri aadress terves

töövihikus on määratud lehe nime ja hüüumärgiga, veeru tähe ning rea numbriga, näiteks joonisel 2

on aktiivne aadress märgitud kujul Leht1!C4 (samal lehel lihtsalt C4). Lahtri aadressi määramisel teisest

tööraamatust tuleb lisada täiendavalt töövihiku nimi nurksulgudes, näiteks [Vihik1]Leht1!C4 või lahtrite

plokina [Vihik1]Leht1!A1:C4.

Exceli failiformaat on xlsx alates Excel2007 versioonist (varem xls), malli faili laiend on xltx (varem xlt),

lisandmoodulid xlam (varem xla) ja makrotoega töövihik xlsm.

Excel2010 (Excel2007) saab avada ja salvestada vanema Exceli versiooni faile, kuid sellised failid

käivituvad ühilduvusrežiimis (Compatiblity Mode) ning nendes töölehtedes saab kasutada vähemate

veergude ja ridade arvuga (256 x 65 536 lahtrit). Samuti pole kasutatavad kõik Excel 2010 võimalused.

3. NAVIGEERIMINE EXCEL'IS

Klahv Tegevus

nihutatakse aktiivne lahter rea võrra ülespoole

nihutatakse aktiivne lahter rea võrra allapoole

nihutatakse aktiivne lahter veeru võrra vasakule

nihutatakse aktiivne lahter veeru võrra paremale

Page Up nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra ülespoole

Page Down nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra allapoole

Alt + Page Down nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra paremale

Alt + Page Up nihutatakse aktiivne lahter ekraanitäie võrra vasakule

Ctrl + Backspace keritakse ekraanile aktiivne lahter (andmete sisestamine pooleli või lukustatud

lahter)

* keritakse ekraanipilti rea võrra ülespoole (aktiivne lahter jääb samaks)

* keritakse ekraanipilti rea võrra allapoole (aktiivne lahter jääb samaks)

* keritakse ekraanipilti veeru võrra vasakule (aktiivne lahter jääb samaks)

* keritakse ekraanipilti veeru võrra paremale (aktiivne lahter jääb samaks)

Ctrl + Home keritakse aktiivseks lahter A1

Ctrl + End liigutakse tabeli viimase andmeid sisaldava veeru või rea lahtrisse

Ctrl + Page Down kuvatakse aktiivseks järgmine tööleht (diagrammileht)

Ctrl + Page Up kuvatakse aktiivseks eelmine tööleht (diagrammileht)

Ctrl + Tab; Ctrl+F6 kuvatakse aktiivseks järgmine töövihik

Ctrl + liigutakse aktiivse rea andmeid sisaldava viimase lahtrini; keritakse ekraanipilti

viimasele veerule

Ctrl + liigutakse aktiivse veeru andmeid sisaldava viimase lahtrini; keritakse ekraanipilti

viimasele reale

* Lahter (lahtrid) on eelnevalt lukustatud Scroll Lock-klahviga


6

4. PÕHITEGEVUSED TÖÖVIHIKUTE JA -LEHTEDEGA, LAHTRITE (PLOKKIDEGA),

RIDADE JA VEERGUDEGA (AVALEHT (HOME))

Joonis 3. Avaleht (Home) Lahtrid-grupi nupud Lisa, Kustuta ja Vorming

Põhitegevused töövihikutega (vt joonis 3)

Uue töövihiku loomine ; Fail (Office-nupp)Uus (FileNew); CTRL+N

Olemasoleva töövihiku

avamine

; Fail (Office-nupp)Ava (FileOpen); CTRL+O

Töövihiku salvestamine ; Fail (Office-nupp)Salvesta (FileSave); CTRL+S; F12

Töövihiku sulgemine ; Fail (Office-nupp)Sule (FileClose); CTRL+F4 ; CTRL+W

Töövihiku printimine ; Fail (Office-nupp)Prindi (FilePrint), valik Terve töövihik (Entire

workbook); CTRL+P

Põhitegevused töölehtedega ja diagrammlehtedega

Töölehe aktiveerimine

(valimine)

Klõps töölehe nimelipikul

Töölehe nime muutmine Topelthiireklõps lehe nimelipikul;

parempoolne hiireklõpsNimeta ümber (Rename);

Vorming (Format)Nimeta leht ümber (Rename Sheet);

Töölehtede rühmitamine

Järjestikuste lehtede

valimisel

Mittejärjestikuste lehtede

valimisel

Hiireklõps esimese lehe nimelipikul, Shift+hiireklõps viimase lehe

nimelipikul

Hiireklõps esimese lehe nimelipikul, CTRL+hiireklõps suvalise lehe

nimelipikul

Töölehe lisamine Lisa (Insert) Lisa leht (Insert Worksheet);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulLisa (Insert); Shift+F11

Parempoolne hiireklõps

töölehe või diagramm-

lehe nimelipikul

Lisa (Shift+F11)


7

Töölehe eemaldamine Kustuta (Delete) Kustuta leht (Delete Sheet);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulKustuta (Delete)

Töölehe teisaldamine Valida lehed ja lohistada nad nimelipikust vajalikku kohta;

Vorming (Format)-nupp Teisalda või kopeeri leht (Move or Copy

Sheet);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikul Teisalda või kopeeri (Move or

Copy)

Töölehe kopeerimine Valida lehed ja CTRL+ lohistada nad nimelipikust vajalikku kohta;

Vorming (Format)-nupp Teisalda või kopeeri leht (Move or Copy

Sheet) valik Loo koopia (Create a copy);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikul Teisalda või kopeeri (Move or

Copy) valik Loo koopia (Create a copy)

Töölehe peitmine Vorming (Format)-nupp Peida ja too peidust välja (Hide &

Unhide)Peida leht (Hide Sheet);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulPeida (Hide Sheet)

Töölehe peidust väljatoomine Vorming (Format)Peida ja too peidust välja (Hide & Unhide)Too

leht peidust välja (Unhide Sheets) ja valida vajalik leht;

parempoolne hiireklõps suvalise lehe nimelipikul Too peidust välja

(Unhide Sheets) ja valida vajalik leht

Töölehe kaitsmine Vorming (Format) Kaitse lehte (Protect Sheet);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikulKaitse lehte (Protect Sheet)

NB! Enne töölehe kaitset vt Lahtrite vorming (Format Cells)Kaitse

(Protection), missugused lahtrid lukustada või milliste lahtrite valemid

peita; klahvikombinatsioon CTRL+1

Töölehe kaitse eemaldamine Vorming (Format)-nupp Võta lehe kaitse maha (Unprotect Sheet);

parempoolne hiireklõps lehe nimelipikul Võta lehe kaitse maha

(Unprotect Sheet)

Töölehe printimine ; Fail (Office-nupp)Prindi (FilePrint), CTRL+P

Põhitegevused lahtritega ja lahtriplokkidega

Lahtri aktiveerimine

(valimine)

Hiireklõps lahtril; lahtrikursor viia nooleklahviga soovitud lahtrile;

aadressi sisestus nimeboksil (Name Box), nt A10

Lahtriploki (piirkonna)

valimine

Hiireklõps esimesel lahtril ja lohistada viimase lahtrini;

Hiireklõps esimesel lahtril ja Shift+hiireklõps viimasel lahtril;

Piirkonna aadressi sisestus nimeboksil (Name Box), nt A1:A5

Mitmeosalise lahtriploki

valimine

Valida esimene piirkond, siis CTRL+ suvalised piirkonnad

Väärtuse sisestamine:

Valemi sisestamiseks

Funktsiooni sisestamiseks

Massiivvalemi (-

funktsiooni) sisestamiseks

Väärtuse tippimine otse lahtrisse või valemiribale. Sisestamiseks ENTER

või nooleklahvid

Võrdusmärk või plussmärk avaldise ette

; Shift+F3; Valemid (Formulas)Lisa funktsioon (Insert Function)

Valida tulemi plokk (piirkond), tippida aktiivsesse lahtrisse valem

(funktsioon) ja sisestada see klahvikombinatsiooniga

CTRL+SHIFT+ENTER

Lahtri sisu muutmine Aktiveerida lahter, topelthiireklõps;

Aktiveerida lahter, F2;

Aktiveerida lahter, hiireklõps valemireal

Lahtriploki sisu kustutamine Delete;

Tühjenda (Clear)Eemalda sisu (Clear Contents);

parempoolne hiireklõps lahtriplokil Eemalda sisu (Clear Contents)

Lahtriploki vormingu

kustutamine Tühjenda (Clear)Eemalda vormingud (Clear Formats)


8

Lahtriploki kommentaari(de)

kustutamine Tühjenda (Clear)Eemalda kommentaarid (Clear Comments);

parempoolne hiireklõps lahtriplokil Kustuta kommentaar (Delete

Comment)

Lahtriploki hüperlingi

kustutamine Tühjenda (Clear)Eemalda hüperlingid (Clear Hyperlinks)

hüperlingi vorming jääb (Excel 2010);

Eemalda hüperlingid (Remove Hyperlinks) - algne vorming (Excel 2010);

parempoolne hiireklõps lahtriplokil Eemalda hüperlink (Remove

Hyperlinks)

Lahtriploki eemaldamine Ctrl+-

Kustuta (Delete Cells)Kustuta lahtrid (Delete Cells), vt joonis 3;

parempoolne hiireklõps lahtriplokilKustuta (Delete)

Lahtriploki lisamine Ctrl++

LisaLisa lahtreid (Insert Cells)

parempoolne hiireklõps lahtriplokilLisa (Insert)

Lahtriploki teisaldamine Lohistamine hiire vasakpoolse nupuga (lahtriploki servast)

Lohistamine hiire parempoolse nupuga, valida Teisalda siia (Move Here)

Lõika (Cut) ja Kleebi (Paste)

Lahtriploki kopeerimine Lohistamine hiire vasakpoolse nupuga + CTRL-klahv (lahtriploki) servast)

Lohistamine hiire parempoolse nupuga, valida Kopeeri siia (Copy Here)

Kopeeri (Copy) ja Kleebi (Paste)

Lahtriplokkide

vormindamine

Vt lahtrite ja andmete vormindamine

Põhitegevused ridade ja veergudega

Ridade/veergude valimine

Ühe rea/veeru valimine

Mitme järjestikuse

rea/veeru valimine

Mitme mittejärjestikuse

rea/veeru valimine

Hiireklõps rea numbril /veeru tähisel (päisel)

Hiireklõps esimese rea numbril / veeru tähisel ja lohistada hiirega

viimaseni

Hiireklõps esimese rea numbril / veeru tähisel ja CTRL+ hiireklõps

suvalisel rea numbril / veeru tähisel

Veergude laiuse muutmine

Kõikide veergude laius

Ühe või mitme veeru

laius

Vorming (Format) Vaikelaius (Default Width)

Aktiveerida veerg ja Vorming (Format) Veeru laius (Column

Width);

Aktiveerida veerg (veerud) ja vedada hiirega veerupäises kahe suvalise

veeru eraldusjoont

Ridade kõrguse muutmine Aktiveerida rida (read) ja Vorming (Format) Rea kõrgus (Row

Height);

Aktiveerida rida (read) ja vedada hiirega reapäises kahe suvalise rea

eraldusjoont

Ridade/veergude lisamine Valida rida/veerg, mille ette soovitakse uut lisada, siis kas

Lisa (Insert)Lisa leheridu/Lisa leheveerge (Insert Sheet Rows/

Insert Sheet Columns) või

Parempoolne hiireklõps valitud real/veerul ja valik Lisa (Insert)

Ridade/veergude peitmine Valida rida/veerg, mida soovitakse peita, siis kas

Ctrl+9/Ctrl+0;

Vorming (Format) Peida ja too peidust välja (Hide &

Unhide)Peida read/Peida veerud (Hide Rows/Hide Columns);

parempoolne hiireklõps märgitud piirkonnal ja valik Peida (Hide)

Ridade/veergude peidust

väljatoomine

Valida peidetud ridadele/veergudele eelnev ja järgnev rida/veerg, siis


9

Vorming (Format) Peida ja too peidust välja (Hide & Unhide)Too

read peidust välja/ Too veerud peidust välja (Unhide Rows/ Unhide

Columns) või

parempoolne hiireklõps märgitud piirkonnal ja valik Too peidust välja

(Unhide)

Ctrl+Shift+( / Ctrl+Shift+)

Ridade/veergude lukustamine

(paanide külmutamine)

Aktiveeri lukustavale reale/veerule järgnev rida/veerg (lahter)

Vaade (View)-vahekaartKülmuta paanid (Freeze Panes) Külmuta

paanid (Freeze Sheet Panes)

Ridade/veergude lukust lahti

võtmine (paanide

vabastamine)

Vaade (View)-vahekaartKülmuta paanid (Freeze Panes) Vabasta

paanid (Unfreeze Sheet Panes)

5. ANDMETÜÜBID

Lahtrites võivad olla järgmised andmed:

1) tekstilised (vaikimisi joondatakse lahtri vasakusse serva);

2) arvulised ( vaikimisi joondatakse lahtri paremasse serva):

a) täisarvud;

b) kümnendarvud (kümnendkoha tähiseks võib olla kas punkt või koma sõltuvalt määrangust

juhtpaneelis (Control Panelis) , nt 3 005,25);

c) harilikud murrud (nt 7 4/5; 1/7 = 0 1/7);

d) protsendid (7 % = 0,07 * 100 %);

e) rahaühikud e. valuuta (23 €);

f) kuupäevad (24.10.2011; 24/10/2011);

g) kellaajad (23:35);

h) teaduslikku (ujuvkoma) tüüpi arvud (2,5e+12; 12,3E-11);

i) kasutaja poolt kohandatud arvud (2 000,5 kg);

3) valemid ehk arvutuseeskirjad, mille abil Excel arvutab väärtuse. Valem esitatakse kujul:

= avaldis

Valemid algavad alati ühega järgmistest märkidest: kas = + või – märgiga. Avaldises võib sisalduda

lahtrite (plokkide) nimesid, arvulisi või tekstiväärtusi (tekst kirjutatakse jutumärkide vahele),

tehtemärke (+ - * / &), sulge, protsendimärke, võrratuse märke ja funktsioone. Tehete järjekorda

saab muuta sulgude abil.

