“ rahvussuhted & integratsioonipoliitika vÄljakutsed pÄrast pronkssÕduri kriisi”
DESCRIPTION
“ RAHVUSSUHTED & INTEGRATSIOONIPOLIITIKA VÄLJAKUTSED PÄRAST PRONKSSÕDURI KRIISI”. Rahvastikuministri büroo 8. august 2007. Uuringu tellimise eesmärgid ja tulemuste rakendamine. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
“RAHVUSSUHTED & INTEGRATSIOONIPOLIITIKA
VÄLJAKUTSED PÄRAST PRONKSSÕDURI KRIISI”
Rahvastikuministri büroo8. august 2007
Uuringu tellimise eesmärgid ja tulemuste rakendamine
Sotsiaalteadlaste ekspertarvamus Pronkssõduri kriisi järel võttis kokku selle sündmuse võimalikud põhjused ja järgnevates arengutes peituvad ohud. Rahvastikuministri büroo poolt telliti selle järel empiiriline uuring, et neid oletusi kontrollida ja olukorra hinnangut täpsustada.
Selleks, et eksperthinnanguid ja uuringutulemusi kasutada integratsioonipoliitika uute meetmete väljatöötamiseks, on vaja see uus teave, mis uurimustest tuleneb, tõlkida konkreetsete ettepanekute keelde ning poliitikute ja avalikkusega läbi arutada.
2007. a juuni küsitlus ‘Rahvussuhted ja
integratsioonipoliitika väljakutsed pärast ‘pronkssõduri kriisi’
UURIMUSE LÄBIVIIMINE
Tellija: Rahvastikuministri büroo Aeg: mai-juuli 2007 Teostajad: küsimustiku koostasid Tartu ülikooli
teadlased ja uuringu viis läbi SaarPoll Kokku küsitleti ajavahemikul 15. juuni- 25.
juuni 2007. a. 1487 inimest vanuses 15-74 a, neist 996 eestlast ja 491 teisest rahvusest inimest.
UURINGU EESMÄRGID
Kontrollida väidet, et aprillikriis on viinud Eesti ühiskonna rahvusliku polariseerumise mõttes uude seisundisse
Võrrelda aprillikriisi põhjuste ja mõjude kuvandit eestlaste ja venekeelse elanikkonna hulgas
Kaardistada rahvusvähemuste seas valitsevad erisused suhetes Eesti riigi ja ühiskonnaga ning täpsustada selle alusel integratsioonipoliitika sihtgrupid
Kaardistada eestlaste ja rahvusvähemuste hoiak integratsiooni erinevate aspektide olulisuse ja edukuse suhtes ning valmisolek osalemiseks integratsiooniprotsessis
Heita valgust meedia rollile aprillikriisi ajal ning selgitada võimalusi suurendada eestlaste ja rahvusvähemuste ühisosa meediaruumis
Suhtumine lõimumispoliitikasse
Integratsiooni suhtumine pärast aprillikriisi on eestlaste seas positiivsem
Integratsiooni suhtumine pärast aprillikriisi (% rahvusrühmast, kes nõustus antud väidetega)
-25
45
-17
59
-62
12
-40
40
-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80
A: Kriis m uutis Ees tiavalikkusse suhtum ise
integrats iooni täies tinegatiivseks
B: Kriis tekitas Ees tiavalikkuses senises t
tõs isem at huviintegrats iooni vas tu
A: Kriis näitas , et senineintegrats ioonipoliitika
on täies tiebaõnnes tunud ja sellepeale pole m õtet raha
raisata
B: Kriis näitas , etintegrats ioonipoliitikaton vaja, aga see tulebm uuta s isulisem aks
Teinerahvus
Eestlased
Eestlaste ja rahvusvähemuste lõimumiskuvandi erinevused
Eestlaste jaoks on esiplaanil keeleõpe ja hariduse ühtlustamine ja tagaplaanil mitte-eestlaste sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamise probleemid
Rahvusvähemuse jaoks on olulisim sotsiaalse tõrjutuse, sallivuse (teiste kultuuride mõistmise) ja kaasamise probleemistik
