eesti ettevõtluskõrgkool...

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

ESITLUSGRAAFIKA POWERPOINT 2010 (2007)

Infotöötluse loengukonspekt

Kalev Avi

Tartu 2011

Infotöötlus Microsoft PowerPoint lühikonspekt

2

SISUKORD

KIIRKLAHVID ........................................................................................................................................ 3 FUNKTSIONAALKLAHVID.................................................................................................................. 4 1. ESITLUSGRAAFIKA PÕHIMÕTTED ............................................................................................... 5 2. ALUSTAMINE. SLAIDIDE KOOSTAMINE ..................................................................................... 6

2.1. Uue slaidi lisamine, muutmine ja kustutamine ............................................................................. 7 2.2. Objektide (tekst, tabel, diagramm jm) lisamine slaidile ................................................................ 9

3. SLAIDIDE KUJUNDAMINE ............................................................................................................ 15 4. JUHTSLAID (SLIDE MASTER) ......................................................................................................... 17 5. SLAIDIESITLUS................................................................................................................................ 18

5.1. Slaidivahetus ............................................................................................................................... 18 5.2. Animatsioonid ............................................................................................................................. 19

5.3. Efektisuvanditest ......................................................................................................................... 20

5.4. Esitluse täiendavad seaded .......................................................................................................... 21 5.5. Slaidiesitluse näitamine ............................................................................................................... 22 5.6. Esitluse abivahendid .................................................................................................................... 23

5.6.1. Esitluse ajaline harjutamine .................................................................................................. 23 5.6.2. Esitlus CD-pakendina ........................................................................................................... 24

5.7. Esitluse salvestamine ja trükkimine (jaotusmaterjalina) ............................................................ 25 5.7.1. Esitluse salvestamine ........................................................................................................... 25 5.7.2. Esitluse trükkimine ............................................................................................................... 26

5.7.3. Jaotusmaterjalide loomine MS Wordis .................................................................................. 27 5.7.4. Päis ja jalus ........................................................................................................................... 27

KOKKUVÕTTEKS ................................................................................................................................ 28

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................. 29

Lisa. WordArt-objektid. Objektide rühmitamine .................................................................................... 30


3

KIIRKLAHVID

MÄRGIVORMING

Kirjatüüp Ctrl+T

Suurenda fonti Ctrl+ -

Vähenda fonti Ctrl+Y, Ctrl+Õ

Tõstumuut (suured/väikesed tähed) Shift+F3

Kaldkiri Ctrl+I

Paks kiri Ctrl+B

Allajoonitud kiri Ctrl+U

Hüperlink Ctrl+K

LÕIGUVORMING

Vasakjoondus Ctrl+L

Paremjoondus Ctrl+R

Keskjoondus Ctrl+E

Rööpjoondus Ctrl+J

Lõigu tõstmine Shift+Tab, Alt+Shift+’vasak nool’

Lõigu langetamine Tab, Alt+Shift+’parem nool’

TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE

Kopeerimine Ctrl+C

Vormingute kopeerimine Ctrl+Shift+C

Lõikamine Ctrl+X

Kleepimine Ctrl+V

Vormingute kleepimine Ctrl+Shift+V

SLAIDID

Uus slaid Ctrl+M

Uus slaid (sama paigutusega) Ctrl+Enter

Dubleeri slaid Ctrl+Shift+D

Kõigi objektide valimine slaidil Ctrl+A

ESITLUSE KUVAMINE (SLAIDISEANSS)

Esitluse käivitamine algusest F5

Slaidiseanss aktiivsest slaidist alates Shift+F5

Slaidiseanss aknas kerimis- ja stardiribaga AltGr+F5

Esimene slaid hoia hiire vasak ja paremklahvi korraga 2 sekundit all

Järgmine slaid N, Enter, nool paremale või alla, Page Down

Eelmine slaid P, , nool vasakule või üles, Page Up

Konkreetne slaid Slaidi number + Enter

Ekraan mustaks/tagasi B või .

Ekraan valgeks/tagasi W või ,

Peata/taaskäivita automaatseanss S või +

Lõpeta slaidiseanss Ecs

Kuva peidetud slaid H

Peida hiirekursor Ctrl+H

Muuda hiirekursor pliiatsiks Ctrl+P

Muuda hiirekursor nooleks Ctrl+A

Muuda hiirekursor kustutuskummiks Ctrl+E

Kõik slaidid (slaidide valik) Ctrl+S

Tegumiriba kuvamine Ctrl+T

Hüpikmenüü slaidiseansil Parem hiireklõps

(täiendavad korraldused spikker)

TÖÖD FAILIDEGA

Avamine Ctrl+O

Uus esitlus Ctrl+N, Alt+4

Salvestamine Ctrl+S, Alt+1

Salvestamine nimega F12

Printimine Ctrl+P


4

Esitluse sulgemine Ctrl+W, Ctrl+F4

Programmi sulgemine Alt+F4, Ctrl+Q

VIIMANE TEGEVUS

Võta tagasi Ctrl+Z

Tee uuesti Ctrl+Y, F4

FUNKTSIONAALKLAHVID

Klahvid Tegevus

F1 spikker (abi)

CTRL+F1 minimeeri/aktiveeri lint

F2 nimeta tekst ümber; kuva/peida slaidi sisus vaiketekst

ALT+F2 esitluse salvestamine nimega (Save As)

CTRL+F2 prindi eelvaade (Print Preview)

F3 automaatteksti lisamine

SHIFT+F3 muuda täheregistrit (SUUR- või väiketähed või Suur Algustäht)

F4 viimase tegevuse kordamine

CTRL+F4 MS PowerPoint’i sulgemine

ALT+F4 MS PowerPoint’i sulgemine

F5 slaidiseanss

SHIFT+F5 slaidiseanss aktiivsest slaidist alates

ALT GR+F5 slaidiseanss aknas kerimis- ja stardiribaga

F6 paanide vaheline liikumine (mitu korda)

CTRL+F6 liigu esitluselt järgmisele avatud esitlusele

F7 õigekiri ja grammatika

SHIFT+F7 uurimistöö (teatmekirjandus, tõlge)

F8

ALT+F8 makrod

F9

SHIFT+F9 kuva/peida koordinaatvõrk (ruudujooned)

CTRL+F9 minimeeri esitlus

ALT+F9 kuva/peida juhikud

F10

SHIFT+F10 hüpikmenüü

F11

ALT+F11 VBA (Microsoft Visual Basic for Applications)

F12 esitluse salvestamine nimega (Save As)

CTRL+F12 esitluse avamine (Open)

SHIFT+F12; esitluse (korduv) salvestamine (Save)

CTRL+SHIFT+F12 printimise dialoogaken


5

1. ESITLUSGRAAFIKA PÕHIMÕTTED

Microsoft PowerPoint on üks levinuim loengugraafikaprogramm. Ta sisaldab kõiki slaidide

koostamiseks ja näitamiseks vajalikke vahendeid (sh kava koostamiseks, teksti sisestamiseks, jooniste

ja diagrammide tegemiseks, lõikepiltide (Clip Art), märkuste, filmi ja heli lisamiseks jne).

Slaidi all mõeldakse kuvariekraanile väljastatavat ekraanisuurust kujutist, millel on teatavat värvi taust

ja sellel tekstiread, pildid, diagramm vms. Slaidid moodustavad esitluse. Slaidiga võib siduda

animatsiooni (liikumistehnika), video või muusikalõigu.

Esitluse käigus kuvatakse varem valmis tehtud slaidid ekraanil kindlas järjestuses. Esitlust on võimalik

kuvada slaide ekraanil käsitsi juhtides, varem määratud ajavahemiku järel või automaatselt.

Ettekandeid on võimalik esitleda:

digitaalselt arvuti- või projektoriekraanil erinevate ekraaniseanssidena (On-screen Show),

levinumad mõõdud: 4:3; 16:9; 16:10;

veebipõhiselt (Web Page, HTML-vormingus);

projektorkiledel (Overhead);

ribaplakatina (Banner);

(slaidid kantuna) 24x36 diafilmil (meil vähe levinud; 35mm Slides);

paberil must-valge või värvilise trükina;

(erineva paigutusega) jaotusmaterjalidel (Handouts; nt kuulajatele jaotamiseks ettekande

paremaks jälgimiseks);

(esineja) märkmelehtedena (Notes Pages);

…

Loengugraafika tarkvara Microsoft PowerPoint sisaldab endas vektorgraafika elementi (Draw), mille

abil saab koostada jooniseid (skeeme). Nendeks võivad olla lihtsamad kujundid (ovaalid, nelinurgad,

(ühendus)nooled jt), SmartArt-graafika (graafilised loendid, organisatsiooniskeemid jt); WordArt-

objektid, kui ka kujundite kombinatsioonid. Seega graafilised objektid on mõistlik PowerPointis

koostada, rühmitada (Group) ja kopeerida-kleepida nt Wordi-dokumenti, sellest hoolimata, et

vektorgraafika on samuti tekstiredaktoris Word olemas.

Vastupidi, PowerPoint’i saab importida, siduda objekte teistest programmidest, nt tabeleid ja

diagramme Excelist, tekste Wordist jne.