Näiteid lahtritele viitamisest valemis

A1 - viide ühele lahtri aadressile

A1:A5 - viide mitme lahtri aadressile (A1 kuni A5)

A:B - viide veergudele (A ja B veerud täielikult)

1:2 - viide ridadele (1. ja 2. rida täielikult)

Eesnimi – viide nimelisele lahtrile. Nime võib määrata

(nt nimeboksi kaudu) lahtriplokile, reale ja veerule.

Valemite näited (vt arve(andmeid) ülevalt jooniselt) Tulemus

=10+5 15

=A1*50% 2,5

=(A5-20*B7)/2 17,5

=SUM(A1:A3)*10 300

=A1&" kg" 5 kg

=Hind*Käibemaks Kahe lahtri väärtuse korrutis


10

=if(Punkte>0,5*Maximum; "Arvestatud";"Mittearvestatud") Rohkem kui 50% punktidest annab

tulemuseks Arvestatud, vähem aga

Mittearvestatud

4) funktsioonid - eeldefineeritud valemid kindlat tüüpi arvutuste tarvis. Funktsioon esitatakse kujul:

=funktsiooni_nimi(argument1;argument2;…;argumentN)

Argument on konkreetne avaldis (nt a1:a5 või a1;(2+10%)/3 jne).

Näiteks valemi

=A1+A2+A3+A4+A5

asemel saame kasutada funktsiooni

=SUM(A1:A5).

Tulemuseks on 75 (vt joonist).

Valemi

=(A1+A2+A3+A4+A5)/5

asemel aga

=AVERAGE(A1:A5). Tulemuseks on 15 (vt joonist).

Valemit

=A1+A2+A3+B1+B2+B3+(A1+A2+A3+E1+E2+E3)/6

võib asendada järgmise avaldisega

=SUM(A1:B3)+AVERAGE(A1:A3;E1:E3) või avaldisega =SUM((A1:B3);AVERAGE(A1:A3;E1:E3))

Tulemuseks on 51 (vt eelnevat joonist).

5.1. ABSOLUUTNE, SUHTELINE JA SEGAVIIDE

Valemite (funktsioonide) kopeerimisel ühest kohast teise, muutub valemite (funktsioonide) sisu. Sellise

muutumise vältimiseks fikseeritakse lahtri viide kasutades $-märki.

Viide Viite tüüp Mida viite kopeerimisel fikseeritakse?

A1 suhteline Aadress muutub, ei fikseerita

$A1 sega (A) veerg

A$1 sega (esimene) rida

$A$1 absoluutne (A) veerg ja (esimene) rida; viide ei muutu

Funktsiooniklahviga F4 on võimalik redigeerimis-režiimis (klahv F2) lisada erinevaid viidete

kombinatsioone: $-märke (üks klõps – absoluutne aadress; kaks klõpsu - fikseeritakse reanumber; kolm

klõpsu – fikseeritakse veerutähis.

5.2. LAHTRITE NIMED

Lahtritele, veergudele, ridadele, tabelile saab defineerida (määratleda) nime. Nimelist lahtrit (või

lahtritepiirkonda) on hea kasutada valemites (funktsioonides), nende kopeerimisel ning neile viitamisel

või märgistamisel. Valemite kopeerimisel käitub nimeline aadress absoluutse viitena. Nimeliste

aadressidega andmete kopeerimisel ühelt tööraamatult teisele, kaasatakse ka aadresside nimed.

Nime määramisel on järgmised piirangud:

1) Nimi võib olla kuni 255 sümbolit pikk;

2) Nimedes ei ole lubatud tühikuid. Tühikud võib asendada allkriipsuga, nt elektri_hind;

3) Sama nime ei saa kasutada samas tööraamatus mistahes töölehel teise lahtri nimena;


11

4) Mõningaid sümboleid (peale tehete märkide jms) ei saa kasutada nimedena, näiteks C (tähistab

veergu) ja R (tähistab rida);

5) Nimed pole tõstutundlikud, st suuri ja väikeseid tähti ei eristata.

Allpool olevas näites (vt Joonis 4) on A-veerule antud nimeks (nimeboksis) Hind ja lahtrile D1

käibemaks. Lahtrisse B2 on sisestatud valem =Hind*Käibemaks ja kopeeritud B-veerus.

Nimede muutmist, kustutamist ja lisamist saab teha Valemid (Formulas) vahekaardilt

Määratletud nimed (Defined Names) grupist Nimehaldur (Name Manager) nupust või Ctrl+F3 (vt Joonis

4).

Joonis 4. Lahtrite nime defineerimine. Nimehaldur

Samast grupist (Create From Selection) nupuga või Ctrl+Shift+F3

saab valitud lahtritele nimed automaatselt määratleda. Tihti soovitakse valida

lahtritele nimeks ülemisel real või vasakpoolse veeru kohal olevat teksti. Näiteks

eelmisel joonisel võinuks märkida lahtrid C1:D1 ja Nimede loomine valikust

(Create Names From Selection) dialoogaknast valida Vasakusse veergu (Left

Column), st vasakus lahtris C1 trükitud tekst Käibemaks (koolon ei sobi!)

defineeritakse lahtri D1 nimeks.

5.3. FUNKTSIOONIDE KASUTAMINE

Funktsioonide lisamiseks on võimalik kasutada kas:

1. (Insert Function ) nuppu Valemid (Formulas) vahekaardilt;

2. valemiribalt nuppu ;

3. klahvipaari Shift + F3 ;

4. kirjutada lahtrisse = märk ja (inglise k) funktsiooni nime algus ning valida

hüpikmenüüst funktsioonide loendist sobiv funktsioon (joonisel MIN-funktsioon);

5. kirjutada lahtrisse = märk ja valida nimeboksist funktsioonide loendist sobiv

funktsioon (nimeboks asendub funktsioonidega (Function). Seejuures

kuvatakse 10 viimati kasutatud funktsiooni kasutamise järjekorras. Valikust

Veel funktsioone (More functions) saab otsida või valida sobivat funktsiooni;

6. rullida lahti automaatsumma nupp Avaleht (Home) või

Valemi (Formulas) vahekaardilt. Ripploendis pakutakse viit levinud

funktsiooni (SUM-vaikimisi; AVERAGE, COUNT, MAX ja MIN) ning Veel funktsioone.

Funktsiooni kasutamiseks:

1) Aktiveerida lahter, kuhu soovitakse tulemust;

Esimene lahter on tühi

Viitab ühele lahtrile

Viitab A-veerule

lahtrile

Valem:

=Hind*Käibemaks

Sama:

=A2*D$1 või

=Hind*D$1 jne

Nimeboksi sisestatud nimi


12

2) Valida funktsioon, vajadusel vaadata lühikirjeldust või spikrit antud funktsiooni kohta;

3) Valida argumendid (andmed), mis võivad asuda erinevates lahtrites;

4) Klõpsata OK-nuppu.

Kui funktsioonide valikut tehakse nõustajaga, siis avaneb funktsiooni lisamise dialoogaken (vt Joonis 5),

aktiivne on viimati kasutatud kategooria ja funktsioon. Kuid saab valida või otsida vajaliku funktsiooni

(joonisel on valitud Statistika-kategooria loendist standardhälve funktsioon STDEV.P).

Joonis 5. Funktsiooni lisamine nõustajaga

Funktsioonid on rühmitatud valdavalt järgmistesse funktsioonide gruppidesse (vt Joonis 5):

Viimati kasutatud (Most Recently Used) – (kümme viimati) sagedamini kasutatud funktsiooni;

1. Kõik (All) – kõik funktsioonid;

2. Rahandus (Financial) – majandus- ja finantsarvutused;

3. Kuupäev ja kellaaeg (Date & Time) – kuupäeva- ja ajaarvutused;

4. Matemaatika ja trigonomeetria (Math & Trig) – matemaatika (algebra) ja trigonomeetria

funktsioonid;

5. Statistika (Statistical) – statistikaarvutused;

6. Järelvaatamine ja viide (Lookup & Reference) – otsimis- ja viitamisfunktsioonid;

7. Andmebaas (Database) – andmebaasifunktsioonid;

8. Tekst (Text) – tehted tekstidega;

9. Loogika (Logical) – loogikafunktsioonid;

10. Teave (Information) – informatiivsed funktsioonid;

11. Kasutaja määratletud (User Defined) – (kasutaja poolt) lisatud (defineeritud) funktsioonid;

12. Tehniline (Engineering) - inseneriarvutused.

Valides sobivast grupist soovitud funktsiooni, nt üldkogumi standardhälve STDEV.P (Joonis 5) ja

klõpsates nupule OK, avaneb valitud funktsiooni tarvis dialoogaken, kuhu saab sisestada argumendid.

Vaadeldava näite korral asuvad andmed (argumendid), mida soovitakse kokku liita, erinevates plokkides

A1:B4; AB:E9; E1:E4; H6.

Argumendid võib paigutada ühele väljale (Joonis 6, Arv1), seejuures erinevate lahtriplokkide valimiseks tuleb

CTRL-klahvi all hoida (Joonis 6. a) või paigutada eraldi väljadele (Joonis 6. b). Allpool Valemi tulem (Formula

result) kõrval väljastatakse kohe ka tulemus. Klõpsates OK nuppu väljastatakse tulemus aktiivsesse lahtrisse (see,

mis oli enne funktsiooni valikut aktiivne). Antud näite korral selle lahtri sisu valemiribal näeb välja kujul:

=STDEV.P(A1:A18;C1:C14) või varasemas versioonis =STDEVP(A1:A18;C1:C14)

2. valida funktsioon

2.2. vajadusel vt

spikrit koos

näidetega

3. klõpsata

OK nuppu

teades funktsiooni nime, võib

otsida selle

1. valida kategooria

2.1. vt funktsiooni

lühikirjeldust


13

a) b)

Joonis 6. Nõustajaga valitud standardhälbefunktsioon

Märkus 1. Argumentide arv võib olla fikseeritud või fikseerimata, nt STDEV funktsiooni korral on

1…255 argumenti (vt Joonis 6).

Märkus 2. Täiendavaid funktsioone saab koostada ise või valida valmisfunktsioonide paketist (Exceli

suvandid (Excel Options) Lisandmoodulid (Add-Ins)Halda (Manage):Exceli lisandmoodulid (Excel

Add-Ins)Analüüsi tööriistapakett (Analysis Toolbak).

Märkus 3. Funktsiooni argumentide muutmiseks nõustaja dialoogakna avamiseks klõpsata uuesti nuppu

.

Valemid (Formulas) vahekaardil on osa funktsioonide kategooriaid Veel funktsioone (More Functions)-

nupu all (vt Joonis 7). Ühilduvus(Compatibility)-kategoorias (Excel2010) on vanema versiooni

funktsioonid. Liikudes hiirekursoriga funktsiooni nime kohale, kuvatakse antud funktsiooni kirjeldus

(joonisel on kuvatud AVERAGE funktsiooni kirjeldus). Funktsiooni kohta abi küsimiseks, tema

kasutamisvõimaluste kohta näidete vaatamiseks jm on klahv F1.

Joonis 7. Funktsioonide valik Valemid (Formulas) vahekaardilt

Alates Excel 2007 versioonist on lisatud 5 olulist tingimuslikku funktsiooni (Reinumägi, R: 31-33):

1) SUMIFS – summeeritakse andmeid (kuni 127) tingimuse ja nende kitsenduse järgi;

2) COUNTIFS – loendatakse andmeid (kuni 127) tingimuse ja nende kitsenduse järgi;

3) AVERAGEIF – arvutatakse aritmeetiline keskmine ühe tingimuse/kitsenduse järgi;

4) AVERAGEIFS – arvutatakse aritmeetiline keskmine mitme (kuni 127) kitsenduse järgi;

5) IFERROR – tagastab määratud väärtuse (nt tekst „Viga arvutuses“), kui valem annab

tulemuseks veateate (nt #VALUE!)

Näide 1. SUMIFS funktsiooni kasutamisest. Liita nende majade hinnad, milles on vähem kui 7 tuba, täpselt 2

rõdu, garaaž ja mille ehitusaasta on 2000 või hilisem (vt Joonis 8). Summeerida tuleb Hind veerg (F2:F8)

järgmiste tingimustega:

1) Tubade arv (B2:B8) on väiksem kui 7 („<7“);

2) Rõdude arv (C2:C8) on 2;

3) Ehitusaasta (E2:E8) on suurem võrdne kui 2000 (>=2000)

lahtriplokkide märkimisel

hoida CTRL klahv all

tulemus

1. valida lahtrid (lahtrite plokk)

2. klõpsata OK

iga plokk on märgitud

eraldi väljale

spikker näidetega

valitud veerud

funktsiooni

lühikirjeldus

argumendid


14

Joonis 8. Funktsiooni SUMIFS kasutamine

Näide 2. COUNTIFS funktsiooni kasutamisest. Loendada kõik Tallinnas IT õppekava järgi õppivad üliõpilased,

kes töötavad. (vt Joonis 9). Seega on 3 tingimust (õppekeskus on „Tallinn“, õppekava „IT“ ja töötab („jah“)).