Mida olulisemaks hinnatakse konkreetset lõimumise eesmärki, seda kriitilisem ollakse selle teostumist hinnates (näiteks– sotsiaalmajanduslike võimaluste võrdsust peab tähtsaks 55% venekeelsetest vastajatest, kuid vaid 21% peab seda teostunuks; sallivust ning teiste kultuuride mõistmist eestlaste seas peab oluliseks 46%, aga teostunuks 23%)
Kõige enam üksmeelt on suhtumises sotsiaalsete riskide vähendamisse (HIV, narkomaania) - 60% venekeelsetest vastajatest ja 67% eestlastest peab seda oluliseks
Integratsioonipoliitika prioriteedid eestlaste ja mitte-eestlaste jaoks on
erinevadAntud eesmärki väga oluliseks hinnanute % rahvusrühmas
12
21
23
23
27
28
36
47
63
67
54
39
44
55
46
48
11
27
36
60
0 20 40 60 80
Mitte-eestlas tes t EVkodanike es indatus
ja osalem ine
Vähemuste kultuuri,identiteedi toetam ine
Eesti kodanike arvukasv
Sots iaalmajandus likevõimalus te võrdsus
Sallivus , teis tekultuuride mõis tm ine
eestlas te seas
Ühise "Eesti rahva"kujunem ine
Venekeelsegümnaas ium i
üleviim ine eesti
Ajaloo- jaühiskonnaõpetuse
ühtlus tam ine
Eesti keeleomandamine
Sots iaalsete riskide(HIV,narko)
vähendam ine
Venekeelsedvastajad
Eestlased
Integratsiooni edukuse hinnang eestlaste , venekee lse te vastajate ning tugevalt lõimunud mitte -eestlaste silmis
(positiivse te hinnangute % rühmas)
0 20 40 60 80
Ajaloo- jaühiskonnaõpetuse
ühtlustamine
Ühtse Eesti rahvakujunemine
Keeleõpe
Venekeelsegümnaasiumi reform
Suletusevähendamine
Naturalisatsioon
Sotsiaalsete riskidevähendamine
Tõrjutusevähendamine
Mitte-eestlastestkodanike kaasamine
Argisuhtlus jakontaktid
Vahemuste kultuuritoetamine
Sallivusesuurendamine
Sotsiaalmajanduslikevõimaluste võrdsus
Kõik eesti
Tugevalt lõimunudmitte-eestlased
Kõik vene
Eestlaste seas domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak muulaste kaasamisse Eesti
majandusse ja poliitikasse, ehkki pärast aprillikriisi on see hoiak veidi pehmenenud
Nõustumine väitega: Venekeelse vähemuse suurem osalus Eesti majanduses ja poliitikas on Eesti arengule
A.kasulik B.Kahjulik (Nõustujate % rahvuste lõikes 2005 ja 2007 a küsitlustes)
2328
4034
68
82
4 3
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
A. Kasulik 2005 A. Kasulik 2007 B. Kahjulik 2005 B. Kahjulik 2007
Eestlased
Teised rahvused
Rahvusvähemuse jaotumine lõimumisastme järgi
KUULUVUSTUNNE
68% venekeelsest elanikkonnast peab end Eesti rahva (põhiseaduse mõttes demokraatliku võimu kandja) liikmeks, 32% kahtlesid selles või eitasid seda.
19. Kas Teie peate ennast Eesti rahva hulka kuuluvaks?
68
0
17
1
15
99
0 20 40 60 80 100
Eestlane
Teine rahvus
Protsent %
Jah
Ei
Ei oska öelda
Venekeelsete küsitletute jagunemine lõimumisastme järgi
Lõimumisindeks on koostatud järgmiste tunnuste liitmisel: 1.Eesti kodakondsuse omamine, 2.eesti keele oskamine, 3.enese tunnetamine osana Eesti rahvast (põhiseaduse mõttes), 4.sagedane suhtlus eestlaste ja venelaste vahel, 5. suhtluses kasutatakse eesti keelt või mõlemat keelt vaheldumisi, 6.positiivne suhtumine Eesti ühiskonnas viimase viieteistkümne aasta jooksul toimunud muutustesse, 7.Eesti riigi usaldamine.