Arvutigraafika jaguneb:

1. vektorgraafikaks (Vector graphics) ja

2. rastergraafikaks (Raster graphics). Kasutatakse ka termineid bittmapgraafika (Bitmap graphics) ja pikselgraafika

(Pixel graphics).

Seega kujutisi salvestatakse arvutis kahel viisil: vektor- ja pikselkujutistena. Vektorkujutised võtavad vähem mälu, need

koostatakse matemaatiliste võrranditega määratud elementidest. Levinumad vektorgraafikaprogrammid on CorelDRAW,

Adobe Illustrator jt.

Rastergraafika kui pikselitest (ekraanipunktidest) koosnev graafika seevastu haarab rohkem (vahel üsna palju) mälu. Seda

graafikatüüpi kasutatakse arvutites fotode edastamiseks ja töötlemiseks. Skannerid annavad rastertulemuse. Tuntumad

programmid on Adobe PhotoShop (vt http://www.adobe.com), CorelPAINT, PaintShop Pro, Paint, GIMP (vabavara, vt

http://www.gimp.org ja eestikeelsed juhendmaterjalid –

http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/arvutigraafika/gimp3/gimp.html).

Esitluse koostamisele asumisel tuleks vastata järgmistele küsimustele:

1. Kellele slaidiesitlus on suunatud?

2. Miks ja mida esitlen?

3. Kuidas ma seda teen?

Ettekanne võib olla mõeldud väiksemale (nt asutuse teatud töötajad) või suuremale grupile (loeng,

(lõputöö) kaitsekõne, konverents, toote tutvustusüritus jne). Esimesel juhul piisab arvuti kuvarist, teisel

juhul on mugav kasutada lisaks esitlusvahendeid, näiteks sülearvutit, data-videoprojektorit (puldiga) ja

ekraani, kuhu projitseeritakse soovitud slaidid (kujutised).

http://www.adobe.com/

http://www.gimp.org/

http://kuutorvaja.eenet.ee/kasutamine/arvutigraafika/gimp3/gimp.html


6

Esitluse eesmärk võib olla näiteks töötulemuste kokkuvõtte tegemine, originaaltulemuste

presenteerimine jne. Slaidid peavad aitama kuulajatel jälgida ettekande põhiteemat, olulist teavet.

Seega kõik esitluses peab olema teemale vastav (disain, tekst, graafika; mõõdukas efektide

kasutamine, kaalutletud värvilahendus jne). Slaid peaks nähtavana püsima piisavalt kaua ja vastama

kuulajaskonnale, andes võimaluse seal olevat teavet paremini omandada. Kuid siiski mitte liiga kaua,

kuna publikul võib huvi kaduda. Sobiv ajavahemik on 1-3 minutit.

Kuidas koostada ettekannet, sõltub paljuski esitlemisel kasutatavatest vahenditest.

Mõned soovitused esitluste koostamiseks (TÜ multimeedia osakond):

1. Alustada esitlust sissejuhatusega ja lõpetada kokkuvõttega;

2. Slaidil (ekraanil) olgu üks idee: pealkiri ja tekst koos illustratsiooniga;

3. Soovitav on kasutada loetelusid või 5-7 lõiku;

4. Kasutada kuni kolme hästiloetavat kirjastiili ja värvi. Põhitekste ei kirjutata suurtähtedes ega

üle illustratsioonide;

5. Ühel graafikul võiks olla kuni kolm erinevat sõltuvust, värvide tähendused peaksid säilima läbi

terve ettekande. Jaotust iseloomustavad ringdiagrammid ja muutust tulp- või joondiagrammid;

Alates Office2007 versioonist on uus failiformaat xml-toega. Failiformaat esitlusgraafikas MS

PowerPoint on pptx, (varem lihtsalt ppt), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud).

PowerPointi seanss formaat on ppsx (varem pps), Malli failid lõppevad laiendiga potx (varem pot) ja

makrotoega on vastavad laiendid pptm; ppsm; potm.

Vanema versiooni failid käivituvad nn ühilduvusrežiimis (Compatibility Mode), mistõttu nendes

slaidides pole kasutatav kogu PowerPoint uuema versiooni funktsionaalsus.

2. ALUSTAMINE. SLAIDIDE KOOSTAMINE

Käivitades esitlusgraafika Powerpoint, avatakse uus esitlus tavalises vaates (Normal) tiitlislaidiga

(Title Slide), kuhu saab koheselt sisestada pealkirja või alapealkirja (vt Joonis 1).

Joonis 1. Tiitlislaid PowerPoint 2010 põhiaknas

Vaated: Tavaline, slaidid; lugemisvaade (2010); slaidiseanss

Kasutaja koostatud menüü (2010)

Slaidid koos teksti ja graafikaga

Slaidid ikoonidena (vaid tekst)

Tiitlislaid

Märkmed

(esinemiseks)

Paremhiireklõps olekuribal:

valikud kuvamiseks olekuribal


7

Täpsemalt. Põhiaken koosneb algselt (tavalises vaates) kolmest paanist (vt Joonis 1):

1. Vasakpoolses navigatsioonipaanis on:

a. miniatuursed slaidid (Slaidid (Slides));

b. slaidide loetelu (slaididel olev tekst) liigendusena (Liigendus (Outline));

2. Parempoolses ülemises paanis on slaid. Vaadeldavas näites (Joonis 1) on tiitlislaidi, mis

koosneb kahest tekstireast – pealkiri Sisestage pealkiri (Click to add title) ja alapealkiri

klõpsake alapealkirja lisamiseks (Click to add subtitle). Versiooniti võivad eestikeelsed tõlked

olla pisut erinevad;

3. Parempoolses alumises paanis on slaidi juurde kuuluvad märkmed (esineja jaoks). Neid

märkmeid on hea kasutada esinemisel (nt nähtavana ainult ettekandjale) või täiendavaid

kommentaare esinemise käigus lisades (nt ettepanekud kuulajatelt)

Põhiaknas on võimalik valida 5-6 vaadet (vt ka Vaade (View) vahekaarti):

1. , Tavaline (Normal), Slaidid (Slides) – koosneb kolmest eelpoolnimetatud

paanist. Saab töötada kõikide esitluse külgede kallal korraga, samuti hiirega paanide suuruseid

muuta;

2. , Tavaline, Liigendusvaade (Outline) - esitluse sisu ja ülesehituse

organiseerimine, järjekorra muutmine;

3. Slaidisorter (Slide Sorter) – kõikide slaidide vähendatud kuju ekraanil. Hea slaide lisada,

peita, kustutada, ümber paigutada, kujundada, animeerida jne;

4. Märkmelehevaade (Notes Page View) – märkmete lisamine esitajale (vt Vaade (View)

vahekaarti);

5. Lugemisvaade (Reading View) – slaidiseanss aknana (nimeriba ja kerimisribaga);

PowerPoint2007-s saab sellise seansitüübi määrata valikust Koosta slaidiseanss (Set Up Show)

6. Slaidiseanss (Slide Show, klahv Shift+F5) – esitluse vaatamine praegusest (aktiivsest)

slaidist.

2.1. UUE SLAIDI LISAMINE, MUUTMINE JA KUSTUTAMINE

Uue slaidi lisamiseks valida (levinuimad võtted), kas

1. Avaleht (Home) Uus slaid (New Slide),

2. Parempoolne hiireklõps slaidil ja avanevast hüpikmenüüst ) Uus slaid (New Slide),

3. CTRL+M,

4. Slaidi viimasel (alumisel) objektil klõpsata CTRL+ENTER või

5. Vasakus paanis miniatuursel slaidil klõpsata ENTER-klahvi.

Klahvikombinatsioonide abil lisatud uus slaid lisatakse eelneva slaidi paigutustega (v. a. tiitlislaid).

Nupu Uus slaid (New Slide) ripploendist saab valida valmis paigutusega uue slaidi. On järgmised

valikud (vt Joonis 2):

Tiitlislaid (Title Slide) – sobib esitluse algusesse;

Tiitel ja sisu (Title and Content) – rohkem kasutatakse, kus tiitel on üleval ja all sisuks:

o tekst,

o tabel,

o diagramm,

o SmartArt-skeemid,

o pilt failist või

o meediumiklipp;

Jaotise päis (Section Header) – sobiv kasutada nn ülemineku slaidina;

Kaks sisu (Two Content);

Võrdlus (Comparison);


8

Ainult pealkiri (Title Only) – sobiv kasutada lõpetava slaidina;

Tühi (Blank) – hea koostada oma paigutust või graafilisi objekte vektorgraafika vahendite abil;

Pealdisega sisu (Content with Caption);

Pildiallkirjaga pilt (Picture with Caption) – vahel on sobiv kasutada lõpetava slaidina;

Tiitel ja tekst (PowerPoint 2007) – sisuliselt sama, mis Tiitel ja sisu (teksti võimalusena).