Joonis 9. Funktsiooni COUNTIFS kasutamine

Näide 3. AVERAGEIFS funktsiooni kasutamisest. Arvutada Tartus ÄJ õppekava järgi õppivate ja samal ajal

töötavate üliõpilaste keskmine vanus (vt Joonis 10).

Seega on 3 tingimust (kriteeriumit):

1) Õppekeskus on Tartu;

2) Õppekava on ÄJ;

3) Töötab (jah).

Joonis 10. Funktsiooni AVERAGEIFS kasutamine

Näide 4. IFERROR funktsiooni kasutamisest. Joonisel 10 on illustreeritud jagamisel tekkinud vea näitamist, kus

kvoodi veerg on jagatud müüdud ühikutega. Nulliga jagamisel saaksime veateateks #DIV/0!, kuid selle asemel

kuvatakse „Viga!“. Vaadeldavas näites on massiiv (maatriks) jagatud massiiviga (maatriksiga), st eelnevalt on

märgitud lahtrid C2:C4, pärast on valitud funktsioon. Väärtuseks on maatriksite jagamine (A2:A4/B2:B4), vea

kontrolliks „Viga!“ ning dialoogaken tuleb sulgeda klahvikombinatsiooniga CTRL+Shift+ENTER, mitte OK-

nupuga.


15

Joonis 11. Funktsiooni IFERROR kasutamine

6. NÄITEID FUNKTSIOONIDE KASUTAMISEST

A B C D E F

1 0,67 -2 Funktsioonid Tulemus

(vorminguga)

Märkus

(vorming)

2 3 4 =ABS(5-10); =ABS(10-5) 5

3 5 60 =ACOS(A1)*180/PI() 48 ° (0" °")

4

5 kraad: 49 =SIN(RADIANS(B5)+B6/60+B7/3600) 0,934608153

6 minut: 21

7 sekund: 7 =SUM(A1:B3) 70,67

8 =LCM(A2:B2) 12

9 =MDETERM(A1:B2) 8,68

10 palk: 2 500 € =MOD(29;3) 2

11 preemia: =SQRT(SUMSQ(A2:B2)) 5

12

13 =TRUNC(70/25) 2

14 A 3 =IF(palk>=2000;palk-(palk-1000)*25%;palk) 2125

15 B 4 =IF(AND(a+b>c_;a+c_>b;b+c_>a);"on

kolmnurk";"pole kolmnurk")

on kolmnurk

16 C 5 =SUMIF(A1:A3;">1";B1:B3) 64

17

18 =TODAY()-B19; =NOW()-"01.09.1999" 4435 (#)

19 Sünniaeg: 01.09.99 =MONTH(TODAY()) 10

20 =TODAY() 23.10.11 =WEEKDAY(B19;2) 3 nädalapäeva nr

21 23 =DATE(B21; B22; B23) 23.10.11

22 10 =YEAR("23.10.2011"-B19)-1900 12 Vanus aastates,

Üldine (General) 23 2011

24

25 =AVERAGE(a;b;c_) 4

26 =COUNT(A1:A7) 3

27 =COUNTA(A1:A7) 6

28 =COUNTBLANK(A1:A7) 1

29 =COUNTIF(A1:A20;"palk:") 1

30 =MAX(A1:B3;B5:B7;B14:B16) 60

31 =RANK(b;B14:B16) 2

32 Jaan =CONCATENATE(A32;"@eek.ee") [email protected]

33 Allikas =A32&“ “&A33 Jaan Allikas


16

6.1. VEATEATED LAHTRITES ARVUDE JA VALEMITE SISESTAMISEL

Tulemus Põhjus

##### arvutustulemus või arv ei mahu lahtrisse

#DIV/0! valemis esineb nulliga jagamine

#N/A argumendi väärtus pole kättesaadav

#NAME? tundmatu nimi (nt valesti kirjutatud funktsiooni nimetus)

#NULL! kattumine puudub, nt viide kahele vahemikule, mis ei kattu, või

puudub mittekattuvate vahemike viidete vahel koma

#NUM! numbriviga (nt funktsiooni argument ei lange lubatud vahemikku)

#REF! vigane viide, ei leita vajalikku väärtust

#VALUE! vale tüüpi argument või operand (nt kümnendkoha eraldaja pole õige;

teksti kasutamine arvu asemel)

6.2. ANDMETE JA LAHTRITE VORMINDAMINE

Lahtreid ja nende sisu saab hõlpsasti vormindada Avaleht (Home) vahekaardil olevate töövahenditega (vt

Joonis 12), hüpikmenüüst valikuga Vorminda lahtreid (Format Cells) või valides Ctrl+1 (vt Joonis 13).

Iga grupi (Font, Joondus, Arv) ripploendi nupust avatakse Lahtrite vormindamine dialoogaken.

Lahtreid saab kujundada valmis lahtrilaadidega, samuti saab määratleda oma lahtrilaade (vt Lahtrilaadid

(Cell Styles)). Lahtrite vahemikke saab kujundada nn automaatvormingutena tabelilaadidena nupust

Vorminda tabelina (Format as Table). Valikust Tingimusvorming (Conditional Formatting) saab

etteantud tingimusel (kriteeriumil) esile tõsta, visualiseerida andmeid andmetulpade, värviskaala või

ikoonikomplektide abil.

Joonis 12. Vahekaart Avaleht

Joonis 13. Lahtrite vormindamine. Arvuliste andmete vormingud

täiendavad vormingute

võimalused

lahtrite ühendamine,

teksti tsentreerimine

teksti suund

lahtri tausta ja

teksti värv raha- ja protsendivorming

kümnendkohti rohkem/vähem andmete joondus lahtris

vertikaalselt/horisontaalselt

värviskaalad, andmetulbad,

ikoonid jm vormingud

vastavalt reeglitele

lahtris tekst mitmele

reale (ALT+ENTER)

komalaad (arvuline joondatud

vorming, 2 kümnendkohta)

äärised

taustad ja mustrid; lahtrite lukustamine, valemite peitmine

Arvude vorming; andmete joondused ja suunad; fondi värvid, laadid jm; äärised ja nende värvid

Andmevormingu

defineerimine, määratletud


17

Vahekaardil Arv (Number) on arvuliste andmete vormindamiseks (vt parempoolne Joonis 13)

järgmised võimalused:

1. Üldine (General) – üldine, puudub eriomane arvuvorming;

2. Arv (Number) – arvu kuvamise vorming; komakohtade arv (Decimal

places), tuhandeliste eraldaja (Use 1000 Separator), enamasti meie

riigis on kasutusel tühik) ja negatiivse arvu vormingu (Negative

numbers) määramine. Nupuribalt või (tuhandete eraldaja, kaks

kümnendkohta);

3. Valuuta (Currency) – valuutavormingud rahaväärtuste korral; komakohtade arv (Decimal

places); valuuta tähis (Symbol); negatiivse arvuna valuuta vorming (Negative numbers);

4. Raamatupidamine (Accounting )– raamatupidamisvormingud, sama mis eelmine, erineb vaid

rivistus lahtris (veerus). Arv (Number) grupist (kaks kohta pärast koma);

5. Kuupäev (Date) – kuupäevavormingud (kuupäev ja kellaaeg kuvatakse kuupäevaväärtustena;

lisaks kuupäeva tüübile on võimalik valida asukohta (riiki) (Location), nt Eesti;

6. Aeg (Time) - kuupäevavormingud (kellaaeg kuvatakse kuupäevaväärtusena), vt Kuupäev (Date);

7. Protsent (Percentage) – protsendivorming, lahtriväärtus korrutatakse sajaga ja lisatakse %-märk.

Arv grupist ;

8. Murd (Fraction) – murdarvuvormingud. Lisaks on

võimalik murde teisendada etteantud nimetajani.

Kõrvaloleval joonisel teisendatakse murrud

kümnendikeks, nt kui sisestada murd ½ , siis Excel

teisendab selle 5/10 ks. Lahtrisse sisestamisel kaldjoon (/)

määrab kuupäeva vormingu. Kui murdu esitatakse

segaarvuna, siis vormindatakse see murruks automaatselt,

nt 1 1/2 või 0 3/2.

9. Teaduslik (Scientific) – teadusliku e. ujuvkomatüüpi arvu vorming (nt 2,5E+01 = 2,5*101 =25

või 2,50E-05 = 2,50*10-5=0,000025);

10. Text – tekstivormingud, ka arve koheldakse lahtris tekstina;

11. Muud (Special) – erivormingud loendite, andmebaasi väärtuste tarvis;

12. Kohandatud (Custom) – kasutaja poolt valitavad või määratavad arvuvormingud.

6.3. KOHANDATUD ARVUVORMINGU LOOMINE

Arve vormindatakse lahtris neljas sektsioonis. Sektsioone (sektsioonides olevaid tingimusi) eraldatakse

semikooloniga (;). Ühte lahtrisse saab määrata vormingu neljas sektsioonis. Näiteks arvuvorming valuuta

määramiseks:

"@";""00,0;""00,####Re;""00,####

tekstnullarvnegatiivne

tingimus

arvpositiivne

kroonikrkrdkr

Märgid 0, #, ? on numbri kohahoidjad, tekst lisatakse jutumärkide vahele.

Arvuvormingu sümbolite tähendused: Sümbol Tähendus Vormingu näide Sisestatakse Kuvatakse

0 Kuvatakse tüvenumbrite hulka

mittekuuluvad nullid, kui arvus on vähem

numbreid kui vormingus

0,00

“Arve nr”0000

0,0 tk

$ 0,#

5,00

1

999,9

0,517

5,00

Arve nr 0001

1,0 tk

$ 0,5


18

Sümbol Tähendus Vormingu näide Sisestatakse Kuvatakse

# Kuvatakse ainult tüvenumbrid, kuid

tüvenumbrite hulka mittekuuluvaid nulle ei

kuvata

#,##

#,#

# ###,#

5,00

0,56

1234,56

5,

,56

1 234,6

? Lisatakse tüvenumbrite hulka

mittekuuluvate nullide jaoks tühikud;

joondatakse kümnendkohad või

murrutähised (veerus)

?,??

?,?

?/?

# ???/???

5,00

0,567

5/7

1 2/34

5,

,5

5/7

1 2/34

[värv] Kaheksast värvist üks (must (black), valge

(white), sinine (blue), roheline (green),

punane (red), kollane (yellow), tsüaan

(cyan) ja magenta (magenta)) rakendatav

värv arvulisele vormingule

[Red]-0,0

[Punane](0)

-23,45

12345,54

-23,5

(12346)

[tingimus] Arvuvorming rakendatakse vaid juhul, kui

arv vastab määratud tingimusele

[=1]#” pakk”

[Blue][<100]#

1

99

1 pakk

99

“tekst” Tekstikirjed paigutatakse jutumärkide

vahele. Järgmised märgid kuvatakse

jutumärke kasutamata: $ - + / ( ) : ! ^ & ~ {

} = < > ´ `

;;;”viga”

5o viga

@ Kuvatakse lahtrisse sisestatud tekst,

kasutatakse tekstisektsioonis

;;;@” krooni” sada sada krooni

* Korduvad märgid veerulaiuse täitmiseks *-

12 --------------

_ (allkriips) vahe lisamine 0_ kg

_-* 0,00 kr_-

12,3

12

12 kg

12 kr

d Päevad kujul 1-31 d 23.10.05 23

dd Päevad kujul 01-31 dd 1.10.05 01

ddd Päevad kujul E - P ddd 23.10.05 P

dddd Päevad kujul esmaspäev - pühapäev dddd 23.10.05 pühapäev

m Kuud kujul 1-12 m 1.9.5 9

mm Kuud kujul 01-12 mm 1.9.5 09

mmm Kuud kujul jaan-dets mmm

ddd.mmm

1.9.5

1.09.05

sept

N.sept

mmmm Kuud kujul jaanuar-detsember mmmm 01.09.05 september

yy Aasta kujul 00-99 yy 01.9.2005 05

yyyy Aasta kujul 1900-9999 yyyy 1.09.5 2005

h Tunnid kujul 0-23 h 24 0

hh Tunnid kujul 00-23 hh 24 00

[h]:mm Aeg tundides [h]:mm 12:78 13:18

m Minutid kujul 0-59

mm Minutid kujul 00-59

[mm]:ss Aeg minutites [mm]:ss 2:2:0 122

s Sekundid kujul 0-59

ss Sekundid kujul 00-59

[ss] Aeg sekundites [ss] 0:1 60

hh:mm:ss Kellaaeg kujul 09:01:59 hh:mm:ss,0 1:31:25 01:31:25,0

6.4. ANDMETE JOONDUS LAHTRIS, LAHTRITE ÜHENDAMINE

Andmeid saab joondada nii horisontaalselt kui vertikaalselt taandega ja

ilma lahtris, samuti pöörata teksti 1º võrra pöördenurga all (-90º ... 90º) jne

Avaleht (Home) vahekaardilt Joondus (Aligment) grupist.

Rohkem valikuid Joondus (Aligment) grupi ripploendi nupust (vt Joonis

14) saab määrata: 1. Andmete (teksti) joonduse horisontaalselt ja vertikaalselt (Text alignment).