Lõimumisindeks2
RAH#: 2,00 Teine rahvus
Cases weighted by KAAL
27,5%
34,1%
30,9%
7,5%T ugeval t lõ im unud(5-
Keskm isel t lõ im unud
Nõrgal t lõ im unud (1-
Lõim um ata (0 tunnust
Tugevalt lõimunud rahvusvähemuse rühma (28% küsitletutest) iseloomustab
EV kodakondsus (91% ) Peab end Eesti rahva liikmeks (95% ) Usaldab Eesti riiki (44%) Rõõmustab muutuste üle (43%) Oskab eesti keelt (86%) Suhtleb igapäevaselt eestlastega (69%), seejuures 18%
ainult eesti keeles, 74% mõlemas keeles Kõrgharidus (34%) Hea sissetulek (vähemalt 5000 krooni kuus pereliikme
kohta) Noorus (42% alla 40a)
Erineva lõimumisastmega rühmade osakaal küsitletud Eesti kodanike, muude riikide kodanike
ning kodakondsuseta isikute seas
Küsitletud Eesti kodanikest olid vaid pooled tugevalt lõimunud.
0
18
13
8
13
48
51
31
38
29
32
34
49
5
4
27
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Eesti
Vene/muu
Kodakondsuseta
Kõik m-e
Lõimumata (0tunnust)
Nõrgalt lõimunud(1-2)
Keskmiselt lõimunud(3-4)
Tugevaltlõimunud(5-7)
Oluline väljakutse integratsioonipoliitikale on Eesti kodakondsuse omandanud rahvusvähemuste positiivse seotuse tugevdamine eestlastega ning nende suurem kaasamine demokraatlikesse protsessidesse Eesti ühiskonnas
Hoiaku murelikkus
Eestlasi iseloomustab üldiselt väiksem murelikkus probleemide olulisuse hindamisel ning suurem optimism Eesti riigi poliitika positiivse mõju suhtes rahvusvähemuste probleemide lahendamisele
Rahvusvähemustel on rohkem hirme ja muresid, nad on valdavalt kriitilised Eesti rolli suhtes nende probleemide lahendamisel
Suurema lõimumisastmega rahvusvähemused näevad Eesti riigi rolli positiivsemalt
SALLIVUS SUHETES
182-186. Kuidas Teie suhtuksite sellesse, kui Teil tuleks …
68
38
58
31
54
27
55
29
49
21
21
27
24
15
25
15
27
18
22
25
9
24
15
31
17
26
13
30
20
13
1
9
2
17
3
22
4
14
6
4
1
2
1
6
1
12
2
9
3
36
0% 25% 50% 75% 100%
Elada venelastega ühes majas (Eestlane)
Elada eestlastega ühes majas (Teine rahvus)
Olla koos venelastega mõne huviklubi võiseltsi liige (Eestlane)
Olla koos eestlastega mõne huviklubi võiseltsi liige (Teine rahvus)
Töötada kollektiivis, kus ülemus on venelane(Eestlane)
Töötada kollektiivis, kus ülemus on eestlane(Teine rahvus)
Olla venekeelse arsti patsient (Eestlane)
Olla eestikeelse arsti patsient (Teine rahvus)
Saada lähedase sugulase abielu kauduhõimlaseks venelasega (Eestlane)
Saada lähedase sugulase abielu kauduhõimlaseks eestlasega (Teine rahvus)
Protsent
Täiesti positiivselt, see ei häiriks mind sugugi
Pigem positiivselt
Ei tea, raske öelda
Pigem negatiivselt
Täiesti negatiivselt, see häiriks mind väga
Eestlased eitavad ebavõrdsust, mitte-eestlastele on see oluline probleem
Eestlaste ning erineva lõimumisastmega mitte-eestlaste hinnangud eestlaste ja venekeelse vähemuse võimaluste võrdsusele
(5-pallise indeksi keskmised, 1=võrdsed võimalused, 5= täiesti ebavõrdsed võimalused)
1,50 1,75 2,00 2,25 2,50 2,75 3,00 3,25 3,50 3,75 4,00 4,25
Ebavõrdsusavalikus elus ja
töös
Ebavõrdsusheaolus jatarbimises
Ebavõrdsus vabasajas ja huvialades
Ebavõrdsushariduses, kultuuris
Eestlastekeskmine hinnangebavõrdsusele
Mitte-eestlastekeskmine hinnangebavõrdsusele
Tugevalt lõimunud
Keskmiseltlõimunud
Nõrgalt lõimunud
Lõimumata
Diskrimineerimiskogemus
K105. Kas olete ise kokku puutunud olukorraga, kus mõnda isikut onrahvuse või keele tõttu eelistatud teisele tööle võtmisel, teatud ametikohtade
või hüvede jagamisel?