Joonis 2. Uue slaidi lisamine ja olemasoleva slaidi paigutuse muutmine

Samas dialoogaknas (üleval vasakpoolsel joonisel) on slaidide lisamiseks täiendavalt järgmised

võimalused:

1. Dubleeri valitud slaidid (Duplicate Selected Slides) – duplikaate on hea kasutada slaidide

animeerimisel, nt eelviimane slaid on ajaliselt animeeritud ja viimane on eelmise koopia ilma

animatsioonita (jättes slaidivahetuse vaatajale märkamatuks); samuti jooniste, skeemide jne

esitamisel mitmel slaidil või slaidide koostamisel, kus kujundust soovitakse jätkata järgmisel

slaidil jne;

2. Slaidid liigendusest (Slides from Outline) – võimalik importida loetelusid veebilehelt,

tekstifailist või –dokumendist (ka makrotoega Wordi dokumendist). Kui Wordi-dokumendis on

kasutatud pealkirja laade, siis Pealkiri 1 (Heading 1) läheb importimise käigus slaidi

pealkirjaks, ülejäänud pealkirja laadid vastavalt ettekande loendi laadideks (Heading 2 –

esimese taseme ,…, Heading 6 – viienda taseme loendiks);

3. Kasuta slaide uuesti (Reuse Slides) – varem koostatud ja salvestatud esitlustest valitud slaidide

importimine.

Slaidide märkimine. Miniatuursete slaidide vahemikku saab märkida (aktiveerida) Shift-klahviga,

erinevaid slaide CTRL-klahvi abil.

Slaidi paigutust (pealkirja asukoht, slaidi sisu, elementide valik jne) saab muuta Avaleht (Home)

vahekaardilt Paigutus (Layout) nupuga või tehes slaidil parempoolse hiireklõpsu ja avanevast

hüpikmenüüst valida sama korraldus (vt Joonis 2). Seejuures nii tekst kui graafika paigutatakse

(kujundatakse) ümber vastavalt valitud slaidi paigutusele.

Slaidi kustutamine. Aktiivse(d) miniatuurse(d) slaidi(d) saab kustutada DELETE-klahviga (vt

vasakpoolne paan tavalises vaates (Normal) või slaidisorter vaade (Slider Sorter)) või PowerPoint

2007-s Avaleht vahekaardilt Kustuta (Delete)-töövahendiga.

Slaidi lisamine olemasolevate vahele. Olemasolevate slaidide vahele uue slaidi (slaidide) lisamiseks

märkida esmalt nende kahe slaidi vahel asuv nn tühi osa ja siis lisada uus slaid (slaidid).

Slaidide järjekorra muutmine. Aktiivsed miniatuursed slaidid teisaldada hiirega sobivasse asukohta.

Paremhiireklõps

slaidil


9

2.2. OBJEKTIDE (TEKST, TABEL, DIAGRAMM JM) LISAMINE SLAIDILE

Teksti, tabeli, diagrammi, valmiskujundusega skeemi, pildi failina, lõikepildi või meediafaili

lisamiseks slaidile on soovitav kohe valida uue slaidi lisamisel vastav paigutus (vt Joonis 2), näiteks

Tiitel ja sisu (Title and Content).

Tabeli lisamine. Olgu slaidi paigutuseks Tiitel ja sisu (Title and Content). Klõpsata nuppu (vt

Joonis 3) ja valida veergude arv (Number of column) ja ridade arv (Number of rows). Kuigi ridu ja

veerge saab hiljem lisada, on soovitatav vajalik lahtrite arv enne tabeli koostamist kohe määratleda.

Tabelit saab lisada ka Lisa (Insert) vahekaardilt. Sel korral koostatakse tabel olenemata tekstikursori

asukohast (nt tekstikursor on pealkirjas) ikka slaidi sisusse. Kui lahtrite (ridade/veergude) arv ei

saanud sobiv, siis Võta tagasi käsk (Undo) nupuga või klahvikombinatsiooniga CTRL+Z saab

algse paigutuse tagasi ja määrata lahtrite arvu uuesti.

Joonis 3. Tabeli lisamine slaidile

Loodud tabel on sisuliselt Wordii tabel, mida saab kujundada, täiendada jne Tabeliriistad (Table

Tools) vahekaardil olevate töövahenditega (vt Joonis 4).

Joonis 4. Tabeli kujundamine


10

Diagramm slaidil. Olgu slaidi paigutuseks Tiitel ja sisu (Title and Content). Diagrammi lisamiseks

slaidile klõpsata nuppu. Analoogselt tabeliga saab diagrammi lisada samuti Lisa (Insert)

vahekaardilt. Avanevast dialoogaknast tuleb valida sobiv diagramm (vt Joonis 5).

Joonis 5. Diagrammi lisamine slaidile

Pärast diagrammi valiku kinnitamist koostatakse diagramm näidisandmetega Exceli rakendusaknas (vt

Joonis 6). Seega on avatud kaks rakendust: MS PowerPoint ja MS Excel. Asendades olemasolevad

näidisandmed (Exceli töölehel) uute andmetega, koostatakse vastavalt uus diagramm. Diagramm

koostatakse vaid nende andmete põhjal, mis mahuvad nn sinise joonega eraldatud andmevahemikku.

Andmevahemikku saab hiire abil piirjoone parempoolsest alt nurgast suurendada või vähendada, st

üleliigseid andmeid ei pea kustutama. Allpool oleval joonisel andmevahemikuks on A1:C6 ja D1:D5

jääb kasutamata.

Antud vaatest väljumiseks sulgeda Exceli tööaken. Diagrammil olevate andmete hilisemaks

muutmiseks aktiveerida diagramm ja klõpsata Redigeeri andmeid (Edit Data) Diagrammiriistad

(Chart Tools) alamvahekaardilt Kujundus (Design), (Joonis 6).

Olemasolevaid diagramme saab lisada esitlusesse ka kopeerimise ja kleepimise teel. Samuti saab

PowerPointis diagramme koostada teistest (Exceli) tabelitest, kui andmevahemikku ehk

andmepiirkonda muuta nt Lähteandmed (Select Data) töövahendiga. Diagrammide kujundust vt

Exceli konspektist.

Joonis 6. Andmete redigeerimine (Andmed: Postimees 19. okt 2011, lk 8)

Lisada andmed, mida graafikul kujutatakse.

NB! Diagramm koostatakse vaid nendest

andmetest, mis jäävad sinise joonega

ümbritsetud andmevahemikku

Avab Exceli

töölehe, kus

paiknevad

andmed


11

Skeem slaidil. Olgu slaidi paigutuseks Tiitel ja sisu (Title and Content). Skeemide koostamiseks on

sobiv kasutada valmis paigutusega SmartArt skeeme. Selleks klõpsata nuppu või valida Lisa

(Insert) vahekaardilt SmartArt (vt Joonis 7). Alates 2010 versioonist on lisatud piltide paigutustega

skeemid (vt jooniselt Pilt ja Office.com). Vaadeldavas konspektis tuuakse näitena püramiid-skeemina

tuntud „Õppimispüramiid“. Selleks on valitud SmartArt-pildi galeriist Püramiid, mille tulemusena

lisatakse slaidile kolmest tasemest koosnev püramiid, kuhu saab lisada soovitud teksti (vt Joonis 7).

Joonis 7. SmartArt skeemi valik

Kujunditesse teksti lisamiseks või ka nn tasemete lisamiseks on kasulik avada Tekstipaan (Text Pane),

kuhu vastav tekst asendada või lisada (ENTER-klahviga). Alamtasemeid saab lisada Lisa täpp (Add

Bullet)-nupuga või Tab-klahviga (ülemtase Shift+Tab), (vt Joonis 8). Andmete lisades või

eemaldades skeemi proportsioonid, fondi suurus jne muutuvad automaatselt. Kui skeem on aktiivne,

siis kuvatakse SmartArt-riistad (SmartArt Tools) vahekaart, milles on töövahendeid loodud skeemi

muutmiseks (ka teiseks skeemiks), kujundamiseks jne. Alates PowerPoint 2010 versioonist on

täiendavalt võimalik skeemid teisendada tekstiks või kujundiks (vt Teisenda (Convert) -nupp).

Joonis 8. SmartArt skeemi kujundamine

Antud SmartArt kujundi

(püramiidi) laadid Erinevad paigutused

Värviskeemid

Tab-klahv Teisenda tekstiks või

kujundiks (PP 2010)

Tekstide ja kujundite

vormindamine (efektid)


12

Teisendatud kujund rühmitatakse (koondatakse üheks tervikobjektiks) ja seda on hea kasutada

kirjalikes töödes näiteks Wordis joonisena. Teisendatud kujundit SmartArt-skeemiks üldiselt enam

taastada ei saa.

Pildid slaidil. Olgu slaidi paigutuseks Tiitel ja sisu (Title and Content). Pilte saab lisada slaidile nii

failist ( -nupp) kui lõikepildina ( -nupp). Samad valikud Lisa (Insert) vahekaardil. Pildi lisamisel

failist on vaja teada tema asukoht. Lõikepildi (Clip Art) lisamisel kuvatakse eraldi paan sobiva

lõikepildi otsimiseks (vt Joonis 9). Otsitavaks sisestada pildiga seotud märksõna (võib-olla

PowerPointi keelses versioonis). Otsingukohaks (Search in) võiks märkida Kõik meediumfailitüübid),

st on kaasatud illustratsioonid, fotod, videod ja heli. Varasemates versioonides on klassifitseeritud

kollektsioonid.