19

Horisontaalne (Horizontal) joonduse valikud on:

a) Üldine (General) – (vaikimisi) joondus (arvulised andmed paremale, tekstilised andmed vasakule);

b) Vasakule (Taane) (Left (Indent)) - vasakule taandega joondus. Taane määratakse kõrvalolevast

spinneriboksist Taane (Indent); Joonisel on taane 3 märgi laiune.

c) Keskele (Center) joondus;

d) Paremale (Taane) (Right (Indent)) joondus;

e) Täide (Fill) – täitega joondus (andmestik paljundatakse terve lahtri ulatuselt);

f) Rööpjoonda (Justify) – rööpjoondus (vt murra teksti ridu ehk rea piir);

g) Tsentreeri üle valiku (Center Across Selection) –andmestik tsentreeritakse läbi märgitud lahtrite neid

lahtreid ühendamata.

h) Hajutatud (Taane) – taane on vasakust ja paremast lahtri servast, andmestik joondatakse lahtri

keskele.

Vertikaalne (Vertical) joonduse valikud on:

a) Üles (Top) ;

b) Keskele (Center) ;

c) Alla (Bottom) – vaikimisi;

d) Rööpselt (Justify).

2. Teksti reguleerimine (Text control):

a) Murra teksti ridu (Wrap text) –

rea katkestus lahtris;

b) Kohanda sobivaks (Shrink to fit) –

kohanda andmed lahtri laiuselt;

c) Ühenda lahtrid (Merge cells) -

ühenda/tükelda ühendatud lahtrid.

3. Suund (Orientation)

a) Ülevalt alla ;

b) Kraadides .

Joonis 14. Andmete paigutus lahtris (Ctrl+1)

6.5. LAHTRITE KAITSE

Lahtrite kaitse on oluline, kui soovitakse näiteks teatud (alg)andmeid lukustada või et erinevaid kasutajad

ei saaks neid soovimatult muuta (vt ka Töövihiku Ühiskasutus (Share Workbook)). Seda saab teostada

Lahtrite vormindamine (Format Cells) dialoogaknas (Joonis 15). Lahtrite lukustamisel või neis

sisalduvate valemite peitmisel tuleb eelnevalt märkida need lahtrid, mida ei soovita lukustada (või

missuguseid valemeid peita) ning seejärel eemaldada Kaitse (Protection) sakis olevast märkeruudust

Lukus (Locked) linnuke (või Peidetud (Hidden)) (Joonis 15). Järgnevalt tühistada märkimine töölehel ning

kinnitada vastavad märkeruudud kaitse sakis. Lukustuse ja valemite peitmise toimimiseks

valida Läbivaatus (Review) vahekaardilt Kaitse lehte (Protect Sheet) või Kaitse töövihikut

(Protect Workbook) vm kaitse ja sisestada (alternatiivne) parool.

andmete joondus

lahtris

andmete suund lahtris

mahutada and-

med lahtri laiuselt


20

Joonis 15. Lahtrite ja lehe kaitse


21

7. LEHEKÜLJE HÄÄLESTUS

Lehekülje häälestuse saab määrata Küljendus (Page Layout) vahekaardilt Lehe häälestus (Page Setup)

grupist. Selle grupi ripploendist kuvatakse Lehekülje häälestus (Page Setup)

dialoogaken, milles saab määrata (Joonis 16, a):

1. lehekülje suuna Vertikaalpaigutus (Portrait); Horisontaalpaigutus

(Landscape);

2. mastaapimise (Scaling) – Reguleeri (Adjust to) 100% - üks-ühele, <

100% vähendatakse jne; Sobita (Fit to) –mitmel lehel olevate tabelite sobitamine ühele või

mitmele lehele. Näiteks, kui soovitakse kuuel leheküljel olevad tabelid sobitada väljatrükiks

ühele lehele, siis valida lehele laiuti (pages wide by) 1 ja pikuti (tall) samuti 1.

3. paberi mõõtmed Paberiformaat (Paper size) – joonisel on valitud A4 (21 x 29,7cm);

4. Prindikvaliteet (Print quality) – eraldusvõime sõltub printerist, mida suurem eraldusvõime, seda

parem trükikvaliteet. Joonisel on 600dpi ehk 600 punkti ühe tolli kohta;

5. Esimene leheküljenumber (First page number) – esimene leheküljenumber. Joonisel on valitud

automaatne. Esimese lk numbri määramiseks sisestada soovitud number.

Lehekülje veerised saab määrata Veerised (Margins) vahekaardilt (Joonis 16, b). Lisaks veeriste ja päise

ja jaluse määrangutele, saab määrata keskjoonduse leheküljel nii horisontaalselt kui vertikaalselt.

Joonis 16. a) Lehekülje häälestus (Leht-vahekaart) b) Lehekülje veerised

7.1. PÄIS JA JALUS

Lehekülje päise või jaluse saab valida Lehekülje häälestus (Page Setup) dialoogakna vahekaardilt

Päis/Jalus (Header/Footer) või olekuribalt valides Küljendus (Page Layout) vaate nupuga (vt Joonis

17). Küljenduse vaates tuleb hiirega klõpsata lehe päisesse või jalusesse vasakusse serva (joondus

vasakule), keskele (joondus keskele) või paremasse serva (joondus paremale). Samal ajal aktiveeritakse

täiendav vahekaart Päise- ja jaluseriistad (Header & Footer Tools), millest saab valida valmis päiseid ja

jaluseid, hetke kuupäeva, lehtede nummerdamist jne (vt Joonis 18).

lehel olev andmestik

sobitatakse

automaatselt

väljatrükis ühele A4

lehele (hetkel

vähendatakse)

tabelite

joondused

lehe suhtes

esimese lk

number


22

Joonis 17. Päise ja jaluse koostamine olekuribalt

NB! Küljenduse vaates nupu ei saa paane, ridu või veerge külmutada. Samuti eelnevalt külmutatud paanid,

read või veerud vabastatakse (tühistatakse) küljenduse vaatesse minnes. Kuvatakse vastav hoiatav tekst

(vt Joonis 17).

Joonis 18. Küljenduse vaates päise ja jaluse tööriistad

Joonis 19. a) Päis/jalus vahekaart b) Lehekülje trükiseaded


23

Joonis 20. Lehekülje päis

Lehekülje häälestuse dialoogakna vahekaardilt Päis/Jalus (Header/Footer) saab samuti olemasolevat

(eelnevalt koostatud) päist või jalust valida vastavalt Päis (Header) või Jalus (Footer) ripploendist või

koostada ise kohandatud päise (Custom Header) või jaluse (Custom Footer) nupu abil (Joonis 19 a).

Kohandatud lehe päise (analoogselt jaluse) valikul saab vasakusse, keskmisesse või paremasse jaotisesse

(samad joondused) lisada soovitud teksti või pildi ning neid sobivalt vormindada (vt Joonis 20). Joonisel

paremas jaotises olevad sümbolid &[Kuupäev] kuvavad hetke arvuti kuupäeva (see on muutuv) pärast

OK-nupule klõpsamist.

7.2. TABELI PÄISERIDADE/VEERGUDE KORDUS, LEHE TRÜKISEADED

Trükiala määramiseks peab eelnevalt olema märgitud plokk või plokid, mida soovitakse

töölehelt trükkida. Lehekülje trükiala saab määrata Küljendus (Page Layout) vahekaardilt

Prindiala (Print Area) nupust valikuga Sea prindiala (Set Print Area) või lehekülje häälestuse

dialoogakna vahekaardilt Leht (Sheet) (Joonis 19. b). Viimases saab valida lisaks korratavad read

või korratavad veerud, mida töölehtede väljatrükis trükitakse. Joonisel on prindialaks märgitud

lahtrite plokk A1:AU65 (3055 lahtrit), päisena korratakse esimest rida ja kahte esimest veergu

(A:B). Allpool Prindi (Print) jaotises saab täpsustada, mida trükitakse:

o Ruudujooned (Gridlines);

o Mustvalge (Black and white);

o Mustandikvaliteet (Draft quality);

o Rea- ja veerupäised (Row and

column heading);

o Kommentaarid (Comments) – mitte trükkida,

trükkida lehe lõpus või nii kuidas on tabelis;

o Vigased lahtrid (Cell Errors As) –

kuvamisviis

Prinditavaid, prindiala, prinditiitleid ja trükkimise järjestust saab valida Küljendus (Page Layout)

vahekaardilt Lehe häälestuse grupist Prindi tiitlid (Print Titles) nupust.

Klõpsates Print nuppu, saab valida (vt Joonis 21) trükkimisvahemiku (kõik, lehekülgede vahemik) ja

trükitava: Valik (Selection), Aktiivsed lehed (Active sheets), Terve töövihik (Entire Workbook). Kui ei

soovita trükkimisel arvestada töölehele seatud prindialasid, siis valida Ignoreeri prindialasid (Ignore

Print Area). Kui töölehel on koostatud nimeline tabel (Ctrl+T), enamasti kujundatud tabelilaadidega,

siis ka seda saab eraldi trükkida, määrates prinditavaks valikuks Prindi valitud tabel (Print Selected

Table). Excel 2007 versioonis vastavalt Tabel (Table). Viimane valik aktiveerub, kui selline tabel

(tabelid) on aktiivne (aktiivsed).

teksti vormindamine

lk number

lk koguarv

hetke kuupäev hetke

kellaaeg tööraamatu nimi

töölehe nimi

faili asukoht

pildi (logo)

lisamine


24

Joonis 21. a) Printimise dialoogaken (Excel 2010) b) Printimise dialoogaken (Excel 2007)

Vertikaalpaigutusena

A4 lehele

Printeri valik

Lehekülje hääles-

tuse täiendavad

valikud Trükitakse 1.. 5 lk

Mastaapimine (sobitamine)

Trükitavad: aktiivsed

lehed; valik; terve

töövihik; prindiala

ignoreerimine, valitud

tabel Printeri valik

Trükitakse aktiivselt

töölehelt 1..5 lk

Trükiformaat, mastaapimine,

mõlemale lehepoolele trükkimine

jne

Nimelise loodud

tabeli trükkimine


25

8. DIAGRAMMID

Diagramm (Chart) illustreerib tabeli andmeid graafiliselt. On võimalik koostada erinevat tüüpi diagramme

(tulp-, joon-, sektor-, lint-, kiht-, punktdiagramm jt). Diagramm võib paikneda otse töölehel või eraldi

diagrammlehel. Graafikute lisamine toimub diagrammitarga Lisa (Insert) vahekaardilt Diagrammid (Charts)

grupist. Excel 2010 versioonis saab koostada minigraafikuid andmesuundade kuvamiseks. Täpsemalt

tillukesed diagrammid lahtrites andmete visuaalseks nägemiseks, mille abil saab näidata väärtuste suundumusi

ehk trende, tõsta esile maksimaalseid või minimaalseid väärtusi jne (vt

Joonis 22 b).

Joonis 22. a) Diagrammi loomine

b) Tulpdiagramm 3D kino külastusest

Tabelis olevate andmete graafiliseks

esitamiseks tuleb:

1) valida (märgistada) töölehel

veergudesse või ridadesse sisestatud

andmed, mille põhjal soovitakse

diagrammi koostada (joonisel on valitud

lahtrid J2:K5);

2) valida Lisa vahekaardilt sobiv

diagrammitüüp (joonisel on valitud tulpdiagramm (kobartulpdiagramm) , vt

3) Joonis 22. b). Tulpdiagrammi saab koostada eraldi diagrammlehele funktsiooniklahviga F11.

Diagrammi näide

Müügi aruanne

Firma Jaanuar Veebruar Märts

ABC 23356 11256 20569

ACE 26357 45832 12256

ADG 56289 55236 44569

Minigraafikad (Sparklines) Excel 2010

Diagrammi loomine ja

diagrammitüübi muutmine

Legend (Legend) -

andmesarjade nimed Diagrammi tiitel (Chart Title)

Vertikaalse (väärtuste)

telje tiitel

Vertikaalne (väärtuste)

telg (Value (Y) axis )

Horisontaalse

(kategooria) telje tiitel (Kategooria) X-telg

(Category (X) axis )

Kategooriate nimed

(Category names)

Diagrammi ala

(Chart Area)

Diagrammi andmeala

(Plot Area) Ruudujoon (Gridline)

1. andmesari

(Data Seeria )


26

Joonis 23. Diagrammi loomine ja diagrammitüübi muutmine

Võimalikud diagrammi tüübid (Chart Types) on (vt Joonis 23):

1) Tulpdiagrammid (Column) – sobivad andmete muutuste näitamiseks või võrdlemiseks mingi

perioodi jooksul. Enamasti on väärtused vertikaalteljel ja kategooriad horisontaalteljel.

Kobartulpdiagrammid (Clustered Column) võrdlevad väärtusi kategooriate lõikes (vt

a) Joonis 22 b).

b) Virntulpdiagrammidel (Stacked Column) kuvatakse üksikute elementide seos tervikuga,

võrreldes eri kategooriate kõigi väärtuste osakaalu kogusummas. Vajalik siis, kui soovitakse

rõhutada kogusummat.

c) 100% virntupldiagramm (100% Stacked Column) võrdleb eri kategooriate kõigi väärtuste

protsentuaalset osakaalu kogusummas. Kasutatakse kolme või enama andmesarja puhul, kui

soovitakse rõhutada väärtuste osakaalu kogusummas, eriti kui kogusumma on kategooriati

sama.

d) Silinder- (Cylinder), koonus- (Cone) ja püramiiddiagrammid (Pyramid) erinevad vaid kujus.