,1% ,1% ,2%
12,3% 3,9% 29,5%
15,4% 10,6% 25,2%
25,1% 25,0% 25,2%
47,1% 60,5% 19,9%
100,0% 100,0% 100,0%
Vastamata
Jah, korduvalt, see on üsnatavaline
Üksikjuhtudel
Ei ole ise kokku puutunud,kuid olen kuulnud
Mul ei ole olnud ühtkikokkupuudet selliseolukorraga
Kas olete ise kokkupuutunud olukorraga, kusmõnda isikut on rahvusevõi keele tõttu eelistatudteisele tööle võtmisel,teatud ametikohtade võihüvede jagamisel?
VASTAJAID KOKKU
%
KÕIKVASTAJAD
%
Eestlane
%
Teinerahvus
Rahvus
©SAAR POLL, JUUNI-JUULI 2007
Eestlaste ja venekeelse elanikkonna hinnangud Eesti riigile ja Venemaale muulaste probleemide lahendajana
Eestlased on veendunud, et Eesti riik lahendab piisavalt hästi muulaste probleeme, samas kui isegi hästi lõimunud mitte-eestlased on selles suhtes valdavalt kriitilised
Suur osa venekeelsest elanikkonnast ei näe Venemaas oma probleemide lahendajat-3,00 -2,00 -1,00 0,00 1,00 2,00
Vene riigi rollipuudumine
Vene riigipositiivne roll
Eesti riigi rollipuuduminel
Eesti riigipositiivne roll
Eestlaste keskmine
Mitte-eestlastekeskmine
Tugevalt lõimunud(5-7)
Keskmiselt lõimunud(3-4)
Nõrgalt lõimunud (1-2)
Lõimumata (0tunnust)
APRILLIKRIIS
Hinnangud aprillikriisi põhjustele ja tagajärgedele
RAHVUSLIK POLARISEERUMINE PRONKSMEHE TEISALDAMISE
HINNANGUTES
79% eestlastest peab seda õigeks
76% venekeelsetest vastajatest peab ebaõigeks
106. Kas peate pronkssõduri teisaldamist põhimõtteliselt õigeks?
4
28
7
9
13
11
40
2
36
51
0% 25% 50% 75% 100%
Eestlane
Teine rahvus
Protsent
Jah, täiesti õigeks
Pigem õigeks
Raske öelda
Pigem mitte, oleks võinud otsida sellele probleemile teist lahendust
Üldse mitte, olen sellele täiesti vastu
VASTANDLIK HINNANG VALITSUSE TEGEVUSELE
66% eestlastest ja ainult 5% muulastest kiidab valitsuse tegevuse aprillikriisi ajal heaks