Joonis 9. Lõikepildi (Clip Art) lisamine slaidile

Meediaklipp slaidil. Meediaklipiks võib olla heli või video. Need failid peavad olema eelnevalt

salvestatud andmekandjale (arvuti ketas, mälupulk, CD jt) või on nad kättesaadavad internetist. Otse

digikaamerast meediafaile esitlusele lisada ei saa (Reinumägi, R). Olgu slaidi paigutuseks Tiitel

ja sisu (Title and Content). Meediaklipi lisamiseks klõpsata nuppu või valida Lisa (Insert)

vahekaardilt Video (2007 versioonis Film). Avaneb video lisamise dialoogaken, milles tuleb

valida faili asukoht (andmekandja) ja nimi. Videoks sobivad failid on filmifailid, Windows

Media Video (.wmv), Windows video file (.avi), Movie file (.mpeg), MP4 Video, MPEG-2 TS Video jt;

alates PP 2010st versioonist ka Adobe Flash Media failid. Allpool oleval joonisel on valitud Windows

7ga kaasas olev Windows Media Video fail „Metsik loodus“ videoklipp Videod/Näidisvideod kaustast

(vt Joonis 10). Slaidil olevat videofaili näidatakse enne käivitamist liikumatu (staatilise) pildina,

miniatuursel slaidil musta ristkülikuna (PP 2007 ka slaidil). Video vaatamiseks tuleb klõpsata Esita

(Play) nuppu või käivitada slaidiseanss.

Analoogselt piltide vormindamisega, saab video kuvamist vormindada huvitavate efektidega

(VideoriistadVormindamine (Video ToolsFormat) sakk). Taasesitluse (Playback), (PP2007

Pildid/Suvandid) vahekaardilt saab videoklippi kärpida (aeg!), video mängimist alustada ja lõpetada

ajaliselt hajutusega. Videosuvandid (Video Options), (PP2007 Filmisuvandid) grupist valida

Pildid Office

veebisaidilt

Otsitava pildiga

seotud märksõna

Klõps ikoonil

lisab pildi

slaidile

Pildilaadide

valik

Pildi värvide

variatsioonid

Pilt esialgsele

kujule (mis-

sugune oli enne

kujundamisi)

Pildi pööramine, kärpimine

Pilt skeemile (PP 2010)


13

helitugevuse (alates PP2010), video esitamise (klõpsamisel või automaatselt), pidevalt (Esita uuesti

kuni peatamiseni) jm (vt Joonis 10).

NB! PP2007 versioonis video(filmi) lisamisel küsitakse kohe, kuidas peaks film slaidiseansis

käivituma koos kahe valikuvõimalusega: Automaatselt või Klõpsamisel. Neid valikuid saab hiljem

muuta.

Joonis 10. Video lisamine slaidile (PowerPoint 2010)

Heli. Heli saab lisada nii failist kui ka heli ise lindistada (salvestada). Selleks valida Lisa

(Insert) vahekaardilt Heli (Audio) –nupp. Helifaili lisamaisel lisatakse slaidile „valjuhääldi“

kujuline ikoon (vt Joonis 12). Analoogselt videoga saab helisuvandeid määrata.

Joonis 11. Heli lisamine slaidile (PowerPoint 2010)

Heli salvestamine. Heli võib ise salvestada, kui valida Lisa (Insert) vahekaardilt Heli (Audio)

ripploendist Salvesta heli (Record Audio). Salvestatud heli saab koheselt kuulata (vt Joonis 12),

samuti on võimalik enne esitlust keelata salvestatud jutustused.

Esita muusika Slaidiseansi ajal

heliikooni ei kuvata Hajutused (helitugevus)

muusikapala alguses ja lõpus

Muusikat mängitakse mitme

slaidi näitamisel

Esita video Helitugevus Video alguse või

lõpu kärpimine

Video

käivitatakse pildil

või esita nupul

klõpsamisel

Video kuvamise

vormingud (efektid)

Win 7 näidisvideo

kaustast „Metsik

Loodus“ (wmv –fail)

Hajutuse ajad video

näitamise alustamisel või

lõpetamisel


14

Joonis 12. Heli salvestamine slaidile

NB! Nii video- kui audiofailid peavad olema esitluse käigus kättesaadavad sellest arvutist, kust

esitlust esitatakse.

Kujundid slaidil. Graafiliste elementide lisamiseks slaidile valida Lisa (Insert) vahekaardilt Kujundid

(Shapes). Sama valik on nii Wordis kui Excelis, kuid soovitav on joonis või skeem vms

koostada PowerPointis, kujundid rühmitada (koondada üheks tervikobjektiks) ning

kopeerimise ja kleepimisega viia tervikobjekt nt Wordi dokumenti. Kujundeid on hea

kasutada slaidi (sisu) paigutuse loomisel vastavalt oma soovile Tekstiväli (TextBox) - kasutamisega

ja/või muude kujundite lisamisega. Allpoololeval joonisel on joonistatud risttahukas ja silinder, millele

on tekstivälja töövahendi abil lisatud tekst (pärast Tekstiväli valiku tegemist lihtsalt hiireklõps

kujundil). Märgitud kujundeid saab muuta/asendada mõneks teiseks kujundiks Redigeeri kujundit (Edit

Shapes) valikust, seejuures tekstid kantakse üle uu(t)ele kujundi(te)le. Kujundeid saab vormindada nii

ruumiliseks kui tasapinnaliseks koos vastavate (varju)efektidega.

Skeemide koostamisel sarnaste kujundite kasutamisel on otstarbekas teha kujundist duplikaat

Ctrl+D klahvikombinatsiooniga.

Joonis 13. Kujundid slaidil

Fotoalbum esitlusena. Graafilisi objekte piltide näol on sobilik koostada nn fotoalbumina

automaatselt uue esitlusena. Saab lisada ühe, kaks või neli pilti slaidile koos pealkirja või pealdisega

või ilma nendeta. Loodava esitluse tiitlislaidile saab pealkirjaks olema Fotoalbum ja alapealkirjaks

kasutaja nimi autorina (vt Joonis 14).

Hõljuv menüü, kui

tekst on märgitud

Muuda kujundit

Rühmita märgitud kujundid

Risttahuka sügavus

Kujundi pööramine

Muusika nimi

Salvesta

Peata

Kokku 36 sekundit

Kuula


15

Joonis 14. Fotoalbum esitlusena

3. SLAIDIDE KUJUNDAMINE

Läbi kogu ettekande kõikidele slaididele ühtse kujunduse määramiseks valida valmis kujundusmall

Lisa (Insert) vahekaardilt Kujundus (Design) Kujundused (Themes) grupist (vt Joonis 15). Valmis

kujundusmalle pakutakse kolmes grupis: 1) See esitlus (This Presentation); 2) Kohandatud (Custom)

– kasutaja poolt salvestatud kujundusmallid, mida saab kasutada lisaks teiste esitluste kujundamisel; 3)

Sisemine (Built-In). Korraldusega Salvesta praegune kujundus (Save Current Theme) salvestatakse

vaikimisi kasutajaprofiilist lähtuvalt kujundusmallide kausta (.../Microsoft/Mallid/Document Themes)

laiendiga .thmx

Kui kujundusmalle salvestada käsuga Salvesta nimega (FileSave As), siis

dialoogaknas mitte määrata salvestatava faili asukohta, vaid ainult faili

(dokumendi) nimi (File name) ja salvestustüübiks valida Office’i kujundus (Office Theme).

Erinevaid kujundusi saab valida teistest esitlustest (kujundustest ja kujundatud dokumentidest) valikust

Sirvi kujundusi (Browse for Themes).

Joonis 15. Valmis kujunduse valik

Kujunduse valikud kujundusmallidest

Kujunduse salvestamine teiste esitluste tarvis

2 fotot ühel slaidil


16

Värviskeemid ja fondid. Kujundusi saab detailsemalt muuta Värvid (Colors), Fondid (Fonts), Efektid

(Effects) ripploenditest (vt Joonis 16). Värvide ripploendist korraldusega Loo uusi kujunduse värve

(Create New Theme Colors) saab muuta konkreetseid kujunduste värve, näiteks hüperlingi ja

külastatud (klikitud) hüperlingi värvid. Samuti Fondid ripploendist saab muuta fonte.

Joonis 16.Kujunduse värvi- ja fondikomplektid

Taustad. Esitluse tausta värve on hea valida Kujunduse nupuribalt paremast servast Taustalaadid

(Backround Style) nupust (vt Joonis 17). Slaidi tausta värvideks on võimalik valida mitmesuguseid

täiteefekte Tausta vorming (Format Backround) valikust:

Ühtlane täide (Solid fill) - saab valida värvi ning skaalat kasutades muuta selle värvi

läbipaistvust. Mida suurem on läbipaistvuse protsent, seda läbipaistvam (heledam) on taust;

Astmiktäide (Gradient fill) – valmis taustavärvid, kasutaja poolt valitavad taustavärvid

astmikupeatuste ja nende paigutustega (värvide üleminekukohad)

Pilt- või tekstuurtäide (Picture or texture fill) - tekstuur (toimtäide), taustapildi valik failist,

lõikelauana või lõikepiltide loetelust;

Joonis 17. Tausta laadid ja vorming

Tausta (pildi)

läbipaistvus

Värvide

üleminekud

Taustapilt

andmekandjalt

Hüperlingi värvid Uued kujundused

pealkirja ja sisu

jaoks

Kujunduse (komplekti) nimi


17

Pildi proportsioon on lukustatud, st pildi venitamise asemel suurendatakse või vähendatakse pildi

mõõtmeid kärpimise teel. Tausta vormingu vahekaardilt Pilt (Picture) saab muuta pildi (kui

taustaks on pilt valitud) variatsioonvärve, heledust ja kontrastsust.