2) Joondiagramm (Line) – sobivad ajaliselt järjestatud andmete kuvamiseks ühisel skaalal, trendide,

aegridade jne näitamiseks. Joondiagrammil jaotatakse ühtlaselt väärtuste andmed vertikaalteljele

ja kategooriaandmed horisontaalteljele.

3) Sektordiagramm (Pie) – kuvatakse ainult ühe andmesarja elementide mahud kõigi elementide

kogusumma suhtes. Andmepunktid (diagrammi väärtused) kuvatakse (arvutatakse) protsendina

tervikust. Sektordiagramme sobib kasutada, kui:

a) diagrammile paigutatakse ainult ühte andmesarja;

b) väärtused on positiivsed.

4) Lintdiagramm (Bar) – sobivad üksikute elementide võrdlemiseks, kui teljestikud on pikad või

kuvatavad väärtused on millegi kestused.

5) Kihtdiagramm (Area) – sobivad, kui soovitakse rõhutada aja jooksul toimunud muutuste

suurusjärku või näidata osade seost tervikuga

6) XY (punktdiagramm) (Scatter) – omab kahte väärtustelge. Horisontaalteljel (x-teljel) kuvatakse

üks komplekt arvandmeid ja vertikaalteljel (y-teljel) teine. Kasutatakse enamasti arvandmete

kuvamiseks ja võrdlemiseks statistiliste, tehniliste jt andmete korral. XY (punktdiagrammi) sobib

kasutada, kui:

a) on soov muuta x-telje skaalat;

b) on soov kasutada logaritmilist skaalat;


27

c) x-telje väärtused pole ühtlase intervalliga;

d) x-teljel on palju andmeid;

e) on soov võrrelda mitmeid andmepunkte ajalise faktorita.

7) Börsidiagramm (Stock) – kasutatakse enamasti aktsiahindade muutuste või teaduslike andmete

illustreerimiseks. Oluline on, et andmed on õiges järjestuses.

8) Pinddiagramm (Surface) – kasutatakse kahe andmekogumi vaheliste optimaalsete

kombinatsioonide näitamiseks.

9) Rõngasdiagramm (Doghnut) – analoogselt sektordiagrammiga, näitab rõngasdiagramm osade

seost tervikuga, kuid võib sisaldada rohkem kui ühte andmesarja. Iga rõngas tähistab ühte

andmesarja. Protsentide kuvamisel andmesiltidel, moodustavad diagrammi rõngad kokku 100%.

10) Mulldiagramm (Bubble) – kasutatakse sama kategooria erinevate väärtuste kuvamiseks

mullidena. Näiteks ühes veerus on x-telje väärtused ja kõrval veergudes vastavad y-telje väärtused

ning mulli protsentuaalsed suurused.

11) Radiaaldiagramm (Radar) – võrdleb mitmete andmesarjade kokkuvõtteväärtusi.

NB! Mitme andmesarja korral saab kasutada korraga erinevaid (tasapinnalisi) diagrammitüüpe. Selleks

tuleb diagrammialal ära märkida muudetav andmesari ja valida nt parempoolse hiireklõpsuga

avanevast hüpikmenüüst Muuda sarja diagrammitüüpi (Change Series Chat Types) valikust sobiv

diagramm. Näiteks alloleval joonisel on kombineeritud tulp- ja kihtdiagrammi.

Joonis 24. Kombineeritud tulp- ja kihtdiagramm

Joonis 25. Tulp- ja joondiagramm kahel teljel

20,0%

40,0%

60,0%

80,0%

100,0%

0

5

10

15

20

25

30

35

5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 üle95BB BBKSS


28

9. DIAGRAMMIDE KUJUNDAMINE JA VORMINDAMINE

Diagrammi kujundamist, muutmist ja vormindamist saab teha siis, kui diagramm on aktiivne. Sel juhul

kuvatakse Diagrammiriistad (Diagram Tools) vahekaart (Joonis 26), mille all on kolm nupuriba –

Kujundus (Design), Paigutus (Layout) ja Vorming (Format)).

Joonis 26. Kujundus (Design) nupuriba

9.1. KUJUNDUS (DESIGN) NUPURIBA

Kujundus (Design) nupuriba töövahenditega saab muuta aktiivse diagrammi tüüpi (Joonis 23),

kasutaja poolt kujundatud diagrammi salvestada uue mallina, vahetada andmeid teljeti (Aktiveeri

rida/veerg), muuta lähteandmeid, valida erinevate paigutustega diagramme, kasutada diagrammilaade

ja teisaldada diagrammi uuele diagrammlehele või teisele töölehele.

Näide 1. Koostada joondiagramm "Auto A" toodanguandmetest (vt Joonis 27)

Joonis 27. "Auto A" toodanguandmed, x-telje sildid algavad arvust 1

Joonisel kujutatud diagramm pole õnnestunud, kuna A-veerus on arvulised andmed ja neid on

võrreldud toodangu andmetega. Selleks, et aastad paikneksid horisontaalteljel tuleks nad kas

vormindada tekstiks lisades iga aasta arvu ette ülakoma (nt ’2001), mida töölehelahtris ja

diagrammil ei näidata (jääb endiselt arv 2001, näidatakse valemi ehk sisestusribal) või teha

korrektuurid andmeallikas Lähteandmed (Select Date) nupule klõpsamisega või

hüpikmenüüst valida Vali andmed (Select Date), mille tulemusena avaneb Vali andmeallikas

Joonis 28. Teljesildi ja sarja väärtuste muutmine/lisamine

Uue andmesarja lisamine,

redigeerimine, eemaldamine Uued x-telje sildid

aastad 2001..2011

Andmete

vahetus teljeti

Andmevahemik

graafiku koostamiseks

Legendi kirje,

võib ise kirjutada

Graafikul olevad väärtused,

arvulised andmed lahtritest


29

(Select Date Source ) dialoogaken (vt Joonis 28). Paremas all servas on näha horisontaaltelje andmed

(järjekorranumbrid 1, 2, 3, ...). Nende muutmiseks valida Redigeeri (Edit) ja märkida hiirega töölehelt

need lahtrid, milledest soovitakse võtta väärtused horisontaalteljele. Vasakul poolel Legendkirjed

(sari) Legend Entries (Series) grupis saab legendikirjeid (sarja nime (Series name)) ja sarja väärtuseid

(Series values) muuta, eemaldada või lisada. Sarja nime võib viidata töölehe lahtrile või kirjuta käsitsi.

Sarjaväärtused tuleb viidatata lahtrite piirkonnale (joonisel B3:B13). Ühele diagrammile saab lisada

mitu graafikut, mille andmeid võib viidata ka erinevate töölehetede lahtriaadressidele. Uus

aastaarvudega graafik on alloleval joonisel (Joonis 29).

Mitte vajalikke objekte (graafikuid, abijooni, legende, tiitleid jne) saab pärast märkimist kustutada

Delete-klahviga.

Diagrammi paigutused (Chart Layouts) grupist saab valida sobiva diagrammi paigutuse, näiteks

pealkirja ja legendiga diagramm; graafik koos tiitli, telje tiitlite ja legendiga jne. Paigutused sõltuvad

diagrammitüübist (vt Joonis 29).

Joonis 29. Diagrammi paigutuse valik

Teisalda diagramm (Move Chart) nupuga saab

aktiivse diagrammi teisaldada töövihiku teisele

töölehele või uuele diagrammlehele. Valiku Uus

leht (New sheet) nimeks pakutakse Diagramm 1

(Chart 1), mida saab hiljem ka muuta.

9.2. PAIGUTUS (LAYOUT) NUPURIBA

Diagrammriistade Paigutus (Layout) nupuribalt (vt Joonis 30) on valitavad detailsemad diagrammi

paigutused: diagrammi tiitel (Chart Title), teljetiitlid (Axis Titles), legend (Legend), andmesildid (Data

labels) võimalike asukohtadega, samuti teljed (Axes) skaalade ja jaotustega, abijooned ehk

ruudujooned (Gridlines) ning analüüsivahendid - trendijooned (Trendline), joondiagrammidele

kuuluvad võrreldavad Suurem/väiksem ribad (Up/Down Bars) ja statistika valdkonda kuuluvad

vearibad (Errors Bars).

Joonis 30. Paigutus (Layout) nupuriba

Uue diagrammlehe nimi

Diagramm valitud töölehel


30

Täiendame viimati koostatud diagrammi (Joonis 29) horisontaalsete ja vertikaalsete ruudujoontega (vt

Joonis 31) ja lisame horisontaal telje sildi Teljetiitlid (Axes Titles) vastavast valikust ning lisame

nimeks Aasta (vt Joonis 32) . Vertikaaltelje väärtused kujundame miljoni ühikuna ja muudame telje

maksimaalset väärtust ja põhiühiku väärtust ning lisame lineaarse trendijoone (vt Joonis 32).

Joonis 31. Põhiruudujooned (Major Gridlines) diagrammil

Joonis 32. Telje vormindamine


vertikaalse telje väärtustel ja

hüpikmenüüst valida Telje

vorming (Format Axes)

Mõõtühikud (text) jutumärkide

vahele. Kohandatud

arvuvorming lisada Lisa

(Insert) nupuga

Telje (skalaari) maksimaalne

väärtus ja põhiühik (Major

unit) on fikseeritud


31

9.3. VORMING (FORMAT) NUPURIBA

Vorming (Format) nupuribalt (vt Joonis 33) saab aktiveerida soovitud

diagrammielemente (kõrvaloleval joonisel on aktiveeritud Vertikaalne

(Väärtus) telg) ja neid vormindada Valiku vorming (Format Selection)

nupule klõpsates. Valiku vorming avab iga aktiveeritud elemendi korral

temale omase dialoogakna.

Diagrammi elemente võib aktiveerida ka hiire vasakklõpsuga või aktiveerida

valiku vormingut hiire parempoolse klõpsuga ning sel juhul avanevast

hüpikmenüüst valida .... vorming (Format...), nt Telje vorming (Format Axis).

Kujunduslaadid (Shape Styles) grupis on valikud joonte, tulpade, sektorite ja kihtide värvi

muutmiseks.

WordArt-laadid (WordArt-Styles) grupis on valitud diagrammide tekstide laadid, fondid jms.

Korraldamine (Arrange) grupist saab diagramme peita, esile tõsta, pöörata, rühmitada jne.

Suurus (Size) grupis määratakse diagrammiala täpne kõrgus (Shape Height) ja laius (Shape Width).

Joonis 33. Vorming (Format) nupuriba

10. ANDMETÖÖTLUS

10.1. ANDMETE SORTEERIMINE JA FILTREERIMINE

Andmete sorteerimist ja filtreerimist saab teha nii Avaleht (Home) kui spetsiaalselt

andmetöötluse jaoks mõeldud Andmed (Data) vahekaardilt (vt Joonis 34) või

andmetabelis välja nimetuse kõrvalt ripploendist. Andmete sorteerimist saab teha nii

lihtloetelus kui defineeritud andmetabelis. Andmeid andmetöötluseks saab Excelisse

importida andmebaasist (nt Access¸SQL jt), veebist, tekstist (vt Andmed vahekaarti).

Sorteerimine andmeloendis on ridade (andmed on veerus) või veergude (andmed on

reas) järjestamine kasvavas ehk tõusvas järjestuses (Ascending) või kahanevas e

langevas (Descending) järjestuses ühe või mitme väärtuse järgi. Üldjuhul saab kirjeid korraga

järjestada mitme väärtuse abil.

Joonis 34. Andmed (Data) vahekaart

Andmete sorteerimiseks:

1. Märkida lahter tabeli piirkonnas

2. Klõpsata sorteerimise nupule, nt

3. Valida Sortimisalus (Sort By) kasti sobiv sorteerimistunnus (väärtus) ripploendist ja järjestus kas

Sordi A-st Y-ni (kasvav), Sordi Y-st A-ni (kahanev) või Kohandatud loend (Custom List) –

järjestamine toimub vastavate loendikirjete alusel (nt nädalapäevad, kuud või muud nimekirjad).

Andmete sorteerimiseks on samuti nupud ja . Esimene järjestab kasvavalt, teine kahanevalt.


32

Joonis 35. Kohandatud sortimine

Eeloleval joonisel on sorteeritud (kohandatud sortimisena) linnad kahanevas järjestuses, iga linna

järgi omakorda on järjestatud tõusvalt perekonnanimed ja kui on mitu ühesugust perekonnanime, siis

viimase sortimise alusena järjestatakse tõusvalt eesnimed (vt Joonis 35).

NB! Kui tabelis puuduvad päised, siis sortimisaluseks on veeru nimed.

Reas olevate andmete järjestamiseks (vt Joonis 36) Kohandatud sortimine dialoogaknast valida

Suvandid (Options) nupust suunaks Sordi vasakult paremale (Sort Left to Right).

Joonis 36. Andmete järjestamine reas

Andmete filtreerimine on teatud tingimuste järgi andmete eraldamine tabelist (andmebaasist).

Filtreerimist saab teha, kui kasutada:

Automaatfiltrit (AutoFilter) - lihtsamad võimalused, levinuim, defineeritud

andmetabelil või liigendtabelil automaatselt olemas

Kohandatud filtrit (Custom Filter) – täiendavad filtritingimused (väljanimede ripploendist)

Täpsemat filtrit (Advanced Filter) - erifilter keerulisemate

filtreerimistingimustega, mis sisestatakse töölehele

Automaatfiltri (AutoFilter) kasutamiseks:

1. Märkida lahter tabeli piirkonnas;

2. Valida Filtreeri nupp

3. Tabeli päise lahtrisse ilmuvad ripploendi nupud, millest on võimalik igale väljale seada vastavad

tingimused (vt Joonis 37).