Valitsuse tegevusse suhtub kriitiliselt 19% eestlastest ja 84% muulastest
107. Kuidas hindate valitsuse tegevust pronkssõduri kriisi lahendamisel?
1
43
4
15
11
14
28
5
56
23
0% 25% 50% 75% 100%
Eestlane
Teine rahvus
Protsent
Väga õnnestunuksPigem õnnestunuksRaske öelda Pigem vähe ebaõnnestunuksTäiesti ebaõnnestunuks
Eestlased ja teisest rahvusest inimesed näevad tänavarahutuste põhjusi
põhimõtteliselt erinevalt ning üksteist mittemõistmises süüdistavalt
Eestlaste arvates konflikt tekkis seetõttu, et venekeelne elanikkond näeb minevikku ja Eesti tegelikkust erinevalt kui eestlased. Rahutusi käivitas otseselt Venemaa poliitika ning provokaatorite tegevus.
Teistest rahvustest inimesed näevad kriisi põhjusena valitsuse puudulikku suhtlemist muulaskonnaga ning kuju teisaldamise ja ümbermatmise korraldamise viisi. Sündmuste käiku mõjutanud oluliseks põhjuseks peetakse protesti Eesti riigi muulaspoliitika vastu.
Rohkem lõimunud muulased rõhutavad teistest enam valitsuskommunikatsiooni puudusi ning meedia mõju
Aprillikriisi mõjud
Uuring näitas, et aprillikriis ei ole siiski oluliselt halvendanud rahvussuhteid
lähiümbruses
Küsitlustulemused ei kinnita, et aprillikriis oleks rahvussuhted Eestis totaalselt halvaks muutnud
Kriis ei mõjutanud eriti palju eestlaste ja muukeelse elanikkonna suhtlemist kohalikul tasandil
Suhted on halvenenud avaliku arvamuse, meedia ja poliitika tasandil
Meedia
Meedia jälgimine tavaolukorras ja aprillikriisi ajal: rahvusvähemuse seas
suurenes huvi Eesti kanalite vastu % vastajatest, kes jälgis kanalit sageli, järjekindlalt
Eestlased Teised rahvused
Tavalineolukord
Aprilli-sündmused
TavalineOlukord
Aprilli-sündmused
Eestikeelsed ajalehed 70 72 7 10
Eestimaal ilmuvad venekeelsed ajalehed 1 4 33 36
Venemaa ajalehed 0 2 8 15
Eesti Raadio * 62 * 21
Eesti telekanalid 83 84 15 26
Kohalikud kaabeltelekanalid 6 5 15 15
PBK 4 4 74 70
Teised Venemaa teleprogrammid 5 5 65 57
Eestikeelsed internetiportaalid 41 41 7 12
Venemaa internetiportaaalid 1 2 22 23
Eesti venekeelsed internetiportaalid 2 2 22 32
Meediakanalite usaldamise indeks (usaldavate suhe mitteusaldajatesse auditooriumi seas): Eesti Raadio
venekeelne programm konkureerib edukalt Vene kanalitega
Usaldusindeks
Infokanal Eestlased Teised rahvused
Eestikeelsed ajalehed 0,07 1,59
Eestimaal ilmuvad venekeelsed ajalehed 2,82 0,56
Venemaa ajalehed 14,92 1,46
Eesti TV 0,02 0,84
Kanal 2, TV 3 0,07 1,09
Eesti Raadio venekeelsed saated 0,79 0,44
Kohalikud kaabeltelekanalid 2,84 0,69
PBK 5,25 0,34
Teised Venemaa teleprogrammid 10,1 0,60
Eestikeelsed internetiportaalid 0,20 1,41
Venemaa internetiportaaalid 20,0 0,96
Eesti venekeelsed internetiportaalid 3,25 0,60
Meedia võimaluste kasutamisest seoses aprillikriisiga
Ehkki Venemaa TV on jäänud ainsaks domineerivaks infoallikaks , suurenes pronksikriisi ajal Eesti kanalite jälgitavus
Ka venekeelse auditooriumi seas on küllalt suur osa neid, kes jälgivad meediat, sh Venemaa kanaleid põhimõttelise umbusuga
ETV ja Raadio 4 kuulusid rahvusvähemuste poolt enim usaldatud kanalite hulka
Eesti meediakanalid ei kasutanud võimalust venekeelse elanikkonna diferentseerimiseks, vaid suurendasid polariseerutust rahvuste vahel
Küsitletute enamus toetab Eesti riigi panustamist venekeelse audiovisuaalse meediaruumi
laiendamisse: venekeelset ETV kanalit peab vajalikuks 64% eestlastest ja 87% venekeelsetest
vastajatest212-214. Kas pooldate…?