Märkeruutu valikust Pööra koos kujundiga (Rotate with shape) on mõttekas kasutada slaidil

olevate objektide taustana.

NB! Rakenda kõigile (Apply to All) nupp rakendab muudatused kõigile slaididele, Sule (Close) vaid

märgitud (aktiivsetele) slaididele.

4. JUHTSLAID (SLIDE MASTER)

Täiendavaid kujundusi, nt logo lisamine, (pealkirjade) teksti, slaidinumbrite fondi suuruse,

värvi ja laadide muutmine jne kõikidel slaididel korraga, võib määrata juhtslaidil, Vaade

(View) vahekaardilt Juhtslaid (Slide Master) nupp (vt Joonis 18). Samuti erinevaid

kujundusi nn slaidide jaotiste ehk sektsioonide tarbeks saab juhtslaidi kujundamise kaudu koostada.

See tähendab, et koostatakse samade paigutustega slaidide jaoks erinevad kujundused. Nii võib olla

mitu tiitlislaidi erinevate kujundusmallidega jne. Seega saab ettekandes valida erinevaid juhtslaidide

rakendusi.

Juhtslaidi paigutuselemente (pealkirja-, teksti-, kuupäeva-, slaidinumbri- või jaluseala) saab

lisada/eemaldada juhtslaidi vahekaardilt Juhtslaidi paigutus (Master Layout) nupust. Nende asukohta

võib muuta. Juhtslaid koosneb slaidide komplektist - nn ühest ülemslaidist (kõige esimene, suurem) ja

erinevate paigutustega slaidipõhjadest. Kui ülemslaidile lisada objekt (nt logo), animatsioon või muuta

kujundust jne, siis lisatakse see kõikidele slaidipõhjadele. Alloleval joonisel on lisatud ülemslaidile

grafoprojektori ikoon (Office lõikepildina), kaks noolt (vertikaalne ja horisontaalne), muudetud

pealkirja kujundust, kuupäeva, jaluse ja slaidi numbri fonti, esimese taseme loetelu sümbolit jne ning

kõik need muutused on korraga tehtud kõikidele slaidipõhjadele. Uusi slaidipõhjasid saab juurde lisada

nupuga Lisa paigutus (Insert Layout), ülearuseid kustutada Kustuta (Delete) nupuga või Delete-

klahviga.

Kui soovitakse esitlust koostada nii, et igal slaidil peale tiitlislaidi oleks hüperlingina sisukord, siis on

mõistlik sisukord tekstina või objektidena koostada juhtslaidile

Joonis 18. Juhtslaidi (Slide Master) kujundamine

Loetelude vormingud

erinevatel tasemetel

„Logo”

Kuupäev

Slaidi nr Jalus

Lisatud

objektid

Täpploend on

muudetud

Juhtslaid, mille kujundust

kasutavad alumised slaidid


18

Analoogselt saab kujundada juht-jaotusmaterjalid (Handout Master) ja juhtmärkmed (Notes Master),

st esineja märkmete leheküljed Vaade (View) vahekaardilt.

Juhtslaidi vaate saab sulgeda Sule juhtslaidivaade (Close Master View) nupuga.

5. SLAIDIESITLUS

5.1. SLAIDIVAHETUS

Kui slaide on valmistatud mitmeid ja ettekanne on valmis, siis saab määrata, kuidas toimub üleminek

ühelt slaidilt teisele ehk slaidivahetuseks (slaidisiirdeks). Selleks tuleb valida PP2010-l Üleminekud

(Transitions) vahekaardilt Siire sellele slaidile (Transitions to This Slide) grupist sobiv slaidivahetus

(Joonis 19). Sama leiab PP2007-l Animatsioonid (Animations) vahekaardilt (Joonis 20).

Slaidivahetust on vahel kasulik valida Slaidisorter (Slide Sorter)-vaates , kus slaidide vähendatud

kujutised asuvad ühes aknas. Avanevas aknas (vt Joonis 20) saate muuta slaidide järjekorda, nt

hiirega pukseerimisel, märkida (hiireklõps slaidil) slaide kõiki korraga (Ctrl+A) või ükshaaval Ctrl

klahvi abil, teha slaididest duplikaate (Ctrl+D), kujundada slaide (värviskeemid, kujundusmallid) ning

rakendada slaididele slaidivahetust. Niisiis esmalt tuleb märkida slaid(id) ja seejärel valida

slaidivahetuse viis või üks slaidivahetusviis rakendada kõigile (Apply to All).

Slaidil oleva sisu muutmiseks või sellele oma animatsiooni tekitamiseks teha hiirega kaksikklõps

soovitud slaidil.

Joonis 19. Slaidivahetuse valikud tavalises vaates (PowerPoint 2010)

Joonis 20. Slaidivahetuse valikud slaidisortervaates (PowerPoint 2007)

Valige Effect jaotise ripploendiboksist sobiv siirdeefekt (nt Box In). Allpool on siirde kiirus: aeglane

(Slow); keskmine (Medium); kiire (Fast). Jaotises Sound saate valida, kas slaidi vahetusega kaasneb

heliefekt. Slaidide automaatseks vahetumiseks tuleb valida Automatically after ja määrata slaidi

Slaidi number

animatsioonie

fektidVaheta

slaid

automaatselt

Aktiivne slaid

Slaidisorter

Slaidivahetus:

Lahustamine

Slaidi vahetamisele

kuluv aeg

Slaidil on animatsioon

või slaidivahetus

Slaidivahetuse kestvus

Slaidivahetuse

täiendavad efektid

Slaidivahetus:

Hajutamine (Fade)


19

näitamiseks sobiv aeg, joonisel on 5 min ja 7 sek. Käsitsi (nt hiireklõpsuga) slaidide vahetamiseks

märgistada kontrollruut On mouse click. Lõpuks tuleb klõpsata nupul Apply to All, kui samamoodi

peaks toimuma kõikide slaidide vahetus või nupul Apply, kui niimoodi peaks vahetuma vaid

konkreetne (aktiivne) slaid või märgitud slaidid. Slaidisiiret saab teha normaal- ja sortimisvaates.

Slaidide kerimist (vahetumist) käsitsi või automaatselt määratakse ettekande seansi koostamise

dialoogaknast (Slide ShowSet Up Show..) vastavalt Manually või Using timings, if present. Samast

dialoogaknast saab keelata slaidide animatsioonid (Show without animation), esitada esitlust pidevalt

(Esc klahvi vajutamiseni), valida milliseid ettekande slaide näidata jm.

5.2. ANIMATSIOONID

Animatsioonid võimaldavad slaididele lisada liikumisi, ilmestamaks slaidiesitlust. On olemas mitmeid

valmis animatsiooniskeeme valikus Animatsioonid (Animation) vahekaardil Animatsioon(id) grupis

(vt Joonis 21, Joonis 23). Animatsioonid pole rakendatavad sortimisvaates.

Joonis 21. Animatsioonid slaidil (PowerPoint 2010)

Joonis 22. Slaidil oleva sisu animeerimine. Oma animatsioon (PowerPoint 2010)

Samuti on võimalik teha rohkematega võimalustega nn oma animatsiooni (Joonis 22, Joonis 23). Kui

PowerPoint 2010-s on valitud animatsioon, siis täiendavaid animatsioone saab valida nupust

Efektisuvandid (Effect Options). Näiteks loetelule saab määrata efektina, kas objekti animeeritakse: 1)

ühe objektina; 2) kõik korraga või 3) lõigu kaupa. Kui animeerimisviisiks on valitud kujund (Shape),

siis efektisuvanditest saab täpsustada kujundit (nt ring, kast, romb jne), samuti diagrammi

animeerimisel saab määrata, kuidas diagrammi detailsemalt animeerida (Joonis 22).

Ava/sulge

animatsioonipaan

Animeerimis

e järjekord

Diagrammi

animeerimine

(diagramm on

aktiivne)

Muuda

animatsioonide

järjestust

Esitle slaidi

koos

animatsioonideg

a

Täiendavad efektid, nt missugune kujund

Kopeeri animatsioon Viivita animatsiooni algusega Vaata kogu slaidi animatsioone


20

Joonis 23. Slaidil oleva sisu animeerimine. Oma animatsioon (PowerPoint 2007)

PowerPoint 2007-s on vastavad valikud oma animatsioonis (Custom Animation), kus valik Lisa efekt

(Add Effect) valiku on jaotatud neljaks järgmiseks animatsiooniviisiks (vt Joonis 23):

1. Sissekäik (kujundilised efektid suunatud sissepoole);

2. Rõhutus (fondi laadidega seotud muudatused);

3. Välju (kujundilised efektid suunatud väljapoole);

4. Liikumisteed (saab ette anda trajektoori, mida mööda kulgeb liikumine).

Iga valiku all on Veel efekte (More Effects), milles saab näha koheselt iga animatsiooni eelvaates enne

kui OK-nupuga sobiv valik kinnitatakse.

