eu põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+
DESCRIPTION
EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+. Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev. 1957, 1961 , 1962 , 1963-1967 , 1971 , 1973 , 1981 , 1984 , 1986-1988 , 1992 , 1994 , 1995 , 1999 , 2001 , 2002 , 2003 , 2004 ja 2007 , 2005 , 2008 …. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+
Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev
1957, 1961, 1962, 1963-1967, 1971, 1973, 1981, 1984,
1986-1988, 1992, 1994, 1995,
1999, 2001, 2002,
2003, 2004 ja 2007,
2005, 2008 …
Peale 2013-ndat peab tõenäoliselt poliitika muutuma.
• Sest: – Liikmesriigid pole valdavalt olemasoleva
olukorraga rahul,• Otsetoetused• turukorraldus
– Eelarve on pingeline nii rahandusministrite kui ka maksumaksja jaoks,
• Liiga palju raha kulub põllumajanduspoliitikale• Mille eest toetusi makstakse???
– Põllumajandussektori ees seisavad uued väljakutsed
Uued väljakutsed
– kliimamuutused; – ülemaailmse toidunõudluse suurenemine; – urbaniseerumine;– maaettevõtlus ja maapiirkondade tööhõive
struktuurimuutused;– fossiilsete kütuste süvenev defitsiit; – globaalse toidukaubanduse liberaliseerimine
või protektsionism; – bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning
veeressursside piiratus – põllumajandusteaduste marginaliseerumine
Millele peaks mõtlema?
• Kas ÜPP eesmärgid peaksid muutuma?
• Missugune on ÜPP poliitikate valdkondlik ulatus?
• Kas poliitika peaks muutuma kaasfinantseeritavaks kõikides liikmesriikides?
• Kas ja missugused saavad olema otsetoetused?
Eesti (võimalik) seisukoht (I)• ÜPP peab jääma ühiseks poliitikaks (konkurents, keskkond,
nõuded toidule jms, jätkusuutlikus) ja ühiselt rahastatavaks poliitikaks
• Uus otsetoetuste maksmise kontseptsioon:– Toiduga varustatus– Minimaalne sissetulek tootjate jätkusuutlikkuse tagamiseks– Põllumajandusmaa pikaajalise väärtuse säilitamine– Keskkonnasäästlik tootmine– Piirkondlike erisuste tasakaalustamine - LFA
SELLEKS (NÄITEKS):• Ühtne (hektari põhine) baasmakse kõikidele liikmesriikidele• Kõrgemate standardite järgimise eest täiendav preemia
ja/või keskkonna sõbraliku tootmisviisi preemia/makse (eesmärk pigem toomise intensiivsust piirata ja sellega säästa keskkonda)
• Ühtne turukorraldus peaks muutma turvavõrgustikuks
Eesti (võimalik) seisukoht (II)
ÜPP maaelupoliitika:• Uus maapiirkonna definitsioon?• Laiem sihtrühm (põllumajandustootjad, metsamehed,
sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri töötajad, noored),• Arengutoetused (konkurentsivõime, innovatsioon ja
tootearendus, taastuv energia) • Keskkonnasõbralikud praktikad• Alternatiivsed tegevused maapiirkonnas• LEADER• Kliimapakett – uus sammas!?
Probleemid mis võivad tekkida
• Toetuste ümberjagamisel meile mittesobivad alused ning sellest tulenevalt ka erinevad toetusümbrikud
• Turuhindade ja sissetulekute jätkuv (ja süvenev) madalseis või ulatuslik kõikumine, mis nõuab teistsuguseid poliitikaid
• Poliitika kaasfinantseerimise vajadus ning selle võimalik osakaal. Kas uus ebavõrdsus???
• Tulevikumeetmete kaugenemine põllumajandusest
Tänan!