48
14
56
10
9
47
39
37
35
25
5
23
8
31
6
44
16
12
5
17
2
20
69
17
0% 25% 50% 75% 100%
... kava avada ETV venekeelne kanal?(EESTLANE)
... kava avada ETV venekeelne kanal?(TEINE RAHVUS)
… subtiitrite lisamist eestikeelseteletelesaadetele vene vaatajate jaoks?
(EESTLANE)
… subtiitrite lisamist eestikeelseteletelesaadetele vene vaatajate jaoks? (TEINE
RAHVUS)
… juurdepääsu piiramist Venemaasatelliitkanalite levikule Eestis?
(EESTLANE)
… juurdepääsu piiramist Venemaasatelliitkanalite levikule Eestis? (TEINE
RAHVUS)
Protsent
Jah, kindlastiPigem jah Pigem mitteKindlasti mitte
KOKKUVÕTTEKS
Venekeelse kogukonna seesmine heterogeensus
Uurimus näitas, et vaatamata konkreetselt pronkssõduri ümber tekkinud negatiivsetele tundmustele, ei moodusta venekeelne elanikkonda ka pärast aprillikriisi totaalselt eestlastele vastanduvat kogukonda.
Rahvusvähemused jagunevad nii kodakondsuselt, keeleoskuselt kui hoiakutelt tugevalt lõimunud, nõrgemalt lõimunud ja lõimumata kolmandikeks, kelle suhtes tuleks integratsioonipoliitikas kehtestada erinevad sihid ja põhimõtted.
Suhete kliima
Suurenenud pingetele vaatamata on suhtluskliima eestlaste ja rahvusvähemuste vahel pärast aprillikriisi jäänud valdavalt heatahtlikuks
Rõhuv osa nii eestlastest kui rahvusvähemusest arvab, et nende lähiümbruses rahvussuhted ei halvenenud.
Põhiprobleeme nähakse rahvusvahelisel ning meedia ja poliitika, mitte inimsuhete või töösuhete tasandil
Aprillikriisi stigmatiseeriv mõju
Aprillikriis süvendas rahvusvähemuse sildistamist eestlaste silmis ja soodustas venekeelse kogukonna protestiidentiteeti, kuna märatsev noortejõuk Tallinna kesklinnas kujundati meedias kogu venekeelse elanikkonna sümboliks.
Lõimunud rahvusvähemuse jaoks puudus eestikeelses meedias piisav väljund, mis oleks aidanud neid moraalselt vastu panna Vene psühholoogilisele survele ja loonud tasakaalustatud pilti vene kogukonnast
Uuring andis lõimumise positiivse mudeli
Uuringu tulemustele toetudes saime luua ‘tugevasti lõimunud rahvusvähemuse’ mudeli (eesti keelt oskav, eestlastega läbi käiv, Eesti edukusele orienteeritud ja eesti-pärast elustiili hindav naturaliseeritud kodanik).