Ajastus (Timing) grupis valikust Algus (Animation Timing) saab määrata, kuidas

animatsiooniskeemi panna liikuma sõltuvalt eelmiste või järgnevate objektide liikumisest. Liikumise

alguses on valikud:

1. Klõpsamisel (On Click);

2. Koos eelmisega (With Previous) või

3. Pärast eelmist (After Previous).

Samuti määrata kestuse (Animation Duration) ja viivituse (Animation Delay). Kõik need valikud on

valitavad animatsiooni nimel parempoolse hiireklikiga avanevast hüpikmenüüst.

5.3. EFEKTISUVANDITEST

Ühe objekti liikumiseks saab valida mitmeid liikumisviise, samuti on võimalik nt loetelus iga tekstirida

animeerida erinevalt. Selliseid animatsiooni valikuid on hea määrata efektisuvanditest.

Märgitud animatsiooni nimel ripploendist (vt Joonis 22) saab valida Efektisuvandid (Effect Options),

mille kolmest sakist – efekt, ajastus, teksti/diagrammi animeerimine on võimalik lisada täiendavaid

animeerimisvõimalusi.

Efekt (Effects) vahekaardist saab valida nn täiendavaid animeerimise täiustusi, mis sõltuvad valitud

animatsioonist (vt Joonis 24): liikumissuund, liikumise alustamised ja lõpetamised, pööramised, heli

valikud, mida teha animeerimise järel, kuidas teksti animeerida jne. Vaadeldaval joonisel on valitud

Animeerimise järel (After animation) ripploendiboksist sinine värv, st et objekt pärast animeerimist

esitlusel värvtakse siniseks. Peale värvide valiku on objektide animeerimise järel toimuvateks

Eriefektid

Iga (1. taseme) loetelu

animeeritakse eraldi

sisselendamisena

Täiendavad

Täiendavad

animatsiooniefektid


21

tegevusteks lisaks: peita objekt – Peida pärast animatsiooni (Hide After Animation), peita objekt

järgmisel hiireklõpsul (Hide on Next Mouse Click).

Antud vahekaardi alumises jaotises Animeeri Teksti (Animate text) on koheselt kolm valikut: Kõik

korraga (All at once), Sõna kaupa (By Word) või Tähe kaupa (By Letter). Sõnade ja tähtede vahele

saab lisada viivituse.

Joonis 24. Animatsiooni efektisuvandid

Ajastus (Timing) vahekaaril saab määrata, kuidas objekti animeerimist alustatakse (täpsemalt oli

sellest juttu eelmisel lehel), viivituse ja kestuse ning korduse Korda (Repeat), nt animeerimist

korratakse kuni järgmise klõpsuni (Until Next Click ) või slaidi näitamise lõpuni (Until End of Slide)

jne.

Teksti animeerimine (Text Animation) vahekaardilt saab määrata teksti tasemete kaasamise

animeerimisesse. Näiteks kui soovitakse loetelus iga tekstirida animeerida erinevalt (koos

alamloeteludega), siis tuleks valida Rühmita tekst (Group Text) 2. taseme lõikude kaupa.

Teksti animeerimine vahekaardi asemel võib olla ka Diagrammi animeerimine (Chart Animation)

vahekaart (vt Joonis 24).

5.4. ESITLUSE TÄIENDAVAD SEADED

Automaatselt vahetuvad slaidid. Slaidiseanss (Slide Show) vahekaardilt korraldusega

Koosta slaidiseanss (Set Up Show) saab määrata seansisuvanditest:

Esita pidevalt kuni paoklahvi (ESC) vajutamiseni (Loop continuously until ’ESC’) –

esitlust mängitakse lõputult, st lõppedes alustatakse esimest (esimeseks määratud) slaidist;

Näita jutustuseta (Show without narration) – slaididele salvestatud (lindistatud) juttu ei esitata

Näita animatsioonita (Show without animation) – slaididele koostatud animatsioone ei

animeerita.

Joonis 25. Seansi koostamine

Teksti (loetelu) animeerimine

Animeeritud objekt

värvitakse (siniseks)

Animeerimist alustatakse

kohe pärast eelmise

animatsiooni lõppemist

Diagrammi

animeeritakse

kategooriate järgi


22

Samast dialoogaknast (Joonis 25) saab määrata esitluseks pliiatsi värvi (Pen color), slaididevahetuse

kas käsitsi (Manually) või automaatselt, kui on määratud ajastus valikuga Ajastuse abil (Using timings,

if present) ning kuvari valiku, kuhu kuvatakse esineja vaade, kui on valitud juhtpaneelilt (Control

Panel) mitu kuvarit (nt arvuti monitor ja projektor). Viimasel juhul tuleb valida märkeruut Kuva

esinejavaade (Show Presenter View).

Seansi koostamine dialoogaknas paremal üleval nurgas Slaidide kuvamine (Show slides) saab valida,

missuguseid slaide soovitakse esitleda, kas kõik (All); vahemik (nt alates 3 slaidist kuni 13 slaidini või

kohandatud seanss (Custom show), milles on eelnevalt kuvamiseks määratud slaidide komplekt.

Olenevalt auditooriumist, kellele kavatsetakse oma ettekannet esitleda, on võimalik valida

ettekande slaididest sobiv slaidide komplekt. Niisuguseid slaidikomplekte saab koostada

Slaidiseanss (Slide Show) vahekaardilt Kohandatud slaidiseanss (Custom show), avanevas

dialoogaknas Kohandatud seansid (Custom shows) valida Uus (New), lisada nimi ja valida slaidid ning

vajadusel korrastada nende järjekord (vt Joonis 26).

Edaspidiseks nimeliste slaidikomplektide esitlemise saab valida Koosta slaidiseanss (Set Up Show)

nupu ripploendist, seansi koostamise dialoogaknas Kohandatud seanss (Custom Show) ripploendist

(Joonis 25) või esitluse näitamisel slaidil parempoolse hiireklõpsuga avatavast hüpikmenüüst valida

Kohandatud seanss (Custom show) loendist soovitud esitlus.

Joonis 26. Kohandatud seansi (Custom Shows) määratlemine.

5.5. SLAIDIESITLUSE NÄITAMINE

Esitluse näitamiseks on Slaidiseanss (Slide Show) vahekaart (vt Joonis 27).

Joonis 27. Slaidiseanss (Slide Show) vahekaart

Alusta esitlust

Alusta esitlust aktiivsest

slaidist

Vali slaidikomplekt

Proovi esinemist (ajaline salvestus)

Slaidid koos esineja märkmetega (esmases kuvaris)

Slaidid esitletaks teises kuvaris (projektoris)

Peida/kuva valitud

slaidid


23

Slaidiseansi käivitumiseks on järgmised võimalused:

- slaidiseanss esimesest slaidist; Slaidiseanss (Slide Show) vahekaardilt;

F5 - slaidiseanss esimesest slaidist;

- slaidiseanss praegusest (aktiivsest) slaidist; Slaidiseanss (Slide Show) vahekaardilt;

- slaidiseanss praegusest (aktiivsest) slaidist; olekuriba

Shift + F5 - slaidiseanss praegusest (aktiivsest) slaidist; AltGr + F5 - slaidiseanss aknas kerimis- ja stardiribaga

- täiendavad seaded. Slaidiseanss (Slide Show) vahekaardilt;

Slaidiesitluse valmistamise lõppeesmärk on selle näitamine. Selleks valida üks eelpool kirjeldatud

valikuvõimalustest. Ekraanile ilmub ekraniseeritult esitluse esimene slaid. Slaidide vahetus toimub

järgmiselt:

Järgmisele slaidile - Enter, tühik, nool paremale või alla, PgDn, N, vasak hiireklõps;

Eelmisele slaidile - tagasilüke, nool vasakule või üles, PgUp , P;

Konkreetsele slaidile – slaidi number + Enter.

Täiendavad abivahendid:

Näita peidetud slaid– H;

Esitluse lõpp – Esc;

Ekraan mustaks – B või . ;

Ekraan valgeks – W või , ;

Hiire kursor pliiatsiks – Ctrl + P ;

Hiire kursor nooleks – Ctrl + A ;

Kõik slaidid (dialoogaknas) – Ctrl + S .

Täiendavaid abivahendeid vaata funktsiooniklahviga F1 slaidiseansi vaates.

Peidetud slaidid. Esitluses võite mõned slaidid esialgu jätta varusse, st neid esitluses algselt

ei näidata. Slaidi peitmiseks valida Slaidiseanss (Slide Show) vahekaardilt Peida slaid

(Hide Slide) nupp või sama korraldus miniatuurse slaidi hüpikmenüüst. Slaidiesitluse ajal,

kui tekib vajadus peidetud slaidi näitamiseks, tuleb eelmise slaidi ekraanil olles klõpsata

klahvi H.