Kuni 2013 on kõik paigas
60%70%
80%90%
100%
30%30%
20%10%
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
2009 2010 2011 2012 2013
EL toetus (ÜPT) Täiendav otsetoetus
Arvutuslikult
Maksimaalne toetuse tase EL ja EE eelarvest ühiku kohta, kr
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2009
2010
2011
2012
2013
2009
2010
2011
2012
2013
2009
2010
2011
2012
2013
2009
2010
2011
2012
2013
2009
2010
2011
2012
2013
Põllumaj.kultuurid,kr/ha
Ammlehm, kr/veis Piim, kr/tonn Veis, kr/lü Utt, kr/utt
EL toetus täiendav otsetoetus
Top-UpidTäiendav otsetoetus Eesti Riigi eelarvest 2010
ÜPT ja täiendavad otsetoetused sektoriti, mln kr
545660
792949
1 120297
358331
199
237
73
114142 88
109
158
252
277151
165
7
8
11
8
10
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800
2 006 2 007 2 008 2 009 2 010
Uttedele
Piimale
Veistele
P.maj kultuuridele
ÜPT
Nõudluse kasv• Rahvaarvu kasv maailmas (produktiivsuse
kasv ei taga enam piisavat toitu) • Aastal 2030 on maailmas 8 miljardit inimest • Aastal 2050 on maailmas 9 miljardit inimest
• Toitumisharjumuste muutmine (1970-2000 – kalorite arv kahekordistus >>> 2030 lisandub veel +46%)
• Sissetulekute kasvust tingitud “lisakalorid” (2030 iga kodanik Hiinas ja Indias sööks 10% rohkem)
Pakkumise piiratus• Põllumajandusmaa kui ressursi kasutuse
vähenemine maa alternatiivkasutuse tõttu – linnastumine (viimsi vallas pole enam põllumajandusmaad)– 1960=2 inimest– 1991=2,4 inimest– 2005=4 inimest– 2025=5 inimest– 2050=6,4 inimest
• Põllumajandusega tegeleva elanikkonna vähenemine – linnastumine (juba täna on puudu põllumajandusliku teadmisega juhtidest)
Mis meid ees ootab?• Mõned huvitavad faktid:
Maailmas olulised suured muutused tulemas:– Rahvastiku arvu kasv – ligikaudu 60-70 milj. inimest
igal aastal– Sissetulekute kasv
Aasias teenitakse aastal 2018 1/3 kogu maailma tuludest, ka piimatoodete tarbimine kasvab põhiliselt Aasias
– Maaressursi ja teadmiste piiratus põllumajanduslikuks tootmiseks.
– Äärmuslikud ilmaolud (vihmad ja põuad)– Kasvavad sisendite hinnad – energia, väetised jne.
Iisraelis
Ca 40% toiduainetest toodetakse niisutatud pindadel
Jordani jõe delta Surnumeres
Hispaanias
Kaubavahetus
Õli
Toetustasemed, EL-27 (kr/tjü) aastal 2007
13 0
4614
062
34 3
2451
392
57 6
6063
108
63 4
32
67 1
0771
080
78 4
4380
119
95 4
5610
4 61
710
5 82
411
0 61
412
2 82
713
0 08
219
1 49
719
4 51
022
5 15
523
2 73
327
4 71
631
7 51
333
0 25
4
374
475
392
588 50
1 39
9
0
100 000
200 000
300 000
400 000
500 000
600 000Ru
mee
nia
Bulg
aaria
Pool
aPo
rtug
alSl
ovee
nia
Itaal
iaH
ispa
ania
Leed
uKü
pros Läti
Kree
kaH
olla
ndM
alta
Eesti
Ung
ari
Tšeh
hiSl
ovak
kia
Belg
iaAu
stria
Pran
tsus
maa
Saks
amaa
Iirim
aaSu
urbr
itann
iaTa
ani
Root
siLu
ksem
burg
Soom
e
2007 Suurenemine 2007-2008
EL 27 (89 991 kr/tjü)
Allikas: MIK Jäneda
Toetustasemed, EL-27 (kr/ha) aastal 2007
1 33
8 2 38
2
2 59
22
655
2 90
0
3 00
5
3 18
9
3 45
6
3 77
5
3 82
3
4 26
8
4 71
7
5 29
3
5 56
0
5 75
4
6 28
4
6 34
66
889 8 10
1
8 12
2
8 42
8
8 72
19
207
11 7
64 13 3
15
14 0
94
0
3 000
6 000
9 000
12 000
15 000Bu
lgaa
riaEe
stiLe
edu
Rum
eeni
aLä
tiH
ispa
ania
Port
ugal
Pool
aSl
ovak
kia
Ung
ari
Tšeh
hiSu
urbr
itann
iaIta
alia
Pran
tsus
maa
Root
siTa
ani
Saks
amaa
Iirim
aaH
olla
ndLu
ksem
burg
Belg
iaSl
ovee
nia
Aust
riaKü
pros
Kree
kaSo
ome
2007 Suurenemine 2007-2008
EL 27 (5 045 kr/ha)
Malta (60 099 kr/ha)
Allikas: MIK jäneda 2009
Netolisandväärtus tjü kohta
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
TaimekasvatusPiimatootmine Segatootmine Kõik
2004 2005 2006 2007 2008
krooni / tjü
Allikas: MIK jäneda 2009
Netolisandväärtus tjü kohta (2)
0
50 000
100 000
150 000
200 000
2004 2005 2006 2007 2008Toetused v.a investeeringutele NLV ilma toetusteta
krooni / tjü
Allikas: MIK jäneda 2009
Investeeringud 2004-2008, kr/ha
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
2004 2005 2006 2007 2008Investeeringutoetus Investeering v.a investeerngutoetus
Allikas: MIK jäneda 2009
Päevakajalist:
• Suur probleem erimärgistatud diislikütuse aktsiisimääraga (määra tõus üle 60%):– Kütuse kasutus PM sektoris
rahandusministeeriumi hinnangul 43 000 tonni– Seoses sellega oleks lisamaksustamine
suurusjärgus 15-20 miljonit krooni
• PM ministeeriumi hinnang:– Kasutus 95 000 – 100 000 tonni– Suurenenud maksude osakaal 65-70 miljonit
krooni