Joonis 37. Automaatfilter

Järgmine sortimisalus

Päiserida

Sorteeritakse 36. rida kasvavalt


33

Tabel 1. Filtreeritud andmed, linnaks on valitud Tartu ja Tallinn

Eesnimi Perekonnanimi Linn Sünniaeg Amet Kuu Kuupalk /€/

Ain Arukask Tartu 28.05.1972 müüja jaanuar 900

Meelis Jalakas Tartu 9.08.1987 autojuht veebruar 1250

Heiki Jugapuu Tartu 10.04.1962 autojuht märts 1550

Heli Kastan Tartu 10.04.1962 juhatus jaanuar 1200

Rita Kirsipuu Tartu 21.10.1975 juhatus jaanuar 2300

Ants Kuusk Tartu 10.04.1981 müüja märts 520

Mai Künnapuu Tartu 9.08.1987 juhatus märts 1500

Mari Metsõunapuu Tartu 21.10.1975 müüja jaanuar 850

Niina Pähklipuu Tartu 28.05.1972 juhatus jaanuar 2200

Liisi Haab Tallinn 7.06.1985 autojuht märts 1340

Anu Pappel Tallinn 17.12.1984 autojuht veebruar 1260

Viktor Viirpuu Tallinn 7.06.1985 juhatus märts 1300

Üleval tabelis on filtriks valitud Linn väli, milles on märgitud Tallinn ja Tartu (vt ka Joonis 38)

Täiendavate tingimuste kehtestamiseks valida vastava väljanime kõrvalt ripploendist Kohandatud

filter (Custom Filter). Avanevas dialoogaknas saab määrata tingimusi antud veeru jaoks.

Vasakpoolsetest väljadest saab valida tingimusi (= < > jne), parempoolsest aga väärtusi. Kasutatavad

on tõeväärtusoperaatorid AND (ja) ning OR (või) ning metasümbolid (? *). Üleval oleva joonise

näites filtreeritakse tabelist need kuupalgad, mis on suuremad või võrdsed kui 900 € ja väiksemad kui

2350 € (vt Joonis 38) ja kelle töökoht on Tartu või Tallinna linnas (eelmine filter).

Joonis 38. Automaat ja kohandatud filtri valikud

Täpsema filtri kasutamine on näidatud alloleval joonisel, kus on filtreeritud kõik Tartu ja Pärnu

autojuhid ja müüjad, kelle kuupalk on suurem või võrdne kui 950 €.

Joonis 39. Täpsem (Advanced) filter

Kuvatakse ainult Tallinna

ja Tartu töötajad

Teksti- ja arvufiltri

tingimused on erinevad


34

Täpsema filtri tulemus on toodud allpoololevas tabelis.

Tabel 2. Täpsema filtri tulemus

Eesnimi Perekonnanimi Linn Sünniaeg Amet Kuu Kuupalk /€/

Ain Arukask Tartu 28.05.1972 müüja jaanuar 950

Meelis Jalakas Tartu 9.08.1987 autojuht veebruar 1250

Heiki Jugapuu Tartu 10.04.1962 autojuht märts 1550

Pille Mänd Pärnu 18.04.1976 autojuht veebruar 1500

10.2. VAHEKOKKUVÕTTED

Vahekokkuvõtteid (Subtotals) saab teha sorteeritud andmetabelitele. Seega eelnevalt

andmetabelis tuleb sorteerida see tunnus, mille järgi vahekokkuvõtet leitakse. Näiteks, kui soovitakse

lisada vahekokkuvõtted iga ametikoha kohta, siis tuleb eelnevalt andmetabelis sorteerida tunnus Amet.

Vahekokkuvõtte loomiseks valida andmetabelist üks lahter ja klõpsata nuppu .

Avanenud dialoogaknas Vahesumma (Subtotals) valida Iga muutuse korral järgmises (At each change

in) Amet, kasutatavaks funktsiooniks Kasuta funktsiooni (Use function) Keskmine (Average) ning

arvutamiseks Lisa vahekokkuvõte järgmisele (Add subtotal to) vastavalt väljad Palk ja Preemia (vt

Joonis 40). Alumiste valikute selgitused:

1) Asenda praegused vahekokkuvõtted (Replace current subtotals) – varem koostatud

vahekokkuvõtted antud andmetabelist eemaldatakse;

2) Leheküljepiir rühmade vahele (Page break between groups) – iga rühm trükitakse eraldi lehele

(mõistlik on tabelile lisada päiserida);

3) Kokkuvõte andmete alla (Summary below data) – üldkokkuvõte kogu tabeli vastavatest

andmetest (vaadeldavas näites kõikide palkade ja preemiate keskmine).

Vahekokkuvõtete eemaldamiseks on nupp Eemalda kõik (Remove All)

Joonis 40. Vahekokkuvõtted ameti järgi

Filtreerimata vahekokkuvõtete tegemisel kuvatakse töölehe vasakusse serva nn rühmanupud. Number

1 kuvab vaid üldkokkuvõtte, number 2 vahekokkuvõtted ja nr 3 kõik tasemed detailse teabena.

Detailsemat teavet saab lahti või kokku rullida, kui klõpsata vastavalt + või – nupule. Joonisel on lahti

rullitud autojuhtide nimekiri, nii saab konkreetse autojuhi tulemust võrrelda teiste rühmade ja

üldkokkuvõtte keskmistega.

Vahekokkuvõtete puuduseks on asjaolu, et andmeid saab rühmitada vaid ühe tunnuse järgi. Rohkemate

tunnuste järgi rühmitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks saab kasutada PivotTable-liigendtabelit.

10.3. LIIGENDTABEL


35

Liigendtabel e. risttabel (PivotTable) on andmeanalüüsi ja suurte andmehulkade koondtulemuste ja

aruannete dünaamiline vahend. Samade andmete põhjal saab teha mitmeid erinevaid liigendtabeleid.

Liigendtabeli inglisekeelne nimetus tuleneb sellest, et nendes tabelites saab ridade ja veergude nimesid

vahetada (transponeerida); sellega kaasneb tabeli sisu muutmine.

Liigendtabelis võib teha mitmeid arvutusi, nt arvuliste andmete summeerimist, leida nende

maksimumi, miinimumi, aritmeetilist keskmist, standardhälvet, loendada nii arvulisi kui mittearvulisi

andmeid jne.

Liigendtabeli koostamiseks tuleb läbida üldiselt kolm järgmist sammu:

1) tuleb määratleda andmete asukoht (töölehelt, mujalt andmeallikast);

2) määratletakse kuhu liigendtabeli aruanne paigutatakse, kas uuele töölehele (vaikimisi) või

olemasoleval töölehel alates näidatud lahtrist;

3) koostada liigendtabel, paigutades väljad (andmetabeli veeru pealkirjad) väärtuste, rea, veeru või

aruande filtri alale.

Näide 1. Liigendtabeli koostamine. Koostada liigendtabel, mis näitaks töötajate keskmist palka

kuude ja ametite järgi. Andmed on lisatud allpool (vt Tabel 3). Tulemust vt Tabel 4

Tabel 3. Andmed failist Firma.xls

Nimi Amet Kuu Linn Palk Preemia

Aaloe administratsioon november Tartu 272,80€ 157,00€

Aed autojuht oktoober Tartu 559,80€ 179,00€

Ahven autojuht november Tallinn 481,80€ 27,40€

Arrap administratsioon oktoober Tartu 1 651,00€ 97,80€

Bang administratsioon september Elva 784,00€ 48,00€

Heeringas autojuht oktoober Tartu 1 101,00€ 127,60€

Hein administratsioon oktoober Tallinn 737,60€ 94,60€

Juurikas ehitaja november Paide 1 330,20€ 97,00€

Kaalikas ehitaja oktoober Elva 1 555,60€ 178,40€

Karp ehitaja november Tartu 989,60€ 151,40€

Kask autojuht september Tallinn 700,00€ 157,40€

Kirss ehitaja september Tartu 1 197,80€ 109,40€

Kuul administratsioon september Tartu 1 443,60€ 114,00€

Kuusk ehitaja november Tartu 628,80€ 120,40€

Luts autojuht september Elva 897,40€ 150,60€

Maasikas ehitaja september Paide 920,20€ 156,20€

Mets autojuht november Paide 1 674,00€ 85,40€

Mustikas ehitaja november Tartu 1 606,20€ 108,60€

Pall administratsioon november Tallinn 1 260,60€ 140,60€

Peet ehitaja september Elva 1 710,00€ 161,60€

Pihlakas ehitaja oktoober Tallinn 405,20€ 64,60€

Pirn ehitaja oktoober Tartu 1 681,40€ 124,20€

Pohlakas ehitaja september Tallinn 1 036,60€ 122,80€

Porgand ehitaja november Tartu 713,00€ 96,00€


36

Liigendtabeli koostamiseks

1) aktiveerida üks lahter andmetabeli piirkonnast;

2) valida Lisa (Insert) vahekaardilt PivotTable-liigendtabel, mille tulemusena

avaneb järgmine dialoogaken (vt kõrvalolevat joonist).

Kui ainult üks lahtritest oli aktiveeritud, siis Excel

määrab andmetabeli vahemiku (range) automaatselt

(joonisel A3:F34)

Aruande paigutame Uuele töölehele (New Worksheet)

Pärast OK-nupule klõpsamist lisatakse uuele töölehele

liigendtabeli makett koos liigendtabeli väljaloendiga.

(vt Joonis 41. Liigendtabeli loomine). Väljade

lisamiseks loodavale liigendtabelile on mitmeid

võimalusi:

1) märkida väljaloendis märkeruut (enamasti ei sobi, kuna väljanime ei pruugi Excel ise

paigutada liigendtabelis soovitud asukohta);

2) hiirega lohistada valitud väljad sobivatele rea-(Row), veeru- (Column) või leheküljeväljale

(Page) ja analüüsitavad (arvutatavad) andmed väärtuse (Data)-väljale.

3) klõpsata väljanimel parempoolset hiireklõpsu ja avanevast hüpikmenüüst valida väljale sobiv

asukoht.

NB! Väljaloend on kuvatav kui liigendtabel on aktiivne ja samuti liigendtabeli töövahendid

PivotTable-liigendtabeli tööriistad vahekaardil.

Joonis 41. Liigendtabeli loomine

Vaikimisi on kokkuvõtte arvutamise aluseks Summa-funktsioon. Kasutatava funktsiooni nimetust

või väärtuste vormingut saab muuta, kui välja nimel teha kaksikklõps või parempoolse hiireklikiga

klõpsates hüpikmenüüst või väljanime ripploendist valida Väärtusevälja sätted (Value Field Settings

(vt Joonis 42)).


välja nimel, avanevast

hüpikmenüüst saab valida

välja asukoha

Ühel alal võib olla

mitu väljanimetust

Kuva/peida

väljaloendid


37

Joonis 42. Liigendtabelis funktsiooni valik

Vaadeldava näite puhul saame liigendtabeli, mis on kujutatud alljärgnevas tabelis

Tabel 4. Töötajate keskmine palk kuude ja ametite järgi liigendtabelis.

Keskmine kogusummast

Palk Amet

Kuu administratsioon autojuht ehitaja Kogusumma

september 973,60€ 1 130,67€ 1 216,15€ 1 117,74€

oktoober 1 043,40€ 830,40€ 1 149,73€ 1 062,67€

november 1 063,13€ 1 077,90€ 1 053,56€ 1 061,30€

Kogusumma 1 026,71€ 1 029,80€ 1 135,39€ 1 079,99€

Liigendtabelis olevate kirjete arvu võib kitsendada filtriga, mis avaneb, kui välja nime rullimisnupul

teha hiireklõps, jättes märgistatuks ainult soovitud kirjed, mida soovitakse kuvada.

Kui muuta lähteandmeid (vt Tabel 3), siis muutuvad ka selle alusel koostatud liigendtabeli (vt Tabel

4) andmed pärast korralduse Värskenda (Refresh) või Alt+F5 andmist (kursor peab asuma

liigendtabelis).

Näide 2. Koostada liigendtabel, mis näitaks töötajate keskmist ja maksimaalset palka kuude ja

ametite järgi. Andmed on samad (vt Tabel 3).

Joonis 43. Liigendtabeli transponeerimine

teine võimalus:

parempoolne hiireklõps

väärtuseväljal (funktsiooni)

nimel

üks võimalus:

kaksikhiireklõps

funktsiooni nimel

valida funktsioon

kaksikhiireklõps funktsiooni

nimel, valida sobiv

funktsioon

Alajaotiste

kuvamisviis

Paremaks andmete

ülevaateks teisaldada rea-

või veerusildid ja

vormindada arvulised

andmed (komakoht)

teine võimalus:

parempoolne hiireklõps

väärtuseväljal

(funktsiooni) nimel


38

Seega tuleb eelnevat näidet täiendada Palk-välja asetamisega väärtuste hulka. Andmetest parema

ülevaate saamiseks tuleb andmeid vormindada ja vajadusel ridu või veerge ümber vahetada e

transponeerida (vt Joonis 43).

Näide 3. Koostada liigendtabel samale töölehele, mis näitaks õppurite inglise keele eksamite

tulemust protsentuaalselt (suhtelise sagedusena) kursuse järgi.