5.6. ESITLUSE ABIVAHENDID

55..66..11.. EESSIITTLLUUSSEE AAJJAALLIINNEE HHAARRJJUUTTAAMMIINNEE

Igale slaidile ja ka slaidil oleva(te)le objekti(de)le saab määrata konkreetse kuvamise

kestvuse ekraanil SlaidiseanssHarjuta ajastust (Slide ShowRehearse Timings) nupuga

(vt Joonis 28). Lõpuks on võimalik “harjutamiseks” kulunud aega salvestada.

Joonis 28. Ajastuse harjutamine (SlaidiseanssHarjuta ajastust).

Edasi

Paus

Korda

Jutustamiseks kuluv aeg (ühel slaidil)

Loenguks kuluv aeg kokku


24

Täiendavaid esitluse abivahendeid saab valida esitluse ajal parempoolse hiireklõpsuga avatavast

hüpikmenüüst (vt Joonis 29). Näiteks saab valida vajalikku slaidi paljude seast (Mine slaidile (Go to

Slide)); valida pliiatsit, markerit (Kursorisuvandid (Pointer Option), millega võib osutada objektidele,

kirjutada ja joonistada ning selle ka salvestada (Joonis 29 parempoolne joonis); peatada esitlust; muuta

ekraan mustaks või valgeks jne.

Joonis 29. Hüpikmenüü slaidiseansil (ekraani omadused)

55..66..22.. EESSIITTLLUUSS CCDD--PPAAKKEENNDDIINNAA

Vahel on otstarbekas esitlust salvestada CD-pakendina (CD-package), kõige sagedamini siis, kui

esitluses on kasutatud meediaklippe, lingitud faile ja pole teada, kas selles arvutis, kus esitlust näitama

hakatakse, on olemas vastav tarkvara (versioon). Esitluse pakkimist saab salvestada nii CD-le kui

mõnele muule andmekandjale (nt mälupulk). Selleks valida Fail menüüst Salvestamine ja saatmine

Paki esitlus CD jaoksPaki CD jaoks (Save & SendPakage Presentation for CDPackage for

CD) (vt Joonis 30). PowerPoint 2007-l Office nuppPublish Package for CD. Avanevast

dialoogaknast Pange CD-le nimi (Name the CD) väljale määrata loodava kausta või CD nimi

(vaikimisi EsitluseCD), milles kõik vajalikud failid koos esitluse ja vaaturi paketiga (PowerPoint

Viewer) lisatakse. Järgmisena valida kopeerimise asukoht, kas Kopeeri kausta või Kopeeri CD-le. Lisa

(Add) nupust saab teisigi esitlusi lisada. Suvandid (Options) nupust saab muuta failide kaasamise,

avamise ja muutmise paroolid.

Joonis 30. Paki esitlus CD jaoks (PowerPoint 2010)

Slaidikomplektid

Vali slaid tema pealkirja järgi


25

5.7. ESITLUSE SALVESTAMINE JA TRÜKKIMINE (JAOTUSMATERJALINA)

55..77..11.. EESSIITTLLUUSSEE SSAALLVVEESSTTAAMMIINNEE

Esitlust on võimalik salvestada Fail-menüüst (Office nupust) või funktsiooniklahviga F12. Avanevas

dialoogaknas (vt Joonis 31) määrata salvestuskoht, faili nimi (File name) ja salvestustüüp (Save as

type).

Joonis 31. Esitluse salvestamine

Mõned salvestustüübid:

1. PowerPointi esitlus (PowerPoint Presentation) – vaikeväärtus, slaidid salvestatakse esitlusena

(faili laiendiks on .pptx);

2. PDF – slaidid salvestatakse pdf-failina, mida saab Adobe Acrobat Reader tarkvaraga vaadata

(laiendiks .pdf). Salvestatakse vaid slaidid. Kui soovitakse pdf-failina salvestada

jaotusmaterjale või lektori märkmeid, siis tuleb kasutada spetsiaalset tarkvara (Adobe Acrobat,

PDFCreator, Adobe Photoshop vm, vt www.adobe.com);

3. PowerPointi mall (PowerPoint Template) – esitlus salvestatakse dokumendipõhjana (soovitav

on jätta arvuti poolt vaikimisi pakutud salvestuskoht, see on sõltuv kasutajaprofiilist lähtuvalt

kujundusmallide kaust (.../Microsoft/Mallid (Templates). Laiendiks on .potx;

4. Office’i kujundus (Office Theme) – esitluses kasutatud kujundused salvestatakse

kujundusmallina, mida saab kasutada lisaks teiste esitluste kujundamisel; soovitav on jätta

arvuti poolt vaikimisi pakutud salvestuskoht, see on sõltuv kasutajaprofiilist lähtuvalt

kujundusmallide kaust (.../Microsoft/Mallid/Document Themes) Laiendiks on .thmx

5. PowerPointi seanss (PowerPointShow) – esitlus salvestatakse slaidiseansina (laiend .ppsx).

Kui selliselt salvestatud esitlust on soov muuta, siis tuleb see avada PowerPoint programmist

või teha failil parempoolne hiireklõps, mille hüpikmenüüst valida Ava programmiga (Open

with) valikust vastav programmi nimi (täiendavad võimalused Valige vaikeprogramm (Choose

default program) all) ;

Loo uus kaust

Hetke salvestuskoht

Kõik andmekandjad Esitluse nimi

PDF-vorming Faili formaadid

Mall (template)

slaidiseanss

Slaidide tekst salvestatakse tekstivormingusse

Pildi vormingud

http://www.adobe.com/


26

6. Veebileht (Web Page) – slaidikomplekt salvestatakse hüpertekstvormingus (laiend .html). Kõik

vajalikud abifailid salvestatakse failiga samanimelisesse alamkausta. Internetiserverisse tuleb

seega fail koos alamkaustaga paigutada;

7. Liigendus/RTF (Outline/RTF) – tekstiline liigendus (teksti paigutusega) slaididelt

salvestatakse impordituna tekstidokumenti (laiend .rtf). Seejuures slaidi pealkirjad

kujundatakse tekstidokumendis Pealkiri 1 (Heading 1) laadiga (Style). Loetelud vastavalt

Pealkiri 2 (Heading 2) ,.., Pealkiri 6 (Heading 6) laadidega.

55..77..22.. EESSIITTLLUUSSEE TTRRÜÜKKKKIIMMIINNEE

Esitluse trükkimiseks valida Prindi Fail-menüüst (Office nupust) või klaviatuurilt Ctrl+P (vt Joonis

32 ja Joonis 33). Trükkimisel on võimalik valida lisaks trükkalile printimise piirkond, printimisel

kuuluvad slaidid eraldi, esineja märkmetega või jaotusmaterjalidena jne.

Joonis 32. Esitluse printimine (PowerPoint 2010)

Joonis 33. Esitluse printimine (PowerPoint 2007). Jaotusmaterjal (3 slaidi lehel).

Trükkida värviliselt

Horisontaalpaigutus

Trükkida slaidid 2..7

6 slaidi mahub 2-le lehele

Printeri valik


27

PowerPoint 2007 esitluse trükkimise dialoogaknas (Joonis 33) Prindivahemik (Print range) grupis

on järgmised valikud:

Kõik (All) - kõik slaidid;

Praegune slaid (Current slide) – aktiivne slaid;

Valik (Selection) – märgitud slaid(id);

Kohandatud seanss (Custom Show) – slaidikomplektid;

Slaidid (Slides) - konkreetsed slaidid (joonisel on valitud kuus slaidi 2..7)

Prinditav (Print what) valikuteks on:

1. Slaidid (Slides) – iga slaid eraldi lehel (vastavalt prindivahemiku valikutele);

2. Jaotusmaterjalid (Handouts) – jaotusmaterjalid, mida pakutakse kuulajatele.

Valikust Slaide leheküljel (Slaide per page) saab määrata slaidide trükkimise jaotusmaterjalidel

kas kahe, kolme (joonis 15), nelja, kuue või üheksa slaidi kaupa. Järjestus (Order) - slaidide

järjekord jaotusmaterjalidel horisontaalselt (vt Joonis 32) või vertikaalselt (Joonis 33,

parempoolne joonis);

3. Märkmelehed (Notes Page) – slaidid koos esineja märkmetega;

4. Liigendusvaade (Outline View) – esitluse kava (tekstiline liigendus, mis on slaididel).

Allpool slaidide täiendavad trükkimise valikud:

Värv (Color);

Halliskaala (Grayscala);

Puhas mustvalge (Pure black and white);

Mastaabi paberile mahtuma (Scale to fit) –

sobitada (mahutada) paberiformaadile;

Raamid slaidil (Frame slides) - ümbritse

slaidid raamiga;

Prindi peitslaidid (Print hidden slides) –

trükkida varjatud slaidid.

Enne tükkimist on mõttekas vaadata trükise-eelvaadet Eelvaade (Preview) nupuga (PP 2010 samas

dialoogaknas).

55..77..33.. JJAAOOTTUUSSMMAATTEERRJJAALLIIDDEE LLOOOOMMIINNEE MMSS WWOORRDDIISS

Esitluse slaide ja märkusi saab eksportida, luua jaotusmaterjale MS Word’i, milles on võimalik

kasutada tekstiredaktori võimalusi esitluse materjali kujundamiseks.