Ta omab kõrgendatud ootusi Eesti riigi poliitikale ning on senise integratsioonipoliitika suhtes seetõttu väga kriitiline
Suhtub kriitiliselt Venemaa nn ‘kaasmaalaste poliitika’ rolli rahvusvähemuse probleemide lahendajana
On eriti huvitatud sellest, et naturaliseeritud Eesti kodanikke käsitletaks võrdse partnerina integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel
Peab keskseteks integratsiooni eesmärkideks võrdsete sotsiaalmajanduslike võimaluste ja osalemisvõimaluste tagamist
Tugevalt lõimunud rahvusvähemus kui partner Tugevalt lõimunud, kindlakskujunenud Eesti identiteediga
rahvusvähemust tuleks integratsioonipoliitika kavandamisse kaasata partnerina, mitte objektina. Need reeglina eesti keelt valdavad ning Eesti kodakondsust omavad muulased puutuvad kahjuks liiga sageli kokku eestlaste tõrjuva hoiakuga
On vajalik leida uusi tõhusamaid vorme eestlaste ning Eesti ühiskonnaga hästi lõimunud rahvusvähemuse dialoogiks ja koostööks. Usalduse saavutamisele on põhitakistuseks eestlaste seas levinud sallimatus ja soovimatus kaasata lõimunud venelasi Eesti riigi avalikku ellu ja otsustusprotsessidesse.
Eesti kodakondsuse saanud rahvusvähemuse positiivse hoiaku kindlustamisel on eriti oluline suhtes tagada nii seadusandluses kui praktikas kõigi eesti kodanike, rahvusest sõltumata, võrdne kohtlemine tööturul ja avalikus sfääris.
Lõimumise keskmine tase: põhiline sihtrühm
Ligi kolmandik on nõrgemalt lõimunud, end Eesti rahvana identifitseerivaid, kuid Eesti riigi suhtes umbusklikumaid mitte-eestlasi, kelle tugevamaks sidumiseks Eesti ühiskonnaga on vaja suuremat avatust ja mõistmist nende probleemide suhtes ning abi praktiliste probleemide lahendamisel
Nõrgemalt lõimunutele tuleb anda rohkem võimalusi osaleda koos eestlastega kodanikuühiskonnas, mitmesugustel üritustel, koolitustel jne.
Lõimumata muulased: põhiliseks sotsiaalsed mured
Kolmandas kolmandikus on madala sotsiaalse enesehinnanguga ressursivaeseid, kuid positiivselt häälestatud inimesi, kelle puhul on esiplaanil nende negatiivsete, allajäänu-hoiakute muutumine, sotsiaalsete probleemide lahendamine, abi toimetuleku tagamisel ja kodakondsuseksamiks valmistumisel
Kuid siin on ka neid, kes kodakondsust pole põhimõtteliselt tahtnudki võtta ning tunnevad end Eestis sisuliselt ‘võõramaalastena’, kelle integreerimine oleks tühja tuule tallamine.
Kriis suurendas rahvusvähemuste huvi Eesti meedia vastu
Aprillisündmused muutsid oluliselt teistest rahvustest inimeste meediatarbimise harjumusi. Nende infoallikate valik muutus rohkem Eesti kesksemaks. Eestlaste meediatarbimise harjumused praktiliselt ei muutunud.
Eesti meedia ei suutnud ära kasutada hetke, kus oluline nihe toimus mitte-eestlaste huvis omamaise info järele.
Positiivne pinnas Eesti-keskse venekeelse meediaruumi laiendamiseks on täiesti olemas
Lõimumise positiivne programm
Põhieesmärgiks pärast aprillikriisi peaks olema eestlaste ja mitte-eestlaste vahelise usalduse taastamine ning mitte-eestlaste ja valitsuse vahelise dialoogi arendamine, toetudes eeskätt end Eesti ühiskonnaga juba tugevalt sidunud (lõimunud) mitte-eestlastele.
Tuleb hoiduda kujutamast Vene elanikkonda meedias ja poliitilises retoorikas kui ühtset, eestlaste jaoks kultuuriliselt ja poliitiliselt võõrast ja vastanduvat massi.
Tuleb teha selget vahet venekeelse elanikkonna lõimunud ja lõimumata osa vahel ning luua lõimumise positiivne kuvand nii eestlaste kui mitte-eestlaste jaoks.
Lõimumine tuleb depolitiseerida
Lõimumisprotsess tuleb tuleb ‘depolitiseerida’, st vabastada erakondlikust värvingust ning ideoloogilistest stereotüüpidest, ning suunata eeskätt kohaliku tasandi praktiliste sotsiaalsete, hariduslike ja kultuuriliste probleemide lahendamisele.