Joonis 44. a) Liigendtabeli loomine olemasolevale lehele b) Väärtuste kuvamine

Liigendtabeli moodustamisel tuleks loodava tabeli asukohaks valida Olemasolevale töölehele

(Existing Worksheet) ja Asukoht (Location) tekstiboksi määrata algusaadress (Joonis 44. a). Väli

Inglise keel tuleb lisada nüüd kahte kohta väärtuste ja reasiltide või veerusiltide aladele (Joonis 45).

Osamäära saab leida samast dialoogaknast, kust funktsioonigi, st Väärtusevälja sätted (Value Field

Settings) Väärtuste kuvamiskuju (Show values as) vahekaardilt valida väärtuste kuvamiskujuks %

veerust (% of column), kui hinnete kogusumma on veerusummast (vt Joonis 44. b). Kui hindepallide

summa on rea lõpus, siis tuleks valida % reasummast (% of row).

Andmevälju, nt inglise keele hinnete väärtusi saab sorteerida ja filtreerida (vt Joonis 45).

Soovitud tulemus on esitatud tabelis (vt Tabel 5).

Joonis 45. Andmeväljade sorteerimine ja filtreerimine liigendtabelis

Tabel luuakse sellest

lahtriaadressist alates

Osamäär leitakse veeru

lõpust (tervikust)

Mida kuvada

Järjestada kahanevalt

Ripploendist sorteerimine ja

filtreerimine


39

Tabel 5. Inglise keele eksami protsentuaalsed tulemused

Loendus kogusummast Inglise keel Kursus

Inglise keel DS I IT I PS I ÄJ I Kogusumma

mitteilmunud 0,00% 50,00% 0,00% 0,00% 3,85%

5 0,00% 50,00% 20,00% 25,00% 23,08%

4 0,00% 0,00% 40,00% 41,67% 34,62%

3 100,00% 0,00% 30,00% 16,67% 26,92%

2 0,00% 0,00% 10,00% 8,33% 7,69%

1 0,00% 0,00% 0,00% 8,33% 3,85%

Kogusumma 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Kui on vajadust, et lähteandmete muutmisel ka liigendtabelis andmed automaatselt värskendatakse

faili avamisel, siis tuleb vastav valik PivotTable-liigendtabeli suvandites määrata (vt Joonis 46)

Joonis 46. Andmete automaatne värskendamine liigendtabelis


liigendtabelil avab hüpikmenüü

ja hõljuvmenüü

Andmete

värskendamine faili

avamisel


40

11. ANDMEANALÜÜSI VAHENDID (DATA ANALYSIS)

MS Exceliga on kaasas ja saab lisada mitmeid lisandmooduleid, nt andmeanalüüsi pakett, lahendaja jt.

Lisandmoodulid tuleb eraldi valida File menüüst (Office nupust) Exceli suvandid (Excel options)

Lisandmoodulid (Add-ins) Excelis lisandmoodulid valikust (vt Tõrge! Ei leia viiteallikat.).

Andmeanalüüsi vahendid (Data Analysis) lisatakse ja on edaspidigi saadavad Andmed (Data)

vahekaardilt Analysis grupi nupust .

Joonis 47. Analüüsi tööriistapaketi (Data Analysis) valimine

11.1. HISTOGRAMM

Liigendtabeli peatükis näidati kuidas inglise keele hindeid loendatakse risttabeli abil. Sama saab teha

andmeanalüüsi tööriistapaketti kuuluva kirjeldava statistika vahendiga Histogram (vt Joonis 48).

Sagedustabeli koostamisel tuleb eelnevalt töölehele sisestada ülemised klassipiirid (intervallide

väärtused). Näiteks, kui soovitakse leida sagedusi, mis kuuluvad järgmistesse vahemikesse 1..5; 6..10

ja 11..15, siis vastavad intervallide ülemised väärtused on 6; 10 ja 15.

Joonis 48. Kirjeldava statistika vahend Histogram

Näide 1.1. Koostada sagedustabel, mis näitaks õppurite inglise keele eksamite hinnete jaotuvust

absoluutse ja kumulatiivse suhtelise sagedusena (vt Joonis 49).

Esmalt tuleb sisestada hinnete väärtused (üksikväärtused) 5, 4, 3, 2, 1 ja 100 (tähistab tekstilist

andmestikku mitteilmunud), vt lahtrid H5:H10 (Joonis 49). Edasi valida Andmed (Data) vahekaardilt

Data Analysis Histogram. Avanevas dialoogaknas (Joonis 48) täidetaks väljad:

Input Range – algandmete paiknemine (näites E4:E30);

Bin Range – klassipiirid ehk intervallide ülemised väärtused (H4:H10);

1.

2. 3.

4. 5.

5.

6.

5.

Algandmed klassipiirid

Tulemus samale

töölehele lahtrist I4


41

Labels – märgitakse juhul, kui algandmete ja klassipiiride veerul on päis (nimetus). Oluline

on, et andmete märkimine nii Input Range kui Bin Range väljadele on ühtemoodi, st kas

päisega või ilma;

Output options – vastuste esitamise täiendavad valikud ja asukoht.

o Output Range – samal töölehel, alguslahtriaadress (näites I4);

o New Worksheet Ply – uuel töölehel;

o New Workbook – uues tööraamatus;

o Pareto (sorted histogram) – sorteeritud sagedustabel (esitatakse kaks tabelit);

o Cumulative Percentage – kumulatiivne sagedus protsentides (antud näites on valitud;

o Chart Output – lisatakse histogramm (antud näites on valitud).

Pärast OK-nupule klõpsamist sagedustabel hinnete üksikväärtustega (tunnus Hinne), hinnete

jaotusega (Frequency) kumulatiivse suhtelise jaotusega (Cumulative Percentage) ja histogrammiga

samal töölehel (vt Joonis 49). NB!Kategooria ehk x-teljele esitatakse intervallide ülemised

väärtused.

Joonis 49. Inglise keele hinnetest koostatud sagedustabel ja graafik (Arv 100 = “ mitteilmunud“).

11.2. SAGEDUSTABEL FREQUENCY FUNKTSIOONIGA

Vahel on otstarbekas sagedustabeleid ja nendest sageduspolügoone ehk sagedushulknurki (vt

joondiagrammid) koostada statistika funktsiooniga frequency.

Näide 1.2. Koostada statistika (Statistical) funktsiooni Frequency abil sagedustabel, mis näitaks

õppurite inglise keele eksamite hinnete jaotuvust sagedusena (vt Joonis 50).

Suhteline sagedus on leitav

valemiga, lisades %-vormingu.

NB! Kopeerimiseks $-märk Algandmete

paiknemine

Intervallid Kõigepealt valida tulemuslahtrid

CTRL+SHIFT+ENTER

tulemus mitmes lahtris


42

Joonis 50. Funktsioon Frequency

Analoogselt eelmise näitega tuleb eelnevalt moodustada klassipiirid ehk intervallide ülemised

väärtused või üksikväärtused. Seejärel märkida lahtrid, kuhu tulemused kantakse ja alles siis

funktsioon Frequency. Avanevas dialoogaknas (Joonis 50) tuleb andmemassiiviks (Data array)

valida algandmete paiknemine (joonisel E4:E30, kuigi lahtris E4 on tekst) ja salvemassiiviks (Bins

array) intervallide ülemised piirid - hetkel üksikväärtused (joonisel H5:H10). Kuna tulemused

kantakse mitmesse lahtrisse (nn maatriksina), siis dialoogaken tuleb sulgeda klahvikombinatsiooniga

CTRL+SHIFT+ENTER. OK-nupp kuvaks tulemuse vaid ühte (esimesesse märgitud) lahtrisse.

11.3. KIRJELDAVAD STATISTIKUD DESCRIPTIVE STATISTICS

Arvuliste andmete põhikarakteristikuid saab korraga leida andmeanalüüsi tööriistapaketist (Data

Analysis) protseduuriga Descriptive Statistics (vt Joonis 51). Vaadeldaval joonisel on esitatud objekt-

tunnus tabel andmetega ühest uuringust, milles on vaadeldud muuhulgas, kui edukalt antaks vajalikku

teavet töötajatele 100 pallises skaalas. Eraldi vaadatakse vaid teavituse edukuse kirjeldavaid

parameetreid protseduuri Descriptive Statistics abil.

Joonis 51. Kirjeldavad statistikud (Descriptive Statistics)

Descriptive Statistics dialoogaknas (Joonis 51) määratakse:

Input Range – algandmete paiknemine;

Grouped By: o Column – andmed paiknevad veergudes (pakutakse vaikimisi);

o Rows – andmed paiknevad ridades (kasutatakse harvem);

Labels in first row – märgitakse juhul, kui algandmete esimeses reas on päis (tunnuse

nimetused);

Output options – vastuste esitamise asukoht:

o Output Range – samal töölehel, alguslahtriaadress;

o New Worksheet Ply – uuel töölehel;

o New Workbook – uues tööraamatus;

o Summary statistics – rohkem kirjeldavaid statistikuid (soovitav märkida);

o Confidence Level for Mean – keskväärtuse usalduspiiride arvutamiseks esindusviga.

Traditsiooniliselt 95%;

o Kth Largest – k-ndas tunnuse väärtus suurimast tunnuse väärtusest (k=1, saame

maksimumi)

o Kth Smallest – k-ndas tunnuse väärtus vähimast tunnuse väärtusest (k=1, saame

miinimumi; k=5 korral saame teada viienda elemendi väärtuse).

Tulemus esitatakse tabelina, kus kümnendkohti tuleb kasutajal paremaks ülevaate saamiseks

vähendada (ühtlustada). Karakteristikute parameetrite selgitused on lisatud allpool olevasse tabelisse.


43

Tabel 6. Kirjeldavad statistikud (statistilised näitajad) selgitustega

teavitus Tähendus Selgitus

Mean 55,9 Keskmine väärtus Teavitusele anti keskmiselt 55.9 palli, seega pisut üle skaala

keskpunktist (50 palli).

Standard Error 3,1 Standardviga Standardviga (esindusviga ) 𝑠𝑥 =

𝜎

√𝑛. See on keskmise

väärtuse kui juhusliku suuruse standardhälve ja seda kasutatakse usalduspiiride arvutamisel.

Median 55,5 Mediaan Pooled hinnangutest on üle 55.5 palli ja pooled alla selle.

Sümmeetrilise jaotuse korral on mediaan sama, mis keskmine väärtus.

Mode 20 Mood Mood näitab, mis on sagedaseim väärtus

asendikarakteristikuna

Standard Deviation 28,7 Standardhälve

Standardhälve iseloomustab tunnuse variatiivsuse ehk hajuvuse astet. Standardhälvet ja vaadeldavat tunnust

mõõdetakse samades ühikutes. Mida rohkem elementide

väärtused erinevad keskmisest väärtusest, seda suurem on standardhälve.

Sample Variance 827,2 Dispersioon Dispersioon on standardhälve ruudus (standardhälve ruutjuure

alune osa).

Kurtosis -1,3 Ekstsess Ekstsessikordaja on negatiivne, seega on tunnuse jaotuskõver väiksema järsakusastmega kui normaaljaotus.

Skewness -0,1 Asümmeetriakordaja Asümmeetriakordaja on põhimõtteliselt null, seega jaotus on

sümmeetriline.

Range 92 Haare e. variatsiooniulatus

(Maximum-Minimum)

Haare ehk variatsiooniulatus iseloomustab tunnuse väärtuste hajuvusastet. Antud näite korra hinnangud muutuvad väga

suures vahemikus.

Minimum 7 Miinimum Väikseim hinne on 7 palli.

Maximum 99 Maksimum Kõrgeim hinne on 99 palli.

Sum 5036 Summa Summaarselt anti 5036 palli.

Count 90 Vastanute arv (hetkel valimimaht) Teavituse edukust hindas kokku 90 vastajat.

Confidence Level(95,0%)

6,0 Piirviga, keskväärtuse usalduspiir 95% tõenäosusega

Keskmine väärtus on 55.9 palli. Tervikuna hinnangu keskväärtuse alumiseks 95% usalduspiiriks on 55.9 – 6 = 49.9

palli ja ülemiseks usalduspiiriks 55.9 + 6 = 65.9 palli.

11.4. LINEAARNE KORRELATSIOON

Nähtuste vahelisi (korrelatiivseid) seoseid uuritakse lineaarse korrelatsiooni kordaja arvutamise abil.

Korrelatsioonikordaja väärtus on vahemikus -1≤ r ≤ 1. Kui r = 0, siis kahe tunnuse vahel

korrelatsioonseost ei esine. Kui korrelatsiooni kordaja on lähedane arvule 1 või -1, siis on kaks tunnust

omavahel rangelt sõltuvuses või pöördvõrdelises sõltuvuses. Korrelatsioon on leitav arvuliste tunnuste

korral.

Vaatame, kas üliõpilaste pikkuse ja jalanumbri vahel on seost (Joonis 52. a). Tunnuseid võib olla

rohkem ja neid kõiki saab omavahel võrrelda korrelatsiooni kordaja väärtuste kaudu. Selleks

koostatakse korrelatsioonimaatriks (Joonis 52).

Joonis 52. a) Mitme tunnuse vaheline korrelatsioon b) Korrelatsioonimaatriks

Korrelatsioonimaatriksi koostamiseks kasutatakse Correlation protseduuri. Avanevas dialoogaknas

(Joonis 52) tuleb määrata lähteandmete paiknemine Input Range väljal; andmete paiknemine

veergudes (Column) või ridades (Rows); kui kaasatakse veergude pealkirjad (soovitav), siis valida

Labels in First Row ja tulemuse esitamise koht (Output Range). Lähteandmeid tuleb märkida pideva

piirkonnana. Hiljem saab korrelatsioonimaatriksit korrastada, ebavajalikke andmeid eemaldades.