Selleks valida Fail menüüst Loo jaotusmaterjalid (Create Handouts) PowerPoint 2007-l Office

nuppAvalda (Publish)Jaotusmaterjalide loomine Microsoft Office Wordis (Create Handouts in

Microsoft Office Word).

Niisuguse tekstidokumendi loomisel saab valida (vt Joonis 34 a)):

1. Esineja märkmed paiknevad slaidide kõrval (Notes next to slides);

2. Tühjad read slaidide kõrval (Blank lines next to slides);

3. Esineja märkmed paiknevad slaidide all (Notes below slides);

4. Tühjad read slaidide all (Blank lines below slides);

5. Tekstiread liigendusena (Outline only).

Kui soovitakse, et edaspidi slaidil tehtavad muutused kajastuvad Word’i dokumendis automaatselt, siis

tuleks valida raadionupp Kleebi link (Paste link).

55..77..44.. PPÄÄIISS JJAA JJAALLUUSS

Nii slaidide (koos märkmetega), jaotusmaterjalide trükkimisel kui esitlusele on kasulik lisada

(esitlemise) kuupäev, ettevõtte nimi, (ettekandja koostaja) nimi ja slaidi number vms. Selleks valida

Lisa (Insert) vahekaardilt Päis ja jalus (Header and Footer) (vt Joonis 34 b). Enamasti tiitlislaidil

päiseid või jaluseid ei kasutata, seepärast on joonisel valitud märkeruut Ära näita tiitelslaidil (Don’t

show on title slide). Nupp Rakenda kõigile (Apply to All) lisab päise või jaluse kõigile slaididele.

Microsoft PowerPoint menüü- ja tööriistaribad

28

Joonis 34. a) Esitluse eksportimine MS Word’i. b) Päise ja jaluse määramine

Päis ja jalus dialoogakna teiselt vahekaardilt Märkmed ja jaotusmaterjalid (Notes and Handouts)

saab päise või jaluse lisada märkmelehtede (Notes Page) või jaotusmaterjalide (Handouts)

trükkimiseks.

Slaidide päise või jaluse komponentide asukohta ja vormingut saab muuta juhtslaidil (vt lk 17). Kui

soovitakse teatud slaididele päist või jalust, siis tuleb eelnevalt ära märkida vastavad (miniatuursed)

slaidid ja Päis ja jalus dialoogaknast valid Rakenda (Apply) nuppu.

KOKKUVÕTTEKS

MS PowerPoint võimaldab koostada jooniseid, diagramme jpm, mida on võimalik kujutada ja

kujundada vastavalt vajadustele slaidil. Valmis slaide saab näidata arvuti, videoprojektori vm seadme

vahendusel ekraanile animeeritult, sidudes video või muusikapalaga, samuti trükkida

jaotusmaterjalidena kuulajatele, suuremaformaadilisele paberile (plakatile) või lüümikutele (kiledele)

grafoprojektori tarvis.

Enne esitluse koostamist võiks koostada esitluse kontseptsiooni - mida ja kellele soovitakse esitlusega

öelda, missugune on esitluse võimalik sisu, kuidas seda kõike kõige efektiivsemalt teha. Ühele slaidile

lisada mõõdukalt teksti (olulised teesid) - võimalikult lühikese ja selgena, mida vajadusel saab

illustreerida diagrammide, tabelite ja muude graafiliste objektidega. Kogu slaidiesitluses järgida ühtset

stiili (slaidide taustad, värviskeemid, slaidivahetused ja animatsioonid slaidil). Alati võib esitlusse

kaasata varuslaide, mida hiljem võib näidata sõltuvalt publikust ja ajafaktorist. Neid slaide, mida

esialgselt pole plaanis esitleda, saab peita Peida slaid (Hide Slide) ja esitluse käigus vajadusel näidata

(H-klahv). Slaid ei tohiks jääda ekraanile liiga kauaks, muidu võib kaduda huvi selle vastu. Sobiv aeg

on keskmiselt 1-3 minutit, kokku võiks olla 5-35 slaidi. Lühiettekannetel (üliõpilastööde kaitsmistel)

piisab 5..10 slaidist.

Esitlus algab enamasti tiitelslaidiga ja lõpeb kokkuvõtva slaidiga. Eraldi slaidil võiks olla tänu, milles

tänatakse publikut (nt Tänan tähelepanu eest) ja vajadusel lisatakse kontaktandmed. Viimane slaid

jääb ühtlasi publiku küsimustele vastamisele, seega esitluse (slaidiseansi) lõpetamine on soovitav alles

pärast seda, kui esinemine on lõppenud.

Veelkord: slaidile võimalikult vähe teavet. Rohkemat teavet lisada märkmete lehele. Esitluse

läbiviimisel mitte unustada publikut. Esitluse läbiviijana oled õpetaja rollis. Teadkem siis, et õppimine

on oskus, aga õpetamine ülim oskus.


29

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Leping, V., Kaseorg, M. (2003). Majandusinformaatika. TÜ Kirjastus.

2. Microsoft Corporation. (1.11.2011). Microsoft Office. Online [http://office.microsoft.com].

3. Mägi, A. (1999). Microsoft Office2000 käsiraamat II. GT Tarkvara OÜ.

4. Reinumägi, R. (2010). Esitluse loomine PowerPoint2007 abil. TÜ kirjastus.


30

Lisa. WordArt-objektid. Objektide rühmitamine

WordArt-objektidega saab dokumendile lisada eriefekte (nt pealkirjad). WordArt-objektide tekste saab

venitada, pöörata, kallutada, varjutada, kujundada ruumiliselt, mahutada teksti valmiskujundisse,

rakendada astmiktäidet, tekstuurilist või pilttäidet jne. WordArt-objekt muutub objektiks, mida saab

teisaldada või mille asukohta saab dokumendis muuta, et teksti esile tõsta. Olemasoleva WordArt-

objekti teksti saab alati muuta ja lisada.

WordArt-objekte saab koostada nii PowerPointis, Wordis, Excelis kui Publisheris. Tegevus on sama.

WORDART-OBJEKTI LISAMINE

1. Lisa (Insert) vahekaardilt valida jaotises Tekst nuppu WordArt ja seejärel soovitud WordArt-laadi

2. Sisestada soovitud tekst Teie tekst asemel (nt Alati).

WORDART-OBJEKTI MUUTMINE

Kujundi vorming. Joonistusriistad Vorming (Drawing ToolsFormat) vahekaardilt jaotises

Kujundilaadid (Shape Styles) valida sobiv kujundus.

Eraldi samast grupist saab määrata:

1) kujundi täidet (Shape Fill) – täide värvituna, pildina, astmikuna, tekstuurina;

2) kujundi kontuuri (Shape Outline) – kujundi joone värvid, suurused, laadid;

3) kujundiefekti (Shape Effects) – valmiskujundid, varjud, peegeldused, särad, ruumilised efektid.

Alati Teie tekst


31

Tekst vorming. Joonistusriistad Vorming (Drawing ToolsFormat) vahekaardilt jaotises

WordArt-laadid (WordArt-Styles) valida sobiv kujundus.

Eraldi samast grupist saab määrata:

1) tekstitäidet (Text Fill) – tekstitäide värvituna, pildina, astmikuna, tekstuurina;

2) tekstikontuuri (Text Outline) – tekstikontuuri värvid, suurused, laadid;

3) tekstiefekti (Text Effects) – valmiskujundid, varjud, peegeldused, särad, ruumilised efektid ja

transformatsioonid.

Allpoololeval joonisel on tekstile valitud astmiktäide (Gradient) valikust Veel astmikke (More Text

Fill Gradients) ja samast dialoogaknast lisatud vari (muudetud vahemaad, nurka ja varju värvi).

Järgneval joonisel on lisatud uus WordArt-objekt, mille sisuks on tee mida vaja, tee ÕIGESTI!

Teksti kujundamisel on kasutatud transformatsiooni (Transform) ja kujundi

täiteks on lisatud kujund Redigeeri kujundit (Edit Shapes), mille täitevärvina

on kasutatud valmis tekstuuri (Texture). Tekstitäiteks on Windows 7 näidispilt

Krüsanteem.


32

WordArt-objekte saab kustutada tavatekstiks Lisa (Insert) vahekaardilt WordArt nupust valik

Kustuta WordArt (Clear WordArt).

OBJEKTIDE RÜHMITAMINE

Kujundeid on otstarbekas vahel rühmitada, st koondatakse üheks tervikobjektiks ehk liitkujundiks.

Vahel on otstarbekas joonised, skeemid jms just PowerPointis koostada ja rühmitada ning tulemit

kasutada esitluses ja tekstitoimetis (nt Wordis kirjalikus töös joonisena).

Objektide rühmitamiseks:

1. Märkida objektid, mida soovitakse rühmitada (kõik slaidil Ctrl+A, üksikud hiirega Ctrl klahvi abil,

vahemik kas hiirega üle objektide libistades või hiire ja Shift klahvi abil);

2. Joonistusriistad Vorming (Drawing ToolsFormat) vahekaardilt Korraldamine (Arrange)

jaotises Rühmita (Group) nupust Rühmita (Group).

2 objekti (enne

rühmitamist) 1 objekt (pärast

rühmitamist)

eesti ettevõtluskõrgkool...

Documents