Institutsionaalsete reformide edukaks elluviimiseks,sh hariduse vallas, tuleks kaasata aktiivselt (ja avalikkusele nähtavalt) rahvusvähemustest spetsialiste
Eriti oluline on kaasata rahvusvähemusi kodanikeühiskonna ettevõtmistesse, sh kodanikukoolitusse.
Õigusliku järelvalve, meedia ja omavalitsuste roll
Tuleb luua pidev diskrimineerimisalane monitooringumehhanism (kaasates selleks vajadusel Õiguskantsleri institutsiooni) ja vastu astuda rahvusliku diskrimineerimise ilmingutele tööturul ja mistahes muus valdkonnas.
Väärtustades Eesti kodakondsuse omandamist, tuleb eriti hoolikalt jälgida mitte-diskrimineerimise põhimõtteid muust rahvusest Eesti kodanike suhtes avalikus teenistuses.
Mitte-eestlaste lülitatust Eesti avalik-õigusliku meedia mõjusfääri tuleb otsustavalt suurendada, eraldades selleks piisavalt ressursse 2008 aasta eelarvest
Tuleb tõsta kohaliku tasandi rolli lõimumisprotsessis, suunates selleks lisavahendeid kohalikesse eelarvetesse
Vajalik on lõimumispoliitikas poliitilise konsensuse saavutamine ja
institutsionaalse kandepinna avardamine
Koostöö Rahvastikuministri büroo, Siseministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Lõimumine pole üksnes rahvastikuministri küsimus, see on ka sotsiaalse sidususe, tööjõu ja inimkapitali arengu, julgeoleku ja kultuurilise rikkuse probleem
Omavalitsuste suurem kaasamine sotsiaal- ja haridusprobleemide lahendamisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus? Lisaressurss riigieelarvest?
Õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi kaasamine diskrimineerimisauditi tegemiseks ja pideva võrdsete võimaluste monitooringu väljatöötamiseks
Tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) osa sotsiaalmajanduslikus integratsioonis
Tuleb luua pidev diskrimineerimisalane monitooringumehhanism (kaasates selleks vajadusel Õiguskantsleri institutsiooni) ja vastu astuda rahvusliku diskrimineerimise ilmingutele tööturul ja mistahes muus valdkonnas.
Väärtustades Eesti kodakondsuse omandamist, tuleb eriti hoolikalt jälgida mitte-diskrimineerimise põhimõtteid muust rahvusest Eesti kodanike suhtes avalikus teenistuses.
Mitte-eestlaste lülitatust Eesti avalik-õigusliku meedia mõjusfääri tuleb otsustavalt suurendada, eraldades selleks piisavalt ressursse 2008 aasta eelarvest
Tuleb tõsta kohaliku tasandi rolli lõimumisprotsessis, suunates selleks lisavahendeid kohalikesse eelarvetesse
Vajalik on lõimumispoliitikas poliitilise konsensuse saavutamine ja institutsionaalse kandepinna
avardamine
Koostöö Rahvastikuministri büroo, Siseministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Lõimumine pole üksnes rahvastikuministri küsimus, see on ka sotsiaalse sidususe, tööjõu ja inimkapitali arengu, julgeoleku ja kultuurilise rikkuse probleem
Omavalitsuste suurem kaasamine sotsiaal- ja haridusprobleemide lahendamisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus? Lisaressurss riigieelarvest?
Õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi kaasamine diskrimineerimisauditi tegemiseks ja pideva võrdsete võimaluste monitooringu väljatöötamiseks
Tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) osa sotsiaalmajanduslikus integratsioonis
Uue lõimumispoliitika kolm positiivset põhimõtet
1. edukalt lõimunute kaasamine,
2. kõhklejate ja pettunute osalusele ergutamine,
3. nõrkade ja tõrjutute abistamine
Täname tähelepanu eest!