Pikkus Jalanumber

Pikkus 1

Jalanumber 0,885833 1


44

Vaadeldavas näites on üliõpilaste pikkuse ja jalanumbri vahel korrelatsioonikordajaks r=0,886, st seos

on tugev. Seose tugevuse vaatamisega kasutatakse kõrvuti korrelatsioonikordajaga r selle ruutu r2,

mida nimetatakse determinatsioonikordajaks. Antud näite korral r2=0,785, mistõttu 78,5% juhtudel

pikkuse ja jalanumbri vaheline seos kehtib.

Kui r2<0,5, siis loetakse, et kahe tunnuse vahel olulist seost pole, st kahe tunnuse vaheline sõltuvus

näitab vaid tendentsi.

Märkus. Kahe tunnuse vahelist lineaarset korrelatsiooni kordajat võib arvutada ka funktsiooni Correl

abil.

12. EXCELI SEADED (EXCEL OPTIONS)

Exceli suvanditest (Fai/Office-nuppExceli suvandid (Excel Options)) saab seada tabelarvutus-

programmi, st kuidas kujundatakse andmeid, mitu töölehte avatakse, kuhu salvestatakse, kuidas

salvestatakse, arvutatakse valemeid jne. Allpool oleval parempoolsel joonisel on kuvatud Üldist

(General), Excel 2007 Populaarsed (Popular)-vahekaardil üldised suvandid. Vasakpoolsel joonisel on

kuvatud valemite kopeerimine (täitmine) tabeli veerus, st kujundatud tabeli veerus sisestatud valemi

kinnitamisel ENTER-klahviga, kopeeritakse loodud valem selle veeru lõpuni.

Joonis 53. Exceli suvandid

Loodud tabelis (Ctrl+T) valemi

sisestamisel selle valemi

kopeerimine veeru lõpuni


45

13. ENAMKASUTATAVAD FUNKTSIOONID

13.1. RAHANDUS (FINANCIAL)

FV(määr;per_arv;makse;algkapital; tüüp) Lõppkapital, kapitali tulevikuväärtus

NPER(määr;makse;algkapital;lõppkapital;tüüp) Perioodide arv

PMT(määr;per_arv;algkapital;lõppkapital) Perioodilise makse suurus

PV(määr;per_arv;makse;lõppkapital;tüüp) Algkapital, kapitali nüüdisväärtus

RATE(per_arv;makse;algkapital;lõppkapital;tüüp;

hinnang)

Perioodi intress (aasta, kuu vms)

13.2. KUUPÄEV- JA KELLAAEG (DATE & TIME)

DATE(aa;kk;pp1) Teisendatakse kuupäev

DAY(kp2) Ajaväärtusest eraldatakse päev

DAYS360(algus;lõpp; meetod) Vahemik kahe kuupäeva vahel 360-päevalise aasta korral

HOUR(ka) Ajaväärtusest eraldatakse tunnid

MINUTE(ka) Ajaväärtusest eraldatakse minutid

MONTH(kp) Ajaväärtusest eraldatakse kuu

NOW() Jooksev kuupäev ja kellaaeg

SECOND(ka) Ajaväärtusest eraldatakse sekundid

TIME(tunnid;minutid;sekundid) Antud kellaaja seerianumber

TODAY() Jooksev kuupäev

WEEKDAY(kp) Kuupäevale vastav nädalapäeva number

YEAR(kp) Ajaväärtusest eraldatakse aasta

13.3. MATEMAATIKA JA TRIGONOMEETRIA (MATH & TRIG)

ABS(a3) Absoluutväärtus

ACOS(a) Arkuskoosinus radiaanides

ASIN(a) Arkussiinus radiaanides

ATAN(a) Arkustangens radiaanides

COS(a) Koosinus. Argument radiaanides

DEGREES(a) Radiaanide teisendamine kraadideks

EXP(a) ea, kus e=2,718282… on naturaallogaritmi alus

FACT(a) Faktoriaal (a!)

GCD(a1;a2;…) Suurim ühistegur

INT(a) Arvu ümardamine allapoole lähima täisarvuni

LCM(a1;a2;…) Vähim ühiskordne

LN(a) Naturaallogaritm (alus e=2,718282…)

LOG(a;alus) Logaritm määratud alusel; a>0 (vaikimisi a=10)

LOG10(a) Kümnendlogaritm

MDETERM(m4) Massiivi maatriksi determinant

MINVERSE(m) Massiivi (maatriksi) pöördmaatriks

MMULT(m1;m2) Kahe massiivi maatrikskorrutis

MOD(a;b) Jagatise jääk

PI() Pii (=3,141593…)

POWER(a;b) Astendamine: ab

1 aa - aasta; kk - kuu; pp - päev 2 kp -kuupäev 3 a - arvavaldis 4 m - massiiv


46

PRODUCT(a1;a2;…) Argumentide korrutis

RADIANS(a) Kraadide teisendamine radiaanideks

RAND() Juhuslik arvu genereerimine vahemikus 0 kuni 1

ROMAN(a;vorm) Araabia numbri teisendamine rooma numbriks

ROUND(a;n) Arvu ümardamine etteantud koma- või kümnendkohani

ROUNDDOWN(a;n) Arvu allapoole ümardamine etteantud koma- või

kümnendkohani (0-le lähemale)

ROUNDUP(a;n) Arvu ülespoole ümardamine etteantud koma- või

kümnendkohani (0-st kaugemale)

SQRT(a) Positiivne ruutjuur

SUM(a1;a2;…) Argumentide summa

SUMIF(piirkond;tingimus;sum-

meerimispiirkond)

Määratud piirkonnas asuvate etteantud tingimusele vastavate

väärtuste summa

SUMIFS(liidetav_vahemik;

kriteeriumide_vahemik;kriteeriu

mid;...)

Määratud piirkonnas asuvate etteantud tingimustele või

kriteeriumitele vastavate väärtuste summa

SUMPRODUCT(m1;m2;…) Massiivi komponentide korrutise summa

SUMSQ(a1;a2;…) Argumentide ruutude summa

TAN(a) Tangens. Argument radiaanides

TRUNC(a) Arvu täisosa

13.4. STATISTIKA (STATISTICAL)

AVERAGE(a1; a2 ;…) Argumentide aritmeetiline keskmine

AVERAGEA(a1; a2 ;…) Argumentide aritmeetiline keskmine koos teksti ja loogiliste

väärtustega

AVERAGEIF(a1; a2 ;…) Etteantud tingimuse või kriteeriumiga määratud argumentide

aritmeetiline keskmine

AVERAGEIFS(a1; a2 ;…) Etteantud tingimuse või kriteeriumitega määratud argumentide

aritmeetiline keskmine

CORREL(m1; m2) Korrelatsiooni koefitsient kahe andmeseeria vahel

COUNT(a1; a2;…) Loendatakse kokku arvulised argumendid

COUNTA(a1; a2;…) Loendatakse, mitu väärtust on argumentide loetelus

(mittetühjad lahtrid)

COUNTBLANK(a1; a2;…) Loendatakse kokku tühjade lahtrite arvu

COUNTIF(piirkond; tingimus) Loendatakse mittetühjade lahtrite arvu, mis vastavad antud

tingimusele

COUNTIFS(piirkond;

kriteeriumid,...)

Loendatakse mittetühjade lahtrite arvu, mis vastavad antud

tingimusele või kriteeriumitele

GEOMEAN(a1;a2;…) Argumentide geomeetriline keskmine

HARMEAN(a1;a2;…) Argumentide harmooniline keskmine

KURT(a1;a2;…) Ekstsess

PERCENTILE(m;k) Protsentuaalselt k-ndas väärtus andmemassiivis

MAX(n1;n2;…) Argumentide loetelust suurim väärtus

MAXA(a1;a2;…) Argumentide loetelust, kaasa arvatud tekst ja loogilised

väärtused, suurim väärtus

MEDIAN(a1;a2;…) Antud arvude mediaan

MIN(a1;a2;…) Argumentide loetelust vähim väärtus

MINA(a1;a2;…) Argumentide loetelust, kaasa arvatud tekst ja loogilised

väärtused, vähim väärtus

MODE(a1;a2;…) Andmeseeria kõige sagedamini esinev väärtus


47

QUARTILE(m;kvartiil) Andmekogumi kvartiil

RANK(a;m;jrk) Järjekorranumber arvude loendis

STDEV(a1;a2;…) Valimi standardhälve

STDEVP(a1;a2;…) Üldkogumi standardhälve

SKEW(a1;a2;…) Asümeetriakordaja

VAR(a1;a2;…) Valimi dispersioon

VARP(a1;a2;…) Üldkogumi dispersioon

13.5. JÄRELVAATAMINE JA VIIDE (LOOKUP & REFERENCE)

INDEX(piirkond;[reaindeks;][veeruindeks]) Väljastatakse antud piirkonnast rea- ja veeruindeksiga

määratud lahtri väärtus

COLUMN([lahtriplokk]) Väljastatakse viites oleva veeru number

COLUMNS([lahtriplokk]) Väljastatakse viites olevate veergude arv

HLOOKUP(otsitav;piirkond;rea-number

[;otsimisviis])

Leitakse etteantud kriteeriumi järgi tabeli vastavast

veerust määratud element

LOOKUP(otsitav;vektor1; vektor2) Leitakse otsitav väärtus vektor1-s ja väljastatakse

vastava väärtuse vektor2-s

MATCH(otsitav;piirkond[; otsimisviis]) Väljastatakse otsitava väärtuse järjekorranumber antud

piirkonnast

ROW([lahtriplokk]) Väljastatakse viite rea number

ROWS([lahtriplokk]) Väljastatakse viites olevate ridade arv

TRANSPOSE(massiiv) Transponeerib etteantud massiivi

VLOOKUP(otsitav;piirkond;veeru-number

[;otsimisviis])

Leitakse etteantud kriteeriumi järgi tabeli vastavast

reast määratud element

13.6. TEKST (TEXT)

CHAR(kood) Väljastatakse koodinumbrile vastav sümbol

CLEAN(t5) Eemaldatakse tekstist kõik mitte trükitavad sümbolid

CODE(t) Väljastatakse tekstistringi esimese sümboli koodinumber

CONCATENATE(t1;t2;…) Mitme teksti ühendamine

DOLLAR(a;komakoht) Teisendatakse arv tekstiks, kasutades raha vormindust

EXACT(t1;t2) Kontrollib kahe teksti identsust

LEFT(t;sümbolite_arv) Väljastatakse tekstiväärtusest etteantud arv vasakpoolsemaid

sümboleid

LEN(t) Väljastatakse sümbolite arv tekstis

LOWER(t) Tekst teisendatakse väiketähtedeks

PROPER(t) Teisendatakse tekstistringi iga sõna esimene täht suureks

RIGHT(t;sümbolite_arv) Väljastatakse tekstiväärtusest etteantud arv parempoolsemaid

sümboleid

T(t) Teisendab etteantud väärtuse tekstiks

TEXT(väärtus;vorm) Omistab etteantud arvule numbriformaadi ja teisendab tekstiks

TRIM(t) Eemaldatakse kõik tühikud tekstist

UPPER(t) Teisendatakse tekst suurtähtedeks

VALUE(t) Teisendatakse tekstargument numbriks

5 t - tekstavaldis


48

13.7. LOOGIKA (LOGICAL)

= (võrdub), < (väiksem), > (suurem), <= (väiksem või võrdub), >= (suurem või võrdub), <> (ei

võrdu).

IF(tingimus; avaldis1; avaldis2) Tingimuslause

NOT(l) Tõeväärtus muudetakse vastupidiseks

OR(l1;l2;…) Väljastatakse TRUE, kui vähemalt üks argument on tõene

TRUE() Väljastatakse tõeväärtus TRUE (tõene)

13.8. TEAVE (INFORMATION)

ISBLANK(v6) Kontrollitakse kas lahter on tühi - kui on, siis on tulemuseks TRUE, muidu

FALSE

ISERROR(v) Kui lahtris on veateade, siis TRUE, muidu FALSE

ISEVEN(v) Kui lahtris on paaritu arv, siis TRUE, muidu FALSE

ISLOGICAL(v) Kui lahtris on loogiline väärtus, siis TRUE, muidu FALSE

ISNONTEXT(v) Kui lahtris ei ole teksti, siis TRUE, muidu FALSE

ISODD(v) Kui lahtris on paaris arv, siis TRUE, muidu FALSE

ISNUMBER(v) Kui lahtris on arv, siis TRUE, muidu FALSE

ISTECT(v) Kui lahtris on arv, siis TRUE, muidu FALSE

TYPE(v) Väljastatakse väärtuse andmetüüpi näitav arv

6 v - väärtus


49

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Amitan, I., Vilipõld, J. (2001). MS Excel rakenduste põhielemendid. TTÜ Kirjastus.

2. Microsoft Corporation. (7.09.2011). Microsoft Office Online [http://office.microsoft.com].

3. Reinumägi, R. (2011). Excel2007-2010 tavakasutajale. TÜ kirjastus.

4. Roomets, S. (2003). Statistika algkursus. Rebelis. AS Rebellis.

excel 2010 (2007) lÜhikonspekt7kl.weebly.com/uploads/3/7/0/7/3707506/excel_2010...infotöötlus...

Documents